Pöördumine

Kohtute haldamise nõukoda Justiitsminister Meie 23.03.2020 nr 3-1/20-179 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arv ja jagunemine kohtumajade vahel” muutmine Ausatud nõukoja liikmed, austatud härra minister, Justiitsministeerium on esitanud nõukojale ministri määruse eelnõu kahe täitmata kohtunikukoha üleviimiseks Tartu Halduskohtust maakohtutesse. Riigikohtu halduskolleegium teeb ettepaneku määruse kehtestamiseks esitatud kujul nõusolekut mitte anda ning jätta määrus kehtestamata järgmistel põhjustel. 1. Põhjendatud on Tartu Halduskohtu prognoos, et muudatus seaks ohtu korrakohase õigusemõistmise haldusasjades. Mõeldav oleks halduskohtust ühe kohtunikukoha üleviimine Harju Maakohtusse. 2. Eelnõu lähtealuseks on kohtute koormuste mehhaaniline võrdlus laekuvate kohtuasjade arvu alusel. Kuna kohtuasjad on erineva mahu ja keerukusastmega, ei võimalda selline primitiivne metoodika kohtute koormust objektiivselt hinnata. Näiteks ei võta eelnõu põhjenduseks toodud statistika arvesse, et suur hulk tsiviilasju lahendatakse tagaseljaotsustega. Tsiviilasjade massis annavad märkimisväärset tooni mobiili- ja kiirlaenuvõlad, kus juriidiline vaidlus sisuliselt puudub. Haldusasjade hulgas midagi nendega võrreldavat esile tuua pole. Selles valguses ei ole kaugeltki võimatu ega ebausutav, et keskmine haldusasi ongi nt keskmisest tsiviilasjast 4 korda töömahukam. Olgu märgitud, et nt ka vangide ilmselgelt põhjendamatute kaebuste tagastamine eeldab enamasti juriidilist analüüsi ja argumentatsiooni. Teisalt oleks sügavalt eelarvamuslik lugeda kõiki kinnipeetavate kaebusi sisututeks või triviaalseteks. Vangide kaebuste hooletu käsitlemine võib päädida suurte hüvitiste maksmisega EIÕK alusel. 3. Adekvaatselt peegeldab kohtu koormust jõudlus. Tartu Halduskohus on oma seisukohtades korduvalt selle alusel objektiivselt põhjendanud, miks nad ei tuleks 8 kohtunikuga mehitatuna laekuvate asjadega toime. 1 1 Arusaamatu on memo väide, et Tartu Halduskohtus töötas 2019. aastal 7,05 kohtunikku. Tõenäoliselt viitab memo kohtunikele, kellele 2019. aastal jagati uusi asju. Manipulatiivne on aga seda arvu samastada kohtus töötavate kohtunike arvuga. Töökoormuse hindamisel tuleb arvestada, et ka kohtunik, kellele peatse pensioneerumise tõttu uusi asju ei jagata, lahendab vanu asju ja panustab kohtu jõudlusse. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9051, 730 9036; faks 730 9003; e -post [email protected] www.riigikohus.ee Aastal 2018 ja 2019. a esimeses pooles oli halduskohtute töökoormus optimaalne. See tulemus saavutati ennekõike 2017. aastal vastu võetud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse (RT I, 28.11.2017, 1) abil, mis piiras oluliselt isikute menetluslikke põhiõigusi. Toona põhjendati neid piiranguid häälekalt just vajadusega leevendada halduskohtute ülekoormust (nt 496 SE I seletuskiri, p 1.1). Määrus on seega vastuolus seaduse eesmärgiga. Kui 2017. aasta muudatuste abil saavutatud tulemus nullitakse ja ülekoormus taastatakse, kõrvaldab see piirangute kehtestamisel väljareklaamitud põhiseadusliku õigustuse. 2017. a piirangute paketti sai õigustada vaid seda kompenseerinud haldusasjade kiirendamine, mitte teiste riigivõimu funktsioonide edendamine või raha kokkuhoid. Piirangute õigustuse kadumise loogiline järelm oleks 2017. aasta muudatustele eelnenud menetlusgarantiide taastamine halduskohtumenetluses. 4. Eelnõu seletuskirjas ja täiendavas memos mööndakse ülekoormuse tekkimise ohtu määruse rakendamisel. Selle maandamiseks pakutakse välja Vabariigi Valitsusele saadetava kohtute seaduse muutmise eelnõuga kavandatud meetmed: kohtunike ja kohtuasjade ajutine ümbersuumine. Kolleegiumi hinnangul ei sobi Tartu Halduskohtu alaliselt tekitatava ülekoormusprobleemi lahendamiseks kõnealused ajutisena2 kujundatavad meetmed. Liiatigi põhineb eeldus, et Tallinna Halduskohtus on vaba ressurssi, mida kasutada Tartu aitamiseks, mehhaanilisel ja ebaobjektiivsel andmete võrdlusel. 5. On ütlematagi selge, et Harju Maakohtu töökoormuse ja korralduse probleemidele tuleb leida lahendus. Maakohtutele üha lisanduvate ülesannete ja nende lahendamiseks määratud ressursside vahelised käärid tuleb kõrvaldada maakohtute ülesandeid revideerides ja menetlusnõudeid optimeerides või muutes rahaeralduse ülesannetele ja menetlusnõuetele vastavaks – nii nagu see toimus 2017. aastal halduskohtumenetluses. Vaatamata memo sedastusele, et ka kriminaalasjade arv on vähenenud, pole selles üldse kaalutud maakohtu enda ressursside ümberjagamist spetsialiseerumist arvestades. Kuigi kohtusüsteem on ühtne ja terviklik põhiseaduslik institutsioon, on väär maakohtute ülekoormust ravida halduskohtumenetluse garantiide arvelt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivo Pilving Kolleegiumi esimees 2 Kooskõlastustabel, märkus 9: „Nagu on märgitud seletuskirja lk-l 9, ei saa selliseid otsuseid kindlasti kasutada püsiva hoovana kohtute töökoormuse ühtlustamisel, vaid töövoogude reguleerimise erakorralise abinõuna. Seda põhimõtet peavad ringkonnakohtute esimehed kaalutlusotsuste tegemisel kindlasti arvesse võtma.“