Arvamuse küsimine

Justiitsministeerium Teie 03.03.2020 nr 8-1/1506 [email protected] Meie 20.04.2020 nr 6-6/20-3 Arvamuse avaldamine Tänan võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1. Riigikohtu arvamus Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu välja- töötamiskavatsuse kohta. Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta VTK kahe kõige olulisema ettepaneku sisu on ministeeriumide ja teiste riigiasutuste moodustamise ja nende pädevuse kindlaksmääramise õiguse üleandmine seadusandjalt täitevvõimule. VTK ei pälvinud Riigikohtu enamuse toetust järgmistel põhjustel. 1. VTK lähtub eeldusest, et Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumide organisatsioon ümber korraldada. Siiski on mööndud, et kehtiva VVS § 45, milles on ministeeriumide arvu ja nimed määranud kindlaks seadusandja, ei ole põhiseadusega vastuolus (VTK, lk-d 3–4). Seega on VTK koostajate hinnangul tegemist probleemiga, mis tingimata ei nõua seadusandja sekkumist, kuid mille lahendamine oleks otstarbekas. VTK-s on läbivalt rõhutatud, et muudatuste eesmärk on suurendada valitsemiskorralduse paindlikkust. Samas ei nähtu probleemi kirjeldusest, et eluliste probleemide senisest edukamalt lahendamise võti peitub ennekõike just seadusandja rolli vähendamises. Paindlikkus on küll oluline, kuid kaugeltki mitte ainus asjasse puutuv kriteerium. Riigikogu töökoormuse vähenemine ei ole riigielu sedavõrd oluliselt mõjutava küsimuse puhul kuigi tugev argument (VTK, lk 11). Väide, et seadusandja sisuline otsustusõigus muudatuse tulemusel ei väheneks (VTK, lk 5), ei ole veenev. 2. VTK puuduseks tuleb pidada kaalukate vastuargumentide kõrvalejätmist. Riskidele, mis võivad seadusandja rolli vähendamisega kaasneda, ega nende maandamisele ei ole tähelepanu pööratud (nt täitevvõimu teostamise tagatus ja stabiilsus, valdkondliku kompetentsi säilimine, põhjendamatute muudatuste ärahoidmine). Samuti ei ole täpsustatud, kuidas tuleks seadusandja ja Vabariigi Valitsuse otsustusruum ministeeriumide kujundamisel jagada nii, et tagatud oleks riigivõimude tasakaalustatuse põhimõtte realiseerumine (nt mida on seadusandja pärusmaaks loetud ministeeriumide moodustamise aluste all silmas peetud).1 Selle infota ei ole võimalik ministeeriumide korraldusõiguse muudatuse ettepanekule riigiõiguslikku hinnangut adek- vaatselt anda. 3. Seoses plaaniga jätta seadustest – ja ka määrustest – välja muude riigiasutuste nimed on VTK-s mööndud, et see võib tekitada mõningase õigusselgusetuse. Seda riski plaanitakse vähendada iga seaduse juurde lisatava rakendusmäärusega, millest selgub pädev asutus (VTK, lk 10). Ka selle teema puhul on jäetud seadusandja otsustusõiguse säilimist toetavad argumendid kõrvale. Haldusülesannete täitmiseks on vaja sageli piirata isikute põhiõigusi. Riigivõimu seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt vajab täitevvõim selleks seadusandja volitust. Pädeva haldusorgani määramise õigust ei saa seadusandja anda täitevvõimule tervikuna ega pelgalt paindlikkuse suurendamise eesmärgil – sellise õiguse andmist peab seadusandja põhiõiguste piiramise intensiivsust, valdkonna eripärasid ja ressursside paiknemist arvesse võttes iga kord kaaluma. Kindlasti on võimalik seaduste detailsust täitevvõimu organite vahelise pädevuse jaotamisel vähendada, kuid selleks tuleks vajadusel määrata haldusorgani välispädevus seaduses võimalikult laialt ning kasutada oskuslikumalt normitehnilisi võtteid. 4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on märkinud, et põhiseaduse mõtte kohaselt ei pea riik tagama võimuvolituste liigsest kontsentreerumisest tuleneda võivate kuritarvituste ärahoidmist mitte üksnes erinevate võimuharude vahelistes suhetes, vaid ka 1 Nt on VTK-s küll osutatud Riigireformi SA ettepanekule sätestada Vabariigi Valitsuse seaduses riigi stabiilsuse tagamiseks mõned ministeeriumid (nt välis-, kaitse-, rahandus- ja siseministeerium), kuid sellele ettepanekule ei ole VTK-s hinnangut antud. 1  Lisa 1 võimuharude sees. Riigiasutuste dubleerivad või ebaselgelt piiritletud ülesanded võivad teki- tada pädevuskonflikte. Pädevuse umbmäärasus ja sellest tulenev võimalik pädevuse ületamine kahjustab üldist õiguskindlust ning loob ohu põhiseaduses sätestatud riigiehituslike põhimõtete ning igaühe õiguste ja vabaduste kahjustamiseks (otsused asjades nr 5-19-38, p-d 88 ja 89; nr 3-4-1-3-96, I osa). 5. Ministeeriumide sisemist organisatsiooni puudutavate detailsete küsimuste reguleerimine määrustes on tervitatav. 2 Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu JUM/20-0232 - "Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/20-0232 - Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Vabariigi Presidendi Kantselei; Riigikontroll; Riigikohus; Riigikogu Kantselei; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 20.04.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da38f839-5ccf-4278-91db-afaa65acd395 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/da38f839-5ccf-4278-91db-afaa65acd395?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main