Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine

Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri ……05.2018 käskkiri nr …… „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2018–31.12.2018 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime hindamise süsteem, mille eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute töövõimesüsteemi sisenejate täisväärtuslikku elu tööleidmise kaudu, arvestades muu hulgas nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform on ellu viidud kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist 2016 hakkas töötukassa hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. Kuna uuele hindamissüsteemile üleminek võib metoodikas kaasa tuua vajaduse täiendavateks tegevusteks, kaasatakse vajaduspõhiselt eksperte ja sihtrühmade esindajaid ning vahetatakse kogemusi teiste riikide vastava valdkonna spetsialistidega. Et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik töövõimet uue süsteemi alusel hinnata, sõlmiti 2016. aastal leping Tartu Ülikooliga, kes koostas koolitusprogrammi ja koolitas koolitajaid ning viis 2017. aasta lõpuks läbi töövõime hindamise metoodika kasutamise koolitused 188 ekspertarstile. Kokku on perioodil 2016–2018 planeeritud koolitada kuni 248 ekspertarsti. 2018. aasta teisel poolel alustatakse uue koolitustsükli ettevalmistamisega aastani 2020. Töövõime hindamise metoodika ja selle praktikas rakendamise koolitusprogrammi koostamise ning koolituste korraldamise eesmärk on anda teadmised töövõime hindamise metoodikast ning oskused nende kasutamiseks praktikas. Koolituste sihtrühmaks on töötukassa poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad, arstiõppe läbinud töötukassa ja SKA töötajad ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Koolituse läbinu peab töövõime hindamise metoodikat kasutades oskama seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning lähtuvalt töövõime hindamise õigusaktidest tulenevast korrast andma töötukassale asjakohase eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamus peab vajaduse korral sisaldama ka soovitusi rehabilitatsiooni või abivahendite vajaduse kohta ning sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Lisaks Tartu Ülikooli korraldatavatele ekspertarstide töövõime hindamise metoodika koolitustele planeerib Sotsiaalministeerium 2018. aastal korraldada infopäevad, et ühtlustada töövõime hindamise metoodika kasutamise praktikat töövõime hindajate seas. Samuti korraldatakse infopäevad, et jagada baasteadmisi töövõime hindamise metoodikast meeskondlikel töövõime hindamistel osalevatele spetsialistidele, näiteks hindamisprotsessi kaasatavad tervishoiutöötajad, füsioterapeudid jne. Vajaduspõhiselt kaasatakse ka eksperte ja partnereid ning korraldatakse kohtumisi ja arutelusid. Partnerite tegevused Töötukassa töötajatele on 2018. aastaks planeeritud järgmised koolitused: - ühepäevane töövõimereformi ja töövõime hindamist tutvustav koolitus töötukassas 2018. aastal tööle asuvatele töötajale (ca 122 töötajat); - kahepäevane põhjalikum töövõime hindamise koolitus töötukassas 2018. aastal tööle asuvatele töötajatele, kes teevad tervisekahjustusega inimestega töövõime hindamise taotluse täitmiseks intervjuusid või aitavad neil taotlusvorme täita, ning nende töötajate vahetutele juhtidele, juhendajatele ja keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 69 töötajat); - ühepäevane töötukassa töövõime hindamise infosüsteemi esmase kasutamise koolitus töötukassas 2018. aastal tööle asuvatele töötajatele ning nende töötajate vahetutele juhtidele, juhendajatele ja keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 69 töötajat). SKA ametnikele on 2018. aastaks planeeritud koolitused puude metoodika muudatustest seoses töövõime hindamisega: - ühepäevane koolitus SKA klienditeenindajatele (ca 100 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA sotsiaalteenuste osakonnale (ca 35 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA infosüsteemide osakonnale (ca 15 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA ekspertiisi ja sotsiaaltoetuste osakonnale (ca 40 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA ekspertarstidele (ca 20 ametnikku); - ühepäevane koolitus SKA kvaliteediosakonnale (ca 5 ametnikku). Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid, ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus nendele inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite kaudu (e-kirjad, veebipöördumised), telefoni teel ja vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2017. aastal osutati konsultatsiooniteenust 123 isikule perioodil august – detsember ning teenuse osutamisega jätkatakse 2018. aastal, vajaduse korral korraldatakse teemakohaseid infopäevi. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja 2  lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused) Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 konsultatsiooniteenuse osutamine (partner EPIKoda tegevus) Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ja protsesside käigus tekkivad andmed ning andmekoosseisud, mille baasilt luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid. Partneri tegevused Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 2018. aastal mitmete andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise. 2018. aastal jätkab TEHIK teenuste arendamist tervise infosüsteemis (TIS) ning tagab töötukassale ja SKA-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavuse, võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. Lisaks teostatakse vajaduspõhiselt parandustegevusi, et tagada kasutajatele vajalike andmete kättesaadavus. Seoses uue töövõime hindamise süsteemiga on vajalik teha arendustegevusi ka sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) selles osas, mis puudutab kohalike omavalitsuste (KOV), SKA ja töötukassa vahelist andmevahetust. Arendused on vajalikud, kuna uue töövõime hindamise metoodika ja hindamissüsteemi rakendamisega on vähenenud KOV- ide võimalused hinnata inimeste abivajadust. KOV-il on toimetulekutoetuste menetlemisel oluline omada infot, mis summas inimesele töövõimetoetus määrati, mis summas toetus välja maksti ning mis summas tehti näiteks kinnipidamine kohtutäituri poolt. Praegu töötukassa poolt makstavalt töövõimetoetuselt tehtavad kinnipidamised STAR-is ei kajastu, mistõttu on KOV-il toimetulekutoetuste menetlemiseks vajalik vastava süsteemi arendus. Et KOV saaks hinnata ka sotsiaalteenust taotlevate inimeste abivajadust ja langetada otsuseid abivajajatele sotsiaalteenuste osutamise kohta, on KOV-il vaja omada infot inimese toimetuleku ja tegevuspiirangute kohta. Nimetatud info kajastub töötukassa tehtud töövõime hindamise otsuses ja SKA väljastatud puude raskusastme tuvastamise otsuses. Lisaks on oluline, et süsteemis oleks nähtav info töötukassa ja SKA poolt tehtud, kuid tulevikus kehtima hakkavatest otsustest, 3 et KOV-il oleks pädevus inimesi nõustada (kui on vajadus näiteks suunata inimene töötukassasse töövõime hindamiseks). 2018. aastal teeb TEHIK arendustegevusi ka SKA infosüsteemis (SKAIS2). Kuna süsteem toetab avalike teenuste tööprotsesse ja on põhiliseks töövahendiks SKA ametnikele, on töövõime hindamisest lähtuvalt oluline tagada korrektne andmevahetus töötukassaga. Seega teostatakse SKAIS2 süsteemis vajalikud parendustegevused kahe asutuse vahelises infoliikumises ja andmete kättesaadavuses. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, töötukassa, SKA). Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms, kohendades vajaduse korral materjale sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Lisaks informeeritakse sihtrühmi otsekommunikatsiooni teel, korraldades kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse, vajaduse korral võimaldatakse neil omandada kogemusi ja teadmisi rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parima praktika näitel. Töövõimereformi edukaks elluviimiseks ja rakendamiseks on vajalik kommunikatsioonitegevuste hea ettevalmistus. Selle tarvis tehakse perioodil 2015–2020 reformi kommunikatsiooniks vajalikke eel- ja järeluuringuid, et analüüsida avalikkuse ja sihtrühmade hoiakuid ja meediatarbimise harjumusi ning saada tagasisidet teavitustegevuste efektiivsusest. 2016. aastal valmis nimetatud tegevuse raames eeluuring „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“, milles elanikkonna ja tööandjate küsitluste kaudu selgitati välja vähenenud töövõimega inimeste hoiakud töötamise ja ühiskonda kaasatuse küsimustes ning selgitati välja sihtrühmade (tervisekahjustusega inimesed, tööandjad) info saamise ootused ja harjumused. 2017. aastal alustati nimetatud sihtrühma kohta järeluuringut, mille tulemused selguvad 2018. aastal. Nii eel- kui järeluuringu tulemustest saadav teave on oluline kommunikatsioonitegevuste planeerimisel. 2017. aastal alustati koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga tööandjate seas teadlikkuse suurendamist töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. 2017. aastal keskendusid tööandjatele suunatud teavitustegevused tööandjate võrgustiku loomisele, mille koordineerimise kaudu suureneb tööandjate teadlikkus, oskus ja valmidus arvestada töötajate vajadustega, sh vähenenud töövõimega inimestest tööjõuna, nende palkamise võimalustest, kaasnevatest teenustest ja soodustustest tööandjatele. Võrgustiku tegevused hõlmavad nii 4 infoürituste korraldamist ja edulugude kajastamist kui ka artiklite, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist. Teavitustöö jätkub ka 2018. aastal, kuid teemakäsitlusse ja fookusesse lisatakse vaimse tervise häiretega inimesed. Avalikkusele suunatud teavitustegevusi alustati 2017. aastal ning neid jätkatakse 2018. aastal sotsiaalkampaaniaga „Ära põe!“(www.tegijad.ee), mis toetab vähenenud töövõimega inimeste osalemisest ühiskonnaelus. Sotsiaalkampaaniate eesmärk on suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest ja nende valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul. Sotsiaalkampaaniaga vähendatakse ühiskonna hirme ja eelarvamusi ning suurendatakse vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. Nagu tööandjate puhul, on 2018. aastal ka avalikkusele suunatud sotsiaalkampaania fookuseks vaimse tervise häiretega inimesed. Sarnaselt 2017. aastaga on ka 2018. aastal koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga planeeritud saatesarja „Iseolemine“ uus hooaeg. Saatesari toetab eesmärki tutvustada vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonna- ja tööelus ning julgustab saadetes kajastatud näidete varal ühiskonna avatumat ja hoolivamat suhtumist erivajadustega inimestesse aktiivsesse ühiskonnaellu kuulumisel. Töövõimereformiga seotud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel on oluline roll ka sisekommunikatsioonil, et tagada asjakohane ja õigeaegne infovahetus ning tõhus koostöö reformi rakendajate seas. Vajaduspõhiselt korraldatakse koostöö edendamiseks töögrupi kohtumisi, arutelusid või seminare ja infopäevi, kaasates selleks rakendajate esindajad. Partneri tegevused Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises SKA, kes sihtrühma teavitamiseks levitab infomaterjale otsepostituse kaudu. Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri SKA tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Vajaduspõhiselt kaasatakse õppereisidesse, seminaridesse ja koolitustesse partnerite esindajaid. Samuti toetatakse teadmispõhisust analüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside kaudu. Töövõimealase analüüsi metoodika kohta loodi 2016. aastal töövõimereformi finantsmudel, et toetada töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagada töövõimeskeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Loodud finantsmudel on 5 töövahend, mis tagab senisest efektiivsema töövõimeskeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteemi. 2017. aastal alustati mudeli edasiarendusega, mis jätkutegevusena kestab kuni aastani 2020 ning mille raames tehakse vajalikud arendused, uuendused ja täiendused mudeli platvormis, seireandmetes, moodulites ja analüüsiraportites. Töövõimereformi finantsmudeli loomise ja edasiarendusega on reformi rakendavatel ja rakendamisega seotud asutustel võimalik ühtsetel alustel seirata reformi kulgu, hinnata töövõime toetamise skeemi kulusid tagasiulatuvalt ja prognoosida rahavoogusid (kulud, tulud, kulude kokkuhoiukohad). Suurendamaks poliitikakujundamise teadmispõhisust kvaliteetsete ja asjakohaste andmeanalüüside kaudu, on 2018. aastal planeeritud koostöö Eesti Statistikaametiga, millega arendatakse tööpoliitika seireindikaatorite metoodikat ning luuakse vastav seirekeskkond. Statistikaamet korraldab vajaliku andmehõive, andmete majutamise, regulaarse uuendamise ja vastavate aruannete loomise ning võimaldab Sotsiaalministeeriumil selleks loodud keskkonnas paindlikul, personaliseeritud ja visualiseeritud kujul tööpoliitika indikaatoreid seirata ning eesmärgistada. Samuti alustatakse 2018. aastal vähenenud töövõimega inimestele suunatud selliste meetmete analüüsiga nagu tööandjate nõustamise ja teavitamise teenus ning töölesõidu- ja palgatoetus. Nimetatud meetmeid analüüsides saadakse hinnang teenuse tulemuslikkusele, efektiivsusele ja mõju kestusele eesmärgiga tuvastada põhjuslik seos teenuse ja töölerakendumise vahel. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 teadmispõhisust toetavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud ja ekspertiisid TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhetest ja töötingimustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. 6 2018. aastal keskendutakse teadlikkuse suurendamisele töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega. Teavitustegevuste keskseks teemaks on keemilised ohutegurid ning vähiriski ennetamine töökeskkonnas. Kuna Eestis on probleemiks elanikkonna suhteliselt sage haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse ja suur vähisuremus, on oluline roll vastaval ennetustegevusel, mis hõlmaks seoste tuvastamist ning nendest lähtuvaid ennetustegevusi töökeskkonnas. Arenenud maade kõikidest vähijuhtudest 5–10% on põhjustatud kutsealastest teguritest, kuid reaalselt võivad nimetatud näitajad olla kõrgemad, kuna keskkonnast tingitud tegurite kindlakstegemine on raskendatud, muu hulgas ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20–30 aasta möödumisel kokkupuutest kantserogeeniga (aine, ühend, valmistis või keskkonnatingimus, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib põhjustada pahaloomulise kasvaja teket või suurendada selle esinemissagedust). Samas võimaldab tänapäevane teadmine pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjustest ja ennetusest vältida ligi 40% uutest vähijuhtudest, kuid tulemuse saavutamiseks on oluline roll terviseteadlikel ja -käitumuslikel valikutel. Töökeskkonnas on vähiriskide hindamise ja maandamise kohustus tööandjal, kuid probleemiks on tööandjate vähene teadlikkus võimalikest töökeskkonnas esinevatest kantserogeenidest. Tööandjate teadlikkuse suurendamiseks on omakorda oluline Tööinspektsiooni suurem teadlikkus, et juhtida tööandjate tähelepanu vastavate töökeskkonna riskide märkamisele ja ohjamisele. Seega toetavad 2018. aastal planeeritavad teavitustegevused eesmärki vähendada töökeskkonnast tingitud vähiriski, mille kohta korraldatakse teavitustegevusi tööandjatele, töötajatele, töötervishoiuarstidele, Tööinspektsiooni inspektoritele ja töökeskkonna konsultantidele ning laiemale avalikkusele. Teavitusviisideks on teemakajastused meedias, seminaride, teabepäevade ja töögrupi kohtumiste korraldamine ja/või osavõtt nendest ning õppe- ja infomaterjali koostamine, kaasates tegevustesse valdkonnaga seotud eksperte. Tagamaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse õigusselgus, õigusaktidest tulenevate nõuete rakendamise halduskoormuse vähendamine ning turvalisem töökeskkond, kaasajastati 2017. aastal sellekohast regulatsiooni, mille muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2019. Kuna seadus oli pikka aega muutmata, sisaldades ettevõtjatele koormavaid formaalseid nõudeid ja tekitades põhjendamatuid lisakulusid, valmis huvigruppide kaasamise ja põhjaliku analüüsi tulemusena arusaadav ning õigusselge töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon, mille uued nõuded suunavad tööandjat pöörama suuremat tähelepanu ohutule töökeskkonnale, tagades seega ka parema kaitse töötajate tervisele. Muutunud regulatsiooniga seoses võib 2018. aastal kaasneda teavitustegevus koostöökohtumiste, töögrupi arutelude, seminaride, teemakohase konverentsist osavõtu jms näol. Lisaks leiab töötervishoiu ja tööohutuse seadus käsitlust ka töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise vaatenurgast. 2018. aastal jätkatakse vajaduspõhiselt ka nõustamist ja kasutajatoe pakkumist neile ettevõtetele/asutustele, kes kasutavad töövahendit Tööbik. Tööbik on Eesti ettevõtetele/asutustele mõeldud veebipõhine tasuta töövahend töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate kohustuste ja töötajatega seotud informatsiooni haldamiseks, sh riskianalüüsi tegemiseks (http://tööbik.ee/site/login). Töösuhtealases teavitustegevuses pööratakse 2018. aastal tähelepanu 1. jaanuaril 2018 jõustunud töövaidluse lahendamise seadusele, mis reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Seadusemuudatuse vajadus oli tingitud eesmärgist luua kaasaegne töövaidluste lahendamise normistik, millega tagatakse avalduste kiire menetlemine töövaidluskomisjonis, otsuse kvaliteet ning töövaidlusasja läbivaatamisel kohaldatavate õigusnormide õigusselgus. Muudatustest lähtuvalt on oluline ka vastav teavitustegevus nii töösuhte osapooltele kui ka üldisemalt laiemale avalikusele. Seega 7 korraldatakse 2018. aastal teabepäevad, kus tutvustatakse seadusega kaasnevaid muudatusi, uusi põhimõtteid, menetlusprotsesse, töövaidluskomisjoni tööd ja praktilisi näiteid. Lisaks on töösuhetes jätkuvalt aktuaalne ja vajalik käsitleda selliseid tulevikutööga seotud teemasid nagu paindlike töötegemise võimaluste suurendamine, muutunud töötegemise tingimused ja uued töövormid. Ühiskonna, majanduse ja tööturu areng on suurendanud töötajate ja tööandjate vajadust paindlikkuse järele, tuues seeläbi kaasa uute töövormide leviku. Uued töövormid, -viisid ja -tingimused suurendavad töösuhte osapoolte paindlikkust tööaja ja tööülesannete valikul, toetades töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Uued töövormid panustavad tööturu arengusse ja on atraktiivsed, samas võivad muutused kaasa tuua suurema ebakindluse töösuhetes, suurenenud töö intensiivsuse ja pikema tööaja, mis omakorda mõjub töötaja tervisele ja töövõimele. Tagatud ei pruugi olla ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Seega on oluline pöörata nimetatud küsimustele tähelepanu ning selleks viiakse 2018. aastal vajaduspõhiselt ellu asjakohaseid teavitustegevusi (kohtumised, arutelud, seminarid jms). Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 töösuhtealane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 10 147 näitaja toetavate tegevuste arv Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine (tegevus 2.2.2) Parandamaks töökeskkonnaalase teabe edastamist, vahendamist, töötlemist ja kättesaadavust, kaardistati 2016/2017. aastal olemasolevad tööelu puudutavad infotehnoloogilised lahendused: interaktiivsed töövahendid ja lahendused, e-teenused, andmekogud ja portaalid (Tööbik, tööelu portaal, kollektiivlepingute andmekogu, töötukassa kliendiportaal, e-tööinspektsioon, kodulehed), mida haldavad Sotsiaalministeerium, Tööinspektsioon ja töötukassa, ning analüüsiti neid. Analüüsi eesmärk oli koondada süsteemid, mis ühtlustaks nimetatud lahendustes hallatavat infot, minimeeriks dubleerimist, suurendaks toimingute efektiivsust, kiirendaks tööprotsesse ning vähendaks kasutajate halduskoormust ja -kulusid. Seega luuakse olemasolevastest töövaldkonna infotehnoloogilistest lahendustest terviklik tööelu infosüsteem (TEIS), et korrastada ja uuendada valdkonna e-teenused, tuues ühte tööelu iseteeninduskeskkonda kokku tööandjale, töötajale ja Tööinspektsioonile suunatud e-teenused. Tööelu infosüsteem hakkab koosnema erinevatest e-teenuste moodulitest, mida aja jooksul vastavalt vajadusele ja võimalusele süsteemile lisatakse. Tööelu infosüsteemiga seotud tegevusi viib ellu nii Sotsiaalministeerium, kaasates selleks Tööinspektsiooni ja vajaduse korral teisi osapooli, kui ka partner TEHIK. 8 2017. aastal tehti TEHIK-u eestvedamisel loodava tööelu infosüsteemi eelanalüüs, mille tulemustest lähtuvalt on võimalik 2018. aastal hinnata süsteemi arendustegevuste nõudeid ja mahtu (aja- ja finantskulu). Nimetatud info on muu hulgas aluseks süsteemi arendushankele perioodil 2018–2020. Arenduse esmane etapp koosneb Tööinspektsioonile suunatud järelevalve moodulist, infoportaali moodulist ja tööandjale suunatud töökeskkonna riskianalüüsi moodulist. Sotsiaalministeerium teeb 2018. aastal loodava tööelu infosüsteemi Tööinspektsiooni järelevalve mooduli ja tööandjate riskianalüüsi mooduli kasutajate vajaduste analüüsi, mis annab infot süsteemi kasutajagruppide (järelevalveametnikud, tööandjad) vajadustest, muu hulgas testitakse näitlikke stsenaariume ja kasutatavust. Lisaks on Sotsiaalministeeriumi poolt planeeritavateks tegevusteks töö riskianalüüsi mooduliga, sh sisuks vastava materjali koostamine ja/või kohandamine Eesti praktikale sobivaks. Vajaduspõhiselt kaasatakse tegevusse asjakohane ekspertteave ning korraldatakse koostöökohtumisi ja arutelusid nii infosüsteemi töögrupi kui ka teiste seotud osapoolte ja koostööpartnerite vahel. Partneri tegevused Partnerina tagab alates 2017. aastast TEHIK mitmete tööelu puudutavate andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomise ja arendamise, vajaduse korral vastava tööjõuressursi või ekspertteabe kaasamise (projektijuht, IT-arhitekt). Loodava tööelu infosüsteemi puhul on TEHIK-u rolliks vastutada, et süsteem ning selles kasutatavad tehnoloogilised lahendused on rakendatavad, kaasaaegsed, jätkusuutlikud ja Eesti e-teenuste taristuga ühildatavad ning võimaldavad täita infosüsteemi arendustegevustega seatud eesmärke. Lisaks on TEHIK-u koordineerida ja jälgida, et planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud aja- ja tegevuskavas, ning kaasata osapooli juhul, kui tekivad kõrvalekalded tegevuskavades. 2018. aastal planeerib TEHIK tööelu infosüsteemi arendushanget perioodini 2020. Selle üheks aluseks on eelanalüüs võimalike süsteemi nõuete ja mahtude kohta (aja- ja finantskulu). Töövahendi Tööbik puhul jätkab TEHIK 2018. aastal sellele hooldus- ja tugiteenuse osutamist kuni aastani 2020 (vajaduse korral kasutusmugavuse ja funktsionaalsuse parandamine), et kindlustada töövahendi töökindlus, tõrgeteta toimimine ja kasutamiseks vajalike funktsioonide korrektne töötamine. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööelu käsitlevate 27.06.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 infotehnoloogiliste lahenduste kaardistamine, analüüs ja arendus (sh partneri TEHIK tegevused). Vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ning ekspertteabe kaasamine. Töövahendile Tööbik hooldus- 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 9 ja tugiteenuse tagamine (partneri TEHIK tegevus) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 3 147 näitaja toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja –uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) 2018. aastal on poliitikaanalüüside osas planeeritud töötervishoiuteenuse analüüs. Lähtuvalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest on töötervishoiuteenus töötervishoiuarsti, töötervishoiuõe, tööhügieeniku, tööpsühholoogi või ergonoomi tööülesande täitmine eesmärgiga aidata kaasa töötaja tervisele ohutu töökeskkonna loomisele, ennetada tööga seotud haigestumisi ning säilitada ja edendada töötaja tervist ja töövõimet. Analüüsiga vaadeldakse nimetatud teenusega seotud kitsaskohti ja võimalikke lahendusi, et parandada teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti. Analüüsi tegemisse kaasatakse ekspert. Lisaks alustatakse 2018. aastal analüüsiga selle kohta, kas ja kuidas oleks mõistlik praktikas rakendada Eestis tundmatuid töö tegemise vorme. Analüüsiga uuritakse näiteks, kas Eesti tööandjad peavad vajalikuks ja otstarbekaks rakendada miinimum-/maksimumtundidega töölepinguid, millised on tööandjate jaoks selle positiivsed ja negatiivsed küljed, kuidas võimalikud muutused töötajate poolt vastu võetakse ja kuidas muutused töötajaid mõjutaksid. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töötervishoiuteenuse analüüs 01.01.2016–31.12.2020 01.06.2018–31.12.2018 (sh eksperdi kaasamine) Eestis tundmatute töö 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 tegemise vormide praktikas rakendamise analüüs Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 1 147 näitaja toetavate tegevuste arv Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse andmeallikaid ja teavikuid. 10 Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 arendavad õppereisid, seminarid ja koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2018–31.12.2018 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 3 147 näitaja toetavate tegevuste arv 11  MINISTRI KÄSKKIRI 10.05.2018 nr 46 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2018. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1: 1. Kinnitan perioodi 01.01.2018–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste tegevuste kirjelduse (lisa 1 vorm A). 2. Kinnitan perioodi 01.01.2018–31.12.2018 toetuse andmise tingimuste eelarve (lisa 1 vorm B). 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2018. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Iva Riina Sikkut Sotsiaalkaitseminister Tervise- ja tööminister