Väljaminev kiriAvalik
Teenistuse korraldamine
Kaitsevägi · 19. november 2025
- Viit
- 0.5-2/25/55-2
- Registreeritud
- 19. november 2025
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Kaitseministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- E-post
- Funktsioon
- - -
- Sari
- - -
- Toimik
- - -
Sisu (failidest)
Hanno Pevkur Teie 06.11.2025 nr 5-7/25/102
Kaitseministeerium
[email protected] Meie 19.11.2025 nr 0.5-2/25/55-2
Arvamus eelnõule
Kaitsevägi tutvus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste
seaduse ning maksukorralduse seaduste muutmise seaduse eelnõuga. Allpool esitame
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatuse osas Kaitseväe tähelepanekud.
Eelnõu § 1 p 14 muudetakse töökeskkonnavoliniku valimise ja töökeskkonnanõukogu
moodustamise korda ning kaotatakse teavitamiskohustus (TTOS § 17 lg 2).
Seletuskirja kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui vähemalt
kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab
töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi.
Kui realiseerub olukord, et töötajad ei ole huvitatud töökeskkonnavoliniku valimisest ning
puuduvad ka muud töötajate esindajad, siis kuidas täita TTOS § 24 lg 1 sätestatut, mille kohaselt
osaleb tööõnnetuse uurimises hääleõigusega töökeskkonnavolinik või muu töötajate esindaja.
Eelnõust ei selgu, kes saab töökeskkonnavoliniku/töötajate esindaja puudumisel tööõnnetuse
raportit allkirjastada. (Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise
kord, määrus 75, lisa 2). Sama tähelepanek on ka tööõnnetuse uurimise lõpetamise akti
allkirjastamise kohta (määrus 75 § 4 lg 8)
Määrus 75 § 4 lg 2 esimene lause sätestab, et tööandja alustab viivitamata tööõnnetuse uurimist,
kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või surm. Kaitseväes juhtub enim (töö)õnnetusi
ajateenijatega, kellele ajateenistuse ajal ajutist töövõimetust ei määrata. Seega oleks § 4 lg 2
teise lause järgi võimalik sellisel juhul valida uurimise viisi ja toimingu üle. Sellel sättel puudub
aga sisuline mõju kuna TTOS § 24 lg 1 paneb kohustuse uurida kõiki tööõnnetusi. Ajateenistuse
lõpuni loetakse ajateenijad (aja)teenistuses olevaks, mis tähendab, et TTOS § 24 lg 1 alusel tuleb
Kaitseväel uurida ka olmeõnnetusi (lööb varba vastu voodit ja murrab luu) ning isegi olukorras,
kus saab valida uurimise viisi üle ja selgub, et tegemist pole tööõnnetusega, tuleb ikkagi sisuliselt
uurida ja uurimise lõpetamiseks koostada akt. Akti peab allkirjastama mitu inimest ja see tuleb
edastada tööinspektsioonile ja ajateenijale. Seega oleks ebavajaliku halduskoormuse
vähendamiseks oluline kaaluda TTOS § 24 lg 1 sätestatud kohustuse muutmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur Karus
kindralmajor
Kaitseväe peastaabi ülem
Kaitseväe juhataja ülesannetes
Merit Jõgi
[email protected]
Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee
Registrikood 70008641