Pöördumine

Saatja: "SM Info" Saaja: "SM Info" Teema: FW: Mure magustatud jookide maksustamise eelnõuga Kuupäev: 2024-03-25 06:51 From: Kylli Eller &lt;[email protected]&gt; Sent: Friday, March 22, 2024 2:49 PM To: Rasmus Sinivee &lt;[email protected]&gt; Subject: Mure magustatud jookide maksustamise eelnõuga Tere Rasmus Aitäh Teile äsjase meeldiva telefonivestluse eest! Tervitused Soomaa servas Vändra metsade vahel asuvast Piesta Kuusikaru talust. Pöördun Eesti kohaliku toidu tootjana ministeeriumi poole murega kavandatava magustatud jookide maksu teemal. Nimelt tundub meie vaatevinklist, et eelnõu koostamisel on jäänud tähelepanuta üks väike, aga loodetavasti siiski oluliseks peetav segment. Praegusel kujul on eelnõu ebaõiglaselt koormav meie pereettevõttele ja teistele Eesti väiketootjatele, kes valmistavad naturaalsest mahlast erinevaid jooke, mida ei magustata ega lisata ka ühtki tervisele kahjulikku koostisainet; ei ahvatleta kedagi tühje kaloreid tarbima, vaid vastupidi, suunatakse täismahlast madalama suhkrusisaldusega jookide tarbimisele. Ehk siis tegelikult ei lähe me oma tegevuses kuidagi vastuollu seaduse väidetava eesmärgiga, kuid oleme sellele vaatamata silmitsi kasvava bürokraatiaga maksuarvestuse näol. Tehnoloogiline küsimus on siin selles, et puuvilja- ja marjamahla looduslik suhkrusisaldus on piisavalt kõrge, et vaatamata lahjendamisel ületab suhkrukogus lõpptootes üldjuhul ikkagi eelnõu järgi maksustamisele kuuluvat miinimummäära. Konkreetse näitena saan tuua oma ettevõtte sortimendist Piesta õunajäätee - baastoode on Eesti õuntest pressitud (mitte kontsentreeritud mahlast valmistatud) õunamahl, mis ei ole maksustatav toode; lisame Eesti taimetee, mis ei ole maksustatav toode… ning tulemuseks on praeguse eelnõu järgi maksustamisele kuuluv jook, kuna mahlast lähtuv looduslik suhkrusisaldus on rohkem kui 5 g 100 ml valmistootes. Kokkuvõttes niisiis meie kui mahlatootja vaatest on tegu lahjendatud (!) jookide maksustamisega. Eelnõu tutvustamisel on kenasti väljatoodud argumendid “… motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke. Tootjatel on seega võimalus joogiretseptide muutmisel vähendada enda maksukoormust.” Meie puhul on olukord hetkeseisuga täpselt vastupidine - et vähendada maksukoormust ja mikroettevõtte jaoks koormavat bürokraatiat maksuarvestuse näol peaksime pigem piirduma täismahla ehk kõrgema (!) suhkrusisaldusega joogi tootmisega. See tõenäoliselt ei ole olnud eelnõu koostajate eesmärk. Loodan, et eelnõusse on võimalik sisse viia muudatused, mis toetavad samaaegselt nii inimeste tervist kui ka kohalikest naturaalsetest mahladest jooke valmistavaid tootjaid. Jään ootama tagasisidet. Tervitades Külli Eller tel 5089 589 Piesta Kuusikaru talu (Kuusikaru OÜ) https://www.piesta.ee/ Saatja: Ingrid Põldsaar </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=userb20871ee> Saaja: '[email protected]' Teema: Magusa joogi maksu eelnõu Tere! Saadan Teile vastuse, mis puudutab magusa joogi maksu eelnõud, kus olete toonud välja oma küsimused ja mõtted. Kõigepealt märgin ära, et magusa joogi maksu eelnõu ei ole veel vastu võetud ja seetõttu võib menetluse käigus tulla veel muudatusi. Riigikogus menetluses oleva eelnõu koostamisel on olnud meie kavatsus vabastada magusa joogi maksust puuvilja- ja marjamahlad ning ka köögiviljamahlad ilma lisatud suhkru ja magusaineta (ehk rahvapäraselt nn 100% mahlad). Juhul, kui puuvilja- ja marjamahlale on lisatud vett, magusainet ja/või suhkrut, ei ole tegu enam mahlaga ja selline toode kuulub maksustamisele. Köögiviljamahl, millele on lisatud suhkrut ja/või magusainet, kuulub samuti maksustamisele. Mahlade suhkrusisaldus võib olla võrdväärne näiteks karastusjookide või mahlajookide suhkrusisaldusega, kuid erinevalt nendest sisaldavad mahlad looduslikult ka olulisel määral vitamiine ja mineraalaineid, viljalihaga mahlade puhul ka kiudaineid. Inimestele, kelle marjade, puu- ja köögiviljade tarbimine on pigem tagasihoidlik, võivad mahlad olla üheks mikrotoitainete allikaks. Siiski, mahlad ei ole samaväärsed marjade, puu- ja köögiviljadega ning neid ei ole soovituslik juua rohkem kui üks klaas nädalas. Lisaks ei ole praeguse seisuga veel laialt kasutusse tulnud tehnoloogiad, mis võimaldaks looduslikku suhkrusisaldust sellistes mahlades vähendada. Aga kui näiteks veele lisatakse juurde mahla ainult sellisel määral, et suhkrusisaldus jääb alla 5 grammi 100 ml joogi kohta ja magusaineid ei lisata, siis on toode maksuvaba. Sellised tooted, mille koostisosadeks on mahl ja vesi, võivad suhkrusisalduse poolest olla samaväärsed erinevate magusate jookidega, mis kuuluvad maksustamisele, sh karastusjookidega. Siin saab olla lahenduseks toote koostise reformuleerimine, mille käigus vähendatakse suhkrusisaldust. Turul on taolisi mahlast ja veest valmistatud tooteid ka olemas, mille suhkrusisaldus jääb alla 5g/100ml joogi kohta ning mis jäävad seega maksust vabaks. Toitumise seisukohast ei ole vahet, kas tootes sisalduv suhkur on sinna lisatud või esineb selles looduslikult. Seega selliste toodete, mille koostises on vesi ja mahl st tegemist on sisuliselt mahlajoogiga, tarbimine janu kustutamise eesmärgil ei toeta tervislikku toitumist. Inimesele on janu kustutamiseks kõige parem vesi. Täiendav selgitus: Kõikidel toitudel on kohustuslik esitada toidu nimetus. Teatud toitude nimetused on reguleeritud ja nende nimetuste kasutamise puhul peab toode vastama kindlatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. Puuviljadest ja marjadest valmistatud mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded on reguleeritud Põllumajandusministri 6.11.2014 määrusega Mahlatoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded nr 92. Magusa joogi maksu seaduse eelnõu kohaselt on maksu alt vabastatud nn 100% mahlad, mille puhul võib kasutada ainult järgmiseid reguleeritud nimetusi: puuvilja- ja marjamahl, puuvilja- ja marjamahl kontsentreeritud mahlast, tõmmismahl, kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahl ning mahlapulber. Kui puuvilja- ja marjamahla valmistatakse kontsentreeritud mahlast, siis tähendab see seda, et viljadest pressitud mahl kontsentreeritakse ehk sellest eraldatakse teatud osa sisalduvast veest ning hiljem lisatakse kontsentraadile sama palju vett, kui sealt enne eraldati. Kui aga tootele lisatakse vett rohkem kui algselt eraldati, siis sellist toodet ei saa nimetada mahlaks, vaid nimetusena tuleks kasutada nt „mahlajook“ vms. Lisaks selgitame juurde, et toote nimetus „smuuti“ ei ole reguleeritud nimetus, vaid tegemist on väljamõeldud nimetusega. Väljamõeldud nimetus ei asenda toidu nimetust. Smuuti koostis ei ole reguleeritud. Kui selle koostis vastab siiski mahlale esitatud koostis- ja kvaliteedinõuetele, peab kasutama selliste toodete puhul nimetust „mahl“ vms. Köögiviljamahlale ei ole koostis - ega kvaliteedinõudeid kehtestatud, mistõttu kehtivad siin üldised toidu märgistamise nõuded. Eelnõus on täpsustatud, et maksust on vabastatud need köögiviljamahlad, millele ei ole lisatud suhkrut ega magusainet. Lisaks oleme teinud Riigikogule ettepaneku anda ka maksuvabastus vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahlale, vähendatud suhkrusisaldusega puuvilja- ja marjamahlale kontsentreeritud mahlast ning vähendatud suhkrusisaldusega kontsentreeritud puuvilja- ja marjamahlale. Need on uued mahlakategooriad, mis on kehtestatud uue direktiiviga[1], mille ülevõtmise aeg Eesti õigusruumi on 14.12.2025. (Viide direktiivile:[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, 14. mai 2024, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud piimakonservide kohta (europa.eu)) Parimate soovidega! Ingrid Põldsaar nõunik | Rahvatervise osakond [email protected] <mailto:[email protected]> Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> ________________________________ [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, 14. mai 2024, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja teatavate samalaadsete toodete kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud piimakonservide kohta (europa.eu)