Teenistuse korraldamine

Kolonelleitnant Rainek Kuura Kaitseväe Akadeemia 10.11.2025 nr 1-31/25/104 Õppekava kooskõlastamise taotlus Saadame nooremallohvitseride keskastmekursuse Kaitseliidus (NAKAK(kl)) õppekava koos kursusekavadega ning seletuskirjaga kooskõlastamiseks. Kaitseväe peastaabi J7 osakond on õppekava koos kursusekavadega üle vaadanud ning väljastanud kursusekavadele unikaalsed koodid. Kaitseliidu kooli poolne kontaktisik on staabiveebel Ando LAVRITS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Sai Major Pealik Lisad: Nooremallohvitseride keskastmekursuse õppekava; Seletuskiri; Jalaväejao taktikaõppe kursusekava; Juhtimine praktikas 3 kursusekava; Koolitaja algõppe kursusekava; Relvalaskeharjutuste läbiviija kursusekava; Relvaõppe läbiviija kursusekava Staabiveebel Ando Lavrits [email protected] Toompea 8 Kaitseliidu kool Referent 717 9474 SEB Pank AS 10130 Tallinn Keskuse tee 2 Korrapidaja 718 9949 ak EE461010022002422007 Reg-nr 74000725 Alu E-post [email protected] viitenumber 62020100180 www.kaitseliit.ee 79601 Rapla maakond kool.kaitseliit.ee saaja Kaitseliit  KINNITATUD Kaitseliidu ülema xx.xx.2025 käskkirjaga nr xxx ÕPPEKAVA Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Nooremallohvitseride keskastmekursus Kaitseliidus [NAKAK(kl)]. Õppekava nimetus Junior Non-Commissioned Officer Intermediate Course. Õppekava kood YPOK25-14 EHISes JÄTKUÕPPE ÕPPEKAVA ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 4 EKR 4 EKR 5 EKR 4 EKR 5 EKR 2 EKR 3 kutsekeskharidus X Õppekava maht 15,54 EKAP (404 akadeemilist tundi) Õppekava Allohvitseride sõjaväelise väljaõppe ja teenistuse kontseptsioon. koostamise alus Õppekava peaeesmärk on võimaldada õppuril omandada hoiakud, teadmised ja oskused tegutsemaks iseseisvalt jao instruktori, juhi ja kasvatajana. 1. Ülesanne: − õppur viib läbi sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele; − õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relva- ja põhilaskeväljaõpet; − õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes. 2. Tingimused: Abivahendid − kinnitatud tunniplaan; Õppekava − kinnitatud laskekäsk ja harjutuskäsk; eesmärgid − väljaõpet toetav taristu; − kursuse läbiviimiseks vajalik relvastus ja laskemoon. Piirangud − laskeharjutuste läbiviimiseks vajalik arv väljaõppeehitisi. Keskkond − väljaõpet toetav keskkond; − siseruumis ja välitingimustes; − sõltumata aastaajast ja valgustingimustest; − kinnine või poolkinnine maastik. 1/7  3. Standardid: − juhib meeskonda eesmärgipäraselt, kasutades tõhusalt meeskonna ressursse ja rakendades ülesannete täitmisel ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid. − korraldab sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele vastavalt sõjaväelise väljaõppe eeskirjale, rakendades nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtteid; − korraldab jalaväejao käsitulirelvade relvaõpet vastavalt kasutatavale väljaõppe materjalile; − korraldab jalaväejao käsitulirelvade ( püstol, automaat, kuulipilduja ,40mm granaadiheitja, täpsuspüss, granaadiheitja, sileraudne püss ja käsigranaat) relvalaskeharjutusi vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale; − juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele; − väljaõppe läbiviimisel rakendab Kaitseväes kehtestatud korda ning ohutuseeskirju. Õppevorm: Kursus Õppekava Sihtgrupp: sihtgrupiks on nooremallohvitseri põhikursuse (NAPKkl) lõpetanud rakendamine kaitseliitlased, reservväelased, kelle teenistusülesanded eeldavad väljaõppe planeerimist ja läbiviimist jalaväejao tasemel. Nõuded õpingute alustamiseks: − keskharidus; − läbitud nooremallohvitseri põhikursus KV-s või KLs; − omandatud automaatrelva põhilaskeoskus, on kehtiv automaadi laskeoskustest „TEST 3“ tulemus; − õppuril on KL elektrooniline postkast; − õppuril on kasutajakonto e-õppeportaalis ILIAS (saab luua vajadusel kursuse jooksul); − õppuril on kasutajakonto BRONTOS keskkonnas (saab luua vajadusel kursuse jooksul); − kursuslasel peab olema juurdepääs riigi infosüsteemile (ID-kaart, vajalik BRONTOS testkeskkonna ja kasutamiseks). Nõuded õpingute lõpetamiseks Õppekava täitmiseks peab õppur läbima kõik teemad vastavalt kursusekavades kehtestatud kriteeriumitele. Puuduste likvideerimine toimub kooskõlas kursusekavadega, kuid mitte hiljem kui kursuse lõpuks. Õppur peab osalema igal kursusel vähemalt 80% kursuse mahust. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid Õppurile väljastatakse õppekava täies mahus läbimise kohta tunnistus. Õppekava struktuur: Õppekava koosneb viiest kursusest, kokku 404 akadeemilist tundi: − Juhtimine praktikas 3 kursus (24 akadeemilist tundi); − Jao koolitaja kursus (60 akadeemilist tundi); − Relvaõppe läbiviija kursus (88 akadeemilist tundi); − Relvalaskeharjutuste läbiviija kursus (112 akadeemilist tundi) − Jalaväejao taktikaõpe (120 akadeemilist tundi). Kursused tuleb läbida ülal loetletud järjekorras. Väljaõpet võib läbi viia vajadusel kursuste kaupa. Järgneva kursuse eelduseks on eelneva kursuse läbimine. . 2/7  NAKAK kursused Kursuse tulemusena luuakse eeldused, et Kaitseliidus on kompetentsemad juhid, kus õppur tunneb ülesandekeskse juhtimise (Mission Command) põhimõtteid ja praktilisi rakendusi, arendades juhtimisoskusi ning parandades planeerimise, kaasamise, motiveerimise ja otsustamise võimet muutuvates olukordades. 1. Ülesanne: Õppur juhib meeskonda eesmärgipäraselt, kasutades tõhusalt meeskonna ressursse ja rakendades ülesannete täitmisel ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid − Määratud ülesanne; 2.2 Piirangud − Juhendamine puudub; Kursus 1 2.3 Keskkond Kursuse maht − Avatud ja poolkinnine maastik; Juhtimine praktikas 24 akadeemilist − Päeval ja öösel. 3 tundi 3. Standardid: − Õppur kasutab üksuse juhtimisel ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid (mission command); − Õppur määratleb ülesande arusaadavad ja saavutatavad eesmärgid (mission definition) ning edastab sõnumeid otstarbekalt ja eesmärgipäraselt; − Õppur tuvastab grupi ressursid ja motivatsioonitegurid ning rakendab neid ülesannete lahendamisel ja tegevuskavade arendamisel seatud eesmärkide saavutamiseks; − Õppur võtab vastu kaalutletud otsuseid, lähtudes olukorrast ja eesmärgist ning analüüsib alternatiivsete lahenduste eeliseid ja puuduseid; − Õppur juhib gruppi ning analüüsib oma juhtimistegevuse tagajärgi, väärtustades hindamist kui olulist arendusvahendit. Kursuse eesmärk on ette valmistada õppur koolitajana, kes mõistab väljaõppe põhimõtteid, omab täiskasvanute õpetamise metoodika baasteadmisi, planeerib ja viib läbi metoodiliselt läbimõeldud standardtunni ning hindab ja analüüsib õppeprotsessi. Kursus 2 1. Ülesanne: Kursuse maht Koolitaja algõppe Õppur viib läbi väljaõpet oma allüksuses. kursus 60 akadeemilist tundi 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid − Arvuti; − Õppevara (sh näitlikustamise abivahendid); 3/7  − Koolituskaart; 2.2 Piirangud − Puuduvad 2.3 Keskkond − Klassiruum; − Maastik; − Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. 3. Standardid: − Õppur mõistab koolitamise põhimõtteid, oskab probleemist lähtuvalt sõnastada õpivajaduse ja õpieesmärgi. − Õppur planeerib ja viib läbi standardtunni, kasutades sobivaid õppemeetodeid ning järgides tunni struktuuri. − Õppur hindab õppeprotsessi ja enda tegevust, andes konstruktiivset tagasisidet ja tehes eneserefleksiooni. 1. Ülesanne: Kursuse läbinu korraldab jaorelvade väljaõpet kaitseliitlastele. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid − sobilik taristu; − õppevara (koolituskaart, õppemoon, arvuti jne) − relvastus (automaat, täpsuspüss, 40 mm granaadiheitja, kuulipilduja, granaadiheitja ja alakaliiber) − REV 3 – üksikvõitleja lahingvarustus 2.2 Piirangud − väljaõpe toimub instruktorite juhendamisel; 2.3 Keskkond Kursus 3 Kursuse maht − E-õppe keskkond (näiteks ILIAS) Relvaõppe läbiviija 88 akadeemilist − Klassiruum (kuni 6 õppuri kohta üks) või kursus tundi lähimaastik 3. Standardid (õpiväljundid): − Rakendab relva ohutu käsitsemise põhimõtteid jaorelvade väljaõppe läbiviimisel; − Koostatud koolituskaart ja ettevalmistused relvatunniks toetavad jaorelvade ohutult ja taktikaliselt õigesti õpetamist; − Korraldab jalaväejao relvaõpet vastavalt õppevarale, SõVE-le ja nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtete alusel; − Relvaõppe läbiviimisel püstitab selged õppe- eesmärgid, teostab õpitulemuste kontrolli, kasutab sobivaid õppemeetodeid ja õppetöö vorme ning olemasolevaid näitlikustamise viise ja vahendeid; − Annab hinnangu õppurite sooritusele tuginedes tagasiside mudelitele (näiteks STAR, GROW jne). 4/7  1. Ülesanne: Kursuse läbinu korraldab iseseisvalt põhi- ja jätkulaskeväljaõpet ning käsigranaadi heiteharjutusi. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid − Arvuti (e-õppe läbimiseks ja Brontose keskkonna kasutamiseks); − Õppevara (laskeväljaõppe eeskiri, ohutuseeskirjad, väljaõppeehitiste kasutuseeskirjad, koolituskaart, lahingpadrunid ja õppepadrunid); − REV 3 – üksikvõitleja lahingvarustus; − Kinnitatud laskekäsk; − Ohutust tagavad vahendid (tulekustutid, ohutusvestid jms). − Relvastus ( automaatrelv, kuulipilduja, 7,62mm täpsusrelv, 40 mm granaadiheitja, TT-granaadiheitja ja käsigranaat); − Laskeharjutust sooritav „allüksus“; − Sõltuvalt laskeharjutusest tagatud meditsiinitoetuse nõutav tase; 2.2 Piirangud − Õppur viib laskeharjutusi läbi instruktori (kontrollija) järelevalve all, kes hindab õppuri sooritust. 2.3 Keskkond Kursus 4 Kursuse maht − E-õppe keskkonnad (ILIAS ja BRONTOS) Relva- − Väljaõppeehitis (nõuetele vastav); 112 akadeemilist laskeharjutuste tundi − Valgel ajal või valgustatud tingimustes. läbiviija kursus 3. Standardid (õpiväljundid): − Koostab laskeharjutusteks laskekäsu ning järgib laskeharjutuste korraldamisel kehtivaid OE ja väljaõpet reguleerivaid dokumente (LVE, SõVE, kasutuseeskirjad jne); − Korraldab jalaväejao relvaõpet ja käsigranaadi heiteharjutusi vastavalt õppevarale, LVE-le SõVE-le ja nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtete alusel; − Laskeharjutuse läbiviimisel püstitab selged õppeesmärgid, teostab õpitulemuste kontrolli, kasutab sobivaid õppemeetodeid ja õppetöö vorme ning olemasolevaid näitlikustamise viise ja vahendeid; − Kontrollib ja juhendab laskurite relva ohutu, tõhusa ja taktikalise käsitsemise põhimõtteid igas situatsioonis; − Reflekteerib ja hindab enda tegevusi ning korraldab õppurite (laskurite) hindamise koos väärtuslikku tagasisidega. 5/7  Kursuse põhieesmärk on anda õppurile vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline juhtima jagu erinevates taktikalistes tegevustes. 1. Ülesanne: Õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid − Rühmaülema lahingkäsk; − REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); − Allüksuse püsitoimingud; − VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, soomukid, MÕS jne). 2.2 Piirangud − Puuduvad Kursus 5 Kursuse maht Jalaväejao taktikaõpe 120 akadeemilist 2.3 Keskkond tundi − MKR vastutusala maastik; − Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. 3. Standardid: − Õppur korraldab jao tegevust, koostades käsu lähtudes jaole püstitatud ülesandest, relvastusest ning struktuurist. − Õppur valib jao liikumiseks sobiva formatsiooni ning rakendab tule- ja liikumise taktikat kiirrünnakutel ja planeeritud rünnakutel, säilitades situatsiooniteadlikkuse ja juhtimiskontrolli. − Õppur teostab jaoga patrulli, vaatlusposti ning ala- ja objektiluuret ning koostab luure- ja olukorraraporti. − Õppur juhib jagu kaitses, jao sattumisel varitsusse ja kontaktist lahti rebimisel, sealhulgas hinnates ohte ning järgides ohutusprotseduure. − Õppur tuvastab ja reageerib erinevatele ohtudele (miiniväli, õhukontakt), paigaldab julgestusmiinivälja ning juhib takistuste ületamist ja taktikalist jalgsirännakut nii, et jao võitlusvõime säilib ja isikute ohutus on tagatud. Lõpuhindamise lühikirjeldus Õppekava läbimist hinnatakse mitteeristavalt. Täpsem hindamise kirjeldus kursusekavades. Praktika kirjeldus: puudub. Spetsialiseerumised: puudub. Õppekava st-vbl Ando Lavrits 6/7 kontaktisik Muud õppekavaga seotud vajalikud asjaolud: Kursust läbiviivatelt instruktoritelt ja mentoritelt eeldatakse juhtimist läbi isikliku eeskuju: õigete hoiakute kujundamine algab iseendast. Kaitseliidu põhiväärtused ja allohvitseri omadused on tervet õppekava läbiv teema. Õppekavas kasutatavad lühendid: KL – Kaitseliit; KV – Kaitsevägi; ILIAS – Eesti Kaitseväe e-õppeportaal; LVE – laskeväljaõppe eeskiri; VO – välioskus; SOK – sõdurioskuste kursus; NAKkl – nooremallohvitseri kursus Kaitseliidus; NÕK – nüüdisaegne õpikäsitus; LLÕ – laskmise läbiviimise õigus; BRONTOS – riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu; DHS – dokumendihaldussüsteem; VAAB – vabatahtlike andmebaas; TTA – taktikalised-tehnilised andmed; OE – ohutuseeskiri; KVT – koosseisu- ja varustustabel; HV – harjutusväli; TehN – tehnilised nõuded; VA – vastane; SõVE – Sõjalise väljaõppe eeskiri. 7/7  Seletuskiri NAKAK õppekava ja kursusekavade juurde 1. Võrdlus KV õppekavaga Kaitseliidus koostatud NAKAK õppekava on suurel määral vastavuses KV-s kinnitatud õppekavaga. Erandiks on see, et Kaitseliidu õppekava jaguneb kolme kursuse asemel viieks kursuseks (vaata tabel nr.1). Samas õpieesmärgid selle all ei kannata ning mahu ja teemade poolest on kursused samuti sarnased. Tabel 1. Kaitseväe ja Kaitseliidu NAKAK õppekavades olevate kursuste võrdlus KV NAKAK Maht (h) KL NAKAK Maht (h) Juhtimine praktikas 3 24 Instruktoriõpe 80 Koolitaja algõpe 60 Relvaõppe läbiviija kursus 88 Laskeõpe 200 Relvalaskeharjutuste läbiviija kursus 112 Jalaväejao taktikaõpe 120 Jalaväejao taktikaõpe 120 KOKKU: 400 KOKKU: 404 2. Kaitseliidu kooli kursustega sidumine Kaitseliidu koolis on väljaõpet läbi viidud sarnastel kursustel juba mitmeid aastaid ning seetõttu oli mõistlik olemasolevad kursused liita muutmata kujul NAKAK-i õppekavaga. Näiteks „Juhtimine praktikas 3“ ning „Koolitaja algõppe“ kursuste läbiviijad on kogenud oma ala spetsialistid nagu ka „Relvaõppe läbiviija kursusel“ ja „Relvalaskeharjutuste läbiviija kursusel“ (vanade nimedega RIK ja LIK I). NAKAK-i üheks kursuseks on „Relvalaskeharjutuste läbiviija kursus“ mille kohta ütleb LVE punkt 43: „Relva-, jao- ja rühma taseme lahinglaskeharjutuse läbiviimisõpe (vt p 39-41) toimub KV-s ja KL-is kooskõlastatult KV Akadeemiaga (edaspidi KVA) ja Sõjaväelise väljaõppe eeskirjas kehtestatud nõuete alusel.“  KINNITATUD reg_kpv käskkirjaga nr regist_nr KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0094 Jalaväejao taktikaõpe Kaitseliidu kool Läbitud NAKAK(kl) õppekavast: Nõuded kursuse • Juhtimine praktikas 3 kursus; alustamiseks • Koolitaja algõppe kursus; • Relvaõppe läbiviija kursus; • Relvalaskeharjutuste läbiviija kursus. Kursuse põhieesmärk on anda õppurile vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline juhtima jagu erinevates taktikalistes tegevustes. 1. Ülesanne: Õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid Kursuse põhieesmärk • Rühmaülema lahingkäsk; • REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt tsentraalselt hangitud varustus); • Allüksuse püsitoimingud; • VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult reaalsele pildile (inimesed, soomukid, MÕS jne). 2.2 Piirangud • Puuduvad 2.3 Keskkond 1  • MKR vastutusala maastik; • Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. 3. Standardid: • Õppur korraldab jao tegevust, koostades käsu lähtudes jaole püstitatud ülesandest, relvastusest ning struktuurist. • Õppur valib jao liikumiseks sobiva formatsiooni ning rakendab tule- ja liikumise taktikat kiirrünnakutel ja planeeritud rünnakutel, säilitades situatsiooniteadlikkuse ja juhtimiskontrolli. • Õppur teostab jaoga patrulli, vaatlusposti ning ala- ja objektiluuret ning koostab luure- ja olukorraraporti. • Õppur juhib jagu kaitses, jao sattumisel varitsusse ja kontaktist lahti rebimisel, sealhulgas hinnates ohte ning järgides ohutusprotseduure. • Õppur tuvastab ja reageerib erinevatele ohtudele (miiniväli, õhukontakt), paigaldab julgestusmiinivälja ning juhib takistuste ületamist ja taktikalist jalgsirännakut nii, et jao võitlusvõime säilib ja isikute ohutus on tagatud. 2 Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine ALAEESMÄRK nr.1: Koostab jaoülema käsu, arvestades 1. Ülesande sõnastus: Õppur juhib jagu, vastavalt koostatud käsule, kõrgema ülema käsku ning tugineb käsu erinevates taktikalistes tegevustes. koostamisel jao struktuurile, relvastusele ning ülesandele: 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid • Käsk on koostatud 5-punkti käsuna • Käsk on seotud kõrgema ülema • Rühmaülema lahingkäsk; käsuga • REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt • Käsus olevad ülesanded oma tsentraalselt hangitud varustus); allüksusele on saavutatavad Hinnatakse e-õppe • Allüksuse püsitoimingud; keskkonnas koostatud Juhib jagu vastavalt jagu-rühm käsku ning antakse • VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult püsitoimingutele erinevates taktikalistes tagasiside vastavalt reaalsele pildile (inimesed, soomukid, MÕS jne). tegevustes: kriteeriumitele (mitte-eristav 2.2 Piirangud hindamine). • Rakendab jagu-rühm püsitoiminguid • Puuduvad taktikalistes tegevustes. Hinnatakse kursuslase 2.3 Keskkond • Järgib juhtimisel VOOT tsüklit. tegevust jaoülemana ja jao • Tagab jao tõhusa tegutsemise ka liikmena erinevates • MKR vastutusala maastik; keerulistes tingimustes. taktikalistes tegevustes • Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. (kujundav hindamine). Rakendab ja kontrollib taktikalistes 3. Standardid: tegevustes ohutuseeskirjade täitmist: • koostab jaoülema käsu, arvestades kõrgema ülema käsku ning • Järgib ohutuseeskirjades olevaid tugineb käsu koostamisel jao struktuurile, relvastusele ning reegleid. ülesandele; • Nõuab oma alluvatelt OE-de täitmist. • juhib jagu vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele erinevates • Viib oma alluvatele läbi OE taktikalistes tegevustes; instruktaaži enne harjutust. • rakendab ja kontrollib taktikalistes tegevustes ohutuseeskirjade täitmist. ALAEESMÄRK nr.2: Jaoülemat hinnatakse Koostab jaoülema käsu, arvestades 1. Ülesande sõnastus: Õppur juhib jagu kaasnevates, kaitsvates ja vastavalt hindamislehtedele kõrgema ülema käsku ning tugineb käsu ründavates tegevustes, tuginedes jao ja rühma püsitoimingutele. (LISA 1, LISA 2 ja LISA 3). 3  koostamisel jao struktuurile, relvastusele 2. Tingimused: Tulemus: ARVESTATUD ning ülesandele: 2.1. Abivahendid • Hindamislehtede • Käsk on koostatud 5-punkti käsuna hindamisjuhise • Rühmaülema lahingkäsk; • Käsk on seotud kõrgema ülema alusel. • REV 5, jao lahingvarustus (üksuse KVT + MKR ja maleva poolt käsuga tsentraalselt hangitud varustus); • Käsus olevad ülesanded oma • Allüksuse püsitoimingud; allüksusele on saavutatavad • VA üksuse tegevuse kuvamine maastikul vastavalt võimalikult Juhib jagu vastavalt jagu-rühm reaalsele pildile (inimesed, soomukid, MÕS jne). püsitoimingutele erinevates taktikalistes 2.2 Piirangud tegevustes: • Puuduvad • Rakendab jagu-rühm püsitoiminguid taktikalistes tegevustes. 2.3 Keskkond • Järgib juhtimisel VOOT tsüklit. • MKR vastutusala maastik; • Tagab jao tõhusa tegutsemise ka • Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. keerulistes tingimustes. 3. Standardid: Rakendab ja kontrollib taktikalistes tegevustes ohutuseeskirjade täitmist: • koostab jaoülema käsu, arvestades kõrgema ülema käsku ning tugineb käsu koostamisel jao struktuurile, relvastusele ning • Järgib ohutuseeskirjades olevaid ülesandele; reegleid. • juhib jagu vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele erinevates • Nõuab oma alluvatelt OE-de täitmist. taktikalistes tegevustes; • Viib oma alluvatele läbi OE • rakendab ja kontrollib taktikalistes tegevustes ohutuseeskirjade instruktaaži enne harjutust. täitmist. 4  Kursuse jagunemine 1. Teema Alateemad: 1) käsuõpe; 2) jalaväejao struktuur ja relvastus; 3) jalaväejao liikmete ülesanded ja varustus; 4) jalaväejao juhtimispõhimõtted; 5) jalaväejao ülesanded; 6) Sissejuhatus jao formatsioonid ja liikumisviisid; 7) tegevused peatumisel; 8) takistuste ületamine; taktikaõppesse (38 h) 9) jao tuli ja liikumine; 10) kontaktidrillid (sattumine varitsusse, sattumine miiniväljale, E-õpe 14h tegevus õhukontakti korral). Seos alaeesmärgiga nr.1 Loeng 4 h Kokku 38 akadeemilist tundi, millest 14 tundi e-õpe, 4 tundi loeng ja 20 tundi praktilised harjutused. Harjutus 20 h Teema 1 eesmärk on NAPK(kl)-s käsitletud taktikaliste tegevuste kordamine, millega ühtlustatakse kursuslaste teadmisi ja oskusi. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde E-õppe keskkonda üles laetud käsk on õppejõu poolt arvestatud. Arvestatud käsk annab eelduse osaleda kujunemine väliharjutusel. Käsk on arvestatud kui: sh hindekriteeriumid • Käsk on koostatud 5-punkti käsuna • Käsk on seotud kõrgema ülema käsuga • Käsus olevad ülesanded oma allüksusele on saavutatavad Jalaväejao taktika väliharjutus. Alateemad: 1) kaasnevad tegevused (rühma patrull-laager, patrulli läbiviimine, vaatluspost, objektiluure); 2) kaitsvad tegevused (jao rühmitumine kaitsesse, sünkroniseeritud tulesüsteemi rajamine, julgestusmiinivälja rajamine); 3) ründavad tegevused (jao kiirrünnak, tulevõitlusest lahti rebimine, varitsus, jao planeeritud 2. Teema rünnak/reid). Seos alaeesmärgiga nr.2 Taktikaõpe Täpset tundide arvu alateemadele püstitatud ei ole. Õppuse kirjeldus alljärgnev: Õppus 82 h Kokku 82 akadeemilist tundi. Taktikaline õppus on planeeritud minimaalselt 6 järjestikusele päevale ning päevas on maksimaalselt 14 õppetundi. Väliharjutuse jooksul viiakse läbi jao kaasnevad tegevused, jao ründavad tegevused ja jao kaitsvad tegevused. Iga teema kaasab endas tihedalt seotud eelmisi teemasid. 5  Taktikaliste tegevuste kinnistamine toimub õpilasharjutuste käigus, kus rõhk on korduste arvul. Kursuslased saavad täita võimalikult palju erinevaid jao liikme rolle ning saavad läbi selle kogemuse. Õppus peab olema intensiivne. Õppurid peavad tegutsema pingelises olukorras, mis omakorda paneb proovile nende suutlikkuse ja motivatsiooni juhtida jagu. Selleks on vaja pikki ja intensiivseid väljaõppepäevi. Harjutus peab sisaldama taktikalisi tegevusi pimedas. Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Jaoülemat hinnatakse vastavalt hindamislehtedele (LISA 1, LISA 2 ja LISA 3). kujunemine Tulemus: ARVESTATUD sh hindekriteeriumid • Hindamislehtede hindamisjuhise alusel. Õppemeetodid Loeng, harjutus, praktika, õppus, e-õpe. Hindamismeetodid Praktiline harjutus. Lõimitud teemad SOK(kl) ja NAPK(kl) kursuse jooksul läbitud teemad. Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine. Kursuse läbimiseks peab iga õppur tegema minimaalselt kaks positiivselt hinnatud sooritust jaoülemana. Kursuse kokkuvõtva hinde Negatiivse hinnangu korral on võimalik sooritust korrata üks kord. Kursuse jooksul hinnatakse õppurite olemust kujunemine jaoülemana ja jao liikmena (kursusekava LISA 1). Õpilasharjutuste hindamine kursusekava LISA 2 ja LISA 3 alusel. sh lävend Kursuslane peab osalema väljaõppes vähemalt 80% kogu kursuse mahust. − Sõduri käsiraamat; − Laskuri maastikuraamat; Õppematerjalid − Jagu/rühm püsitoimingud; − Sõjalise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1; − Kuulmiskahjustuste vältimine OE 1.2; 6  − Silmakahjustuste vältimine OE 1.3; − Lahingu- ja harjutusmoona, matkeseadmete ning sihtmärkide käsitsemise ohutuseeskiri OE 2.7; − Maismaasõidukite kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3; − Õppuste korraldamise eeskiri; − Välihügieeni eeskiri; Imitatsioonivahendite planeering 40 õppuri kohta: Nimetus Kogus 1 Relvastus ja erivahendid vastavalt jalaväejao KVT-le 4 jagu Imitatsioonivahendite 2 5,56 mm paukpadrun (R20) 18 000 tk planeering 3 7,62 mm paukpadrun (MG3/Negev) 4 600 tk 4 7,62 mm paukpadrun (täpsuspüss TA20-R16) 1 360 tk 5 Suitsukäsigranaat 176 tk 6 Treeningkäsigranaat 288 tk 7 LISA 1 ISELOOMUSTUS Hinnatav: Juhendaja: Ajavahemik: I. OSA Allohvitseri omadused Füüsiliselt võimekas Distsiplineeritud Ennast arendav Empaatiavõimeline KV põhiväärtusi järgiv Tasakaalukas Enesekindel Algatusvõimeline Juhis omaduste hindamiseks: Hinnatakse skaalal 0, 1 ja 3 alljärgnevalt: 0 – hinnataval on suuri puudujääke ning antud omaduse positiivseks väljenduseks tuleb kõvasti ennast arendada. 1 – hinnatav on demonstreerinud antud omadust rahuldaval tasemel. Vajalik on veel arendada, kuid hinnataval on arusaam ning soov seda teha. Suures pildis ei takista ülesande täitmist. 3 – hinnatav on demonstreerinud antud omadust suurepäraselt. Puudusi ei esine ning selles valdkonnas saab tuua teistele eeskujuks. II. OSA Praktilised sooritused A. Hinnatud sooritused 1. 2. 3. 4. 5. 6. B. Juhendaja kokkuvõte Juhendaja poolne kokkuvõte, kuidas hinnatav käitus, kuidas valmistas ette oma õppetunde ja neid läbi viis? Kas oli oma tegevustes piisavalt iseseisev, vajas suunamist või hoopis pidevat juhendamist? Kas hinnatav võttis tagasisidet kuulda ja viis parandused sisse järgnevate sooritustega või mitte? Milline oli hinnatava areng ? Kuidas suhtles õpetatavatega ning kuidas suutis ennast kehtestada? Milliste valdkondadega (suhtlemine, esinemise kindlus, hoiakud jne) peaks hinnatav edasi tegelema? Kuidas sai läbi kaaslastega ning milline oli ülema alluva vaheline läbisaamine? Andke omapoolne hinnang, millisel tasemel on hinnatav valmis edasises teenistuses tegutsema (kas vajab veel juhendamist, on piisavalt iseseisev või ebaõnnestus täielikult)? Juhendaja allkiri: 8 LISA 2 Hindamisleht Harjutus: Jao kiirrünnak Kuupäev: Hinnatava nimi: 6-10 liikmeline jagu. 1) Jagu alustab ülesandega. 2) VA 1 avab tule, max 4 lasku ja siis jääb varjatuks. 3) Jagu teostab VA avastamise drille ning VA 1 avab uuesti tule kui jagu kasutab tule väljameelitamise meetodit. VA jääb aktiivseks kuni jagu on u. 40 m 1. Tingimused: kaugusel. 4) Jagu ründab VA 1 frontaalis ning u. 20 m enne VA 1 positsioonile jõudmist avab VA 2 tule ja jääb aktiivseks. 5) Jagu ründab VA 2 frontaalis või tiivates. 6) Jagu teostab julgestatult REORG-i. Aeg umbes 1h soorituseks. VA - kokku max 4 PAX. VA lahingupaaride kaugus 2. Piirangud: teineteisest u. 250-300 m. Kinnine või poolkinnine maastik. Valges või pimedas, olenemata aastaajast. 3. Keskkond: Maastik peab võimaldama varjatud lähenemist, et jagu saaks vajadusel sooritada jao kiirrünnakut. Hindamine: Jah (1p); Osaliselt (0,5p); Ei (0p); Ei saa hinnata (-). MA (0-21,5p); A (22-40p). Punkti A ETTEVALMISTUSED d Märkused Relvade laadimine A1 Relvastus enne väljaliikumist. A2 Laskemoon A3 Maskeering A4 Varustuse pakkimine A5 Meditsiinivahendite kontroll A6 Relvade rihtimine ja/või sihikute kontroll Ringkaitse või minimaalselt A7 Pidev julgestus ettevalmistuse/käsu ajal julgestaja ohtlikku suunda Oluline on ülemapoolsed A8 Käsk jaole järeldused. Kui WARNO`s kästud, ei pea enam rääkima A9 Skits või maastikumudel A10 Keskkonna analüüs (maastik, ilmastik) A11 Olukord (VA, omad) A12 Üksuse põhiülesanne (kes? mida? kus?) Teostus (kronoloogilises järjekorras algusest A13 lõpuni- kuidas me midagi teeme, ajad, juhul kui, täiendavad juhised) A14 Teenindustoetus Juhtimine ja side (asendusskeem, tunnussõna, A15 signaalid) Küsimused alluvatelt ja alluvatele (arusaadavuse A16 kontroll) A17 Sidekontroll, ettekanne väljaliikumisest B REAGEERIMINE VA EFEKTIIVSELE TULELE 9  Pole vajalik kui jagu avastab ise B1 Kohene agressiivne vastutuli esimesena VA asukoha B2 Varjumine C VASTASE AVASTAMINE C1 VA leidmine C1.1 Vaatluse meetod Tule väljameelitamine (tõenäoliste kohtade C1.2 läbilaskmine) Tule väljameelitamine manöövriga (üksikvõitleja, C1.3 lahingupaar või pooljagu) C2 VA osutamine D TULEVÕITLUSE VÕITMINE VA mahasurumine D1 Tulekäsk D2 Käsk kiirtuleks Tuleülekaal D3 Kiirtule teostus saavutatud D4 Erialarelvade kasutamine E RÜNNAK VA, omade E1 Ettekanne ülemale manööver Ülesanded E2 Otsus ja käsk jaole pooljagudele E3 Tule koordineerimine, orientiirid "vaata ja lase" pole E4 VA mahasurumine enne liikumise alustamist piisav formatsiooni E5 Tuli ja liikumine / manööver VA positsioonile hoidmine E6 Tule koordineerimine E7 Läbi VA positsiooni ründamine E8 VA ohutuks tegemine E9 Soodsa positsiooni leidmine kiirkaitseks F REORG 360 julgestus, F1 Julgestus soodne positsioon F2 VA läbiotsimine ILM ettekanne, F3 Lahinguvõime kontroll ja taastamine kulunud varude tasajagamine F4 SALUTE ettekanne Koondhinne: A / MA Hindaja nimi, allkiri: Hinnatava allkiri: Kommentaarid: 10 LISA 3 Hindamisleht Harjutus: Reageerimine varitsusele Kuupäev: Hinnatava nimi: 6-10 liikmeline jagu. Jalavägi tegutseb iseseisvalt. Varitsusse sattumisel peavad varitsusvastased drillid käivituma koheselt. Isikkoosseis peab ära tundma varitsuse: vastase agressiivne ja täpne tuli lähidistantsilt, mis nõuab kohest 1. Tingimused: reageerimist, ilma selleks ülema korraldust ootamata. 1) Jagu alustab liikumist lähtealalt JÜ osutatud formatsioonis. 2) VA avab kiirtule jao jõudmisel 30m kaugusele tema positsioonist. 3) Jagu teostab varitsusvastase drilli: ründab läbi või eemaldub. Aeg umbes 30 min soorituseks. VA - kokku max 2 PAX (2 alternatiivset 2. Piirangud: positsiooni). Distants lähtealalt kuni vastaseni umbes 250-300 m. Kinnine või poolkinnine maastik. Valges või pimedas, olenemata aastaajast. 3. Keskkond: Maastik peab võimaldama kontakti lähidistantsilt (25-50 m). Hindamine: Jah (1p); Osaliselt (0,5p); Ei (0p); Ei saa hinnata (-). MA (0-4p); A (4,5-10p). Punk A VARJUMINE JA VASTUTULI tid Märkused Kohene Ettekanne: (oma kutsung; KONTAKT- A1 agressiivne KONTAKT) vastutuli Otsus: ründa (VA väga lähedal või A2 JÜ varjumisvõimalus puudub) või eemaldu B RÜNNAK... Kogu raske varustus visatakse koheselt B1 seljast (näiteks seljakott) Toimub kohene rünnak VA positsioonile, B2 kasutades „üksi-üksi“ meetodit Kiire REORG ja kohene eemaldumine B3 (põhjalikku puhastamist ei toimu) C ...VÕI EEMALDUMINE C1 Suitsud välja Suitsuekraani tekkimise ajal tulevõitluse C2 võitmine (VA mahasurumine) Eemalduda tapmisalalt esmasesse varjesse C3 (tuldud suund/edasi/küljele) Peab säilima vaatlus alale: vaatlus või C4 tulekontakt VA-ga C5 OTSUS: eemaldumine, seome või ründame JÜ 11  D VARJEALALE LIIKUMINE (eemaldumine) ja julgestus RALLY-RALLY (joostakse järjestikus ülema D1 juhtimisel ohutusse kohta) D2 Ringkaitse Isikkoosseisu kontroll, ettekanne, ülejäänud D3 JÜ üksusega kokkusaamine HKP-s Koondhinne: A / MA Hindaja nimi, allkiri: Hinnatava allkiri: Kommentaarid: 12  KINNITATUD reg_kpv käskkirjaga nr regist_nr KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0096 Juhtimine praktikas 3 Kaitseliidu kool Nõuded kursuse alustamiseks Läbitud NAPK ning omab nooremallohvitseri auastet (n-srs, srs, v-srs). Kursuse tulemusena luuakse eeldused, et Kaitseliidus on kompetentsemad juhid, kus õppur tunneb ülesandekeskse juhtimise (Mission Command) põhimõtteid ja praktilisi rakendusi, arendades juhtimisoskusi ning parandades planeerimise, kaasamise, motiveerimise ja otsustamise võimet muutuvates olukordades. 1. Ülesanne: Õppur juhib meeskonda eesmärgipäraselt, kasutades tõhusalt meeskonna ressursse ja rakendades ülesannete täitmisel ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid Kursuse põhieesmärk − Määratud ülesanne; 2.2 Piirangud − Juhendamine puudub; 2.3 Keskkond − Avatud ja poolkinnine maastik; − Päeval ja öösel. 3. Standardid: − Õppur kasutab üksuse juhtimisel ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid (mission command); 1  − Õppur määratleb ülesande arusaadavad ja saavutatavad eesmärgid (mission definition) ning edastab sõnumeid otstarbekalt ja eesmärgipäraselt; − Õppur tuvastab grupi ressursid ja motivatsioonitegurid ning rakendab neid ülesannete lahendamisel ja tegevuskavade arendamisel seatud eesmärkide saavutamiseks; − Õppur võtab vastu kaalutletud otsuseid, lähtudes olukorrast ja eesmärgist ning analüüsib alternatiivsete lahenduste eeliseid ja puuduseid; − Õppur juhib gruppi ning analüüsib oma juhtimistegevuse tagajärgi, väärtustades hindamist kui olulist arendusvahendit. Õppevara: Kurusekavaga on kaasas ka põhjalik õppevara mis aitab kursuse läbiviijal kursusele püstitatud eesmärke täita. Õppevara on leitav lisadest (LISA 1). Kaasnevate pädevuste arendamisvõimalused: Õppenädalavahetusel tegutsetakse ühiselt, jagatakse tegutsemisruumi mille läbi tajutakse oma seotust teistega ja hinnatakse ning väärtustatakse inimsuhteid. Läbi juhtimiskogemuse, mille kursuslased erinevate praktiliste harjutuste käigus saavad, kasvab nende teadlik eneseteostus ja vastutustunne, arendatakse enda koostööoskusi uutes situatsioonides ning saadakse aru inimeste erinevuste loomulikkusest. Läbi tegevuse analüüsi, reflekteerides iseennast, õpitakse tundma enda nõrku ja tugevaid külgi. Õppetöö ning selle välisel ajal toimub aktiivne suhtlemine kursusepõhistel ja välistel teemadel, kus arutatakse, väljendatakse ning argumenteeritakse suuliselt, areneb suhtlusoskus. Lisaks juhioskustele pareneb ka õppuri kui meeskonnaliikme käitumine. Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine 1. Ülesanne: Õppur kasutab üksuse juhtimisel ülesandekeskse Õppurite sooritust Õppur juhib meeskonda eesmärgipäraselt, kasutades juhtimise põhimõtteid (mission command). analüüsitakse grupis tõhusalt meeskonna ressursse ja rakendades ülesannete arutelude (treening) käigus − Juhtimistegevuses ilmnevad ülesandekeskse täitmisel juhtimisfunktsioone. pärast praktilist harjutust juhtimise põhimõtted: usaldus, initsiatiiv ja ehk probleemülesande 2.1. Abivahendid delegeerimine on tasakaalus. lahendamist ning tuuakse − Määratud ülesanne; − Õppur annab alluvatele piisavalt otsustusruumi ja igakordselt välja 2.2 Piirangud vastutust, säilitades samas kontrolli eesmärgipärase arenguvõimalused tegutsemise üle. õpieesmärgi suhtes. − Juhendamine puudub; 2 2.3 Keskkond − Otsused ja korraldused toetavad üksuse iseseisvat − Avatud ja poolkinnine maastik; tegutsemist muutuvas olukorras. − Päeval ja öösel. − Juhtimises ilmneb õppuri oskus kohandada käske 3. Standardid: vastavalt olukorra arengule ilma põhiülesannet rikkumata. − Õppur kasutab üksuse juhtimisel ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid (mission command); Õppur määratleb ülesande arusaadavad ja − Õppur määratleb ülesande arusaadavad ja saavutatavad eesmärgid (mission definition) ning saavutatavad eesmärgid (mission definition) ning edastab sõnumeid otstarbekalt ja eesmärgipäraselt. edastab sõnumeid otstarbekalt ja eesmärgipäraselt; − Eesmärgid on sõnastatud selgelt, arusaadavalt ja − Õppur tuvastab grupi ressursid ja realistlikult, võimaldades alluvatel neid mõista ja motivatsioonitegurid ning rakendab neid ülesannete nende järgi tegutseda. lahendamisel ja tegevuskavade arendamisel seatud eesmärkide saavutamiseks; − Õppur edastab käske, korraldusi ja teateid − Õppur võtab vastu kaalutletud otsuseid, lähtudes süsteemselt ning vastavalt olukorra kiiretele olukorrast ja eesmärgist ning analüüsib vajadustele. alternatiivsete lahenduste eeliseid ja puuduseid; − Kommunikatsioon on sihipärane, lühike ja loogiline, − Õppur juhib gruppi ning analüüsib oma vähendades arusaamatuse riski. juhtimistegevuse tagajärgi, väärtustades hindamist kui olulist arendusvahendit. − Tagasisidekanalid on loodud ning õppur kontrollib, kas sõnum on õigesti mõistetud. Õppur tuvastab grupi ressursid ja motivatsioonitegurid ning rakendab neid ülesannete lahendamisel ja tegevuskavade arendamisel seatud eesmärkide saavutamiseks. − Õppur analüüsib grupi tugevusi, nõrkusi ja olemasolevaid ressursse ning kasutab neid eesmärgipäraselt. − Motivatsioonitegurite rakendamisel on näha teadlikku lähenemist (näiteks tunnustamine, kaasamine, eesmärkide selgitamine). − Meeskonna liikmete võimeid ja eripärasid kasutatakse ülesannete jaotamisel otstarbekalt. 3 − Tegevuskava koostamisel on arvestatud grupi töövõime, ressursi ja moraali taset. Õppur võtab vastu kaalutletud otsuseid, lähtudes olukorrast ja eesmärgist ning analüüsib alternatiivsete lahenduste eeliseid ja puuduseid. − Otsused põhinevad olukorra, riskide ja võimaluste analüüsil, mitte pelgalt isiklikel eelistustel. − Alternatiivseid lahendusi kaalutakse ning valitud suund on argumenteeritult põhjendatud. − Otsuste tegemisel ilmneb loogiline ja süsteemne mõtlemine, mis toetab üksuse edu. − Õppur suudab hinnata oma otsuste mõju üksuse ülesande täitmisele ja vajadusel neid korrigeerida. Õppur juhib gruppi ning analüüsib oma juhtimistegevuse tagajärgi, väärtustades hindamist kui olulist arendusvahendit. − Juhtimistegevuses on nähtav planeeritus, selged rollid ja eesmärgipärane tegutsemine. − Õppur kogub ja kasutab tagasisidet (nt kaaslastelt või alluvatelt) oma juhtimisstiili arendamiseks. − Õppur analüüsib oma tegevuse tugevusi ja arengukohti, esitades põhjendatud enesehinnangu. − Õppur rakendab saadud tagasisidet järgnevate tegevuste parandamiseks ja meeskonna tõhususe tõstmiseks. 4  Kursuse jagunemine Alateemad: − Ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid (mission command) − Ülesande eesmärgid (mission definition) ja info kogumine − Alternatiivide analüüs ja tegevuskava planeerimine − Otsustamine ja kommunikatsioon − Tegevuse elluviimine ja jälgimine 1. Teema − Pärast tegevuse analüüs (AAR – after action review) Juhtimine praktikas 3 Täpsem alateemade kirjeldus ning soovitatav tunniplaan (alateemade maht) ja Seos alaeesmärgiga nr.1 Loeng/harjutus – 24 h kursuse ülesehitus on välja toodud kursusekava lisas (LISA 1). JUP 3 kursus viiakse läbi kontaktõppes. Kursus on üles ehitatud teemamoodulitena. Kursusel toimub suur osa õppetööst väikestes gruppides (5-6 inimest) praktiliste harjutustena. Kursuse ülesehitus ergutab kursuslasi võtma initsiatiivi ja tegutsema süsteemselt. Hindamine Mitteeristav hindamine Õppurite sooritust analüüsitakse grupis arutelude (treening) käigus pärast praktilist harjutust ehk sh kokkuvõtva hinde probleemülesande lahendamist ning tuuakse igakordselt välja arenguvõimalused õpieesmärgi suhtes. Kursus kujunemine loetakse läbituks, kui õppur osales 90% õppetundidest ning individuaalne probleemülesanne on lahendatud vastavalt hindamiskriteeriumitele. Kursuse läbinu: − järgib ülesandekeskse juhtimise põhimõtteid (mission command) − määratleb ülesande arusaadavad ja saavutatavad eesmärgid (mission definition) sh hindekriteeriumid − edastab sõnumeid otstarbekalt ja eesmärgipäraselt − selgitab välja ressursid, grupi motivatsioonitegurid ja kasutab neid ülesande lahendamisel − analüüsib alternatiive, uurib erinevaid tegevusvõimalusi ning nende eeliseid ja puuduseid − töötab koostöös meeskonnaga välja ja rakendab tõhusaid tegevuskavasid, et saavutada seatud eesmärke 5  − võtab vastu kaalutletud otsuseid eesmärgi täitmiseks − rakendab ja jälgib kavandatavat tegevust ning tulemusi − väärtustab hindamist kui olulist situatsiooni teadlikkuse arendusvahendit (AAR) Õppemeetodid Loeng, harjutus. Hindamismeetodid Praktiline harjutus. Lõimitud teemad NAPK kursusel käsitletavad teemad. Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine. Kursuse kokkuvõtva hinde Õppurite sooritust analüüsitakse grupis arutelude (treening) käigus pärast praktilist harjutust ehk kujunemine probleemülesande lahendamist ning tuuakse igakordselt välja arenguvõimalused õpieesmärgi suhtes. Kursuslane peab osalema väljaõppes vähemalt 90% kogu kursuse mahust ning individuaalne probleemülesanne sh lävend on lahendatud vastavalt hindamiskriteeriumitele. ATP 6-0.5 Mission Command (US Army, 2019) ADP 6-22 Army Leadership and the Profession (US Army, 2019) NATO Standardization Agreement (STANAG 2199) Mission Command Principles Õppematerjalid "Command and Control of Joint Land Operations" (NATO Allied Joint Doctrine AJP-3.2) Kahneman, Daniel (2011). Thinking, Fast and Slow. Farrar, Straus and Giroux. Klein, Gary (2009). Streetlights and Shadows: Searching for the Keys to Adaptive Decision Making. MIT Press. 6  LISA 1. „ Juhtimine praktikas 3 instruktori manuaal“ Kursuse struktuur ja ajakava Reede 18.00–18.30: Kursuse avamine ja sissejuhatus 18.30–19.55: Moodul 1 - Mission Command • Sissejuhatus • Juhtimisharjutus • Tagasiside ja pleenum 20.00–20.15: WARNO väljastamine (ülesanded laupäevaks ja pühapäevaks) Laupäev 08.00–10.50: Moodul 2 - Mission Definition ja Info kogumine • Sissejuhatus • Juhtimisharjutus • Tagasiside ja pleenum 11.05–15.30: Moodul 3 - Alternatiivide analüüs ja tegevuskava planeerimine • Sissejuhatus • Juhtimisharjutus • Tagasiside ja pleenum 15.30–19.55 Moodul 4 - Otsustamine ja kommunikatsioon • Sissejuhatus • Juhtimisharjutus • Tagasiside ja pleenum Pühapäev 08.30–11.00: Moodul 5 - Tegevuse elluviimine ja jälgimine • Sissejuhatus • Juhtimisharjutus • Tagasiside ja pleenum 11.15–12.45: Moodul 6 - Pärast tegevuse analüüs (AAR) • Sissejuhatus • Ülesande analüüs ja hindamine • Lõplik tagasiside ja pleenum 13.30–14.30: Kursuse kokkuvõte ja lõpetamine 7 Moodul 1 – Mission Command (Ülesandekeskne juhtimine) 1830-1955 Sissejuhatus - 15 min 1830-1855 Mission Command ehk ülesandekeskne juhtimine on juhtimisfilosoofia, mille keskmes on alluvate initsiatiivi julgustamine, eesmärkide selge määratlemine ning paindlikkus ülesannete täitmisel. NATO ja selle liikmesriigid kasutavad Mission Command põhimõtteid, et saavutada kiire ja tõhus otsustamine ning elluviimine dünaamilises ja sageli ettearvamatus operatiivkeskkonnas. Mis on Mission Command? Mission Command on defineeritud kui juhtimise stiil, mille puhul ülem annab alluvatele selge eesmärgi, ressursid ning vajalikud piirangud ülesande täitmiseks, kuid jätab tegevuse üksikasjad alluvate otsustada. Selline juhtimisstiil annab alluvatele vabaduse ning kohustuse reageerida ootamatutele olukordadele kiiresti ja loovalt. Selle lähenemise peamine tugevus seisneb võimes reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele ilma pideva kõrgema tasandi sekkumiseta. Mission Commandi kuus põhimõtet (ATP 6-0.5 Mission Command, 2019): • Usaldus (mutual trust) – Juhtide ja alluvate vahel peab olema tugev vastastikune usaldus, mis põhineb oskustel, kogemustel ja kompetentsil. Usaldus võimaldab alluvatel tunda end piisavalt kindlalt, et tegutseda iseseisvalt. • Ühine arusaam (shared understanding) – Kõik meeskonnaliikmed peavad mõistma ülesande eesmärki, konteksti ja kavatsusi ühtmoodi. Ühine arusaam tagab koordineeritud tegevuse ja vähendab riske eksimusteks. • Juhi kavatsus (commander’s intent) – Ülesande täitmiseks määratleb juht kavatsuse, mis kirjeldab lõppseisundit ja eesmärki. Selge ja konkreetne kavatsus võimaldab alluvatel teha otsuseid, mis toetavad lõpptulemust ka ootamatutes situatsioonides. • Detsentraliseeritud otsustamine (decentralized execution) – Võimalus ja õigus otsuseid teha delegeeritakse võimalikult madalale tasandile, mis võimaldab kiiret ja paindlikku reageerimist muutuvatele oludele. • Missioonipõhised käsud (mission orders) – Käskude andmisel keskendutakse eesmärkide ja tulemuste defineerimisele, mitte detailsetele tegevusjuhistele. Alluvad saavad ise valida parimad tegevused ülesande täitmiseks. • Kalkuleeritud riskide aktsepteerimine (prudent risk) – Juhid peavad olema valmis võtma teadlikke ja kalkuleeritud riske, mis on vajalikud ülesande edukaks täitmiseks. Riski hindamine on osa otsustusprotsessist ning seda tehakse pidevalt. 8 Mission Command juhtimisharjutuse eesmärk moodulis: • Harjutada juhtimiskäsu andmist ja ühise eesmärgi mõistmise saavutamist. • Tugevdada meeskonnasisest usaldust ja koostööd. • Proovile panna õppurite võime iseseisvalt tegutseda ja otsustada määramatuse tingimustes. Kokkuvõte Mission Command juhtimisfilosoofia on militaarorganisatsiooni efektiivse tegutsemise nurgakivi. See rõhutab juhtide ja alluvate vahelist usaldust, selget ülesandepüstitust, paindlikku juhtimist ning võimalust võtta teadlikke riske. NATO liikmesriikide praktika näitab, et ülesandekeskse juhtimise edukas rakendamine parandab märkimisväärselt üksuste lahinguvalmidust, reageerimiskiirust ja tegevuste tulemuslikkust. Moodul 1 – Juhtimisharjutus: „Esialgne ülesanne“ 10+25 min (1905-1920) Eesmärk: • Harjutada juhtide oskust määratleda ülesande selged eesmärgid ning edastada oma kavatsus. • Arendada meeskonna ühise arusaama loomist ja tõhusat sisekommunikatsiooni ülesande täitmisel. FRAGO õppuritele: 1. Situatsioon (Situation): Meie allüksus saabus just Alu mõisa, mis on NATO rahuvalvemissiooni üks tugipunktidest. Eesmärgiga tagada kohaliku elanikkonna julgeolek ja rahu regioonis. Olukord on rahulik, kuid ebakindel. Tugipunkti valmisolek edasisteks ülesanneteks ei ole veel täielik. Piirkonnas liiguvad kohalikud elanikud ja uudishimulikud isikud, mistõttu tugipunkt peab olema valmis tööks lähimate tundide jooksul. Kompanii meediku sõnul on siin piirkonnas levimas hetkel tundmatu viirus. 2. Ülesanne (Mission): Teie ülesanne on tagada tugipunkti minimaalne töövõime ja sidevalmidus järgmiste ülesannete vastuvõtmiseks ja täitmiseks. Teil on aega ülesande täitmiseks 25 minutit. 3. Teostus (Execution): Juhi kavatsus (Commander’s Intent): „Minu kavatsus on kiiresti saavutada tugipunkti minimaalne vajalik töövõime- ja sidevalmidus, tagades kõigi meeskonnaliikmete teadlikkuse oma rollidest ja ülesannetest. Prioriteediks on tugipunkti tõhus sidepidamine üksteisega. Täiendavalt ennetada võimaliku viiruse levikut üksuse sees.“ Ülesanded üksustele: • Seadke valmis oma grupiruum ning looge toimiv sideühendus teiste gruppidega. Iga grupiga peab olema ühendus. • Teostage ühenduse kontroll. • Koostage visuaalne skeem või joonis, mis näitab sidepidamise skeemi. 4. Toetus ja logistika (Sustainment): Kursuse käsutuses on: klassiruum ja selles olev mööbel (lauad, toolid); tahvel, markerid ja pabertahvlid visuaalide koostamiseks; 9 2x raadiosaatjat 4x välitelefoni – kaablit lõigata ei tohi! 2x rull välitelefoni kaablit. 5. Juhtimine ja side (Command & Signal): Grupijuhid vastutavad oma grupi töö ja kavatsuse edastamise eest. Sidepidamine toimub suuliselt/kirjalikult, raadio või traatsidet kasutades. Oma sidevahendeid kasutada ei tohi, kuna nende kanalite turvalisus pole selge. Kutsungid: Grupp 1: Juliet Viktor 1 Grupp 2: Juliet Viktor 2 Grupp 3: Juliet Viktor 3 Grupp 4: Juliet Viktor 4 RÜ – Romeo 6-9 Raadioside kanal: 69 Kõik tegevused lõpevad käsuga „STOPP“ pärast määratud 25 minutit. Harjutuse läbiviimine: Õppurid jagatakse gruppideks, igal grupil oma juht. Harjutus toimub siseruumis, kasutades klassiruumis olevaid vahendeid ja võimalusi. Ülesande täitmise lõpus esitlevad grupid oma visuaalset skeemi ja sideplaani grupiõpetajale. Ülesande järgne tagasiside ja analüüs (AAR) 25 min (1930-1955): • Kas ülesande eesmärk ja juhi kavatsus olid arusaadavad? • Kas grupijuhid suutsid oma kavatsust selgelt edastada? • Millised raskused tekkisid ülesande täitmisel ja kuidas neid ületati? • Kas valitud lahendused olid realistlikud ja praktiliselt rakendatavad? • Milliseid Mission Command põhimõtteid järgiti ülesande käigus? Hindamiskriteeriumid: • Ülesande eesmärkide ja juhi kavatsuse selgus. • Meeskonnaliikmete teadlikkus oma rollidest ja ülesannetest. • Sidepidamisplaani teostus ja toimivus. • Üldine koostöö ja kommunikatsiooni kvaliteet grupis. 10 WARNO – Esialgne hoiatuskäsk (Warning Order) 15 min (2000-2015) WARNO antakse ainult juhtidele NATO saalis. 1. OLUKORD (Situation) Piirkonnas on rahulolematus NATO kohalolekuga kasvamas. Tugipunkti lähistel võib lähipäevil toimuda meeleavaldus, mille käigus võivad esineda rahutused ning agressiivne käitumine kohalike elanike poolt. Piirkonnas viibib NATO üksusi ebapiisavas ulatuses, mis võib raskendada olukorra kontrolli all hoidmist. 2. ÜLESANNE (Mission) Teie allüksuse ülesanne on valmistuda lähiajal toimuvateks tegevusteks, mille raames peate olema valmis: • läbi viima luuretegevust info kogumiseks võimaliku ohu kohta; • vahendama operatiivinfot sündmuste arengute kohta; • viima vajadusel läbi operatsiooni tugipunkti kaitseks, sealhulgas kiire reageerimise võimalikele intsidentidele. 3. TEOSTUS (Execution) Juhi kavatsus (Commander’s Intent): „Minu kavatsus on saavutada täielik valmisolek võimalikeks rahutusteks ja julgeolekuohtudeks. Prioriteet on täpse info kogumine, selge tegevuskava loomine ja kiire ning efektiivne reageerimisvõime.“ • Määrake oma grupi sees selged rollid ja vastutusalad • Määrake sidepidamise eest vastutavad isikud ja tehke regulaarselt side kontrolle 0800- 2000 • Valmistuge täitma ülesandeid nii klassiruumis kui ka õues. • Arvestage sellega, et olukord võib kiiresti muutuda ja nõuab paindlikkust ning initsiatiivi. 4. LOGISTIKA JA TOETUS (Sustainment) • Kasutuses olev varustus (raadiosaatjad, kaardid, märkmevahendid). • Vajalik varustus antakse vastavalt vajadusele grupitreenerite poolt. 5. JUHTIMINE JA SIDE (Command & Signal) • Täiendavad korraldused antakse välja järgnevatel briifingutel. • Grupi ülemad vastutavad sidepidamise korraldamise ja juhi kavatsuse edastamise eest. • Olge valmis täiendavateks käskudeks ja olukorra muutumiseks, mis võivad tulla ootamatult. • Seni tegevus vastavalt ajakavale 11 Moodul 2 – Mission Definition ja Info kogumine (0825-1050) Pleenum 25 min (0800-0825) - Eelmise päeva kokkuvõte ning WARNO tegevused. Sissejuhatus 30min (0825-0855) Mission Definition ehk ülesande selge määratlemine ja info kogumine (Information Gathering) moodustavad ülesandekeskse juhtimise ühe kriitilise algusfaasi. Enne ülesande täitmise alustamist peab juht looma selge, arusaadava ja saavutatava eesmärgi ning hankima piisavalt infot, mis võimaldab edukalt planeerida ja täita määratud ülesannet. NATO käsitluses on just selgelt määratletud missioon ja kvaliteetne luureinfo määrava tähtsusega üksuse edukusele ja efektiivsusele lahinguväljal või kriisipiirkonnas. Mission Definition – Ülesande selge määratlemine. Ülesande määratlemise eesmärk on tagada, et kõik üksuse liikmed mõistaksid täpselt seda, mida neilt oodatakse ning millist tulemust soovitakse saavutada. Mis sion Definitioni põhipunktid on: Eesmärgi selge sõnastamine (Clarity of purpose).Iga ülesanne peab sisaldama selgelt määratletud lõppeesmärki ehk lõppseisundit (End State). Lõppseisund kirjeldab, milline peab olukord olema ülesande täitmise lõpus. Selgelt kirjeldatud eesmärk võimaldab alluvatel teha kiireid otsuseid ning vähendab segadust. Saavutatavus (Achievability). Ülesanne peab olema realistlik ja teostatav olemasolevate ressursside ja aja piires. Üleliia ambitsioonikas ülesanne, mis ületab reaalselt olemasolevad vahendid, võib vähendada üksuse motivatsiooni ja usaldust juhtkonna suhtes. Piirangute mõistmine (Understanding constraints). Juht peab määratlema piirangud (näiteks aja- või ressursipiirangud, reeglid ja seadused), mille raames ülesannet täidetakse. Piirangute selge väljatoomine aitab vältida valesti mõistetud ülesandeid ja piirab riske. Information Gathering – Info kogumine. Info kogumine on Mission Commandi kriitiline komponent, sest sellest sõltub otsuste kvaliteet ja reageerimisvõime. Kvaliteetne ja õigeaegne informatsioon võimaldab juhil: • langetada kiireid ja täpseid otsuseid, • mõista olukorra dünaamikat ja riske, • prognoosida võimalikke arenguid ja ette valmistuda alternatiivseteks lahendusteks. Info kogumine toimub tavaliselt kolmes faasis: Esmane luure (Initial reconnaissance) - Esmase ülevaate saamine, kasutades olemasolevaid kaarte, dokumente või luureraporteid. NATO doktriini järgi on esmase luure ülesanne saada kiire ja üldine pilt piirkonnast või ülesande täitmiseks vajalikest tingimustest. Detailsed luureülesanded (Detailed reconnaissance) - Selle faasi käigus määratakse täpsemad infokogumisülesanded (näiteks visuaalne luure, vaatlused, intervjuud kohalikega, droonide kasutamine või tehniline luure), mille eesmärk on koguda konkreetset infot, mis aitab ülesande edukale täitmisele kaasa. Info analüüs ja jagamine (Information analysis and dissemination) - Kogutud infot tuleb hinnata, analüüsida ja jagada viivitamatult teiste üksuste ja üksuse liikmetega. NATO standardite järgi peab teave olema õigeaegne, täpne ja jagatud kõikide asjassepuutuvate üksustega (ATP 6-0.5, 2019). Juhtimisharjutuse eesmärk moodulis: • Õppur harjutab eesmärkide selget määratlemist ning info kogumist ja analüüsimist. • Õppur omandab oskuse hinnata, milline info on kriitiline otsuste tegemiseks ja ülesande täitmiseks. • Harjutatakse selget ja õigeaegset infovahetust meeskonnas. 12 Kokkuvõte Mission Definition ja Information Gathering moodustavad ülesandekeskse juhtimise esimese kriitilise sammu. Selged ja saavutatavad eesmärgid ning kvaliteetne luureinfo on edukaks ülesande täitmiseks vältimatud. NATO liikmesriikide kogemuste kohaselt parandab õigeaegselt kogutud ja jagatud informatsioon märkimisväärselt otsuste kvaliteeti ning võimaldab üksustel kiiremini ja täpsemalt reageerida muutuvatele operatiivsetele tingimustele. Moodul 2 – Juhtimisharjutus: „Info kogumine ja olukorra hindamine“ 15+45min (0855-0955) Eesmärk: • Harjutada õppurite võimet selgelt määratleda ja analüüsida ülesannet (Mission Definition). • Arendada õppurite oskust koguda ja hinnata kriitilist infot otsuste tegemiseks (Information Gathering). • Parandada kommunikatsiooni ja meeskonnatööd piiratud info ja aja tingimustes. 13 FRAGO õppuritele: 1. Situatsioon (Situation): Teie grupp paikneb NATO rahuvalvemissiooni tugipunktis piirkonnas, kus on viimastel päevadel sagenenud tsiviilelanike protestid. Laekunud info kohaselt toimub lähiajal piirkonnas suur meeleavaldus, mille käigus võib tekkida vägivalda ja erinevaid ohte NATO üksustele. Hetkel on saadaval piiratud informatsioon sündmuse täpse asukoha, aja ja võimaliku ohutaseme kohta. 2. Ülesanne (Mission): Teie ülesanne on kiiresti analüüsida ja hinnata olemasolevat informatsiooni ning koostada ülevaade järgmistest punktidest: • Kavandatava meeleavalduse tõenäoline toimumiskoht ja ajastus. • Meeleavalduse ulatus ja võimalik osalejate arv. • Potentsiaalsed julgeolekuohud NATO üksustele siin piirkonnas. • Ülesande täitmiseks on aega 45 minutit. 3. Teostus (Execution): Juhi kavatsus (Commander’s Intent): „Minu kavatsus on saada kiiresti selge pilt kavandatava meeleavalduse asukohast, ulatusest ja võimalikest riskidest. Prioriteet on selge, täpne ja kiiresti edastatav info, mis võimaldab tugipunkti juhtkonnal õigeaegselt planeerida edasisi tegevusi.“ Ülesanded üksustele: Kasutage õppematerjale, mis antakse teile harjutuse alguses. Analüüsige materjale, tehke kiire olukorra hindamine ja koostage oma hinnang. Iga grupp esitab NATO saalis lühiraporti (kuni 5 minutit), kus esitleb oma järeldusi ja hinnanguid. 4. Toetus ja logistika (Sustainment): Teie käsutuses on: Ülevaatlik kaart piirkonnast. Varasemad raportid ja kirjalikud olukorra ülevaated. Info piirkonna elanikkonna ja varasemate protestide kohta. 5. Juhtimine ja side (Command & Signal): Grupijuhid vastutavad oma grupi töö organiseerimise ja esitluse eest. Sidepidamine toimub verbaalselt klassiruumis. 14 Harjutuse läbiviimine: Grupid töötavad eraldi grupiruumides. Harjutuse ajal saavad grupid kasutada ainult antud materjale ja informatsiooni. Lõpetuseks esitab iga grupp oma analüüsi ja hinnangu lühiraporti kujul NATO saalis. Raport 2 on kuupäeva veaga. Mingi hetk harjutuse käigus anda ühele grupile info, et kõik raportid pole vanemad kui 72h. Ülesande järgne tagasiside ja analüüs (AAR)25 min: 0955-1020 • Kas ülesande määratlus ja eesmärgid olid grupile selged? • Kuidas valiti välja kriitiline info analüüsimiseks? • Millised olid suurimad väljakutsed piiratud aja ja info tingimustes? • Kui täpsed olid grupi hinnangud ja kuidas saaks neid edaspidi parandada? • Milliseid Mission Command põhimõtteid järgiti ülesande käigus? Hindamiskriteeriumid: • Ülesande eesmärgi ja juhi kavatsuse mõistmine. • Info analüüsi sügavus ja täpsus. • Järelduste ja hinnangute realistlikkus ja põhjendatus. • Grupi kommunikatsiooni selgus ja efektiivsus. • Aja efektiivne kasutamine ja raporti esitlus. Pleenum 30 min (1020-1050) 15 Raport 1: Luurearuanne (kohalik vaatleja) Jälgimisperiood: Viimane nädal Koostaja: Kohalik vaatleja nr 1 Kuupäev: [kuupäev sisestada] Ülevaade: Jälgitud on aktiivselt piirkonna sotsiaalmeediat, kohalikke veebifoorumeid ning isikute vahetut suhtlust, et koguda infot kavandatava meeleavalduse kohta. Avalikult jagatud teabe põhjal on kavandatav meeleavaldus planeeritud toimuma Alu poe juures, mis on piirkonna peamiseks avalikuks kogunemiskohaks. Samas on ka alternatiivseid väiteid ja vihjeid, mis viitavad kultuurikeskuse ning lasteaia ümbrusele ja Alu pargi alale kui võimalikule kogunemiskohale. Korraldajad on aktiivselt kasutanud sotsiaalmeedia platvorme ja muid avalikke kommunikatsioonikanaleid, kinnitades avalikult kavatsust korraldada meeleavaldus rahumeelse protestina NATO kohaloleku vastu. Samas on väiksemad radikaalsed grupeeringud avaldanud oma kavatsuse kasutada valjuhääldeid, provokatiivseid loosungeid ja demonstratiivseid NATO- vastaseid sümboleid, mis võivad provotseerida konflikti ja pingestada olukorda. Osalejate arvu prognoosid on vastuolulised ja varieeruvad laialdaselt. Erinevate allikate andmetel ulatub oodatud osalejate arv 200 kuni 500 inimeseni. Ühes hiljutises sotsiaalmeediapostituses mainiti ka, et kohalikud noorteorganisatsioonid on kutsutud osalema üritusel, kuid tegelik osalemisaktiivsus pole selge. Võib eeldada, et nooremate osalejate motivatsioon on rohkem seotud sotsiaalse suhtluse ja üldise huvi kui poliitilise protestiga. Lisaks peamisele infole on levimas jutte, et samal ajal toimuvad aleviku äärealadel muud üritused, nagu kohalikud spordivõistlused ja laat, mis võivad oluliselt mõjutada inimeste valmisolekut ja võimalust meeleavaldusele tulla. Samuti on tähele pandud sotsiaalmeedias levivat infot kõrvalisest kogunemisest alevi magala piirkonnas, mille eesmärk ja seos peamise meeleavaldusega ei ole selged. 16 Raport 2: Politsei eelinfo Kuupäev: [kuupäev sisestada]( kuupäeva viga meelega.) Koostaja: Piirkondlik politseijaoskond Ülevaade: Piirkondlik politsei on tõstnud valmisoleku taset seoses kavandatud meeleavaldusega, mille toimumine on planeeritud homseks kell 10.00. Eelnevatele luureandmetele ja varasemale kogemusele tuginedes on otsustatud rakendada täiendavaid turvameetmeid, et ennetada võimalikke konflikte ja tagada avalik kord ning julgeolek. Täiendavalt on mobiliseeritud lisajõudusid, sealhulgas spetsiaalse väljaõppega eriüksusi, mis paiknevad politseijaoskonnas ning alevi strateegilistes punktides, olles valmis kiiresti reageerima võimalikele intsidentidele. Politsei raportis on märgitud, et kuigi meeleavalduse ametlik asukoht on planeeritud alevi poe juurde, on olemas tõenäosus, et protestijad võivad ettenägematult liikuda ümbritsevatele tänavatele, mis tooks kaasa liiklusseisakuid ning raskendaks oluliselt nii kohaliku liikluse korraldamist kui ka NATO üksuste liikumist ja tegutsemist. Seetõttu soovitab politsei NATO üksustel olla valmis liikluse ootamatuteks sulgemisteks ning vajadusel kiirelt kohandada marsruute. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ühe konkreetse kohaliku aktivistide rühmituse plaanidele, mille kohta politsei on saanud täpsemat infot. Rühmituse kavatsuseks on kasutada meeleavalduse ajal provokatiivseid ja solvavaid plakateid, millest mõned sisaldavad otseseid ähvardusi ja solvanguid NATO üksuste ja kohalike ametnike vastu. Selline tegevus võib kiiresti eskaleeruda, kui NATO üksused reageerivad nähtavalt või agressiivselt. Politsei käsutuses on ka täiendav info kõrvalisest kogunemisest, mis on planeeritud alevi teise piirkonda samale ajale. Selle sündmuse eesmärk on ebaselge, kuid hetkel ei ole politsei tuvastanud selgeid seoseid kavandatava peamise meeleavaldusega. Võimalik, et tegemist on tahtliku eksitava tegevusega, mille eesmärk on tähelepanu hajutamine ja ressursside killustamine. Politsei on siiski ettevaatlik ja hoiab olukorda selle piirkonna osas kontrolli all, et ennetada ootamatuid probleeme. Lisaks on politsei saanud mitmeid anonüümseid teateid, mis sisaldavad infot võimalikest intsidentidest, kuid paljud neist ei ole usaldusväärsed. Siiski ei välistata, et osa sellest infost võib olla tõene, mistõttu on politsei ja NATO üksustel oluline säilitada kõrgendatud valmisolek ja olla valmis kiireks hindamiseks ja reageerimiseks. 17 Raport 3: Varasemad kogemused piirkonnast Koostaja: KLK läviohvitser, tsiviil-sõjalise koostöö sektsioon Kuupäev: [kuupäev sisestada] Ülevaade: Viimase 12 kuu jooksul on piirkonnas toimunud mitmeid väiksemaid ja keskmise ulatusega meeleavaldusi, millest olulisemad on seotud kohalike sotsiaalsete ja majanduslike muredega, kuid osa neist on olnud suunatud ka rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas NATO vastu. Märkimisväärne meeleavaldus leidis aset kolm kuud tagasi, kui kohalike organisatsioonide üleskutsel kogunes alevi poe juurde ligikaudu 300 inimest. Üritus kulges peamiselt rahumeelselt, kuid protestijate ja politsei vahel tekkisid verbaalsed kokkupõrked, mille jooksul esines agressiivset sõnakasutust ning erinevate esemete viskamist. Tollal viibinud NATO üksused ei olnud otseselt sihtmärgiks, kuid mitmed protestijad karjusid neile suunatud loosungeid ja NATO tunnustega sõidukeid märgistati kriitiliste sõnumitega. Oluline on märkida, et provokatiivsetest tegevustest hoolimata suutsid nii kohalikud korrakaitseorganid kui ka NATO esindajad säilitada rahu ja vältida jõukasutust, mis aitas kaasa olukorra kiirele stabiliseerimisele. Kohalike elanike seas läbi viidud mitteformaalne küsitlus (2024. aasta sügis) näitas, et ligikaudu 60% vastanutest pidas NATO kohalolekut vajalikuks, kuid samas märkis 25%, et nad tajuvad selle kohaloleku negatiivseid mõjusid oma igapäevaelule. Samuti on täheldatud, et varasematel meeleavaldustel osalevad tihti noored, kes on motiveeritud pigem meelelahutuslikest ja sotsiaalsetest põhjustest. Esines juhtumeid, kus noored kogunesid meeleavaldusele muusika ja tantsu saatel ning nende kohalolek ei omanud selget poliitilist tausta. Varasemalt on levinud kuulujutud relvastatud provokaatoritest, salajastest varuplaanidest ning väidetavatest välismaistest osalejatest, millest ükski ei ole leidnud kinnitust. 18 Raport 4: Sotsiaalmeedia ja avatud allikate monitooring Koostaja: KLK luuresektsioon, avatud allikate (OSINT) jälgimisüksus Kuupäev: [kuupäev sisestada] Ülevaade: Viimase 48 tunni jooksul on sotsiaalmeedia platvormidel (X/Twitter, Facebook, Telegram, Reddit) ning kohalike foorumite ja kommentaariumide kaudu sagenenud aktiivsus, mis viitab kavandatava meeleavalduse intensiivsele ettevalmistusele. Märgata on sihilikku narratiivide kujundamist ning üleskutseid massiliseks osalemiseks. Luuresektsioon on koostanud temaatilise analüüsi mitme infoallika alusel, mida tuleb tõlgendada ettevaatlikult, arvestades infomüra taset ja võimalikke eksitavaid mõjutustegevusi. Avastatud trendid ja mustrid: Facebooki grupis „Õiglus meie rahvale“ on postitatud üle 30 üleskutse osaleda meeleavaldusel, kusjuures mitmed postitajad on seotud varasemate rahutuste organiseerijatega. Grupis levitatakse teateid „rahumeelsest kogunemisest“, kuid kommentaarides leidub märkimisväärne kogus vaenulikke ja agressiivseid avaldusi, sh üleskutseid „valvata relvadega rahu“, mis vajab edasist monitooringut. Telegrami kanal „Sõltumatu Tõde“ jagab infooperatsioonide tunnustega sisu, mis viitab „väidetavatele NATO sabotaažiaktidele kohalikus veevarustuses“ ning kutsub elanikke protestima NATO kohaloleku vastu. Kanalil on ligikaudu 1 400 tellijat ja mitmed postitused on saanud laialdast levikut (üle 5 000 vaatamise). X-platvormil (endine Twitter) kasutatakse hashtage #VäljaNATOst ja #Rahvavastupanu2025. Samade märksõnadega on viimase ööpäeva jooksul jagatud üle 800 säutsu, millest 27% sisaldavad otseseid solvanguid või viiteid võimalikule vastupanule. Osa neist sisaldavad visuaale plakatitest ja meeleavalduseks valmistatud sümboolikast, mida on võimatu kinnitada, kuid mis loovad tugevat visuaalset survet ja hirmuõhkkonda. Mitmed postitused sisaldavad viiteid väljamõeldud isikutele või sündmustele. Näiteks levis laialdaselt info, et "üks NATO sõdur andis kohaliku lapsele käskluse inglise keeles ja see ehmatas lapse haiglasse", mida ei ole ühegi ametliku ega meditsiinilise allikaga kinnitatud. Kohalikus foorumis ilmus väide, et "protestil jagatakse tasuta alkoholi ja rahvale antakse hüvitisi", mis tõenäoliselt on valeinfo levitamise katse, et suurendada osalejate hulka või diskrediteerida protesti iseloomu. 19 Raport 5: Kohaliku omavalitsuse memorandum ja kogukonna esindajate tagasiside Koostaja: KLK CIMIC läviohvitser koostöös kohaliku omavalitsusega Kuupäev: [kuupäev sisestada] Ülevaade: Kohaliku omavalitsuse kriisikoosolekul esitatud memorandum ning mitmete kogukonna esindajate vahetud tagasiside osutavad piirkonna meeleolude polariseerumisele seoses kavandatava meeleavalduse ja NATO kohalolekuga. Kogutud info põhineb ametlikel pöördumistel, külaelanike esindajate sõnavõttudel ning kohaliku omavalitsuse sotsiaalvaldkonna töötajate tähelepanekutel. Kogukonna jagunemine ja retoorika: Memorandumis juhitakse tähelepanu asjaolule, et elanikkond ei ole meeleavalduse osas üksmeelne. Umbes 40% elanikest toetab avalikku kogunemist, nähes selles võimalust väljendada oma frustratsiooni kohaliku majandusolukorra, halveneva sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja välisinstitutsioonide rolli osas. Teine osa kogukonnast väljendab muret eskalatsiooni ning vägivalla ohu pärast, kutsudes üles rahule ja dialoogile. Mitmes esitatud pöördumises viidatakse NATO kohalolekule kui "vajalikule, kuid nähtamatule partnerile", rõhutades, et sõjaväelaste liigne nähtavus (nt patrullimine avalikus ruumis) võib tekitada asjatut ärevust. Märgatud riskitegurid: Sotsiaalvaldkonna töötajate sõnul on mitmel kohaliku noortegrupi liikmel kavas osaleda meeleavaldusel pigem „meelelahutuslikul eesmärgil“, mille jooksul võidakse olukorda provotseerida sotsiaalmeedia tähelepanu saamiseks. Samuti märgiti, et mitmed osalejad on pärit väljaspoolt piirkonda ja neid on meeleavaldusele meelitatud lubadustega tasuta toitlustusest ja transpordist. Kohalikud liidrid ja vahemehed: Mitmed külavanemad ja piirkondlikud esindajad on avaldanud valmisolekut toetada rahumeelset dialoogi meeleavaldajate ja ametivõimude vahel. Neid tuleks käsitleda kui võimalikku vahenduskanalit eskaleerumise vältimiseks. Üks külavanem on pakkunud end kontaktisikuks kriisiolukorra korral, olles varem edukalt maandanud pinget kohaliku energiaprojekti vastase protesti ajal. Levis kuulujutt, et "NATO sõdurid on saanud käsu kasutada kummikuule", mille on ümber lükanud nii kaitseväe esindajad kui ka politsei. Kohalikus poes levis jutt, et "protesti ajal lülitatakse välja mobiilside",ning samuti mainiti sotsiaalmeedias, et "omavalitsus toetab meeleavaldust rahaliselt", mis on vallavalitsuse kinnitusel täielikult valeinfo. 20 Moodul 3 – Alternatiivide analüüs ja tegevuskava planeerimine 1105-1530 Sissejuhatus 30 min 1105-1135 Alternatiivide analüüs (Alternative Analysis) ja tegevuskava planeerimine (Planning for Action) on ülesandekeskse juhtimise võtmeetapid, mis aitavad juhtidel hinnata erinevaid võimalikke tegutsemisviise ning valida neist parim. NATO standardite kohaselt on alternatiivide analüüs oluline juhtimisprotsess, mis vähendab määramatust ning võimaldab teha kiireid ja põhjendatud otsuseid, lähtudes olemasolevatest ressurssidest, võimalustest ja riskidest (NATO AJP-3.2, 2016). Alternatiivide analüüsi protsess Alternatiivide analüüsi eesmärgiks on kaaluda võimalikke tegevusvariante ning hinnata nende eeliseid ja puuduseid, lähtudes olukorrast, ülesandest ja olemasolevatest ressurssidest. Alternatiivide analüüsi põhietapid (ATP 6-0.5, 2019): 1. Alternatiivide väljatöötamine (Develop alternatives) Juht ja tema meeskond genereerivad erinevad võimalikud tegutsemisvariandid. Alternatiivide väljatöötamisel tuleb arvestada järgmiste teguritega: • Ülesande eesmärk (Commander’s Intent) • Olemasolevad ressursid ja võimed • Luureinfo ja olukorrateadlikkus • Võimalikud ohud ja piirangud 2. Alternatiivide hindamine (Evaluate alternatives) Kõiki variante hinnatakse järgmistel alustel: • Teostatavus (Feasibility) – Kas ülesannet saab kavandatud vahenditega ja antud aja jooksul täita? • Vastuvõetavus (Acceptability) – Kas kaasnevad riskid ja võimalikud kahjud on aktsepteeritavad? • Sobivus (Suitability) – Kas valitud alternatiiv vastab juhi kavatsusele ja lõppeesmärgile? 3. Parima alternatiivi valimine (Select best alternative) - Analüüsi tulemuste põhjal valib juht koos oma meeskonnaga parima tegevusvariandi, mis vastab seatud eesmärkidele, minimeerides samal ajal riske ja maksimeerides edu tõenäosust. Tegevuskava planeerimine (Planning for Action) - Kui parim alternatiiv on valitud, tuleb seda täpsustada ja vormistada tegevuskavaks. NATO juhtimisdoktriini järgi peab tegevuskava sisaldama järgmist: 1. Ülesannete jaotus ja rollid: Kõik üksuse liikmed peavad teadma oma ülesandeid ja vastutust. Selgus selles, mida iga liige peab tegema, tagab kiire ja efektiivse tegutsemise. 2. Ressursside planeerimine: Materjalid ja vahendid, mida on vaja ülesande täitmiseks. Piirangute ja võimaluste analüüs ressursside efektiivseks kasutamiseks. 3. Ajakava: Selge ajakava, millal ülesande eri faasid tuleb lõpetada. Võimalikud ajapuhvrid ja alternatiivsed tegevused ootamatuteks olukordadeks. 21 4. Side ja koordinatsioon Sidepidamise viis ja meetodid eri üksuste vahel. Selgus juhtimisketis ja teavitamises aitab vältida vigu ning parandab otsuste kiirust ja kvaliteeti. Planeerimisel järgitakse põhimõtet, et parim tegevuskava on lihtne, arusaadav ning paindlik, võimaldades kiiret kohandumist muutuvates olukordades (ADP 5-0, 2019). Juhtimisharjutuse eesmärk moodulis: • Harjutada õppurite oskust analüüsida erinevaid tegutsemisvõimalusi ja nende tagajärgi. • Arendada õppurite võimet valida optimaalne tegevuskava, lähtudes ressurssidest, piirangutest ja eesmärgist. • Harjutada täpset, kiiret ja efektiivset tegevuskava koostamist, mida on võimalik praktiliselt ellu viia. Kokkuvõte Alternatiivide analüüs ja tegevuskava planeerimine aitavad juhil teha teadlikke ja põhjendatud otsuseid. Selged ja realistlikud tegevusvariandid võimaldavad kiiret reageerimist muutuvatele oludele ja tõstavad üksuse edukust. NATO ja liitlasriikide kogemus näitab, et kvaliteetne alternatiivide analüüs vähendab riske ning parandab otsuste ja tegevuste efektiivsust. Moodul 3: Juhtimisharjutus „Tegevuskava koostamine“ 15+45 (1135-1235) Tüüp: Klassiruumipõhine planeerimisharjutus Kestus: 45 minutit planeerimiseks Eesmärk: Harjutada alternatiivide analüüsi, meeskondlikku planeerimist ja praktilise tegevuskava koostamist ning esitlust 22 FRAGO õppuritele: 1. Situatsioon (Situation) Piirkonnas on oodata ulatuslikku meeleavaldust, millel võib osaleda hinnanguliselt 150–300 inimest. Mitmetes raportites (1–5) on viiteid eskalatsiooniohule, kohalike ja väliste osalejate võimalikule provokatiivsele käitumisele ning infomürale, mis võib olukorda destabiliseerida. Kohalik omavalitsus ja mitmed külavanemad on avaldanud soovi koostööks, kuid nende mõju ulatus on ebaselge. 2. Ülesanne (Mission) Teie grupp peab koostama realistliku ja rakendatava tegevuskava tugipunkti julgeoleku tagamiseks, lähtudes olemasolevatest raportitest. Tegevuskava peab sisaldama: • selget ülesannete jaotust • ressursside jaotust • ajakava • võimalike stsenaariumide käsitlemist (rahumeelne, eskaleeruv, vägivaldne protest) • sidepidamist • plaan B 3. Teostus (Execution) Juhi kavatsus (Commander’s Intent): „Minu kavatsus on koostada tegevuskava, mis tagab tugipunkti julgeoleku, hoiab ära eskalatsiooni ning on selgelt rakendatav ka ootamatute muudatuste korral!“ Ülesanded üksustele: Analüüsige informatsiooni ja koostage alternatiivsed tegevuskavad, mille järel valige neist sobivaim. Planeerimisel arvestage oma jao suuruseks 10 inimest. Valmistage ette 10-minutiline briifing, mis sisaldab: • valitud tegevusvarianti ja põhjendust, • jaotust ja rolle, • olulisi ajamärke ja koordineerimispunkte, • juhtimise ja side korraldust. 4. Toetus ja logistika (Sustainment) Kasutada võib: Prinditud raportid 1–5 (iga rühm saab komplekti) Planeerimisvahendid (markerid, pabertahvlid, magnettahvel) 5. Juhtimine ja side (Command & Signal) Iga grupp määrab briifingu esitaja. Briifing toimub NATO saalis. LÕUNA 1235-1330 AAR 20min 1330-1350 Hindamiskriteeriumid: 23 Hindamisaspekt Hindamisküsimus Alternatiivide analüüs Kas arutleti mitme võimaluse üle ja valiti parim? Planeerimise kvaliteet Kas tegevuskava oli realistlik, loogiline ja vastas olukorrale? Juhi kavatsuse järgimine Kas kavatsus oli mõistetav ja läbiv kogu kavas? Meeskonnatöö Kas grupi liikmed kaasati ja tööjaotus oli selge? Briifingu esitlus Kas plaan esitati selgelt, loogiliselt ja arusaadavalt? Moodul 3.5: "Situatsiooni dünaamika ja reageerimine" (klassiharjutus) 10+30 min (1350-1430) FRAGO õppuritele 1. Situatsioon (Situation) Meeleavaldus, mida algselt oleme hinnanud rahumeelseks, on saanud rahvusvahelise tähelepanu osaliseks ning kohale on saabunud mitmed tundmatud isikud, kes õhutavad agressiivsust. Kohalik omavalitsus on muutnud oma seisukohta ning palub NATO üksustel protestitsoonist taanduda, samal ajal kui julgeolekuoht kasvab. Rahvas koguneb. Suure tõenäosusega algab meeleavaldus juba lähiajal ning see võib üle kanduda ka homsesse. On täheldatud sidehäireid. Täiendav info: • Valeinfo sotsiaalmeedias Kohalikus Facebooki grupis levib postitus, mille kohaselt NATO sõdurid takistasid lapsevanema liikumist mõisapargis. Postitus on emotsionaalne, kuid faktitäpsus on kontrollimata. • Kontaktisik pakub abi Üks kohalik kogukonna esindaja, kellega on varasem koostöökogemus, pakub abi rahvahulgaga suhtlemiseks. Ta on nõus vahendama sõnumeid ja rahustama meeleolusid. 2. Ülesanne (Mission) Teie grupp peab hindama uut olukorda olemasolevate planeeringute kontekstis. 3. Teostus (Execution) Ülesanded üksustele • analüüsida uut olukorda (30 min), • valida COA/ TeVa(nt eskalatsiooni ohjeldamine, taandumine või dialoogi loomine) • koostada tegevuskava ja briifida rühmaülemat (5 min). 4. Toetus ja logistika (Sustainment) • Kasutada markerid, tahvel, A3 lehed plaani visandamiseks. 5. Juhtimine ja side (Command & Signal) • Side pidamine toimub vastavalt side skeemile • Iga grupp peab tootma oma plaani. 2 teist grupp vb tõmmatakse välja ning saadetakse täitma teisi ülesandeid Raplas. 24 Info fragmentide loetelu – olukorra muutused, kui planeerimine läheb liiga ladusalt Fragment 1 – Meedia kohalolek Nähtud on rahvusvahelise uudistekanali "Global Watch" võttegrupp. Ajakirjanikud jäädvustavad olukorda ja küsivad kohalike käest kommentaare NATO kohaloleku kohta. Fragment 2 – Sideprobleem Ühe grupi raadioside on ebaühtlane ja kohati katkeb. Võib olla seotud piirkonna maastikuga või ilmastikutingimustega. Juhtimispunkt palub jätkata tegevust, kuid olla valmis sidekatkestusteks. Fragment 3– Ebatavaline liikumine 718447 Vaatluspunktist on märgatud kahte inimest, kes liiguvad korduvalt edasi-tagasi sama trajektoori pidi ning näivad suhtlevat omavahel intensiivselt. Käitumine ei ole agressiivne, kuid tähelepanuväärne. Fragment 4 – Patrulli kontakt kadus ajutiselt 717444 Üks julgestusmeeskond ei ole saatnud viimase aja jooksul staatuseteadet. Ilmselt tegelevad nad varustuse paigutamisega. GPS-seade näitab nende asukohta endiselt stabiilselt. Fragment 5 – Ligipääsu raskus -. 717448 Üks kõrvaltee on ajutiselt suletud – parkla ääres seisab eraauto, mis takistab möödumist. Sõiduk ei tundu tahtlikult paigutatud, kuid piirab liikumisvõimalusi. AAR Hindamiskriteeriumid 25min (1430-1450) Kriteerium Kirjeldus Olukorra analüüsi sügavus Kas ohud, võimalused ja piirangud tuvastati kiiresti ja täpselt? Valitud COA põhjendus Kas valik oli loogiline ja sidus juhi kavatsusega? Meeskonnatöö Kuidas jagati rolle ja jagati infot meeskonnas? Briifingu selgus Kas plaan esitati struktureeritult ja veenvalt? Mission Command printsiibid Kuidas ilmnesid initsiatiiv, otsustusvabadus ja selge kavatsus? Pleenum 20 briifid+20 kokkuvõtet (1450-1530) 25 Moodul 4 – Otsustamine ja kommunikatsioon (15:30-1955) Sissejuhatus 30 min 1545-1605 Otsustamine ja kommunikatsioon on ülesandekeskse juhtimise olulised komponendid, mis määravad organisatsiooni või üksuse tegevuste edukuse ja efektiivsuse. Juhi võime teha õigeaegseid ja selgeid otsuseid ning edastada neid efektiivselt mõjutab otseselt alluvate motivatsiooni, arusaamist ja ülesande edukat täitmist. NATO juhtimispraktikates pööratakse erilist tähelepanu otsustamisprotsessi kvaliteedile ning selgele kommunikatsioonile juhtimisketi igal tasemel. Otsustamisprotsess ülesandekeskses juhtimises Otsustamisprotsess NATO standardite järgi (ATP 6-0.5, 2019) koosneb järgmistest sammudest: 1. Olukorra hindamine (Assessment) Juht peab olukorra hindamisel lähtuma kogutud infost ja analüüsidest ning määratlema peamised otsustamist mõjutavad tegurid: • Hetkeolukord (Current situation) • Ressursid ja piirangud (Resources and constraints) • Võimalikud ohud ja võimalused (Threats and opportunities) 2. Alternatiivide kaalumine (Consideration of alternatives) Juht hindab kõiki olemasolevaid alternatiive, lähtudes varasematest analüüsidest. NATO rõhutab, et otsustusprotsess peab olema kiire, kuid kaalutletud, kus hinnatakse riske ja eeliseid tasakaalustatult. 3. Otsuse langetamine (Decision making) Juht langetab otsuse valides tegevusvariandi, mis kõige paremini saavutab seatud eesmärgi. NATO juhtimispõhimõtete järgi tuleb otsuseid teha kindlalt ja viivitamata, aktsepteerides ka kalkuleeritud riske („Prudent risk“). 4. Otsuse kommunikeerimine (Communication of decision) Otsus tuleb selgelt ja viivitamatult edasi anda alluvatele, kasutades NATO standardile vastavat kommunikatsiooni: • Selge ja konkreetne sõnum (lühidus ja selgus) • Juhi kavatsuse (Commander’s Intent) selge väljatoomine • Tähtsaimate detailide ja ülesannete selge jaotus • Efektiivne kommunikatsioon juhtimises Efektiivne kommunikatsioon on NATO juhtimisdoktriinis määratletud kui võime edastada vajalikku infot õigel ajal, õigetele inimestele ja õiges formaadis.. Juhtimisharjutuse eesmärk moodulis: • Harjutada õppurite võimet teha kiireid ja selgeid otsuseid surve all. • Harjutada efektiivset kommunikatsiooni, sealhulgas juhi kavatsuse selget edastamist meeskonnale. • Harjutada tõhusat operatiivinfo edastamist raadioside ja traatside kaudu, arvestades infomüra ja muutuvat olukorda • Treenida õppurite oskust kiirelt kohaneda ja tegutseda muutuvates olukordades. Kahnemani kiire ja aeglane mõtlemine (Thinking, Fast and Slow) 26 Nobeli preemia laureaat Daniel Kahneman tutvustas oma raamatus „Thinking, Fast and Slow“ (2011) kahte erinevat mõtlemisviisi, mida ta nimetab Süsteem 1 (kiire mõtlemine) ja Süsteem 2 (aeglane mõtlemine). Need mõlemad mõjutavad otsustamisprotsessi ja kommunikatsiooni erinevalt ning teadlikkus nende toimimisest võimaldab juhtidel paremini toime tulla muutuvate ja keerukate situatsioonidega. Süsteem 1 – Kiire mõtlemine Kiire mõtlemine on instinktiivne, automaatne ja emotsionaalne. Seda iseloomustavad järgmised tunnused: • Kiirus – võimaldab teha kiireid otsuseid piiratud infoga • Alateadlik töötlus – otsused põhinevad intuitsioonil ja eelneval kogemusel. • Kalduvus vigadele ja eelarvamustele – sageli võib kiire otsus põhineda ebatäielikul või ebatäpsel infol. Kiire mõtlemise tugevuseks on võime kiiresti reageerida kriisiolukordades. Kuid sellega kaasneb oht ignoreerida olulisi detaile või teha valesid eeldusi. Süsteem 2 – Aeglane mõtlemine Aeglane mõtlemine on teadlik, analüütiline ja loogiline. Seda iseloomustavad järgmised tunnused: • Aeglus ja pingutus – vajab teadlikku tähelepanu ja analüüsi. • Metoodiline ja loogiline – võimaldab kaalutletud otsuseid läbi põhjaliku analüüsi. • Vähem altid vigadele – kuna põhineb loogikal ja ratsionaalsel analüüsil. Aeglase mõtlemise tugevuseks on täpsus ja otsuste kvaliteet, kuid see nõuab aega ja sobib vähem kiireloomulistes olukordades. Kahnemani teooria järgi on edukas juht võimeline: • Tundma ära olukorra, kus tuleb kasutada kiiret otsustamist ning seda, millal olukord nõuab aeglasemat, süstemaatilist analüüsi. • Mõistma kiire mõtlemise piiranguid ning vajadusel suunama olukorra hindamise aeglase mõtlemise raamistikku. • Edastama selgelt oma otsuseid ning teavitama oma meeskonda otsustusprotsessi olemusest (kas otsus oli kiireloomuline või kaalutletud analüüsi tulemus). Juhtide teadlikkus Kahnemani mõtlemissüsteemidest aitab parandada otsustusprotsessi kvaliteeti ning kommunikatsiooni selgust ja efektiivsust, mis on eriti oluline dünaamilistes ja määramatutes olukordades. Kasuta kiiret mõtlemist (Süsteem 1) kiiretes olukordades, kui aeg ja informatsioon on piiratud. Rakenda aeglast mõtlemist (Süsteem 2), kui olukord võimaldab põhjalikku analüüsi ning otsused mõjutavad oluliselt operatsiooni tulemusi. 27 Küsimused aruteluks: • Kirjelda mõnda olukorda, kus oled kasutanud kiiret (Süsteem 1) mõtlemist. Millised olid selle otsuse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? • Anna näide olukorrast, kus oleks olnud parem kasutada aeglast (Süsteem 2) mõtlemist, aga otsus tehti kiirustades. Milliseid õppetunde saad sellest kogemusest võtta? • Kuidas saad juhina ära tunda, millal peaksid liikuma kiirelt mõtlemiselt aeglasele mõtlemisele? • Milliseid võtteid või tööriistu saad kasutada aeglase mõtlemise toetamiseks pingelistes ja stressirohketes olukordades? Soovituslik lisalugemine: Kahneman, Daniel (2011). Thinking, Fast and Slow. Farrar, Straus and Giroux. Klein, Gary (2009). Streetlights and Shadows: Searching for the Keys to Adaptive Decision Making. MIT Press. Kokkuvõte Otsustamine ja kommunikatsioon on juhtimisprotsessi olulised komponendid, mis mõjutavad otseselt üksuse efektiivsust ja edukust. NATO rõhutab kiirete, kaalutletud otsuste tegemise olulisust ning selge ja efektiivse kommunikatsiooni tähtsust eesmärkide saavutamiseks. Juhi kavatsuse korrektne edastamine võimaldab alluvatel iseseisvalt tegutseda ja kiiresti kohaneda muutuvates operatiivtingimustes. Moodul 4: Juhtimisharjutus "Operatiivinfo edastamine" 15+45min (1605-1705) 28 FRAGO õppuritele: 1. Situatsioon (Situation): NATO tugipunktit ümbritsevas piirkonnas toimub suur meeleavaldus. Infot meeleavalduse käigu kohta laekub erinevatest allikatest. Vajalik on tagada, et operatiivinfot edastatakse ja tõlgendatakse õigesti ning et käsuliin püsib toimiv. 2. Ülesanne (Mission): Teie ülesanne on korraldada grupi sisene ja gruppide vaheline side, et koguda ja edastada instruktoritelt saadud operatiivinfo teistele jagudele. Ülesande lõpus peab kõigil olema sama info. 3. Teostus (Execution): Juhi kavatsus: „Minu kavatsus on, et kõik allüksused omavad võimalikult ajakohast ja täpset operatiivinfot, mille alusel saaksin mina tegutseda ja reageerida. Prioriteet on selge, õigeaegne operatiivinfo.“ 4. Toetus ja logistika (Sustainment): • Lisavahendid puuduvad 5. Juhtimine ja side (Command & Signal): • Iga grupp määrab oma side inimese • Side toimub vastavalt sideskeemile • SITREP RÜ’le 1645 (peale seda on sidehäire raadioeetris) 29 AAR ja Hindamiskriteeriumid 15min: (1705-1720) Kriteerium Kirjeldus Info edastuse täpsus Kas sõnumid jõudsid õigesti ja ajas õigel viisil kohale? Side standardile vastavus Kas kasutati NATO-formaati ja selget struktureerimist? Prioriseerimine Kas tähtsam info edastati esmalt ja müra filtreeriti välja? Meeskonnatöö Kas grupi liikmed täitsid oma rolle korrektselt ja toetavalt? Sideprotokolli järgimine Kas kõik sõnumid dokumenteeriti ja koordineeriti? AAR juhend: Pärast ülesande lõppu viib instruktor läbi arutelu: • Milline info osutus kõige olulisemaks ja miks? • Kas sidekanalid olid piisavad ja hästi organiseeritud? • Milliseid eksimusi tehti info edastamisel? • Kuidas hinnata oma võimet reageerida kiiresti muutunud oludele? • Milliseid Mission Command põhimõtteid rakendati? 30 Simuleeritud sündmuste raportid – meeleavaldus Alu mõisa ümbruses Raport 1: Alu poe juures on umbes 50 inimest kogunemas. Rahvas hoiab käes plakateid sõnumitega "Õiglus rahvale" ja "Vastutus valitsusele". Meeleolu on rahulik, kuid emotsionaalselt laetud. Üks inimene kannab valjuhääldit ja kutsub rahvast üles jääma rahumeelseks. Raport 2: üks kaubik peatus Alu mõisa põhjakülje tee ääres. Kaubikust väljusid viis inimest, kellest kaks olid maskeeritud näomaskidega. Nad paigaldasid väikese valjuhääldi ja alustasid valjuhäälset kõnet, milles kutsuti üles "võimustruktuuridele vastuhakku osutama". Kaubik lahkus seejärel kiiresti Rapla suunas. Raport 3: Internetis levib kohaliku elaniku poolt tehtud telefonivideo, kus väidetavalt üks isik loopis Alu mõisa äärde paigaldatud ajutist piiret kividega. Piire sai osaliselt kahjustada. Raport 4: Alu mõisa pargialal on ligikaudu 150 inimest. Kohal on ka meedia (märgatud on ERR ja Delfi logosid). Intervjueeritavad väljendavad rahulolematust kohalike teeolude ja valitsuse tegevusetuse üle. Meeleavalduse iseloom püsib rahulik. Raport 5: Patrull märkas ühte isikut, kes üritas ronida mõisa tagahoovi kiviaiale. Isik peatati julgestusmeeskonna poolt. Tuvastati, et tegemist oli noorukiga, kellel puudus vägivaldne kavatsus. Isik suunati tagasi rahvahulka ja noomiti suuliselt. Raport 6: Üks meeleavaldajate grupijuht (identifitseeris end kui "rahumeelse kogukonna esindaja") esitas kirjaliku nõudekirja,(vt. järgmine lk) milles oli loetletud viis peamist nõudmist. Nõuded olid suunatud kohaliku omavalitsuse tegevusele. Dokument anti üle kohaliku politseiesindajale. Raport 7: Rahvahulk liikus Alu mõisa ja tiikide vahelisele alale. Seal peeti 5-minutiline kõne, milles kutsuti üles "vabaduse nimel püsti tõusma". Osa osalejatest pöördus tagasi, teised jäid tiigi alale. Raport 8: Meeleavalduse toimumiskohale ilmus droon, mis edastab sotsiaalmeediasse otseülekannet. Drooni lennutab üks meeleavaldajatest. Sündmust kommenteeritakse aktiivselt reaalajas (üle 700 jälgija). Raport 9: Tiikide juures ilmus nähtavale isik mustas mantlis ja valge mütsiga, kes hakkas levitama trükiseid, milles oli joonistus valitsusasutustest leegitsemas. Trükiseid jagati umbes 30 tükki. Politsei konfiskeeris ülejäänud eksemplarid. Raport 10: Alu mõisa lähistel olevas pargis märgati väikest gruppi (u 8 inimest), kes harjutas midagi sarnast rivi liikumisega. Raport 11: Mõisa lähedal peeti kinni kaks meeleavaldajat, kes väitsid, et neil on lubatud "siseneda mõisahoonesse" kohtumiseks korraldajatega. Korraldajatelt ei saadud kinnitust ja sisenemist ei võimaldatud. Raport 12: Toimunud on raadioside katkestus julgestusmeeskonnaga. (1645-harjutuse lõpp) Raport 13: Rahvahulgas levib info, justkui Alu mõisas oleks kinni peetud rahumeelne aktivist. Raport 14: Rahvahulga keskele, tiigi kaldal, on ilmunud mees valju megafoniga, kes esitab vaenuliku alatooniga kõnet julgeolekujõudude aadressil. Raport 15: Märgatud on, et rahvahulga sees liiguvad ringi kaks inimest, kes tunduvad kohalikele tundmatud. Nad tegelevad osalejate aktiivse küsitlemisega ja jäädvustavad vestlusi peidetud mikrofoniga. Kirjalik nõudekiri kohaliku omavalitsuse tegevuse parandamiseks 31 Alu, [kuupäev] Lugupeetud kohaliku omavalitsuse esindajad, Meie, Alu kogukonna rahumeelsed esindajad, esitame teile viis nõudmist, mille täitmist peame hädavajalikuks kogukonna heaolu ja turvalisuse tagamiseks: • Kohaliku infrastruktuuri viivitamatu parandamine, eriti teede ja avaliku valgustuse korrashoid, et tagada elanike ohutus ja ligipääsetavus. • Läbipaistva ja avatud kommunikatsiooni tagamine omavalitsuse ning kohalike elanike vahel, sealhulgas regulaarsete avalike kohtumiste ja foorumite loomine. • Selgete meetmete võtmine kohalike sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks, eriti haavatavamate elanike jaoks. • NATO kohaloleku selge ja läbipaistva informeerimise poliitika kehtestamine, et vähendada elanike ärevust ja vältida valeinformatsiooni levikut. • Kohalike noorte kaasamine konstruktiivsetesse kogukonna tegevustesse ning noorte toetamine, et vältida nende sattumist provokatiivsetesse või destruktiivsetesse tegevustesse. Ootame teie kiiret vastust ja konkreetseid samme meie nõudmiste elluviimiseks. Soovime rahulikku ja koostööl põhinevat lahendust. Lugupidamisega, Rahumeelse kogukonna esindaja 32 Moodul 4.5 Lisaülesanne – „Planeeri vastutegevus“ 10+45min (1800-1845) 1800-1815 – Eelmise harjutuse pleenum Eesmärk: Õppurid harjutavad NATO 5-punkti käsu koostamist, toetudes eelnevalt saadud luure- ja sideinfokillukestele. 1815-1830 – FRAGO FRAGO õppuritele 1. Situatsioon (Situation) Teie grupp on saanud Moodul 4 esimeses harjutuses mitmeid erinevaid raporteid . Tänaseks on meeleavaldus lõppenud. Luureinfo viitab võimalikule öisele sissetungile Alu mõisa eesmärgiga saada enda valdusesse mõisas olevad varud (relvad, laskemoon, sidevahendid jne.) Puudub info, kas võimalikud sissetungijad on relvastatud või mitte ning ka nende arv. 2. Ülesanne (Mission) Teie ülesanne on koostada NATO 5-punkti käsu vormis teie grupi plaan võimaliku sissetungi ennetamiseks või tõrjumiseks 3. Teostus (Execution) • 45 min jooksul panna kokku NATO 5-punkti käsu mustand. • 5 minuti jooksul esitatakse käsk briifinguna NATO saalis • Kas ja milline jagu valvesse jääb, ei ole hetkel selge. 4. Toetus ja logistika (Sustainment) • 5-punkti käsu töölehti • Markerid, kirjutusalused, eelnevad raportid/sündmuskaardid 5. Juhtimine ja side (Command & Signal) • Käsu edastamine toimub briifinguna suuliselt 33 AAR ja Hindamiskriteeriumid 25 min (1845-1910) Kriteerium Kirjeldus 5-punkti käsu loogika Kas käsu elemendid olid täielikud ja omavahel seotud? Kavatsuse selgus Kas juhi kavatsus oli meeskonnale ja „ülemale“ üheselt arusaadav? Otsustamise põhjendatus Kas valitud tegevus peegeldas saadud infot ja hinnati riske? Koostöö ja jaotus Kas meeskonnatöö oli süsteemne, rollid jagatud ja vastutus nähtav? Kommunikatsioon Kas käsk anti edasi arusaadavalt ja struktureeritult? Briifid ja pleenum/päeva kokkuvõte 15+30 min (1910-1955) Protsessi kontroll 1955-2030 34 NATO 5-PUNKTI KÄSU TÖÖLEHT Ülesanne: Meeskonna nimi / grupi tähis: ______________________________ Juht (allohvitser): ______________________________ Kuupäev / kellaaeg: ______________________________ 1. SITUATSIOON (Situation) Kirjelda lühidalt praegust olukorda: Mis toimub meeleavaldajate liikumises? Millised riskid või ohud on esile kerkinud? Milline on oma üksuse asukoht, seisund ja kontekst teiste gruppidega? ____________________________________________________________ ____________________________________________________________ ____________________________________________________________ 2. ÜLESANNE (Mission) Kirjelda lühidalt, mis on sinu grupi ülesanne: Mida tuleb saavutada? Millise aja jooksul? Kus ja milleks? ____________________________________________________________ ____________________________________________________________ ____________________________________________________________ 3. TEOSTUS (Execution) Kirjelda põhiplaan, juhi kavatsus ja meeskondade jaotus: Mis on põhieesmärk (juhi kavatsus)? Kuidas jaguneb grupi tegevus – kes teeb mida? Mis on reservmeede või tagavaraplaan? Juhi kavatsus: Põhiülesanded ja jaotus: Meeskond 1: _________________________________________________ Meeskond 2: _________________________________________________ Reserv: __________________________________________________ Alternatiiv- või varuplaan (kui olukord muutub): 35 4. TOETUS JA LOGISTIKA (Sustainment) Millised ressursid on kasutada? Side, varustus, julgestus, transport? Kas on vaja midagi ümber paigutada? ____________________________________________________________ ____________________________________________________________ ____________________________________________________________ 5. JUHTIMINE JA SIDE (Command & Signal) Kuidas toimub juhtimine ja kontakt: Kellele ja kuidas edastatakse info? Kuidas toimub kontakt teiste gruppidega või kõrgema juhtimisega? Juhtimisahel ja vastutus: _______________________________ Sidevahendid ja kutsungid: _______________________________ Teavitamismeetod kriisi korral: ___________________________ 36 Moodul 5 – Tegevuse elluviimine ja jälgimine 0830-1115 Eelmise päeva refleksioon – 0830-0840 Sissejuhatus 30 min (0840-0910) Tegevuse elluviimine (Execution) ja selle jälgimine (Monitoring) on ülesandekeskse juhtimise viimased, kuid äärmiselt olulised etapid. Need määravad, kas varem tehtud planeeringud, otsused ja ettevalmistused realiseeruvad edukaks tegevuseks. NATO käsitluses rõhutatakse, et edukas elluviimine sõltub meeskonna iseseisvusest, paindlikkusest ning pidevast olukorra hindamisest ja juhtimiskavade vajaduspõhisest kohandamisest. Tegevuse elluviimine (Execution) - Mida tähendab tegevuse elluviimine? Tegevuse elluviimine on konkreetsete sammude rakendamine, mis on eelnevalt planeeritud, et saavutada seatud eesmärk. Mission Command filosoofias tähendab see, et alluvad mõistavad ülemuse kavatsust ja tegutsevad iseseisvalt, kohandades oma tegevust vastavalt muutuvatele oludele. NATO põhimõtted tegevuse elluviimisel (ATP 6-0.5, 2019): • Juhi kavatsuse pidev järgimine (Adherence to Commander’s Intent): Kõik tegevused peavad jääma vastavusse algse eesmärgi ja kavatsusega, isegi kui taktikaline olukord muutub. • Initsiatiiv ja paindlikkus (Initiative and Adaptability): Ootamatutes olukordades tuleb alluvatel võtta initsiatiiv, et saavutada eesmärk ka siis, kui esialgne plaan ei kehti. • Detsentraliseeritud täitmine (Decentralized Execution):Madalamad juhtimistasandid vastutavad konkreetsete tegevuste elluviimise eest, ilma et nad ootaksid pidevalt uusi juhiseid kõrgemalt tasandilt. • Reageerimine muutustele (Responding to change): Olukorra muutudes tuleb otsuste ja tegevuste suunda vajadusel kiiresti kohandada. • Tegevuse jälgimine (Monitoring) Mida tähendab tegevuse jälgimine? Tegevuse jälgimine on pidev protsess, mille käigus juht ja alluvad hindavad, kas tegevus liigub eesmärgi suunas ja kas kavandatud tegevused on endiselt asjakohased ning tõhusad. Peamised tegevuse jälgimise komponendid: • Olukorra pidev hindamine (Continuous Assessment): Juht peab pidevalt hindama, kas tegevus toob soovitud tulemusi või on vaja teha muudatusi. • Kriitiliste sündmuste tuvastamine (Critical Event Identification): Tuvastada sündmused või hetked, mis võivad oluliselt mõjutada plaani elluviimist, ning reageerida neile kiiresti. • Side ja aruandlus (Reporting and Communication):Regulaarne ja aus aruandlus meeskonna olukorra ja edusammude kohta võimaldab juhil õigeaegselt sekkuda ja suunata tegevust. • Paindlik kohandamine (Flexible Adjustment):Vajadusel kohandatakse plaani, meetodeid või ressursside jaotust eesmärgi saavutamise nimel. Juhtimisharjutuse eesmärk moodulis: • Harjutada õppurite oskust viia plaan ellu, säilitades pideva olukorra hindamise. • Harjutada õppurite võimet reageerida operatiivinfo kadumisele ja olukorra muutumisele, rakendades Mission Command põhimõtteid • Arendada võimet teha otsuseid olukorra muutumisel ja muuta vajadusel tegevuskava ilma juhi kavatsust rikkumata. • Arendada kommunikatsiooni- ja aruandlusoskusi tegevuse käigus. 37 Moodul 5: Juhtimisharjutus „Jälgimisinstrumendi lokaliseerimine ja evakuatsioon“ (väliharjutus) 10+55min 0910-1005 FRAGO õppuritele üle raadio: Kõik jaamad, siin Romeo 69, kuuldel. A, et kõik kuulevad jah? Vot, tra, kuulab siia, paneb kirja nüüd, see on oluline värk. Kompaniist praegu helistati. Mingi droon oli öösel alla kukkund, jupid lendasid mööda põldu laiali. Need pidid olema mingid ilgelt kallid vidinad, millel on sees miski radioaktiivne patarei või muu sodi. Helendavad vist ka pimedas. Aga jube kallid on. Ja kui lähemale kui poolteist meetrit lähed, siis saad kõrvetada ja munad kukuvad küljest või midagi. Hiiumaa mehed ka said aru jah – poolteist meetrit ja lähemale ei tohi minna, muidu on putsis. Igatahes, kompaniiülem on nüüd kettas ja ütles, et me peame need jupid üles leidma enne kui mingid kohalikud vandid need laiali tassivad. Klattige omavahel ja hakake otsima. Kaart on ka NATO klassis, seal punane ring näitab, kuhu see droon alla pudenes. Ise leiab mingid tokid ja nöörid või mida iganes, et need jupid maast üles saate tõsta, et ei peaks neid käppima. Mul pohh, kust leiate, oma autost otsite või kuskilt hoovist varastate. Ja siis vedage need plokid sinna Taani klassi, seal on silt ka ukse peal, et radioaktiivse kola kogumise koht. Taani klassi, ohmoonid, kõik said aru, onju. Ja kui keegi kurat peaks ikka kõrvetada saama ja ära kukkuma, siis kanderaam on jõmmi ees ja veate need laibad sinna – jõmmi sisse tirite noh. Ja kutsute pärast päästekad järele. Kolmveerand tunniga olgu see asi tehtud ja need vidinad seal kogumispunktis koos. Saite aru, jah? Novot, ja vaadake siis… [kõne katkeb] Pleenum 55 min 1005-1100 38 Moodul 6 – Pärast tegevuse analüüs (AAR – After Action Review) 1115-1245 Sissejuhatus 30 min (1115-1145) Pärast tegevuse analüüs (After Action Review – AAR) on süsteemne, struktureeritud ja õppimist toetav protsess, mille eesmärk on hinnata, kuidas ja miks mingi tegevus viidi läbi, mida õpiti ning kuidas parandada tulevasi sooritusi. NATO ja selle liikmesriigid käsitlevad AAR-i kui olulist vahendit situatsiooniteadlikkuse arendamiseks, juhtimisoskuste täiustamiseks ja organisatsiooni pidevaks arenguks. AAR ei ole hinnanguline süüdistamine, vaid aus, konstruktiivne ja eesmärgipärane arutelu. AAR-i eesmärgid: • Selgitada välja, mis juhtus ja miks juhtus. • Õpida kogemusest ja parendada edasist tegevust. • Säilitada ja tugevdada meeskonna ühtsust ja motivatsiooni. • Toetada juhtide ja üksuste arengut, parandades otsustusprotsessi ja tegevusvõimekust. AAR-i struktuur ja läbiviimine: NATO standardite järgi koosneb AAR neljast põhikomponendist (ATP 6-0.5, 2019): 1. Sissejuhatus (Introduction): Määratletakse AAR-i eesmärk ja reeglid: ausus, lugupidamine, keskendumine õppimisele, mitte süüdlaste otsimisele.Luuakse turvaline ja avatud õhkkond ausaks aruteluks. 2. Ülevaade ülesandest (Review of mission): Kirjeldatakse algne ülesanne ja juhi kavatsus. Rõhutatakse ülesande lõppeesmärki ja võtmetähtsusega ülesandeid. 3. Arutelu (Discussion): Arutelu juhitakse läbi järgmiste küsimuste abil: • Mida me pidime saavutama? (Eesmärk) • Mida me tegelikult saavutasime? (Tulemus) • Mis läks hästi? (Tugevused) • Mis vajab parandamist? (Parendusvaldkonnad) • Mida me järgmine kord teeksime teisiti? (Õppimiskohad ja ettepanekud) • Arutelu käigus kogutakse arvamusi kõikidelt osalejatelt, mitte ainult juhtkonnalt. 4. Kokkuvõte ja õppetunnid (Summary and lessons learned) • Kinnistatakse peamised tugevused ja õppimiskohad. • Soovitused ja tegevused edasiseks arenguks dokumenteeritakse või edastatakse juhtkonnale. AAR-i läbiviimise põhimõtted NATO praktikas: • Kiirus (Timeliness): AAR toimub võimalikult ruttu pärast tegevust, kui sündmused on veel väsked. • Kaasatus (Participation): Kõik osalejad annavad tagasisidet, mitte ainult juhtkond. • Faktipõhisus (Fact-based): Keskendutakse konkreetsetele sündmustele, mitte emotsioonidele ega arvamustele. • Eesmärgipärasus (Purpose-driven): Fookuses on tuleviku parandamine, mitte mineviku kritiseerimine. 39 Juhtimisharjutuse eesmärk moodulis: • Harjutada õppurite oskust anda konstruktiivset ja faktilist tagasisidet. • Arendada oskust analüüsida tegevust ja teha ettepanekuid parendustegevusteks. • Tõsta teadlikkust situatsioonianalüüsi ja meeskonna arengutsükli tähtsusest. Kokkuvõte Pärast tegevuse analüüs (AAR) on oluline juhtimisinstrument, mis toetab õppimist ja professionaalset arengut igal tasandil. NATO kogemus näitab, et süsteemne ja konstruktiivne AAR suurendab üksuste võimekust kiiresti areneda, parandada oma tegevust ja olla edukam keerulistes ja muutuvates operatiivtingimustes. Moodul 6: Juhtimisharjutus „Pärast tegevuse analüüs ja lõpuhinnang“ (klassiharjutus) 5+30 (1145-1220) Eesmärk: Kinnistada ülesandekeskse juhtimise (Mission Command) põhimõtted läbi kursuse jooksul sooritatud harjutuste ühise analüüsi ja refleksiooni. Anda õppuritele võimalus hinnata iseenda ja meeskondade juhtimiskäitumist ning arengut. FRAGO õppuritele 1. Situatsioon (Situation): Meeleavaldus on saanud läbi ning rahvamassid on läinud laiali. 2. Ülesanne (Mission): Teie ülesanne on analüüsida meeskondlikult oma grupi toimist selle kursuse käigus, tuvastada Mission Command põhimõtete rakendumine, tuua esile tugevused ja arengukohad ning vormistada see AAR-plakati kujul. 3. Teostus (Execution): Ülema kavatsus: „Minu kavatsus on, et õppurid reflekteeriksid kriitiliselt enda ja meeskondade tegevust, tuvastaksid arengukohad ja väärtustaksid konstruktiivset tagasisidet. AAR ei ole hindamine, vaid teadlik õppimine kogemusest, mis tugevdab tulevast juhtimisvõimekust.“ Ülesanded üksustele: • Kasutades teooria materjali ja oma märkmeid analüüsige oma tegevusi AAR-i põhiküsimuste alusel, • sõnastage peamised tähelepanekud Mission Command printsiipide osas. • Tulemused esitate visuaalsel kujul A2 formaadis plakatina. • Esitate plakati klassi ees (5–7 min). • Aega 30 min 4. Toetus ja logistika (Sustainment): • Märkmikud, markerid, A2 plakatid • Mission Command põhimõtete tööleht • AAR juhend ja hindamiskriteeriumid 5. Juhtimine ja side (Command & Signal): • Iga jaol on vaba voli tööjaotuses, 40 Harjutuse ülesehitus: 1. Sissejuhatus : • Õppejõud avab harjutuse eesmärgi ja rõhutab õppimise tähtsust läbi ausa ja konstruktiivse tagasivaate. • Selgitatakse AAR-protsessi nelja põhiküsimust (mis oli eesmärk, mis tegelikult juhtus, mis läks hästi, mida saab parandada). 2. Meeskondlik analüüs (30 min): 3. Esitlused ja refleksioon (20 min): • Meeskonnad esitlevad oma plakatid klassi ees. • Teised õppurid ja õppejõud esitavad täiendavaid küsimusi ja tähelepanekuid. 4. Kursuseülese õppetunni sõnastamine (5–10 min): • Õppejõud juhib diskussiooni, mille tulemusena sõnastatakse kogu rühma nimel 2–3 olulisemat juhtimisõpet kursuselt. Hindamiskriteeriumid: Kriteerium Kirjeldus Eneseanalüüsi sügavus Kas õppur mõistab oma käitumise tagajärgi ja arenguvajadusi? Mission Command Kuidas väljendub põhimõtete rakendamine isiklikus mõistmine refleksioonis? Meeskondlik koostöö Kuidas meeskond arutles ja tõi esile ühised järeldused? Visuaalse kokkuvõtte Kas plakat oli loogiline, selge ja sisukas? kvaliteet Kas kõik õppurid panustasid ning said võimaluse väljendada Osalus ja kaasatus arvamust? AAR töölehe põhiküsimused: • Mis oli meie ülesanne ja juhi kavatsus? • Kuidas me tegelikult tegutsesime? • Millised Mission Command printsiibid rakendusid? • Mis läks hästi ja miks? • Mis vajab parandamist ja miks? • Mida me õppisime ja mida võtame kaasa tulevikku? 41 AAR Küsimustik – Pärast Tegevuse Analüüs I. ÜLESANDE ÜLEVAATUS • Mis oli ülesande eesmärk? • Mis oli juhi kavatsus? • Kas kõik meeskonnaliikmed mõistsid ülesannet ja kavatsust ühtemoodi? II. TEGELIK TEGEVUS • Mida me tegelikult tegime? • Millised olid võtmetähtsusega hetked (positiivsed/negatiivsed)? • Kuidas me reageerisime olukorra muutustele? • Kas planeeritud tegevuskava oli teostatav ja piisav? III. TULEMUS JA TULEMUSLIKKUS • Milliseid eesmärke me saavutasime? • Mis läks hästi? Mis töötas? • Mis ei läinud hästi? Miks? • Kas me kasutasime oma ressursse (inimesed, aeg, varustus) tõhusalt? IV. KOOSTÖÖ JA KOMMUNIKATSIOON • Kuidas toimis meeskonnatöö? • Kas juht edastas kavatsuse ja käsud arusaadavalt? • Kuidas toimis sidepidamine meeskonnas? • Kas infot vahetati õigel ajal ja selgelt? V. JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE • Kas otsused tehti õigeaegselt? • Kas otsused toetasid kavatsuse saavutamist? • Millised Mission Command põhimõtted rakendusid praktikas? VI. ÕPPIMINE JA PARANDAMINE • Mida me õppisime sellest ülesandest? • Mida teeksime järgmine kord teisiti? • Milliseid oskusi peame veel arendama? VII. ENESEHINNANG JA TAGASISIDE • Kuidas hindad iseenda panust meeskonda? • Kas said kasutada oma initsiatiivi? Kuidas? • Millist tagasisidet soovid anda oma meeskonnale/ juhile? 42  Ülesandekeskne juhtimine, VOOT-tsükkel (OODA loop), otsuse vastuvõtmise protsess ja juhi tegevus otsuse elluviimise ajal 1. Ülesandekeskse juhtimise 6 põhimõtet • Usaldus juhtide ja alluvate vahel • Ühine arusaam ülesandest ja kontekstist • Juhi selgelt väljendatud kavatsus • Detsentraliseeritud otsustamine • Missioonipõhised käsud, mitte detailsed tegevusjuhised • Kalkuleeritud riskide aktsepteerimine 2. Miks meile meeldib ülesandekeskne juhtimine? • Kiirus. Otsustusprotsess on kiirem, kui kõrgem juht ei pea tegelema mikromanageerimisega. Hoitakse kokku aega, mis muidu kulub teabe edastamisele käsuahelat pidi üles ja alla. Kommunikatsioonimüra on vähem. • Parem teadmuse kasutamine. Kuulipildujast ja kuulipilduja kasutamisest teab kõige rohkem see, kes on kuulipilduriks välja õppinud ja kuulipildujaga toimetanud. Eksperdil on teadmisi ja oskusi, mida ta ei teadvusta ega oskagi edasi anda, kuid pidevalt kasutab. Andes talle ette eesmärgi, valib ta oma kogemustele tuginevalt parima võimaliku lahenduse • Paindlikkus. Lahingusituatsioon muutub kiiresti. Luureinfo võib osutuda ebaõigeks, vastane võib üllatada, ootamatusi võib tulla ka ilma vastase sekkumiseta (nt jääb pool jagu haigeks). Teades, mis on soovitud lõpptulemus, saab iga sõdur ootamatustele reageerida selliselt, et ootamatustele vaatamata suur plaan viiakse ellu. • Hukukindlam. Tugevalt ülalt-alla käsitsi juhtides sõltub kogu üritus kõrgema juhi olemasolust ja võimest juhtida. Kui temaga peaks midagi juhtuma (nt side katkeb või juht saab haavata), laguneb tegevus koost ja sihipärase lahingtegevuse taastamine võtab aega. Delegeerides elluviimise ja otsused võimalikult madalale tasandile, saab plaan ellu viidud ka kõrgema juhi vahetu sekkumiseta. 3. Millest juhtimisprotsess koosneb? Missiooni analüüs, olukorra kohta Plaani teabe kogumine elluviimine T V O O Alternatiivide analüüs Otsustamine, tegevusplaani koostamine ja kommunikeerimine 43  4. Mis toimub plaani elluviimise ajal? Kogu aeg toimub kõikide asjaosaliste peas VOOT-tsükkel – pidev olukorra jälgimine, saadud teabe paigutamine ülesande ja ülema kavatsuse konteksti, sellest lähtuvalt uute otsuste vastuvõtmine ja nende elluviimine – ning seejärel uus hindamine, kas situatsioon areneb soovitud suunas. NB! VOOT-tsükkel on kirjeldav mudel – ta ei ütle midagi erinevate sammude läbimise kiiruse või kvaliteedi kohta, vaid sisaldab üldist tõdemust sellest, kuidas otsuse vastuvõtmise protsess käib - olgu siis teadvustatult või teadvustamatult. Mida juht teeb ülesande elluviimise ajal? • Jälgib pidevalt olukorda ja kogub informatsiooni – kas kõik kulgeb soovitud suunas? • Tuvastab kriitilised sündmused – indikaatorid, et miski võib plaani ohtu seada • Teeb vajalikud otsused ning vahetab informatsiooni alla ja üles, et säiliks igal tasandil olukorrateadlikkus ja seega võime pandlikult reageerida • Vajadusel kohandab plaani, suunab ressursse ümber. Eduks on vajalik selge arusaam kõrgema ülema kavatsusest viia iga sõdurini, et sõdurid saaksid sellele kavatsusele vastavalt tegutseda ilma käsijuhtimiseta. Teisalt peavad alluvad omalt poolt hoolitsema, et ülemal oleks olukorrateadlikkus ja ta saaks ootamatustele adekvaatselt reageerida. 44  KINNITATUD reg_kpv käskkirjaga nr regist_nr KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursuse nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0095 Koolitaja algõppe kursus Kaitseliidu kool Nõuded kursuse Läbitud on sõdurioskuste kursus (SOK) või muu samaväärne kursus Kaitseliidus/Kaitseväes, Naiskodukaitse alustamiseks baasväljaõppe kursus (NKK BVÕ) või Vabatahtliku noortejuhi kursus. Kursuse eesmärk on ette valmistada õppur koolitajana, kes mõistab väljaõppe põhimõtteid, omab täiskasvanute õpetamise metoodika baasteadmisi, planeerib ja viib läbi metoodiliselt läbimõeldud standardtunni ning hindab ja analüüsib õppeprotsessi. 1. Ülesanne: Õppur viib läbi väljaõpet oma allüksuses. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid • Arvuti; Kursuse põhieesmärk • Õppevara (sh näitlikustamise abivahendid); • Koolituskaart; 2.2 Piirangud • Puuduvad 2.3 Keskkond • Klassiruum; • Maastik; • Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. 3. Standardid: 1  • Õppur mõistab koolitamise põhimõtteid, oskab probleemist lähtuvalt sõnastada õpivajaduse ja õpieesmärgi. • Õppur planeerib ja viib läbi standardtunni, kasutades sobivaid õppemeetodeid ning järgides tunni struktuuri. • Õppur hindab õppeprotsessi ja enda tegevust, andes konstruktiivset tagasisidet ja tehes eneserefleksiooni. Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine 1. Ülesanne: Õppur mõistab koolitamise põhimõtteid, oskab probleemist lähtuvalt sõnastada õpivajaduse ja Õppur viib läbi väljaõpet oma allüksuses. õpieesmärgi. 2. Tingimused: • analüüsib õpivajadust lähtuvalt põhiprobleemist; 2.1. Abivahendid • sõnastab nõuetekohase õpieesmärgi; Koolitaja algõppe kestel • Arvuti; • mõistab koolitamise põhimõtteid. rakendatakse kujundavat • Õppevara (sh näitlikustamise abivahendid); hindamist, mis aitab õppuril • Koolituskaart; Õppur planeerib ja viib läbi standardtunni, kasutades aru saada oma sobivaid õppemeetodeid ning järgides tunni struktuuri. arenguvajadustest ja 2.2 Piirangud • kavandab ja viib läbi probleemipõhiseid õppetunde, mitteeristavat hindamist. • Puuduvad mis on kooskõlas õpieesmärgi, kasutatava aja ja Kursus loetakse läbituks, sihtgrupiga; kui õppur osales lähiõppes 2.3 Keskkond • lähtub õppetunni kavandamisel ja läbiviimisel täies mahus. Õppurite • Klassiruum; õpetamise põhimõtetest ning eesmärgist; sooritust analüüsitakse • Maastik; • kasutab õppetunni läbiviimisel otstarbekaid grupis arutelude • Igal aastaajal ja erinevates valgustingimustes. õppemeetodeid; (treeningute) käigus pärast 3. Standardid: praktilist sooritust ning • koostab sisuka ja kasutatava koolituskaardi; • tuuakse igakordselt välja Õppur mõistab koolitamise põhimõtteid, oskab • järgib tunni läbiviimisel standardtunni struktuuri. probleemist lähtuvalt sõnastada õpivajaduse ja arenguvõimalused Õppur hindab õppeprotsessi ja enda tegevust, andes õpieesmärgi suhtes. õpieesmärgi. väärtuslikku tagasisidet ja tehes eneserefleksiooni. • Õppur planeerib ja viib läbi standardtunni, kasutades sobivaid õppemeetodeid ning järgides tunni struktuuri. • hindab tunni eesmärgi saavutamist; • Õppur hindab õppeprotsessi ja enda tegevust, andes • annab väärtuslikku tagasisidet; väärtuslikku tagasisidet ja tehes eneserefleksiooni. • reflekteerib iseennast. 2  Kursuse jagunemine Alateemad: • Probleemipõhisus ja õpetamise põhimõtted – 2 h iseseisev õpe, 1 h harjutus • Õppetunni eesmärk – 1 h iseseisev õpe, 1 h harjutus • Õppetunni struktuur – 1 h iseseisev õpe, 1 h harjutus • Õppemeetodid – 1 h iseseisev õpe, 4 h harjutus • Õppetundide kavandamine – 8 h iseseisev õpe, 12 h harjutus • Õpitulemuste hindamine – 1 h iseseisev õpe, 1 h harjutus • Väärtuslik tagasiside – 1 h harjutus • Õppetundide läbiviimine ja reflektsioon – 25 h harjutus Koolitaja algõpe koosneb iseseisvast tööst ja harjutustest. Iseseisva töö käigus õpivad kursuslased täiskasvanute õpetamise metoodikat ja 1. Teema valmistavad kodutööna ette tunnid, mille kursusel läbi viivad (ILIAS e-õppe Koolitaja algõpe keskkonnas). Harjutus – 46 h Iseseisva õppe läbimine e-õppe keskkonnas on eelduseks harjutusel Seos alaeesmärgiga nr.1 osalemiseks! Kui etteantud tähtajaks ei ole kodutööd esitatud, arvatakse õppur Iseseisev töö – 14 h kursuselt välja ning võimaluse kursusel osaleda saab malevate pingereas järgmine kandidaat. Harjutus on iga kursuslane kahes rollis – õppur ja koolitaja. Kursuse teooriatunnid käsitlevad koolitaja algteadmisi. Kursuse teooriaosa võib varieeruda, sõltuvalt konkreetsete õppurite teadmistest ja oskustest. Põhirõhk on kursuslaste poolt läbiviidavatel õppetundidel ning sooritustele järgnevatel analüüsidel (treening). Harjutustundides saavad õppurid kasutada tundide läbi viimisel probleemipõhist lähenemist ja katsetada õpitud metoodikat. Soorituste järgsed analüüsid ehk koolitaja juhendamine viiakse läbi enesevastandamise meetodit (sh videotreeningut) kasutades. Kursuse praktiline osa toimub väikestes gruppides (4-5 inimest). Koolitaja algõppe kursuse jooksul jälgitakse õppurite/koolitajate sooritusi õppetunni läbiviimise, eneseanalüüsi ja isikuomaduste aspektist ning sellest lähtuvalt võidakse neid soovitada Koolitaja treeneri kursusele. 3 Hindamine Mitteeristav hindamine sh kokkuvõtva hinde Kursuse läbimiseks peab õppur läbi viima neli harjutustundi ja osalema lühikursusel täies mahus. kujunemine • analüüsib õpivajadust lähtuvalt põhiprobleemist; • sõnastab nõuetekohase õpieesmärgi; • mõistab koolitamise põhimõtteid. • kavandab ja viib läbi probleemipõhiseid õppetunde, mis on kooskõlas õpieesmärgi, kasutatava aja ja sihtgrupiga; • lähtub õppetunni kavandamisel ja läbiviimisel õpetamise põhimõtetest ning eesmärgist; sh hindekriteeriumid • kasutab õppetunni läbiviimisel otstarbekaid õppemeetodeid; • koostab sisuka ja kasutatava koolituskaardi; • järgib tunni läbiviimisel standardtunni struktuuri. • hindab tunni eesmärgi saavutamist; • annab väärtuslikku tagasisidet; • reflekteerib iseennast. Õppemeetodid Loeng, grupitöö, ülesanne. Hindamismeetodid Praktiline harjutus. Lõimitud teemad - Kursuse hindamine Mitteeristav hindamine. Kursuse läbimiseks peab õppur läbi viima neli harjutustundi ja osalema lühikursusel täies mahus. Sooritust kontaktõppe ajal hindavad hindamise tabeli (Lisa 1) alusel õppur, grupikaaslased ja koolitaja treener, mille alusel Kursuse kokkuvõtva hinde kirjeldatakse õppuri areng koolitaja rollis. Õppuri poolt Koolitaja algõppe kursuse perioodil näidatud soorituste kujunemine põhjal annab kool õppurile koondhinnangu, mis määratleb õppurile enda lähtepunkti edasiseks arenguks koolitamise maastikul. Koondhinnang alla 18 punkti (Lisa 1) tähendab, et kool ei saa soovitada õppurit koolitajaks. Vastav märge sh lävend pannakse kirja õppuri tunnistuse lisas olevasse arengukirjeldusse. − Instruktori abiline (2006), A. Ots; Õppematerjalid − Rakenduspedagoogika õpik (2002) Kaitsejõudude peastaap; 4  LISA 1. „Hindamistabel“ Õppuri poolt KOOLITAJA ALGÕPPE KURSUSE PERIOODIL näidatud soorituste põhjal hindab kool teda järgmiselt: E D C B A SELGITUS 1. Oskus kavandada probleemipõhist tundi A = 5 punkti 2. Oskus õppijaid aktiviseerida B = 4 punkti 3. Oskus õpitavat demonstreerida C = 3 punkti 4. Oskus õpitava rakendamist pakkuda 5. Oskus suunata õppijaid õpitavat lõimima D = 2 punkti 6. Oskus käituda õppimist soodustavalt E = 1 punkti 7. Oskus soodustada koostööd otstarbekohase suhtlemisviisi kaudu JAH = 1 punkti ei jah Hinne “C” märgib normaalselt head saavutust. 8. Võime ajakavast kinni pidada KOONDHINNANGU MÄÄRATLEMISE ALUSED I. Õppuri poolt KOOLITAJA ALGÕPPE KURSUSE PERIOODIL näidatud soorituste põhjal annab kool õppurile koondhinnangu, mis määratleb õppurile enda lähtepunkti edasiseks arenguks koolitamise maastikul. II. Määratluse aluseks on õppuri koondhinnetest lähtuv punktiarvestus. Õppe hinnangulehe täitmise juhendi esimese kuni seitsmenda põhipunkti osas antavate hinnete punktiväärtus on järgmine: A=5 punkti B=4 punkti C=3 punkti D=2 punkti E=1 punkti Kaheksanda põhipunkti punktiväärtus on: „jah“=1 punkt Koondhinnang alla 18 punkti tähendab, et kool ei saa soovitada õppurit koolitajaks. 5  KINNITATUD reg_kpv käskkirjaga nr regist_nr KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursus nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0097 Relvalaskeharjutuste läbiviija kursus (RLK) Kaitseliidu kool Kaitseliidu tegevliikmed, kelle teenistusülesanded eeldavad laskeväljaõppe korraldamist või on oma ametikoha järgi jaoülem, jaoülema abi, rühmavanem või rühmaülem. Nõuded kursuse On läbinud relvaõppe läbiviija kursuse. alustamiseks On läbitud automaatrelva põhilaskeväljaõpe ning sooritatud automaatrelva test (automaatrelva test nr 2 ja/või test nr 3 jooksva aasta jooksul). 1. Ülesanne: Kursuse läbinu korraldab iseseisvalt põhi- ja jätkulaskeväljaõpet ning käsigranaadi heiteharjutusi. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid - Arvuti (e-õppe läbimiseks ja Brontose keskkonna kasutamiseks); - Õppevara (laskeväljaõppe eeskiri, ohutuseeskirjad, väljaõppeehitiste kasutuseeskirjad, koolituskaart, lahingpadrunid ja õppepadrunid); - REV 3 – üksikvõitleja lahingvarustus; - Ohutust tagavad vahendid (tulekustutid, ohutusvestid jms). - Relvastus ( automaatrelv, kuulipilduja, 7,62mm täpsusrelv, 40 mm granaadiheitja, TT-granaadiheitja ja käsigranaat); - Laskeharjutust sooritav „allüksus“; Kursuse põhieesmärk - Sõltuvalt laskeharjutusest tagatud meditsiinitoetuse nõutav tase; 2.2 Piirangud - Õppur viib laskeharjutusi läbi instruktori (kontrollija) järelevalve all, kes hindab õppuri sooritust. 2.3 Keskkond - E-õppe keskkonnad (ILIAS ja BRONTOS) - Väljaõppeehitis (nõuetele vastav); - Valgel ajal või valgustatud tingimustes. 1  3. Standardid (õpiväljundid): - Koostab laskeharjutusteks laskekäsu ning järgib laskeharjutuste korraldamisel kehtivaid OE ja väljaõpet reguleerivaid dokumente (LVE, SõVE, kasutuseeskirjad jne); - Korraldab jalaväejao laskeväljaõpet vastavalt õppevarale, LVE-le SõVE-le ja nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtete alusel; - Laskeharjutuse läbiviimisel püstitab selged õppe-eesmärgid, teostab õpitulemuste kontrolli, kasutab sobivaid õppemeetodeid ning olemasolevaid näitlikustamise viise ja vahendeid; - Kontrollib ja juhendab laskurite relva ohutu, tõhusa ja taktikalise käsitsemise põhimõtteid igas situatsioonis; - Reflekteerib ja hindab enda tegevusi ning korraldab õppurite (laskurite) hindamise koos arendava tagasisidega. Nõuded kursust läbiviivatele instruktoritele: Omab vähemalt relvalaskeharjutuste läbiviimise õigusi. Läbitud vähemalt nooremallohvitseri baaskursus. Auaste vähemalt nooremseersant. Läbiviimine: Kursus viiakse läbi neljal õppenädalavahetusel. Ühe õppenädalavahetuse maht on kuni 24 tundi. Enne kursusele tulemist läbib õppur e-õppemooduli ILIAS’es (10 h). Lisaks läbib kursuslane oma struktuuriüksuses peale õppenädalavahetust õppepraktika (10 h). Õppevormid on loeng, harjutused, iseseisev õpe ja õppepraktika. Õppeainete läbimine on kohustuslik. Õppetunde viiakse läbi siseruumides ja/või väljaõppeehitises. Väljaõppe läbiviimise eelduseks on praktilistel laskeharjutustel instruktorite piisav arv osalejate suhtes – üks instruktor kuni kaheksa (8) õppuri kohta. Kursuse maksimumsuurus on 16 õppurit tingimusel, et on võimalik kasutada kahte väljaõppeehitist paralleelselt, kus 4 õppurit on laskuri rollis ja 4 õppurit on läbiviija ja korraldavas koosseisus. Praktiliste laske- ja heiteharjutuste käigus viiakse läbi laskeväljaõppe harjutused, kus õppurid osalevad läbiviijana, korraldavas koosseisus või laskja rollis. Kursuse käigus peab iga kursuslane läbi viima kaks talle määratud laske- või heiteharjutust (tabel 1), mis peab olema hinnatud tulemusele "arvestatud". Tabel 1. Laske- ja heiteharjutuste nimekiri. Relv Põhilaskeharjutused Jätkulaskeharjutused Automaatrelv A.1 kuni TEST nr 3 LVE-s toodud kõik 24 osaeesmärki või analoogsed jätkulaskeharjutused Kuulipilduja KP.1, KP.2 LVE-s toodud kõik 8 osaeesmärki või analoogsed jätkulaskeharjutused 7,62mm täpsusrelv TR.1, TR.2 - 2  40mm granaadiheitja GH.1.1, GH.1.2, - TT-granaadiheitja TTGH.AK.1, TTGH.AK.2, - TTGH.1 Käsigranaat KG.1, KG.2 - Sileraudne püss MÕSR.2 - Õppepraktika: - Viiakse läbi Kaitseliidu struktuuriüksuses. - Sooritatakse peale kontaktõppe lõppu, mitte hiljem kui ühe aasta jooksul. - Õppuril tuleb ette valmistada ja läbi viia kaks põhilaskeharjutust (jaorelvadest). - Läbiviidavad laskeharjutused lepitakse kokku õppuriga ja õppepraktikat läbiviiva struktuuriüksusega. - Võimaldab õppuril iseseisvalt läbida kõik laskeharjutuse korraldamise protsessi etapid väljaõppeehitisel. Teemad ja maht akadeemilistes tundides (kursuse kogumaht 112 h): - Laskeväljaõppe alused 20 h + 10 h - Laskeharjutuste ettevalmistus ja läbiviimine ning õppepraktika 72 h + 10 h Kursusekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või õpituvastuste alusel mitte harvem kui kord kolme aasta järel. Ümberhindamise eest vastutab Kaitseliidu kool. 3 Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine Laskeväljaõppe alused 1. Ülesande sõnastus: Õppur mõistab kuidas eesmärgipäraselt ja ohutult läbi viia laskmisi. Broneerib BRONTOS keskkonnas väljaõppeehitise ning koostab nõuetele 2. Tingimused vastava laske- ja/või heitekäsu koos 2.1 Abivahendid: lisadega. - Eeskirjad (LVE, SõVE, OE eeskirjad, kasutuseeskirjad) • On broneerinud väljaõppeehitise - Arvuti (e-õppe läbimiseks, Brontos´e kasutamine ja BRONTOS keskkonnas. laskekäsu koostamiseks). • Koostatud laske- ja/või heitekäsk vastab nõuetele. 2.2 Piirangud: • Käsk sisaldab vajalike lisasid. LÕPPTULEMUS: - Puuduvad Koostatud laske- ja heitekäsk on Laskekäsk/heitekäsk on kinnitatud. kooskõlas laskmist reguleerivate eeskirjadega (LVE, SõVE, kasutuseeskiri 2.3 Keskkond: ja OE). - E-õppeportaal ILIAS • Laske- ja heitekäsus on viidatud - BRONTOS asjakohastele eeskirjadele. - Klassiruum • Koostatud käsk vastab LVE, SõVE, 3. Standardid: kasutuseeskirja ja OE nõuetele. - Broneerib BRONTOS keskkonnas väljaõppeehitise ning koostab nõuetele vastava laske- ja/või heitekäsu koos lisadega. - Koostatud laske- ja heitekäsk on kooskõlas laskmist reguleerivate eeskirjadega (LVE, SõVE, kasutuseeskiri ja OE). 2. Teema Laskmiste juurde kuuluv Laske- ja heiteharjutuste ettevalmistus ja läbiviimine ning dokumentatsioon on korrektselt Hinnatakse vastavalt õppepraktika "Laskeharjutuste hindamisleht“ järgi vormistatud. 1. Ülesande sõnastus: • Esitab dokumendid õigeaegselt Õppur viib läbi ohutustehniliselt ja eesmärgipäraselt laskeväljaõpet LÕPPTULEMUS: ARVESTATUD • Laske- ja/või heitekäsk on kinnitatud ning annab laskuritele arendavat tagasisidet. • Vormistab dokumendid määratud 2. Tingimused: keskkonnas 2.1 Abivahendid 4 - Arvuti (e-õppe läbimiseks ja Brontose keskkonna Viib läbi ohutustehnilise väljaõppe ja kasutamiseks); juhendamise ning selgitab laskjatele - Õppevara (laskeväljaõppe eeskiri, ohutuseeskirjad, laskeharjutust ja selle eesmärke. väljaõppeehitiste kasutuseeskirjad, koolituskaart, lahingpadrunid ja • Viib läbi ohutustehnilise juhendamise õppepadrunid); enne laskmist. - REV 3 – üksikvõitleja lahingvarustus; • Selgitab laskjatele laskeharjutuse kulgu. - Kinnitatud laskekäsk; • Toob välja harjutuse eesmärgid ja - Ohutust tagavad vahendid (laskekast, tulekustutid, nende seose väljaõppega. ohutusvestid jms). Viib läbi kuivtreeningu ja laskeharjutuse - Relvastus ( automaatrelv, kuulipilduja, 7,62mm täpsusrelv, 40 ohutustehniliselt õigesti ning järgib mm granaadiheitja, TT-granaadiheitja ja käsigranaat); harjutuse struktuuri. - Laskeharjutust sooritav „allüksus“; • Järgib kuivtreeningul ohutusnõudeid. - Sõltuvalt laskeharjutusest tagatud meditsiinitoetuse nõutav • Järgib laskeharjutuse struktuuri tase; • Tagab, et osalejad järgivad ohutust kogu tegevuse vältel. 2.2 Piirangud Annab lahingpaarile/meeskonnale/jaole - Õppur viib laskeharjutusi läbi instruktori (kontrollija) tagasiside vastavalt lasketulemustele ja järelevalve all, kes hindab õppuri sooritust. taktikale. • Analüüsib laskjate tulemusi. 2.3 Keskkond • Seostab tagasiside ka rakendatud - E-õppe keskkonnad (ILIAS ja BRONTOS) taktikaga. - Väljaõppeehitis (nõuetele vastav); • Annab arendavat ja tulemuslikkust - Valgel ajal või valgustatud tingimustes parandavat tagasisidet. • Mõistab lasketehnika ja tabamuste vahelist seost. 3. Standardid: - laskmiste juurde kuuluv dokumentatsioon on korrektselt vormistatud; - viib läbi ohutustehnilise väljaõppe ja juhendamise ning selgitab laskjatele laskeharjutust ja selle eesmärke; - viib läbi kuivtreeningu ja laskeharjutuse ohutustehniliselt õigesti ning järgib harjutuse struktuuri (sissejuhatus, põhiosa, harjutamine, kokkuvõte); - annab lahingpaarile/meeskonnale/ jaole tagasiside vastavalt lasketulemustele ja taktikale. 5  Kursuse jagunemine 1. Teema – Alateemad Laskeväljaõppe alused 1.1 LVE ja teiste seonduvate eeskirjade tutvustus (loeng 4 h ja iseseisev õpe 5 h) (30 h) − Jao relvastuse ohutuseeskirjad ja nende rakendamine ning KV ja KL taristu Iseseisev õpe – 10 h võimalused laskeharjutuste läbiviimiseks (lasketiiru kasutamise eeskirjad). Seos alaeesmärgiga nr.1 Loeng- 8 h 1.2 Laskeväljaõppe eeskiri, mõisted, terminid, erinevad laskeharjutused. (loeng 4 h ja Harjutus- 12 h iseseisev õpe 5 h) 1.3 BRONTOS keskkonna tutvustus ning laskekäsu ja ohuala koostamine. (harjutus 12 h) Ei hinnata. Iseseisva õppe järel vastab õppur enesekontrolli küsimustele. Laskekäsu koostamist ei hinnata, kuid enne Hindamine laskeharjutuste läbiviimist peab kodutööks antud laskekäsk olema väljaõppeehitise vastutava poolt „kooskõlastatud“, see tähendab, et laskekäsu kohta puudusi ei ole. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Ei hinnata. sh hindekriteeriumid E-õppemooduli tegematajätmisel või puudumisel 1.ja 4.õppenädalavahetusest arvatakse õppur kursusest välja. 2. Teema – laske ja Alateemad heiteharjutuste 2.1 laskmiste läbiviija tegevused enne laskeharjutuse algust. (harjutus 30 h) ettevalmistus ja läbiviimine ning 2.2 laskmiste läbiviija tegevused laskeharjutuste ajal. (harjutus 30 h) Seos alaeesmärgiga nr. 2 õppepraktika (82 h) 2.3 laskmiste läbiviija tegevused peale laskeharjutusi. (harjutus 12 h) Harjutus – 72 h Õppepraktika 10 h Õppepraktika – 10 h Hindamine on mitteeristav, hinnangud edastatakse õppurile läbi arendava tagasiside. Hindamine Hinnatakse laskmiste ettevalmistust, laskeharjutuste läbiviimist ja tagasiside andmist laskjatele. Hindamiseks kasutatakse laskeharjutuse hindamislehte. sh kokkuvõtva hinde Mitteeristav hindamine. kujunemine sh hindekriteeriumid Tulemus peab olema „Arvestatud“ (LISA 1). Õppemeetodid Õppevormid on loeng, harjutused, iseseisev õpe ja õppepraktika. E-õppeportaalis ILIAS enesekontrollitest. Laskeharjutuse läbiviimise hindamine vastavalt hindamislehele. Osalemine Hindamismeetodid õppeprotsessis. Ohutustehnilisi vigu ei tohi olla laske- või viskeharjutuste läbiviimisel. 6  Relva käsitsemine Kutsealane terminoloogia Lõimitud teemad Laskmiste läbiviija oskuste ja hoiakute kujundamine Eneserefleksioon ja arendav tagasiside Mitteeristav hindamine Kursuse hindamine Kursuse jooksul hinnatakse ja tagasisidestatakse iga laskeharjutuse läbiviimist õppuri poolt. Laskeharjutusi hinnatakse Kursuse kokkuvõtva laskeharjutuste hindamislehe alusel. hinde kujunemine Kursuse lõpetamiseks on vajalik: - E-õppemooduli läbimine täies mahus. - Puududa tohib ainult ühel õppenädalavahetusel mõjuval põhjusel. sh lävend - Laskekäskude õigeaegne esitamine ja kinnitamine kursuse ülema/lasketiiru vastutava poolt. - Laskeharjutuste läbiviimine, sh ka õppepraktika sooritused on hindamislehe alusel „Arvestatud“. Sõjaväelise väljaõppe eeskiri Laskeväljaõppe eeskiri OE 1.1 Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.2 Kuulmiskahjustuste vältimine OE 1.3 Silmakahjustuste vältimine OE 2.1 Relvakäsitlemise ja laskeharjutuste läbiviimise ohutuseeskiri OE 2.2 Tankitõrje laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.6 Käsigranaadi ohutuseeskiri Õppematerjalid OE 2.7 Õppevara käsitsemise ohutuseeskiri OE 2.8 40 mm granaadiheitja laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 5.3 Lõhketööde ohutuseeskiri RKIK harjutusväljade kasutuseeskirjad ( andmekogus BRONTOS) Väljaõppeehitisele esitavad tehnilised nõuded BRONTOS ILIAS e-õppemoodul Planeeritav laskemoona kulu kursuslase kohta sõltub laskeharjutuste valikust ning hetkel kehtivast LVE-st. ILIAS - Kaitseväe e-õppeportaal (https://ilias.mil.ee ) 7 Lühendid BRONTOS - Riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu ( https://brontos.mil.ee ) LVE – Laskeväljaõppe eeskiri OE - Ohutuseeskirjad ( https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-tookeskkond ) RKIK - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus SõVE - Sõjaväelise väljaõppe eeskiri KL – Kaitseliit KVA - Kaitseväe Akadeemia 8  LISA 1. „Laskmiste läbiviimise hindamise ja tagasiside leht“ Laskmise läbiviimisõpe hindamise ja tagasiside leht. Hinnatava nimi ja (lehega tutvumise järel, allkiri) ……………………………………… Teema (laskmise nr)……………………………………………………Kuupäev: ………………………….. Hindaja nimi ja (allkiri) ………………………………………. ……………………… Hindamise kokkuvõte (mitteeristav A või MA) : …………………………. Laskeharjutus on ette valmistatud: Ei (-) Jah (+) - Laskekäsk on kinnitatud ning toetab väljaõpet (kui viib läbi kellegi teise laskekäsu alusel on vajalik ka Ettevalmistus (4p) koolituskaart) - Laskekoht ja vahendid on ette valmistatud (olemas) vastavalt laskmiste eesmärgile - Läbiviija on laskmise ette valmistanud (läbi harjutanud, demo jne) - Vastutavaga on kokkulepped olemas ja on tutvutud kasutuseeskirjaga Kommentaar: Ei (-) Jah (+) - Kohaloleku kontroll (vajadusel grupid, 1-2 jne) - Varustuse kontroll (minimaalselt OE varustust) - OE relvade kontroll (relvade kontroll kas ise, läbi abiliste või laskjatele kästud) - OE (ohutusalane juhendamine, kordamine või kontroll ja vajadusel OTK lehele allkirjad) - Alad, Positsioonide määramine, kogu ala tutvustus Sissejuhatus (9p) - Laskmiste kord, reeglid (Laskemoona käitlemine, relva olekud, märkmed, küsimine-vastamine jms) (kas peab sellest ka laskmise ajal kinni) - Sissejuhatus teemasse (varasema kordamine, eesmärgi nimetamine, ajendi „miks“ sõnastamine, mida täna õpime jne) - Laskmiste ülesehituse tutvustus - Ohuala tähistamine, sulgemine ja laskmiste alustamise teavitamine Kommentaar: Ei (-) Jah (+) - Vea (ohtlik viga) märkamisel sekkub kohe ja ei lase valesti harjutada - Ülesehitus on loogiline (lihtsamalt keerukamale, teoreetiliselt praktilisele vms) - Esitus on arusaadav, teema valdamine kindel (enne loeb maha kui ajab jama) - Küsitlustehnika toetab õpitu omandamist (küsimus-paus-suunab, ootab mitut vastust, vastuse õiguse/kohasuse hindamisse kaasab õppijaid jne ) Teema käsitlus (10p) - Haldab protsessi (selged etapid, kontrollib arusaamist enne järgmise etapi juurde asumist, tagab sobiva tempo, jääb ajaraamidesse jne) - Annab sihtmärkide juures tagasisidet ja kontrollib tabamuste kandmist laskepäevikusse - Saavutas 80% ulatuses õpiväljundid Vajadusel: - Kasutab õppimist toetavaid abivahendeid (demo, tahvel, printmaterjal jne) NÕK - Kaasab õppureid, toetab aktiivset osalemist (aktiivõppemeetodid) - Aitab õppuritel luua seoseid eelnevalt õpitu või tulevase teenistusega Kommentaar: 9  Ei (-) Jah (+) - Teeb ise või kasutab abilist demo sooritusel Harjutamine/kinnistamine (4p) - Enne laskmist harjutab ilma lahingumoonata või annab selleks võimaluse - Tagasisidestab sooritusi ja parandab vigu, vajadusel õpetab täiendavalt (ei administreeri vaid õpetab, suunab, juhendab, parendab ja annab arendavat tagasisidet) NÕK - Harjutamisest, kinnistamisest, kontrollimisest võtavad õppurid võrdselt osa (sh õppuri enesekontroll, paarilisega kontroll, refleksioon) Kommentaar: Ei (-) Jah (+) - OE (relvade kontroll kas ise, läbi abilise, või kästud laskuritele) - Ohula tähistus maha ja ohuala avatuks (teade laskmise lõpetamisest) Lõpetamine (7p) - Küsimused (annab võimaluse küsida, küsib ise) - Võtab tunni kokku (sh sõnastab, kas eesmärk sai täidetud, kuidas läks, mida õppisime) - Varustuse ja vahendite kontroll - Laskeala korrastamine (kui kasutati ka muid alasid siis need samuti) - Tutvustab järgnevat tegevust (laskmiste teema ja üldine) Kommentaar: Ei (-) Jah (+) Instruktori omadused, oskused, hoiakud (9p) Korrektne välimus (minimaalselt OE varustus) Hea hääle kasutus ja suunamine Äratuse jt tähelepanu tõstvate võtete kasutamine (näiteks pädev reaktsioon uimasele grupile/sõdurile) Entusiasm, sära Enesekindlus, loomulik autoriteet Tund on innovaatiline (uus lähenemine, meetod vms) Eetiline, heatahtlik, õppurit toetav Ajakavast kinni pidamine (algus ja lõpp, aja kasutus) Täidab vajalikku aruandlust (ala vastuvõtt ja üle andmine, OTK lehed, laskemoona lehed jne) Kommentaar: Hinnang tulemuslikkusele (max 43 punkti, nendest 6 OE punkti mis peab olema täidetud): MITTEARVESTATUD (MA): 33 punkti ja vähem ja/või on ARVESTATUD (A): 34 punkti ja rohkem ning ei ole teinud teinud OE vea. OE viga. Ei tajunud suhteliselt püsivate muutuste teadmiste, oskuste ja hoiakute teket. Tajusid vaid mõningast püsivate muutuste teadmiste, oskuste ja hoiakute teket. Tajusid oluliste püsivate muutuste teadmiste, oskuste ja hoiakute teket. Tajusid õppeprotsessi sujuva ja kaasahaaravana. Tajuti oluliste püsivate muutuste teadmiste, oskuste ja hoiakute teket. Tajusid õppeprotsessi sujuva, kaasahaarava ja terviklikuna. Tajusid oluliste püsivate muutuste teadmiste, oskuste teket ja väga olulist muutust hoiakutes. Kommentaar: 10  KINNITATUD reg_kpv käskkirjaga nr regist_nr KURSUSEKAVA Kursuse kood Kursus nimetus Kursuse eest vastutav üksus 25-EK0098 Relvaõppe läbiviija kursus (RõLK) Kaitseliidu kool Kaitseliidu tegevliikmed, kelle teenistusülesanded eeldavad relvaõppe korraldamist. Vähemalt põhiharidus. Nõuded kursuse Läbinud sõdurioskuste kursuse Kaitseliidus (SOK) või sõduri baaskursuse (SBK). alustamiseks Läbinud koolitaja-algõppe või sellega võrdsustatud kursuse. 1. Ülesanne: Õppur korraldab jaorelvade väljaõpet kaitseliitlastele. 2. Tingimused: 2.1. Abivahendid a) sobilik taristu; b) õppevara (koolituskaart, õppemoon, arvuti jne); c) relvastus (automaat, täpsuspüss, 40 mm granaadiheitja, kuulipilduja, granaadiheitja ja alakaliiber); d) REV 3 – üksikvõitleja lahingvarustus. 2.2 Piirangud a) väljaõpe toimub instruktorite juhendamisel. Kursuse põhieesmärk 2.3 Keskkond a) E-õppe keskkond (näiteks ILIAS); b) Klassiruum (kuni 6 õppuri kohta üks) või lähimaastik. 3. Standardid (õpiväljundid): 1) Rakendab relva ohutu käsitsemise põhimõtteid jaorelvade väljaõppe läbiviimisel; 2) Teostab relvatunniks ettevalmistused (sh koostab koolituskaardi), mis toetavad jaorelvade ohutult ja taktikaliselt õigesti õpetamist; 3) Korraldab jalaväejao relvaõpet vastavalt õppevarale, SõVE-le ja nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtete alusel; 4) Relvaõppe läbiviimisel püstitab selged õppe-eesmärgid, teostab õpitulemuste kontrolli, kasutab sobivaid õppemeetodeid ja õppetöö vorme ning olemasolevaid näitlikustamise viise ja vahendeid; 5) Annab hinnangu õppurite sooritusele tuginedes tagasiside mudelitele (näiteks STAR, GROW jne). 1 Läbiviimine: Kursus viiakse läbi lähiõppena kolmel õppenädalavahetusel. Enne kontaktõppesse tulekut tuleb läbida e- õppekeskkonnas 16h mahus iseseisvat õpet ning sooritada teadmiste test positiivsele tulemusele. Ühe õppenädalavahetuse kontaktõppe maht on kuni 24 tundi. Õppevormid on lähiõpe (loeng, harjutused) ja kaugõpe (e-õpe, iseseisev õpe). Õppeainete läbimine on kohustuslik. Väljaõppe läbiviimise eelduseks on praktilistel relvaharjutustel instruktorite piisav arv osalejate suhtes – üks instruktor kuni kuue (6) õppuri kohta. Kursuse maksimum suurus on 24 õppurit, tingimusel, kui on võimalik kasutada nelja õppekohta paralleelselt. Teemad ja maht akadeemilistes tundides (kursuse kogumaht 88 h): 1. Sõjaväepedagoogika ja relvaõppe alused 16 h 2. Relvatunni ettevalmistus ja läbiviimine ning tagasisidestamine 72 h Kursusekava hinnatakse ümber viitedokumentide muutumisel või õpituvastuste alusel mitte harvem kui kord kolme aasta järel. Ümberhindamise eest vastutab Kaitseliidu kool. 2  Kursuse alaeesmärgid Hindamiskriteeriumid Hindamine Sõjaväepedagoogika ja relvaõppe alused. 1.Ülesande sõnastus: Õppur mõistab relvatundide erinevust klassi- ja välioskustundidest. Mõistab drillmeetodit ning selle rakendamist relvatundides. 2. Tingimused − Nimetab drillmeetodi erinevaid etappe; 2.1 Abivahendid: − Selgitab drillmeetodi kasutamise eeliseid ja − Eeskirjad piiranguid; − Õppematerjal − Põhjendab selle valikut konkreetsetes − Arvuti (e-õppe läbimiseks) õppetegevustes. Nimetab relvatunnis kasutatavaid Mitteeristav hindamine. Hindamine toimub e- 2.2 Piirangud: abivahendeid ning mõistab nende õppe portaalis ILIAS . − Puuduvad rakendamisvõimalusi. − Sooritab e-õppe keskkonnas 2.3 Keskkond: − Nimetab tunnis kasutatavaid abivahendid „Sõjaväepedagoogika ja relvaõppe − E-õppeportaal ILIAS − Kirjeldab abivahendite kasutusvõimalusi aluste“ testi positiivsele tulemusele. − Põhjendab, millistes olukordades on ühe 3. Standardid: või teise abivahendi rakendamine − Mõistab drillmeetodit ning selle otstarbekas. rakendamist relvatundides. Teab tagasiside andmise protsessi − Nimetab relvatunnis kasutatavaid järjekorda ning mõistab selle olulisust. abivahendeid ning mõistab nende − Nimetab tagasiside andmise etapid rakendamisvõimalusi. − Sõnastab tagasiside andmise eesmärgi − Teab tagasiside andmise protsessi järjekorda ning mõistab selle olulisust. 2. Teema Relvatunni ettevalmistus ja läbi viimine ning tagasisidestamine Relvatunni ettevalmistused toetavad tunni 1. Ülesande sõnastus: läbiviimist kõikides tunni etappides. Õppur viib ohutult ja eesmärgipäraselt läbi jao − On koostanud tunni läbiviimiseks relvade väljaõpet ning annab osalejatele vajaliku plaani. Hinnatakse vastavalt kursusekava Lisa 1, arendavat tagasisidet. − On taganud vajalike vahendite „Relvaõppe läbiviija hindamisleht“ olemasolu enne tunni algust. 2. Tingimused − On kavandanud ettevalmistused nii, et 2.1 Abivahendid: need toetavad kõiki tunni etappe. − Koolituskaart − Relva käsiraamat/ juhend − Relvatunni läbiviimiseks vajalik Kasutab relvatunni läbiviimisel drillmeetodit 3  varustus ning abivahendeid. − REV3, − Kasutab drillmeetodit tunni läbiviimisel. − Automaatrelv − Rakendab vähemalt ühte sobivat − Täpsuspüss abivahendit. − Kuulipilduja − Seob abivahendi kasutamise õpitava − 40 mm granaadiheitja sisuga. − Granaadiheitja − Alakaliiber 553 B-553B Järgib relvatunni läbiviimisel tunni − Õppemoon struktuuri ning tunni eesmärki ja/või õpiväljundeid. 2.2 Keskkond − Viib tunni läbi etappide kaupa loogilises − Klass või lähimaastik järjekorras. − Seostab tegevused tunni eesmärgi ja/või 2.3 Piirangud: õpiväljunditega. − Õppur viib relvatunni läbi instruktori − Hoiab tunni fookuse kokkulepitud teemal. (kontrollija) järelevalve all, kes hindab õppuri sooritust. Annab arendavat tagasisidet ning juhib tagasiside protsessi tuginedes tagasiside 3. Standardid: mudelile. − Relvatunni ettevalmistused toetavad − Annab õppijale konkreetset ja arendavat tunni läbiviimist kõikides tunni tagasisidet. etappides. − Järgib tagasiside andmisel kokkulepitud − Kasutab relvatunni läbiviimisel mudelit ja etappe. drillmeetodit ning abivahendeid. − Suunab õppijat arutelus ja loob võimaluse − Järgib relvatunni läbiviimisel tunni eneseanalüüsiks. struktuuri ning tunni eesmärki ja/või õpiväljundeid. − Annab arendavat tagasisidet ning juhib tagasiside protsessi tuginedes tagasiside mudelile. 4  Kursuse jagunemine 1. Teema Alateemad Sõjaväepedagoogika ja 1.1 Ohutu relvakäsitsemise põhimõtted (iseseisev õpe 4 h) relvaõppe alused. (16 h) 1.2 Drillmeetodi rakendamine relvatundides (iseseisev õpe 4 h) 1.3 Abivahendid ning nende kasutamine relvatundides (iseseisev Seos alaeesmärgiga nr.1 Iseseisev õpe – 16 h õpe 4 h) 1.4 Arendav tagasiside protsess ning tagasiside mudelid (iseseisev õpe 4 h) Ei hinnata. Iseseisva õppe järel vastab õppur enesekontroll küsimustele. Ebaõnnestumisel saab uuesti vastata. Hindamine Mitteeristav hindamine. Hindamine toimub e-õppe portaalis ILIAS . sh kokkuvõtva hinde Sooritab e-õppe keskkonnas „Sõjaväepedagoogika ja relvaõppe aluste“ testi positiivsele tulemusele. kujunemine sh hindekriteeriumid E-õppe mooduli tegemata jätmisel arvatakse kursuslane kursuselt välja. Alateemad 2. Teema 2.1 läbiviija tegevused enne relvatunni algust (harjutus 30 h) Relvatunni ettevalmistus 2.2 läbiviija tegevused relvatunni ajal ning drillmeetod (harjutus 30 ja läbi viimine ning h) Seos alaeesmärgiga nr.2 tagasisidestamine 2.3 läbiviija tegevused peale relvatundi ehk tagasiside protsess (12 h) Harjutus – 72 h Hindamine on mitteeristav, hinnangud edastatakse õppurile läbi arendava tagasiside. Hinnatakse relvatunni ettevalmistust, läbiviimist ja tagasiside andmist tunnis olnud õppuritele. Hindamiseks Hindamine kasutatakse hindamislehte (LISA 1). Mitteeristav hindamine. sh kokkuvõtva hinde kujunemine Kui puudub rohkem kui ühelt kontaktõppe nädalavahetuselt, arvatakse õppur kursuselt välja. Hindamine toimub sh hindekriteeriumid vastavalt hindamislehele (Lisa 1). Õppemeetodid Õppevormid on lähiõpe (loeng, harjutused), kaugõpe. ILIASes - enesekontrolli test. Relvatunni läbiviimise hindamine, vastavalt hindamislehele (LISA 1). Osalemine Hindamismeetodid õppeprotsessis. Ohutustehnilisi vigu ei tohi olla relvatunni läbiviimisel. 5  Relva ohutu käsitsemine Kutsealane terminoloogia Lõimitud teemad Relvaõppe läbiviija oskuste ja hoiakute kujundamine Enesereflektsioon ja arendav tagasiside Mitteeristav hindamine Kursuse hindamine Kursus on läbitud kui õppur on sooritanud positiivselt: Kursuse kokkuvõtva − Enesekontrolli testi hinde kujunemine − Relvatundide läbiviimise harjutused Kursuse lõpetamiseks on vajalik: - E-õppe mooduli läbimine täies mahus. sh lävend - Koolituskaartide õigeaegne esitamine. - Ebaõnnestunud relvatunnid tuleb järgi teha. Sõjaväelise väljaõppe eeskiri Laskeväljaõppe eeskiri OE 1.1 Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri (https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/Sojavaelise- valjaoppe-uldine-ohutuseeskiri-OE-1.1.pdf) OE 1.2 Kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskiri (https://mil.ee/wp- content/uploads/2021/03/OE_1.2_kuulmiskahjustuste_valtimine.pdf) OE 1.3 Silmakahjustuste vältimise ohutuseeskiri (https://mil.ee/wp- content/uploads/2021/03/OE_1.3_silmakahjustuste_valtimine.pdf) Õppematerjalid OE 2.1 Relvakäsitsemise ja laskeharjutuste korraldamise ohutuseeskiri ( https://mil.ee/wp- content/uploads/2025/04/OE-2.1-Relvakasitsemise-ja-laskeharjutuse-orraldamise-ohutuseeskiri.pdf) OE 2.2 Tankitõrjerelva laskeharjutuste ohutuseeskiri ( https://mil.ee/wp-content/uploads/2023/06/OE_2.2_tankitorje_laskeharjutuste_ohutuseeskiri.pdf) OE 2.7 Õppevara käsitsemise ohutuseeskiri ( https://mil.ee/wp-content/uploads/2025/04/OE-2.7-Oppevara-kasitsemise-ohutuseeskiri.pdf) OE 2.8 40 mm granaadiheitja laskeharjutuste ohutuseeskiri ( https://mil.ee/wp-content/uploads/2022/05/OE- 2.8_uus.pdf) ILIAS – kaitseväe e-õppeportaal (https://ilias.mil.ee ) LVE – Laskeväljaõppe eeskiri (https://mil.ee/wp-content/uploads/2025/04/Laskevaljaoppe-eeskiri-1.pdf) Lühendid OE – Ohutuseeskirjad ( https://mil.ee/kaitsevagi/uldinfo/oigusaktid-ja-eeskirjad/ohutus-ja-tookeskkond ) SõVE – Sõjaväelise väljaõppe eeskiri (https://mil.ee/wp-content/uploads/2024/12/20241220_KVPS_J7_SoVe.pdf) 6  LISA 1. „Relvaõppe läbiviija hindamisleht“ Relvaõppe läbiviija hindamisleht Hinnatav (grupp, nimi, allkiri) …………………………………………… Kuupäev: ………………. Tunni teema, eesmärk vms täpsustus………………………………………………………….. Hindaja (nimi, allkiri) ………………………………………. KOKKU: ……………………… (arvestatud/mittearvestatud) EI JAH Ettevalmistus Õppetöö on ette valmistatud, sh: - Koolituskaart toetab väljaõpet ja vastab nõuetele. - Õppekoht ja vahendid on ette valmistatud vastavalt tunni eesmärgile - Läbiviija on tunni läbi harjutanud (vajadusel hindaja küsib) Kommentaare: EI JAH - Kohaloleku kontroll - OE kontroll, ohutusdrill (relvade kasutamisel) Vastavalt tunni olemusele, vajadusel: - Varustuse kontroll - Positsioonide määramine - Tunni kord, reeglid (märkmed, küsimine-vastamine jm) Sissejuhatus - Gruppide moodustamine - Tunni ülesehituse tutvustus - Sissejuhatus teemasse (varasema kordamine, eesmärgi nimetamine) NÕK - MIKS VAJA ÕPPIDA? (tuletatakse koostöös õppuritega) - Huvi tekitamine, seoste loomine (enda versioon, et miks vaja õppida) Kommentaare: EI JAH - Ülesehitus on loogiline (lihtsamalt keerukamale, teoreetiliselt praktilisele vms) - Esitus on arusaadav, teema valdamine kindel (ei loe maha jms) OkdsTunni põhiosa / teema käsitlus - Küsitlustehnika toetab õpitu omandamist (küsimus-paus-suunab, ootab mitut vastust, vastuse õigsuse/kohasuse hindamisse kaasab õppijaid jne ) - Õpetamiseks on valitud sobilik õppemeetod ning haldab protsessi (selged etapid, tagab sobiva tempo, jääb ajaraamidesse jne) - Oskab kasutada SDIP-i meetodit - Kasutab õppimist toetavad abivahendeid (tahvel,dropsid, printmaterjal, jne) NÕK - Kontrollib arusaamist enne järgmise etapi juurde asumist - Kasutab multimodaalsust (näiteks räägib-näitab, ütleb-teeb vms) - Aitab õppuritel luua seoseid eelnevalt õpitu või tulevase teenistusega Kommentaare: 7  EI JAH Harjutamine/kinnistamine - Kinnistab õpitut sobiliku harjutusega - Tagasisidestab sooritusi ja parandab vigu, vajadusel õpetab täiendavalt NÕK - Harjutamisest, kinnistamisest, kontrollimisest võtavad õppurid võrdselt osa (sh õppuri enesekontroll, paarilisega kontroll) Kommentaare: EI JAH - Kontrollib eesmärgi täitmist (test, lõpuharjutus jne) - Võtab tunni kokku Lõpetamine NÕK Õppuritega koostöös teadvustatakse eesmärgi saavutatus ja/või järelduste tegemine õpitust, antakse hinnang toimunu tõhususele jms - OE kontroll (relvade kasutamisel) - Tutvustab järgnevat tegevust - Klassi korrastamine (lauad-toolid, pakkimine jne) Kommentaare: EI JAH Instruktori omadused, oskused, Korrektne välimus Hea hääle kasutus ja suunamine, olukorrale vastav hääletugevus jms Äratuse jt tähelepanu tõstvate võtete kasutamine (näiteks pädev reaktsioon uimasele grupile/sõdurile) Entusiasm, sära hoiakud Enesekindlus, loomulik autoriteet Tund on innovaatiline (uus lähenemine, meetod vms) Eetiline, heatahtlik, õppurit toetav Kommentaare: ARVESTATUD 1. Tund oli ettevalmistatud ning ettevalmistused toetasid tunni läbiviimist. 2. Õppetunni etappe oli järgitud (sissejuhatus, põhiosa, harjutamine ja lõpetamine) 3. Õppeprotsessi oli sujuv, kaasa haarav ja terviklik ning vastas NÕK põhimõtetele kõigis õppetunni osades. 4. Tajuti oluliste püsivate muutuste teket teadmistes, oskustes ja hoiakutes. 5. Läbivalt loomupäraselt avalduvad suurepärased instruktori oskused (sh häälekasutus, õppija aktveeritus, oludele kohanemine jms). 6. TS-l analüüsib enda sooritust mitmest aspektist ja toob välja mitmeid parendamise ja erinevaid kohandamise võimalusi. 8