2381250 -53975 0 0 -864235 -144145 Lp Kadri Tamme Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee
[email protected] Lp Kristi Rüütel Tallinna Meditsiiniuuringute Eetikakomitee
[email protected] Lp Helve Everaus Tervise infosüsteemi e etikakomitee
[email protected] 0 6 .0 6 .2018 nr 2.2.-6/18/ 1656 Ettepanek koostööks Mais jõustus Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus . Selle tuules muudetakse ka siseriiklikke õigusakte, sh koostatakse uus isikuandmete kaitse seadus (IKS) , mis reguleerib küsimusi, mis on üldmääruses jäetud liikmesriigi otsustada . Liikmesriigi reguleerida on jäetud mh ka teadusuuringutes isikuandmete kasutamine. Seni kehtiv IKS § 16 näeb ette, et teadusuuringus isikuandmete töötlemiseks on vaja taotleda Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) luba ning AKI kuulab enne otsuse tegemist ära valdkonna eetikakomitee seisukoha. Uue IKS-i eelnõu § 6 näeb ette, et edaspidi tuleb teadusuuringus isikuandmete töötlemiseks pöörduda vaid vastava valdkonna eetikakomitee poole ja AKI poole siis, kui valdkonnas puudub eetikakomitee. Samuti näeb eelnõu ette, et eetikakomitee või AKI poole tuleb pöörduda vaid eriliigiliste isikuandmete kasutamisel. AKI-le jääb aga siiski isikuandmete töötlemise osas üldise järelevalve teostamise kohustus. Et uue IKS-i jõustumisel oleks nii eetikakomiteedel, AKI-l ja ennekõike teadusasutustel selge, kelle poole nad teadusuuringus isikuandmete töötlemiseks pöörduma peavad ning milliseid asjaolusid eetikakomiteed ja AKI kontrollivad, teen ettepaneku alustada koostööd teadusuuringutes isikuandmete kasutamise kontrollimise ühtlustamiseks. Nii Tallinna kui Tartu Eetikakomitee põhimäärus või statuut näevad ette taotluses kirjeldada uuritavate koosseisu ja nende värbamist. Tartu statuut näeb ette ka projekti või uuringu raames loodava andmebaasi kirjeldust ning töödeldavate isikuandmete kaitse meetmete analüüsi. Uue IKS-i eelnõu järgi peavad AKI ja eetikakomiteed kontrollima, et täidetud oleksid järgmised tingimused: 1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või oleks neid ebamõistlikult raske saavutada; 2) teadus- või ajaloouuringu teostaja või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Uue IKS-i sõnastus on tingimuste poolest üsna sarnane seni kehtiva IKS-i sõnastusega. Seni on AKI taotluste puhul kontrollinud järgmisi asjaolusid: Kas isikuandmeid töödeldakse nõusoleku alusel? Kas töödeldakse ka eriliigilisi (endised delikaatsed) isikuandmeid? Miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete kasutamine vältimatult vajalik? Milles seisneb uuringu läbiviimiseks ülekaalukas avalik huvi? Kuidas tagatakse, et isikuandmete töötlemisel ei kahjustata ülemääraselt isikute õigusi ega muudeta isikute kohustute mahtu? (Sh milliseid turvameetmeid isikuandmete töötlemisel ja edastamisel kasutatakse) Kes on u uringu tellija? Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Mis on isikute kategooriad, kelle andmeid töödel d akse ja kui suur on valim? Mis on töödeldavate isikuandmete täpne koosseis? Mis on isikuandmete allikateks? Kas kogutud andmeid säilitatakse umbisikustatud kujul peale teadusuuringu lõppemist? Kui jah, siis milline täpne andmete koosseis säilitatakse? Kui jah, siis mis põhjusel säilitatakse ja kui kaua säilitatakse? Kui jah, siis kes viib läbi andmete umbisikustamise ? Kas isikuid teavitatakse nende isikuandmete töötlemisest? Põhjendus. Kas isikuandmeid edastatakse välisriiki? Kui jah, siis millistel tingimustel? Kui leiate samuti, et koostöö AKI ja eetikakomiteede vahel uue IKS-i muudatuste ettevalmistamisel on vajalik, siis palun selgitage: Kuivõrd langeb kokku eelpool kirjeldatud AKI kontrollküsimustik ja eetikakomitee des seni isikuandmete osas kontrollitu? Kas peate vajalikuks AKI ja eetikakomiteede kohtumist IKS-i teadusuuringuid puudutavate muudatuste ettevalmistamisel? Lugupidamisega Liisa Ojangu vanem inspektor peadirektori volitusel