Tervise infosüsteemi dokumentide digisaatekiri õendusabiteenusele ning õendusepikriisi andmekoosseisud

Urmas Sule Eesti Haiglate Liit Teie 07.06.2018 nr 789-2B [email protected] Meie 26.06.2018 nr 1-6/283-9 Lõõtsa 8 11415, Tallinn Tervise infosüsteemi dokumentide digisaatekiri õendusabiteenusele ning õendusepikriisi andmekoosseisud Lugupeetud Urmas Sule Täname, et saatsite meile dokumentide „Digisaatekiri õendusteenusele“ ja „Õendusepikriis“ andmekoosseisude kohta märkused ja ettepanekud. Edastame vastused Teie märkustele ja ettepanekutele järgmiselt: Õendusepikriisi andmekoosseisu kohta: 1. EHL hinnangul on põhjendamatu Retseptikeskuse ravimiskeemi andmete dubleeriv kogumine (p 6). Õendusepikriisi andmekoosseisus olev andmeplokk „ravimiskeem“ ei ole ette nähtud Retseptikeskuse andmete dubleerimiseks. Retseptikeskuses olevaid andmeid on võimalik pärida läbi haigekassa teenuste, seetõttu ei ole kindlasti mõistlik retseptiravimite andmeid õendusepikriisil dubleerivalt koguda. Õendusepikriisil märgitakse ravimiskeemi andmeplokki teenuselt lahkumise päeval manustatud ravimite andmed. 2. Palume täpsustada, mida peaks punktis 6.11 (ravimi väljastamise kuupäev) õde sellele väljale kirjutama. Ravimiskeemi andmeploki puhul on tegemist standardse andmeplokiga, mis on kasutusel mitmel erineval tervise infosüsteemi dokumendil ning kuhu saab sõltuvalt dokumendi koostamise loogikast märkida retseptiravimite, patsiendi ütluste põhiselt üles märgitud ravimite, asutusest patsiendile väljastatud ravimite või ka teenuse käigus manustatud ravimite andmeid. Andmevälja „ravimi väljastamise kuupäev“, mis on ravimiskeemi andmeplokis mittekohustuslik andmeväli, saab vajadusel märkida kuupäeva, millal ravim patsiendile väljastati. Õendusepikriisi puhul on ette nähtud, et ravimiskeemi andmeplokki märgitakse vaid teenuselt lahkumise päeval patsiendile manustatud ravimite andmed ning sellisel juhul puudub vajadus täita ravimi väljastamise kuupäeva. 3. Palume täpsustada, mis on punktides 7.3.1. ja 7.3.2. nimetatud „prioriteedi tunnus“ ja „prioriteedi põhjendus“, kuidas neid määratakse ja milleks on need väljad vajalikud. Õendusepikriisi andmekoosseisus puuduvad andmeväljad „prioriteedi tunnus“ ja „prioriteedi põhjendus“. Eeldame, et küsimuse tekitasid õendusabiteenusele suunamise saatekirja Uus-Tatari 25 / Veerenni 13/ 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 vastavad andmeväljad. Saatekirja prioriteedi tunnuse andmevälja märgitakse nn CITO tunnus, ehk kui patsiendi terviseseisundist tulenevalt on oluline, et patsient pääseks vastuvõtule esimesel võimalusel, siis prioriteedi tunnus CITO = jah, vastasel juhul CITO = ei. Prioriteedi põhjenduse andmeväljale märgitakse prioriteedi tunnuse valiku põhjendus. 4. Küsimusi tekitasid ka epikriisi punkti 7.5 alapunktid 7.5.2 kuni 7.5.7. Nimetatud väljade täitmiseks peaks kõigil haiglatel olema elektroonses haigusloos integreeritud 6 erinevat hindamisinstrumenti, mis on tegelikkuses väga suur rahaline ettevõtmine. Lisaks vajab personal kindlasti lisakoolitusi, et mõõdikuid õigesti kasutada. Kas need kõik on hetkel kusagil juba kasutusel? Sotsiaalministeeriumi arvamusel, tuginedes dots K.Akkermanni hinnangule, on EEK-2 Eestis kasutatav valiidne instrument meeleoluhäirete täpsemaks hindamiseks. Tegemist on Eestis välja töötatud ja valideeritud mõõtevahendiga, seetõttu on selle rakendamisega seotud kulud optimaalsed. Testi kasutamine ei vaja samuti eriväljaõpet. EEK-2 täitmine õendusepikriisil ei ole kohustuslik, seda täidetakse vaid vajadusel. Sotsiaalministeeriumi nõuniku Ulla Raidilt saadud info kohaselt on EEK-2 nii esmatasandil kui ka eriarstiabis olnud kasutusel väga pikka aega. Õendussaatekirja andmekoosseisu kohta: 1. EHL hinnangul on põhjendamatu Retseptikeskuse ravimiskeemi andmete dubleeriv kogumine (p 4.3). Nõustume, et Retseptikeskuse andmete dubleeriv kogumine saatekirjal ei ole mõistlik. Ravimiskeemi andmeplokk võimaldab aga lisaks retseptiravimite andmete sisestamisele ka patsiendi ütluste põhiselt üles märgitud ravimite, teenuse käigus manustatud ravimite ja asutusest patsiendile väljastatud ravimite andmete sisestamist. Kuna õendusabiteenusele suunamisel võib vajalike raviprotseduuride hulka kuuluda ka ravimite manustamine patsiendile, siis lisaks eelpool mainitule võimaldab ravimiskeemi andmeplokk edastada saatekirjal infot ravimite kohta, mida tuleb patsiendile õendusabiteenuse osutamise käigus manustada. 2. Palume täpsustada mida peaks punktis 4.3.10 (ravimi väljastamise kuupäev) õde sellele väljale kirjutama. Ravimiskeemi andmeploki puhul on tegemist standardse andmeplokiga, mis on kasutusel mitmel erineval tervise infosüsteemi dokumendil ning kuhu saab sõltuvalt dokumendi koostamise loogikast märkida retseptiravimite, patsiendi ütluste põhiselt üles märgitud ravimite, asutusest patsiendile väljastatud ravimite või ka teenuse käigus manustatud ravimite andmeid. Andmevälja „ravimi väljastamise kuupäev“, mis on ravimiskeemi andmeplokis mittekohustuslik andmeväli, saab vajadusel märkida kuupäeva, millal ravim patsiendile väljastati. 3. Punkt 6 "Kliinilise diagnoosi andmed" on eksitav, kuna koosseis nõuab nii kliinilise kui statistilise diagnoosi andmeid (kood, nimetus, statistiline liik). Mõistlik oleks ühtlustada punkti 6 nimetus õendusepikriisi punkti 5 nimetusega "Diagnoos". Õendusepikriisi andmekoosseisu diagnooside andmeploki pealkirja oli jäänud sisse viga, ka õendusepikriisil peaks andmeploki pealkirjaks olema „kliinilise diagnoosi andmed“ nagu ka teistel tervise infosüsteemi dokumentidel. Leiame, et andmeploki nimetus „kliinilise diagnoosi andmed“ ei ole sisuliselt vale. Andmeplokis edastatakse tõesti ka RHK-10 koodi ja nimetuse ning diagnoosi statistilise liigi andmed, kuid kliinilise diagnoosi edastamine koos statistilise diagnoosiga on alati kohustuslik ning kliinilise diagnoosi andmeploki täitmise eesmärk on  3 edastada teisele tervishoiutöötajale eelkõige just kliinilise diagnoosi andmeid. RHK-10 diagnoosi edastamine selles andmeplokis on tervishoiukorralduslikult vajalik ning seetõttu peab kliiniline diagnoos olema alati seotud statistilise diagnoosiga. 4. EHL hinnangul on põhjendamatu varasemate uuringute andmete detailne kopeerimine õendussaatekirjale (p 9). Saatekirjal piisab uuringu tulemuse äramärkimisest. Saatekirjale on võimalik lisada varem teostatud uuringute andmeid, et vajadusel edastada teisele tervishoiutöötajale infot oluliste uuringute ning nende tulemuste kohta. Saatekirja koosseisu on lisatud standardsed uuringute andmeplokid, mis on kasutusel ka teistel tervise infosüsteemi dokumentidel just selle eesmärgiga, et oleks võimalik lihtsalt andmeid ühelt dokumendilt teisele üle kanda. Sellest tuleneb ka uuringute info detailsus saatekirjal. 5. TEHIK-u publitseerimiskeskuses ei eksisteeri kehtivat radioloogiliste uuringute loetelu (vt. http://pub.etervis.ee/classifications/Radioloogiline%20uuring), mistõttu viide meditsiiniradioloogia ja nukleaarmeditsiini protseduuride loetelule punktis.9.2.2.-s on asjakohatu. Radioloogiliste uuringute loetelu uue versiooni välja töötamine on käsil koostöös Eesti Radioloogia Ühingu spetsialistidega. Tööjärg on jõudnud nii kaugele, et loetelu uus versioon on edastatud tervishoiuteenuse osutajatele tagasiside kogumise eesmärgil. Õendusabiteenusele suunamise saatekirja uus standard on plaanis publitseerida 2019. aasta alguses, millele järgneb standardi realiseerimine tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemides. Kinnitame, et selleks hetkeks, kui saatekirju reaalselt koostama hakatakse, on uus versiooni radioloogiliste uuringute loetelust TEHIK-u publitseerimiskeskuses avaldatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Meelis Tivas [email protected]