[EIS] Eelnõu JUM/20-0440 - "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine

Justiitsministeerium Teie 16.04.2020 nr 8-1/2540 [email protected] Meie 06.05.2020 nr 6-6/20-9 Arvamuse avaldamine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Edastan Riigikohtu arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1. Riigikohtu arvamus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Võib toetada eelnõu eesmärki uuendada riigisaladust puudutavaid õigusnorme viisil, et need oleksid tõlgendamisraskusteta kohaldatavad elektroonilisele asjaajamisele. Kõnealuse valdkonna puhul on keeruline kõrvalt hinnata sisulist vajadust pikendada teabe salastamise tähtaegu ja laiendada riigisaladuseks loetava teabe definitsioone ning juurde- pääsuloa andmisest keeldumise aluseid. Igal juhul peavad sellised otsused olema põhjalikult läbi kaalutud ega tohi juhinduda üksnes töö mugavamaks muutmisest. Mõningad eba- mugavused julgeolekuasutuste (või ka muude riigisaladusega tegelevate asutuste) töös ei ole õigusriigis mitte probleem, vaid õigusriigi olemuslik tunnus vähemalt senikaua, kuni need ebamugavused ei põhjusta reaalset ohtu riigi julgeolekule. Kui aga üldine suund on võetud salastatud teabe hulga suurendamisele, salastamistähtaegade pikendamisele ja kodanike seadusliku juurdepääsu riigisaladusele raskendamisele, siis võib see mõjutada kohtumenetlusega seonduvat, hoolimata sellest, et eelnõu seda valdkonda ei puuduta. Eeltoodud tendentsid suurendavad paratamatult niisuguste kohtuasjade hulka, kus tõendina kasutatakse riigisaladust sisaldavat dokumenti. Sellistele tõenditele juurde pääsemine pole kõigile menetlusosalistele tagatud ning see toob kaasa ausa kohtumenetluse ja poolte võrdsusega seotud probleeme (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. novembri 2017. a määrus nr 3-17-911/53, p 23). Sellistele tõenditele tuginemist tuleks võimaluse korral vältida ning kui halduskohus peaks tuvastama, et teave on tunnistatud riigisaladuseks õigusliku aluseta, on kehtiva õiguse alusel tegemist lubamatu tõendiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 1. oktoobri 2018. a otsus nr 3-17-1026/43, p 39). Seoses eeltooduga oleks asjakohane kaaluda kehtiva õiguse muutmist ka järgmistes küsimustes. Riigisaladuseks loetava teabe ammendavad definitsioonid on antud RSVS-is ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. Küsimuse otsustamisel, kas mingi teave vastab riigisaladuse tunnustele, on iseenesest tegu õiguse kohaldamisega: faktiliste asjaolude subsumeerimisega õigusnormi alla. RSVS ei anna aga halduskohtule õigust tõendina kasutatava salastatud teabekandja salastatust ise kustutada või salastatuse taset muuta (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. novembri 2017. a määrus nr 3-17-911/53, p 27.2). Kuivõrd praegu peab kohus ebaõigesti salastatud teabe tõendite hulgast välja jätma, tasuks analüüsida, kas menetlusosaliste (sh riigi) huve võiks kokkuvõttes paremini tagada lahendus, kus kohus saab niisugust teavet jätkuvalt tõendina kasutada, kustutades selle salastatuse (või alandades selle salastatuse taset) ja jagades seda teiste menetlusosalistega. RSVS § 29 lg 3 järgi ei teostata julgeolekukontrolli kahtlustatava, süüdistatava ja advokaadist kaitsja suhtes, kui teadmisvajadus tuleneb kaitseõiguse tagamisest kriminaalmenetluses. Tasub kaaluda, kas põhjendatud juhtudel võiks ka halduskohtumenetluses menetlusosalisel või tema advokaadist esindajal olla lihtsustatud juurdepääs riigisaladusele. Esiteks menetletakse ka halduskohtus asju, milles haldusorgani tegevus võib kvalifitseeruda karistamiseks EIÕK art 6 mõttes. Sellisel juhul peavad isikule olema tagatud ka EIÕK art 6 lg-s 3 sätestatud menet- luslikud õigused, sh võimalused enda kaitse ettevalmistamiseks. Teiseks ei muutu nt advo- kaadist esindaja usaldusväärsus riigisaladuse kaitse seisukohast sõltuvalt sellest, millises kohtumenetluse liigis ta parasjagu osaleb. 1  Lisa 1 HKMS § 87 lg-st 3 tuleneb üldreegel, et riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente hoitakse toimikus eraldi ümbrikus või köites. Säte lubab erandina mõjuval põhjusel hoida niisuguseid dokumente ka toimikust eraldi. Praktikas on sellest erandist kujunenud pigem reegel. Lisaks ei peeta juba praegu igas haldusasjas pabertoimikut ning tulevikus on täielik üleminek digitoimikule vältimatu. Sellisel juhul pole HKMS § 87 lg 3 esimeses lauses sätes- tatud üldreegli kohaldamine enam tehniliselt võimalik. Seetõttu oleks asjakohane analüüsida, milline peaks olema riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldava dokumendi hoidmise kord digitoimikut kasutades, võttes seejuures arvesse kohtu ja menetlusosaliste vajadust uurida tõendeid ja tagada, et nende terviklus ei satuks vähimagi kahtluse alla, sh olukorras, kus teabe- valdaja on asjas vastustaja (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. novembri 2017. a määrus nr 3-17-911/53, 20). 2 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/20-0440 - "Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/20-0440 - Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 08.05.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/08f38bd2-1254-415c-9e60-ae1203e414d3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/08f38bd2-1254-415c-9e60-ae1203e414d3?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main