Teavitus

Andraš Tšitškan õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja [email protected] 25.02.2020 nr 10-6/1302-1 Lapse perekonnanimi põlvnemisasja lahendamisel Soovime juhtida kohtunike tähelepanu vajadusele otsustada lapse põlvnemisasja lahendamisel ka lapse perekonnanime küsimus. Lapse põlvnemisasjaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 103 lõike 1 kohaselt sünniaktis või rahvastikuregistris vanema kande vaidlustamine ja põlvnemise tuvastamine. Nimeseaduse § 81 lõike 2 kohaselt võib kohus lapse põlvemisasja lahendamisel anda lapsele uue perekonnanime. Seega võib kohus nii isa kande tühistamisel kui ka uuest isast põlvnemise tuvastamisel otsustada, millist perekonnanime laps edaspidi kandma hakkab. Oleme kohtulahendite rahvastikuregistrisse kandmise menetlusi kontrollides vaadelnud lapse põlvnemisasjades tehtud kohtulahendeid ja märganud, et kahjuks ei ole neis väga sageli lapse perekonnanime osas otsust tehtud. Selliselt jääb laps ka pärast isa kande edukat vaidlustamist või isast põlvnemise tuvastamist kandma senist perekonnanime. See toob kaasa olukorra, kus laps kannab selle mehe perekonnanime, kellega tal seos puudub (isa kande vaidlustamine) või erineb lapse perekonnanimi nii oma ema kui ka isa perekonnanimest (isast põlvnemise tuvastamisel). Perekonnanimi on aga Eesti nimekultuuri kohaselt perekondlikku kuuluvust näitav nimi, mis ühendab omavahel seotud inimesi. Kui kohus lapse perekonnanime ei otsusta, kuid perekond soovib siiski anda lapsele isa perekonnanime, kellest põlvnemise on kohus tuvastanud, või ema perekonnanime, kui isa kanne on kohtuotsusega tühistatud, peab vanem algatama iseseisva nime muutmise menetluse, mis toob vanemale kaasa nii aja- kui ka rahakulu (nime muutmise eest on ette nähtud riigilõiv 100 eurot). Nime muutmise menetlusest tekkinud lisakulusid annaks vältida, kui lapse perekonnanimi otsustataks koos põlvnemisasja lahendamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt toimub põlvnemisasja lahendamine reeglina hagimenetluses, mistõttu on kohus otsustamisel seotud nõude piiridega. Leiame, et põlvnemisasja lahendamiseks hagi esitamisel ei pruugi inimesed tulla selle peale, et koos isaduse tuvastamise või selle vaidlustamise nõudega tuleks esitada ka lapse perekonnanime muutmise nõue. Nii võib vanem lapse perekonnanime erinevuse avastada alles pärast kohtulahendist tulenevate muudatuste tegemist rahvastikuregistris. Siis jääb tal lapse perekonnanime muutmiseks vaid eelpool kirjeldatud iseseisva nime muutmise algatamise võimalus. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Eelnevast tulenevalt leiame, et kõikide asjaosaliste jaoks oleks parim lahendus, kui lapse perekonnanimi otsustatakse koos põlvnemisasja lahendamisega. Loodame, et saate juhtida kohtunike tähelepanu kirjeldatud probleemile ning rõhutada lapse perekonnanime käsitlemise olulisust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Enel Pungas rahvastiku toimingute osakonna juhataja Mari Käbi 6125174 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562