dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
ÜldkäskkiriAvalik

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töötasu juhend

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 2. juuli 2018
Viit
22
Registreeritud
2. juuli 2018
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
1 TEHIK tegevuse korraldamine
Sari
1-1 Üldkäskkirjad
Toimik
1-1/2018
Vastutaja
Marje Pihl (TEHIK, Üldosakond)

Failid

  • 📎22 02.07.2018 Üldkäskkiri.bdoc304 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 02.07.2018 nr 22 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töötasu juhend Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 15.02.2017 käskkirja nr 23, millega on kinnitatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimäärus, punkt 25 alapunkti 5 alusel kinnitan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töötasu juhendi. 1. Eesmärk Töötasu juhend reguleerib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi Keskus) töötajate töötasu, puhkusetasu ning muude tasude maksmise tingimusi ja korda. Tasusüsteemi rakendamise eesmärgiks on motiveeriv ja tööturul konkurentsivõimeline tasustamine, tagamaks kompetentsete töötajatega Keskuse strateegiliste eesmärkide saavutamise. 2. Mõisted 2.1. Juhtkond – käesoleva juhendi mõistes Keskuse direktor, osakonnajuhatajad ja talituste juhatajad. 2.2. Töötasu astmestik – Keskuse töökohad on jaotatud töötasu astmetesse, arvestades töökohtade hindamise tulemusi. Igale töötasu astmele vastab põhitasu vahemik, mis määrab vastavasse palgaastmesse kuuluvate töökohtade kuu põhitasu miinimum- ja maksimummäära. 2.3. Töötasu – töötajale makstava tasu fikseeritud osa, mis on määratud töökoha ülesannete ja töötaja teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal ning on kokku lepitud töötaja töölepingus. 2.4. Lisatasu – töötaja töötasu ebaregulaarne osa, mida makstakse ületundide, riigipühal töötamise või täiendavate tööülesannete täitmise eest (teise töötaja asendamisel või enda tööülesannete täitmisel tavapärasest oluliselt suuremas mahus) . 2.5. Tulemustasu – väga heade töötulemuste ja eelnevalt kokku lepitud eesmärkide eduka saavutamise eest makstav ühekordne lisatasu. 2.6. Preemia – ühekordne tasu töötaja tunnustamiseks erakordsete saavutuste eest. 3. Üldpõhimõtted 3.1. Töötajate tasustamisel lähtub Keskus töölepingu seadusest ja käesolevast töötasu juhendist. 3.2. Keskuse juhtkond vaatab töötasu juhendi üle üldjuhul üks kord aastas, 4. kvartalis. Vajadusel muudetakse töötasu juhendit järgmise kalendriaasta 1. kvartali jooksul. 3.3. Töötasu juhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudab Keskus töötajate töötasu tingimusi reeglina ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 3.4. Töötaja töötasu määratakse töölepingu sõlmimisel ja see lepitakse töötaja ja direktori vahel kokku töölepingus või selle lisas. 2 3.5. Individuaalsed töötasude muutmise või tulemustasu ja preemia määramisega seotud otsused teeb direktor, lähtudes Keskuse eelarveliste vahendite võimalustest. 3.6. Töötajale määratud töötasu, lisatasu, tulemustasu ja preemia osas jagab selgitusi ning põhjendusi töötaja vahetu juht. 4. Tasustamise põhimõtted 4.1. Keskuse eesmärk on tasustada töötajaid: 4.1.1. õiglaselt, tagades töötasude võrreldavuse – sarnase funktsiooni ja keerukuse astmega töökohtadel ning sarnase tulemuslikkusega töösoorituse eest makstav töötasu on sarnane; 4.1.2. konkurentsivõimeliselt tööjõuturul – eesmärgiks on maksta töötajatele sarnast mediaantaseme põhipalka, millist makstakse sarnast tööd tegevatele inimestele Tallinna ja Harjumaa palgaturu võrdluses. Võrdluse aluseks on iga-aastase keskse palgauuringu tulemused; 4.1.3. diferentseeritult, võttes arvesse töökoha strateegilist mõju Keskuse eesmärkide täitmisele ning iga konkreetse töötaja töö tulemuslikkust ja loodud väärtust. 4.2. Tasustamine põhineb töökohapõhisel lähenemisel ja see hõlmab kõiki Keskuses makstavaid tasuliike:  töötasu;  lisatasu ületundide, täiendavate tööülesannete või riigipühal töötamise eest;  tulemustasu;  preemia. 5. Töötasu 5.1. Töötaja individuaalne töötasu kujuneb Lisas 1 toodud töötasu astmete alusel, arvestades:  töökoha keerukuse taset ja vastutuse ulatust;  stabiilselt tulemuslikku tööd ja pädevuse kasvu;  vajadusel spetsiifiliste oskuste nõudlust turul. 5.2. Individuaalseid töötasu muudatusi teeb Keskus üldjuhul üks kord aastas. Arvesse võetakse seejuures Keskuse töötajate palgaanalüüsi ja keskse iga-aastase palgauuringu andmeid, arenguvestluste tulemusi, arvestades sealhulgas punktis 5.1. toodut ning Keskuse eelarvelisi võimalusi. Põhjendatud juhtudel on võimalik töötasude muutmine jooksvalt aasta kestel, näiteks kõrgendatud turunõudlusega oskuste tasustamisel või pikaajaliselt lapsehoolduspuhkuselt naasmisel. 5.3. Individuaalse töötasu lepib töölepingus töötajaga kokku direktor. Ettepaneku direktorile töötasus kokku leppimiseks teeb vahetu juht, eelnevalt kooskõlastades osakonnajuhatajaga, lähtudes palgajuhendi punktist 5.1. ja Lisast 1 ning kooskõlastades selle eelnevalt personalijuhiga ja üldosakonna juhatajaga. 6. Lisatasu 6.1. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest võib määrata sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust konkreetsete tööülesannete täitmiseks täpselt piiritletud ajavahemiku eest. Lisatasu määramine peab olema enne täiendavate tööülesannete täitmist (kolleegi asendamine ja/ või ületundide tegemine) direktoriga kooskõlastatud. Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse direktori käskkirjaga vahetu juhi ettepanekul, mis on kooskõlastatud osakonnajuhataja poolt. 6.2. Ületunnitöö hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses vahetu juhi ja töötaja vahel kokkulepitud ajal. Juhul, kui vaba aja andmine ei ole otstarbekas või võimalik, hüvitatakse ületunnitöö rahas, makstes töötajale ületundide eest 1,5-kordset töötasu. Ületundide hüvitamine rahas peab olema enne töötaja ületundide tegemist vahetu juhi poolt osakonnajuhatajaga ja direktoriga kooskõlastatud. 6.3. Riigipühal töötamise korral makstakse töötajale 2-kordset töötasu. Riigipühal töötamine fikseeritakse tööajatabelis. 3 6.4. Ületundide hüvitamisel rahas ja riigipühal töötamise korral esitab vahetu juht tööajaarvestuse dokumendihaldussüsteemi kaudu osakonnajuhatajale, üldosakonna juhatajale ja personalikonsultandile. 7. Tulemustasu ja preemia 7.1. Tulemustasu ja preemia maksmise tingimused 7.1.1. Tulemustasu ja preemia määramise eelduseks on eelarvevahendite olemasolu. 7.1.2. Kalendriaasta jooksul töötajale välja makstav tulemustasu ja preemia kogusumma ei tohi ületada 20% töötajale sama kalendriaasta jooksul arvestatud töötasu kogusummast. 7.2. Tulemustasu 7.2.1. Tulemustasu on võimalik määrata ühekordse tasuna väga heade töötulemuste ja kokkulepitud eesmärkide eduka saavutamise eest. 7.2.2. Tulemuste ja kokkulepitud eesmärkide hindamisel lähtutakse Keskuse strateegiast, tööplaanist ja arenguvestlusel kokku lepitud eesmärkide edukast saavutamisest ning tegevuste kvaliteetsest teostamisest. 7.2.3. Ettepaneku töötaja tulemustasu suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite piires vahetu juht, eelnevalt kooskõlastades osakonnajuhatajaga, direktorile. Tulemustasu määratakse direktori käskkirjaga. 7.2.4. Keskuse direktori tulemustasu määravad Sotsiaalministeeriumi kantsleri ettepanekul sotsiaalkaitseminister ning tervise- ja tööminister. 7.3. Preemia 7.3.1. Preemia määramisel võetakse arvesse töötaja ühekordset erakorralist või planeeritust oluliselt kiiremat ja/või kvaliteetsemat sooritust, innovaatilise lahenduse väljapakkumist ja/või selle realiseerimist, täiendava ühekordse tööülesande eeskujulikku lahendamist, positiivset kliendi või kolleegi tagasisidet. 7.3.2. Preemia määramiseks teeb vahetu juht, eelnevalt kooskõlastades osakonnajuhatajaga, direktorile põhjendatud ettepaneku. Ettepanekuga nõustumise korral kinnitab direktor preemia(d) käskkirjaga. 8. Töötasu arvestusperiood ja puhkusetasu 8.1. Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Kui töötajale on määratud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. 8.2. Töötasu kantakse üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval töötaja poolt määratud pangakontole. Kui töötasu maksmise kuupäev langeb puhkepäevale, tehakse ülekanne sellele vahetult eelneval tööpäeval. 8.3. Töötasu väljamakse aluseks on Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) poolt väljastatud palgaleht. RTK esitab igale töötajale igal kuul elektroonilise teatise arvestatud töötasu ja muude väljamaksete (puhkusetasu, lisatasu jms) ning kinnipeetud summade kohta. Töötaja töötasust võib kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa, mille töötaja peab asutusele tagastama. Selleks on vajalik töötaja kirjalik nõusolek. 8.4. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel. 8.5. Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval või töötaja soovi korral hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude töötasust. 9. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral 9.1. Välisvahenditest rahastatava projekti või programmi (edaspidi projekt) rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas vastava projekti rahastamisallika reeglitega. 4 9.2. Kui projekti täitmisega seotud töötajale makstakse töötasu projekti välisvahenditest, vähendatakse töötaja Keskuse omavahenditest makstavat töötasu proportsionaalselt, vähendades lisaks vastavalt tema projektiga mitteseotud tööülesannete mahtu või muutes nende sisu. 9.3. Projekti läbiviimise eest vastutav isik peab teavitama enne projekti algust üldosakonna juhatajat, kas töötajale makstakse töötasu välisvahenditest rahastatavast projektist täies mahus või osaliselt, kas töötasu maksmisel rakendatakse proportsionaalset arvestust ja kas projektivahenditest võib katta töötajale ette nähtud puhkusetasu, haigushüvitist jms. 9.4. Kui töötajale makstakse töötasu osaliselt või mitmest projektist, peab töötaja tööajatabelit, kuhu märgib tööaja jagunemise erinevate tööülesannete või projektide vahel. Tööajatabeli kinnitab vahetu juht, kes edastab tööajatabeli finantsspetsialistile. 9.5. Projekti kaudsete kulude arvelt tasu saavate töötajate puhul makstakse töötasu esmalt Keskuse omavahenditest ja peale rahastajale maksetaotluse esitamist vabastatakse asutuse vahendid. Lisa 1. Keskuse töötasu astmestik Töötasu aste Töötasu vahemik Teenistusgrupp Miinimum- määr Maksimum- määr 1 1000 2000 Spetsialistid 2 1400 3200 Keskastme spetsialistid 3 1900 4500 Talituse juhatajad 4 3000 5000 Osakonnajuhatajad 5 2700 5500 Tippspetsialistid (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel