dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise eelnõu kohta

Riigikohus · 17. jaanuar 2020
Viit
6-6/19-38-2
Registreeritud
17. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
Sari
6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
6-6/2019
Vastutaja
Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎Arvamus_Vabariigi Valitsuse määrus _Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused.asice75 KB

Sisu (failidest)

Riigikohtu a rvamus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise määruse eelnõu kohta Eelnõul on kaks selgelt eristatavat eesmärki. Üks eesmär k on kehtestada ühtsed andme halduse nõuded, mis peavad tagama esmalt andmehal duse korraldusliku ja sisulise ühtsuse ning unifitseerituse . Tei ne suurem sih t on tagada senisest paremal moel valitsusasutuste tegevus põhisele riigieelarvele ülemineku ning valitsusasutuste teenuste osutamise regulatsioon. Seega ei puuduta määrus otseselt põhiseaduslike institutsioonide põhitegevust. Alljärgnev arvamus üritab tähelepanu juhtida mõnele eelnõug a tutvumisel tõusnud küsimusele, jättes kõrvale andmehalduse sisulist poolt puudutavad normid. Seni kehtiva määruse § 2 ja eelnõu § 2 annavad eri liiki avalike teenuste legaal definitsiooni, kuid selles loetelus puudub kaudse avaliku teenuse definitsioon. Selguse huvides oleks see siinkohal otstarbekas kõrvuti teiste definitsioonidega . Muidugi on omaette ja laiema tähendusega küsimus, kuivõrd on selliste mõistete defineerimine sedalaadi määrustes üldse otstarbekas. Eelnõu § 3 näeb ette seni kehtiva määruse § 2 täiendamist lõikega 3 1 , mis puudutab otsese avaliku teenuse osutamise kanalit. Riigikohtu arvates oleks otstarbekas tuua kanali määratlemine vahetult otsese avaliku teenuse definitsiooni järel, mitte paigutada seda pro aktiivse teenuse määratluse järel. Seega võiks see olla lõige 2 1 (mitte 3 1 ). Eelnõu § 2 punkt 4 annab sündmusteenuse definitsiooni. Määratluse kohaselt on sündmusteenus teenus , mida osutavad mitu asutust ühiselt. Eelnõu § 17 aga sätestab, et asutused võivad sündmusteenust osutada ühiselt. Siin tekib vastuolu, sest teenus ongi osa teenustest koosnev sündmusteenus üksnes juhul, kui seda osutavad erinevad asutused ühiselt. Alles erinevate asutuste ühine tegevus muudab mingi ühe asutuse eraldiseisva üksiku teenuse osateenuseks, mis on mingi sündmusteenuse osa. Seega võiks eelnõu § 17 esimene lause jääda välja ja asjakohane norm sätestab lihtsalt, et asutused lepivad omavahel kokku vastutava asutuse, kanali ja osateenuste tähtajad. Teie 10 .12 .201 9 nr 1.1-10/7568-1 Meie 17 . 01 .201 9 nr 6-6 / 19 - 3 8 Rahandusministeerium info @ rahandusministeerium .ee Arvamuse a valdamine Täna n võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „ Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise eelnõu kohta. Käesolevaga edasta n arvamuse . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „ Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmise eelnõu kohta
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel