Kinnisasja müügileping

Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2763 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viieteistkümnendal detsembril kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (15.12.2023.a) e-notari kaudu videosilla vahendusel ning selles notariaalaktis osalejad on Aarded Kaubandus OÜ, registrikood 14232955, asukoht ja postiaadress Rüütli tn 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected], (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 06.12.2023 kell 16:05 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Rene Nahkur, isikukood 36804220313, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Rene Nahkur osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Tallinn ja Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Kaitseministeerium, registrikood 70004502, asukoht ja postiaadress Sakala tn 1, Tallinn, e- posti aadress [email protected], (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 07.12.2023 kell 11:41 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Kaupo Kaasik, isikukood 37711235217, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, Kaupo Kaasik osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Lehtse küla, Tapa vald ning Tallinna Hoiu-Laenuühistu, registrikood 11961369, asukoht Narva mnt 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 07.12.2023 kell 10:07 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Hüpoteegipidaja, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Kristina Käher, isikukood 48102200263, kes on tõestajale tuntud isik, Kristina Käher osaleb tõestamises e-notari kaudu videosilla vahendusel ja tema asukoht notariaalakti tõestamisel on tema enda ütluste kohaselt Harku alevik, Harku vald kes sõlmivad lepingu järgnevas: HÜPOTEEKIDE LÕPETAMISE KOKKULEPE, KINNISTU MÜÜGILEPING, KINNISTAMISAVALDUSED JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 6710802 on sisse kantud kinnistu nimetusega Jäägerhaus, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 14001:003:0019, majandusliku otstarbega maatulundusmaa (100%), asukohaga Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Metsamaja, pindalaga 18738,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Aarded Kaubandus OÜ (registrikood 14232955). Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. Neljandasse jakku on kantud järgmised hüpoteegi kanded: 5) Hüpoteek summas 45 000,00 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 24.03.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.03.2022. Kohtunikuabi Anneli Luur. 6) Hüpoteek summas 10 000,00 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 15.06.2022 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.06.2022. Kohtunikuabi Helle Eduvald. 7) Hüpoteek summas 30 000,00 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 09.11.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 13.11.2023. Kohtunikuabi Aivar Vimberg. 1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese). 1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et: 1.3.1. katastriüksuse 14001:003:0019 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 947,18 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (soodla veehoidla); seisund: kehtiv; • piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 18737,63 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (soodla harjutusvälja pv); seisund: kehtiv; • piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 18736,12 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (soodla veehoidla); seisund: kehtiv; • piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 12463,40 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (soodla veehoidla); seisund: kehtiv. 2 1.3.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised: • ulatus: 18737,63 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Soodla harjutusväli); seisund: kehtiv. 1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas. 1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi järgi) nähtub, et lepingu ese: 1.5.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana; 1.5.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana. 1.6. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://xgis.maaamet.ee/ky/) katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 14001:003:0019 kohta katastripidaja märked puuduvad. 1.7. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust nähtub, et katastritunnusega 14001:003:0019 ja aadressiga Metsamaja, Pillapalu küla, Anija vald, Harju maakond ei ole seotud hooneid ega rajatisi. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56). Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹). • Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel (rahvastikuregistri seaduse § 65). • Füüsilisest isikust kinnisasja omanik saab e-rahvastikuregistrist (https://www.rahvastikuregister.ee/) või kohalikust omavalitsusest kontrollida, kas ja kelle elukohana on rahvastikuregistris registreeritud talle kuuluv kinnisasi. Juriidilisest isikust kinnisasja omanik peab eelnimetatud andmete saamiseks pöörduma päringuga kohaliku omavalitsuse poole. • Ta ei ole saanud kontrollida, kas lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb ehitisi ning kas ehitised kui vallasasjad ei ole koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. Osalejad kinnitavad, et soovivad sellele vaatamata selle lepingu sõlmimist. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (sh ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole 3  keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale teadaolevaid selles lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid ega kitsendusi). 2.1.4. Lepingu esemeks oleval kinnistul ei paikne ehitisi , kuid Müüja on esitanud taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks ( abihoone ehitamiseks) , need on talle väljastatud , kuid ehitusluba ei ole väljastatud. 2.1.5. Lepingu esemel ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel ega olulisi negatiivseid välismõjusid, sealhulgas kuid mitte ainult: probleeme muude kommunaalteenustega, regulaarse vandalismi või lärmiga. Müüja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist, kuna on seda Ostjale lepingu eseme ülevaatamise juures juba põhjalikult teinud ning Müüja on lepingu eset Ostjale näidanud. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist selles lepingus Müüja peaks vajalikuks. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et: • Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on. • Kui Müüja lepingus puudusi [nt keskkonnaga seotud puudused, piisava päevavalguse puudumine, kestev häiriv oluline müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms] välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid. 2.1.6. Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues asuvad kui maapealsed). 2.1.7. Lepingu eseme suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut, mille kohaselt läbiks lepingu eset avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee. 2.1.8. Lepingu esemel puuduvad liitumised ja ühendused tehnovõrkudega. 2.1.9. Lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või tänavalt. 2.1.10. Lepingu esemeks oleval kinnistul kasvab mets, kuid seal on tehtud metsaraie. 2.1.11. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi. 2.1.12. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 2.1.13. Lepingu eseme suhtes puudub kehtiv kahjukindlustusleping. 2.1.14. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille tasumise tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Müüjal tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 2.1.15. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda lepingut. 2.1.16. Müüjat ei ole sundlõpetatud, Müüja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Müüja võlausaldajate huve ega Müüja majanduslikku seisundit. 2.1.17. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste 4  nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.18. Müüja esindaja volitus Müüja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.19. Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.2. Ostja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuse suurusest ja piiridest. 2.2.2. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel. 2.2.3. Ostja ostab lepingu eseme riigikaitselisel vajadusel ning kõik selle omandamiseks tehtud toimingud on tehtud õigusaktides toodud nõudeid järgides. 2.2.4. Ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning ostab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Müüja selles lepingus esitatud andmetele. 2.2.5. Ostja peab Müüja lepingu eseme üle vaatamisel antud selgitusi ja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist. 2.2.6. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida ja täita seda lepingut. 2.2.7. Selle lepingu sõlmimise aluseks on Kaitseministeeriumi 06.12.2023.a käskkiri nr 1- 2/23/170, mida pole tühistatud, vaidlustatud ega muudetud. 2.2.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.9. Ostja esindaja volitus Ostja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.10. Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.3. Hüpoteegipidaja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.3.1. Hüpoteegipidajale kuuluvad selle lepingu punktis 1.1. nimetatud hüpoteegid ning kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Hüpoteegipidaja neid hüpoteeke käsutanud (sealhulgas üleandnud ega pantinud). 2.3.2. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Hüpoteegipidaja õigust sõlmida seda lepingut. 2.3.3. Hüpoteegipidajat ei ole sundlõpetatud, Hüpoteegipidaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Hüpoteegipidaja võlausaldajate huve. 2.3.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Hüpoteegipidaja kui 5  äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.3.5. Tema volitus Hüpoteegipidaja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3.6. Lepingus toodud Hüpoteegipidaja ja Hüpoteegipidaja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel. 2.4. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et Müüja ja Ostja vahel kokku lepitud kõik tingimused sisalduvad selles lepingus ning nad on kokku leppinud, et poolte enne lepingu sõlmimist mistahes vormis avaldatud või vahetatud teave ei ole selle lepingu osaks, sh lepingu eseme müügitutvustuses või maakleri esitatud teave või lepingueelsete läbirääkimistel avaldatud teave ei ole lepingu osaks ega kujuta endast lepingu eseme kokkulepitud omadusi, samuti ei oma lepingu suhtes tähendust poolte varasem käitumine, seega kõik lepingu eseme müüki puudutavad kokkulepped sisalduvad selles lepingus (Müüja ja Ostja on notariaalakti tõestajale teatavaks teinud selle lepingu sõlmimisega seotud kõik nendevahelised kokkulepped). Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et selle lepinguga on välistatud kõik lepingupoolte varasemad lepingu eset puudutavad tahteavaldused ja kokkulepped, mistõttu peavad kõik osalejate jaoks olulised kokkulepped sisalduma selles lepingus. 2.5. Osalejad kinnitavad, et nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.6. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel. • Hüpoteegipidaja esindaja volitused volikirja alusel. • Müüja esindaja volitused volikirja alusel. • Ostja vara valitseja volitused volikirja ja Kaitseministeeriumi 06.12.2023.a käskkirja nr 1-2/23/170 alusel. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Kaitseministeeriumi 06.12.2023.a käskkirja nr 1-2/23/170 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Hüpoteekide lõpetamise kokkulepe 3.1. Müüja ja Hüpoteegipidaja lepivad kokku, et Müüja kohustub tasuma 3 pangapäeva jooksul selle lepingu sõlmimisest arvates Hüpoteegipidaja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kontole nr EE751200001229321501 summa 12 392,95 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse: „Laenulepingu nr KV4022349 ennetähtaegne tagastus“, 14 098,70 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse: „Laenulepingu nr KV4011572 ennetähtaegne tagastus, Arve nr. 58092“, 24 540,27 eurot, märkides maksekorralduse selgitusse: „Laenulepingu nr KV3994637 ennetähtaegne tagastus“. 6  Müüja siinnimetatud maksekohustus loetakse nõuetekohaselt täidetuks sellega, kui on täidetud Ostja poolt selle lepingu punktides 4.2.1., 4.2.2. ja 4.2.3. nimetatud maksekohustused. 3.2. Arvestades lepingu punktis 3.1 sisalduvat kokkulepet, on Müüja ja Hüpoteegipidaja kokku leppinud lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnisasja jooksva kannete number 5, 6 ja 7 all kantud hüpoteekide lõpetamises ning nad soovivad nimetatud kanded kinnistusraamatust täielikult kustutada. 4. Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumise kord ja notari hoiukonto kasutamine 4.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 120 171 eurot (edaspidi nimetatud müügihind), mis on kuni selle lepingu sõlmimiseni Müüjale täielikult tasumata. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et müügihind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu. 4.2. Ostja palub võtta müügihinna 120 171 eurot tagasivõtmise õiguseta Tallinna notar Sirje Velsberg’i hoiukontole SEB pangas (notariaalakti tõestaja kinnitab nimetatud rahasumma olemasolu hoiukontol) ning Müüja ja Ostja lepivad kokku, et notariaalakti tõestaja edastab hoiustatud raha 4.2.1. summa 12 392,95 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kontole nr EE751200001229321501, märkides maksekorraldusel selgitusse: „Laenulepingu nr KV4022349 ennetähtaegne tagastus“, hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest; 4.2.2. summa 14 098,70 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kontole nr EE751200001229321501, märkides maksekorraldusel selgitusse: „Laenulepingu nr KV4011572 ennetähtaegne tagastus, Arve nr. 58092“, hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest; 4.2.3. summa 24 540,27 eurot Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369) kontole nr EE751200001229321501, märkides maksekorraldusel selgitusse: „Laenulepingu nr KV3994637 ennetähtaegne tagastus“, hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest; 4.2.4. summa 69 139,08 eurot Müüja Aarded Kaubandus OÜ (registrikood 14232955) kontole nr EE047700771002603572, märkides maksekorraldusel selgitusse: „Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla, Metsamaja müügihind“, hiljemalt 3 pangapäeva jooksul arvates selle lepingu kinnistusosakonnale esitamisest ning tingimusel, et lepingu kinnistusosakonnale esitamise päeva seisuga ei ole lepingu esemeks oleva kinnisasja registriosas kandeid, mida ei ole kajastatud lepingu punktis 1 ning enne selle lepingu kinnistusosakonnale esitamist ei ole esitatud kinnistamisavaldusi selliste kannete tegemiseks. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et osalistel tuleks olla tähelepanelik summa saaja kontonumbri märkimisel, sest vale pangakonto numbri märkimisel võidakse ülekanne teostada valele kontole ning notariaalakti tõestaja ja krediidiasutus ei saa kontrollida kontonumbri ja -omaniku vastavust. Müüja esindaja kinnitab, et ta on selles lepingus toodud kontonumbrid üle vaadanud ning need on korrektsed. 5. Lepingu eseme valduse üleandmine ja muud kokkulepped 5.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud, et lepingu eseme otsene valdus, samuti kõik lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (Müüjal olemasolevad lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) loetakse Müüja poolt Ostjale üle antuks selle lepingu sõlmimisega. 7 6. Kinnistamisavaldused ja asjaõigusleping 6.1. Müüja ja Hüpoteegipidaja on hüpoteekide lõpetamises kokku leppinud ning esitavad kinnistamisavalduse, millega nad PALUVAD KUSTUTADA Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 6710802 neljandasse (IV) jakku: 6.1.1. kande nr 5 alla kantud hüpoteegi summas 45 000,00 eurot Tallinna Hoiu- Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 6.1.2. kande nr 6 alla kantud hüpoteegi summas 10 000,00 eurot Tallinna Hoiu- Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 6.1.3. kande nr 7 alla kantud hüpoteegi summas 30 000,00 eurot Tallinna Hoiu- Laenuühistu (registrikood 11961369) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 6.2. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 6710802 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Eesti Vabariik. 6.3. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 7. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 7.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 7.2. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 7.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 7.4. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning Ostjale on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. 7.5. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel. 7.6. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 7.7. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu 8  lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused. 7.8. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti. 7.9. Karistusseadustiku kohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega. 7.10. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 7.11. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. 7.12. Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest. 7.13. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. 7.14. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. 7.15. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. 7.16. Müüjal on võimalik ennast lepingu eseme võimalike puudustega kaasneva vastutuse eest kaitsta seeläbi, et ta avaldab ostjale kõik lepingu eseme puudused ning need kirjeldatakse müügilepingus. Sellisel juhul ei ole nende puuduste näol tegemist lepingurikkumisega VÕS-i §-i 217 tähenduses ning ostja ei saa neist tulenevalt müüja vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. 7.17. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS § 219 lg 1 kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. 7.18. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 9 7.19. VÕS § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. 7.20. VÕS § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale. 7.21. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1). 7.22. Riigikaitseline ehitis on Kaitseministeeriumi valitsemisala või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses olev ehitis, sealhulgas riigikaitseline tee. Julgeolekuasutuse ehitis on julgeolekuasutuse valduses olev ehitis. 7.23. EhS § 120 nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, kui: • kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi; • kavandatav ehitis asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis; • kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on riigikaitselise hoone välisseinast või riigikaitselise rajatise välispiirjoonest või kinnisasja välispiirjoonest: • kuni 25 meetrit ehitise osas, mille kasutamise otstarbest võib tuleneda oht riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselise ehitise ülesannete täitmisele; • kuni 300 meetrit linnades, alevikes ja alevites ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet; • kuni 2000 meetrit külades ehitise osas, mis võib mõjutada riigikaitselise ehitise töövõimet. Kaitseministeerium võib projekteerimistingimuste kooskõlastamise käigus esitada kõrvaltingimusena nõude projekteerimistingimuste alusel antava ehitusloa eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumilise ulatuse ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitusel valdkonna eest vastutav minister määrusega. 7.24. Julgeolekuasutuse ehitise piirdeaiast, selle puudumisel hoone välisseinast või rajatise välispiirjoonest 50 meetri ulatuses ehitamine kooskõlastada julgeolekuasutusega. Julgeolekuasutus võib keelata hoone või rajatise ehitamise, kui hoone või rajatise ehitamine võib takistada julgeolekuasutuse ülesannete täitmist või avaldada mõju julgeolekuasutuse ehitise turvakeskkonnale. 7.25. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või 10  maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui maa on kaasomandis, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Selles lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes. 7.26. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. 7.27. KeÜS § 38 kohaselt on kallasrada kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit ning teistel veekogudel 4 meetrit. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandusameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks. Kui ajutisel kallasrajal liikumine on takistatud, peab kaldaomanik tagama läbipääsu mujalt oma kinnisasjal, kui see ei ole talle ülemäära koormav. Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. Kui isik on tõkestanud kallasraja või sellele juurdepääsu vastuolus KeÜS §-s 38 sätestatuga, ei teki tal vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust tõkestamise õiguspärasuse kohta. 7.28. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; 11  • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 7.29. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: • mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; • mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; • linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud juhul; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. 12 1. Digitaalne originaal ja ärakirjade väljastamine 1.1. Notariaalakt on koostatud ja digitaalselt allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejale tasuta kättesaadav notarite iseteenindusportaalis www.notar.ee ja ka riigiportaalis www.eesti.ee. Notariaalakti tõestaja teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Paberkandjal ärakirja digitaalsest originaalist väljastab notariaalakti tõestaja avalduse alusel isikule, kui dokumenti on vaja välisriigis kasutamiseks. 1.2. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalselt allkirjastatud originaaleksemplari kinnistusosakonnale. 2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 2.1. Lepingu sõlmimisega seotud kuludest: 2.1.1. hüpoteekide lõpetamisega seotud notaritasu ja riigilõivud tasub Müüja; 2.1.2. müügiga seotud notaritasu tasub Ostja; 2.1.3. hoiustamisega seotud notaritasu tasub Ostja. 2.2. Notari tasu tasutakse arve alusel ülekandega. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt. 2.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Tehinguväärtused notaritasu arvutamisel on: • tehinguväärtus hüpoteegi kustutamisel (kande nr 5) 30 000,00 eurot; • tehinguväärtus hüpoteegi kustutamisel (kande nr 6) 6 666,67 eurot; • tehinguväärtus hüpoteegi kustutamisel (kande nr 7) 20 000,00 eurot; • tehinguväärtused kokku 56 666,67 eurot. Notari tasu hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe tõestamisel 46,65 eurot (tehinguväärtus 56 666,67 eurot: notari tasu seaduse § 3, 9 lg 1, 22, 28 lg 1). Notari tasu müügitehingu tõestamisel 378,30 eurot (tehinguväärtus 120 171,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 22 ja 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Tasu hoiustamise eest 47,29 eurot (tehinguväärtus 120 171,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 22, 29 lg 3 p 1). Tasu kokku 492,24 eurot. Käibemaks 98,45 eurot. Koos käibemaksuga 590,69 eurot. 13 Riigilõiv hüpoteegi kustutamisel 9,00 eurot (tehinguväärtus 30 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5, 359 lg 1). Riigilõiv hüpoteegi kustutamisel 3,00 eurot (tehinguväärtus 6 666,67 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5, 359 lg 1). Riigilõiv hüpoteegi kustutamisel 6,25 eurot (tehinguväärtus 20 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 5, 359 lg 1). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat Digitaalne originaal portaalis notar.ee ja eesti.ee tasuta tasuta paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest, ekraanil tutvumiseks ja läbivaatamiseks esitamisest ning notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Rene Nahkur /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Kaasik /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Käher /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Sirje Velsberg /allkirjastatud digitaalselt/ 14