MINISTRI MÄÄRUS
25.03.2024 nr 16
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a
määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded,
andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 ja määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste
osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele (lisa 17).”;
3) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal määruse § 2 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 8–11 sätestatud vormide kohased
statistilised aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks
Sotsiaalkindlustusametile.“;
4) määruse lisad 2–4, 6, 8, 9, 11, 12 ja 14–17 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–
12.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
2
Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus
Lisa 2. Isikliku abistaja teenus
Lisa 3. Koduteenus
Lisa 4. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Lisa 5. Sotsiaaltransporditeenus
Lisa 6. Tugiisikuteenus
Lisa 7. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning
järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses
Lisa 8. Erihoolekandeteenused
Lisa 9. Turvakoduteenus
Lisa 10. Varjupaigateenus
Lisa 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Lisa 12. Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste
osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 2
(muudetud sõnastuses)
ELURUUMI TAGAMISE TEENUS
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Perede arv Elanike arv
Rea nendest
Eluruumi tüüp kokku (k.a nendest alla nendest
nr üheliikmeli- 18-aastaste ühe- kokku puudest või
pensioni-
sed) lastega liikmelised east tingitud
ealised
erivajadusega
A B 1 2 3 4 5 6
Kogukonnapõhine toetatud
01
eluase (teenusmaja)
Sotsiaalmajutusüksused 02
Teised kohaliku omavalitsuse
üksuse omandis olevad eluruu- 03
mid
Kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis olevad eluruumid 04
kokku (r01 + r02 + r03)
Eraelamispinnad 05
Kõik kokku (rida 04 + rida 05) 06
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Saabujate arv endise elukoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
nendest nendest
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele
ööpäevaringselt erihoolekandeteenu-
ööpäevaringsele erihoolekandeteenu-
ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt
asendushooldusteenusele
asendushooldusteenuselt
Elanike
Elanike
arv aru-
kinnipidamiskohast
arv
eraelamispinnale
eraelamispinnalt
ande-
eelmise Kok- Kokku
varjupaigast
turvakodust
aasta
teadmata
aruan- ku (v3 (v13 teadmata
surnud
lõpus
muu
muu
sele
deaasta +...+ +...+
selt
v11) v19) (v1 + v2
lõpus
− v12)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
nendest eluruumidest
Eluruumide kohandatud vajavad kohan- Voodikohad
(tubade ja puudest või damist puudest sotsiaalma-
Rea
Eluruumi tüüp korterite) üksikud east tingitud või east tingi- jutusüksus-
nr
arv kokku korterid toad erivajadu- tud erivajadu- tes
(v2 + v3) sega inimes- sega inimes-
tele tele
A B 1 2 3 4 5 6
Kogukonnapõhine toeta-
01 X X
tud eluase (teenusmaja)
Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X
Teised kohaliku omavalit-
suse omandis olevad elu- 03 X
ruumid
Kokku (rida 01 + rida 02
04
+ rida 03)
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
nendest
Hõivatud eluruu- Hõivatud voo-
Rea mide (tubade ja dikohtade arv
Eluruumi tüüp üksikud
nr korterite) arv korterid sotsiaalma-
kokku (v2 + v3) toad jutusüksustes
A B 1 2 3 4
Kogukonnapõhine toetatud eluase (tee-
01 X X
nusmaja)
Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X
Teised kohaliku omavalitsuse omandis
03 X
olevad eluruumid
Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03) 04
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Eluaset
Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud eluruumi
vajavate inimeste arv
1 2 3
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenust Kulutused kulutuste rahastusallikad
Re
saanud teenusele
Eluasemetüüp a kohalik välisva- muu
inimeste kokku, eurot riik
nr omavalitsus hendid
arv kokku (v3 + v6)
A B 1 2 3 4 5 6
Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis
01 X
olevad eluruumid
sh eluruumide kohandamine puudest või
02 X
east tingitud erivajadusega inimestele
Eraelamispind 03 X
sh eluruumide kohandamine puudest või
04
east tingitud erivajadusega inimestele
Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord”
Lisa 3
(muudetud sõnastuses)
ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS
1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
neist neist neist
Teenusesaaja vanus;
Rea
osutatud teenuse ainult ainult muu piiran- ainult ainult muu ainult ainult muu piiran-
nr Kokku Kokku Kokku
maht liikumis- nägemis- guga ja/või liikumis- nägemis- piiranguga liikumis- nägemis- guga ja/või
piiran- piiran- eri- piiran- piiran- ja/või eri- piiran- piiran- eri-
guga guga vajadusega guga guga vajadusega guga guga vajadusega
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
18–49 01
50–64 02
65+ 03
Kokku teenuse-
04
saajaid (r01 +...+ r03)
Teenuse osutamise
05 X X X X X X X X
maht kokku, tundides
Keskmine
teenusetundide arv
kuus ühe 06 X X X X X X X X
teenusesaaja kohta
(r05 / r04 / 12)
2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Mehed Naised Kokku
neist vanuses neist vanuses neist vanuses
Teenuse saamise eesmärk Rea nr
kokku kokku kokku
18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Õppimine ja õppimisega seotud tegevused 01
Töötamine 02
Kodu ja perega seotud tegevused 03
Avalikud teenused 04
Ühiskondlikud ja vaba aja tegevused 05
Kokku (r01 +...+ r05) 06
3. Isiklike abistajate arv
Rea Kokku aruandeaasta
nr lõpus
A B 1
Kokku 01
sh läbinud isikliku abistaja koolituse 02
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised
Osutatud Kulutused
kulutused ühe
teenuse maht teenusele
isiku kohalik riik teenusetunni
kokku, kokku, eurot välisvahendid muu
omaosalus omavalitsus kohta, eurot
tundides (v3 +…+ v7)
(v2 / v1)
1 2 3 4 5 6 7 8
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 4
(muudetud sõnastuses)
KODUTEENUS
1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
Teenusesaajad neist
Rea kokku
nr aruandeaasta perede koosseisus
üksi elavad
jooksul elavad
A B 1 2 3
Koduteenuse saajad kokku 01
sh kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt tagatavas eluruumis viibivad 02
teenusesaajad
2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühm Rea
Mehed Naised Kokku
Osutatud teenuse maht nr
A B 1 2 3
18–49 01
50–64 02
65–74 03
75–84 04
85+ 05
Kokku (r01 +...+ r05) 06
Osutatud teenuse maht
07 X X
kokku (tundides)
Keskmine teenusetundide
arv kuus ühe
08 X X
teenusesaaja kohta
(r07/r06/12)
3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)
Kokku
Rea
aruandeaasta
nr
lõpus
A B 1
Teenust osutavad isikud 01
neist erialase väljaõppe läbinud 02
4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised
Osutatud Kulutused
kulutused ühe
teenuse maht teenusele
teenusetunni
kokku, kokku, eurot isiku kohalik
riik välisvahendid muu kohta, eurot
tundides (v3 +…+ v7) omaosalus omavalitsus (v2 / v1)
1 2 3 4 5 6 7 8
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 6
(muudetud sõnastuses)
LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES
1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)
Rea Tüdrukud Poisid Kokku
nr
A B 1 2 3
Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum
03
(aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu,
04
et lapse abivajadus sai rahuldatud
Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 05
Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)
eestkosteperre 06
hooldusperre 07
asenduskodusse või perekodusse 08
turvakodusse 09
naasid perekonda 10
muu 11
2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Rea
Ametnike arv
nr
A B 1
Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01
täisajaga töötavad 02
osaajaga töötavad 03
Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud koormus 04
Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud koormus (täidetud + täitmata) 05
Lastekaitsetööd tegevate ametnike haridus ja erialane ettevalmistus: 06
sotsiaaltööalase kõrgharidusega 07
neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 08
muu kõrgharidusega 09
neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 10
muu haridusega 11
1
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 8
(muudetud sõnastuses)
SOTSIAALTRANSPORDITEENUS
1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
neist teenuse saamise eesmärgi järgi
Rea muu (sh hu-
Teenusesaaja vanuse- ja sihtrühm Kokku hariduse avalike tee-
nr vitegevus,
omanda- töötamine nuste kasu-
vaba aja
mine tamine
veetmine)
A B 1 2 3 4 5
Teenusesaajad kokku 01
nendest lapsed (0‒17) 02
sh suure hooldusvajadusega lapsed 03
nendest raske puudega lapsed 04
sügava puudega lapsed 05
18‒64 06
65+ 07
Kõikidest teenusesaajatest need, kes ka-
08 X X X X
sutasid kohandatud transpordivahendit
2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine viisid kohaliku omavalitsuse üksuses
(aruande aasta jooksul)
Rea Tähistage sobiv
Teenuse osutamise viisid nr numbriga "1" (valida
võib mitu varianti)
A B 1
Liiniveona 01
Juhuveona 02
Taksoteenusena 03
3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses
(aruande aasta jooksul)
Rea Tähistage sobiv
Teenuse osutamise variandid nr numbriga "1" (valida
võib mitu varianti)
A B 1
Teenust osutab KOVi koduteenuse hooldustöötaja 01
Teenust osutab KOVi sotsiaal- või lastekaitsetöötaja 02
Teenust osutab KOVi muu töötaja (nt KOVi palgal olev autojuht/bussijuht) 03
Teenust osutab KOVi allasutus (nt allasutuse bussijuht või muu töötaja) 04
Teenust osutab sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostav
05
vedaja), kellega on sõlmitud leping teenuse osutamiseks
Teenust korraldab piirkondlik ühistranspordikeskus (ÜTK), kes on riigihankega leid-
06
nud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostava vedaja)
KOV hüvitab sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isikule teenuse esitatud ar-
07
vete alusel
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutused tee- Kulutuste rahastusallikad, eurot
Teenusesaaja Rea nusele kokku,
sihtrühm nr eurot isiku kohalik välis-
riik muu
omaosalus omavalitsus vahendid
A B 1 2 3 4 5
Kokku 01
Täisealised 02
Lapsed 03
sh suure hooldusvaja-
04
dusega lapsed
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 9
(muudetud sõnastuses)
TUGIISIKUTEENUS
1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Pereliikmete/teenusesaajate arv
Rea Perede Täiseali- sh vanuses Kokku
Sihtrühm Lapsed
nr arv sed isikuid
(0–17) 18–
(v4 + v5) 64 65+ (v2 + v3)
A B 1 2 3 4 5 6
1. Pere tugiisikuteenuse saajad 01
sh rahvusvahelise kaitse saajad 02
1.1 suure hoolduskoormusega perede ja nendes
03
suure hooldusvajadusega laste arv
2. Laps või täisealine(v.a pere tugiisikuteenuse
04 X
saajad) (r04 + r07)
sh rahvusvahelise kaitse saajad 05 X
2.1 suure hooldusvajadusega isikud 06 X
2.2 muu vajaduse tõttu abi vajav isik 07 X
Kokku (r01 + r04) 08 X
sh rahvusvahelise kaitse saajad kokku
09 X
(r02 + r05)
2. Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul)
neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi
Rea vabaaja veet-
Sihtrühm Kokku transpor-
nr lapse haridusa- misel, huvite-
dis, liiklu-
kodus sutuses gevuses, tervi-
ses
seasutuses
A B 1 2 3 4 5
Suure hooldusvajadusega lapsed 01
nendest raske puudega lapsed 02
sügava puudega lapsed 03
Muu vajaduse tõttu abi vajavad lapsed 04
Kokku (r01 + r04) 05
3. Tugiisikute arv
Kokku
Rea nr aruandeaasta
lõpus
A B 1
Pere tugiisikud 01
Lapse tugiisikud 02
Täikasvanu tugiisikud 03
Tugiisikute arv kokku (r01 + r02 + r03) 04
sh läbinud tugiisiku koolituse 05
4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmi-
Tee- Kulutused
sed kulu-
nuse teenusele
Rea isiku kohalik välis- tused
Sihtrühm maht kokku, eurot
nr oma- oma- vahen- muu ühe tee-
tundi- (v3 + v4 + v5
osalus valitsus riik did nuse-
des + v6+ v7)
tunni
kohta
(v2 / v1)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Pere tugiisikuteenuse saaja 01
sh suure hoolduskoormu-
02
sega
Laps 03
sh suure hooldusvajadu-
04
sega
Täisealine 05
Kokku (r01 + r03 + r05) 06
nendest rahvusvahelise
07
kaitse saajad
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 11
(muudetud sõnastuses)
ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA
ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS
ASUTUSES
1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse
saamise aeg kuudes
Isikute teenuse
Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust
saamise aeg kokku
nr saanud isikud saanud isikud
(kuudes)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
0–2-aastased 02
3–17-aastased 03
18 ja vanemad 04
Asenduskodus kokku 05
0–2-aastased 06
3–17-aastased 07
18 ja vanemad 08
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 09
kord)
Järelhooldusel 10
Asendus- ja
järelhooldusteenust
11
saanud kokku (isikud üks
kord)
2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Kulutused Kulutuste rahastusallikad
Isikute Kulutused
Aasta ühe isiku sh
teenuse teenusele
jooksul kohta isiku kohalik meditsiini-
Rea saamise välis- aruande-
teenust kesk- oma- oma- ja hügieeni-
nr aeg riik vahe muu aastal
saanud miselt osalus valit- kulud (konto
kokku ndid kokku (v3
isikud kuus sus 5522)
(kuudes) + v4 + v5)
(v7 / v2)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Perekodus 01
Asenduskodus 02
Järelhooldusel 03
Asendus- ja
järelhooldus- 04
teenus kokku
3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last
vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga
Teenust
Asendushooldu
Järelhooldusteenust pakkunud Teenust pakkunud
Rea steenust
saanud isikud pered perevanemad/kasvatajad
nr saanud isikud
(aasta lõpus) (aasta (aasta lõpus)
(aasta lõpus)
lõpus)
A B 1 2 3 4
Perekodus kokku 01
1 perevanemaga
02
peredes
2 perevanemaga
03
peredes
3 perevanemaga
04
peredes
Asenduskodus kokku 05
kuni 3 kasvatajaga
06
peredes
4 või enama
07
kasvatajaga peredes
Järelhooldusel muul
08 x
viisil*
Kokku (üks kord) 09
* real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse
seotud kasvatajaid/perevanemaid.
4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad
põhitöötajad ja nende keskmine töötasu
Täitmata
Täidetud ametikohtad Keskmine Keskmine
Töötajate
ametikohtad e arv töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu
Töötaja Rea arv aasta
e arv (koormused oktoobris, oktoobris oktoobris,
nr lõpus
(koormused aasta lõpus) taandatud kokku, eurot eurot
(isikute arv)
aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Kasvataja 01
Kasvataja abiline 02
Perevanem 03
Perevanema abiline 04
Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05
(summeerib read 01–04)
Sotsiaaltöötaja 06
Muud teenusesaajatega tegelevad 07
põhitöötajad*
KOKKU/keskmine 08
* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad
põhitöötajad:
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 12
(muudetud sõnastuses)
ERIHOOLEKANDETEENUSED
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Kokku
eelmise Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan-
Rea
Sugu / teenuse nimetus aruan- deaasta lõpul (v2
nr
deaasta +…+ v5)
lõpul 80 ja vane-
18–24 25–64 65–79
mad
A B 1 2 3 4 5 6
Mehed 1
Naised 2
Kokku (01 + 02) 3
sh igapäevaelu toetamise teenus 4
igapäevaelu toetamise teenus autismi-
5
spektriga täisealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 6
või täpsustamata intellektipuudega
täisealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale
7
mõõduka intellektipuudega täisealisele
inimesele
toetatud elamise teenus 8
kogukonnas elamise teenus 9
töötamise toetamise teenus 10
ööpäevaringne erihooldusteenus (ei
11
sisalda ridu 12 kuni 14)
ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava
12
või püsiva kuluga psüühikahäirega inime-
sele
ööpäevaringne erihooldusteenus äär-
musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 13
sele
ööpäevaringne erihooldusteenus au-
14
tismispektriga täisealisele inimesele
Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta jooksul)
Kokku eel- Kokku aruan-
Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi
Rea mise aruan- deaasta jook-
Sugu / teenuse nimetus
nr deaasta jook- sul (v2 +…+
sul v5)
80 ja vane-
18–24 25–64 65–79
mad
A B 1 2 3 4 5 6
Mehed 1
Naised 2
1
Kokku (01 + 02) 3
sh igapäevaelu toetamise teenus 4
igapäevaelu toetamise teenus autis-
5
mispektriga täisealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 6
või täpsustamata intellektipuudega
täisealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale
7
mõõduka intellektipuudega täisealisele
inimesele
toetatud elamise teenus 8
kogukonnas elamise teenus 9
töötamise toetamise teenus 10
ööpäevaringne erihooldusteenus (ei
11
sisalda ridu 12 kuni 14)
ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava
12
või püsiva kuluga psüühikahäirega ini-
mesele
ööpäevaringne erihooldusteenus äär-
musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 13
sele
ööpäevaringne erihooldusteenus au-
14
tismispektriga täisealisele inimesele
Read 04–14 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.
3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu-
sel) ja nende keskmine töötasu
Täidetud Täitmata Keskmine
Keskmine
ametikoh- ametikoh- Töötajate töötajate arv Brutotöötasu brutotöö-
Töötaja/ amet Rea tade arv tade arv arv oktoobris, oktoobris tasu ok-
nr (koormu- (koormu- aasta lõpus taandatud kokku, eurot toobris,
sed) aasta sed) aasta (isikute arv) täistööajale aastas eurot
lõpus lõpus (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Hooldustöötaja 01
Tegevusjuhendaja 02
Abihooldustöötaja 03
Õde 04
Sotsiaaltöötaja 05
Huvijuht 06
Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07
Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08
* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:
4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot
Riigieelarveväli
kande maksi-
maalne mak-
kohalik oma-
muu (v.a rii-
välisvahen-
omaosalus
gieelarvest
sed kulutused
rahastatav
erihoole-
Rea
valitsus
sumus)
Teenuse liik teenusele
isiku
did
nr
kokku (v1 = v2
+ v3 + v4)
2
A B 1 2 3 4 5
Igapäevaelu toetamise teenus 01
Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga
02
täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hool-
dust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava,
03
muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega
täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järele-
valvet ja kõrvalabi vajavale mõõduka intellektipuudega 04
täisealisele inimesele
Toetatud elamise teenus 05
Kogukonnas elamise teenus 06
Töötamise toetamise teenus 07
Ööpäevaringne erihooldusteenus (ei sisalda ridu 09
08
kuni 12)
Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remis-
siooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühika- 09
häirega inimesele
Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja
10
toetusvajadusega inimesele
Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega
11
hoolekandeasutusse paigutatud inimesele
Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga
12
täisealisele inimesele
Kokku (01 +…+ 12) 13
4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud ning sisseostetud õendus-
abiteenuse kulud ja maht (aruandeaasta jooksul)
Rea Kokku (olenemata rahasta-
Kululiik
nr misallikast), eurot/tundi
A B 1
Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01
Sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu 02
Sisseostetud õendusabiteenuse maht tun-
03
dides
3
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 14
(muudetud sõnastuses)
TURVAKODUTEENUS
1. Teenust saanud isikud soo, vanuse ja pöördumise peamise põhjuse järgi
(aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja va- Kokku
nr 0–2 3–6 7–14 15–17 18–24 25–49 50–64
nemad
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9
1. Lähisuhtevägivald 01
mehed 02
naised 03
2. Muu vägivald 04
mehed 05
naised 06
3. Hulkurlus 07
mehed 08
naised 09
4. Kodune hoolimatus 10
mehed 11
naised 12
5. Alkoholi tarvitamine 13
mehed 14
naised 15
6. Narkootikumide tarvitamine 16
mehed 17
naised 18
7. Vanemate ja teiste lähedaste
19
alkoholi tarvitamine
mehed 20
naised 21
8. Vanemate ja teiste lähedaste
22
narkootikumide tarvitamine
mehed 23
naised 24
9. Elukoha puudumine 25
mehed 26
naised 27
10. Muud / põhjus teadmata 28
mehed 29
naised 30
KOKKU TEENUST SAANUD 31
mehed 32
naised 33
2a. Täisealised teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenuse
neist teenust
kuni 7 8–30 31–90 osutamise
Rea 91–180 üle 180 Kokku isi- saanud kaks
Vanus ja sugu öö- öö- öö- aeg kokku
nr päeva päeva ööpäeva ööpäeva kuid ja enam
päeva ööpäeva-
korda
des
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Mehed 01
neist vanuses 18–24 02 x
25–49 03 x
50–64 04 x
65 ja vanemad 05 x
Naised 06
neist vanuses 18–24 07 x
25–49 08 x
50–64 09 x
65 ja vanemad 10 x
Kokku 11
neist vanuses 18–24 12 x
25–49 13 x
50–64 14 x
65 ja vanemad 15 x
2b. Lapsed teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
neist teenust Teenuse
kuni 7 8–30 31–90 saanud kaks osutamise
Rea 91–180 üle 180 Kokku isi-
Vanus ja sugu öö- öö- öö- ja enam aeg kokku
nr päeva päeva ööpäeva ööpäeva kuid
päeva korda (mitu ööpäeva-
korda) des
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Poisid 01
neist vanuses 0–2 02 x
3–6 03 x
7–14 04 x
15–17 05 x
Tüdrukud 06
neist vanuses 0–2 07 x
3–6 08 x
7–14 09 x
15–17 10 x
Lapsed kokku 11
neist vanuses 0–2 12 x
3–6 13 x
7–14 14 x
15–17 15 x
2c. Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta, teenuse
saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenuse
neist teenust
kuni 7 8–30 31–90 91–180 osutamise
Rea üle 180 Kokku saanud kaks
Vanus ja sugu öö- öö- öö- öö- aeg kokku
nr ööpäeva lapsi ja enam
päeva päeva päeva päeva ööpäeva-
korda
des
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Poisid kokku 01
neist vanuses 0–2 02 x
3‒6 03 x
7–14 04 x
15–17 05 x
Tüdrukud kokku 06
neist vanuses 0–2 07 x
3‒6 08 x
7–14 09 x
2
15–17 10 x
Lapsed kokku 11
neist vanuses 0–2 12 x
3‒6 13 x
7–14 14 x
15–17 15 x
3. Teenust saanud isikute lahkumine (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea Kokku isi-
Sihtkoht kuni 7 öö- 8–30 öö- 31–90 öö- 91–180 öö- üle 180 öö-
nr kuid
päeva päeva päeva päeva päeva
A B 1 2 3 4 5 6
Täisealised 01
sh koju 02
järelhooldusteenust saama 03
väljaspool kodu osutatavat
04
üldhooldusteenust saama
kohaliku omavalitsuse paku-
05
tavasse eluruumi
muu/teadmata 06
Lapsed 07
sh bioloogilisse perekonda (koju)
08
tagasi
asendushooldusteenust
saama asendus- või perekodus
09
(asenduskodusse või pereko-
dusse)
asendushooldusteenust
saama hooldusperes (hooldus- 10
perre)
eestkostja juurde elama (eest-
11
kosteperre)
muu/teadmata 12
Kokku teenust saamast lahku-
13
nud isikuid
4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või
muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Täitmata Keskmine
Brutotöö-
Täidetud ame- ametikoh- Töötajate Keskmine tööta- brutotöö-
tasu ok-
Töötaja Rea tikohtade arv tade arv arv aasta jate arv oktoob- tasu ok-
toobris
nr (koormused (koormu- lõpus (isi- ris, taandatud toobris
kokku,
aasta lõpus) sed) aasta kute arv) täistööajale eurot
eurot
lõpus (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Vahetult teenust osutav töötaja 01
sh lapsele teenust vahetult
02
osutav töötaja
Vabatahtlikud töötajad (aasta
03 X X X X X
jooksul kokku)
sh asutuse poolt osaliselt
04 X X X X
tasustatud
3
5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutused tee- Kulutuste rahastusallikad, eurodes Keskmised
Teenuse osuta- nusele aruan- kulutused
mise aeg kokku deaastal kokku, isiku ühe öö-
kohalik välisvahen-
ööpäevades eurot (v3 +... + omaosa- riik muu päeva kohta
omavalitsus did
v7) lus (v2 / v1)
1 2 3 4 5 6 7 8
4
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 15
(muudetud sõnastuses)
VARJUPAIGATEENUS
1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja Kokku
nr 18–24 25–49 50–64
vanemad
A B 1 2 3 4 5
1. Kodutud kokku 01
mehed 02
naised 03
2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04
mehed 05
naised 06
3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07
mehed 08
naised 09
2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea Kokku
nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
A B 1 2 3 4 5 6 7
1. Kodutud 01
2. Teised varjupaigateenuse saajad 02
3. Varjupaigateenuse saajad kokku 03
3. Kohtade kasutamine
Ühe isiku
Teenust Isikute teenuse
Kohtade arv keskmine
saanud saamise aeg
(aruandeaasta teenuse saamise
inimeste kokku,
lõpus) aeg (ööpäevade
arv ööpäevades
arv) (v3 / v2)
1 2 3 4
4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused
Teenuse olemasolu
Rea asutuses (teenuse
Teenuse liik
nr olemasolu tähistage
numbriga 1)
A B 1
Isikukaitsevahendite (sh näomaskid) ja desinfitseerimisvahendite
01
olemasolu
Riiete ja esmatarbevahendite andmine 02
Sotsiaalnõustamine 03
Psühholoogiline nõustamine 04
Resotsialiseerimisteenus 05
Meditsiiniline abi* 06
Valmistoidu pakkumine 07
Toidupakkide jagamine 08
Riiete pesemise võimalus 09
* meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus
5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)
Täidetud ametikohtade
Töötaja Rea nr Tegelik töötajate arv
arv
A B 1 2
Juhataja 01
Sotsiaaltöötaja 02
Hooldustöötaja 03
Valvetöötaja 04
Õde 05
Muud 06
Kokku 07
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutused Kulutuste rahastusallikad, eurot
Teenuse teenusele Keskmised
saamise aeg kokku, kulutused ühe
kokku eurot isiku kohalik ööpäeva kohta
riik välisvahendid muu
(ööpäevad) (v3 + v4 + omaosalus omavalitsus (v2 / v1)
v5 + v7)
1 2 3 4 5 6 7 8
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 16
(muudetud sõnastuses)
VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS
1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)
Rea Vanuserühmad Kokku
Sugu
nr 18–49 50–64 65–69 70–74 75–79 80–84 85+
A B 1 2 3 4 5 6 7 8
Mehed 01
Naised 02
Kokku 03
neist
dementsuse 04
diagnoosiga¹
¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
Eelmise
neist neist Aruande-
aruande-
aasta
aasta iseseis- lõpus
lõpus sh valt sh
elama
statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus
ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt teisest asutusest
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele teise asutusse
isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis
isikud, kellele osutati eelnevat ühte või enamat toetavat
ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt
mujale, andmed puuduvad
mujalt, andmed puuduvad
toetavat sotsiaalteenust saama
õendusabiteenuselt
Kokku
Kokku (v12
(v3 + +…+
sotsiaalteenust
surnud
kodust
koos perega
v6 +...+ v15 +
isikute arv
v10) v17 + isikute arv
üksi
v18)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19
2a. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel
Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus
Kokku neist Kokku neist
(v2 + v3) isikud, kelle isikud, kes (v5 + v6) isikud, kelle
isikud, kes
hooldusteenuse tasusid oma hooldusteenuse
tasusid oma
eest tasus kohalik hooldus- eest tasus kohalik
hooldusteenuse
omavalitsus teenuse eest omavalitsus
eest ise
vähemalt osaliselt ise vähemalt osaliselt
1 2 3 4 5 6
3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Teenust
Ühe isiku
saanud Ühe isiku
Isikute teenuse
isikute Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) teenuse
teenuse saamise
arv saamise
saamise keskmine
kokku arvestuslik
aeg kokku aeg (öö-
(üks aeg (kuud
(ööpäeva- päevad
kord) aastas)
des) aastas)
(v2 +…+ kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 v10 / 30,4
v9 / v1
v8)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse
järgi (aruandeaasta jooksul)
sh teenuse saamise kestuse järgi
Teenusesaajate arv Teenuse saamise
(üks kord) kordade arv 151 ja enam
kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva
ööpäeva
1 2 3 4 5 6
4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta
(ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Täidetud Täitmata Keskmine Keskmine
ametikohtade Töötajate
ametikohtade töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu
Rea arv arv aasta
Töötaja arv oktoobris, oktoobris oktoobris,
nr (koormused lõpus
(koormused taandatud kokku, eurot eurot
aasta lõpus) (isikute arv)
aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Hooldustöötaja 01
Abihooldustöötaja 02
Huvijuht 03
Tegevusjuhendaja 04
Sotsiaaltöötaja 05
Õde¹ 06
Muud
teenusesaajatega
07
tegelevad
põhitöötajad*
Kokku (rida 01
+ ...+07) / 08
keskmine
2
¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad
õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust.
* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:
5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Isikute Kulutused
Teenust teenuse ühe isiku Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused
saanud saamise kohta teenusele sh meditsiini- ja
isikute aeg keskmiselt kokku, hügieenikulud,
arv kokku ööpäevas, isiku kohalik eurot (v4 konto 5522
riik välisvahendid muu
kokku (ööpäeva- eurot (v9 / omaosalus omavalitsus +…+ v8)
des) v2)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
PÄEVAHOIUTEENUS
6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad Teenust saanud
Rea
isikud kokku
nr
18–49 50–64 65–79 80+ (üks kord)
A B 1 2 3 4 5
Kokku (v1 +...+ v4) 01
neist dementsuse
02
diagnoosiga¹
¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03
7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Ühe isiku
Teenust Isikute
teenuse
saanud teenuse
331– saamise
isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise
31–90 365 aeg (päevi
(üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku
(366) aastas) (v9
(v2 +…+ v8) (päevades)
/ v1)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused
Isikute
Kulutused ühe isiku
teenuse
teenusele kohta
saamise
kokku, isiku kohalik keskmiselt
aeg kokku riik välisvahendid muu
eurot (v3 omaosalus omavalitsus päevas, eurot
(päeva-
+…+ v7) (v2 / v1)
des)
1 2 3 4 5 6 7 8
3
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 17
(muudetud sõnastuses)
LAPSEHOIU-, REHABILITATSIOONI- JA NÕUSTAMISTEENUSE NING MUUDE
SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE SUURE HOOLDUSVAJADUSEGA LASTELE
JA NENDE PEREDELE
1. Kulutused lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenusele ning muudele
sotsiaalteenustele suure hooldusvajadusega ja puudega lastele ja nende peredele
(aasta jooksul)
Kulutusi rahastas Kulutu- Keskmi
Teenuse-
Rea isik kohalik välis- muud sed ne tunni
tunnid
nr oma- vahendid allikad kokku, hind (v2
kokku
valitsus eurot / v1)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Lapsehoiuteenus 01
Rehabilitatsiooniteenus 02 x x
Nõustamisteenus 03 x x
Muud sotsiaalteenused 04 x x
Kokku 05 x x
2. Suure hooldusvajadusega ja puudega laste arv, kellele osutati lapsehoiu-, rehabilitatsiooni-
ja nõustamisteenust ning muid sotsiaalteenuseid
(aasta jooksul)
Rea Kokku laste Suure hooldusvajadusega laste arv
nr arv sügava puudega raske puudega muud
A B 1 2 3 4
Lapsehoiuteenus 01
Rehabilitatsiooniteenus 02
Nõustamisteenus 03
Muud sotsiaalteenused 04
Nimetage muud teenused 05 Vabatekstiväli
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 (edaspidi
määrus nr 7), millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid
ja aruannete esitamise kord.
Muudatused hõlmavad ühe aruande kehtetuks tunnistamist ning sisulisi ja tehnilisi muudatusi
12 aruandevormis, mille eesmärk on kohandada statistilise aruandlusega kogutavaid andmeid,
mis on vajalikud sotsiaalpoliitikast ülevaate saamiseks ja selle kujundamiseks, samuti vältida
andmete topelt esitamist aruandluse ja registrite kaudu. Kogutavad andmed viiakse kooskõlla
sotsiaalhoolekande seaduses tehtud muudatusega, mille kohaselt lõpetatakse alates
01.01.2024 asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine toetusfondi kaudu.
Muudatused tulenevad eelkõige poliitikakujundajate vajadustest ning aitavad vähendada
andmeesitajate halduskoormust.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna
pere- ja pensionipoliitika analüüsijuht Mari Sarv (e-post:
[email protected]), hoolekande- ja
rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (e-post:
[email protected]) ning
analüütikud Svetlana Karpovitš (e-post:
[email protected]) ja Kaili Hendla (e-post:
[email protected]).
Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna erivajadusega laste poliitika juht Brit Tammiste
(e-post:
[email protected]), lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks (e-post:
[email protected])
ning nõunikud Elmet Puhm (e-post:
[email protected]) ja Marge Hindriks (e-post:
[email protected]), hoolekande osakonna pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht
Ketri Kupper (e-post:
[email protected]), hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht
Tarmo Kurves (e-post:
[email protected]) ning nõunikud Meeli Tuubel (e-post:
[email protected]), Elen Preimann (e-post:
[email protected]) ja Liisa Päeske (e-
post:
[email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna nõunik Kaie Pukk (e-
post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja
isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 07.12.2022 vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse
muutmise seadusega (RT I, 22.12.2022, 3).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I,
09.05.2023, 5.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määruse punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 7 § 2 lõike 1 punkt 1. Aruannet
„Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk" enam ei esitata, kuna
alates 01.01.2024 lõpetatakse teenuse rahastamine toetusfondi kaudu.
Määruse punktiga 2 muudetakse määruse nr 7 § 2 lõike 1 punkti 11 sõnastust järgmiselt:
„Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine
suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele”. Varasem sõnastus oli
„Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsiaalteenuste osutamine suure
hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“.
Määruse punktiga 3 muudetakse määruse nr 7 § 3 lõike 1 sõnastust nii, et sellest jäetakse
välja viide aruandele „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk",
kuna nimetatud aruannet enam ei esitata.
Määruse punktiga 4 muudetakse määruse nr 7 lisasid 2–4, 6, 8, 9, 11, 12 ja 14–17 ning need
asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–12 järgmiselt:
Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus (määruse nr 7 lisa 2)
Lisa 2. Isikliku abistaja teenus (määruse nr 7 lisa 3)
Lisa 3. Koduteenus (määruse nr 7 lisa 4)
Lisa 4. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses (määruse nr 7 lisa 6)
Lisa 5. Sotsiaaltransporditeenus (määruse nr 7 lisa 8)
Lisa 6. Tugiisikuteenus (määruse nr 7 lisa 9)
Lisa 7. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning
järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses (määruse nr 7 lisa 11)
Lisa 8. Erihoolekandeteenused (määruse nr 7 lisa 12)
Lisa 9. Turvakoduteenus (määruse nr 7 lisa 14)
Lisa 10. Varjupaigateenus (määruse nr 7 lisa 15)
Lisa 11. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (määruse nr 7 lisa 16)
Lisa 12. Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste
osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele (määruse nr 7 lisa 17).
Määruse nr 7 lisades 5 „Lapsehoiuteenus“ ja 10 „Võlanõustamisteenus“ muudatusi ei tehta.
Osad lisades tehtavad muudatused puudutavad mitut aruandevormi ja need on järgmised:
Määruse lisade 1–3, 5–7 ja 9–11 (määruse nr 7 lisad 2–4, 8, 9, 11 ja 14–16) ehk
aruandevormide „Eluruumi tagamise teenus“, „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“,
„Sotsiaaltransporditeenus“, „Tugiisikuteenus“, „Asendushooldusteenuse osutamine
perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“
„Turvakoduteenus“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus“ teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavatesse tabelitesse
lisatakse uus veerg „riik“, mis lisandub kui üks kulutuste rahastusallikatest.
Asendushooldusteenuse aruandesse lisatakse veerg „riik“ seetõttu, et saatjata alaealiste
välismaalaste sihtrühma puhul rahastatakse asendushooldusteenust riigieelarvest
Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Ülejäänud aruannete puhul on selle veeru lisandumine seotud
asjaoluga, et riik on hakanud ka ise välisvahendite kõrval rahastama avatud taotlusvoore, mis
2
toetavad sotsiaalteenuste arendamist. Kuivõrd projektide elluviimisel tuleb teenuste osutamist
ka testida, on kohane aruandevorme muuta selliselt, et kajastatud oleks ka riigi eraldatud raha,
mida kasutatakse sotsiaalteenuste osutamiseks.
Määruse lisade 2, 3 ja 6 (määruse nr 7 lisad 3, 4 ja 9) ehk aruandevormide „Isikliku abistaja
teenus“, „Koduteenus“ ja „Tugiisikuteenus“ tabelitest 3, mis kajastavad teenust osutavaid
isikuid, jäetakse välja veerud 2–4, milles esitati andmed vastavalt isiklike abistajate,
koduteenust vahetult osutavate isikute ja tugiisikute kohta vanuserühmade järgi. Samuti
jäetakse nende aruandevormide tabelitest 3 välja veerg 5, milles toodi välja nende kohaliku
omavalitsuse sotsiaaltöötajate arv, kes osutasid vastavalt isikliku abistaja teenust, koduteenust
ja tugiisikuteenust. Veergudes 2‒5 sisalduvate andmete kogumisest loobumise põhjuseks on
andmete vähene kasutus. Andmeid sotsiaalvaldkonna töötajate vanuse kohta saab
sotsiaalvaldkonna tööjõu-uuringutest ja küsitlustest. Samuti on vajaduse korral võimalik
töötajate profiili teemal tellida eriuuringuid. Seoses eespool kirjeldatud muudatustega
muudetakse ka nende aruandevormide tabelite 3 nimetusi.
Määruse lisade 2 ja 3 (määruse nr 7 lisad 3 ja 4) ehk aruandevormide „Isikliku abistaja
teenus“ tabelis 1 ja „Koduteenus“ tabelis 2, mis kajastavad teenusesaajate jaotust soo,
vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (isikliku abistaja teenuse puhul ka tegevuspiirangu
järgi), ei küsita enam andmeid osutatud teenuse mahu kohta soo järgi. Praktika on näidanud,
et neid andmeid ei ole soopõhiselt regulaarse sagedusega vaja läinud. Selle muudatusega
seoses ei arvutata enam soo järgi ka keskmist teenusetundide arvu kuus ühe teenusesaaja
kohta. Jätkuvalt on vajalik esitada andmed osutatud teenuse mahu kohta kõikide
teenusesaajate puhul.
Määruse lisade 7, 8, 9 ja 11 (määruse nr 7 lisad 11, 12, 14 ja 16) ehk aruandevormide
„Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning
järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“,
„Turvakoduteenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ teenusesaajatega
tegelevaid põhitöötajaid ja nende keskmist töötasu kajastavatest tabelitest jäetakse välja read
järgmiste töötajate kohta: asendushooldusteenuse ja järelhooldusteenuse osutamise puhul
tabelist 4 logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustaja, füsioterapeudi,
tegevusterapeudi või assistendi, arsti ja õe kohta; erihoolekandeteenuste puhul tabelist 3
(endine tabel 5) logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustaja, psühhoterapeudi,
tegevusterapeudi või assistendi ja arsti kohta; turvakoduteenuse (tabel 5) puhul
hooldustöötaja, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustaja, psühhoterapeudi,
tegevusjuhendaja, õe, sotsiaaltöötaja ja muude töötajate kohta, samuti kõigi töötajate peale
kokku; väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (tabel 4) puhul logopeedi, füsioterapeudi,
tegevusterapeudi või assistendi ja arsti kohta. Nimetatud read jäetakse aruandest välja
andmete vähese kasutuse ja vastavate töötajate vähese arvu tõttu. Näiteks ei ole logopeed
viimase kolme aasta jooksul töötanud mitte üheski üldhooldusasutuses. Puudub ka regulaarne
vajadus nende töötajate andmete kasutamiseks poliitikakujundamisel. Jätkatakse andmete
küsimist eraldi ridadel nende põhitöötajate koormuse ja palga kohta, kelle puhul on andmete
kogumine jätkuvalt põhjendatud ja vajalik (sh teenust osutavate põhitöötajate ametite järgi, nt
asendushooldusteenuse osutamisel perekodus perevanemad ja perevanema abilised,
väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul hooldustöötajad ja abihooldustöötajad,
erihoolekandeteenuste puhul tegevusjuhendajad, turvakoduteenuse puhul vahetult teenust
osutavad töötajad, sh eraldi need, kes osutavad teenust lastele). Selliselt andmete esitamine
tagab kooskõla sotsiaalhoolekande seaduse ja majandustegevuse registriga. Lisade 7, 8 ja 11
puhul täpsustatakse ka rea „Muud“ nimetust, uueks nimetuseks on „Muud teenusesaajatega
tegelevad põhitöötajad“. Edaspidi tuleb andmed muude põhitöötajate kohta esitada ühel real
„Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad“, siia alla võivad kuuluda näiteks varasemas
aruandes eraldi ridadel küsitud ja nüüdsest aruandest kustutatud eripedagoogid,
psühholoogid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, arstid või ka teised teenusesaajatega
tegelevad põhitöötajad. Omamaks teavet selle kohta, millised muud põhitöötajad asutustes
3
töötavad, lisatakse tabelisse uus rida, milles tuleb muude teenusesaajatega tegelevate
põhitöötajate olemasolu korral nende ametinimetused välja tuua.
Lisaks muutub töötajate keskmise palga kajastamine aruandes. Kui varem kajastati aruandes
töötajatele makstud brutopalka ja keskmist töötatud koormust kuus aasta jooksul, mille põhjal
arvutas aruanne keskmise palga aruandeaastal töötajate ametite järgi, siis nüüd päritakse
aruandes oktoobrikuu eest välja makstud brutotöötasu töötajate ametite järgi. Selline
muudatus lihtsustab aruannete esitajate jaoks andmete esitamist, sest lähtuda tuleb vaid ühes
kuus tööl olnud töötajatest ja neile makstud töötasust varasema 12 kuu töötajate ja neile aasta
jooksul makstud palga asemel. Ka tervishoiusektoris võetakse aruannetega esitatava
keskmise palga arvestamisel aluseks ühe kuu töötasu, mitte 12 kuu keskmine töötasu. Seoses
nimetatud muudatusega ei küsita enam aruandes aasta keskmist töötajate arvu, taandatuna
täistööajale, vaid oktoobrikuu keskmist töötajate arvu, taandatuna täistööajale. Samuti ei küsita
enam aasta jooksul makstud töötasu kokku, vaid brutotöötasu oktoobris kokku. Nende esitatud
andmete põhjal arvestab süsteem välja keskmise brutotöötasu oktoobris, mitte enam keskmise
töötasu kuus aasta jooksul. Lisaks täiendatakse tabelit uue veeruga, milles tuleb välja tuua
täitmata ametikohtade arv (koormused) aasta lõpus. See täiendus võimaldab
poliitikakujundamisel arvestada sellega, kui palju on teenust osutavates asutustes töötajaid
puudu, lähtudes tegelikust vajadusest.
Alljärgnevalt kirjeldatud muudatused on seotud konkreetselt ühte teenust puudutava
aruandevormiga.
Määruse lisaga 1 (määruse nr 7 lisa 2) kehtestatavas aruandevormis „Eluruumi tagamise
teenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule täpsustavad muudatused tabelites 1 ja 3 ning
sisulised muudatused tabelis 4. Tabelites täpsustatakse eluaseme tüüpi ja sõnastus viiakse
kooskõlla õigusaktides kasutusel oleva mõistega (sotsiaalkaitseministri 1. septembri 2023. a
määrus nr 50 „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine“, RT I, 05.09.2023, 20).
Mõiste „teenusmaja“ asendatakse mõistega „kogukonnapõhine toetatud eluase“.
Kogukonnapõhine toetatud eluase on kohaliku omavalitsuse omandis olev ühe- või
mitmekorruseline hoone, milles on ühe- ja kahetoalised kööginurga, tualettruumi ja
pesemisruumiga korterid ja abiruumid (hoiu-, hooldus- ja majapidamisruumid) ning toetatavate
ühistegevuste ja toetavate teenuste pakkumiseks vajalikud ruumid ja maa-ala.
Tabelisse 6 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ lisatakse uus veerg „välisvahendid“,
mis on üks kulutuste rahastusallikaid. Selle muudatusega ühtlustatakse eluruumi tagamise
teenuse kulutuste rahastusallikate tabel teiste sotsiaalteenuste teenuse osutamise kulusid ja
rahastamist puudutavate tabelitega.
Määruse lisaga 2 (määruse nr 7 lisa 3) kehtestatavas aruandevormis „Isikliku abistaja
teenus“ tehakse muudatusi, mida on kirjeldatud eespool mitut aruandevormi puudutavate
muudatuste seas.
Määruse lisaga 3 (määruse nr 7 lisa 4) kehtestatavas aruandevormis „Koduteenus“ tehakse
lisaks eespool väljatoodule sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 1 ja 3.
Tabelist 1 „Andmed koduteenuse saajate kohta“ jäetakse välja veerg 04, milles küsiti
koduteenust saanud perede (v.a üheliikmelised) arvu. See veerg ei ole enam vajalik, kuivõrd
statistikat tehakse pigem teenust saanud isikute, mitte perekondade arvu kohta. Täpsustakse
ka veeru 1 nimetust, tuues selgelt välja, et selles tabelis tuleb kajastada teenusesaajate arv
aruandeaasta jooksul kokku.
4
Tabelis 3 asendatakse veeru 1 nimetus „Kokku“ nimetusega „Kokku aruandeaasta lõpus“.
Selle täpsustusega sõnastatakse koduteenuse osutajaid puudutava veeru nimetus sarnaselt
isikliku abistaja teenuse ja tugiisikuteenuse osutajaid puudutavate veergude nimetustega.
Määruse lisaga 4 (määruse nr 7 lisa 6) kehtestatakse aruandevorm „Lastekaitse kohaliku
omavalitsuse üksuses“, milles ei pärita enam andmeid selliste laste arvu kohta, kellega
seotult menetleti ja kelle puhul algatati aasta jooksul lastekaitsealaseid juhtumeid, kuna
nimetatud andmed peab iga kohaliku omavalitsuse üksus sisestama STARi ja sealt on need
andmed päritavad ka statistilisteks ülevaadeteks. Aruandevormi tabeli 1 kaudu päritakse
jätkuvalt andmeid selliste laste arvu kohta, kelle puhul aasta jooksul lastekaitsejuhtum lõpetati,
sealhulgas need, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, et lapse abivajadus sai
rahuldatud, samuti päritakse vormi tabelis 1 andmeid aasta jooksul perest eraldatud laste arvu
kohta. Neid andmeid on jätkuvalt vaja vormi kaudu koguda, kuna need ei ole STARi ühtviisi
sisestatud ega STARist päritavad, samas on need andmed väga olulised lastekaitsepoliitika
kujundamiseks ja lastekaitsetöö dünaamika seiramiseks.
Määruse lisaga 5 (määruse nr 7 lisa 8) kehtestatavas aruandevormis
„Sotsiaaltransporditeenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule täpsustavaid ja sisulisi
muudatusi tabelites 3 ja 4.
Tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses“
täpsustatakse teenuseosutaja mõistet: mõiste „koduhooldustöötaja“ asendatakse mõistega
„koduteenuse hooldustöötaja“. Tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ jäetakse
välja veerg 1, kus küsiti andmeid teenuse mahu kohta sõidukordades. Peamine põhjus on see,
et sotsiaaltransporditeenuse mahtu mõõdetakse kohalikes omavalitsustes erinevates ühikutes
(sõidukordades, kilomeetrites, kuudes ja tundides). Samuti kasutatakse tihti ühes kohalikus
omavalitsuses erinevaid mõõtühikuid, mis võivad sõltuda mitmest asjaolust, näiteks teenuse
osutamise viisist või sellest, kes osutab teenust. Seega ei ole võimalik saada adekvaatseid
koondandmeid sõidukordade kohta kokku.
Määruse lisaga 6 (määruse nr 7 lisa 9) kehtestatavas aruandevormis „Tugiisikuteenus“
tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 1, 2 ja 4.
Sisulised muudatused tehakse tabelites 1 ja 4. Kui varem olid sihtrühmaks rahvusvahelise
kaitse taotlejad ja saajad, siis edaspidi on selleks vaid rahvusvahelise kaitse saajad, kuna
õigus tugiisikuteenust saada on ainult rahvusvahelise kaitse saajatel. Rahvusvahelise kaitse
taotlejatel enam õigust tugiisikuteenust saada ei ole. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele osutati
teenust erandkorras vaid massilise sisserände alguses, aastal 2022. See puudutab tabeli 1
„Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi“ ridasid 02, 05 ja 09 ning tabeli 4 „Teenuse
osutamise kulud ja rahastamine“ rida 07.
Tabelites 1 ja 2 täpsustatakse pealkirjade nimetusi. Tabelis 1 asendatakse rea 07 nimetus
„muu olukorra tõttu abi vajav isik“ nimetusega „muu vajaduse tõttu abi vajav isik“. Tabelis 2
„Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi“ asendatakse rea 04
nimetus „Muu olukorra tõttu abi vajavad lapsed“ nimetusega „Muu vajaduse tõttu abi vajavad
lapsed“.
Määruse lisaga 7 (määruse nr 7 lisa 11) kehtestatavas aruandevormis
„Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning
järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ tehakse muudatusi, mida on kirjeldatud
eespool mitut aruandevormi puudutavate muudatuste seas.
Määruse lisaga 8 (määruse nr 7 lisa 12) kehtestatavas aruandevormis
„Erihoolekandeteenused“ tehakse lisaks eespool väljatoodud ühistele muudatustele
järgmised muudatused. Tabelid 3 „Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate
erihoolekandeteenuste saajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“ ja 4 „Töötavad riigieelarvest
5
ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad teenuse liigi ja töötamise
vormi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)“ jäetakse aruandevormist välja. Tabeli 3 väljajätmise
põhjuseks on vähene andmete kasutus ja andmete mitmeti tõlgendamise võimalus, mis ei taga
ühtlast esitamist ega kvaliteeti. Samuti on asutused andnud tagasisidet, et neil ei ole alati infot
selle kohta, milliseid esmatasandi teenuseid inimesed pärast erihoolekandeteenuse saamist
hakkavad saama või kuhu nad täpsemalt liiguvad. Osa tabelis kajastatud andmetest on juba
praegu täielikult või osaliselt võimalik saada registriandmeid ühendades. Tabeli 4 väljajätmise
põhjuseks on samuti andmete vähene kasutus ja see, et suuremat osa töötavate
erihoolekandeteenuse saajate andmetest on võimalik saada registriandmetest tööandja poolt
makstud sotsiaalmaksu alusel.
Määruse lisaga 9 (määruse nr 7 lisa 14) kehtestatavas aruandevormis „Turvakoduteenus“
tehakse lisaks eespool väljatoodud ühistele muudatustele järgmised sisulised ja täpsustavad
muudatused. Üks muudatus puudutab tabeleid 2 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse
järgi“, 2a „Lapsed, kes said teenust ilma vanema, eestkostja või muu täisealise pereliikmeta,
teenuse saamise kestuse järgi“ ja 4 „Teenuse saamise sagedus“. Tabel 2 „Teenusesaajad
teenuse saamise kestuse järgi“ jagatakse kaheks. Tabelis 2a hakatakse eraldi küsima
andmeid täisealiste teenusesaajate kohta ja tabelis 2b laste kohta. See lihtsustab nende
täitmist ja kontrollimist.
Tabel 4 „Teenuse saamise sagedus“ jäetakse aruandevormist välja. Tabelis küsiti andmeid
selle kohta, mitu inimest kokku, neist mitu last (sh need, kes said teenust üksi) ja mitu täisealist
(soo järgi) said teenust üks kord ja mitu kaks ja enam korda. Enam ei küsita eraldi andmeid
üks kord aruandeperioodi jooksul teenust saanute arvu kohta. Küsimus kaks ja enam korda
teenust saanute kohta lisatakse vastavatesse teenuse saamise kestuse tabelitesse 2a, 2b ja
2c. See lihtsustab aruande täitmist ja vähendab töökoormust.
Määruse lisaga 10 (määruse nr 7 lisa 15) kehtestatavas aruandevormis „Varjupaigateenus“
tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulised muudatused tabelites 2 ja 3. Nii tabelis 2
„Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi“ kui ka tabelis 3 „Kohtade
kasutamine“ ei küsita enam eraldi andmeid teenusesaajate kohta teenuse saamise kestuse ja
pikkuse järgi (soo järgi), kuna enam ei ole vajadust nende andmete kogumiseks.
Määruse lisaga 11 (määruse nr 7 lisa 16) kehtestatavas aruandevormis „Väljaspool kodu
osutatav üldhooldusteenus“ tehakse lisaks eespool väljatoodule sisulisi ja täpsustavaid
muudatusi tabelites 2 ja 2a.
Tabelist 2 „Teenusesaajate liikumine“ jäetakse välja veerud 1 ja 20, kuhu märgiti
teenusekohtade arv vastavalt eelmise aruandeaasta lõpus ja aruandeaasta lõpus.
Teenusekohtade arvu küsimine ei ole vajalik, sest vastavad andmed saab jooksvalt kätte
majandustegevuse registrist. Veergude „samalt ööpäevaringselt sotsiaalteenuselt“ ja „samale
ööpäevaringsele sotsiaalteenusele“ nimetused asendatakse täpsemate nimetustega
„ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt teisest asutusest“ ja „ööpäevaringsele
üldhooldusteenusele teise asutusse“.
Tabelist 2a „Teenusesaajate liikumine kohaliku omavalitsuse rahastusele“ jäetakse välja
veerg 4, milles esitati nende isikute arv, kelle hooldusteenuse rahastamise võttis kohalik
omavalitsus 2023. aasta II poolaastal üle. Kuivõrd hooldusreform jõustus 2023. aasta 1. juulil,
oli selle lahtri olemasolu vajalik just 2023. aasta aruandevormis. Edaspidi on vaja jätkata vaid
selle monitoorimist, kes tasub hooldusteenuse kulud. Seoses sellega muutub ka tabeli
nimetus, uueks nimetuseks on „Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel“.
Samuti täpsustatakse veergudes 2 ja 3 sõnastust, tuues selgelt välja, et isikuid tuleb eristada
selle järgi, kas nad tasusid oma hooldusteenuse eest ise või tasus hooldusteenuse eest
vähemalt osaliselt kohalik omavalitsus. Varasemas aruandevormis oli veergudes 2 ja 3
kasutatud sõna „teenus“, mitte „hooldusteenus“.
6
Määruse lisaga 12 (määruse nr 7 lisa 17) kehtestatakse aruandevorm „Lapsehoiu-,
rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure
hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“, milles tehakse sisuline muudatus ning
täpsustatakse ja muudetakse vormi nimetust ja tabelite pealkirju. Kui 2022. aasta kohta
kehtestatud aruandes küsiti andmeid nõustamisteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse
rahastamise ja saajate kohta tabelis 1 kokku ühel real, siis nüüd hakatakse küsima eraldi
andmeid nõustamisteenuse ja rehabilitatsiooniteenuse kohta, kuna nimetatud kahe teenuse
saajate arv on kõige suurem. Nii sai esitatud aruande järgi 2022. aastal nõustamis- ja
rehabilitatsiooniteenust 908 suure hooldusvajadusega last, lapsehoiuteenust 820 last ja muid
teenuseid 311 last. Kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on riiklik teenus, on
poliitikakujundamiseks vaja omada tervikülevaadet selle teenuse vajadusest ja kohalike
omavalitsuste poolsest rahastamisest lisaks riigi rahastatavale mahule.
Lähtuvalt sellest muudatusest täpsustatakse aruandevormi pealkirja, mis varem oli
„Lapsehoiuteenuse, nõustamisteenuse ja muude sotsialateenuste osutamine suure
hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“, ja see sõnastatakse ümber. Aruande tabelite
pealkirju täpsustakse ja lühendatakse ning need muudetakse sisule vastavaks.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, kohalikele
omavalitsustele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile,
Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu
ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas
koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi
muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud
ka nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud
halduskoormust. Kokku tehakse muudatusi 12 aruandevormis, ühe vormi kaudu andmete
kogumine lõpetatakse.
Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades: mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju
infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi
nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus
ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju riigiasutuste korraldusele
12 aruandevormi muudatused hõlmavad sisulisi ja tehnilisi muudatusi, mis mõjutavad
riigiasutusi, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist: Sotsiaalministeerium,
Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
Mõju Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele seisneb eelkõige aruandevormide muudatuste ettevalmistamises S- ja H-veebis
aruannete täitjatele täitmiseks. See eeldab Sotsiaalministeeriumilt muudatuste tehnilist
7
kirjeldamist ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt nende IT-arenduste
hankepartnerile edastamist ning seejärel aruandevormide S- ja H-veebis testimist nii
Sotsiaalministeeriumi kui Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate poolt.
Ühtlasi kaasneb aruandemuudatustega eelkõige Sotsiaalministeeriumile ja
Sotsiaalkindlustusametile kohustus aruande esitajaid nõustada ja juhendada aruannete
esitamise perioodil, kui töökoormus võib veidi kasvada tulenevalt muudatustega kaasnevast
lisajuhendamise vajadusest. Aruandemuudatused puudutavad riigiasutuste 6–7 töötajat
hajutatult osalise koormusega umbes pool aastat ja muudatustega ei kaasne nende töötajate
ülesannete laienemist ega korralduslikku muutust.
Muudatused ei mõjuta aruandlusega seonduvate tegevuste sagedust, mõju ilmneb eelkõige
aruandemuudatustega kaasnevate arenduste ja nõustamise ulatuses, mis on üldjuhul
väiksemas või suuremas mahus kõigi nende asutuste iga-aastane ülesanne. Muudatustega
ebasoovitavaid riske ei kaasne. Kokkuvõttes on muudatuste mõju Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökorraldusele
väheoluline.
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele
Andmete kogumine aruandevormiga „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite
kasutus ja jääk“ lõpetatakse, kuna alates 01.01.2024 lõpetatakse teenuse rahastamine
toetusfondi kaudu. See vähendab kohalike omavalitsuste koormust andmete esitamisel.
Kohaliku omavalitsuse korraldusele kaasnevad mõjud ka aruandevormide „Eluruumi tagamise
teenus“ (lisa 1), „Isikliku abistaja teenus“ (lisa 2), „Koduteenus“ (lisa 3),
„Sotsiaaltransporditeenus“ (lisa 5) ja „Tugiisikuteenus“ (lisa 6) muudatustega. Nimetatud
aruannete kulusid ja rahastamist puudutavatesse tabelitesse lisatakse uus veerg „riik“, mis
võib suurendada pisut esitatavate aruannete mahtu. Riigi lisamine kuluallikana on vajalik, kuna
riik on hakanud ka ise välisvahendite kõrval rahastama avatud taotlusvoore, mis toetavad
sotsiaalteenuste arendamist ning ilma riigi rahastuse lisamiseta ei ole võimalik saada
koondpilti vastava teenuse rahastusest.
Samas tehakse aruandevormidesse mitmeid muudatusi, mis vähendavad kohalike
omavalitsuste aruannete esitamise mahtu. Aruandevormide „Isikliku abistaja teenus“,
„Koduteenus“ ja „Tugiisikuteenus“ tabelitest, mis kajastavad teenust osutavaid isikuid, jäetakse
välja veerud, milles esitati andmed isiklike abistajate, koduteenust vahetult osutavate isikute
ja tugiisikute kohta vanuserühmade järgi. Samuti jäetakse nende aruandevormide tabelitest
välja veerg, milles toodi välja nende kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajate arv, kes teenust
osutasid. Andmete kogumisest loobumise põhjuseks on andmete vähene kasutus. Andmeid
sotsiaalvaldkonna töötajate vanuse kohta saab sotsiaalvaldkonna tööjõu-uuringutest ja
küsitlustest. Samuti on vajaduse korral võimalik töötajate profiili teemal tellida eriuuringuid.
Aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“ ja „Koduteenus“ ei küsita enam andmeid osutatud
teenuse mahu kohta soo järgi. Praktika on näidanud, et neid andmeid ei ole soopõhiselt
regulaarse sagedusega vaja läinud. Muudatused vähendavad andmeesitajate koormust
aruannete täitmisel.
Igat aruandevormi eraldi puudutavad muudatused mõjutavad samuti kohalike omavalitsuste
kui andmeesitajate koormust andmete esitamisel.
Aruandevormis „Eluruumi tagamise teenus“ tehakse täpsustavad muudatused tabelites 1 ja 3
ning sisulised muudatused tabelis 4. Tabelites täpsustatakse eluaseme tüüpi ja sõnastus
viiakse kooskõlla õigusaktides kasutusel oleva mõistega, mõiste „teenusmaja“ asendatakse
mõistega „kogukonnapõhine toetatud eluase“. Tabelisse 6 „Teenuse osutamise kulud ja
rahastamine“ lisatakse uus veerg „välisvahendid“, mis on üks kulutuste rahastusallikaid, mis
8
ühtlustab eluruumi tagamise teenuse kulutuste rahastusallikate tabeli teiste sotsiaalteenuste
teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavate tabelitega. Mõisteid täpsustavad
muudatused ei too eeldatavasti kohalikele omavalitsustele kaasa aruannete täitmise koormuse
kasvu, välisvahendite veeru lisamine võib pisut suurendada aruande esitamise koormust.
Aruandevormis „Koduteenus“ jäetakse tabelist 1 „Andmed koduteenuse saajate kohta“ välja
veerg 04, milles küsiti koduteenust saanud perede (v.a üheliikmelised) arvu, mis vähendab
andmete esitajate koormust. Aruandevormis tehakse ka täpsustavaid muudatusi, mis ei mõjuta
andmete esitajaid.
Aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tehtava muudatuse kaudu
vähendatakse kohalike omavalitsuste koormust andmete esitamisel. Edaspidi ei pea esitama
andmeid laste (poiste ja tüdrukute) arvu kohta, kellega seotult menetleti ja kelle puhul algatati
kohalike omavalitsuste poolt aasta jooksul lastekaitsejuhtumeid. Neid andmeid päritakse
edaspidi STARist, kuhu kohalikel omavalitsustel on kohustus kanda
lastekaitsejuhtumimenetlused, seotud subjektid (sh nii lapse/laste kui vanemate jt otse seotud
isikute andmed) ja juhtumikorraldusega seotud toimingute jm oluline info.
Aruandevormi „Sotsiaaltransporditeenus“ tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine
kohaliku omavalitsuse üksuses“ täpsustatakse teenuseosutaja kohta käivat mõistet
„koduhooldustöötaja“, mis asendatakse mõistega „koduteenuse hooldustöötaja“, mis
täpsustab esitatavaid andmeid. Tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine“ jäetakse
välja veerg 1, kus küsiti andmeid teenuse mahu kohta sõidukordades. Seega vähendatakse
pisut esitatava aruande mahtu.
Aruandevormis „Tugiisikuteenus“ tehakse sisulisi ja täpsustavaid muudatusi tabelites 1, 2 ja 4.
Sisulised muudatused tehakse tabelites 1 ja 4. Kui varem oli üheks sihtrühmaks
rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad, siis edaspidi on selleks vaid rahvusvahelise kaitse
saajad, kuna õigus tugiisikuteenust saada on ainult rahvusvahelise kaitse saajatel ja
rahvusvahelise kaitse taotlejatel enam õigust tugiisikuteenuseid saada ei ole. Tabelites 1 ja 2
tehakse sihtrühmi täpsustavaid muudatusi. Rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavas
aruande maht pisut väheneb ning aruande täitmine muutub selgemaks.
Aruandevormis „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude
sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“ tehtav
sisuline muudatus, millega edaspidi küsitakse eraldi andmeid nõustamisteenuse ja
rehabilitatsiooniteenuse kohta, ei suurenda andmeesitajate koormust ja muudab andmete
esitamise teenuste kohta täpsemaks.
Muudatused aruannetes ei mõjuta andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on
kõik teenuseid osutavad kohalikud omavalitsused (eeldatavasti kõik 79). Vähendatakse
aruannete mahtu aruande „Asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondi vahendite kasutus ja
jääk“ esitamise lõpetamisega ning seoses eluruumi tagamise teenuse, isikliku abistaja
teenuse, koduteenuse, lastekaitse-, sotsiaaltranspordi- ja tugiisikuteenuse aruannete
muudatustega. Veeru „riik“ lisamine viide kohalikku omavalitsust puudutavasse aruandevormi
ja veeru „välisvahendid“ lisamine ühte aruandevormi võivad vähesel määral suurendada
esitatavate andmete mahtu, kuid mitte oluliselt ja kogu aruandlusest moodustab see väikse
osa. Ebasoovitavaid mõjusid aruandemuudatustega eeldatavasti ei kaasne. Kokkuvõttes on
mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele oluline.
Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele
Majanduslikud mõjud kaasnevad aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine
perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“
„Turvakoduteenus“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“
9
teenuse osutamise kulusid ja rahastamist puudutavatesse tabelitesse uue veeru „riik“
lisamisega. Riik on hakanud ka ise välisvahendite kõrval rahastama avatud taotlusvoore, mis
toetavad sotsiaalteenuste arendamist. Asendushooldusteenuse aruandes rahastatakse
saatjata alaealiste välismaalaste sihtrühma puhul asendushooldusteenust riigieelarvest
Sotsiaalkindlustusameti kaudu. See võib pisut suurendada aruande esitajate halduskoormust,
kuid mitte oluliselt.
Aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning
järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“,
„Turvakoduteenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ teenusesaajatega
tegelevaid põhitöötajaid ja nende keskmist töötasu kajastavatest tabelitest jäetakse välja read
mitme töötaja kohta, kuna puudub regulaarne vajadus nende töötajate andmete kasutamiseks
poliitikakujundamisel. Jätkatakse andmete küsimist eraldi ridadel nende põhitöötajate
koormuse ja palga kohta, kelle puhul on andmete kogumine jätkuvalt põhjendatud ja vajalik.
Omamaks teavet selle kohta, millised muud põhitöötajad asutustes töötavad, lisatakse
tabelisse uus rida, milles tuleb muude teenusesaajatega tegelevate põhitöötajate olemasolu
korral nende ametinimetused välja tuua. Turvakoduteenuse puhul küsitakse edaspidi andmeid
kõikide vahetult teenust osutavate töötajate kohta kokku, sealhulgas eraldi nende kohta, kes
osutavad teenust lastele.
Lisaks muutub töötajate keskmise palga arvestus. Kui varem arvestati töötajate keskmist palka
kõikide aruandeaasta kuude peale kokku, siis nüüd lähtutakse keskmise brutopalga
arvestamisel ühe kuu, täpsemalt oktoobrikuu eest välja makstud töötasust. Selline muudatus
lihtsustab aruannete esitajate jaoks andmete esitamist, sest lähtuda tuleb vaid ühes kuus tööl
olnud töötajatest ja neile makstud töötasust varasema 12 kuu töötajate asemel. Seoses
nimetatud muudatusega ei küsita enam aruandes aasta keskmist töötajate arvu, taandatuna
täistööajale, vaid oktoobrikuu keskmist töötajate arvu, taandatuna täistööajale. Samuti ei küsita
enam aasta jooksul makstud töötasu kokku, vaid brutotöötasu oktoobris kokku. Nende esitatud
andmete põhjal arvestab süsteem välja keskmise brutotöötasu oktoobris, mitte enam keskmise
töötasu kuus. Lisaks täiendatakse tabelit ka uue veeruga, milles tuleb välja tuua täitmata
ametikohtade arv (koormused) aasta lõpus. See täiendus võimaldab ka poliitikakujundamisel
arvestada sellega, kui palju on teenust osutavates asutustes töötajaid puudu, lähtudes
tegelikust vajadusest.
Põhitöötajaid ja nende keskmist töötasu kajastavates tabelites tehtavad muudatused
vähendavad oluliselt aruande esitajate halduskoormust andmete esitamisel.
Aruandevormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ tehakse täpsustavaid muudatusi
tabelites 2 ja 2a. Tabelist 2 „Teenusesaajate liikumine“ jäetakse välja veerud 1 ja 20, kuhu
märgiti teenusekohtade arv vastavalt eelmise aruandeaasta lõpus ja aruandeaasta lõpus.
Teenusekohtade arvu küsimine ei ole vajalik, sest vastavad andmed saab jooksvalt kätte
majandustegevuse registrist. Samuti tehakse täpsustavaid muudatusi, mille tulemusel muutub
tabel täitjate jaoks selgemaks ja lihtsamini täidetavaks.
Tabelist 2a „Teenusesaajate liikumine kohaliku omavalitsuse rahastusele“ jäetakse välja
veerg 4, milles esitati nende isikute arv, kelle hooldusteenuse rahastuse võttis kohalik
omavalitsus 2023. aasta II poolaastal üle. Samuti täpsustatakse veergude 2 ja 3 sõnastust.
Muudatusega väheneb aruande esitajate halduskoormus ning esitatavad andmed
täpsustuvad.
Aruandevormist „Erihoolekandeteenused“ jäetakse välja kaks tabelit (3 ja 4), mis puudutasid
teenusesaajate liikumist ja töötamist. Tabelite 3 ja 4 väljajätmise põhjuseks on vähene
andmete kasutus. Tabeli 3 andmeid tõlgendatakse erinevalt, mis ei taga ühtlast esitamist ega
kvaliteeti. Tabeli 4 väljajätmise põhjuseks on ka see, et enamikku töötavate
erihoolekandeteenuse saajate andmetest on võimalik saada tööandja makstud sotsiaalmaksu
10
alusel registriandmetest. Tabelite väljajätmine aruandevormist vähendab aruande esitajate
halduskoormust andmete esitamisel.
Aruandevormi „Turvakoduteenus“ tabel 2 „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi“
jagatakse kaheks. Tabelis 2a hakatakse eraldi küsima andmeid täisealiste teenusesaajate
kohta ja tabelis 2b laste kohta. See lihtsustab nende täitmist ja kontrollimist. Tabel 4 „Teenuse
saamise sagedus“ jäetakse aruandevormist välja. Tabelis küsiti andmeid selle kohta, mitu
inimest kokku, neist mitu last (sh need, kes said teenust üksi) ja mitu täisealist (soo järgi) said
teenust üks kord ja mitu kaks ja enam korda. Enam ei küsita eraldi andmeid üks kord
aruandeperioodi jooksul teenust saanute arvu kohta. Küsimus kaks ja enam korda
teenusesaaja kohta lisatakse vastavatesse teenuse saamise kestuse tabelitesse 2a, 2b ja 2c.
See lihtsustab aruande täitmist ja vähendab halduskoormust.
Samuti kaasneb mõju aruandevormi „Varjupaigateenus“ muudatustega, mille tabelites 2 ja 3
ei küsita enam eraldi andmeid teenusesaajate kohta teenuse saamise kestuse ja pikkuse järgi
(soo järgi), mis vähendab aruande esitajate halduskoormust.
Muudatustega (eelkõige töötajate tabeli kuupõhist märkimist arvestades) võib kaasneda
kohanemisvajadus, kuid muudatused aruandevormides ei mõjuta andmete kogumise ega
esitamise sagedust. Muudatused võivad hõlmata kõiki nimetatud teenuste osutajaid
halduskoormuse vähenemise tõttu. Ebasoovitavate mõjude riski ei kaasne. Kokkuvõtvalt on
muudatuste mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele oluline.
Mõju infotehnoloogilistele arendustele
Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete
muudatuste korral tuleb e-vorme ümber seada ja see eeldab e-keskkondade IT-arendust, mille
korraldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (arendushankega) koos
Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga. Vastavad e-arendused on regulaarses
korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Muudatuste mõju on andmeesitajate halduskoormusele (hoolekandeasutused) ja riigiasutuste
korraldusele oluline, infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatustega kaasnev
koondmõju omab halduskoormusele olulist mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks
(veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide kättesaadavaks tegemine
veebikeskkonnas ning aruandevormides tabelitele kontrollitingimuste programmeerimine.
Aruande keskkondade ülevalpidamise, hoolduse ja arendamise kulud on arvestatud iga
aastaselt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarvesse. Hinnanguliselt moodustavad
aruannete muudatustega seonduvad kulutused lähtuvalt eelmise aasta kogemusest kuni 9000
eurot, mis samuti on arvestatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse eelarves S- ja H-
veebi arendusteks kavandatud summa hulka.
Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade
aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda ja tuua kaasa ka väikest kulude
kokkuhoidu.
6. Määruse jõustumine
11
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks
Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.
Rahandusministeerium ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Statistikaamet küsisid mitteametlikult
täpsustavaid küsimusi, millele saadeti vastused kirja teel. Hoolekandeteenused AS ja Tallinna
Sotsiaal- ja Tervishoiuamet ametlikku arvamust kooskõlastusringi käigus ei avaldanud.
12