Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

TORI VALLAVALITSUS Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja koostöötegijad 29.01.2024 nr 6-2.1/329 Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 18. jaanuari 2024 otsusega nr 227 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Eametsa külas Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistutel. Planeeringuala asub Eametsa külas Nigula tee ääres. Põhjas suunas piirneb planeerinuala Ansupõllu (73001:001:0296, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, läänest Nigula tee ja elamualadega, lõunast Tõnise (73001:001:0153, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, itta jääb Siimu-Uuetoa (73001:001:0303, maatulundusmaa 100%) kinnistu ja Ristemäe krossirada. Nigula tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee kvaliteet ja asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise võimalusega. Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus. Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on nimetatud kinnistud jagada ühepereelamu ja ärimaa kruntideks, määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu ja haljastus. Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada mahasõidud Nigula teelt. Planeeringuala idaserva planeeritakse kõrghaljastatud puhvervöönd Ristemäe krossirajalt tuleva müra ja tolmu leevendamiseks, samas saab puhvervööndit kasutada rekreatsioonialana. Samuti jääb planeeringuala lähedusse Pärnu lennujaam. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennuliiklusest tingitud müraga Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 10,57 hektarit. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunte, ala on tähistatud põllumaana ja eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga kooskõlas. Tegemist on suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga (u 3 km linna piirist), mis asub sarnaste elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asula koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega. Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected] Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341 86705 PÄRNUMAA teenuste ja töökohtade olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa- alale seatud tingimuste kohaselt. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ, (reg nr 12913059). Kokkuvõte: Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 1. Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, sest planeeritav ala asub Pärnu linnale (Pärnu linna asustusüksus) suhteliselt lähedal. Samuti moodustab ala Sauga jõe äärde jäävate elamualadega suhteliselt kompaktse asumi asudes kohe teisel pool Nigula teed. 2. Planeeritav ala on küll suhteliselt hästi seotud Sauga alevikuga, kuid valglinnastumise kumulatiivsest mõjust tulenevalt on sama arengu jätkudes vajalik pöörata tähelepanu eelkõige pendelrände ja autostumisega seotud küsimustele. Koostatava detailplaneeringu raames on võimalik planeerida alale teenuseid, et vähendada mõningal määral auto kasutamise vajadust. Arvestades töökohtade paiknemist peamiselt Pärnu linnas, siis tuleks leida võimalusi, kuidas ühendust Pärnu linnaga parandada (sh ka rattaga). Antud probleemid on eeldatavalt lahendatavad nii ala edasise arengu kui ka koostatava Tori valla üldplaneeringu raames, kuid koostatava detailplaneeringu raames tuleks seada võimalikult head eeldused valglinnastumisega seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks või kompenseerimiseks. 3. Peamiseks negatiivseks keskkonnateguriks jäävad piirkonnas olevad erinevad müraallikad (lennujaam, krossirada, ringrada), mille mõju ei ole välisruumis võimalik täielikult likvideerida. Arvestades müraallikate perioodilisust ja mitte ülemäärast intensiivsust, ei ole see põhjus, et piirkond hinnata elamuehituseks mittesobivaks. Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegilist hindamist. Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Planeeringu materjalidega saab tutvuda Tori valla kodulehel https://www.torivald.ee/eametsa-kula-marjapollu-ja-liisapollu-dp Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Rõngas abivallavanem Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH mittealgatamise otsus Esitatud: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, piirinaabrid, puudutatud isikud Piret Kallas planeerimisspetsialist 5198 4663 [email protected] TORI VALLAVOLIKOGU OTSUS Sindi 18. jaanuar 2024 nr 227 Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine OÜ Scanweld Ehitus juhatuse liige Indrek Küttis esitas Tori Vallavalitsusele taotluse Tori vallas Eametsa külas Marjapõllu (73001:001:1373, maatulundusmaa) ja Liisapõllu (73001:001:1372, maatulundusmaa) kinnistutele detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga nimetatud kinnistud jagada ühepereelamu ja ärimaa kruntideks, määrata moodustatud kruntidele ehitusõigus ning lahendada vajalik taristu ja haljastus. Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada mahasõidud Nigula teelt. Planeeringuala idaserva planeeritakse kõrghaljastatud puhvervöönd Ristemäe krossirajalt tuleva müra ja tolmu leevendamiseks, samas saab puhvervööndit kasutada rekreatsioonialana. Samuti jääb planeeringuala lähedusse Pärnu lennujaam. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennuliiklusest tingitud müraga Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 10,57 hektarit. Planeeringuala asub Eametsa külas Nigula tee ääres. Põhjas suunas piirneb planeerinuala Ansupõllu (73001:001:0296, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, läänest Nigula tee ja elamualadega, lõunast Tõnise (73001:001:0153, maatulundusmaa 100%) kinnistuga, itta jääb Siimu-Uuetoa (73001:001:0303, maatulundusmaa 100%) kinnistu ja Ristemäe krossirada. Nigula tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee kvaliteet ja asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise võimalusega. Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa sihtotstarbega krunte, ala on tähistatud põllumaana ja eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Antud piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud elamualasid, seega on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks olemasoleva olukorraga kooskõlas. Tegemist on suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga (u 3 km linna piirist), mis asub sarnaste elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asula koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega. Eelistada tuleb uute arendustegevuste koondamist olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringus väikeelamu maa-alale seatud tingimuste kohaselt. Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise asustusega alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi, eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga. Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Lisa 2), kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Linnak OÜ, (reg nr 12913059). Eelhinnangu koostaja on välja toonud meetmed keskkonnamõju vähendamiseks ja tingimused planeeringu koostamiseks: 1. Planeeritavale alale näha ette võimalus erinevate funktsioonide (nt kauplus, lasteaed jms) planeerimiseks Nigula teega külgnevale alale seades alale paindliku maakasutuse, mis võimaldaks alale tuua erinevaid teenuseid ja vähendaks seeläbi teataval määral vajadust autokasutuse järele. 2. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd naaberkinnistute omanikega. 3. Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides. 4. Näha ette haljasvöönd müraallikate (lennujaam, krossirada) suunas laiusega u 100 – 120 m (täpne laius ja ulatus antakse detailplaneeringuga). Planeeritava haljasvööndi sisse võib arvestada võimaliku tulevase teekoridori planeeritava ala idaservas. 5. Detailplaneeringuga näha planeeringualale ette lähipuhkeala, mis võib olla haljaspuhvri koosseisus. 6. Planeeritava ala siseselt pöörata tähelepanu liiklusalade planeerimisele. Vältida pikki sirgeid tänavalõike või planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida selline tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks, kuna tänavaruum võib olla vahel ka nt laste mängumaa ja/või jalakäijate ruum. 7. Koostöös Tori vallaga arvestada laiema teedevõrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades. 8. Detailplaneeringu koostamisel läbi viia uuring joogivee ressursi ja reovee ärajuhtimisese ressursi olemasolu kohta (OÜ Sindi Vesi).  9. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja Toiduamet). Kokkuvõte: Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 1. Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, sest planeeritav ala asub Pärnu linnale (Pärnu linna asustusüksus) suhteliselt lähedal. Samuti moodustab ala Sauga jõe äärde jäävate elamualadega suhteliselt kompaktse asumi asudes kohe teisel pool Nigula teed. 2. Planeeritav ala on küll suhteliselt hästi seotud Sauga alevikuga, kuid valglinnastumise kumulatiivsest mõjust tulenevalt on sama arengu jätkudes vajalik pöörata tähelepanu eelkõige pendelrände ja autostumisega seotud küsimustele. Koostatava detailplaneeringu raames on võimalik planeerida alale teenuseid, et vähendada mõningal määral auto kasutamise vajadust. Arvestades töökohtade paiknemist peamiselt Pärnu linnas, siis tuleks leida võimalusi, kuidas ühendust Pärnu linnaga parandada (sh ka rattaga). Antud probleemid on eeldatavalt lahendatavad nii ala edasise arengu kui ka koostatava Tori valla üldplaneeringu raames, kuid koostatava detailplaneeringu raames tuleks seada võimalikult head eeldused valglinnastumisega seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks või kompenseerimiseks. 3. Peamiseks negatiivseks keskkonnateguriks jäävad piirkonnas olevad erinevad müraallikad (lennujaam, krossirada, ringrada), mille mõju ei ole välisruumis võimalik täielikult likvideerida. Arvestades müraallikate perioodilisust ja mitte ülemäärast intensiivsust, ei ole see põhjus, et piirkond hinnata elamuehituseks mittesobivaks. Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegilist hindamist. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta küsitakse seisukohta Keskkonnaametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt. Keskkonnaamet oma 21.11.2023 kirjas nr 6-2/23/22186-2 on seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist (KeHJS § 22 mõistes) ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. DP koostamisel palume arvestada KSH eelhinnangu järelduste ja keskkonnakaitseliste meetmetega ning planeerimisseaduse § 126 lg 1 punktidega. DP alale ega lähiümbrusesse ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega kaitstavate liikide elupaiku. Kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil ning piirkonna lokaalsed reoveepuhastid asendatakse ühiskanalisatsiooni juhtimise võimalusega. Täiendavaid märkusi ei ole. Põllumajandus- ja Toiduamet oma 30.11.2023 kirjas nr 6.2-6/9686-1 nõustub Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega ega esita otsuse eelnõule märkusi või vastuväiteid. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma 30.11.2023 kirjas nr 14-3/3191-1 on seisukohal, et KSH algatamine ei ole vajalik, kui planeeringus arvestatakse PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise ning otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kuna tegevust kavandatakse mürarohkesse piirkonda, siis juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Palume eeltooduga edaspidistes tegevustes arvestada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus oma 30.11.2023 kirjas nr 4-3/23/5484-2 juhtis tähelepanu KSH eelhinnangus ja detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud, et planeeritav ala asub riigikaitseliste ehitiste Eametsa linnak ja Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvööndis. Palume seda täpsustada. Planeeritav ala asub ainult Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvööndis. Dokumente on täpsustatud ja parandatud. Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus, kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel www.torivald.ee Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja § 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku, planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Scanweld Ehitus OÜ poolt esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse Tori Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistutel. 2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa (Lisa 1). 3. Jätta Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).  5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava. 6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees. 7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 9. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Jana Malõh volikogu esimees Lisad 1. Asukohaskeem 2. Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang  Lisa 1 “Asukohaskeem” Tori Vallavolikogu 18. jaanuari 2024 otsuse nr 227 juurde  Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Koostaja: Tori Vallavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Karri Tiigisoon Reg nr 12913059 Tel +372 52 75 815 [email protected] Detsember 2023 SISUKORD 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS ........................................................................3 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................3 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS ......................................................................5 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..............................................................5 4.1. Sauga valla üldplaneering............................................................................................7 4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel......................................................................................8 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...................................................................8 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ....8 5.1. Järeldused..................................................................................................................11 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ............................................................12 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE .........12 7. KOKKUVÕTE .....................................................................................................................12 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 1. EELHINNANGU KOOSTAMISE VAJALIKKUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punktide 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui: - koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg 2 p 22-ga seotud tegevust (mõni muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju); - koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering). Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht. Planeeritav ala hõlmab Marjapõllu (73001:001:1373) ja Liisapõllu (73001:001:1372) kinnistuid kogupindalaga 10,57 ha, mis asuvad Tori vallas Eametsa külas Pärnu lennujaama lähedal. Olemasolev juurdepääs kinnistutele on Nigula teelt. Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Pärnu lennujaama lähedal 3/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Joonis 2 Planeeritava ala asukoht kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil (punane kontuur) Hoonestus, maa- ja veekasutus Joonis 3 Vaade planeeritavale alale Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kaardil on ala tähistatud põllumaana ja ei ole eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud. Hoonestus. Ehitisregistri (www.ehr.ee) andmetel on kinnistud hoonestamata. Heited (müra, vibratsioon, õhusaaste, tahked jäätmed, nõrgvesi) Peamise mõjutegurina jääb lähedusse Pärnu lennujaam ja lähedusse (Riste mäe kinnistu) jääb krossirada. Looduskaitse ja –keskkond 4/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Lähipiirkonnas paiknevad mõned III kategooria kaitsealuse fauna elupaigad, mis asuvad planeeritavast alast 1,3 – 3 km kaugusel. Lähimad looduskaitsealad on Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala, mis asuvad ca 4,5 km kaugusel planeeritavast alast. Olulisemad kitsendused ja piirangud Planeeringuala jääb Pärnu maleva staabi- ja tagalakeskuse piiranguvööndisse. Planeeritavale alale jääb ka elektripaigaldiste kaitsevöönd ning Eametsa maaparandussüsteemi maa-ala (id 11468964, vid 6114870010110001). Joonis 4 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE LÜHIKIRJELDUS Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistutele elamupiirkonna kavandamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 5/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga. Ruumilise arengu põhimõtted: Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik (p 1.3. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused lk 16) Asustuse suunamise üldised põhimõtted (lk 36) • Säilitada väljakujunenud asustusstruktuur, tagada elamisvõimalused kogu maakonnas ja neid parendada. • Hoida linnade ja teiste asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud maid ning hooneid uuesti kasutusele võttes. • Eelisarendada olemasoleva asustuse, teede ja raudteede, ühistranspordiliinide ja tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid. • Toetada ettevõtlusealade toimimist ja uute loomist ning nende kättesaadavust. Arendada uusi tootmisalasid põhiliselt olemasolevate laiendamise teel. • Teedevõrku arendada läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kogu teedevõrk siduda elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel. Kujundada ohutu kergliiklusteede võrgustik. • Teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus tagada võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil. • Veekogude kasutamisvõimalusi suurendada veeäärsete alade väärtustamisega ja vaadete avamisega. • Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused, arvestada nendega planeeringute koostamisel. • Planeeringute koostamisel arvestada rohelise võrgustiku sidususega, siduda puhkeotstarbelised liikumisvõimalused rohelise võrgustikuga (ka linnalise asustusega aladel). • Suuremad kaubanduskeskused kavandada üldplaneeringuga. • Töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältides nn ühe-krundi planeeringuid. • Kahanevates asulates selgitada välja lagunenud tootmishooned ja elamud. Leida neile uus kasutusotstarve või likvideerida. • Tühjaks jäänud ohtlikud hooned lammutada. • Elamu- ja puhkealasid ei tohi planeerida riigiteede kaitsevööndisse, tööstusalade lähedusse ja riigikaitselise harjutusvälja ja/või lasketiiru piiranguvööndisse, arvestades neist tulenevate negatiivsete mõjudega (müra, tolm, heitgaasid jm). • Vältida elamualade kavandamist veekogude ehituskeeluvöönditesse ja rohelise võrgustiku aladele. • Planeeringute ja projektide koostamisel arvestada välisõhu kvaliteedi ja müra normidega. 1 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 6/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 4.1. Sauga valla üldplaneering2 Üldised kasutamis- ja ehitustingimused väikeelamu maa-ala jaoks (58): • Ehitustegevus ja katastriüksuste jagamine toimub detailplaneeringu alusel. • Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda suurema ala kohta ühise detailplaneeringu või hoonestuskava vmt ülevaatliku dokumendi koostamist ehitustegevuse ning katastriüksuse jagamise ja piiride muutmise alusena. Detailplaneeringu või hoonestuskava ala suurus ja optimaalne paigutus otsustatakse igal üksikjuhul eraldi, võttes arvesse elamuala krundistruktuuri, asustuse arengu ruumilist jätkuvust, vajalike infrastruktuuride olemasolu ning vajalike juurdepääsuteede rajamise või selleks reserveerimise võimalust jmt. • Ehitamisel, katastriüksuste jagamisel ja piiride muutmisel tuleb silmas pidada kogu • elamupiirkonda tervikuna – selle hoonestusloogikat, taristute kulgemist ja nende rajamise võimalusi jms. • Krundistruktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede struktuuri. Moodustatavad krundid peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Soovitav on mitte planeerida pikki ja kitsaid või teravnurkadega krunte. • Ehitusõigusega elamumaa krundi minimaalne suurus on 1200 m². • Tiheasustusaladel uute väikeelamumaade väljaarendamisel lähtuda väljaehitatud teede, taristu ja asustusstruktuuri olemasolust. Kompaktse asustusega ala saab laiendada vaid olemasoleva struktuuri jätkuna, et ei tekiks üksikuid elamugruppe lagealadele. • Lennuvälja mõjupiirkonda jäävatele aladele elamute rajamisel võib kohalik omavalitsus nõuda mürauuringu läbiviimist enne detailplaneeringu algatamist. • Uute elamute kavandamisel tuleb arvestada nende sobivust ümbruskonda ja harmoneerumist olemasoleva asustusega. Detailplaneeringuga on soovitatav näha ette planeeritavale alale sarnane ilme kogu ala ulatuses. • Hoonete rajamisel, laiendamisel ja rekonstrueerimisel tuleb tagada nende arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse kohta, arvestades alal domineeriva arhitektuuriga. • Olemasolevate suvilate ümberehitamisel elamuteks tuleb järgida piirkonna üldist miljööd (hoonestuse mahud, üldilme, haljastus, krundipiirded jne). • Juurdepääsude kavandamisel kaaluda olemasolevate teede ja ajalooliste teedekoridoride ärakasutamise võimalusi ning eelistada lahendusi, mis maksimaalselt kasutavad olemasolevat teedevõrku ja/või ajaloolisi teekoridore. • Parkimine lahendada oma kinnistul. • Detailplaneeringutes näha ette võimalused taristute paigaldamiseks ja väikeelamualale vajalike teedevõrgu väljaarendamiseks. • Kohustuslik on uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga, kui ala asub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnas. • Täielikult või osaliselt metsastatud alal on kohustuslik säilitada kõrghaljastus kuni 2500 m² suurusel elamukrundil vähemalt 20% ja üle 2500 m² suurusel elamukrundil 2 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud 7/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang • vähemalt 30% planeeritud krundi pindalast. Kõrghaljastuse protsent kujuneb täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaalu põhjal kogu krundi pindalast. Täiendav puude ja põõsaste istutamine on lubatud. • Maanteede lähedusse (sanitaarkaitsevööndisse) ehitamisel tuleb silmas pidada, et müra ja õhusaaste tasemed võivad ületada normtasemeid, seetõttu võib vööndis inimese elamine ja puhkamine kahjustada inimese tervist. Kuna Tallinn-Pärnu-Ikla maantee võidakse rekonstrueerida I klassi maanteeks, siis tuleb Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel arvestada vööndi laiuseks 300 m tee servast. Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel ja Via Baltica Pärnu ümbersõidu maanteel tuleb arvestada vööndi laiuseks 200 m tee servast. • Uute elamualade kavandamisel raudteele lähemale kui 200 m tuleb läbi viia raudteelt lähtuva müra modelleerimine ning vajadusel võtta kasutusele meetmed mürataseme normidega vastavusse viimiseks. 4.2. Strateegiliste planeerimisdokumentide asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste kujundamisel Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on ala tähistatud põllumaana ja ei ole eraldi juhtfunktsiooni ei ole määratud. Kuna piirkonnas ja planeeritava ala vahetus läheduses on üldplaneeringuga määratud elamualad, siis on juhtfunktsiooni muutmine elamualaks üldjoontes olemasoleva keskkonnaga kooskõlas, kuid olemasolevatele põllumaadele elamute planeerimist tuleb aina enam nii antud planeeringu kui ka üldise valglinnastumise raames põhjalikult kaaluda. Tegemist on ka Pärnu linnale suhteliselt lähedale jääva alaga, mistõttu ei ole pendelrände vahemaa linna suunas väga pikk, kuid ühendus linnaga on halb. Detailplaneering on võimalik koostada vastavalt üldplaneeringu väikeelamu maa-alale seatud tingimuste kohaselt. 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele, veestikule, õhule, kliimale) Kuna piirkonda kavandatakse elamupiirkonda, siis ei kaasne detailplaneeringu elluviimisega ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale. Seoses ehitustegevusega kaasnevad elamupiirkonna tekkega piirkonnas ühekordsed ehitustööd seoses hoonete ja muu vajaliku taristu ehitamisega. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid. Vibratsiooni ja müra hulk kaasneb seoses ehitustegevusega, mis on ajutise mõjuga. 8/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Välisõhu kvaliteedi muutus on seotud samuti võimaliku ehitustegevusega, mis võib kaasa tuua tolmu jm heitmete ajutise tõusu ehitustegevuse poolt puudutatud piirkonnas. Jäätmete kogumine korraldatakse elamupiirkonnas vastavalt jäätmehoolduseeskirjale. 2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Uue elamupiirkonna ehitamisega ei kaasne olulist ohtu tervisele või keskkonnale. Samuti ei kaasne sellega ülemäärast õnnetuste riski. Võimalik õnnetus seosest planeeritava arendustegevusega on tulekahju. Uute hoonete puhul toimub tuleõnnetusohu minimeerimine projekteerimise faasis asjakohaste tuleohutusmeetmete projekteerimise ja rakendamisega. Uute elamute lisandumisega suureneb ka piirkonna liikluskoormus. Pereelamupiirkondade suhteliselt väikese liikluskoormuse tõttu ei ole ette näha liiklusest tulenevat olulist täiendavat ohtu võrreldes olemasolevaga. Seoses lähedal asuva krossiraja ja lennuväljaga kaasneb mürahäiringu tõenäosus, millest olulisem on läheduses oleva krossiraja müra (vt joonis 5 ja 6). Mürahäiring ei ole alati seotud heli tugevusega vaid sõltub ka heli iseloomust, korduvusest jms teguritest. Joonis 5 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566) 9/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Joonis 6 Väljavõte Tori valla välisõhu mürakaadist (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3566) 3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Ehitustegevus piirneb valdavalt planeeritava alaga ja ei mõjuta vahetult ümbritsevaid elamualasid. Mõju on võimalik vähendada ehitustegevuse korraldamise ja läbimõeldud kommunikatsiooniga. 4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Planeeritava ala lähedusse ei jää olulise kultuuriväärtusega objekte. Ala senine väärtus on eelkõige kui võimalik põllumaa. Seoses elamuarendustega, on vaba põllumaa hulk langustrendis. Samas on piirkond laiemalt kujunemas linnalähedaseks elamualaks, mistõttu on vajalik kaaluda, millises ulatuses peaks linnalähedasi põllumaid säilitama. 5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Planeeritava ala lähedusse ei jää looduskaitselisi objekte. 6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Planeeritavad tegevused ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub Natura 2000 võrgustiku aladest piisavalt kaugel. Lähimad Natura 2000 alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala, mis jäävad planeeritavast alast ligikaudu samale kaugusele (ca 4,6 km). 7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. 10/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Piirkonna näol on tegemist kujunenud elamualaga. Arendusest tulenev ruumiline mõju on kestev ja pöördumatu. Üldine maastikuilme oluliselt muutub ja senise põllumaa asemele kujuneb elamuala. Elamupiirkonna arendus on osa valglinnastumise protsessist, mis on oma olemuselt kumulatiivne ja millega kaasneb suurem pendelränne linna ja maapiirkondade vahel ning elanike suurem sõltuvus autotranspordist. Piirkonnas on ühistranspordiühendus olemas, kuid liiga hõreda graafikuga, et olla reaalseks alternatiiviks eraautole. 5.1. Järeldused Koostatav detailplaneering teeb ettepaneku Sauga valla üldplaneeringu muutmiseks. Kuna piirkonnas on välja kujunenud juba suhteliselt suur ja kompaktne elamupiirkond, siis on ala pigem sobiv elamuarenduseks. Peamise keskkondliku mõjutegurina on läheduses lennujaam ja krossirada, mis avaldavad mõju korduva müra kaudu. Kuna müraallikad (lennukid) asuvad kõrgel, siis ei ole võimalik müra levikut laiemalt ka takistada. Otstarbekaks lahenduseks sellisel juhul on mürataseme minimeerimine siseruumides ehituslike võtetega (helipidavad aknad ja ehituskonstruktsioonid) ning müraallika suunas haljaspuhvri rajamine. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi 04.03.2002 määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid on müra normtasemed siseruumides järgmised: Elamu eluruumides Päeval 40 LpA,eq,T (dB) Elamu magamisruumides Öösel 30 LpA,eq,T (dB) Valglinnastumine Mida rohkem piirkonda elamuid ehitatakse, seda suuremat mõju avaldavad ka valglinnastumisega seotud küsimused. Valglinnastumist peamiselt soodustavateks teguriteks on eelkõige inimeste soov elada ühepereelamus ja alternatiivide puudumine Pärnu linnas nii maa hinna kui ka ruumipuuduse tõttu. Antud juhul on tegemist suhteliselt linna lähedal asuva piirkonnaga (u 3 km linna piirist), mis asub sarnaste elamupiirkondade vahetus läheduses ning moodustab suhteliselt kompaktse asuala koos Nigula tee ja Sauga jõe vahele jäävate elamualadega. Arvestades tööstuspiirkondade lähedust Lennuvälja tee ja Ehitajate tee lähedal ning samuti Sauga ja Tallinna mnt äärsete äripiirkondade lähedust, paiknevad potentsiaalsed töökohad antud piirkonnale suhteliselt lähedal, mistõttu peamisteks probleemkohtadeks hakkavad kujunema side linnaga, ühistranspordi kättesaadavus ja sotsiaalsed teenused (lasteaed, -hoid). Detailplaneeringuga on võimalik lahendada vaid lasteaiaga seotud küsimust. Teistele küsimustele saab lahendusi analüüsida üldplaneeringu tasandil. 11/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang 5.2. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arendatav ala ei avalda mõju Natura 2000 võrgustiku alale, sest asub alast kaugel. Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Pärnu jõe loodusala, Pärnu rannaniidu looduskaitseala ja Valgeranna hoiuala (ca 4,6 km kaugusel Planeeritavast alast). 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS, TINGIMUSED PLANEERINGULE 1. Planeeritavale alale näha ette võimalus erinevate funktsioonide (nt kauplus, lasteaed jms) planeerimiseks Nigula teega külgnevale alale seades alale paindliku maakasutuse, mis võimaldaks alale tuua erinevaid teenuseid ja vähendaks seeläbi teataval määral vajadust autokasutuse järele. 2. Planeeritava ala sademeveesüsteem planeerida nõnda, et eesvooludesse jõudva sademevee tipukoormus oleks võimalikult hajutatud. Samuti tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Vajadusel teha koostööd naaberkinnistute omanikega. 3. Detailplaneeringus seada tingimused normatiivse müra tagamiseks siseruumides. 4. Näha ette haljasvöönd müraallikate (lennujaam, krossirada) suunas laiusega u 100 – 120 m (täpne laius ja ulatus antakse detailplaneeringuga). Planeeritava haljasvööndi sisse võib arvestada võimaliku tulevase teekoridori planeeritava ala idaservas. 5. Detailplaneeringuga näha planeeringualale ette lähipuhkeala, mis võib olla haljaspuhvri koosseisus. 6. Planeeritava ala siseselt pöörata tähelepanu liiklusalade planeerimisele. Vältida pikki sirgeid tänavalõike või planeerida rahustatud liiklust. Soovitav on planeerida selline tänavaruum, mis on piisavalt ohutu ka rattaga sõitmiseks, kuna tänavaruum võib olla vahel ka nt laste mängumaa ja/või jalakäijate ruum. 7. Koostöös Tori vallaga arvestada laiema teedevõrgustiku plaanidega sh kergliiklusteede võrgustikuga, et tagada piirkonna ühendus Sauga aleviku ja Pärnu linnaga läbi sobiva laiusega perspektiivsete tänavakoridoride piirkonna üldist arengut silmas pidades. 8. Detailplaneeringu koostamisel läbi viia uuring joogivee ressursi ja reovee ärajuhtimisese ressursi olemasolu kohta (OÜ Sindi Vesi). 9. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja toiduamet). 7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Piirkond on elamuarenduseks üldiselt sobilik, sest planeeritav ala asub Pärnu linnale (Pärnu linna asustusüksus) suhteliselt lähedal. Samuti moodustab ala Sauga jõe äärde jäävate elamualadega suhteliselt kompaktse asumi asudes kohe teisel pool Nigula teed. 12/ 13 Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Planeeritav ala on küll suhteliselt hästi seotud Sauga alevikuga, kuid valglinnastumise kumulatiivsest mõjust tulenevalt on sama arengu jätkudes vajalik pöörata tähelepanu eelkõige pendelrände ja autostumisega seotud küsimustele. Koostatava detailplaneeringu raames on võimalik planeerida alale teenuseid, et vähendada mõningal määral auto kasutamise vajadust. Arvestades töökohtade paiknemist peamiselt Pärnu linnas, siis tuleks leida võimalusi, kuidas ühendust Pärnu linnaga parandada (sh ka rattaga). Antud probleemid on eeldatavalt lahendatavad nii ala edasise arengu kui ka koostatava Tori valla üldplaneeringu raames, kuid koostatava detailplaneeringu raames tuleks seada võimalikult head eeldused valglinnastumisega seotud negatiivsete mõjude vähendamiseks või kompenseerimiseks. Peamiseks negatiivseks keskkonnateguriks jäävad piirkonnas olevad erinevad müraallikad (lennujaam, krossirada, ringrada), mille mõju ei ole välisruumis võimalik täielikult likvideerida. Arvestades müraallikate perioodilisust ja mitte ülemäärast intensiivsust, ei ole see põhjus, et piirkond hinnata elamuehituseks mittesobivaks. Arvestades eelnevat ei ole vajadust algatada Tori vallas, Eametsa külas, külas Marjapõllu ja Liisapõllu kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlust. 13/ 13