Surma põhjuste registri põhimäärus

Ministeeriumid Meie 22.06.2018 nr 1.2-2/76-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tervise- ja tööministri määruse eelnõu „Surma põhjuste registri põhimäärus“. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamust avaldada 3 tööpäeva jooksul. Määrust hakatakse rakendama alates 1. juulist 2018.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Haiglate Liit Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Patoloogide Selts Eesti Arstide Liit Tervise Arengu Instituut Eesti Kiirabi Liit Eesti Perearstide Selts Ingrid Ots-Vaik 6269 168 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 13.06.2018 MINISTRI MÄÄRUS nr Surma põhjuste registri põhimäärus Määrus kehtestatakse surma põhjuste tuvastamise seaduse § 32 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Registri pidamise eesmärk ja nimetus (1) Surma põhjuste register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mida peetakse Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti kodanike ning Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omanud isikute surma põhjuste registreerimiseks, riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. (2) Registri ingliskeelne nimetus on „Causes of Death Register“. § 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium. (2) Vastutav töötleja: 1) juhib registri pidamist, andes volitatud töötlejatele selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 2) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete töötlemise korra; 3) teeb järelevalvet registri pidamise üle; 4) kogub ja analüüsib registri pidamist käsitlevaid ettepanekuid; 5) täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. § 3. Registri volitatud töötleja (1) Registri volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete terviklikkuse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise; 3) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 1 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja menetleb isikute avaldusi registriandmete ühekordseks väljastamiseks; 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) peab arvestust andmete väljastamise üle; 7) tagab registri haldamise ja rakendustarkvara toimimise ja intsidentide käsitlemise; 8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning võtab viivitamata tarvitusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 9) teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 10) korraldab registrit puudutava üldinformatsiooni avalikustamise; 11) tagab andmete ja registri säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise; 12) teeb vajadusel registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. 2. peatükk REGISTRI ÜLESEHITUS JA REGISTRISSE KANTAVAD ANDMED § 4. Registri ülesehitus (1) Registrit peetakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt ning andmeid töödeldakse nii automatiseeritult kui ka käsitsi. (2) Register koosneb: 1) digitaalsest andmebaasist; 2) paberkandjal alusdokumentidest; 3) arhiveeritud registriandmetest. (3) Registri alusandmed on elektroonilised või paberil. Paberil alusdokumendid digiteeritakse ja kantakse registrisse. § 5. Registri turvameetmed ja turbeaste (1) Registri turvameetmed peavad tagama järgmised turvaklassid: 1) konfidentsiaalsus – S2; 2) terviklus – T1; 3) käideldavus – K1. (2) Registri turbeaste on keskmine (M). § 6. Registrisse kantavad andmed (1) Registrisse kantakse tervise infosüsteemist surma faktiga seotud andmed kiirabikaardilt ja surmateatiselt ning surma põhjuse andmed surma põhjuse teatiselt ja perinataalsurma põhjuse teatiselt. (2) Surma fakti kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) meditsiinidokumendi number ja kinnitamisaeg; 2) meditsiinidokumendi koostaja andmed – tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registreerimistõendi number, tervishoiutöötaja kontakttelefon, tervishoiuasutuse nimi, tervishoiuasutuse äriregistri kood, tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress; 3) surnu andmed – isikukood või unikaalne kood tundmatu isiku või surnult sündinu puhul, ees ja perekonnanimi, sugu, sünniaeg ja tegelik elukoht; 4) surma andmed – surma kuupäev ja kellaaeg või surnu leidmise kuupäev, surma koha aadress ja suremispaik. 2 (3) Surma põhjuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) meditsiinidokumendi number ja kinnitamisaeg; 2) meditsiinidokumendi koostaja andmed – tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registreerimistõendi number, tervishoiutöötaja kontakttelefon, tervishoiuasutuse nimi, tervishoiuasutuse äriregistri kood, tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress; 3) surnu andmed – isikukood või unikaalne kood tundmatu isiku või surnult sündinu puhul; ees ja perekonnanimi, kaal, pikkus surmapõhjuse tuvastamisel; 4) surma andmed – surma kuupäev ja kellaaeg, surnu leidmise kuupäev, surma põhjuse tuvastamise alus, surma tinginud asjaolud, surma põhjuse tuvastaja; 5) surma põhjuse andmed – vahetu ja varasema surmapõhjuse info, surma algpõhjuse, surma välispõhjuse info ja muud surma soodustanud oluliste seisundite info. (4) Perinataalsurma põhjuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) meditsiinidokumendi number ja kinnitamisaeg; 2) meditsiinidokumendi koostaja andmed –tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi, tervishoiutöötaja registreerimistõendi number, tervishoiutöötaja kontakttelefon, tervishoiuasutuse nimi, tervishoiuasutuse äriregistri kood, tervishoiuasutuse aadress või konkreetse korpuse (praksise) tegevuskoha aadress; 3) surnu andmed – isikukood või unikaalne kood tundmatu isiku või surnult sündinu puhul; ees ja perekonnanimi, lapse (loote) kaal ja pikkus surmapõhjuse tuvastamisel, info loote matseerumise kohta, vastsündinu ajalisuse info ja ema andmed; 4) surma andmed – surma kuupäev ja kellaaeg või surnu leidmise kuupäev, perinataalsurma saabumise täpsustav info, raseduskestvuse andmed surma hetkel, sündinud laste arv, surma põhjuse määramise alus, surma tinginud asjaolud, surma põhjuse tuvastaja; 5) surma põhjuse andmed – peamine ja teised lapse (loote) haigused ja seisundid, mis põhjustasid surma; peamine või teised ema poolsed haigused või seisundid, mis põhjustasid lapse (loote) surma; muud kaasnevad seisundid; välispõhjus ja välispõhjusest tingitud surma täpsustavad asjaolud. 3. peatükk ANDMETE REGISTRISSE KANDMINE § 7. Andmete esitajad (1) Surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutajad ja riiklikud ekspertiisiasutused esitavad surmateatise andmed, surma põhjuse tuvastamisel surma põhjuse või perinataalsurma põhjuse teatise andmed tervise infosüsteemi. (2) Välisministeerium esitab registrile andmed väljaspool Eestit surnud Eesti kodaniku või Eestis alalist elamisluba omanud isiku surma kohta juhul, kui Välisministeeriumi on nende isikute surmast konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel teavitatud. § 8. Registrile andmete edastamise kord (1) Tervishoiuteenuse osutajad ja riiklikud ekspertiisiasutused esitavad andmed tervise infosüsteemi digitaalselt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel sätestatud andmekoosseisus. Kui andmete edastamine registrile ei ole tervise infosüsteemi vahendusel objektiivsetel põhjustel võimalik, esitatakse andmed registrile paberil. (2) Tervise infosüsteem edastab registrile andmeid digitaalselt. § 9. Andmevahetus teiste registritega 3 (1) Eesti rahvastikuregister tagab registri juurdepääsu järgmistele andmetele surnud isiku kohta: 1) surnu ees- ja perekonnanimi; 2) surnu isikukood; 3) surma kuupäev: 4) surma registreerimise kuupäev: 4) surma registreerinud asutus; 5) elukoha ja sideaadress; 6) kodakondsus; 7) sünnikoht; 8) rahvus; 9) surma kande alusdokumenditele. (2) Meditsiiniline sünniregister edastab registrile järgmised andmed: 1) perinataalperioodis surnu – isikukood või unikaalne kood, sünni ja surma kuupäev, kellaaeg, kaal, pikkus, seisund; 2) perinataalperioodis surnu ema andmed – isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ees ja perekonnanimi, raseduse kestus, sündinud laste arv, eelnevate sünnituste arv. (3) Eesti Hariduse Infosüsteem edastab registrile surnud isiku hariduse andmed. (4) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. § 10. Registri andmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registri volitatud töötleja vastutab tema poolt registrisse kantud andmete vastavuse eest andmete esitaja poolt paberil esitatud andmetele. (3) Registrisse kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete terviklikkuse tagamiseks on registri vastutaval ja volitatud töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Registrisse kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamisel on volitatud töötlejal kohustus vead viivitamata parandada. (5) Registri volitatud töötleja säilitab teabe registrisse andmete lisamise ning nende parandamise kohta. (6) Registri andmetel on informatiivne tähendus. 4. peatükk ANDMETE VÄLJASTAMINE REGISTRIST § 11. Juurdepääs ja andmete väljastamine (1) Registri andmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Registri volitatud töötleja tagab avalikkusele veebilehe kaudu juurdepääsu infosüsteemi andmete põhjal koostatud isikustamata statistilistele andmetele. 4 (3) Registri volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. 5. peatükk REGISTRI ANDMETE SÄILITAMINE JA JÄRELEVALVE REGISTRI PIDAMISE ÜLE § 12. Registri andmete säilitamine (1) Registri andmed säilitatakse infosüsteemis tähtajatult alates andmete kandmisest süsteemi. (2) Registri andmete alusandmeid säilitatakse 30 aastat andmete saamisest. Digitaliseerimata alusandmed säilitatakse tähtajatult. (3) Registri logiandmeid säilitatakse 3 aastat andmete tekkimisest. § 13. Järelevalve teostamise kord (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. (2) Registri pidamises puuduste ilmnemise korral likvideerib volitatud töötleja järelevalvet teostanud isiku ettekirjutuses kajastatud puudused määratud tähtajaks. 6. peatükk REGISTRI PIDAMISE FINANTSEERIMINE JA REGISTRI LÕPETAMINE § 14. Registri pidamise finantseerimine Registri pidamise kulud kaetakse vastutava töötleja eelarvest. § 15. Registri lõpetamine (1) Registri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Register lõpetatakse avaliku teabe seaduses sätestatud tingimustel ja korras. (3) Registri lõpetamisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või riiklikku arhiivi või andmete hävitamine ja üleandmise või hävitamise tähtaeg. Andmete üleandmisel või hävitamisel koostatakse asjakohane akt. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 16. Ülemineku säte Surmateatise ja surmapõhjuse teatiste elektrooniline andmevahetus tuleb tagada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks. § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Käesoleva määrusega tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13.12.2007 nr. määrus nr 245 „Surma põhjuste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. 5  Tervise- ja tööministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri määruse „Surma põhjuste registri põhimäärus“ eelnõu eesmärk on kaasajastada surma põhjuse registri põhimäärust seoses 1. juulil 2018 jõustuvate perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatustega. Teiseks muutub jõustuvate muudatuste tulemusena surma ja surma põhjuse registreerimine inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Samuti muutub automaatseks surma põhjuse registreerimine surma põhjuse registris. Surma põhjuste register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul peale vastavate teatiste kinnitamist tervishoiuteenuse osutaja poolt. Surma põhjuse tuvastamise seaduse 1. juuli 2018 jõustuvate muudatuste tulemusena ei kehtesta surma põhjuse registri põhimäärust Vabariigi Valitsus vaid valdkonna eest vastutav minister. E-surmasündmuse projekti arendamisega kaasnevad järgmised kulud, mis suuremas osas on kaetud tõukefondide vahenditest ning kaasnevad kulud teistele osapooltele kaetakse vastava institutsiooni eelarvest: • tervise infosüsteemi arenduskulud – 89 596,80 eurot ja turvatestid 37 488 eurot, kaetakse tõukefondidest; • surma põhjuste registri arenduskulud – 29 988,00 eurot, kaetakse tõukefondidest; • arstiportaal, patsiendiportaal, kiirabi mobiilne töökoht – 40 042,86 eurot, kaetakse tõukefondidest; • rahvastikuregistri arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi eelarvest; • tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemide arenduskulud – Eestis on kasutusel 7 haigla ja 2 perearsti platvormi (v.a arstiportaal, mis on riigi hallata). Ühe platvormi arenduseks võib minna umbes 20 000 eurot (hinnang arstiportaali arenduskulu põhjal). Tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemide arenduskulud kaetakse nende omavahenditest. Määrus jõustub üldises korras. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeerium koostöös Tervise Arengu Instituudi ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik ([email protected], 626 9168), Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338), Tervise Arengu Instituudi surma põhjuse registri juhataja Gleb Denissov ([email protected], 659 3949) ning Tervise Arengu Instituudi jurist Margus Miller ([email protected], 659 3905). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs  2 Surma põhjuse registri põhimääruse eelnõu koosneb 17 paragrahvist. Eelnõu paragrahviga 1 sätestatakse registri pidamise eesmärk ja nimetus, milleks on Eestis surnud ja väljaspool Eestit surnud Eesti kodanike ning Eestis pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omanud isikute surma põhjuste registreerimine. Andmekogu kasutatakse riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga on täpsustatud registri eesmärgis, kelle surma põhjuse andmed registrisse kantakse. Eesmärk ei ole kehtiva õigusega võrreldes muutunud. Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse, et registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ning tema ülesanded registri pidamisel. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga pole sisulisi muutusi. Sotsiaalministeerium oli ka enne registri vastutav töötleja. Eelnõu paragrahviga 3 sätestatakse, et registri volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga pole selles osas muutust. Küll aga on uues põhimääruses täpsustatud, mis on volitatud töötleja ülesanded. Nendeks on: 1) tagab registri pidamise, haldamise ja majutamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete terviklikkuse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ja arhiveerimise; 3) korraldab elektroonilist andmevahetust riigi infosüsteemi teiste andmekogudega; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ja menetleb isikute avaldusi registriandmete ühekordseks väljastamiseks; 5) sõlmib andmevahetuse kokkulepped õigusaktides sätestatud ulatuses; 6) peab arvestust andmete väljastamise üle; 7) tagab registri haldamise ja rakendustarkvara toimimise ja intsidentide käsitlemise; 8) tagab turbealase info pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise ning võtab viivitamata tarvitusele vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 9) teavitab registri andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks; 10) korraldab registrit puudutava informatsiooni avalikustamise; 11) tagab andmete ja registri säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele ning varukoopiate tegemise; 12) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. Eelnõu paragrahviga 4 sätestatakse registri ülesehitus. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga siin sisulisi muudatusi ei ole. Eelnõu paragrahviga 5 sätestatakse registri turvameetmed ja turbeaste. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga siin muudatusi ei ole. Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse registrisse kantavad andmed. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga on muutunud registrisse kantavate andmete aluseks olevate dokumentide nimetused ning andmekoosseis. Surma registreerimine muutub alates 2018. aasta 1. juulist inimeste jaoks tunduvalt lihtsamaks. Üldjuhul ei pea inimene surma registreerimiseks enam perekonnaseisuasutusse minema, surmaandmed kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt, kui tervishoiuteenuse osutaja on koostanud surmateatise. Surma registreerimise süsteemse muutumisega on seotud ka 1. juulist 2018.a kehtima hakkavad surma põhjuse tuvastamise seaduse muudatused. Uue regulatsiooni kohaselt asendatakse varasem dokument „arstlik surmateatis“ „surmateatisega“, mis on sõnastuses selgem, kuna surma fakti võivad tuvastada ja uue protsessi kohaselt dokumendiga edastada ka näiteks õde sh kiirabibrigaadi juht. Edaspidi on meditsiinilise dokumendi osana käsitletav surmateatis, kus surma andmed edastatakse ambulatoorse epikriisi, statsionaarse epikriisi või kiirabikaardi andmekoosseisus. Surma fakt registreeritakse tervishoiuasutuse infosüsteemis, seejärel edastatakse surmateatis tervise infosüsteemi. Surmateatiselt edastatakse andmed tervise infosüsteemi kaudu rahvastikuregistrile surma registreerimiseks. Rahvastikuregistrile edastatakse tervise  3 infosüsteemist üksnes Eesti isikukoodi omavate surnud isikute kohta esitatud surmateatistelt järgmised andmed: surnud isiku üldandmed, surma aeg ja surma koht ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed. Rahvastikuregister registreerib tervise infosüsteemist laekunud andmete põhjal surmasündmuse ning tagastab surma registreerimist kinnitava kandenumbri. Kandenumbri tagastamisel loetakse surm registreerituks ning tervishoiuteenuse osutajal on õigus ja võimalus väljastada surnu lähedastele surmatõend. Surmateatiselt edastatakse andmed tervise infosüsteemi kaudu ka surma põhjuste registrile. Surma põhjuste registrile edastatakse kõikide Eestis surnud isikute surmateatised sh tuvastamata surnute, välismaalaste jne osas. Surma põhjuste registrile edastatakse surnu isikuandmed, surma aeg, -koht ja suremispaik. Surmakoht ja suremispaik on seejuures erineva sisuga terminid – suremispaik on laiem mõiste, mille all peetakse silmas avalikku kohta (nt tänav, mets jms), surmakoht seevastu tähistab konkreetse aadressiga kohta. Lisaks juba nimetatud andmetele edastatakse surma põhjuste registrile ka teatise esitaja andmed ja surmateatise koostamise aeg. Täna läheb surma hetkest kuni andmebaasis registreerimiseni surma põhjuste registris kuni 3 kuud. Uue protsessi kohaselt toimub kannete tegemine automatiseeritult ning oluliselt kiiremini. Surmateatis koostatakse paberkandjal üksnes erandjuhtudel. Näiteks, kui välisriigi kodaniku surma korral soovib surnu esindaja saada Eestis väljastatud surmatõendit. Samuti antakse paberkandjal surmateatis lapse, kelle sünd ei ole veel perekonnaseisuametis registreeritud, seaduslikule esindajale, et võimaldada surma registreerimine perekonnaseisuametis. Paberkandjal koostatud surmateatise korral käib surma registreerimine Eesti isikukoodi omavate surnute korral vastavalt hetkel kehtivale korral, kus lähedasel tuleb pöörduda perekonnaseisuametisse, kus tehakse vastav kanne. Surmateatise andmekoosseis on toodud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a. määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Surma põhjuse tuvastamise seaduse uus kehtima hakkav § 81, reguleerib surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse teatiseid, mis on samuti edaspidi elektroonilised. Surma põhjuse teatis on surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav elektrooniline dokument, mis on aluseks surma põhjuste registrisse andmete kandmiseks. Varasemalt dokumenteeriti surma põhjuse info arstlikul surmateatise koosseisus paberkandjal. Elektrooniliselt edastatud standardiseeritud dokumendi alusel tagatakse surma põhjuse andmete kvaliteet surma põhjuste registris. Andmekvaliteedi kaudsem eesmärk on tagada tervishoiujuhtimiseks vajalike andmete aja- ja asjakohasus. Perinataalsurma põhjuse teatis koostatakse null kuni kuue päeva vanusena surnud isiku kohta. Lisaks surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmetele kajastab perinataalsurma põhjuse teatis ka surnud lapse ema andmeid. Perinataalsurma põhjuse teatiselt kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Surma põhjuse andmed edastatakse tervise infosüsteemist surma põhjuste registrile. Edaspidi on surmateatise ja põhjuse teatised reguleeritud selgelt erinevalt võrreldes tänasega, kus regulatsioon on vormipõhine (4 lehte). Erinev on ka andmekoosseisu vajadus ning andmekoosseisude kehtestamine annab õigusloomele suurema paindlikkuse ja selguse. Eelnõu paragrahviga 7 sätestatakse registri andmeesitajad. Surma põhjuse tuvastamise seaduse uus kehtima hakkav § 81 lõige 3 määrab ära surma põhjuse andmete edastamise tervise infosüsteemi ning andmete edastaja, kelleks on surma põhjuse tuvastanud arst, patoloog, kohtuarst või ekspert. Välisministeerium edastab registrile andmete välismaal surnud Eesti kodaniku või Eestis alalist elamisluba omanud isiku surma kohta juhul, kui Välisministeeriumi on nende isikute surmast konsulaarsuhete Viini konventsiooni alusel teavitatud. Eelnõu paragrahviga 8 sätestatakse registrile andmete edastamise kord. Üldreeglina esitatakse registrile elektroonselt. Surma põhjuse ja perinataalsurma teatise võib erandkorras objektiivsetel  4 põhjustel koostada paberkandjal ning see edastatakse sel juhul koostaja poolt surma põhjuste registrile. Objektiivseks põhjuseks on näiteks olukord, kus surma põhjuse teatise koostaja infosüsteem ei tööta. Eelnõu paragrahviga 9 sätestatakse andmevahetus teiste andmekogudega. Nendeks on: 1) rahvastikuregister, kes edastab registrile surnud isiku isikuandmed; 2) meditsiiniline sünniregister, kes edastab registrile andmed perinataalperioodis surnu kohta ning perinataalperioodis surnu ema andmed: isikukood või selle puudumisel sünniaeg, ees ja perekonnanimi, raseduse kestus, sündinud laste arv, eelnevate sünnituste arvu ning 3) Eesti Hariduse Infosüsteem, kes edastab registrile surnu haridusandmed. Tervisetulemites ja suremuses erinevuste esinemist rahvastikurühmade ning sugude, rahvuste jt vahel seostatakse otseselt sotsiaaldemograafiliste näitajatega. Kõige enam seostatakse neid haridustaseme, tööturu staatuse ja sissetuleku tasemega. Praegu rikastatakse moodulis olevaid andmeid rahvastikuregistri ja Eesti Haigekassa andmetega, täiendades mooduli andmeid ravikindlustuse staatuse ja elukoha andmetega. Järgmise sammuna näeme vajadust lisada andmeallikana EHIS, et parandada tervisestatistika ja analüüside sisulist kvaliteeti, suurendada poliitikakujundamiseks vajalikku tõenduspõhisust ja seeläbi teha ennetust ja teavitust praegusest oluliselt sihitumalt. Statistikaameti1 rahvaloenduse andmetele tuginedes oli kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga (78,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega meeste eeldatava elueaga vastavalt 8,5 ja 11,6 aastat pikem. Sama näitaja oli naistel (kõrgharidusega naiste eeldatav eluiga – 86,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega naistega mõnevõrra väiksmate erinevustega (eeldatav eluiga vastavalt 6,6 ja 8,8 aastat pikem). Tervena elada jäänud aastate puhul on erinevused sarnased – kõrgharidusega meestel 58,3 aastat ja naistel 60,9 aastat ning see on võrreldes kesk- ja põhiharidusega meestega vastavalt 5,3 aastat ja 12,4 aastat rohkem ja naiste puhul vastavalt 6,6 ja 12,5 aastat. Eesti elanike haridusest tulenevad erinevused on suurimad EL riikide hulgas ning suured lõhed on ka meeste ja naiste näitajate vahel2. Eurostati on valiku riikide kohta prognoosinud eeldatava eluea andmeid haridustasemete kaupa3. Need näitavad, et 30-aastastel põhiharidusega Eesti meestel on elada jäänud veel 33,7 aastat ja naistel 45,3 aastat. Kõrgeim on see näitaja Itaalias, kus põhiharidusega mehed elavad Eesti meestest 15,6 ja naised 9,5 aastat kauem, sarnane erinevus on ka nt Rootsi näitajatega. Võrreldes varasema registri põhimääruse redaktsiooniga, kus hariduse andmeid kogutakse ainult ütluspõhiselt, hakatakse registris järkjärgult üle minema elektroonsele andmevahetusele Eesti Hariduse Infosüsteemiga. Eelnõu paragrahviga 10 sätestatakse, kuidas tagatakse registris andmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja registrisse kantud andmete õigsus. Võrreldes varasema registri põhimääruse redaktsiooniga siin muutusi ei ole. Registri vastutaval ja volitatud töötlejal andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. Registri andmetel on informatiivne tähendus. Eelnõu paragrahviga 11 sätestatakse registri andmetele juurdepääs. Isikustatud andmetele juurdepääs võimaldatakse vastavalt isikute andmekaitset reguleerivate õigusaktidega. Registri volitatud töötleja tagab anonüümsetele statistilistele andmetele juurdepääsu kõigile oma veebilehe kaudu. Registri volitatud töötleja peab arvestust selle üle, kellele, mis eesmärgil, millal, millisel viisil ja milliseid isikuandmeid on registrist väljastatud. 1 Statistika andmebaas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp. 2 Eurostat statistics in focus, Highly educated men and women likely to live longer Life expectancy by educational attainment, http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3433488/5565012/KS-SF-10-024-EN.PDF/f2caf9d2-3810-4088-bdbe-2f636e6ecc48 3 Eurostati andmebaas: http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do.  5 Eelnõu paragrahviga 12 sätestatakse, et registri andmeid säilitatakse tähtajatult. See on vajalik eelkõige riikliku sotsiaalpoliitika väljatöötamiseks, rahvastiku koostise ja terviseseisundi hindamiseks ning sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevuse planeerimiseks. Eelnõu paragrahviga 13 sätestatakse registri pidamise üle järelevalve teostamise kord. Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. Eelnõu paragrahviga 14 sätestatakse, millisest allikast finantseeritakse registri pidamist, milleks on Sotsiaalministeeriumi eelarve. Eelnõu paragrahviga 15 sätestatakse registri lõpetamise kord. Võrreldes varasema põhimääruse redaktsiooniga on see muutus, et registri tegevuse lõpetamist otsustab Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutav minister. Registri tegevus lõpetatakse õigusaktides ettenähtud korras. Eelnõu paragrahviga 16 sätestatakse ülemineku säte, mille kohaselt surma teatise ja surmapõhjuse teatiste elektrooniline andmevahetus tuleb tagada hiljemalt 2019. aasta 1. juuliks. Ülemineku aeg vajalik tervishoiuteenuse osutajatele vajalike infosüsteemide arendusteks ja kasutuselevõtuks. Eelnõu paragrahviga 17 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13.12.2007 nr. määrus nr 245 „Surma põhjuste registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusaktidega seonduvat määruses reguleeritud ei ole. 4. Määruse mõjud Määrus ei avalda mõju sotsiaal-demograafilisele olukorrale, majandusele, sh väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, keskkonnale, regionaalarengule, sisejulgeolekule, riigiasutuste töökorraldusele ega riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele. E-surmasündmuse projekti muu mõjuna saab välja tuua, et muudatuse tulemusena ei pea inimene minema kohalikku omavalitsusse lähedase surma registreerima. Tervishoiutöötaja koostab elektroonse dokumendi, mis tagab usaldusväärsete ja kvaliteetsete andmete esitamise rahvastikuregistrisse ja surma põhjuste registrisse. Selle tulemusena väheneb kohaliku omavalitsuse koormus surmade registreerimisel rahvastikuregistrisse. Rahvastikuregister hakkab saama surma andmeid standardiseeritult ja kohe pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste register saab standardiseeritud surma fakti ja surma põhjuse andmed 24 tunni jooksul peale vastavate dokumentide kinnitamist tervishoiuteenuse osutaja poolt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud E-surmasündmuse projekti arendamisega kaasnevad järgmised kulud, mis suuremas osas on kaetud tõukefondide vahenditest ning kaasnevad kulud teistele osapooltele kaetakse vastava institutsiooni eelarvest: • tervise infosüsteemi arenduskulud – 89 596,80 eurot ja turvatestid 37 488 eurot, kaetakse tõukefondidest; • surma põhjuste registri arenduskulud – 29 988,00 eurot, kaetakse tõukefondidest; • arstiportaal, patsiendiportaal, kiirabi mobiilne töökoht – 40 042,86 eurot, kaetakse tõukefondidest; • rahvastikuregistri arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi eelarvest; • tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemide arenduskulud – Eestis on kasutusel 7 haigla ja 2 perearsti platvormi (v.a arstiportaal, mis on riigi hallata). Ühe platvormi arenduseks võib minna umbes 20 000 eurot (hinnang arstiportaali arenduskulu põhjal). Tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemide arenduskulud kaetakse nende omavahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Tervise Arengu Instituudile, Eesti Kiirabi Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile.