Pöördumine

Ministeeriumid Meie 26.06.2018 nr 1.2-2/78-1 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Kuna eelnõu on seotud 1. juulil 2018. a jõustuva perekonnaseisutoimingute seaduse ja muude seaduste muutmise seaduse muudatustega (e-surm), siis palume eelnõu kooskõlastada 3 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. SoM m56_ EN_(13.06.2018) 2. SoM m56_ SK_(13.06.2018) Lisaadressaadid: Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Eesti Perearstide Selts Eesti Arstide Liit Eesti Haiglate Liit Hooldusravi Osutajate Ühendus Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Patsientide Liit Eesti Laborimeditsiini Ühing Eesti Patoloogide Selts Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Mare Toompuu 6269 331 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU (13.06.2018) MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõike 2 alusel. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 1–3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord, tagades ühtsetest nõuetest lähtuva andmete talletamise. (2) Käesolev määrus ei ole kõikehõlmav ega piira tervishoiuteenuse osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks. § 2. Mõisted (1) Tervishoiutöötaja on käesoleva määruse tähenduses arst, hambaarst, õde ja ämmaemand. (2) Protseduur on käesoleva määruse tähenduses ravivõte. § 3. Dokumenteerimine (1) Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides käesolevas määruses sätestatud andmekoosseise. Andmed dokumenteeritakse tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti. (2) Andmed dokumenteeritakse eesti keeles, vajaduse korral lisaks ladina keeles. (3) Andmed esitatakse loetavalt ja korrektselt. Dokumenteerida tuleb kõik asjaolud, mis omavad tervishoiuteenuse eesmärgist tulenevalt tähtsust. (4) Tervishoiuteenusest keeldumist tõendab patsiendi sellekohane allkiri. Allkirja andmisest keeldumise korral dokumenteeritakse keeldumine vähemalt kahe tervishoiutöötaja poolt. Tervishoiuteenusest keeldumise andmeid säilitatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi juures. (5) Tervishoiuteenuse osutamise käigus kogutud andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse õigusaktides sätestatud korras, tagades andmete kaitstuse.“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) saatekirja vastus,“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 19–21 järgmises sõnastuses; „19) surmateatis, 20) surma põhjuse teatis, 21) perinataalsurma põhjuse teatis.“; 4) määruse 4. jagu sõnastatakse järgmiselt: „4. jagu Saatekiri ja saatekirja vastuseks antav dokument § 29. Saatekiri, selle koostamine ja edastamine (1) Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e-konsultatsiooniks, arvestades käesolevas paragrahvis nimetatud piirangutega. (2) Õde koostab saatekirja üksnes järgmistel juhtudel: 1) iseseisvas õendusabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse; 2) ambulatoorses eriarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse; 3) üldarstiabis võib õde lähtuvalt teenuse sisust vormistada saatekirja laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse. (3) Iseseisvas ämmaemandusabis vormistab ämmaemand saatekirja lähtuvalt teenuse sisust üksnes juhul, kui patsient suunatakse arsti vastuvõtule patsiendi seisundi hindamiseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks, laboriuuringute tegemiseks või proovimaterjali saatmiseks laborisse. (4) Vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. (5) Saatekiri koostatakse digitaalselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel digitaalselt koostada, koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. (6) Saatekiri kinnitatakse saatekirja koostaja allkirjaga. Digitaalse dokumendi puhul võib digitaalse allkirjastamise asendada asutuse digitaalse templiga, kui on eristatav selle koostanud isik. 2 (7) Saatekiri, välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. (8) Paberil väljastatud saatekiri peab sõltuvalt teenuse eripärast kajastama vähemalt käesoleva määruse § 30 lõigetes 1, 3 ja 6 sätestatud andmeid ja teisi teenusega seotud olulisi andmeid. (9) Saatekiri ei ole nõutav, kui hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. § 30. Saatekirja andmekoosseis ja nõuetekohane täitmine (1) Saatekirjaga ambulatoorsele vastuvõtule, haiglaravile, õendusabi saama või e- konsultatsioonile (edaspidi teenus) saatmisel on kohustuslik saatekirjale märkida: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) patsiendi kontaktisiku ja/või esindaja andmed (seos patsiendiga, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed); 3) saatekirja koostaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed); 4) saatekirja üldandmed, sealhulgas saatekirja unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg, saatekirja kehtivuse algus- ja lõppkuupäev, arvestades patsiendi terviseseisundit ja teenuse olemust; 5) anamneesi andmed; 6) diagnoosi andmed; 7) teenusele saatmise andmed, sealhulgas teenuse nimetus, saatmise eesmärk ja aegkriitilisus. (2) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed: 1) selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient suunatakse; 2) objektiivne leid; 3) varasemad uuringud, sealhulgas varasemad operatsioonid; 4) allergiad ja ravimiskeem; 5) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed. (3) Iseseisvat statsionaarse õendusabi ja koduõendusteenust saama saatmisel märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele: 1) raviprotseduuride teostamise vajadus ja sagedus; 2) patsiendi nõustamise vajadus; 3) terviseseisundi dünaamikas jälgimise vajadus ja sagedus; 4) haiguspuhuste õendustoimingute vajadus ja sagedus. (4) Uuringule saatmisel märgitakse saatekirjale: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) saatekirja koostaja ja/või uuringu tellija andmed; 3) saatekirja üldandmed (dokumendi unikaalne kood, saatekirja kinnitamise aeg); 4) anamnees ja terviseseisundi andmed; 5) uuringule suunamise andmed (uuringu nimetus, selle tervishoiuteenuse osutaja andmed, kelle juurde patsient või proovimaterjal suunatakse, saatmise eesmärk). (5) Saatekirjale märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmetele uuringu eripärast tulenevad andmed: 1) diagnoosi andmed; 2) varem tehtud uuringud; 3 3) proovinõu, proovimaterjali ja proovi võtmise andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali tüüp, proovinõu tüüp, uuringu paige, uuringumaterjali fikseerimise viis (10%-line formaliin, erifiksaator, fikseerimata); 4) patomorfoloogilise kiiruuringu andmed, vajaduse korral ka opereeriva arsti ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber; 5) muud uuringu tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise meetod ja operatsiooni nimetus. (6) Saatekirja juurde kuuluv proovimaterjal märgistatakse järgmiste andmetega: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 2) arsti ees- ja perekonnanimi; 3) tervishoiuasutuse nimetus ja aadress; 4) proovinõu või uuringu identifikaator. (7) Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. (8) Tervishoiuteenuse osutajal on õigus nõuda mittenõuetekohase saatekirja koostajalt selle täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Saatekirja täiendamise nõue ei või takistada patsiendile tervishoiuteenuse osutamist. (9) Patoanatoomilisele lahangule saatmisel kohaldatakse käesoleva määruse 10. jao sätteid. § 31. Saatekirja vastuseks antav dokument, selle koostamine ja edastamine (1) Saatekirja vastuseks antav dokument on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule. (2) Ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse korral on saatekirja vastuseks antav dokument epikriis, mis on koostatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 kohaselt, välja arvatud käesoleva määruse §-s 97 nimetatud lahangu protokolli väljavõtte kanded. (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral on saatekirja vastuseks vastavalt käesoleva määruse §-s 32 sätestatule antav dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastus koostatakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras. (4) Saatekirja vastus koostatakse digitaalselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus, väljastatakse patsiendile koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel digitaalselt koostada, koostatakse saatekirja vastus paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. (5) Saatekirja vastus, välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte, edastatakse tervise infosüsteemi. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsel põhjusel tervise infosüsteemi edastada, tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. (6) Paberil väljastatud saatekirja vastus peab kajastama vähemalt käesoleva määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama käesoleva määruse §- s 97 sätestatut. § 32. Saatekirja vastuse andmekoosseis (1) Saatekirja vastus vormistatakse järgmises andmekooseisus, arvestades osutatud teenuse eripära ja olemust: 1) patsiendi üldandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, sugu ja kontaktandmed); 4 2) saatekirjaga suunaja andmed (tervishoiuasutuse ja tervishoiutöötaja andmed); 3) saatekirja unikaalne kood; 4) saatekirja vastuse üldandmed (unikaalne kood, kinnitamise aeg, koostaja andmed); 5) teenuse osutamise kuupäev; 6) tehtud uuringu tulemuse ja/või teenuseosutaja otsuse andmed; 7) uuringu tegija ja/või hindaja andmed (asutuse ja tervishoiutöötaja andmed). (2) Saatekirja vastusele märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele teenuse eripärast tulenevad andmed: 1) laboriuuringu puhul referentsväärtus või otsustuspiir ja võimaluse korral tulemuse tõlgendus; 2) labori- ja patomorfoloogilise uuringu proovimaterjali andmed, sealhulgas proovimaterjali võtmise aeg, proovimaterjali tüüp, proovinõu või uuringu identifikaator, proovimaterjali adekvaatsuse hinnang; 3) patomorfoloogilise uuringu puhul vajaduse korral patoloogi soovitused diagnoosi täpsustamiseks ja lisauuringuteks; 4) muud teenuse osutamiseks vajalikud andmed. (3) E-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamisel antava saatekirja vastuse täpsem andmekoosseis on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses. § 321. Saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamine Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis säilitakse saatekirja ja saatekirja vastust viis aastat alates andmete kinnitamisest.“; 5) paragrahvi 37 lõike 8 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) surmaga, märkides surmaaja.“; 6) paragrahvi 40 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 731 lõike 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) surmaandmed (kuupäev ja kellaaeg).“; 8) paragrahvid 84–86 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahv 87 sõnastatakse järgmiselt: „§ 87. Uuringu vastuse aluseks oleva proovi säilitamine Elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldavat koeproovi säilitatakse lähtuvalt tervishoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid kõige kauem 30 aastat andmete kinnitamisest.“; 10) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks; 11) määrust täiendatakse 91.–93. jaoga järgmises sõnastuses: „91. jagu Surmateatis § 881. Surmateatis 5 Surmateatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel surma fakti tõendav andmete kogum või dokument, mis vormistatakse kohe pärast surma fakti tuvastamist ja mis on aluseks surma registreerimiseks rahvastikuregistris. § 882. Surmateatise vormistamine (1) Surmateatise koostab surma tuvastanud arst, õde või kiirabibrigaadi juht. (2) Surmateatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. (3) Surmateatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise infosüsteemi kasutada. § 883. Surmateatise säilitamine (1) Elektrooniliselt vormistatud surmateatist säilitatakse tervise infosüsteemis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Surmateatise pidaja säilitab paberil vormistatud surmateatist kümme aastat alates andmete kinnitamisest. (2) Paberil vormistatud surmateatis jääb surmateatise pidajale. Paberil vormistatud surmateatise koopia on väljavõtteks perearstile, surnu lähedasele, rahvastikuregistrile ja surma põhjuste registrile. 92. jagu Surma põhjuse teatis § 884. Surma põhjuse teatis Surma põhjuse teatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel surma põhjust kirjeldav andmete kogum või dokument, mis vormistatakse pärast surma põhjuse tuvastamist. § 885. Surma põhjuse teatise vormistamine (1) Surma põhjuse teatise koostab surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog või kohtuarst. (2) Surma põhjuse teatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. (3) Surma põhjuse teatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise infosüsteemi kasutada. § 886. Surma põhjuse teatise säilitamine (1) Elektrooniliselt vormistatud surma põhjuse teatist säilitatakse tervise infosüsteemis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Surma põhjuse teatise pidaja säilitab paberil vormistatud surma põhjuse teatist kümme aastat. (2) Paberil vormistatud surma põhjuse teatis jääb surma põhjuse teatise pidajale. Paberil vormistatud surma põhjuse teatise koopia on väljavõtteks perearstile, surnu lähedasele ja surma põhjuste registrile. 93. jagu Perinataalsurma põhjuse teatis § 887. Perinataalsurma põhjuse teatis 6 Perinataalsurma põhjuse teatis on surma põhjuse tuvastamise seaduse alusel perinataalsurma põhjust kirjeldav andmete kogum või dokument, mis vormistatakse pärast surma põhjuse tuvastamist. § 888. Perinataalsurma põhjuse teatise vormistamine (1) Perinataalsurma põhjuse teatise koostab surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog või kohtuarst. (2) Perinataalsurma põhjuse teatis vormistatakse elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. (3) Perinataalsurma põhjuse teatise võib vormistada paberil, kui objektiivsel põhjusel ei ole võimalik tervise infosüsteemi kasutada. § 889. Perinataalsurma põhjuse teatise säilitamine (1) Elektrooniliselt vormistatud perinataalsurma põhjuse teatist säilitatakse tervise infosüsteemis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõikes 2 sätestatud tingimustel ja korras. Perinataalsurma põhjuse teatise pidaja säilitab paberil vormistatud perinataalsurma põhjuse teatist kümme aastat. (2) Paberil vormistatud perinataalsurma põhjuse teatis jääb perinataalsurma põhjuse teatise pidajale. Paberil vormistatud perinataalsurma põhjuse teatise koopia on väljavõtteks perearstile, surnu lähedasele ja surma põhjuste registrile.“; 12) paragrahvi 89 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnaga „surmateatise“; 14) paragrahvi 91 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) suremispaik;“; 15) paragrahvi 91 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) arvatav surma põhjus;“; 16) paragrahvi 92 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahv 93 sõnastatakse järgmiselt: „Lahangu protokolli andmeid säilitatakse 30 aastat andmete kinnitamisest.“; 18) paragrahvi 94 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) lahangul võetud koeproovide histoloogilise uuringu kirjeldus;“; 19) paragrahvi 94 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus;“; 20) paragrahvi 94 punktis 16 ja § 97 punktis 3 asendatakse sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnadega „surma põhjuse teatise“; 7 21) paragrahvi 97 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus;“; 22) paragrahvi 1068 lõikes 4 asendatakse sõnad „hooldusravi tervishoiuteenuse“ sõnadega „iseseisva statsionaarse õendusabi“; 23) paragrahvi 107 täiendatakse lõigetega 7–9 järgmiselt: „(7) Saatekirjana on käsitatav kuni 2019. aasta 1. juulini epikriis, mis väljastatakse asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt ambulatoorsele ravile ning mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. (8) Saatekirjana on käsitatav kuni 2020. aasta 1. jaanuarini epikriis, mis väljastatakse asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile ning mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. (9) Saatekiri, millel puudub kehtivusaeg, ei ole kasutatav viie aasta möödudes selle kinnitamisest.“; 24) määruse lisad 13 ja 14 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) Tervise- ja tööminister Marika Priske Kantsler 8  Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kaasajastatakse nõuded saatekirjadele ning nende koostamisele, kasutamisele ja säilitamisele. Muudatused on seotud üleminekuga pabersaatekirjadelt digisaatekirjadele. Üleminek digisaatekirjadele on omakorda vajalik üleriigilise digiregistratuuri rakendamiseks ja patsiendi tervikliku käsitluse tagamiseks. Lisaks tehakse täpsustused surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise üleminekuks paberteatiselt digiteatisele. Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu digisaatekirjade uue standardi laiaulatusliku kasutuselevõtu käigus ilmnenud kitsaskohad viitavad saatekirja selgema regulatsiooni vajadusele. Samuti muudetakse iseseisvat statsionaarset õendusabi ja koduõendusteenust saama suunamise saatekirja. Selle muutmisel lähtutakse nimetatud digisaatekirjale üleminekuga muudetavast andmekoosseisust. Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse andmeid, mis on saatekirjal kohustuslikud, samuti seda, kes vastutab saatekirja nõuetekohase täitmise eest, millistel juhtudel võib saatekirja erandina koostada paberkujul ja millised dokumendid võivad erandina asendada saatekirja. Täiendavalt reguleeritakse saatekirja vastust – selle andmekoosseisu ja koostamise nõudeid. Muudatuse kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja säilitama saatekirja ja saatekirja vastust oma infosüsteemis viis aastat. See võimaldab andmeid kasutavatel tervishoiutöötajatel hinnata muutusi tervisenäitajates ja teha raviotsuseid piisavalt pika perioodi ajalooliste terviseandmete alusel (nt laboriuuringute vm uuringute vastused). Surmateatise, surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise sätestamine on seotud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga, samuti e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma tervise infosüsteemist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma tervise infosüsteemist surma põhjuste registrisse. Käesoleva määruse ja nimetatud määruse nr 53 muudatuse tulemusena ei pea inimene minema kohalikku omavalitsusse lähedase surma registreerima. Tervishoiutöötaja koostab elektroonse dokumendi, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete esitamise rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse. Selle tulemusena väheneb kohaliku omavalitsuse koormus surmade registreerimisel rahvastikuregistris. Rahvastikuregister hakkab saama surmaandmeid standardiseeritult ja kohe pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul peale vastavate andmete kinnitamist. Määruse jõustumine on planeeritud üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuressursside juht Anneli Taal (töölt lahkunud), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (tel 626 9127; [email protected]), peaspetsialist Mare Toompuu (tel 626 9331; [email protected]) ja nõunik Ingrid Ots-Vaik (tel 626 9168; [email protected]), Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna projektijuht Melita Sogomonjan (tel 626 9132; [email protected]), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse standardimise juht ja 1 andmearhitekt Mari Asser (töölt lahkunud), andmeanalüütik Terje Lasn ([email protected]), projektijuht Annike Koorts ([email protected]) ja jurist Laine Mokrik ([email protected]), Eesti Haigekassa ravikindlustushüvitiste osakonna peaspetsialist Malle Avarsoo (tel 620 8440; [email protected]) ja partnerihalduse osakonna spetsialist Tiiu Rudov (tel 620 8300; [email protected]). Muudatuste väljatöötamisse kaasati kõigi Eesti suuremate haiglate, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Patoloogide Seltsi esindajad ning õendusabi osutajad. Eelnõu ja seletuskirja on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu (tel 626 9338; [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitluse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga. Käesoleva eelnõuga muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ (RT I, 22.06.2016, 40). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 24 punktist. Eelnõu punkt 1 Punktiga 1 kaasajastatakse sisuliselt kogu üldsätete peatükk ehk §-d 1–3. Paragrahviga 1 täpsustatakse määruse reguleerimisala selliselt, et määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavate andmete loetelu ning tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ja andmete säilitamise kord. Dokumenteerimise kord hõlmab endas nii dokumentide edastamist kui väljastamist ehk kogu dokumenteerimise protsessi. Kuna määruse kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamist tõendavad andmed dokumenteerida, on tervishoiuteenuse osutajad juba võtnud kasutusele elektroonse dokumenteerimise süsteemi. Seetõttu ei ole võrreldes kehtiva korraga enam vajalik viidata dokumentide näidisvormidele ega sellele, et määrusega kehtestatu on aluseks tervishoiuteenuste osutamise elektroonilise dokumenteerimise ja sellekohase elektroonilise andmevahetuse süsteemi väljatöötamisele. Võrreldes seni kehtiva korraga tuuakse määrusesse uuena säte, mis lubab tervishoiuteenuse osutajal täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks. Paragrahvi 2 näol on tegemist uue paragrahviga, mis hõlmab mõisteid. Sätestatakse tervishoiutöötaja mõiste käesoleva määruse tähenduses (arst, hambaarst, õde ja ämmaemand). Täpsustus on vajalik, kuna tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (edaspidi TTKS) § 3 lõike 4 kohaselt on tervishoiutöötajad ka ravimiseaduse tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut. Samas, käesolevat määrust neile ei kohaldata. Lisatakse ka protseduuri mõiste, mis käesoleva määruse tähenduses on ravivõte1. Paragrahvi 3 muudetakse võrreldes kehtiva korraga selliselt, et enam ei viidata dokumendi vormistamisele, dokumendile kui vormile ega dokumenti tehtavatele kannetele. Kaasajastatud 1 http://kn.eki.ee/?Q=protseduur paragrahv sätestab andmete dokumenteerimise. See järgib praktikat, kus tervishoiuteenuse osutajad dokumenteerivad andmed elektroonselt ega ole enam kohustatud vormistama paberdokumente, lähtudes näidisvormidest ja -formaatidest. Küll on nad aga kohustatud dokumenteerima andmed, mis määruse tasemel on nõutud. Sarnaselt kehtiva korraga tuleb dokumenteeritavad andmed esitada selgelt ja korrektselt. See aitab tagada eri osapoolte huvid: 1) patsiendi huvi (ka lühendid jms peab olema dokumenteeritud arusaadavalt, samuti peab patsient aru saama, miks ta kuhugi analüüsile suunati ja mis oli tulemus); 2) järelevalveorgani huvi (Terviseameti eesmärkide täitmiseks); 3) tervishoiuteenuse rahastaja huvi (Eesti Haigekassa). Eelnõu punktid 2 ja 3 Punktiga 2 lisatakse määruse §-i 4 tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendina lisaks saatekirjale ka saatekirja vastus. Seni on saatekirja vastus olnud sisuliselt saatekirja osa. Kuna saatekirja vastuseks võivad olla erinevad dokumendid, on vajalik sätestada vastuse andmekoosseis saatekirjast lahus. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 selliste andmekoosseisudega nagu surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Surmaga seonduvate teatiste sätestamine on seotud menetluses oleva sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega kehtestatakse uute dokumentide – surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis – andmekoosseisud. Nende muudatusega viiakse lõpuni e-surmasündmuse projekt, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma tervise infosüsteemist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma tervise infosüsteemist surma põhjuste registrisse. Nii käesolev määrus kui nimetatud määrus nr 53 on omavahel seotud, mistõttu tehakse muudatused samal ajal mõlemas määruses. Eelnõu punkt 4 Punktiga 4 muudetakse kehtiva määruse 4. jagu, mis seni on reguleerinud saatekirja kui tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi eesmärki, sisu ja kasutamist. Kuna tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) on võimalik saata eraldiseisva dokumendina ka saatekirja vastust, reguleeritakse detailsemalt ka selle dokumendi koostamine ja andmekoosseis. Sellest on tingitud 4. jao pealkirja uus sõnastus „Saatekiri ja saatekirja vastuseks antav dokument“. TIS-i edastatavate andmete koosseis on sätestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Selle alusel on omakorda välja töötatud vastavad dokumendistandardid, mis on avaldatud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) kodulehel asuvas publitseerimiskeskuses. Seoses erinevate tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide järkjärgulise üleminekuga paberkujult digitaalsele ja TIS-i kaudu toimuva andmevahetuse kiire kasvuga on vajalik regulaarselt kaasajastada ka tervishoiuteenuste dokumenteerimise nõudeid ja tingimusi. See tagab digitaalsele kujule viidud dokumentide kiirema ja sujuvama kasutuselevõtu ning nende abil TIS-i kaudu infovahetuse kvalitatiivse paranemise. Saatekirjadega seonduvate nõuete kaasajastamine on oluline ka patsientide jaoks, kuna ravikindlustuse seadusest (edaspidi RaKS) tulenevalt on saatekiri erinevate tervishoiuteenuste rahalise hüvitamise aluseks. Paragrahvi 29 lõikes 1 sätestatakse uus saatekirja definitsioon tulenevalt selle laienenud kasutusvaldkonnast, mis on kaasnenud pabersaatekirja üleminekuga digisaatekirjaks. Saatekiri on tervishoiuteenuse osutamise käigus tervishoiutöötaja otsuse alusel vormistatav dokument või andmete kogum, mis on aluseks patsiendi saatmisel uuringule, protseduurile, lahangule või ambulatoorset või statsionaarset tervishoiuteenust saama ning patsiendilt võetud proovimaterjali 2 edastamisel uuringuks või analüüsiks ja patsiendi terviseandmete edastamisel e- konsultatsiooniks. Rõhutame, et saatekiri on tervishoiuteenuse osutaja otsuse alusel vormistatud dokument, kuna saatekirja tohib väljastada ainult meditsiinilise põhjendatuse korral ja meditsiinilist põhjendatust on pädev hindama ainult nõuetekohast kvalifikatsiooni omav tervishoiutöötaja. Saatekiri, millega suunatakse saama tervishoiuteenuseid, mida inimene tulenevalt meditsiinilisest näidustusest ei vaja, on tervishoiusüsteemi (sealhulgas ravikindlustuse) ressursse asjatult koormav. E-konsultatsiooni saatekiri on ambulatoorse saatekirja uus alaliik, mille korral saadab perearst patsiendi raviga seotud küsimuse digitaalselt e-konsultatsiooni saatekirja vormis TIS-i kaudu eriarstile. Eriarst vaatab saatekirjal esitatud andmeid ning tuginedes neile saadab e-konsultatsiooni vastuseks oma otsuse: a) annab konkreetset nõu patsiendi edasise käsitluse suhtes või b) võtab patsiendi edasise käsitluse üle, st patsient kutsutakse eriarsti vastuvõtule. Perearst teavitab alati patsienti, kui ta eriarstilt e-konsultatsiooni küsib, ning märgib patsiendi kontakttelefoni e-konsultatsiooni saatekirjale. Eriarst annab perearstile TIS-i kaudu e- konsultatsiooni saatekirja vastuse hiljemalt nelja tööpäeva jooksul. Kui eriarst otsustab patsiendi vastuvõtule kutsuda, võtab patsiendiga ühendust eriarstiabi osutaja. See on saatekiri, kus suhtlevad eriala isikud omavahel, st patsient ise ei liigu. Sisuliselt laieneb saatekirja kohustus ka koduõendusteenusele, mis on ambulatoorne tervishoiuteenus, ja iseseisevale statsionaarsele õendusabile. Haiglaravi digisaatekiri on nõutav asutustevahelisel suunamisel: •haiglaravile Perearsti suunamine •päevaravile Statsionaarsest iseseisvast •statsionaarsele eriarstabile õendusabist suunamine (arsti otsusega) Haiglaravi digisaatekiri on nõutav suunamisel: •spetsialiseeritud taastusravisse Aktiivravilt suunamine •TTO-de omavahelisel kokkuleppel, kui patsient viiakse ühest asutusest teise •päevaravile (sh kirurgiasse, keemia- ja kiiritusravile jne) •plaanilise kirurgilise operatsiooni ootelehele Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu jätmisel järgne suunamine •päevaravile ja päevakirurgiale • Haiglaravi digisaatekiri ei ole nõutav, kui hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. Paragrahvi 29 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse millal võivad õde ja ämmaemand vormistada saatekirja. Sotsiaalministri 13. augusti 2010. a määruse nr 55 „Iseseisvalt osutada lubatud ambulatoorsete õendusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning õendusabiteenuste osutamise 3 tingimused“ § 62 lõike 4 punktidest 3 ja 5 tulenevalt võib õde vastuvõtu raames vormistada saatekirja, mis on aluseks patsiendi tagasisuunamiseks raviarsti vastuvõtule (kui patsiendi seisundi hindamisel või jälgimisperioodil ilmnevad asjaolud, mis võivad olla aluseks varem määratud ravi- ja/või uuringuplaani ümberhindamiseks), uuringule või patsiendilt võetud proovimaterjali edastamiseks analüüsile. Sarnane õigus on ka ämmaemandal iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabi raames tulenevalt sotsiaalministri 2. juuli 2014. a määrusest nr 44 „Iseseisvalt osutada lubatud ämmaemandusabiteenuste loetelu ja nende hulka kuuluvad tegevused ning kodusünnitusabi osutamise tingimused ja kord“. Uuringute, analüüside ja protseduuride ning patsiendilt võetud proovimaterjalide uuringule saatmise saatekirjale on TIS-i edastamiseks digitaalne vorm välja töötatud, kuid andmekoosseisud ei ole struktureeritud ega võimalda seetõttu masinloetavust. Samuti saab nende saatekirjade andmekoosseis käesoleva määruse muudatusega täpsustatud ja määruses nr 53 sätestatuga kooskõlla viidud (vt § 30 selgitust). Paragrahvi 29 lõikes 4 sätestatakse, et vajaduse korral võib saatekirja kasutada informatsiooni edastamiseks ka juhul, kui patsiendile on antud suunis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda. Perearstiabi on Eestis ravikindlustatud isikutele tasuta. Ambulatoorse eriarstiabi teenuseid hüvitab Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) RaKS-is loetletud erialadel ainult saatekirja olemasolul. Saatekirja puudumise korral on ravi inimesele tasuline. TTKS § 6 kohaselt on vältimatu abi inimesele Eesti Vabariigis tasuta. Seega ei ole saatekiri nõutav, kui inimesele osutatakse vältimatut erakorralist eriarstiabi. Erakorralist eriarstiabi osutatakse inimestele reeglina haigla erakorralise meditsiini osakonnas (edaspidi EMO). Kui perearstil on patsiendi kohta olulist infot, mida ta soovib EMO-le edastada, on tal võimalus kasutada saatekirja informatsiooni edastamiseks EMO-le TIS-i kaudu. EMO-le saatekirja koostamine ei ole kohustuslik. Paragrahvi 29 lõikes 5 sätestatakse mis tingimustel ja kuidas saatekiri koostatakse. Reeglina koostatakse saatekiri digitaalselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus (nt välismaalased), väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja väljatrükk. Kui saatekirja ei ole ajutiselt võimalik objektiivsetel põhjustel digitaalselt koostada (nt tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevad ajutiselt tõrked), koostatakse saatekiri paberil ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. Märke abil on vajaduse korral võimalik tõendada saatekirja paberkujul väljastamist. Tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevatest ajutistest tõrgetest ja sellega seonduvalt saatekirja andmisest tuleb patsienti kindlasti informeerida. Paragrahvi 29 lõige 6 sätestab, et saatekiri tuleb kinnitada allkirja või asutuse templiga. Siinjuures on mõeldud nii digitaalselt kui ka paberil allkirjastamist ja tembeldamist. Seega saab tervishoiuteenuse osutaja lähtuda vastavalt oma võimalustest, küll peab selle olema koostanud selleks pädev isik. Paragrahvi 29 lõige 7 sisaldab kohustust edastada saatekiri (välja arvatud saatekiri patoanatoomilisele lahangule) TIS-i. Kui tervishoiuteenuse osutaja on küll saatekirja oma infosüsteemis koostanud, kuid saatekirja ei ole võimalik ajutiselt objektiivsetel põhjustel TIS-i edastada (nt TIS-i tehnilised probleemid), tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. TIS-i tehniliste probleemide tõttu väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja väljatrükk. Siiski tuleb arvestada, et saatekirja nõude korral on patsiendil tervishoiutöötaja vastuvõtu aja broneerimiseks vajalik saatekirja olemasolu TIS-is. TIS-i tõrked on siiamaani olnud harva esinevad katkestused, mis ei ületa paari tundi. Saatekirja patsiendile väljastamise ja patsiendi poolt saatekirja alusel aja broneerimise ajavahemik on üldjuhul pikem ning selleks ajaks, kui patsient saatekirja kasutada soovib, on digisaatekiri enamasti juba TIS-is olemas. Saatekirja väljastaja peab kindlasti ka sellisel juhul informeerima patsienti ajutistest TIS-i tehnilistest probleemidest ja sellest kuidas sel juhul saatekiri antakse. Paragrahvi 29 lõige 8 sätestab, mida paberkujul väljastatud saatekiri peab kajastama. Saatekiri peab kajastama vähemalt määruse § 30 lõigetes 1 ja 3 ning iseseisva statsionaarse õendusabi ja 4 koduõendusteenuse puhul lõikes 6 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades teenuse eripära ja olemust. Paragrahvi 29 lõikes 9 on sätestatud, millisel juhul ei ole saatekiri nõutav. Seda ei nõuta, kui hospitaliseerimine toimub vältimatu abi korras sama raviasutuse sees. Seega, kui nt patsient pöördub eriarsti vastuvõtule EMO-sse ja seal leitakse, et ta vajab kohe hospitaliseerimist, ei ole selleks vaja saatekirja. Saatekiri hospitaliseerimiseks on nõutav siis, kui hospitaliseerimine toimub teise asutusse, nt tervishoiuteenuse osutajate omavahelisel kokkuleppel, kui patsient viiakse ühest asutusest teise. Paragrahv 30 reguleerib saatekirja andmekoosseisu ja nõuetekohast täitmist. Paragrahvi 30 lõikes 1 on loetletud andmed, mis on minimaalselt kohustuslik saatekirjale märkida selleks, et tagada saatekirja saajale võimalus teha saatekirja alusel otsus patsiendi ravi jätkamise kohta. Kohustuslike andmeväljade määramine, sealhulgas korrektselt täidetud anamnees ja suunamise põhjus, on seotud asjaoluga, et puudulikult täidetud saatekirja alusel ei ole võimalik saatekirja saajal (tervishoiuteenust osutav asutus) otsustada, millise spetsialisti abi või millist tervishoiuteenust patsient vajab. Paragrahvi 30 lõikes 8 on sätestatud, et nii suunaval arstil kui ka patsiendil on oluline silmas pidada, et ebapiisava informatsiooni korral on saatekirja alusel teenust pakkuval tervishoiuteenuse osutajal õigus nõuda saatekirja täiendamist. Saatekirja koostajal on kohustus saatekirja vastavalt täiendada. Nii peab saatekiri vastama nõuetele, et kontrollida selle meditsiinilist põhjendatust ja tagada EHK poolt ravi rahastamise ülevõtmine RaKS- i alusel. Seetõttu on korrektse saatekirja koostamine äärmiselt oluline. Digisaatekirja kasutuselevõtuga seoses muutus kohustuslikuks saatekirja kehtivuse alguse ja lõpu aja määramine saatekirja väljastaja poolt. Sisuliselt on kehtivusaeg ka saatekirja meditsiinilise põhjendatuse üks komponent, kuna saatekirja väljastab arst, arvestades patsiendi terviseseisundit ja abivajadust. Ajas patsiendi seisund üldjuhul muutub ning saatekiri kaotab sellega seoses oma asjakohasuse ja meditsiinilise põhjendatuse. Saatekirja kehtivust saab määrata saatekirja väljastav arst, kes peab saatekirja kehtivusaja määramisel nimetatud asjaoludega arvestama. Ka TIS-i seisukohalt on oluline, et seal ei oleks saatekirju, millel kehtivusaeg puudub, kuna need ajavad segadusse nii tervishoiuteenuse osutajate registratuuride töötajaid kui ka patsiente, kes näevad kõiki neile väljastatud saatekirju patsiendiportaalis. Samuti tuleb saatekirja üldandmetes märkida saatekirja unikaalne number, et tervishoiuteenuse osutaja saaks oma infosüsteemis erinevaid dokumente omavahel siduda. Paragrahvi 30 lõikes 2 on loetletud andmed, mida on võimalik teenuse eripärast tulenevalt täiendavalt saatekirjale märkida. Muudatusega viiakse määrus kooskõlla juba kasutusel oleva määruses nr 53 sätestatud digisaatekirja andmekoosseisuga. Paragrahvi 30 lõikes 3 on loetletud andmed, mis on kohustuslik õendusabi saatekirja koostamisel täiendavalt saatekirjale märkida. Täiendavalt nõutavad andmed kajastavad sisuliselt arstipoolset ootust ehk tööülesannet õele. Andmekoosseis on välja töötatud õendusabi digisaatekirja töörühmas, kuhu kuulusid õendusabi osutajate, Eesti Õdede Liidu (sh Koduõdede Seltsingu), Hooldusravi Osutajate Ühenduse ja Eesti Perearstide Seltsi esindajad. Paragrahvi 30 lõigetes 4–6 on välja toodud see, mis on vajalik märkida uuringule ja/või haiglaravile saatmise saatekirjale, ning uuringu eripärast tulenevad andmed ja saatekirja juurde kuuluva proovimaterjali märgistamiseks vajalikud andmed. Paragrahvi 30 lõike 7 kohaselt tehakse viide detailsele andmekoosseisule TTKS-i kaudu. Saatekirja täpsem andmekoosseis lähtuvalt teenuse eripärast on sätestatud TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud ministri määruses, mis aga ei määra kindlaks, kellel on pädevus saatekirja väljastada ja millistel tingimustel. Samuti ei sätesta viidatud määrus andmete säilitamist teenuseosutaja juures. 5 Paragrahvi 30 lõike 8 selgitust vt § 30 lõike 1 juures. Paragrahvi 30 lõike 9 kohaselt kohaldatakse patoanatoomilisele lahangule saatmisel käesoleva määruse 10. jao sätteid. Patomorfoloogilise uuringu saatekirjale märgitakse käesoleva määruse §- s 85 nimetatud andmed. Patoanatoomilise lahangu saatekirjale märgitakse käesoleva määruse §- s 91 nimetatud andmed. Nende saatekirja andmete puhul järgitakse juba kehtivat korda, mistõttu ei ole tegemist mitte sisulise, vaid tehnilise muudatusega. Paragrahvis 31 reguleeritakse saatekirja vastuseks antavaid dokumente, nende koostamist ja edastamist. Saatekirja vastuseks antavaid dokumente kolme liiki: saatekirja vastus, epikriis ja patoanatoomilise lahangu väljavõte. Saatekirja vastuseks antavad dokumendid Saatekirja vastus Epikriis Patoanatoomilise lahangu väljavõte Paragrahvi 31 lõikes 1 antakse saatekirja vastuse definitsioon. Saatekirja vastuseks antav dokument on tervishoiuteenuse osutamise käigus vormistatav dokument või andmete kogum, mis on vastuseks käesoleva määruse §-s 29 nimetatud toimingutele või patoanatoomilisele lahangule. Paragrahvi 31 lõikes 2 sätestatakse ambulatoorse või statsionaarse tervishoiuteenuse saatekirja vastuseks antav dokument, milleks on epikriis. Epikriis peab olema koostatud, lähtudes TTKS § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määrusest, kuid minimaalne kokkuvõte tuuakse ka siin. Eelkõige selleks, et tagada minimaalne andmete koosseis, mida tuleb kajastada. Epikriis on raviepisoodi lõppemisel TIS-i edastatav digitaalne kokkuvõte, mis koostatakse tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis olevate tervishoiudokumentide alusel. Raviepisood sisaldab tervishoiukontakte, mis toimuvad patsiendi raviepisoodi kestel ühe vastutava tervishoiutöötaja (reeglina konkreetse eriala arsti või iseseisva õendusabi korral ka õe) juhtimisel, ühe ja sama tervishoiuteenuse osutaja juures. Tervishoiukontaktid on inimese erinevad kokkupuuted tervishoiusüsteemiga. Eriarsti konsultatsiooni vastuseks on üldjuhul ambulatoorne epikriis, välja arvatud e-konsultatsiooni puhul, mille vastuseks on spetsiaalses digitaalses vormis koostatud e-konsultatsiooni vastus (määruses nr 53 sätestatud saatekirja vastuse vormis). Päevaravi ja statsionaarse ravi saatekirja vastuseks on statsionaarne epikriis. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja vastuseks on õendusabi epikriis. Paragrahvi 31 lõikes 3 defineeritakse saatekirja vastuse mõiste e-konsultatsioonile, uuringule ja protseduurile suunamise korral. Uuringu, protseduuri või patsiendilt võetud proovimaterjali uuringu saatekirja vastuseks on §-s 32 kirjeldatud andmekoosseisuga tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument. Patoanatoomilise lahangu saatekirja vastuseks loetakse käesoleva määruse §-s 95 sätestatud korras ja §-s 97 nimetatud andmekoosseisus antud dokumenti. Paragrahvi 31 lõikes 4 sätestatakse mis tingimustel ja kuidas saatekirja vastus koostatakse. Reeglina koostatakse saatekirja vastus digitaalselt. Kui isikul puudub kehtiv identifitseeriv tunnus (nt välismaalased), väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. Kui saatekirja vastust ei ole ajutiselt võimalik objektiivsetel põhjustel digitaalselt koostada (nt tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis esinevad ajutiselt tõrked), koostatakse saatekirja vastus 6 paberkujul ja tehakse vastav märge selle väljastamise kohta. Märke abil on vajaduse korral võimalik tõendada saatekirja vastuse paberkujul väljastamist. Järgnevas tabelis on esitatud ülevaade praegustest ja tulevastest digisaatekirja nimetustest ning neile vastuseks antavatest dokumentidest. Praegune nimetus Uus nimetus digisaatekirja Saatekirjale vastuseks arendamise III etapis antav dokument Saatekiri haiglaravile. Saatekiri haigla- ja Statsionaarne epikriis. päevaravile. Saatekiri päeva/kirurgia Kaob ära. ravile. Saatekiri Jääb samaks. ambulatoorsele Ambulatoorne epikriis. vastuvõtule. Saatekiri Saatekiri õendusabile Õendusepikriis (iseseisev statsionaarne koduõendusele. (iseseisev statsionaarne õendus ja koduõendus). õendusabi ja koduõendusteenus). Saatekiri uuringule. Jääb samaks. Saatekirja vastus. Elupuhuse Praegu digisaatekirja ei ole, Saatekirja vastus. patomorfoloogilise dokumenteeritakse paberil või uuringu saatekiri. tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Patoanatoomilise Jääb samaks, digisaatekirja ei Patoanatoomilise lahangu protokolli lahangu saatekiri. ole, dokumenteeritakse paberil väljavõte (käesoleva määruse § 95). või tervishoiuteenuse osutaja infosüsteemis. Saatekiri analüüsile. Jääb samaks. Saatekirja vastus. Saatekiri Jääb samaks. Saatekirja vastus. protseduurile/teenusele. Sõeluuringu kutsed. Jääb samaks. Saatekirja vastus, ambulatoorne epikriis – sõltub paikmest. Saatekiri e- Jääb samaks. Saatekirja vastus. konsultatsioonile. Saatekirja vastus tuleb seostada saatekirjaga, märkides saatekirja vastuseks antavale dokumendile viite saatekirjale. Viide saatekirjale sisaldab saatekirja numbrit ning TIS-i edastatud saatekirja vastuse korral esitatakse infotehnoloogiliselt ka saatekirja koostanud asutuse unikaalne numbrikombinatsioon ehk OID (Object ID). Saatekirja number ja selle koostanud asutuse OID moodustavad TIS-is unikaalse komplektina viite saatekirjale. Unikaalne viide on vajalik, et infosüsteemis dokumente omavahel siduda. Saatekirja vastust saab kasutada andmete esitamiseks ka juhul, kui ei ole olemas digisaatekirja. Sel juhul puudub sellisel saatekirja vastusel viide digisaatekirjale. Paragrahvi 31 lõige 5 sisaldab kohustust edastada saatekirja vastus (välja arvatud patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte) TIS-i. Kui tervishoiuteenuse osutaja on küll saatekirja vastuse oma infosüsteemis koostanud, kuid saatekirja vastust ei ole võimalik ajutiselt objektiivsetel põhjustel TIS-i edastada (nt TIS-i tehnilised probleemid), siis tehakse seda esimesel võimalusel alates põhjuse äralangemisest. TIS-i tehniliste probleemide tõttu väljastatakse patsiendile digitaalselt koostatud saatekirja vastuse väljatrükk. TIS-i tõrked on siiamaani olnud harva esinevad katkestused, mis ei ületa paari tundi. Saatekirja vastuse väljastaja peab sellisel 7 juhul kindlasti informeerima ka patsienti ajutistest TIS-i tehnilistest probleemidest ja sellest kuidas sel juhul saatekiri antakse. Paragrahvi 31 lõige 6 sätestab, mida paberkujul väljastatud saatekirja vastus peab kajastama. Saatekirja vastus peab kajastama vähemalt määruse § 32 lõikes 1 sätestatud andmeid ja teisi olulisi andmeid, arvestades teenuse eripära ja olemust. Patoanatoomilise lahangu protokolli väljavõte peab kajastama määruse §-s 97 sätestatut. Paragrahvis 32 sätestatakse saatekirja vastuse andmekoosseis. Paragrahvis 321 sätestatakse saatekirja ja saatekirja vastuse säilitamise nõue. Säilitamise senist tähtaega lühendatakse lähtuvalt andmete tegelikust kasutusvajadusest. Kuna saatekiri põhineb tihti mingil eeldataval hüpoteesil ja selle tulemused leiavad kajastust teistes dokumentides (epikriis, saatekirja vastus), lühendatakse selle säilitamise tähtaega viiele aastale. Lisaks säilitatakse nii saatekirju kui ka saatekirja vastuseid TIS-is tähtajatult, mistõttu lühendatakse ka saatekirja vastuse säilitamise tähtaega viiele aastale. Eelnõu punkt 5 Punktiga 5 muudetakse määruse § 37 lõike 8 punkti 6 sõnastust selliselt, et haiguslukku ei pea enam märkima arstliku surmatõendi numbrit ja selle väljastamise kuupäeva, vaid märkida tuleb ainult surmaaeg. Ka epikriisis ei ole enam surmateatise numbrit. Muudatus on seotud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse ja e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma TIS-ist surma põhjuste registrisse. Eelnõu punkt 6 Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks kohustus võtta haigusloo anamneesi jaoks ka patsiendi allkiri. Tegemist on aegunud ja mittevajaliku sättega. Kuna dokumenteerimine on digitaalne, ei võeta enam patsiendilt paberile kirjalikku allkirja, st arsti dokumenti (tema poolt täidetav) seda ei kanta. Eelnõu punkt 7 Punkti 7 muudatus on tehniline, mitte sisuline, parandatakse kirjaviga („kelleaeg“ asemel peab olema „kellaaeg“). Eelnõu punktid 8 ja 10 Punktidega 8 ja 10 tunnistatakse kehtetuks määruse §-d 84–86 ja 88. Kuna elupuhuse patomorfoloogilise uuringu saatekiri ja vastus koos vastavate andmeväljadega kajastub juba saatekirja ja saatekirja vastuse paragrahvis, ei ole vajalik sätteid dubleerida. Samuti tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt vormistatakse lahangu saatekiri lahangut telliva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Kuna tervishoiuteenuse osutajad dokumenteerivad peamiselt digitaalselt, ei ole enam vajalik nõuda dokumenteerimiseks vorme. Eelnõu punkt 9 Punktiga 9 sätestatakse elupuhuse patomorfoloogilise uuringu tegemiseks võetud terviseandmeid sisaldava koeproovi säilitamine. Seda säilitatakse lähtuvalt tervisehoiuteenuse osutamise vajadusest, kuid mitte kauem kui 30 aastat andmete kinnitamisest. Säilitusaja sätestamisel on lähtutud Justiitsministeeriumi menetletava isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduse eelnõu sõnastusest. Kuna nimetatud seaduse jõustumine on viibinud, on vajalik säilitusaeg sätestada määruse tasandil. Edaspidi on see reguleeritud ka seaduse tasandil. 8 Eelnõu punkt 11 Punktiga 11 täiendatakse määrust jagudega 91–93, millega kehtestatakse uuena surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Muudatus on seotud juba eelnevalt mainitud e-surmasündmuse projektiga, mille tulemusena hakkavad inimese surma registreerimise andmed liikuma TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmed hakkavad liikuma TIS- ist surma põhjuste registrisse. Teatiste puhul sätestatakse nende vormistamise ja säilitamise nõuded. Säilitustähtaja (kümme aastat) sätestamisel on lähtutud sellest, et surmateatist säilitatakse TIS-is kümme aastat ja rahvastikuregistris tähtajatult. Surma põhjuse teatist säilitatakse TIS-is samuti kümme aastat ja surma põhjuste registris tähtajatult. Perinataalsurma põhjuse teatised hakkavad järgima sama loogikat –TIS-is säilitatakse neid kümme aastat ja surma põhjuste registris tähtajatult. Eelnõu punkt 12 Punktiga 12 muudetakse kehtetuks määruse § 89 lõige 2, mille kohaselt vormistatakse lahangu saatekiri lahangut telliva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Arvestades, et dokumenteerimine liigub aina rohkem digitaalsesse maailma, ei ole enam mõistlik viidata dokumendi vormidele. Seega on tegemist aegunud ja mittevajaliku sättega. Eelnõu punkt 13 Punktiga 13 muudetakse määruse § 89 lõiget 3, asendades sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnaga „surmateatise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud eespool nimetatud e- surmasündmuse projektist. Eelnõu punkt 14 Punktiga 14 täiendatakse lahangu saatekirja andmekoosseisu, lisades surmakohale ka suremispaiga. Muudatus on tingitud eespool nimetatud e-surmasündmuse projektist. Eelnõu punkt 15 Punkti 15 muudatusena tuleb lahangu saatekirjale märkida arvatav surma põhjus, mitte surma põhjus, kuna lahang tellitakse ebaselge põhjusega juhtudel, et saada teada täpne surma põhjus. Eelnõu punkt 16 Punktiga 16 muudetakse kehtetuks määruse § 92 lõige 2, milles on sätestatud, et lahangu protokoll vormistatakse lahangut tegeva tervishoiuasutuse valitud vormi kohaselt. Arvestades seda, et dokumenteerimine liigub aina rohkem digitaalsesse maailma, ei ole enam mõistlik viidata dokumendi vormidele. Seega on tegemist aegunud ja mittevajaliku sättega. Eelnõu punkt 17 Punktiga 17 täpsustatakse lahangu protokolli andmete säilitamise nõuet, kuna dokumenteerimise puhul on olulised andmed, mitte paberdokument iseenesest. Lahangu protokolli andmeid säilitatakse 30 aastat andmete kinnitamisest. Lahangul võetud koeproovi säilitamist reguleeritakse eriseaduse alusel – surma põhjuse tuvastamise seaduses, mille muutmine on menetluses. Eelnõu punkt 18 Punktiga 18 täpsustatakse määruse § 94 punkti 12 sõnastust. Sõnastus „haiguslikult muutunud elundite histoloogilise uuringu kirjeldus“ asendatakse täpsema sõnastusega „lahangul võetud koeproovide histoloogilise uuringu kirjeldus“. Lahangul kirjeldatakse elundite/organite anatoomiat 9 ja/või nende kõrvalekaldeid normist ehk haigustest või välispõhjustest tekitatud muutusi. Lahangul võetakse proovitükid või koeproovid või koe- või rakuproovid elunditest eesmärgiga kirjeldada mikroskoopilisi normist kõrvalekaldeid, mis aitavad tõestada haiguste või välispõhjuste ravi või diagnostika kasutamisest tekitatud kahjustuste olemasolu või puudumist. Eelnõu punktid 19 ja 21 Punktidega 19 ja 21 kaasajastatakse määruse § 94 punkti 15 ja § 97 punkti 2 sõnastust, jättes nendest välja viite kliinilise ja lahangudiagnoosi võrdlevale hinnangule ning sõnastades need arusaadavamalt ka meditsiinilise hariduseta isikutele. Klassikalise patoanatoomilise või kohtuarstliku lahangu põhieesmärk on tõestada ja dokumenteerida haigusest ja/või välispõhjusest tekitatud surma ehk vahetut surma põhjust. Samas on lahangu tegemisel alati olnud suure tähtsusega patoloogi/kohtuarsti sõltumatu ja vahetu arvamus ning elupuhuselt diagnoositud haiguse ja surma põhjuse võrdluse väljatoomine: kas elupuhuselt arvatud haigus ja/või selle tüsistused, nende diagnostika, tulenev ravi on olnud tänapäevaselt/rahvusvaheliselt või hea tava järgi konsensuslikult aktsepteeritav ja kvaliteetne. Tegemist on ühe arstiabi ravi-diagnostika kvaliteedi hindamise meetodiga, kus saadud objektiivseid andmeid kasutatakse nii kohtupraktikas kui ka meditsiinilise tegevuse õigustamiseks ning vaidlusküsimuste lahendamiseks. Kliinilise ja lahangudiagnoosi võrdleva hinnangu arutelud, konsiiliumid, eksperdihinnangud jne on lahendatud raviasutuse väljakujunenud traditsioonidega või riiklike eeskirjadega. Seega, arvestades erialaspetsialistide soovitust, sõnastatakse nimetatud sätted järgmiselt: „haigusest tekitatud muutused kehas, nende tekkepõhjused ja -mehhanismid ning vahetu surmapõhjus“. Eelnõu punkt 20 Punktiga 20 muudetakse määruse § 94 punkti 16 ja § 97 punkti 3, asendades sõnad „arstliku surmatõendi“ sõnadega „surma põhjuse teatise“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud eespool nimetatud e-surmasündmuse projektist. Eelnõu punkt 22 Punktiga 22 asendatakse määruses sõnad „hooldusravi tervishoiuteenuse“ sõnadega „iseseisva statsionaarse õendusabi“. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna vahepeal on mõisted muutunud. Eelnõu punkt 23 Punktis 23 on sätestatud rakendussätted. Asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt ambulatoorsele ravile võib kuni 2019. aasta 1. juulini saatekirjana olla käsitatav epikriis, mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. Asutusesisesel suunamisel ambulatoorselt ravilt statsionaarsele ravile võib kuni 2020. aasta 1. jaanuarini saatekirjana olla käsitatav epikriis, mis sisaldab teisele tervishoiutöötajale selgelt eristatavaid suuniseid ja soovitusi patsiendi edasiseks käsitluseks. Käesoleva määruse jõustumise järel nähakse ette ka rakendussäte saatekirjadele, mis on küll välja kirjutatud, kuid mida patsient ei ole viie aasta jooksul kasutanud, ja mis väljastati eraldi kehtivusaega määramata. Seega kaotavad sellised saatekirjad viie aasta möödudes oma kehtivuse (kasutatavuse), sest on sisuliselt ületanud kehtivuse mõistliku aja. Kuna reeglina on ravijärjekorrad oluliselt lühemad kui viis aastat, jäetakse sisuliselt piisav üleminekuaeg saatekirja realiseerimiseks. Kui selle aja jooksul ei ole saatekirja ära kasutatud, võib tõenäoliselt eeldada, et realiseerimisvajadus on minetatud (patsiendi näidustus tervishoiuteenusele on selleks ajaks kas kadunud või olulises osas muutunud). Seetõttu ei ole mõistlik ka neid määramata ajani aktiivsena (kasutatavana) hoida. Eelnõu punkt 24 10 Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks määruse lisad 13 ja 14. Tegemist on seni kehtinud pabersaatekirja esimese ja teise lehe vormidega. Vormide kehtestamise vajadust enam ei ole. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Digisaatekirjade süsteemse kasutuselevõtu põhieesmärk on toetada mõistliku aja jooksul inimese ravivajaduse hindamist ja vajadusele vastava ravi alustamist ning kogu järgneva raviprotsessi jooksul ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Põhimõte on, et kõik tervishoiuteenuse osutajad ja loodud teenused aitavad patsiendil õigel ajal talle vajalikku ja sobivat järgmist teenust saada. Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtu eesmärk on patsiendi tervishoiusüsteemis liikumise järjepidevuse tagamine. Digisaatekirjade abil muudetakse patsiendi ooteajad tervishoiusüsteemis jälgitavaks, mis omakorda võimaldab ressursse suunata teenustesse, mille ooteajad on ebamõistlikult pikad. Sotsiaalministeeriumile ja EHK-le on see võimaluseks olulisi tervishoiupoliitilisi otsuseid langetada. Digisaatekirja ei ole võimalik patsiendil ära kaotada ja sellel nõutav kohustuslik andmekoosseis võimaldab patsiendi nõuetekohaselt täidetud saatekirja alusel õiget teenust saama suunata. E-konsultatsiooni saatekiri võimaldab perearstil eriarstiga konsulteerida nii, et patsient ei peagi eriarsti vastuvõtule ise minema. Patsiendi jaoks on mugav, et kõik talle väljastatud digisaatekirjad on patsiendiportaalis kättesaadavad. Digisaatekirjad on aluseks ka üleriigilisele digiregistratuurile, mis on TEHIK-us väljaarendamisel ja mille kaudu saaks väljastatud digisaatekirja alusel kohe ka arsti aja broneerida. Analoogselt digitaalsete epikriisidega kasutatakse digisaatekirjadel olevat informatsiooni ka selleks, et saada patsiendi tervise kohta paremat tervikülevaadet – saatekiri annab infot patsiendi terviseprobleemi alguse ja esmaste kaebuste kohta, aga ka kõigi edasisuunamiste põhjuste kohta. Tervishoiuteenuse osutajad saavad selle abil parema ülevaate patsiendi terviseseisundist patsiendi raviepisoodi kestel, kui patsient on liikunud erinevate teenuseosutajate vahel või jäänud pikemaks ajaks sama eriarsti jälgimisele. Teenuseosutajate jaoks on oluline, et saatekirjaga antakse edasi vastutus patsiendi ravi eest teatud aspektis ja seega tekib süsteemi suurem selgus, kelle vastutusalas patsient pikaajalise ravi protsessis on või peaks olema. Eeskätt loob digisaatekirja planeeritud kujul kasutuselevõtt selgust esmatasandi ja eriarstiabi vahelises patsiendi liikumises. See omakorda annab ka patsiendile suurema selguse, kas ta peab oma terviseprobleemiga pöörduma perearsti poole, st jääma jälgimisele esmatasandil, või jätkub ravi eriarstiabi koordineerimisel eriarstiabisüsteemis. Digitaalsete saatekirjade kasutuselevõtt võimaldab EHK-l senisest oluliselt lihtsamalt kontrollida nende olemasolu, täitmise kvaliteeti ja põhjendatust. Seega aitab määruse muutmine oluliselt kaasa ka saatekirjade kvaliteedi paranemisele. Määruse jõustamine ei too kaasa otsest lisakoormust riigieelarvele, kuid võib avaldada mõju tervishoiuteenuse osutajatele, kes peavad arendama oma infotehnoloogilist võimekust koostada digisaatekirju ja nende vastuseid ning neid vastu võtta. Saatekirja digitaalse koostamise ja tervishoiusüsteemi saatmise nõue kehtib juba 2010. aastast. Väiksemad tervishoiuteenuse osutajad peavad senisest suuremat tähelepanu pöörama oma infosüsteemide arendamisele, kuna enamik suuri haiglaid ei aktsepteeri enam eriarsti aja broneerimisel pabersaatekirja. Samuti peavad oma infosüsteemid vajalikule tasemele arendama Justiitsministeeriumi haldusalas asuvad tervishoiuteenuse osutajad (nt vanglahaiglad). TEHIK-ul on kavandatud avaldada uute dokumentidena andmevahetusstandard järgmiste dokumentide kohta: surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis. Need muudatused on seotud e-surmasündmuse projektiga, mille eesmärk on tagada surma registreerimise andmete liikumine TIS-ist rahvastikuregistrisse ning surma põhjuse andmete liikumine TIS-ist surma põhjuste registrisse. Sellest tulenevalt on vajalik teha muudatused ka 11 käesolevas määruses. Eespool nimetatud teatistega seonduvaid täpsemaid mõjusid on kirjeldatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel patsiendile lisakulusid ei kaasne. Ravikindlustuse kulu sõltub Eesti Haiglate Liidu poolt EHK-le esitatavast taotlusest tervishoiuteenuste piirhinna muutmiseks. Kulude arvestamine tervishoiuteenuste hinnas toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2002. a määrusele nr 301 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord” ja sotsiaalministri 19. jaanuari 2007. a määrusele nr 9 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“. TEHIK-ule käesoleva määruse muudatustega lisakulu ei kaasne. Saatekirjade regulatsiooniga seonduvad TIS-i arendamise kulud on juba varem planeeritud TEHIK-u eelarvesse. E-surmasündmuse projektiga seonduvad kulud on suuremas osas kaetud tõukefondide vahenditest ning kaasnevad kulud teistele osapooltele kaetakse vastava institutsiooni eelarvest. Vastavad kulud on välja toodud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjas (kättesaadav eelnõude infosüsteemis). Tervishoiuteenuse osutajatele tulenevad kulud sõltuvad nende enda infosüsteemide arendustest. Hinnanguliselt võib digisaatekirjade juurutamise kulu nõuda sõltuvalt infosüsteemist 55 000– 150 000 eurot. Osad määrusega tehtavad muudatused ei vaja infosüsteemi arendust, vaid võivad vajada pigem töökorralduslikke muudatusi (näiteks registratuuri töökorralduse muutust, koolitusi, teavitusmaterjale jms). 6. Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustada üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Patoloogide Seltsile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. 12