Vastused kontrolliaruande „Erakorraline meditsiin“ eelnõule.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 21.08.2018 Kehtiv kuni 21.08.2023 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 2 Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Riigikontroll Teie 13.07.2018 nr 2-1.7/70129/3 [email protected] Meie 21.08.2018 nr 1-6/395-2 Kiriku 2/4 15013 Tallinn Vastused kontrolliaruande „Erakorraline meditsiin“ eelnõule. Edastame Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse vastused kontrolliaruande „Erakorraline meditsiin“ eelnõule. 137. Riigikontrolli soovitused tervise- ja tööministrile koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse peadirektoriga:  luua 2020. aastaks infotehnoloogiline lahendus, mille abil jõuaks perearsti töölauale igapäevaselt info, millised tema nimistu patsientidest on eelneva päeva jooksul pöördunud EMOsse või kiirabisse; Vastus soovitusele: Tehniline lahendus, mis võimaldab perearstil oma nimistu patsientide kohta laekunud uute dokumentide päringuid teha (ning vastavalt arsti tarkvarale ka teavitusi saada), on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) poolt loodud (standardid avaldatud 2016. aasta detsembris). Hetkel on vajalik muuta õigusruumi, et teenused kasutusele võtta soovitud ulatuses. Täna võimaldab õigusruum teenust kasutada ainult avatud ravisuhtega patsientide osas uute laekunud dokumentide kohta info saamiseks (näiteks patsiendi kohta, kellele on arsti poolt saatekiri väljastatud või on avatud haigusjuhtum). Tänane õigusruumi kohaselt isiku nimistusse kuulumine ei ole perearstile aluseks tervise infosüsteemist isiku terviseandmete pärimiseks. Õigusruumi muudatus on eelduseks, et perearst saaks pärida laekunud uute dokumentide andmed kõikide oma nimistu patsientide üleselt. Samuti on vajalik perearstide tarkvaras teenus rakendada ja kasutusele võtta.  arendada perearsti nõuandetelefoni selliselt, et patsiendi nõusoleku korral saaks meditsiinitöötaja ligi tema eelnevale haigusloole, sest see võimaldab veenduda telefonitsi antava soovituse õigsuses. Seejuures töötada välja teavitussüsteem, et tõsisemate pöördumiste korral tuleks isiku perearstile teade tema nimistu patsiendi kaebuse ning välja pakutud lahenduse kohta; Vastus soovitusele: Perearsti nõuandetelefoni osas on nimetatud teemadel TEHIK teinud koostööd Arstlik Perenõuandla OÜ-ga. Arstlik Perenõuandla OÜ on kasutusele võtmas Perearst2 tarkvara, mis võimaldab tervise infosüsteemi ning retseptikeskusega liidestamist. Nõuandetelefonile helistaja isikusamasuse tuvastamiseks võetakse kasutusele ID-kaardi ja Mobiil-ID põhine süsteem, mis annab aluse tervise infosüsteemi pöörduja kohta päringuid teha. (Info pärineb Arstlik Perenõuandla OÜ projektijuhilt Klarika Kallikormilt ) Uus-Tatari 25 / Veerenni 13/ 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2  luua digitaalne infovahetuskeskkond, kus oleks võimalik reaalajas jälgida kõigi meditsiinitöötajate sissekandeid patsiendi diagnoosimisel ja ravis. Näiteks võimaldaks see EMOs vastu võtval arstil näha kohe kogu perearsti tegevust patsiendi diagnoosimisel ja ravimisel, sh tehtud uuringuid ja protseduure. Vastus soovitusele: Reaalajalähedane raviinfo tervise infosüsteemis vajab lisaks tehnilistele arendustele tervise infosüsteemis ja arstide kasutatavas tarkvaras põhimõttelist muudatust arstide tööprotsessides. Täna on kõik tervishoiuteenuse osutajad kohustatud tervise infosüsteemi edastama ravi kokkuvõtte ning ühtlasi raviprotsessi jooksul tehtud uuringute, analüüside, protseduuride andmed. Vastavalt kehtivale õigusruumile on tervishoiuteenuse osutajatel kohtustus ambulatoorse ravi kokkuvõte edastada tervise infosüsteemi 1 tööpäeva jooksul peale dokumendi kinnitamist ning statsionaarse ravi kokkuvõte 5 tööpäeva jooksul peale dokumendi kinnitamist. Täna ei laeku tervise infosüsteemi andmeid patsiendi ravi kohta näiteks siis, kui tervishoiutöötaja ei ole dokumenti kinnitanud (nt patsient on tagasi vastuvõtule kutsutud) ja ravijuht on pikemalt lahti. Et tagada see, et terviseandmed laekuksid tervise infosüsteemi reaalajas ka siis, kui tervishoiutöötaja poolt ei ole ravijuhtum lõpetatud, eeldab põhimõttelist tervishoiukorralduslikku muudatust. Täiendavalt anname kommentaarid ka auditi punktide 130 ja 134 osas: Punkt 130: „Ka ei ole TEHIK seni suutnud tööle rakendada spetsiaalselt EMO pöördumiste jaoks välja töötatud e-kaarti.“ Vastus: TEHIKu poolt väljaantava standardi aluseks on õigusruum. Tervise infosüsteemi edastatavad dokumendid kehtestatakse sotsiaalministri määrusega „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. EMO e-kaarti täna tervise infosüsteemi edastatava meditsiinidokumendina õigusruumis kehtestatud ei ole ning seega ei saa seda ka tervise infosüsteemis rakendada. Aastatel 2009 - 2011 on Eesti Haiglate Liit teinud analüüsi ja protsessikirjelduse, kuid see töösse ei ole läinud: https://haiglateliit.ee/wp-content/uploads/2015/04/standardimise_projekt_02_EMO_raport.pdf Punkt 134: „Lisaks ei laadita tervise infosüsteemi üles kõiki visiite ja kontakte arstiga (sh telefoni kaudu konsulteerimist, ravimite väljastamist jms). Näiteks esitab TEHIKu hinnangul ca 40% perearstidest epikriisi tervise infosüsteemi. Selle üheks põhjuseks on perearstide erinev praktika. Teisalt ei ole siiani täpsemaid reegleid andmete edastamise kohta pere- ja eriarstidega kokku lepitud ega juhendis kindlaks määratud.“ Vastus: täpsustame, et intervjuu andmise ajal veebruar 2017 seisuga edastati ca’ 40% epikriisidest (võrreldes ravijuhtudega), edastavate perearstikeskuste hulk oli 100% lähedane (see tähendab, et põhimõtteliselt kõik Terviseameti registris olevad perearstikeskused edastasid mingil määral epikriise tervise infosüsteemi). 2018. aasta I kvartalis oli andmehõive ambulatoorsete epikriiside osas vahemikus 50 kuni 55 protsenti (ehk sellises vahemikus laekus kõikidelt perearstikeskustest epikriise võrreldes ravijuhtudega). Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine on reguleeritud erinevate õigusaktidega. Kuidas tervishoiuteenuse osutaja dokumenteerib patsiendiga toimunud kontakti, reguleerib sotsiaalministri 18.09.2008.a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“. Tervise infosüsteemi tuleb edastada andmed patsiendile osutatud tervishoiuteenuste kohta. Millised dokumendid ja mis andmekoosseisudes patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kohta tuleb tervise infosüsteemi edastada on reguleeritud sotsiaalministri 17.09.2008 määrusega 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise  3 tingimused ja kord“. Tervise infosüsteemi põhimäärus sätestab tingimused, millal tuleb tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument tervise infosüsteemi saata. Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi andmed järgmiste põhimõtete kohaselt:  ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise kohta ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;  statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise kohta viie tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;  tervishoiuteenuse osutamisel vormistatud saatekirja andmed kohe pärast saatekirja vormistamist;  surmateatise andmed viivitamata pärast surma fakti tuvastamist ning surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud;  meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavaks tegemiseks viivitamata pärast ülesvõtte tegemist. Seega ei ole tõene väide, et puuduvad reeglid andmete edastamise osas. Nagu andmehõive protsent näitab, siis tuleb arstide hulgas teha teavitustööd ja järelevalvet, et neile õigusruumiga määratud kohustused andmete edastamise osas täidetud saaks. Seda ka TEHIK koostöös Eesti Haigekassa ja Tervisametiga teeb. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Tõnis Jaagus [email protected]