Pöördumine

EELNÕU 27.06.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Stenbocki maja 2018 nr Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise taotluse andmed, § 14 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud andmed ning töötaja tasustamise andmed.“; 2) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on andmeandjaks lapse asendushooldusele suunamise ja asendushoolduse lõppemise andmete kohta, muude perehüvitiste maksmist mõjutavate asjaolude andmete kohta ning hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamisel hooldaja määramise andmete kohta.“. Jüri Ratas Peaminister Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Heiki Loot Riigisekretär  Rahandusministeerium Meie 03.07.2018 nr 1.2-2/80-1 Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Justiitsministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Palume vastata 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse muutmine seletuskiri.pdf 2. Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse muutmine eelnõu.pdf Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Häli Tarum 626 9176 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 137 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 6. juunil 2018. a võttis Riigikogu vastu töölepingu seaduse, perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse. Nimetatud seadus kehtestab täisealise sügava puudega isiku sugulastele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele ning eestkostjale ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 26 alusel kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) määratud hooldust teostavale isikule (edaspidi määratud hooldaja) õiguse saada kalendriaastas viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust, et tegeleda sügava puudega isiku erivajadustega. Seaduse kohaselt hüvitatakse hoolduspuhkus töötasu alammäära alusel riigieelarvest. Hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Sotsiaalkaitse infosüsteem (edaspidi SKAIS) on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate SKA avalike ülesannete täitmise eesmärgil. Muudatusega lisandub uus riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu liik, mille taotlusi SKA menetlema hakkab. SKA menetleb hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamise taotlusi tööandja esitatud andmete alusel ning kontrollib riiklikest registritest isiku õigust hoolduspuhkust kasutada. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Maire Kaldma ([email protected], 626 9354) ja hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum ([email protected], 626 9176). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema ([email protected], 626 9271). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 11.8, mis näeb ette tegevused omastehooldajate hoolduskoormuse vähendamiseks. 14.09.2017 otsustas valitsus hoolduskoormuse vähendamise esmaste abinõude raames kiita heaks tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamise sügava puudega isiku töötavale lähedasele. 2018. aasta riigieelarves on ette nähtud vahendid vastava meetme käivitamiseks. Eelnõuga muudetakse SKAIS põhimääruse 1. aprillil 2018. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 09.03.2018, 7). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse SKAIS-i põhimääruse § 9 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Uue sõnastusega sätestatakse selgemalt puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike alusandmete regulatsioon. Riigieelarvest hüvitise taotlemiseks ja maksmiseks esitab tööandja taotluse, lisades sellele puhkuse liigist tulenevad lisaandmed.  2 Võrreldes kehtiva regulatsiooniga lisandub taotluses määratletava uue puhkuseliigina hoolduspuhkus. Hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamiseks kontrollitakse SKAIS-ist, kas isik, kelle hooldamiseks puhkust antakse, on täisealine ja kas tal on kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus, ning rahvastikuregistrist kontrollitakse, kas töötaja, kellele puhkust antakse, on sügava puudega isiku lähedane (otsejoones üleneja või alaneja sugulane; vend, õde, poolvend või poolõde; abikaasa või registreeritud elukaaslane) või eestkostja. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) kontrollitakse isiku määratud hooldaja andmeid. Eelnõu punktiga 2 muudetakse SKAIS-i põhimääruse § 17 lõiget 11 ning sätestatakse, et STAR on andmeandjaks ka hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamisel hooldaja määramise andmete kohta. Hoolduspuhkuse riigieelarvest hüvitamiseks kontrollitakse STAR-ist isiku hooldajaks määramise fakti. KOV-il on SHS § 26 alusel võimalus seada isiku taotluse alusel hooldus täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hooldust teostab KOV-i määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul ning selle kohta tehakse STAR-i vastav kanne. Kuna õigus saada tasustatud hoolduspuhkust on ka KOV-i poolt määratud hooldajatel, on SKA-l vajalik STAR-ist hooldajaks määratud isiku andmeid kontrollida. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega lisatakse STAR andmeandjaks ka hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamisel hooldaja määramise andmete kohta. Muudatus võimaldab SKA-l hoolduspuhkuse puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise taotluse menetlemisel kasutada STAR-i kui riikliku andmekogu andmeid isiku määratud hooldaja kohta, mistõttu ei pea hüvitise taotleja neid andmeid SKA-le esitama. Mõju avalikule sektorile Sotsiaalkindlustusamet Mõju ulatus Hoolduspuhkuse tasu hüvitamiseks riigieelarvest esitab tööandja taotluse SKA-le. SKA kontrollib, kas isikul, kellega seoses puhkust taotleti, on olemas kehtiv ekspertiisiotsus sügava puude raskusastme tuvastamise kohta. Samuti kontrollib SKA rahvastikuregistrist taotleja sugulust hooldatava isikuga, vajaduse korral eestkoste või notariaalselt sõlmitud kooselulepingu olemasolu, ning hooldaja määramise andmeid STAR-ist, kui puhkust saanud töötaja on sügava puudega isiku määratud hooldaja. Eelnimetatud andmete põhjal teeb SKA puhkusetasu tööandjale hüvitamise või hüvitamata jätmise otsuse. SKA-le toob hoolduspuhkuse tasu hüvitamise taotluste menetlemine kaasa töökoormuse kasvu. Ühelt poolt suureneb tööandja halduskoormus SKA-le andmete esitamise näol, teiselt poolt suurendab tööandja taotlus menetlejate töökoormust. Täiendavat tööjõudu selleks planeeritud ei ole, kuna puhkusetaotluste menetlemise lihtsustamiseks luuakse vastav IT-lahendus sarnaselt praegu toimivate lahendustega, mis lihtsustab menetlusprotsessi.  3 SKA teostab ka praegu sarnaseid menetlusi, mille käigus kontrollib isiku ekspertiisitaotlusel olevaid andmeid ning määrab selle tulemusena isikule teenuse või maksab talle toetust. Tasustatud lapsepuhkuse eest tööandja poolt makstud tasu hüvitamise taotlemisel kontrollib SKA andmeid rahvastikuregistrist ning teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Seega saab öelda, et olemuslikult ei ole tegemist SKA jaoks uue menetlusprotsessiga. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Mõjutatud sihtrühm on SKA. Lähtudes potentsiaalsest selliste töötajate arvust, kes võiksid hoolduspuhkust taotleda, puutub SKA kokku täiendavate puhkusetasu hüvitamise taotlustega tööandjatelt, kuid tõenäoliselt mitte iga päev. Ebasoovitava mõju risk Ebasoovitavat mõju ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatust ja sihtrühma suurust võib hinnata väikeseks, mõju sagedus on keskmine ning ebasoovitav mõju puudub, mistõttu ei ole tegemist olulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamise kulud on seotud infotehnoloogilise lahenduse loomisega hoolduspuhkuse puhkusetasu hüvitamise taotluste menetlemiseks. Infotehnoloogilise lahenduse arendamise kulud 36 912 eurot kaetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Justiitsministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.