„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2018−2022 heakskiitmine - Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus

Failid

2-418-01893415 19.04.2018 Valjaminev kiri.bdoc1768 KB
Eesti infoühiskonna arengukava 2020 rakendusplaan aastateks 2018-2022 lisa 1 SF meetme uue põlvkonna lairibavõrkude .xlsx
Eesti infoühiskonna arengukava 2020 rakendusplaan aastateks 2018-2022 lisa 2 SF meetme nutika teenuste taristu arend.xlsx

Sisu (failidest)

Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Infotehnoloogia ja Meie 19.04.2018 nr 2-4/18-0189/3415 Telekommunikatsiooni Liit „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2018−2022 heakskiitmine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2018−2022 heakskiitmine“ ja Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruande teadmiseks võtmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urve Palo ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu 3. Korralduse eelnõu seletuskiri 4. Lisa 1 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaan aastateks 2018−2022 5. Lisa 2 „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne. Mari Väljaots 6256396 Mari.Vä[email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Tallinn 2018 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 3 2. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HETKESEIS.................................................................................................. 4 2.1. MAJANDUSE KASVU, RIIGI ARENGUT JA ELANIKE HEAOLU TOETAV IKT-TARISTU............................................ 4 2.1.1. Sidetaristu arendamine ......................................................................................................................... 4 2.1.2. Teenuste baastaristu arendamine ....................................................................................................... 7 2.2. ROHKEM KÕRGEMA LISANDVÄÄRTUSEGA TÖÖKOHTI, SUUREM RAHVUSVAHELINE KONKURENTSIVÕIME JA KÕRGEM ELUKVALITEET INIMESTE IKT-OSKUSTE TÕUSU KAUDU .............................................................................. 16 2.3. NUTIKAM RIIGIVALITSEMINE............................................................................................................................ 22 2.4. E-EESTI TUNTUSE TÕUS MAAILMAS ................................................................................................................ 33 3. KASUTATUD LÜHENDID ................................................................................................................................. 38 4. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................................... 39 2 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne 1. SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsuse (VV) 18. novembri 2013. aasta korraldusega nr 509 heakskiidetud „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ seab eesmärgid ning määratleb meetmed ja tegevussuunad infoühiskonna kui terviku arendamisel pikas perspektiivis. Infoühiskonna arengukava rakendusplaan määratleb prioriteedid infoühiskonna arendamisel lühemas perspektiivis lähtudes infoühiskonna arengukavas seatud eesmärkidest ja käesolevast olukorrast. Prioriteetide seadmise aluseks oli VV tegevusprogramm aastateks 2015–2019. Rakendusplaanis kirjeldatakse prioriteedid ja sätestatakse mõõdikud, mille suhtes prioriteetsete tegevuste või projektide tulemuslikust hinnatakse. Vastavalt VV kehtestatud korrale (VV 13. detsember 2005. aasta määrus nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ (Riigiteataja (edaspidi RT) I 2014, 10) esitab valdkonna arengukava eest vastutav minister hiljemalt iga aasta 1. märtsil VV-le aruande valdkonna arengukava täitmise, arengukavas ja rakendusplaanis esitatud eesmärkide saavutamise ning meetmete tulemuslikkuse kohta. Nimetatud aruanne on aluseks valdkonna arengukava ja rakendusplaani täiendamisel. Eeltoodust tulenevalt esitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) VV-le „„Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aasta täitmise aruande“. Käesolev aruanne on koostatud erinevate ministeeriumite ning asutuste ametnikke ja eksperte kaasates. Aruandes on antud ülevaade 2017. aasta jooksul toimunud olulisematest infoühiskonna arengukava rakendusplaanis ettenähtud tegevustest. Samuti on aruandes toodud ülevaade infoühiskonna arengut iseloomustavate indikaatorite sihteesmärkide täitmisest. 2018. aastal on planeeritud arengukavas seatud meetmete, tegevuste ja eesmärkide põhjalik ülevaatamine ning uuendamine. 3 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne 2. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HETKESEIS 2.1. Majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetav IKT-taristu 2.1.1. Sidetaristu arendamine Prioriteedi rakendamiseks seatakse järgmised eesmärgid:  Kõigil on võimalik kasutada vaba ja kiiret internetti  Teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist nii kodus kui ka piiriüleselt Interneti kättesaadavuse suurendamine Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 30 Mbit/s kiirusega kaabliga interneti Kava: 78% Kava: 82% Kava: 86% Kava: 86% kättesaadavus1 kõigile majapidamistele 74% (2013) 2 Tegelik: 83,1% Tegelik: 86,4% Tegelik: 82% Tegelik: 82% 30 Mbit/s kiirusega mobiilse interneti Kava: 46,0% Kava: 52% Kava: 58% Kava: 99% kättesaadavus kogu Eesti territooriumil3 34% (2013)4 Tegelik: 46% Tegelik: 47,0% Tegelik: 99% Tegelik: 99% 100 Mbit/s või suurema kiirusega kaabliga Kava: 4% Kava: 7% Kava: 10% Kava: 12% internetiühenduste osakaal5 4% (2013)6 Tegelik: 5,3% Tegelik: andmed Tegelik: 11% Tegelik: 13% saabuvad 2016 aasta jooksul Eesti on maailma kõige vabama internetiga 2. koht edetabelis 2. koht 2. koht 1-2. koht 1-2. koht riikide TOP- 5 seas7 (2013)8 Tabel 1. Rakendusplaani prioriteedi „Sidetaristu arendamine“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. 1 Vähemalt 30 Mb/s kiirusega kaabliga lairibaühendusega liitumise võimalus majapidamistes 2 Allikas: Digital Agenda Scoreboard 3 Vähemalt 30 Mb/s kiirusega mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil 4 Allikas: Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmised 5 Osakaal fikseeritud lairibaühenduste liitumistest, mis on 100 Mb/s või suurema kiirusega 6 Allikas: Digital Agenda Scoreboard 7 Vastavalt uuringu „Freedom on the Net“ metoodikale 8 Allikas: Freedom House`i uuring „Freedom of the Net“ 4 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Elektroonilise side valdkonna areng 2017. aastal on üldjoontes olnud hea. Mobiilse lairibaühenduse turul on olukord stabiliseerunud. Kasutajate arvu hüppelist kasvu, nagu seda oli näha 2013-2014. aastal, ei toimunud. 2017. aasta lõpuks oli mobiilse lairibaühenduse lõppkasutajaid 232 000. Võrreldes 2016.a lõpuga on lõppkasutajate arv kasvanud 2000 võrra. Samas on kasvanud valguskaabli lõppkasutajate arv 13 000 võrra olles 2017.a lõpuks 158 000. Fikseerituid lairibateenuseid kasutas 2017. aasta lõpuks 66% leibkondadest, ligi 95% fikseeritud lairibateenuse lõppkasutajates kasutab komplekslahendust (TV, internet, telefon). 2017.a lõpus oli aktiivsel kasutusel ca 1,7 miljonit SIM kaarti, mis kasutasid mobiilset andmesidet ja mis moodustab kõigist Eestis kasutatavatest aktiivsetest SIM kaartidest 92%. 2017. aastal kasvas fikseeritud sidevõrgus jätkuvalt 10-100 Mbit/s kiirusega lairiba teenuse tarbijate arv ning vähenes alla 10Mbit/s kiiruste kasutajate arv. Siit järeldub, et andmesideteenuse kasutajad kasutavad järjest suuremat internetikiirust. Lõppkasutajate poolt tarbitav mobiilse andmeside keskmine kiirus oli 2017.a lõpu seisuga 64% juhtudest 50-100 MBit/s. See on sama, mis 2016.a. Lairiba baasvõrgu arendamine (EstWin) ja kaardistamine jätkus ka 2017. aastal. 2017. aastal kiideti heaks 18 projekti (kogupikkusega ca. 1113 km) ning maksimaalse toetussummaga 10 084 303 €. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema suunatud infoühiskonna arengukava meetmete „Sidetaristu arendamine“ elluviimisele. Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Sidetaristu arendamine Arengukava tegevussuund: Viiakse lõpuni Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa kiire lairibaühenduse baasvõrgu staatus väljaehitamine Toetatakse uue põlvkonna lairiba baasvõrgu jooksev Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamise 2017. aasta investeeringute kava kinnitati mahus 1113 km. ehitamist turutõrkepiirkondades (võetakse Projektidele eraldatav toetuse summa oli 10 084 303,10 eurot. vastu investeeringute kava projektide rahastamiseks). Juurutatakse põhimõte luua „viimase miili“ tehtud’17 Koosehitamise kohta on kulude vähenemise direktiiv, EhS on täiendatud, kehtiv alates 01.01.2017 ühendused riigi rahastatud arendusprojektide raames rajatavatesse hoonetesse. 5 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Otsitakse ja selgitatakse võimalusi sidevõrgu tehtud ’17 Jõustus ehitusseadustiku muutmise seadus, millega võetakse üle lairibavõrgu ehitamist lihtsustav direktiiv ehitamisega kaasneva halduskoormuse (2014/61/EL kiire elektroonilise sidevõrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta). lihtsustamiseks asjaõiguse, ehitusõiguse ja Detsembris 2016 võeti üle lairibavõrgu ehitamist lihtsustav direktiiv (2014/61/EL kiire elektroonilise planeerimisõiguse regulatsioonis. sidevõrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta), mis jõustus 01.01.2017. Viiakse ellu vähemalt 3 „Viimase miili“ loobutud’ Tegevus ei osutunud planeeritud kujul vajalikuks. Tegevus viiakse ellu tegevuse „Järgmise põlvkonna kontseptsioonile tuginevat pilootprojekti. 17 elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse taristu rajamise“ toetusmeetme raames, mille jaoks on vahendid planeeritud riigieelarvest. Arengukava tegevussuund: Tagatakse Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa infoühiskonna vajadustele vastava staatus raadiosagedusressursi kättesaadavus Viiakse läbi sageduslubade konkurss 700 loobutud’ See tegevus on ketud tegevusega "Viiakse läbi avalik konkurss 700 MHz sagedusalas sageduslubade MHz sagedusalas 17 andmiseks mobiilsele andmesidele". Viiakse läbi avalik konkurss 700 MHz töös MKM ja SiM ei ole sobivat lahendust leidnud ja koostöö selle osas jätkub. sagedusalas sageduslubade andmiseks mobiilsele andmesidele Viiakse läbi avalik konkurss 2500 MHz tehtud’17 Sagedusload sideettevõtjatele on avaliku konkursi korras välja antud. sagedusalas sageduslubade andmiseks mobiilsele andmesidele Arengukava tegevussuund: Edendatakse Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa avalike WiFi võrkude turvalist staatus ülevalpidamist ning nende võrkude turvalist ülalpidamist, eeskätt avaliku sektori asutuste poolt (nt KOVid) Töötatakse välja ja kehtestatakse avaliku loobutud’ Juhendi välja töötamiseks ei ole tekkinud vajadust. sektori pakutavate avalike WiFi levialade 17 rajamise ja haldamise, sh turvalisuse juhised Toetatakse KOVide ja avalike loobutud Vajadust juhendi koostamise järgi pole tekkinud. internetipunktide pakutavate avalike WiFi ’17 levialade vastavusse viimist juhistega 6 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Arengukava tegevussuund: Käivitatakse Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa üleminek IPv6-le avalikus sektoris staatus Töötatakse välja IPv6-le ülemineku loobutud Eestis on hetkeseisuga ipv4 aadressiruumis veel piisavalt aadresse, mida kasutada ja enamik teenuseid on tegevuskava, tõstetakse avaliku sektori ’17 täna kasutatavad ipv4 aadressiruumi peal. Protsess ipv6-le üleminekuks on käivitumas ning tegemist on teadlikkust dünaamilise protsessiga, kus osapooled peavad ise otsuseid tegema. Üldise tegevuskava loomine ei ole selle taustal vajalik (või siis eeldaks protsessi riigipoolne kiirendamine toetuste ja täiendavate kulude kompenseerimise mehhanismi). Protsess toimub iseeneslikult vastavalt loomulikult tekkinud vajadusele ja survele. ASO võrk pakub IPV6 võimekust. Sellekohane teenusekirjeldus ASO klientidele on kättesaadav: https://www.ria.ee/ee/vorguteenused.html (hetkeseisuga on ASO võrgus IPV6 võrguliiklust alla 5%). Arengukava tegevussuund: Seistakse vaba Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa ja avatud interneti kasutamise õiguste eest staatus rahvusvahelisel tasandil, panustatakse oma ettepanekutega vastavasse rahvusvahelisse koostöösse Osaletakse aktiivselt rahvusvahelistes jooksev Vastavalt võimalustele on foorumites osaletud ja seisukohtade kujundamisel arvestatud foorumites ja organisatsioonides Eesti internetivabadusega. internetivabaduse seisukohtade levitamiseks Euroopa elektroonilise side seadustiku töös Eesti huvid on paketi menetlemise protsessis kaitstud. Sidekoodeks on jõudnud EL-is triloogide faasi. eelnõu menetlemine EL-i tasandil 2.1.2. Teenuste baastaristu arendamine Prioriteedi rakendamiseks püstitatud eesmärk:  Teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist nii kodus kui ka piiriüleselt Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 7 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Turvalist elektroonset identiteeti 37% (2013)10 Kava: 41% Kava: 45% Kava: 49% Kava: 53% (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) Tegelik: 41% Tegelik: 47,4% Tegelik: 51,1% Tegelik: 57,6% kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest9 Mitteresidentidele väljastatud 9 tk (2013)12 Kava: 50 tk Kava: 200 tk Kava: 1160 tk Kava: 5 000 tk kehtivate eID-de arv11 Tegelik: 107 tk Tegelik: 5 040 tk Tegelik: 15 000 tk Tegelik: 26 000 tk Digitaalset allkirja kasutavate 2,85% (2014) 2,85% Viidi läbi uuring 2014 Tehti ettepanek seda Tehti ettepanek seda tööealiste EL elanike osakaal aasta seisu teada edaspidi mitte mõõta. edaspidi mitte mõõta. saamiseks13 Põhjala (või teiste) riikide arv, 0 (2013) Kava: 1 Kava: 1 Kava: 1 Kava: 1 kellega Eesti on ühiselt arendanud 0 (2013)15 Tegelik: 1 Tegelik: 1 Tegelik: 1 Tegelik: 2 baastaristu komponente14 Riikide arv, kellega Eesti on avanud 0 (2013)17 Kava: 1 Kava: 2 Kava: 3 Kava: teenuste baastaristul (nt X-teel või Tegelik: 1 Tegelik: 3 Tegelik: 4 Tegelik: Valideeritakse elektroonsel identiteedil) põhinevaid eIDAS nõuetele piiriüleseid avalikke teenuseid16 vastavaid EL digiallkirju X-teega liitunud ettevõtete arv18 179 tk (2013)19 Kava: 188 tk Kava: 197 tk Kava: 206 tk Kava: 215 tk Tegelik: 248 tk Tegelik: 306 tk Tegelik: 308 tk Tegelik: 387 tk Tabel 2. Rakendusplaani prioriteedi „Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. 9 Turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) omavate isikute osakaal, kes on seda viimase 12 kuu jooksul vähemalt ühe korra elektrooniliselt kasutanud 10 Allikas: Sertifitseerimiskeskus 11 Mitteresidentidele väljastatud kehtivate Eesti isikutunnistuste (ID-kaart) arv. Mõõdetakse iga-aastaselt. 12 Allikas: Politsei ja Piirivalve Amet 13 Allikas: MKM uuring 14 Erinevate riikide/organisatsioonide arv, kellega on ühiselt arendatud baastaristu komponente 15 Allikas: Riigi Infosüsteemide Amet 16 Erinevate riikide arv, kellega Eesti on loonud baastaristul (nt X-teel või e-ID-l) erinevaid piiriüleseid avalikke teenuseid 17 Allikas: Riigi Infosüsteemide Amet 18 X-teega liitunud ettevõtete arv kumulatiivselt 19 Allikas: Riigi Infosüsteemide Amet 8 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Infoühiskonna arengukava eesmärgiks on majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetava info –ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) -taristu ning avaliku ja erasektori ühtse teenusruumi arendamine. Üheks tegevuste edukuse mõõdikuks on turvalist elektroonset identiteeti (ID-kaart, mobiil-ID, digi-ID jne) kasutavate inimeste osakaal eID-d omavatest elanikest. Kuigi ID-kaardi kui turvalise autentimis- ja allkirjastamisvahendi kasutamist avalike teenuste tarbimisel, aga ka laiemalt, edendati ka eelmisel eelarveperioodil (2007-2013) läbiviidud teadlikkuse tõstmise tegevuste raames, oli turvalist internetikasutust võimaldava elektroonse identiteedi (ID-kaart, mobiil-ID jne) kasutajaid elektroonset identiteeti (eID) omavatest inimestest 2014. aastal siiski vaid 41%. Kasutajate hulk on aasta-aastalt tõusnud ning 2017. aastal tõusis see 57,6 %ni. See siiski tähendab, et jätkuvalt ei kasuta märkimisväärne osa ID-kaarti omavaid inimesi kaarti digitaalseks allkirjastamiseks ja/või autentimiseks. 2017a oluliseks märksõnaks oli ID-kaardi Roca teoreetiline turvarisk ning massiline ID-kaartide uuendamine. Haavatavaid kaarte oli kokku pea 800 000. Nendest kaartidest uuendati ära 494 000 sh ca 62%. Uuendamata jäi 304 000 kaarti, nendest ca 100 000 kaarti noortel vanuses 0-20a k.a ning ca 46 000 kaarti vanuses 70 pluss. Turvariski tõttu kasvas ka Mobiil-ID kasutajate hulk aga arvatavast ei toonud see kaasa uusi kasutajad, senised kasutajad vahetasid pigem vahendit (asendasid ID-kaardi Mobiil-ID-ga). Samas on näha, et turvarisk ei ole avaldanud mõju üldisele eID usaldusväärsusele ja kasutamisele, toimingute hulk on jäänud samaks või pigem kasvanud. 2017. aastal tõusis märgatavalt küll Mobiil-ID omanike ja kasutaja hulk, aga ühiselt on tõdetud, et Mobiil-ID sisenemisbarjäär on liiga kõrge, et seda suurematesse massidesse viia. Sellest tulenevalt on turule tekkimas SIM vaba mobiilsel seadmel põhinev lahendus Smart-ID. Smart-ID on saavutanud esimese aastaga sama palju kasutajaid kui Mobiil-ID ehk ca 160 000. Kuna Smart-ID aktiveerimine toimus 2017a vaid ID-kaardiga, siis on kõik Smart-ID omanikud kajastatud ID-kaardi kasutajate hulgas. 2018a algusel loodi võimalus saada Smart-ID ilma ID-kaarti kasutamata, seega tuleb 2018. aasta jooksul tuleb tekitada riigipoolne seisukoht uute alternatiivsete eID lahenduse turule sisenemise osas ning hinnata, kas neid saab kaasata antud eesmärgi saavutamisse. Mitteresidentidele väljastatud kehtivate eID-de arvu osas on 2020. aastaks seatud sihttase märkimisväärselt ületatud tänu edukalt käivitunud e- residentsuse programmile. Järgnevatel aastatel on samuti ette näha e-residentsuse märkimisväärset kasvu. Digitaalset allkirja kasutavate tööealiste EL elanike osakaalu osas valmis MKM-i tellimusel 2015. aasta IV kvartalis Ernst & Young Baltic AS-i läbi viidud uuring20. Uuring hõlmas kokku 28. EL liikmesriiki ja kaasas täiendavalt Norra, Šveitsi ja Islandi. Kuigi töö eesmärgiks oli saada hinnang digitaalsete allkirjastajate arvu ja osakaalu kohta, siis tegelikkuses ei osutunud piisava usaldusväärsusega kvantitatiivsete andmete saamine paljude riikide puhul võimalikuks ja konkreetne allkirjastajate osakaal õnnestus hinnanguna esitada 14. riigi osas. Uuringu tulemusel selgus, et kvalifitseeritud digiallkirjade kasutamise osakaal on kõige suurem Eestis, Islandil, Luksemburgis ja Austrias. Lisaks tõi uuring välja, et 11. riigis väljastatakse eID kaarti, millel on kvalifitseeritud sertifikaat digiallkirjastamiseks ning viie riigi eID’l on olemas valmidus selle sertifikaadi paigaldamiseks. Uuringu tulemuseks võib pidada parema arusaama tekkimist digitaalse allkirjastamise mõõtmise ja rakendamisega seotud laiemate probleemide osas, millest olulisemad on digitaalse allkirjastamise alaste mõistete ja põhimõtete erinev tõlgendus nii riigiti kui erialaringkondades ning sellest tulenev erinev lähenemine mitmetele digitaalse allkirjastamise nõuetele. Sellisteks näideteks on ajatempli 20 Uuringud: https://mkm.ee/sites/default/files/riikide_profiilid.pdf; https://mkm.ee/sites/default/files/digitaalse_allkirja_kasutamise_osakaalu_uuringu_aruanne_printimiseks.pdf 9 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne kasutamise nõude rangus, kehtivuskinnituse võtmise olulisus ja ajastus digitaalsel allkirjastamisel jt. Sarnast uuringut ei ole plaanis lähiajal uuesti tellida ning mõõdik „Digitaalset allkirja kasutavate tööealiste EL elanike osakaal“ ei ole meie poolt kuidagi mõjutatav ning tõdeti, et see ei oma mõju majanduse kasvu, riigi arengut ja elanike heaolu toetava IKT-taristu ning avaliku ja erasektori ühtse teenusruumi arendamisele. Sellest tulenevalt tegi RIA 16. novembril 2016 kohtumisel MKM-is ettepanek antud mõõdik eemaldada. Uut asendusmõõdikut hetkel välja pakutud ei ole. 2016. aastal rakendus EL määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (edaspidi eIDAS) määrus, millega on reguleeritud digitaalallkirja nõuded ja standardid EU siseturul. Määrusega kehtestati EU piiriülesed digitaalallkirjastatud dokumentide formaadid. Seni Eestis kasutatav BDOC formaat ei vasta eIDAS määruse nõuetele ning ei ole piiriüleselt kasutatav (siseriiklikult siiski kasutatav). 2016. aastal alustatud ka standardsele ASICE formaadile üleminekut. DigiDoc klient tarkvaras on võimalik moodustada ASICE formaadis allkirjastatud dokumente, samuti on mõned suuremad eTeenuste pakkujad uue formaadi kasutusele võtnud. Kõik see loob eelduse aktiivsemaks piiriüleseks digitaalselt allkirjastatud dokumentide vahetamiseks. Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine on toetatud põhimõttest ja praktikast, et riigi koosvõime lahendusi (X-tee, eID jne) on arendatud ja arendatakse viisil, mis võimaldavad neid kasutada ka era- ja kolmandas sektoris. Indikaatori „Põhjala (või teiste) riikide arv, kellega Eesti on ühiselt arendanud baastaristu komponente“ osas oleme liikunud prognoositud tempos. 2017. aasta jooksul on nii Eestis, kui Soomes reaalselt rakendatud teise riigi ökosüsteemis ning piiriülene koostöö jätkub. 2017. aastal ühendati Eesti X-tee ja Soome Palveluväyläning X-tee liikmetel on nüüd võimalus realiseerida piiriüleseid teenuseid Soome Palveluväylä liikmetega. Üleminekut X-tee versioonile 6 on pikendatud ning plaan on lõpetada üleminek 2019. aasta I poolaastal. Baastaristu arendamise vaates on oluline välja tuua ka mõned arengud konkreetsete tegevuste lõikes: 1) On ajakohasena hoitud pikaajalised strateegiad ehk roadmap’id olulisemate baaskomponentide (X-tee, eID jms) arendamiseks. Koostöös Soome Rahvastikuregistri keskusega (Soome X-tee e Palveluväylä haldaja) on arendatud X-tee tuumtehnoloogiat ja seda juurutatud nii Eestis kui Soomes. 2017. aastal asutati ühisorganisatsioon (MTÜ Nordic Institute of Interoperability Solutions), mis tegeleb asjakohase tehnoloogia arenduse ja kvaliteedi tagamisega – säästes RIA-le tulevikus ressursse kohaliku ökosüsteemi haldamiseks. 2) Lisaks eID tehniliste lahenduste koordineerimise ja jätkusuutliku arengu eest vastutamise RIA pädevusse toomisele aastal 2015, lepiti kokku Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ja MKM vahel usaldusteenuste (sertifitseerimisteenused ja ajatempliteenused) vastutuse pädevuse üle toomine RIA-sse aastast 2017. SiM, MKM, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja RIA vahel on ühiselt kokku lepitud, et kogu elektroonilise identiteedi vastutus ja teadmised koondatakse RIA-sse. Koostöö PPA, SMIT ja RIA vahel on alanud väga hästi, ühiselt on panustatud probleemide lahendamisse ning uue ID-1 hanke koostamisse ning 2017a juba uue-ID-kaardi juurutamisesse. Samuti oli koostöö väga hea turvariski lahendamisel. 3) eID valdkonnas jäi 2017a koostöö Lätiga tahaplaanile, tulenevalt turvariski lahendamisele ja uue ID-kaardi juurutamisele. 2017a tehti allkirjastamislahendusi muudatusi nii Eesti (üleminek ECC-le) kui Läti poole peal, mille tulemusel tuleb taas arendada vastastikust 10 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne ASICE formaadis allkirjastatud dokumentide valideerimist nii Läti kui Eesti allkirjastamislahendustes 2017. aasta esimeses pooles tekkis Läti allkirjade ja Läti ID kaardi tugi ka Eesti DigiDoc klient rakendusse. 4) 2016. aastal loodi võimekus ID-kaartide kauguuendamiseks, mille tulemusel on käivitatud kasutuses olevate ID-kaartide tarkvara ja krüptograafia uuendamine, tagamaks kaartide jätkuvat kõrgetasemelist turvalisust. 2016. aastal uuendas oma ID-kaardi tarkvara ja/või sertifikaate üle 70 000 kaardiomaniku. Protsess jätkus ka 2017 aastal, 30.06.17 lõppes vanema põlvkonna ID-kaartide uuendamine (väljastatud enne 10.2014) tulenevalt eIDAS nõuetele. 2017 a alustatud turvariski tõttu 800 000 kaardi uuendamisega. 5) 2017. aastal avaldati Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (edaspidi RIHA) uue versiooni esimene etapp (andmekogude kirjeldamise ja kooskõlastamise moodul). Väiksemahuline arendus jätkub ja suurem arenguhüpe on plaanis teha 2019. aastal. 6) eIDASe ülevõtmine – eIDAS määrus jõustus 2016. aastal. On jätkatud piiriüleste lahenduste käivitamist, sh EL liikmesriikide digiallkirjade valideerimisrakendus SiVa käivitamine ning piirüleste autentimislahenduste arendustega tagamaks Eesti eID vahendite tunnustamise EL liikmesriikide e-teenustest ning EL kodanikele Eesti avaliku sektoti e-teenuste avamist, 2016. aastal kaotas kehtivuse senine Digitaalallkirja seadus (DAS) ning selle asemel on nüüd E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus (EUTS). 7) Jätkub portaali eesti.ee uuendamine. 2017. aasta juunikuus tuldi välja tehniliselt ja vormiliselt uue eesti.ee portaaliga. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema ühtlasi suunatud infoühiskonna arengukava meetme „Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine“ elluviimisele: Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Avaliku ja erasektori ühtse teenusteruumi arendamine Arengukava tegevussuund: Arendatakse Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa teenusteruumi koosvõime lahendusi nii, et need vastaksid tehnoloogia arengule ning toimiksid turvaliselt nii riigi siseselt kui piiriüleselt Töötatakse välja ja rakendatakse baastaristu (X- jooksev X-tee, eID osas valmivad RIA roadmapid. Vastavalt vajadusele on roadmappe uuendatud. tee, ID kaardi infrastruktuur) arendamise ja haldamise kontseptsioon. eID kasutajatoe pöördumiste vähendamise tehtud’ 17 Analüüs teostatud, lõpparuanne kätte saadav analüüs uueks kasutajatoe rahastusmudeli siit https://www.ria.ee/public/toetusskeem/uuringud/eIDkasutajatoeanalyys.pdf. väljatöötamiseks ja haldusprotsesside parendamiseks. 11 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Edendatatakse üleminekut ETSI standardist töös 2017 toimusid infopäevad, kus räägitud vanade (ddoc) failide üle tembeldamisest ning tulenevale digitaalallkirja vormingule (.bdoc), eesmärgistatud 2018 aastal ühe laialdasemalt ASICE kasutusele võtmist. ASIC-E. BDOC standardi kasutuselevõtmisega seotud töös EE ajalooliste allkirjade (ddoc, bdoc, xtee) ja PDF allkirjade (eIDAS ühilduvad) valideerimine jätkutegevused: 1) teavitustegevused; 2) luua (SiVa) (tehtud’17); ddoc formaadis digiallkirjastatud failide pikaajalise tõestusväärtuse tehniline lahendus ajalooliste (ddoc) ja tagamiseks ajatempli lisamine (TeRa) (tehtud’17). Uue krüptokonteineri formaadi ja vähemlevinud digiallkirjade valideerimiseks. 3) spetsifikatsiooni ning rakenduse prototüübi loomine (KONT) on töös. luua tehniline lahendus mis lihtsustab ddoc formaadis olevate failide üleallkirjastamine. EL eID määruse rakendamine Eestis. töös eIDAS määruse usaldusteenuste osa on Eestis rakendunud. Vastavad juhendmaterjalid on koostatud, teavitamisüritusi korraldatud, eIDAS vastavate usaldusteenuste kasutamist hõlbustavad tehnilised lahendused on osaliselt RIA poolt loodud. Toimunud on ettevalmistused eIDAS määruse eID osa rakendumiseks ja Eesti eID skeemi teavitamiseks. Iseteeninduskioskite kasutamisele võtmine ootel Seoses planeeritavate muudatusetega biomeetria hõive ja töötlusega seotud regulatsioonis isikutunnistuse ja elamisloakaardi vastavalt biomeetria kontseptsioonile ei ole mõistlik tehnilist lahendust ennem realiseerida. väljastamiseks. Töötatakse välja ja rakendatakse biomeetrilise töös Biomeetrilise isikutuvastamise kontseptsioon on välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse isikutuvastamise kontseptsioon. kinnitatud. Selle rakendamiseks on planeeritud ressursid riigi eelarvest ja EL Struktuurivahenditest. Arendatakse uus Eesti.ee portaal eesmärgiga töös 2017. aastal on uuest portaalist avaldatud autentimata vaade ehk see osa portaalist, mis ei vaja tõsta teenuste kvaliteeti, sh eesti.ee tehnilise sisselogimist. Autenditud vaate arendustega minnakse edasi ja tulemused avalikustatakse platvormi vahetus. etapiviisiliselt kuni 2018. aasta I kvartalini. Ruumiandmekogumid viiakse vastavusse töös SFist saadud rahastuse toel (285 000, mis on tabelis) on algatatud geoportaalide kaardiliideste Euroopa Ühenduse ruumiandmete konsolideerimine ja kasutajaliidese tegemine, arendus on töös. 2017. aastal alustatud arenduste infrastruktuuri (INSPIRE) direktiivi nõuetele valmimise tähtaeg on 2018 teine poolaasta. Selle tulemusena paraneb Maa-ameti kaarditeenuste ning laiendatakse geoinfo universaalsel kujul kasutus mobiilsetes seadmetes, lihtsustub erinevate andmekihtide koos kasutamine. kättesaadavust. Laiendatakse ID-kaardi baastarkvara tuge töös Mopp 1projekti lõpetatud, funktsionaalsus toodangus. Algatatud MOPP2 projekt, arendustega mobiilsetele operatsioonisüsteemidele. alustatud. 12 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Arengukava tegevussuund: Arendatakse Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa asutuste-, sektorite ning rahvusvahelist koosvõimet, et riigi infosüsteem toimiks ühtse koosvõimelise tervikuna Ajakohastatakse koosvõime raamistiku jooksev 2017 aastal tegevusi ei toimunud. dokumente, luuakse ja levitatakse asjakohaseid juhendmaterjale ja tõstetakse koosvõime alast teadlikkust - jätkutegevused 1) koosvõimeraamistiku uuendatud versiooni publitseerimine ning teavitustegevused (2015- 2016). Lepitakse kokku prioriteedid ja osaletakse ootel Standardimise teema on ootel, selle juhtimise peab üle võtma MKMi loodav meeskond CTO aktiivselt IKT standardimistegevuses. juhtimisel. RIHA uuele visioonile vastava lahenduse töös I etapp uuest RIHAst vastavalt visioonile oli 2017 novembriks valmis. Vana RIHA on realiseerimine ja juurutamine. lugemisõigusega. Olemas on agiilne arendusleping ühe partneriga. RIHA II iteratsioon projekti ei rahastatud, mistõttu jätkub arendus RIA ressurssiga. Planeerimisel on uue hanke korraldamine, et käivitada raamleping mitme partneriga. Arendatakse teenusteruumi koosvõime töös Jätkati küberjulgeoleku strateegia 2014-2017 rakenduskava tegevuste täitmisega ning alustati lahendusi nii, et need toimiksid turvaliselt. uue küberjulgeoleku strateegia (2019-) väljatöötamisega. Arengukava tegevussuund: Luuakse eeldused Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa ja otsitakse aktiivselt võimalusi teenuste baastaristu kasutamiseks piiriüleseks teenuste osutamiseks Käivitatakse prioriteetsed piiriülesed teenused töös Ametkonnad jätkasid arutelusid. Ükski teenus pole veel rakendunud. (näiteks elektrooniline andmevahetus maksuametite vahel) Soomega. Toimib baasinfrastruktuuri komponentide töös NIIS on asutatud. EE-FI ühine koodiarenduses koostöö toimib. rahvusvaheline ühisarendus. 13 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Osaletakse aktiivselt EL digitaalse ühtse jooksev EL strateegiate kujundamisel osalemine toimub. siseturu arengut toetavate strateegiate ja regulatsiooni kavandamisel ning vastavate üle- euroopaliste või regionaalsete projektide läbiviimisel. Arengukava tegevussuund: Analüüsitakse ja Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa piloteeritakse pidevalt innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõttu Toetatakse keeletehnoloogiate kasutuselevõtu ootel Vastavalt keeletehnoloogia programmile, koostöös EKT juhtkomiteega, luuakse tegevusplaan pilootprojekte avalikus sektoris. 2018 aastaks. Arengukava tegevussuund: Dubleerimise Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa vältimiseks ja kuluefektiivsuse suurendamiseks edendatakse andmete ja tehnoloogiate ühis-ja taaskasutatavust Riigipilve rajamine ja serverimajutusressursside töös 2017ndal aastal avati kasutajatele riigipilve toodangukeskkond. Lahendus on püsti pandud konsolideerimine. kahes geograafiliselt erinevas lokatsioonis ja sellele on teostatud ISKE H taseme audit. Lahenduse tutvustamiseks on korraldatud riigipilve infopäev ning eraldi seminar koos töötoaga. Riigipilv pakub hetkel klientidele võimalust osta virtuaalmasinaid, salvestuspinda ja x-tee turvaserveri teenust. 2017ndal aastal on veel plaanis uuendada kontsessioonilepingut, eesmärgiga lisada riigipilve platvormile veel vajalikke teenuseid. Riigipilve teenuseid kasutab ja maksab nende eest vähemalt 3 klienti. Toetatakse Eesti kultuuripärandi digiteerimist ja töös Tegevustega alustatakse vastavalt Kultuuriministeeriumi esitatud kultuuripärandi digitaalsena säilitamist. digitaliseerimise road-mapile. Töötatakse välja andmekogude andmete töös DBPTK ja DBVTK esmaste versioonide valmimise järel on Rahvusarhiiv neid tarkvarasid arhiveerimise põhimõtted ja luuakse intensiivselt testinud ja asutustele (RIA, EMTA, KRA, PRIA, RMK, RIK jt) tutvustanud. arhiveerimise abivahendid. Samuti on lõpusirgel esimene suuremahuline andmekogu arhiveerimine nende vahendite abil (Kaitseressursside Ametist). Koostatud on andmekogude hindamisotsus (defineeritud arhiiviväärtust omavad andmekogud) ja tegeldud arhiveerimise põhimõtete sõnastamisega. Testimise tulemusel on selgunud rida vajadusi, mis tuleb DBPTK ja DBVTK rakendustes sisse viia, et nende kasutamine oleks terviklik ja efektiivne nii andmekogude pikaajaliseks arhiveerimiseks Rahvusarhiivis kui ka asutustes (meie praktiline näide on EMTA) kohapeal lühiajaliseks ja keskmiseks arhiveerimiseks – tuleb suurendada kasutusmugavust ja toetada 14 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne andmekogude erinevaid vaateid (view’sid). Ühtne SSO avalikule sektorile - eIDAS Node. töös Realiseeritakse eraldi TARA autentimisteenusega kogu avalikule sektorile. Arendatud MID ja ID kaardi tugi. SSO sessioonihalduse lähteülesande ja analüüsi teotamine. Toetatakse riigi teenuste baastaristu arendamist. töös 2017. aastal koostati 3 investeeringute kava kogumahus 3 896 979 eurot. Heaks kiideti kokku 14 projekti. Tagatakse eID tarkvara lõppkasutajatele ja jooksev Toiminud 3 suuremat reliisi. arendajatele. Usaldusteenuse rolli ja tehniliste nõuete jooksev Järgmised tegevused realiseeritud uue ID-kaardi projekti raames: määratlemine. 1) ID-kaardi kiibirakenduse elektroonilise tuvastuse, digiallkirjastamise ja personaalse krüpteerimise riigiülesed arendusvajadused (sh mõju) on kaardistatud ning olemas roadmap nende realiseerimiseks; 2) RIA on tarninud turvalise ja ökosüsteemiga koosvõimelise ID-kaardi kiibirakenduse PPA-le (alates 2018); 3) ID-kaardi kiibirakendus on sertifitseeritud (alates 2018). 4) Usaldusteenuste nõuded on detailselt defineeritud 5) ID-1 hankes sisend antud ja tegevused vastavalt hanke/projekti plaanidele 6) Kontaktivaba kaardi teostatavuse analüüs PPA ja RIA vahelise eID koostöö juurutamise (eID ja usaldusteenuste vastutus RIA-s) leping on sõlmitud kahe asutuse vahel. Alternatiivsete eID lahenduste hindamine on töös, ideed tutvustatud eID koordinatsioonikogule. Algatatud uue projektina eID kasutamise ülevaate keskkonna loomine (minu dokumendid ja toimingud eesti.ee keskkonnas). Rajada Eesti andmesaatkond. töös Peaministrid on sõlminud riikide vahelise kokkulepe (20.06.2017), mille alusel on Eesti andmetele ja infosüsteemidele, mis Luksemburgi varundadakse, tagatud puutumatus ja immuniteet. Tegemist on esimese taolise riikide vahelise lepinguga. Samuti on leping hetkel ratifitseerimisel Riigikogus. Rendileping Luksemburgiga nende riikliku andmekeskuse kasutamiseks andmesaatkonnana sõlmiti 8. oktoober 2017, Eesti riik hakkab Luksemburgile renti maksma 1. jaanuarist 2018. Renditasu maksmiseks on riigi eelarvest MKMile eraldatud järgnevaks 4 aastaks 236 000 eurot/aastas. Ettevalmistamisel on hanked andmesaatkonna sisustamiseks, selleks on SF vahenditest RIK-ile (RIK vastutab andmesaatkonna tehnilise lahenduse rajamise eest) eraldatud 1 000 000 eurot. 15 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Tagada Eesti avaliku sektoriga suhtluseks jooksev Asutused ja erasektor kasutab X-teed. X-tee kasutusstatistika on kättesaadavaks tehtud andmevahetusplatvorm. liikmetele ja avalikkusele. Algatatud on liitumise ja liikmeks olemise protsesside ning nõuete ülevaatamine. Tagada baaskomponentide sertifitseerimine jooksev Korraldatud 2 hankemenetlust X-tee protokollistiku standardiseerimise dokumentatsiooni loomiseks. Mõlemad hanked nurjunud - ei tulnud ühtegi pakkumist. Hangete eelarve (40000) ei tekitanud võimalike teostajate ringis piisavat motivatsiooni. Kriitiliste andmekogude offline varundamine töös Varundatud 10-st identifitseeritud kriitilisest registrist Eesti füüsilisse saatkonda 5 registrit. Eesti saatkondadesse Teiste registrite puhul on langetatud otsus need varundada interneti teel Luksemburgi andmesaatkonda või käivad juriidilised protsessid, mis võimaldaksid neid andmekogusid teise lokatsiooni ehk siis Eesti füüsilisse saatkonda varundada. 2.2. Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT-oskuste tõusu kaudu Eesmärk on panustada tööhõive kasvu ning liikuda suurema lisandväärtusega töökohtade loomisse ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. Selle eesmärgi saavutamiseks seatakse järgmised sihid:  Inimesed teavad ja oskavad internetti oma elukvaliteedi parandamiseks kasutada  Suurema lisandväärtusega töökohtade arvu kasv kõrgemate IKT- oskuste kaudu Digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 Interneti mittekasutajate21 osakaal 16-74 18,6% (2013)22 Kava: 14,0% Kava: 14% Kava: 12% Kava: 10% aastaste Eesti elanike seas Tegelik: 14,5%23 Tegelik: 10,9%24 Tegelik: 12,8%25 Tegelik: 11% 21 Interneti mittekasutajateks loetakse 16-74 a. inimesi, kes ei ole viimase 12 kuu jooksul või kunagi internetti kasutanud 22 Allikas: Statistikaamet 23 Allikas: Statistikaamet 24 Allikas: Statistikaamet 16 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Isikute osakaal, kes hindavad oma Algtase 68% (2013)27 2014. aasta seisuga 2015 aasta seisuga 70% N/A arvutikasutamise oskusi piisavaks enda andmeid ei kogutud andmeid ei isikuandmete kaitsmiseks internetis26 kogutud. Uuesti mõõdetakse 2016 aastal Isikute osakaal, kes on kasutanud e- Algtase: 23% (2013) Kava: 27% Kava: 31% Kava: 35% Kava: - kaubandust28 Tegelik: 49% Tegelik: 58,9% Tegelik: 56,5% Tegelik: 58,2% Isikute osakaal, kes on kasutanud piiriülest Algtase: 57% (2013)30 Kava: 61% Kava: 65% Kava: 69% Kava: 73% e- kaubandust29 Tegelik:45,2% Tegelik: 44,2% Tegelik: 41,3% Tegelik: 45,3% Tabel 3. Rakendusplaani prioriteedi „Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT- oskuste tõusu kaudu“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. Eesti infoühiskonna arengukava 2014-2020 seab eesmärgiks panustada kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise ning rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu suunas. See tähendab eeskätt kõrgemate IKT-oskuste arendamist ning seda ka IKT-välistel erialadel ja sektorites. Infoühiskonna arengukava 2020 oskustega seotud eesmärkide saavutamiseks peavad digitaalse kirjaoskuse ja kõrgemate IKT-oskustega arendamise meetmed olema horisontaalselt lõimitud kõigis haridusvaldkonna strateegiadokumentides, rakenduskavades ning EL toetusskeemides. Infoühiskonna arengukava kõrval panustab kirjeldatud eesmärgi saavutamisse kõige enam Haridus- ja teadusministeeriumi (edaspidi HTM) Elukestva õppe strateegia ning eeskätt selle digipöörde programm. Detailsem ülevaade programmi raames 2017. aastal saavutatust on toodud HTM-i valdkondliku arengukava tulemusaruandes. 2015. aastal majandus- ja taristuministri kinnitatud EL SF programm „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks“, mis panustab otseselt IÜAK2020 oskuste ploki eesmärkide täitmisse, on edukalt käivitunud. Programmi 8,5 miljonilisest eelarvest on 2017. aasta lõpuks planeeritud 5 846 934,71 eurot. Digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks ja tööalaste väljavaadete parendamiseks on jätkuvalt prioriteet. Aasta aastalt on nii EL-s kui Eestis tõusnud prioriteediks tööstuse digitaliseerimise temaatika, mis omakorda sunnib fokusseerima konkreetsematele 25 Allikas: Statistikaamet 26 16-74-aastaste Eesti elanike osakaal, kes hindavad oma arvuti kasutamise oskusi piisavaks oma isikuandmete kaitsmiseks internetis. Aastaks 2020 peab Eesti tase olema 10%punkti kõrgem kui EL keskmine. 27 Allikas: Statistikaamet 28 16-74-aastaste Eesti elanike osakaal, kes on viimase 12 kuu jooksul interneti vahendusel eraotstarbeks tooteid või teenuseid ostnud või tellinud 29 Viimase 12 kuu jooksul interneti vahendusel eraotstarbeks tooteid või teenuseid ostnud või tellinud 16-74-aastaste Eesti elanike osakaal, kes on tooteid või teenuseid ostnud või tellinud piiriüleselt teistest EL riikidest (osakaal e-kaubanduse kasutajatest) 30 Allikas: Statistikaamet 17 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne majandussektoritele ja valdkondalele, kus digitaalse kirjaoskuse probleem / puudujääk on kõige suurem. Heal tasemel töötava elanikkonna digitaalset kirjaoskust võib vaadelda kui eeltingimust kõrgemate erialaste IKT-oskuste arendamiseks. Tulenevalt eelnevast, viidi MKM-i EL SF digitaalse kirjaoskuse programmist 2017.aastal läbi tööstussektori töötajatele suunatud digitaalse kirjaoskuse hange, mille eesmärk on jõuda 3000 ja 1000 ettevõtte juhini. Eelistatud tööstusvaldkondadena fokuseeritakse eeskätt puidu-, metsa-, masina- ja metallitööstuses. Olulise osa projekti sihtrühmast moodustab venekeelne elanikkond ning see viiakse ellu aastatel 2017-2020. Teise baasoskustele suunatud koolituprojektina viidi läbi hange kogukondliku tegevuse toetamiseks ja koolituste läbi viimiseks eeskätt raamatukogudes. Raamatukogudest on kujunenud teatud gruppidele infoühiskonna teenuste tarbimise kohad. Raamatukogutöötajad on aga saanud endale lisaks nõustajarolli digi ja e-teenuste kasutamist puudutavates küsimustes. Koolitusprojekti eesmärk on on toetada raamatukogutöötajaid (1000 inimest) selles rollis hakkama saamisel ning anda esmased digioskused ca 5000-le inimesele, kellel need puuduvad või on ühekülgsed. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema suunatud infoühiskonna arengukava meetme „Digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks“ elluviimisele. Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Digitaalse kirjaoskuse arendamine isikliku heaolu suurendamiseks Arengukava tegevussuund: IKT- Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa baasoskuste omandamine üldhariduskoolis staatus Arendatakse edasi Wolframi arvutipõhise tehtud’17 Seatud eesmärgid on täidetud ning programm rakendatud põhikoolides ja gümnaasiumides. matemaatika programmi ning see rakendatakse põhikoolides ja gümnaasiumides. Luuakse metoodika ja viiakse läbi tehtud ’17 Tegevus täidetud, Tartu Ülikool andis töö (digipädevuse hindamisvahend) HTM'le üle 15.novembril süsteemne õpilaste IKT-alaste pädevuste 2017. Põhikooli ja gümnaasiumi katselised tasemetööd viiakse läbi 2018.a kevadel. mõõtmine. Arengukava tegevussuund: IKT Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa baasoskuste omandamine täisealiste staatus interneti mittekasutajate seas 18 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Toetatakse programmi "e-Kogukond" kaudu tehtud ’17 Hange viidi läbi ja leping sõlmiti 2017 aastal. Lepingupartner alustas koolituste korraldamisega. regionaalseid kogukondlikke algatusi IKT- oskuste edasiandmiseks. Koostöös vaba tarkvara kogukonnaga viikse loobutud’17 Koostöö sisu ja ulatust vaba tarkvara kogukonnaga hinnatakse uuesti arengukava üle vaatamise käigus läbi vaba tarkvara teabepäev. 2018. aastal. Arengukava tegevussuund: IKT-pädevuste Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa määratlemine haridustasemetel ning staatus erialade kutsestandardites Arendatakse ja/või luuakse arvutiõppe ja töös Põhikooli valikõppeained on välja töötatud. Täiendavalt on väljatöötamisel ka vastavad informaatika valikkursused põhikoolile ning õppematerjalid. Gümnaasiumi valikkursused on väljatöötamisel ning neid piloteeritakse 2018.aastal. gümnaasiumile. Kõrgemate IKT oskuste arendamine Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 16-74-aastaste elanike osakaal, kes 76% (2013)32 Kava: 78% Kava: 80% Kava: 82% Kava: 84% hindavad oma arvuti kasutamise oskusi Tegelik: 2014 aasta Tegelik: 2015 aasta Tegelik: 70,5% Tegelik: N/A piisavaks töökoha otsimiseks või seisuga andmeid ei seisuga andmeid ei vahetamiseks järgmise aasta jooksul31 kogutud kogutud. Uued andmed tulevad 2016 aasta jooksul Tööandjate rahulolu tööturul Algtase puudub Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad Andmed puuduvad saadaolevate töötajate IKT-oskustega33 IKT-spetsialistide osakaal koguhõives34 3% (2013) Kava: 3,1% Kava: 3,3% Kava: 3,5% Kava: 3,7% Tegelik: 4,9% Tegelik: 5,5% Tegelik: 6,7% Tegelik: uued andmed 2018.aasta jooksul 31 16-74-aastaste elanike osakaal, kes hindavad oma arvuti kasutamise oskusi piisavaks töökoha otsimiseks või vahetamiseks järgmise aasta jooksul 32 Allikas: Statistikaamet 33 Metoodika on välja töötatud IT-Akadeemia 2016+ programmi raames. Esimesed tulemused mõõdetakse 2016.a lõpus seoses IT-Akadeemia tulemusrahastuse mõõtmisega 34 Algtaseme allikas „Eesti IKT kompetentsidega tööjõu hetkeseisu ja vajaduse kaardistamine“, Praxis (2013). Alates 2014.aastast taseme allikas Statistikaameti Eesti tööjõu- uuring. 19 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne IKT-sektori toodete ja teenuste ekspordi 13,5% (2013)35 Kava: 15,6% Kava: 16,3% Kava: 17% Kava:17,7% osakaal kogu ekspordist Tegelik: 13,7% Tegelik: 13,2% Tegelik: uued andmed Tegelik: uued andmed 2017. aasta jooksul 2018.aasta jooksul Tippspetsialistide osakaal kogu hõivest 9,9% (2013)36 Kava: 10,2% Kava: 10,5% Kava: 10,8% Kava:11,1% Tegelik: 9,3% Tegelik: uued andmed Tegelik: 9,8% Tegelik: 10,8% tulevad 2016 aastal Tabel 4. Rakendusplaani prioriteedi „Rohkem kõrgema lisandväärtusega töökohti, suurem rahvusvaheline konkurentsivõime ja kõrgem elukvaliteet inimeste IKT- oskuste tõusu kaudu“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. Kõrgemate IKT oskuste osas on 2017.aastast oluline välja tuua Vali-IT! ümberõppe projekti koolituste käivitumist37, mille eesmärk on ümber koolitada töötavaid kõrgharidusega inimesi tarkvaraarendajateks. 2020. aasta lõpuni kestvate koolituste käigus saavad uued oskused 500 inimest. Koolitusprojekti uuenduslikkus seisneb selle intensiivsuses ja õppevormis – 3,5 kuud, millest 6 nädalat moodustab auditoorne teooria omandamine ning 8 nädalat praktika IT-ettevõtetes. 2017.a lõpu seisuga on võimalik välja tuua ka esialgne statistika töötamise ja projekti edenemise kohta. Projekti kaudu on ümber koolitatud 65 inimest, kellest töötab 49 ehk 75%. Ettevõtjate ehk praktikajuhendajate tagasiside kursusel osalenute teadmiste ja oskuste kohta on valdavalt kas „suurepärased“ või „piisavad“. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema ühtlasi suunatud infoühiskonna arengukava meetme „Kõrgemate IKT-oskuste edendamine“ elluviimisele: Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Kõrgemate IKT-oskuste edendamine Arengukava tegevussuund: IKT- oskuste Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa omandamine madala või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkonna hulgas 35 Allikas: Statistikaamet 36 Allikas: Statistikaamet 37 www.vali-it.ee 20 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Tööealisele elanikkonnale pakutakse töös 2017. aastal loodi ESF programmi „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste tööalase / erialase IKT koolitusi (täiend- ja avardamine“ toel üle 1800le täiskasvanule võimalus oskuste täiendamiseks/omandamiseks ümberõppe vormis). arvutikasutuse valkdonnas. Kokku rahastati 139 kursust millega loodi 1826 koolituskohta. See arv sisaldab tööalase arvutikasutuse kursusi, mis on liigitatud arvuti valdkonda. Sellele lisanduvad kursused teistes valdkondades, mis osaliselt sisaldub arvutikasutuse komponent (nt materjalitöötluse valdkonnas CNC pingi operaatori koolitus, mehhaanika valdkonnas arvujuhitava metallipingi juhtimise koolitus jmt). Toetatakse IKT-pädevuste määratlemisega loobutud’17 Kutsestandardite uuendamine on jooksev tegevus. seotud tegevusi ning IKT-karjääriinfo loomist. Arengukava tegevussuund: IT- Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa spetsialistide osakaalu suurendamine koguhõives Jätkatakse IT-Akadeemia programmi töös ITA programmi rahastamine jätkub. Täiendavalt on loodud võimalused IKT valdkonnas teaduse elluviimist. arendamiseks, mis loob ka õppeks uued võimalused. Koostöös ülikoolidega luuakse 6 teadussuunda. Õpipoisiõppe raames piloteeritakse töös Vaatamata varasematele kokkulepetele loobus Tartu Ülikool õpipoisiõppe magistriõppe erinevaid töökohapõhise IT-õppe rakendamisest soovitud mahus. Tartu Ülikool näeb 50:50 proportsioonis õpipoisiõpet rakendusmudeleid nii kutse- kui ülejõukäivana ja rakendab seda vähendatud mahus. HTM analüüsib täiendavaid võimalusi kõrgkoolides IT-hariduse kvaliteedi tõstmise soovitud kujul õpipoisiõppe rakendamiseks IKT valdkonnas. eesmärgil. Toetatakse IKT-hariduse populariseerimist tehtud ’17 Tegevus 1: IKT hariduse populariseerimine jätkub Progetiigri programmi egiidi all. Tegemist on kõigil haridustasemetel ja huvihariduses. EÕS2020 digipöörde programmi jätkuva tegevusega. Tegevus 2: 2017.a septembri seisuga on koolitatud 101 inimest 200-st. Tegevus 3: Hange IKT-valdkonna karjääriteadlikkuse tõstmiseks on välja kuulutatud Q4 2017.a. Tegevus 4: 2017.a septembri seisuga on koolitatud 121 inimest 450-st. koolitamine lõpetatakse 2018 aasta jooksul. Arengukava tegevussuund: Kõrgemate Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa IKT- oskuste omandamine teiste kutse- ja kõrghariduse erialade raames ning teistes majandussektorites, eelkõige nutika spetsialiseerumise valdkondades 21 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Õpetajate ja õppejõudude IKT töös Haridusvaldkonna OSKA koostatud, millele vastavalt kutsestandardid uuendatakse 2018.aastal. kompetentsi arendamine Õpetajatele pakutakse digipädevuse täienduskoolitust HITSA kaudu ja lisaks on HTM näinud ette digioskuste arendamise kohustuse muude õpetajakoolituste raames (kompetentsikeskuste kaudu). Erialaõpetajate IT oskuste koolitusi 2017.aastal keskselt ei pakutud. 2018.aastal töötatakse välja koolitusplaan (koolitaja, koolituse sisu) ja võimalusel alustatakse ka koolitustega. Toetatakse IKT-alaseid täiend- ja töös 2017.a septembri seisuga on koolitatud 38 inimest 500-st. Tegevus jätkub septembrini aastal ümberõppekoolitusi kõrgemate IKT-oskuste 2020. arendamiseks tööealisele elanikkonnale. Toetatakse infoühiskonnaalase teadustöö loobutud ’17 Tegevusest loobutud, sest tegemist jooksvate tegevuste, tööülesannetega. mahu suurenemist sh. korraldatakse IKT-ga seotud teadustööde konkursse kõrgkoolide mitte-IKT-erialade tudengitele ning toetatakse eriauhindade väljaandmist teistel teadustööde konkurssidel. Küberspetsialistide oskuste ja töös Uuringu tellimiseks hange 2017 korraldatud. Uuringu tegevusi alustatakse 2018 aastal. tööjõuvajaduse kaardistamine. 2.3. Nutikam riigivalitsemine Eesmärk on saavutada olukord, kus avaliku sektori juhtimine ja toimimine on tänu IKT võimaluste oskuslikule kasutamisele nutikam, tõhusam, terviklikum, jätkusuutlikum ning avatum. Selle eesmärgi saavutamiseks seatakse järgmised sihid:  Avaliku sektori teenused on mugavad kasutada ja kuluefektiivsed  Teenuseid luuakse ja poliitikat kujundatakse avaliku sektori ja kodanike koostöös  Kvaliteetsemad ja teadmistepõhisemad poliitikaotsused IKT kasutamise kaudu Paremate avalike teenuste arendamine IKT abil Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 22 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Ühtsetele kvaliteedinõuetele vastavate Ühtsed Ühtsed Ühtsed Teenuste kataloogis Teenuste kataloogis avalike teenuste osakaal kõigist kvaliteedinõuded kvaliteedinõuded kvaliteedinõuded kirjeldatud 1563 kirjeldatud 1626 avalikest teenustest38 töötatakse välja töötatakse välja 2016. töötatakse välja 2016. teenust. Metoodika teenust. Metoodika 2016. aastaks aastaks aastaks täpsustub. täpsustub. Avalikest e-teenustest teadlike elanike 29% (2013)40 Kava: 45% Kava: 53% Kava: 61% 2017 aasta seisuga osakaal39 Tegelik: 33% Tegelik: 2015.aasta Tegelik: Täpsustub andmeid ei kogutud seisuga andmeid ei kogutud Avalikest e-teenustest teadlike 34% (2013)42 Kava: 48% Kava: 55% Kava: 62% 2017. aasta seisuga ettevõtjate osakaal41 Tegelik: 37% Tegelik: 2015.aasta Tegelik: Täpsustub andmeid ei kogutud seisuga andmeid ei kogutud Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 67% (2012)44 Kava: 70% Kava: 73% Kava: 76% 2017. aasta seisuga (16.-74-aastaste elanike hulgas)43 Tegelik: 71% Tegelik: 2015.aasta Tegelik: Täpsustub andmeid ei kogutud seisuga andmeid ei kogutud Rahulolu avalike teenuste kvaliteediga 76% (2012)46 Kava: 80% Kava: 82% Kava: 82% 2017. aasta seisuga (ettevõtjate hulgas)45 Tegelik: 79% Tegelik: 2015.aasta Tegelik: Täpsustub andmeid ei kogutud 38 Ühtsetele kvaliteedinõuetele vastavate avalike teenuste osakaal, mis kuuluvad avalike teenuste kataloogi. 39 16-74-aastaste Eesti internetikasutajate osakaal, kes hindavad oma teadlikkust riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate erinevate e-teenuste kohta heaks või väga heaks 40 MKM-i uuring. Hinnatakse üle aasta eraldi uuringuga 41 Internetti kasutavate ettevõtete esindajate osakaal, kes enda hinnangul on hästi või väga hästi teadlik riigi pakutavate erinevate e-teenustega, mis lihtsustavad ettevõtlusega tegelemist 42 Allikas: MKM uuring 2012, https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/failid/E_riik/uuring_ettevotjate_rahulolu_riigi_avalike_e_teenustega_2012.pdf 43 16-74-aastaste Eesti internetikasutajate osakaal, kes on üldiselt rahul või väga rahul riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate e-teenustega 44 Allikas: MKM uuring 2012, https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/failid/E_riik/uuring_kodanike_rahulolu_riigi_poolt_pakutavate_avalike_e- teenustega_2012_emor.pdf 45 Internetti kasutavate ettevõtete esindajate osakaal, kes enda hinnangul on rahul või väga rahul riigi pakutavate erinevate e-teenustega, mida nad peavad seoses oma tööga kasutama 46 Allikas: MKM uuring 2012, https://www.mkm.ee/sites/default/files/content-editors/failid/E_riik/uuring_ettevotjate_rahulolu_riigi_avalike_e_teenustega_2012.pdf 23 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne seisuga andmeid ei kogutud Paberivaba ametliku suhtluse osakaal 38% (2013)48 Kava: 46% Kava: 54% Kava: 62% Täidetud kogu suhtlusest47 Tegelik. 93% Tegelik: täpsustub Täidetud Masintöödeldavate e-arvete osakaal 8% (2014)50 Kava: 8% Kava: 8,5% Kava: 60% Tegelik: 23,3%51 avaliku ja erasektori vahelises Tegelik: 8% Tegelik: 8,5% Tegelik: 13,8% arveldamises49 Teenuste kogu elutsükli maksumuse Teenuste kogu Teenuste kogu Teenuste kogu Teenuste kataloogis Teenuste kataloogis indeks52 elutsükli maksumuse elutsükli maksumuse elutsükli maksumuse kirjeldatud 1563 kirjeldatud 1626 indeksi metoodika ja indeksi metoodika ja indeksi metoodika ja teenust. Metoodika teenust. Metoodika lahendus töötatakse lahendus töötatakse lahendus töötatakse täpsustub. täpsustub. välja 2016. aastaks välja 2016. aastaks välja 2016. aastaks Tabel 5. Rakendusplaani prioriteedi „Nutikam riigivalitsemine“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. 2017. aastal ei tellitud uuringufirmalt uuringuid kodanike ja ettevõtjate rahulolu väljaselgitamiseks riigi avalike e-teenustega 2016. aastal. Eesmärgiks on rahulolu välja selgitada asutuste teenuste kataloogi sisestatud andmete, mis on kogutud vahetult peale teenuse kasutamist, alusel. Teenuste kataloogi kandsid asutused vähemalt kõikide ministeeriumide valitsemisalas olevate avalike e-teenuste kohta teenuste kirjelduse 1. märtsiks 2016. aastaks valitsuskabineti 30. juuni 2015. aasta istungi otsuse alusel. Alates detsembrist 2017.a tegutseb MKM-i juures alaliselt avalike teenuste nõukogu53, et toetada MKM-i avalike teenuste arengu koordineerimisel. MKM on loonud veebipõhine teenuste kataloog54, millesse asutused kannavad nende pakutavad teenused. 2016. aastal viis MKM läbi projekti „Teenuste kataloogi detailanalüüs, prototüüp ja edasiarendus“, mida rahastati toetusskeemist „Avalike teenuste koosvõime loomiseks“ (edaspidi ATKL). Alates 03.06.2017.a reguleerib teenuste arendamise valdkonda VV määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. Arengukava tegevussuund: Suurendatakse avalike teenuste osutamise mõju ning kuluefektiivsust 25.05.2017 võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. Määrusega suunatakse asutusi eelistama andmete vahetamist dokumendivahetusele ja elektroonilisi dokumente paberdokumentidele, vähendama teabe dubleerimist ning mitte 47 Paberivaba suhtluse osakaal vastavalt asjaajamiskorrale registreeritud kirjavahetusest. 48 Allikas: MKM uuring 2013, https://www.mkm.ee/sites/default/files/elektroonilise_dokumendivahetuse_osakaalu_mootmine_2013.pdf 49 Masintöödeldavate e-arvete osakaal avaliku ja erasektori vahelises arveldamises 50 Allikas: Rahandusministeerium, 51 Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus. juuli-detsember 2017.a 52 Teenuse osutamise maksumuse indeks kogu elutsükli (arendus, hooldus, parendamine) jooksul. Metoodika väljatöötamisel. 53 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/infouhiskonna-teenused 54 https://www.riigiteenused.ee 24 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne koguma ega alal hoidma mittevajalikku teavet. Teavet tuleb vaadelda tervikuna üle kõigi infosüsteemide ja panustama peavad eri osapooled. Valitsusasutusi suunatakse riigi infosüsteemis olevat teavet kasutama, et vähendada isikute halduskoormust ja luua nüüdisaegseid avalikke teenuseid. Eelduseks on, et asutustel on ülevaade, milliseid teenuseid nad osutavad ja millist väärtust teenused loovad. Otseste avalike teenuste osutamist toetavad ja nende kvaliteeti mõjutavad ka tugiteenused. Asutused peavad määrama oma teenuste olulisuse ja teenuseid sellest lähtudes läbimõeldult arendama. Infoühiskonna arengukava 2020 mõõdiku - paberivaba ametliku suhtluse osakaal - määramiseks hindas MKM elektroonilise dokumendivahetuse osakaalu 2014. aasta neljandas kvartalis dokumendihaldussüsteemides ja infosüsteemides. Uuringu tulemusena selgus, et elektroonilise dokumendivahetuse osakaalu eesmärk on sisuliselt täidetud - 93% (eesmärk 95%). Selgus, et tegelikkuses on 99% kogu dokumendivahetusest infosüsteemides ja 1% dokumendihaldussüsteemides. 2017. aastal on jätkunud trend, et dokumendid liiguvad järjest enam dokumendihaldussüsteemidest teistesse infosüsteemidesse näiteks riigitöötaja iseteenindusportaal, riigihangete register, struktuuritoetuste register. 06.12.2017 võttis Riigikogu vastu haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse. mis soodustab elektrooniliste dokumentide andmist ning nende elektroonilist kättetoimetamist. Vastavalt 15. detsembril 2016. aastal Riigikogus heaks kiidetud raamatupidamise seaduse muutmise seadusele peab avaliku sektori üksustel olema e-arvete vastuvõtmise valmidus alates 1. märtsist 2017. E-arvete vastuvõtjate register on loodud Äriregistri juurde. E-arvete vastuvõtuvõimekuse kohta saab infot pärida Äriregistri teabesüsteemist analoogiliselt organisatsiooni muude andmetega. Rahandusministeerium tegeleb e-arvete laialdase kasutuselevõtu ettevalmistamisega. Eesmärk on, et 2018. aastal toimub avaliku ja erasektori vaheline arvlemine e- arvetega. Arengukava tegevussuund: Toetatakse eelnevate tegevustega seotud valdkondlike IKT-arendusprojektide väljatöötamist ja elluviimist 2016. aasta taotlusvoorud: Avatud taotlusvoor „Avalike teenuste arendamine IKT võimaluste abil“ 1.04.-14.04.2016, finantseeritavate taotluste kogumaht 2,1 mln; Avatud taotlusvoor „Avalike teenuste arendamine IKT võimaluste abil“ 03.11.-14.11.2016, finantseeritavate taotluste kogumaht ligi 5 mln; Jooksev taotlusvoor „Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine“ alates 18.05.2015, finantseeritavate taotluste kogumaht 2,5 mln; Jooksev taotlusvoor „Sotsiaalkaitse avalike teenuste kaasajastamine“ alates 01.07.20115, finantseeritavate taotluste kogumaht 3,5 mln; Jooksev taotlusvoor „Registripõhise statistika tootmiseks vajalike teenuste kaasajastamine“ alates 03.08.2015, finantseeritavate taotluste kogumaht 2,8 mln; Jooksev taotlusvoor „E-residentidele suunatud avalike teenuste kaasajastamine“ alates 24.08.2015, finantseeritavate taotluste kogumaht 4 mln; Jooksev taotlusvoor „Maksu- ja tollivaldkonna avalike teenuste kaasajastamine“ alates 09.05.2016, finantseeritavate taotluste kogumaht 6 mln; Jooksev taotlusvoor „Avaandmete ja andmeanalüüsi kasutuselevõtu edendamine“ alates 30.05.2016, finantseeritavate taotluste kogumaht 5 mln. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema suunatud infoühiskonna arengukava meetme „Riigivalitsemise tõhustamine IKT“ elluviimisele: 25 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Riigivalitsemise tõhustamine IKT abil Arengukava tegevussuund: Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa Ühtlustatakse avaliku teenuse kvaliteeti staatus ja tõhustatakse koostööd avalike teenuseid pakkuvate asutuste vahel Rakendatakse ühtlustatud alusandmed tehtud ’17 03.06.2017 jõustus VV määrus "Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“. avalike teenuste võrdlemiseks ja kvaliteedi hindamiseks (Teenuste omanike kontseptsiooni juurutamine). Määratakse organisatsiooni küpsus töös Küpsustasemed määratud teenuste kataloogi andmete alusel. teenuste juhtimisel (küpsusastmed 1-5). http://rpubs.com/RRisto/kupsus Teenuste kirjeldamise juhis TKTA alusel MKMi poolt antud. Kõikide ministeeriumide, ametite, töös 01.10.2017 asutustes teenuste omanike/vastutajate määramine inspektsioonide e-teenused on 31.12.2017 MKMi juhis teenuste kirjeldamiseks kaardistatud ja miinimumindikaatorid 31.12.2017 MKM vaatab üle seni antud juhised. rakendatud. Teenuste kataloogi haldus. jooksev Teenuste kataloogi detailanalüüs, prototüüp ja edasiarendus Korraldatud hange (viitenumber riigihangete registris 174380) ning sõlmitud leping. Koolitatakse ning nõustatakse juhtkonda, jooksev Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused määrus (TKTA) jõustus 03.03.217. Osaletud teabepäevadel ja keskastme juhte ning konkreetsete seminaridel. Nõustatud TKTA nõuete osas asutusi. teenuste ja kanalite eest vastutavaid isikuid/"teenuste ning kanalite omanikke" ühtsete avalike teenuste kvaliteedi nõuete rakendamiseks. Arengukava tegevussuund: Muudetakse Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa teenused lihtsamaks ning arvestatakse staatus enam kasutajate huve teenusteloomes 26 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Toetatakse pilootprojekte uudsete ootel Tegevus on ootel, alustatakse 2018. aastal. lahendusmudelite tehnoloogiate testimiseks ja juurutamiseks, sh kasutajaliideste arendamine (nt keeletehnoloogia rakendused, digi-TV teenused vms) ning proaktiivsed teenused. Riigi IT-projektide rahastamisel tehtud ’17 Andmejälgija eesti.ee teabeväravas piloteeritud ning rakendunud. juurutatakse põhimõte, et iga https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/riik_ja_kodanik/rr_aj_teenus arendusprojekt (kui vähegi asjakohane) peab arvesse võtma vajadust, et inimesed saaksid jälgida oma infosüsteemides olevate andmete kasutamist. Analüüsitakse isikuandmete kasutamise tehtud ’17 Riigiportaalis andmejälgimise funktsionaalsust pakkuvate andmekogude arv: 4 standardset (eesmärk 2-5), 2 jälgimise võimaldamiseks vajalikke mittestandardset väljapool riigiportaali (Karistusregister ja Digilugu). Enne projekti oli riigiportaalis 2 mitte õiguslikke ning organisatoorseid standardset teenust. Andmejälgija tüüplahenduse tehniline osa on tehtud avalikkusele kättesaadavaks (GitHub) tegevusi. ning RIHAs standardlahendusena kirjeldatud. Koostatud ja avaldatud RIA juhendmaterjalide hulgas tugimaterjalid (rakendusjuhis, mustrite kataloog) X-tee ja andmekasutuse jälgija rakendamiseks. Mõõdik: teostatud. Pilootide rakendamine (töötukassa, haigekassa, STAR, Rahvastikuregister). Abistavate teenuste osutamise mudelite töös Volitusteenuse juurutamine eesti.ee-s - lapsevanemad näevad oma laste andmeid. Tegemist ei ole eraisik väljaarendamine vastavate volitab eraisikut lahendusega. pilootprojekti(de) kaudu. Näiteks teenuse X-tee andmejälgija on eesti.ee-s piloteeritud. kasutamisel edasivolitamise pilootprojekti ellu viimine mõne e- teenuse näitel (X-tee teenus). Arengukava tegevussuund: Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa Suurendatakse avalike teenuste staatus osutamise mõju ning kuluefektiivsust 27 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Edendatakse universaalse ootel Rahvusarhiiv on 2017. aastal pidevalt konsulteerinud digitaalse arhiveerimisega alustavaid ja jätkavaid asutusi arhiveerimismooduli (UAM) UAMi liidestamise ja rakendamise osas (haldusreformi kontekstis, eelkõige maavalitsused ja vallad). UAMis kasutuselevõttu. DHSi arendusvajadus on rakendamisel E-ARKi europrojekti raames loodud infopaketi kirjeldusstandardid. Ettevalmistamisel on peaks olema analüüsitud igas AT MKMi ATKLi (avalike teenuste koosvõime loomise) taotlus Rahvusarhiivi poolt, millega asutakse puudutavas arendusprojektis. Projektide enamlevinud EDHSide puhul juurutama EDHSist otse RA digitaalarhiivi üleandmise võimalust, mis vähendab jaoks, mille raames plaanitakse arendada UAMi kasutamise vajadust tulevikus (kuid siiski ei võimalda UAMi vältimist vanemate materjalide ainult DHSe, käivitatakse eraldi voorud. arhiveerimisel). Arengukava tegevussuund: Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa Tõhustatakse avalike teenuste staatus arendusprotsessi Programm: "Avalike teenuste koosvõime töös Riigihangete registris korraldatud hanked: loomine" (ATKL). * Hange nr 191604 Teenuste teekonna andmejälgija kompleksteenuse analüüs ja väikearendus; Eeldatav maksumus 199 200 eurot. Riigihangete registris hindamise etapis hange: * Hange nr 190365, Töövaidluste menetlemise infosüsteemi analüüs; Leping sõlmimisel summas 39 072 eurot. Täitmisel hankelepingud (kogumaksumus koos käibemaksuga 179 879 eurot): * Hange nr 188160 Koosvõimelised kohaliku omavalitsuse teenused, ärianalüüs ja väikearendus, I etapp; * Hange nr 185522 Teenuste kataloogi 3. versiooni arendus; * Hange alla lihthanke piirmäära: Tagasi Kooli infosüsteemi eelanalüüs Andmeanalüütika ja seire. töös Paberdokumentide osakaalu rohkem ei mõõdeta. Eesmärk on saavutatud. Benchmark uuringus osaletud. Tugevdatakse riigi rolli targa tellijana jooksev IT-juhtide regulaarsed (iga kuu või üle kuu) kohtumised erinevatel aktuaalsetel teemadel. ning töötatakse välja avalikus sektori IKT Korraldatud IT-juhtide metsaseminar (teemad Pilv, Korraldav Kogu, Rahastuse jätkusuutlikkus); IT-juht+3 arenduste parima praktika juhised: (teemaks Business Case); SF taotluse kirjutamise koolitus. näiteks viiakse läbi koolitusi (koolitus avaliku sektori IKT investeeringuvajaduste parema põhjendamise teemal). Programm "Läänemere strateegia" töös PACINNO, PAC Estonia tegevused: (LMS). PA INNO digi-lipuprojekti nime muutmise kohta läks taotlus teele 7.novembril: Kaas PACidele ja ECle (EC Directorate-General for Regional and Urban Policy, Unit D1 - Macro-regions, Transnational/Interregional cooperation, IPA, Enlargement). Esimest korda arutati nime muutmist PA Inno seirekomitee koosolekul 12.juunil Berliinis, ja kinnitati uus nimi ära. Kuna lipuprojekti kontseptsioon muutus (avardus), siis oli vaja täita kogu taotlus. Current name: Cross-border e-services in the Baltic Sea Region New name: BSR Digi co- 28 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne lab: Transnational Digital Collaboration in the BSR. PAC Estonia greenfield activity ühisüritus, mille ettevalmistamine toimus juulis-septembris ja pidi toimuma 23.oktoobril Tallinnas, lükkus Eesti eesistumise ürituste tiheduse ja vähese võimekuse tõttu 2018. a jaanuari- veebruari. Ürituse nimi on Learning: From Education to Automation - in a Digital Baltic Sea Region. Ürituse algusosas esitleb BDF oma 2017. aasta regiooni digiraportit, mille eriteema on automatiseerimine. Ürituse teises osas on praktiline workshop (MKM ja HM). PA Inno lipuprojekti alaprojekt DIGINNO: 1.Projektil leping Interreg BSR JO/MA-ga sõlmimata, kuna ootasime uue Norra partneri jaa-sõna (see saabus 7.nov). Järgmiseks läbirääkimised uue Norra partneriga Brønnøysund Register Centre (BR-REG) tegevuste ja eelarve osas. 2.Visibility: saadetud DIGINNO kick-off meetingu (5.okt Tallinnas) uudis PA Inno kodulehe jaoks http://www.pa-innovation.eu/news/ Interreg projektide Librarysse http://projects.interreg-baltic.eu/ ja EUSBSR blogisse https://www.balticsea- region-strategy.eu/news-room/highlights-blog DIGINNO koduleht on valmimisel (domeen ostetud, sisustamine käib), esimesed kommunikatsioonitegevused käivitunud. Sisekommunikatsioon toimub keskkonnas ZOHO Connect. Kodanike ja ettevõtjate rahulolu-uuring. loobutud ’17 Edaspidi rahulolu määramine teenuste kataloogi andmete põhjal. Struktuurivahendite IKT toetuste töös Programmi ATKL tegevuste elluviimine vastavalt tegevuskavale. andmine. Taotlusvoorude ja investeeringute kava hindamiskomisjonides osalemine. Arengukava tegevussuund: Toetatakse Tegevuse Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa eelnevate tegevustega seotud staatus valdkondlike IKT-arendusprojektide väljatöötamist ja elluviimist Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, töös Jooksev taotlusvoor "Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine" avanes mille eesmärk on finantseerida äri-, eel- taotlemiseks 18. mail 2015. mahus 1,5 mln eurot. Vooru mahtu suurendatud 2,5 miljoni euroni. ja kasutatavuse analüüside teostamist. 2017. aastal novembri seisuga tehtud 12 eeltaotluse rahuldamise otsust kogumahus 448 670 eurot.. Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, töös Tegemist voorulise taotlemisega 2 korda aastas, voorud disainitakse eelneva investeeringuvajaduste mille eesmärk on finantseerida avalike kaardistamise tulemusena. 2017. aastal tehti voorus 2017-1 12 eeltaotluse rahuldamise otsust kogumahus 3 368 teenuste arendamist. 074 eurot (ilma omafinantseeringuta). 2017-2 taotlusvoor, mahus 3 miljonit eurot, avaneb 23. november kuni 4 detsember ning eeltaotluste rahuldamised jäävad 2018 aastasse. 29 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, töös Jooksev taotlusvoor "Sotsiaalkaitse avalike teenuste kaasajastamine" avanes juunis 2015 mahus 3,5 mln eurot. mille eesmärk on finantseerida avalike Perioodi jooksul rahuldati 8 taotlust. Kaks projekti on lõppenud, ülejäänud projektid katkestati. sotsiaalteenuste arendamist. Arutluses on SKAIS2 jätkamise võimalused. Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, töös Jooksev taotlusvoor "Maksu- ja Tollivaldkonna avalike teenuste kaasajastamine" taotlusvoor avanes 09. mail mille eesmärk on finantseerida maksu- ja 2016. Taotlusvooru maht oli 6 miljonit eurot. Taotlemine toimub vastavalt e-MTA 2020 projekti teekaardile. tollivaldkonna teenuste arendamist. 2017. aastal tehti viis eeltaotluse rahuldamise otsust mahus 2 360 345 eurot. 2018. aasta veebruari lõpu seisuga on vooru avamisest alates tehtud 13 projekti rahastamisotsust mahus 5 804 807 eurot, ja lõppenud kolm projekti mahus 980 000 eurot. Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, ootel Puudub ülevaade rahastusvajadusest. mille eesmärk on finantseerida turvanõuetele vastavusse viimist. Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, töös "Registripõhise statistika tootmiseks vajalike teenuste kaasajastamine“ jooksev taotlusvoor avati 03.08.2015. mille eesmärk on rahvastiku ja Taotlusvooru maht on 2,8 miljonit eurot. Tehtud kaheksa rahastusotsust mahus 1 384 472 eurot ja kolm eluruumide loendamisega seotud avalike eeltaotluse otsust mahus 193 900 eurot. Lõppenud viis projekti mahus 873 222 eurot. teenuste ümberkorraldamine IKT abil. Kuulutatakse välja taotlusvoore, mille töös „E-residentidele suunatud avalike teenuste kaasajastamine“ jooksvasse taotlusvooru sai taotlusi esitama hakata eesmärk on e-residentidele suunatud alates 24.08.2015. Taotlusvooru maht on 4,0 miljonit eurot. 2017. aastal tehtud üks eeltaotluse rahuldamise olemasolevate avalike teenuste otsust mahus 43 200 eurot. kättesaadavuse ja kasutajamugavuse parandamine ning uute avalike teenuste ja neid toetavate registrite loomine. Teenuseid luuakse ja poliitikaid kujundatakse avaliku sektori ja kodanike koostöös Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 Internetikasutajate osakaal, kes on kasutanud 25% Kava: 28% Kava: 31% Kava: 34% e-kaasamise võimalusi (%) Tegelik: 33% Tegelik: 2015.aasta Alates 2015 andmeid Alates 2015 andmeid seisuga andmeid ei ei koguta. ei koguta. kogutud. Konsultatsioonide tulemuste kohta asutuse 0% Kava: 5% Kava: 10% Kava: 10% Kava: 10% veebilehel tagasisidet avalikustavate Tegelik: 0% Tegelik: 0% Tegelik: 0% Tegelik: 0% ministeeriumide osakaal (%) 30 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Koosloomes valminud jätkusuutlike teenuste 0 (2013) Kava: 0 Kava: 0 Kava: 3 arv Tegelik: 0 Tegelik: 2015. aasta Tegelik: Andmeid ei Andmeid ei koguta. andmed kogutakse koguta. 2016. aastal. IKT toel kvaliteetsemale 2 Kava: 2 Kava: 2 Kava: 2 Andmeid ei koguta. poliitikakujundamisele suunatud koolitus- ja Tegelik: 2 Tegelik: 7 Tegelik: 7 pilootprojektide arv (aastas) Tabel 6. Rakendusplaani prioriteedi „Nutikam riigivalitsemine“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema ühtlasi suunatud infoühiskonna arengukava meetme „Paremate otsuste tegemine IKT abil“ elluviimisele: Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Paremate otsuste tegemine IKT abil Arengukava tegevussuund: Paremate Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa otsuste tegemine IKT abil Avaliku sektori andmeanalüütika koolituste ootel Andmeanalüütika suund on MKMi meeskonnaliikmete vahetumise tõttu ootel. Teema juhtimise läbiviimine. võtab üle MKMi loodava govtech tiimi andmemajanduse suuna valdkonna juht (Chief Data Officer). Andmeanalüütika kasutuselevõtu ootel Andmeanalüütika suund on MKMi meeskonnaliikmete vahetumise tõttu ootel. Teema juhtimise väärtustamine vastava auhinnakonkursi võtab üle MKMi loodava govtech tiimi andmemajanduse suuna valdkonna juht (Chief Data kaudu. Officer). Kuulutatakse välja avatud taotlusvoore, töös Jooksev taotlusvoor „Avaandmete ja andmeanalüüsi kasutuselevõtu edendamine“ avanes mais mille eesmärk on finantseerida 2016. Taotlusvooru maht on 5 mln eurot. 2016. aastal kiideti heaks kaks projekti mahus 222 025 andmeanalüütika projekte. eurot. Meede: IKT kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseks Arengukava tegevussuund: IKT Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa kasutamine kaasamise ja osaluse edendamiseks 31 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Avaandmete põhjal teenuste loomise ootel Avaandmete portaal on valmis arendatud juba 2015. aastal ja seda täiendati 2017. aasta alguses. pilootprojektide toetamine Avaandmete põhjal loodud rakendusi saab sinna lisada, kuid erinevaid algatusi pilootprojektideks fookusvaldkondades (näiteks: energeetika, pole tulnud ja sestap pole ka planeeritud raharessursse kulutatud. haridus ja maksundus). Projekte toetatakse taotlusvooruna. Tõhustatakse avalike konsultatsioonide töös Viidi läbi koolitushange poliitikakujundajate kaasamise ja mõjude hindamise oskuste tulemuste kohta tagasiside andmist (näiteks suurendamiseks. Koolitus viiakse ellu 2018. tegeletakse koolitamise ja seirega). Toetatakse kaasamiskeskkondade jooksev Kaasamiskeskkondi ei ole 2017 aastal uuendatud. Ministeeriumide veebilehtedele lisatud arendamist, et laiendada olemasolevate kaasamise ja osaluse rubriik, mille kaudu jagatakse infot ja teavitatakse võimalustest osaleda. keskkondade kasutatavust. Tehakse avaliku sektori andmed jooksev Hetkel kuvab avaandmete portaalis 71 andmehulka, kuid tegelikkuses on see number mõnevõrra masintöödeldaval kujul kättesaadavaks ning suurem, sest osad registreeritud andehulgad viitavad riigiasutuse avaandmete lehele, millelt võib hõlpsalt leitavaks: leida veel registreeritud avaandmete hulki. Avaandmete teabevärava haldamine ja jooksev Viidi läbi hange Avaandmete kasutamise edendamine, mille käigus riik outsource'ib muuhulgas ka arendamine. avaandmete teabevärava haldamise. Avaandmete tegevuskava elluviimine: Vaata allpool: * Avaandmete tegevuse koordineerimine töös Töögrupp pole kooskäinud 2016 ja 2017 aastal, kuid seoses hankega avaandmete valdkonna ava- ja linkandmete töögrupi kaudu. edendamiseks on plaanis töögrupp 2018. aastal taas ellu kutsuda. Töögrupi veab hankevõitja (MTÜ Open Knowledge Estonia, kes on kaasatud infoühiskonna teadlikkuse programmi kaudu (Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel). MKM toetab kontaktide ja koosoleku ruumidega. * Avaandmete olukorra kaardistamine, jooksev Avaandmete olukord on kaardistatud ja andmekogudele on antud hinnangud, olukord on aluseks monitoorimine ja parandamine. tegevuskava uuendamisel. * Koolituste korraldamine. töös Koolitused on läbi viidud. * Osalemine rahvusvahelistes initsiatiivides. töös Osaletakse EL, W3C, ODI initsiatiivides, rahvusvahelistes projektides, koostöös lähiriikidega. 2017 koostöö projekte ei olnud. * Veebisaitide masinloetavuse parandamine. ootel Käivitatakse uuring ja luuakse koosvõime lahendused. * Linktehnoloogia kasutuselevõtt. ootel Kõik uued loodavad andmekogud esitavad avaandmed neljatärni formaadis. Vastavalt Avaandmete rohelise raamatu (edaspidi ARR) tegevuskavale. * Prioriteetsete valdkondade arendamine. töös Prioriteetsete valdkondade loetelu on olemas ARR'is. Valdkondade arendamine vastavalt ARR tegevuskavale. 32 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Avaandmete valdkonna juhtimise jooksev MKM eraldab vahendid avaandmete valdkonna juhtimiseks. Avaandmete valdkonna väljaandmine MKM-ist. outsource'imise eesmärk on soodustada valdkonna arengut ja toetada avaandmete taaskasutamist. 2017 kuulutati välja hange, mille eesmärgiks oli leida partner kolmeks aastaks (2018 - 2020) avaandmete valdkonna edendamiseks, eelarve 200 000 €. 2.4. e-Eesti tuntuse tõus maailmas Prioriteedi rakendamiseks seatakse järgmised eesmärgid:  Eesti on maailmas tuntud e-riik  Infoühiskonna areng Eestis on teadmistepõhine ja trende arvestav Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 e-Eesti meediakajastus maailma Algtase selgitatakse 2014. aasta 2015. aasta seisuga Keskmiselt ilmub kokku Keskmiselt ilmub kokku meedias välja 2016. aastal seisuga andmeid andmeid ei kogutud 500 ingliskeelset kajastust 500 ingliskeelset ei kogutud kuus kajastust kuus Tabel 7. Rakendusplaani prioriteedi „e-Eesti tuntuse tõus maailmas“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. E-Eesti tuntus on järjepidevalt kasvanud. Seda näitavad nii kasvavad Eesti külastuste, koostööettepanekute, esinemiskutsete arvud kui ka meediahuvi ja –kajastused. Jätkuvalt on edasihüpe kantud e-residentsuse eduloost, oma osa panustas 2017.a ka Eesti (digikeskne) EL nõukogu eesistumine – aga ka muud arendused ja uued suunad (nt andmesaatkonnad). Maine edendamine on arengukava raames tehtu najal muutunud selgelt süsteemsemaks, sh läbi viidud koordineerimise (maine edendamise tegevuskava) pilootprojekti najal – mille raames algatatu jätkub EAS (e-Eesti Showroomi) vedamisel. Arendatud on Showroomi keskkonda ja keskseid turundusmaterjale, korraldatud Eestis valdkonna (suur)üritusi – eriti EL eesistumise raames. Töös on sammud ka konkreetselt era- ja avaliku sektori vastava koostöö paremaks korraldamiseks (nt riigi kogemuse välisprojektidesse kaasamiseks), et heast mainest ka reaalset majanduslikku kasu rohkem tõusetuks äri- ja ekspordiprojektidena IT-sektorile ja teistelegi. Ses suunas on oma osa olnud järjepidevalt arengukoostöö rahastusel. Infoühiskonna arendamise ehk valdkonnapoliitika kujundamise teadmiste- ja trendipõhisemaks muutmine oli vahepeal ootel Eesti EL eesistumise varasemaks nihkumise tõttu. Samas on järjepidevalt ellu viidud regulaarseid ehk ka traditsioonilisi tegevusi, nagu võtmeisikutele teavitusürituste korraldamine ja teadmuse vahendamine. Seis ei ole hinnanguliselt halvenenud. 33 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Valdkonnas on kasutatud tegevuste elluviimiseks SF vahendeid projektipõhiselt ja riigiasutuste jooksvate tegevuskulude arvelt (s.t põhitöö osana). Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema suunatud infoühiskonna arengukava meetmete „Eesti IKT kogemuse levitamine rahvusvaheliselt“ elluviimisele. Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Eesti IKT-kogemuse levitamine rahvusvaheliselt Arengukava tegevussuund: Luuakse ja Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa levitatakse Eesti e-riigi ja infoühiskonna arengu alast teadmist Viiakse läbi jooksvaid teavitustegevusi e- töös Tegevused on teostatud vastavalt e-Eesti maine tegevuskavale (2017+). e-Eesti maine tegevuskava Eesti arengu pidevaks tutvustamiseks, sh elluviimise võtab alates 2018 üle EASi e-Estonia Showroom. sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses. Korraldatakse suhtlust välismeediaga e-Eesti jooksev Tegevused on vastavalt turundusplaanile teostatud; välisajakirjanike regulaarsed visiidid toimunud; tutvustamiseks, sh ajakirjanike kvartaalselt ülevaade välismeedias ilmunud kajastustest. 2017. aastal on teavitustöö maht olnud väliskülastusi. märkimisväärne seoses Eesti rolliga EL nõukogu eesistujana. Pidevalt tegelevad välismeedia ja ajakirjanikega suhtlemisega EAS ja VäM. Korraldatakse Eestis rahvusvahelisi IKT- tehtud ’17 Seoses Eesti eesistumisega toimus mitmeid Eesti IKT-kogemust levitavaid üritusi. Näiteks üritusi või toetatakse nende korraldamist - rahvusvahelised konverentsid 17.07 Digital Single Market Conference on the Free Movement of eeskätt iga-aastase ICT Week raames. Data; 6.10 Ministerial eGovernment Conference, kus osales kokku ligi 1000 osalejat. Tutvustatakse Eesti kogemust IKT-alastel jooksev Vähemalt 10 olulist esinemist aastas. Lisaks olulistel messidel on e-Eesti väljas. mõjukatel välisüritustel ja -messidel. Töötatakse välja ja pidevalt ajakohastatakse jooksev E-Eesti maine tegevuskava raames valmis põhjalik lisamaterjalide pakett Eesti tutvustajatele. interaktiivne e-Eesti tutvustusmaterjalide Uuendati Showroomi esitlusi, trükimaterjali, e-estonia.com veebilehte. pakett, sh vastav digitaalne sisu. Käivitatakse e-Eesti "kõneisikute" võrgustik, loobutud ’17 Tegevus ei ole kavandatud kujul osutunud otstarbekaks. et laiendada e-Eesti tutvustajate ringi. 34 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Käivitatakse infoühiskonna ja e-valitsemise ootel Kontseptsiooni arendus ja Global Information Society Institute (edaspidi GISI) hange 2017. a globaalne mõttekeskus Eestis. Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmist rahastusega 3-ks aastaks, GISI tööle hakkamist ootame 2018. aastal. Osaletakse Digital-5 koostöövõrgustiku jooksev Eesti osales koostöövõrgustiku võtmekohtumistel ning oli ühe töörühma vedajaks. käivitamises ja tegevuses. Osaletakse rahvusvaheliste IKT-indeksite töös Aktiivseid tegevusi polnud, sest indeksit ei uuendatud. arendamises oma ettepanekutega. Osaletakse rahvusvahelises infoühiskonna jooksev Olulistes standardimise protsessides on Eesti seisukohad esitatud. Osaletakse EL töögrupis. 2017 alases standardimises. aastal puudus vajadus osaleda standardimise protsessides Eesti seisukohtadega Arengukava tegevussuund: E-riigi Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa kogemuse levitamiseks arendatakse era-ja avaliku sektori ühist koostöömudelit ja – korraldust Lepitakse kokku ja viiakse ellu töös EAS Showroomi vedamisel töötati välja ettepanekud vastavaks korralduseks. kontseptsioon avaliku ja erasektori koostöö põhimõtete kohta erasektori IKT eksporti algatustes. Sõlmitakse erasektorile "ukse avamiseks" jooksev Vajalikud MoU-d (Memorandum of Understanding) on sõlmitud. 2017.a sõlmiti järgnevad või IKT-koostöö kokkulepete kinnistamiseks digikoostöö MoUd: Valitsuse ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani grupi vahel; Valitsuse ja teiste riikidega koostöömemorandumeid - Aafrika Liidu Komisjoni; Valitsuse ja Mauritiuse valitsuse vahel. Lisaks käsitles digiteemasid vastavalt vajadusele. MKMi ja Hiina valitsusasutuste koostöömemorandumi Siiditee ja e-kaubanduse alal. Toetatakse e-riigi kogemusele tuginevate töös PACINNO tegevused on ellu viidud, lisaks käivitunud uuendatud DIGINNO projekt, mille raames piiriüleste pilootprojektide (Proof of kaardistatakse konkreetselt 4 Läänemere riikide piiriülese teenuse kaasused. Concept) projektide elluviimist ning turundustegevusi, lähtudes avalikust huvist ja reaalsest vajadusest. Eesti EL Nõukogu eesistumise raames tehtud ’17 Planeeritud üritused said edukalt korraldatud. Lisaks tehti teistel üritustel e-Eestit tutvustavaid üritustel IT-kogemuse levitamine. ettekandeid. Showroomi väljapanek Kultuurikatlas eesistumise ajal oli menukas. Eesistumise lõppemisega tegevust ei jätku. Prioriteedi e-Eesti tuntuse tõus maailmas rakendamiseks seatakse lisaks järgmised eesmärgid:  Infoühiskonna areng Eestis on teadmistepõhine ja trende arvestav 35 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne  Eesti on maailmas tuntud e-riik Indikaator Algtase 2014 2015 2016 2017 Infoühiskonnaalastel üritustel 200 Kava: 200 Kava: 200 Kava: 200 Kava: 200 osalenud avaliku ja erasektori Tegelik: täpsustub Tegelik: täpsustub Tegelik: täpsustub Tegelik: täpsustub võtmeisikute arv Riiklikult kogutava Algtase selgitatakse 2014. aasta seisuga 2015. aasta 2016. aasta seisuga 2017. aasta seisuga infoühiskonnaalase statistika välja 2016. aastal andmeid ei kogutud. seisuga andmeid ei andmeid ei kogutud. andmeid ei kogutud. kättesaadavus ja vastavus kogutud. poliitikakujundamise vajadustele Tabel 8. Rakendusplaani prioriteedi „E-Eesti tuntuse tõus maailmas“ eesmärke iseloomustavad indikaatorid. Käesoleva prioriteedi all kavandatavad ja finantseeritavad tegevused peavad olema suunatud infoühiskonna arengukava meetmete „Infoühiskonna arengu seire, analüüs ja tutvustamine“ elluviimisele. Tegevussuunad, mis toetavad eesmärkide saavutamist käesoleva prioriteedi raames, on meetmeti järgmised: Meede: Infoühiskonna arengu seire, analüüs ja tutvustamine Arengukava tegevussuund: Trendide Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa analüüs Kavandatakse ja viiakse ellu pidev loobutud ’17 Tegevus kavandatud kujul pole osutunud otstarbekaks. globaalsete infoühiskonnaga seotud trendide seire. Arengukava tegevussuund: Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa Infoühiskonna uuringud Viiakse läbi infoühiskonna teadlikkuse jooksev Toetusskeemispetsiifiline väljundindikaatorite koondnäitaja: Teadlikkuse tõstmiseks ja programmist Eesti infoühiskonna alaseid teavitustegevusteks elluviidud projektide arv 67. Läbiviidud uuringute, kontseptsioonide, uuringuid (nii mõju-, trendi-, hindamiste ja analüüside arv 3; koostatud juhendmaterjalide ja raamistike arv 1; läbiviidud ürituste rahuloluuuringuid kui erinevaid analüüse). arv 59; läbiviidud teavitustegevuste arv 4. 36 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne Koostatakse Eesti kogemuse kohta loobutud ’17 Tegevus kavandatud kujul pole osutunud teostatavaks ning lahendatakse teisiti. juhtumi- ja poliitikaanalüüse (näiteks: e-ID süsteemi ehitamine, X-tee loomine vmt) ja uuritakse teaduslikult nende majanduslikku tasuvust. Viiakse läbi üritusi tõstmaks infoühiskonna jooksev Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmist viidi läbi 59 üritust. Eesti Euroopa Nõukogu alaseid teadmisi ja kompetentsi eesistumise raames toimus erinevaid infoühiskonnaalaseid üritusi nagu näiteks rahvusvahelised infoühiskonna poliitikakujundajate ja konverentsid 17.07 Digital Single Market Conference on the Free Movement of Data; 6.10 võtmepartnerite seas. Ministerial eGovernment Conference, kus osales kokku ligi 1000 osalejat. Lisaks rahvusvahelised konverentsid e-tervise, e-õiguse, e-maksunduse jne teemadel. Kõrgemate infoühiskonna kursuste jooksev Seoses Eesti eesistumisega Kõrgemaid infoühiskonna kursusi läbi ei viidud. läbiviimine Arengukava tegevussuund: Arendatakse Tegevuse staatus Vt täpsemalt alljärgnevate tegevuste kaupa valdkondlikku statistikat Arendatakse välja infoühiskonna ootel Seoses ressursside puudumisega mõõdikute metoodika ja korraldusega 2017 aastal ei tegeletud. arengukava terviklik mõõdikute metoodika 2018. aastaks planeeritud arengukava üle vaatamise käigus täpsustatakse kõigi mõõdikute (nii mõõdikute sisu kui andmete kogumise mõõtmise korraldus ja sihttasemed. korralduse kokkuleppimine). Viiakse ellu teekaart Statistikaameti ootel Kontaktid on loodud nii RaM-i kui Statistikaameti inimestega, kuid teekaarti veel pole. Seoses kogutava infoühiskonna statistika ressursside puudumisega tegevusi selles valdkonnas 2017 ei tehtud. kättesaadavuse parandamiseks. 37 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne 3. KASUTATUD LÜHENDID ARR - Avaandmete roheline raamat ATKL - „Avalike teenuste koosvõime loomine“ programm eIDAS - Euroopa Liidu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul EL - Euroopa Liit EUTS - E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus GISI - Global Information Society Institute HTM - Haridus- ja Teadusministeerium IKT- info –ja kommunikatsioonitehnoloogia ITL - Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium PPA - Politsei- ja Piirivalveamet RIA - Riigi Infosüsteemi Amet RIHA - Riigi infosüsteemi haldussüsteem SiM - Siseministeerium SF - Struktuurifondid VV - Vabariigi Valitsus 38 „Eesti infoühiskonna arengukava 2014–2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2020 2017. aastal täitmise aruanne 4. KOKKUVÕTE Eesti infoühiskonna arengukava 2017. aasta rakendusplaani täitmine on toimunud üldiselt vastavalt rakendusplaanis planeeritule. Osa rakendusplaanis seatud indikaatorite sihttasemetest on saavutatud või isegi ületatud (näiteks mitteresidentidele väljastatud kehtivate eID-de arv ja X-teega liitunud ettevõtete arv), osade sihttasemete osas ei ole liigutud soovitud tempos (näiteks 30 Mbit/s kiirusega mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil). Lisaks avaliku sektori asutuste enda planeeritud eelarvetele oli rakendusplaanis ette nähtud ka EL-i struktuurfondide rahalisi vahendeid kasutatavaid tegevusi. Need jagunevad kolme suurde gruppi – investeeringute kavadesse kuluvad tegevused, programmidesse kuuluvad tegevused ning avatud taotlusvoorudes rahastamist leidnud tegevused. Enamik rakendusplaanis kirjeldatud tegevusi on 2017. aastaks tehtud või vähemalt alustatud. Osade tegevustega jätkatakse veel ka järgmistel aastatel. 2018. aastal on planeeritud arengukavas seatud meetmete, tegevuste ja eesmärkide põhjalik ülevaatamine ning uuendamine. 39 EELNÕU pp.kk.2018 ISTUNGI PROTOKOLL Stenbocki maja 2018 nr Päevakorrapunkt nr „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2021 2017. aasta täitmise aruanne 1. Võtta teadmiseks ettevõtluse- ja infotehnoloogiaministri esitatud „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2017–2021 2017. aasta täitmise aruanne (edaspidi aruanne). 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär pp.kk.2018 Vabariigi Valitsuse korralduse „„Eesti infoühiskonna arengukava 2020” rakendusplaani aastateks 2018−2022 heakskiitmine” seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi korralduse eelnõuga kiidetakse heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaan aastateks 2018–2022. Rakendusplaan koostati majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) riigi infosüsteemide osakonna, infoühiskonna teenuste arendamise osakonna ja sideosakonna juhtimisel koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA), teiste ministeeriumite ja Riigikantselei esindajatega. Eelnõu koostas MKM’i riigi infosüsteemide osakonna projektijuht Mari Väljaots (tel 625 6396, e-post [email protected]), juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 715 3403, [email protected]). Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 63 kuulub MKM-i valitsemisalasse riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine informaatika ja telekommunikatsiooni valdkonnas ning riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine. Iga asutus vastutab õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike toetavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste (edaspidi IKT) lahenduste väljatöötamise ja haldamise eest. Vastutus seisneb hangitud süsteemide jätkusuutliku haldamise korraldamises ja uute vajalike lahenduste arendamise kavandamises, sh vajalike ja piisavate vahendite kavandamises asutuse eelarvesse. Koordineerimise ülesandest tulenevalt korraldab MKM riigi infosüsteemi komponentide koosvõime loomist ning kesksete komponentide arendamist ja haldamist, sh koordineerib riigi infosüsteemi turvalisuse tagamist. Korraldus on antud vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 7 lõikele 2. Arengukavade elluviimine toimub rakendusplaanide alusel. Kehtiv riigieelarve seadus arengukava rakendusplaanide kinnitamiseks otsest õiguslikku alust ei sisalda. 2018. aastal on MKM koos partneritega „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ üle vaatamas ning kaasajastamas. Põhjalikumad muudatused viiakse järgmises rakendusplaanis sisse peale arengukava uuendamist. Käesolev rakendusplaani uuendamine on vaheetapp enne selle põhjalikumat uuendamist. Rakendusplaani ülesanne ja selle elluviimine „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ (edaspidi arengukava) kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 18. novembri 2013. a korraldusega nr 509. Rakendusplaan on arengukava eesmärkide saavutamiseks kavandatavaid tegevusi ja arendusi ning nende finantseerimist täpsustav Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmisele kuuluv dokument. Rakendusplaani ülesandeks on tuua välja infoühiskonna arendamise prioriteetsed tegevused ja arendused lühikeses perspektiivis, mida arvestatakse riigieelarve koostamisel ja teiste finantseerimisvahendite kasutamise kavandamisel ning annab suunise struktuurivahendite rakendusasutuse rolli täitmiseks. Rakendusplaan viiakse ellu projektikesksete arendustöödena kooskõlas riigi IT-arhitektuuri ja koosvõimeraamistikuga ning arvestades infoühiskonna arengukavas toodud eesmärke, mh küberturvalisuse ja hariduse valdkonnas. Rakendusplaanis välja toodud tegevuste 1 finantseerimisallikas on riigieelarve, sh struktuurivahendid. Riigieelarvest finantseeritavate tegevuste kulusid kavandavad neid tegevusi ellu viivad asutused, struktuurivahenditest rahastatakse keskseid ja valdkondade üleseid arendustegevusi ning avalike teenuste pakkumise arendamist. Juhul, kui valdkonnast tervikülevaate saamiseks on kirjeldatud ka tegevusi, mis on kajastatud juba teistes rakendusplaanides, siis on need tegevused küll ära toodud, kuid kajastatud aastate lõikes 0 summaga ning viidatud muule arengukavale, mille alusel toimub rahastamine. 2. Eelnõu eesmärk Rakendusplaani eesmärk on määratleda arengukava eesmärkide saavutamiseks kavandatavad alaeesmärgid, meetmed ja prioriteetsed tegevused, täpsustada mõõdikud ja soovitud tulemused ning indikaatorid arengukava eesmärkide mõõtmiseks perioodil 2018−2022. Samuti täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 2014. a korraldusega nr 528 kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ tegevuste „Koolide IKT taristu“ ja „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning prioriteetse suuna nr 11 „IKT teenuste taristu“ meetmete „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine“, „Nutika teenuste taristu arendamine“ ja selles sisalduva meetme tegevuse „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ ning prioriteetse suuna nr 12 „Haldusvõimekus“ meetmete „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ ja selles sisalduva meetme tegevuse „Infoühiskonna avalike teenuste koosvõime loomine“ tegevuste (edaspidi „infoühiskonna meetmed ja tegevused“) vahendite jaotust rakendusplaani prioriteetide ja eesmärkide saavutamiseks. Vaata täpsemalt järgmise punkti alt. 3. Eelnõu sisu Arengukava püstitab infoühiskonna arendamise eesmärgid ning määrab meetmed ja tegevussuunad, lähtudes infoühiskonnast kui tervikust pikas perspektiivis. Rakendusplaanis määratletakse arengukava eesmärkide saavutamiseks püstitatud eesmärgid ja kavandatakse struktuurivahendite kasutamine perioodiks 2018−2022, arvestades finantseerimisvajadusi. Rakendusplaani struktuur Rakendusplaanis tuuakse välja: - arengukava rakendamise olulised alaeesmärgid, meetmed ja meetmete tulemused, tegevussuunad ning tegevused koos prognoositava mahu ja vastutajatega ja tegevuste tulemused; - lisadena võimalikud struktuurivahenditest finantseeritavad üleriigilise või piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 4 ja lg 8 p 1. Struktuurivahendite kavandamine Struktuurivahendite kavandamise õiguslikuks aluseks on struktuuritoetuse seadus. Vastavalt rahandusministri 10. septembri 2014. a käskkirjale nr 143 „Loa andmine rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmiseks“ on MKM „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ infoühiskonna meetmete ja tegevuste rakendusasutus. Rakendusüksus on RIA. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ infoühiskonna meetmete ja tegevuste eesmärgid viivad ellu infoühiskonna arengukava eesmärke ning nende elluviimine toimub struktuurivahendite toel. 2 Struktuurivahendite rakendamisel on planeeritud kolm rakendussmeedet: toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks (edaspidi „TART“), avatud taotlemine ja investeeringute kava. 1) TART „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“. Toetusskeemi eesmärk on tõsta teadlikkust infoühiskonna võimalustest ja ohtudest ning Eesti e-riigi arengutest, et tõhustada seeläbi IKT teenustetaristu planeerimist, arendamist ja laiendada kasutuselevõttu; samuti teadmuse suurendamine ja levitamine nii teenustetaristu loodud komponentide kui tuleviku arenguvajaduste kohta, et tagada taristu jätkusuutlik areng ning piiriülene toimimine. TARTi tegevustega pööratakse tähelepanu järgmistele sihtrühmadele: IKT-teenuste taristu ning e-teenuste arendamisega seotud osapooled (eelkõige poliitikakujundajad, avalik sektor ning ettevõtjad), IKT-lahenduste praegused ja potentsiaalsed kasutajad, (eelkõige kodanikud, ettevõtjad ja ametnikud), ühiskonna arvamusliidrid ning meedia esindajad, Teiste riikide avalik sektor, ettevõtjad ja rahvusvahelise meedia esindajad, infoühiskonna poliitikakujundamise eest vastutavad või sellesse panustavad osapooled (eelkõige poliitikakujundajaid, ettevõtjaid, katusorganisatsioonid ning avalik sektor). Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 käskkirjaga nr 15-0150 „Toetuse andmise tingimused infoühiskonna teadlikkuse tõstmiseks“. TARTi rakendusasutus on MKM ning rakendusüksus ja elluviija RIA. Programmi kogumaht on 5 000 000 eurot ja seda rahastatakse EL struktuuritoetusest (Euroopa Regionaalarengu Fond, rahastuse ulatus 85% ehk 4 250 000 eurot). Tegevused viiakse ellu aastatel 2015–2023 (abikõlblikkuse periood: 06.06.2015–30.06.2023). 2) TART „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. Toetusskeemi eesmärk on edendada täiskasvanud tööealise elanikkonna IKT-oskusi ja -teadmisi. Digitaalse kirjaoskuse laialdane levik ning IKT-oskuste parandamine aitavad luua kõrgema lisandväärtusega töökohti ning tagavad inimeste suurema konkurentsivõime tööturul (sh rahvusvaheliselt). Nimetatut toetab rahvusvaheline teadus- ja arendustegevus, mis loob uut teadmist, suurendab sektorite konkurentsivõimet ja Eesti elanike heaolu. TARTi tegevustega pööratakse tähelepanu järgmistele sihtrühmadele: arvuti ja interneti mittekasutajad, kelle hulk on eriti suur vanemaealiste (s.o vanuses 55 ja vanemad), samuti madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga inimeste seas, tööealine elanikkond, kelle konkurentsivõimet suurendab erialase IKT täiendõppe läbimine sh. küberturvalisuse valdkonnas, spetsialistid tööturul, kes soovivad vahetada eriala ning omandada IT- spetsialisti kutset ja läbivad selleks vastava ümberõppekoolituse, üliõpilased, eelkõige IKT- välistel erialadel, kelle konkurentsivõimet suurendab infoühiskonnaalase uurimistöö läbiviimine, teadus- ja arenduskoostööprojektides osalemine jne; IKT-hariduse populariseerimise ja teadlikkuse tõstmisega seotud osapooled, kelleks on karjääriteenuste pakkujad, IKT-huvihariduse läbiviijad, noorteorganisatsioonid ja noorsootöötajad, mittetulundusühingud, sihtasutused jt, kelle kaudu oleks võimalik saavutada parimaid tulemusi IKT-hariduse populariseerimisel. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 7. jaanuari 2015 käskkirjaga nr 15-0004 „Toetuse andmise tingimused digitaalse kirjaoskuse arendamise toetamiseks1. Tegevuse elluviija on vastavalt meetme tingimustele MKM-i riigi infosüsteemide osakond. Eelarve on 8 500 000 eurot, sh ELi toetus 7 225 000 eurot. Programmi tegevused viiakse läbi ajavahemikus 2014−2020. Aastatel 2018−2022 on tegevusi kavandatud hinnanguliselt 5 800 000 euro ulatuses. 1 https://mkm.ee/sites/default/files/diko_kaskkiri_06.01.15.pdf (kättesaadav arvutivõrgus seisuga 23.03.2018) 3 3) TART „Koolide IKT taristu“. Toetusskeemi üldeesmärgiks on luua eeldused kõigis Eesti üldhariduskoolides IKT-põhise õppevaralahenduste kasutamiseks digitaristu parendamise kaudu. Ennekõike on TARTi tegevuste eesmärgiks edendada koolide IKT-baastaristut, rajada ja uuendada põhikoolide ning gümnaasiumide kohtvõrgud ja traadita kohtvõrgud ning varustada koolid kaasaegse esitlustehnikaga. Koolide kiire võrguühendus on üks olulisim tehniline eeldus e-õppevara eesmärgipäraseks kasutuselevõtuks õpetamises/õppimises. Võrguühenduse kehv kvaliteet või selle puudumine ei toeta/ei võimalda haridusvaldkonna strateegilist suunda e-õppevara laiahaardelisemaks kasutuselevõtuks. TARTi tegevustega pööratakse tähelepanu järgmistele sihtrühmadele: a) kohtvõrgu ja traadita kohtvõrgu rajamise, renoveerimise ja selle toimimiseks vajaliku riistvara osas põhikoolid ja gümnaasiumid; b) esitlustehnika ostmise ja paigaldamise osas põhikoolid ja gümnaasiumid; c) kooli pidajad, koolijuhid ning isikud ja asutused, kelle vastutusalasse kuuluvad koolide digitaristu planeerimise ja haldamisega seotud küsimused. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 6. aprilli 2016. a käskkirjaga nr 16-0116 „Toetuse andmise tingimused üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamiseks“. TARTi rakendusasutus on MKM, rakendusüksus RIA ja elluviija Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Meetme tegevuse kogumaht aastatel 2014–2020 on 13 200 000 eurot, millest programmi tegevusi viiakse ellu ajavahemikus 2016 – 2018 hinnanguliselt 5 000 000 euro ulatuses. 4) TART „Infoühiskonna avalike teenuste koosvõime loomine“ loodi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ meetme „Avalike teenuste pakkumise arendamine“ alategevusena. Väljakutse on saada avalikud teenused toimima terviklikult, st valitsemisalade ja asutuste üleselt. Seetõttu õigusakti tegevustega ühtlustatakse avaliku teenuse kvaliteeti ja tõhustatakse koostööd avalikke teenuseid pakkuvate asutuste vahel arvestades IKT võimalusi. Täpsemalt luuakse eeldused ja piloteeritakse teenuste koosloome ja muid ühistegevuse projekte. Näiteks tegeletakse organisatsioonide vahelise koosvõime loomisega läbi teenuste protsesside kaardistuse, optimeerimise ja standardiseerimise. Käsitluse alla võetakse näiteks elukaareteenused. TARTi tulemusel on loodud eeldused, et avalikke teenuseid tagavad protsessid oleksid koosvõimelised ja toimub tõhus avalike teenuste arendusprotsess eri organisatsioonide koostöös. Täpsemalt luuakse võimalused erinevate asutuste teenusprotsesside integreerimiseks ning teenuste osutamisel ühiste ressursside (sealhulgas IKT ja inimeste) kasutamiseks. Toetuse andmise tingimused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 16. oktoobri 2015. a käskkirjaga nr 15-0329 „Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks avalike teenuste koosvõime loomiseks“. TARTi eelarve aastateks 2015−2020 on 3 529 412 eurot (perioodil 2018−2020 hinnanguliselt 3 140 000 eurot). TARTi tegevused lepitakse kokku iga-aastaste tegevuskavadega. Tegevuste rakendusasutus ning elluviija on MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakond ja rakendusüksuseks on RIA. 5) Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „IKT teenuste taristu“ meetme „Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamise“ rakendamiseks võetakse vastu investeeringute kava. Investeeringute kava koostamise aluseks on majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 37 „Uue põlvkonna elektroonilise side baasvõrgu toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“. 4 Investeeringute kava ehk võimalike arendusprojektide nimekiri koostatakse konkreetsete, läbimõeldud projektide finantseerimiseks. Struktuurivahendite 2014−2020 programmperioodi detailsema planeerimise jaoks kogus MKM kokku elektroonilise side baasvõrgu infrastruktuuri finantseerimisvajaduse ning teeb selle pinnalt Vabariigi Valitsusele konkreetsed ettepanekud sidevõrgu investeeringuteks Eestis. Seetõttu palus MKM Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidul (ITL), kui kõiki turul tegutsevaid olulisi sideoperaatoreid koondaval katusorganisatsioonil, kokku koguda investeerimisvajadus konkreetsete projektide lõikes ning teha ettepanek projektide elluviija suhtes. Sarnaselt aastale 2017, esitasid ka 2018 aastaks sideettevõtted ettepanekud kahe lairiba baasvõrgu arendaja projektide kohta (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk). Kuna taaskord oli nende kahe arendaja projektidel kattuvusi Valga, Viljandi ja Pärnu maakondades, siis ei jõutud kahe vahel valimisel konsensusliku otsuseni ning valiku projektide osas pidi tegema MKM. Mainitud kaks baasvõrgu arendajat esitasid projektid MKM-le. Esitatud projektide põhjal koostas MKM, pidades silmas riigiabi ja muid rahastamistingimustest tulenevaid kriteeriume, investeeringute kava nimekirja aastateks 2018−2020. Finantseerimisvajaduse kaardistamisel ja kavandatavate investeeringuobjektide valikul lähtuti järgnevatest põhimõtetest: 1) investeeringuobjekt peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades kogu ulatuses pakkuda kiiret lairibateenust, kasutades mistahes tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni; 2) investeeringuobjekt peab jääma taotleja omandisse või valdusesse vähemalt seitsmeks aastaks projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates; 3) investeeringuobjekt võimaldab ühendust vähemalt kahe üle-eestilise valguskaablitel põhineva elektroonilise side magistraalvõrguga; 4) investeeringuobjekt peab olema heaks kiidetud vähemalt kolme üleriigiliselt tegutseva sideettevõtja poolt; 5) investeeringuobjekt võimaldab takistamatut juurdepääsu erinevatele lairibateenust osutavatele sideettevõtjatele kavandatava investeeringuobjekti igas ühenduspunktis; 6) investeeringuobjekt asub sellises maapiirkonnas, kus lairibavõrk puudub üldse või on ammendunud ja kus teadaolevate investeeringukavade lõikes puudub majanduslik huvi lairibavõrgu välja arendamiseks lähima kolme aasta jooksul. Analüüsi tulemusel leidis MKM, et teatud piirkondades on optimaalsem ja mõistlikum ehitada baasvõrku MTÜ-l Eesti Andmesidevõrk ning ülejäänud piirkondades Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusel. Mõlemal arendaja puhul ei olnud võimalik nende soovide täies mahus realiseerimine. Täpsem projektide nimekiri, koos esialgsete eelarvetega, on kajastatud rakendusplaani lisas 1. Käesolevas rakendusplaanis kajastatud baasvõrgu projektide elluviimise järel saavutatakse 2009. aastal seatud ja arengukavas eesmärgiks seatud 6500 km pikkune baasvõrgu maht ja antud meetmes ettenähtud vahendid saavad täies ulatuses ära kasutatud. 6) „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014−2020“ prioriteetse suuna „IKT teenuste taristu“ meetme „Nutika teenuste taristu arendamine“ rakendamiseks koostatakse investeeringute kavasid. 5 Investeeringute kavade koostamise aluseks on majandus- ja taristuministri 12. märtsi 2015. a määrus nr 21 „Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord“. Struktuurivahendite 2014−2020 programmperioodi vahendite planeerimise ja investeeringute kavade sisustamise jaoks kaardistab MKM iga-aastaselt investeeringuvajadusi, mh ka riigi baasinfrastruktuuri (s.o PKI, X-tee, eesti.ee) ja selle toimimise oluliste eelduskomponentide (ISKE, RIHA, avaandmed) ning üleriigilise või piirkondliku tähtsusega projektide finantseerimise korraldamiseks. Perioodiks 2018−2019 on investeeringute kavade mahuks planeeritud kokku 10 000 000 eurot. 7) Avatud taotlemine on mõeldud rakendusplaani prioriteetide eesmärkide saavutamise täiendavaks finantseerimiseks. Struktuurivahenditest toetatakse projekte, mille eesmärgid on otseselt seotud rakendusplaani eesmärkidega. Struktuurivahendite avatud taotlemise aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“, mis sätestab tingimused toetuse taotlemiseks avatud taotlemise kaudu. Lisaks on avatud taotlusvoorude kujundamise aluseks investeeringuvajaduste kaardistamine. Aastatel 2018−2019 on kavas avada vähemalt 4 tähtajalist taotlusvooru avalike teenuste arendamiseks IKT võimaluste abil. Projektide lõplikud rahastamisotsused tehakse rakendusüksuse poolt peale taotlusvooru lõpptulemust meetme määruses nimetatud korras. Voorude teemad:  Avalike teenuste arendamine IKT võimaluste abil Taotlusvooru eesmärk lähtub põhimõttest, et avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt. Taotlusvooru kujundamise aluseks on vajadus avalike teenuste ümberkorraldamine IKT abil nii, et oleks saavutatav majanduslik tõhusus ja suureneks asutuste vaheline ja valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Teenuste ümberkujundamise üheks põhimõtteks on tagada kõikidele kasutajagruppidele parem ligipääs teenustele, sh neile, kes ei soovi või ei oska e-teenuseid kasutada. Eelistatakse suure kasutajate hulgaga valdkondi ning valdkondi, kus teenuste osutamine on täna enim killustunud ja esineb suur hulk halduskoormust tekitavaid dubleerivaid toiminguid. Toetuse saajateks on avalikke ülesandeid täitvad organisatsioonid, sh nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. 2017. aastal kaeti positiivse otsustega eeltaotlusi mahus 7 676 373 eurot (sh omafinantseering). 2018. aastaks on taotlusvoorude mahuks planeeritud 13 000 000 eurot. 2018. aastal jäävad avatuks järgmised 2015. ja 2016. aastal avatud jooksvad taotlusvoorud:  Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine Taotlusvooru eesmärk lähtub põhimõttest, et avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt. Taotlusvooru kujundamise aluseks on vajadus avalike teenuste ümberkorraldamine IKT abil nii, et oleks saavutatav majanduslik tõhusus ja suureneks asutustevaheline ja valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Taotlusvooru vajadus tuleneb sellest, et teenuste arendamisele eelneb analüüs, mis võib sisaldada olemasoleva seadusandluse ja asutusesisese töökorralduse analüüsi. Oluliseks 6 põhimõtteks vooru kujundamisel on teenuse osutajate ja kasutajate rollide ning teenusega seotud tehnoloogia analüüsid. Avalike teenuste arendamise tulemuseks ei pea ilmtingimata olema e-lahendus, kuigi sageli võib just see olla parim tee. Põhjalik eelanalüüs aitab viia kasutajasõbraliku ja mugava teenuseni, kas siis riigi või KOV poolt osutatuna või ka delegeerituna. Taotlusvooru tulemusel on ette valmistatud hulk häid projekte, mis on valmis minema taotlema rahastust avalike teenuste arendamise suunitlusega taotlusvoorudest. Toetuse saajateks on avalikke ülesandeid täitvad organisatsioonid, sh nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused. Jooksva taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot, millest 2017. aastal kaeti positiivse otsusega eeltaotlusi mahus 887 230 eurot (sh omafinantseering). Vooru vahendite jääk 2018. aastaks on alla 200 000 euro ja kavas on taotlusvooru mahu suurendamine.  E-residentidele suunatud avalike teenuste kaasajastamine Taotlusvooru eesmärk on e-residentidele suunatud olemasolevate avalike teenuste kättesaadavuse ja kasutajamugavuse parandamine ning uute avalike teenuste ja neid toetavate registrite loomine. Taotlusvoorust rahastatud projektide tulemusel on loodud teenused, mis tõstavad mitteresidentide motivatsiooni taotleda mitteresidendi digi-IDd ning luua Eestisse ettevõtteid või muul viisil tarbida Eesti digiühiskonna teenuseid ning tagatakse e-residentidele suunatud olemasolevate ja uute avalike teenuste kättesaadavus ja kasutajamugavus (sh tagatakse teenustele mitmekeelsuse tugi ning teenused on kirjeldatud teenuste kataloogis) vajadusel muutes olemasolevate teenuste äriprotsesse selliselt, et võimaldada e-residentidele mugavamat elektroonilist asjaajamist Eesti digiruumis. Toetust võivad taotleda põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksuste liidud, mittetulundusühingud, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Jooksva taotlusvooru kogumaht on 4 000 000 eurot, millest 2017. aastal kaeti positiivse otsusega eeltaotlusi mahus 139 075 eurot (sh omafinantseering). Vooru vahendite jääk 2018. aastaks on 3 633 044 eurot.  Registripõhise statistika tootmiseks vajalike teenuste kaasajastamine Taotlusvooru eesmärk on rahvastiku ja eluruumide loendamisega seotud avalike teenuste ümberkorraldamine IKT abil nii, et pikemas perspektiivis oleks saavutatav teenuste osutamise majanduslik tõhusus ning suureneks asutuste ja valitsustasandite vaheline koostöö teenuste osutamisel. Taotlusvooru tulemuseks on registripõhise rahvastiku ja eluruumide loenduse (REGREL) projekti tegevusplaanis kirjeldatud alamprojektide tulemustest lähtuv registripõhist rahva- ja eluruumide loendust läbi viia võimaldav süsteem, mis vastab loenduse hetkel kehtivale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses kehtestatud rahva- ja eluruumide loenduse kohta sätestatud nõuetele. Toetust võivad taotleda registripõhise statistika tootmiseks vajalikke teenuseid pakkuvad riigiasutused. Jooksva taotlusvooru kogumaht on 2 800 000 eurot, millest 2017. aastal kaeti positiivse otsusega eeltaotlusi mahus 670 150 eurot. Vooru vahendite jääk 2018. aastaks on 1 256 628 eurot.  Maksu- ja tollivaldkonna avalike teenuste kaasajastamine 7 Taotlusvooru eesmärk on maksu- ja tollivaldkonna teenuste ümberkorraldamine informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste kaudu nii, et maksude ja muude avalik-õiguslike nõuete kokku kogumine riigi üleselt muutub lihtsaks, jälgitavaks, keskseks ja kontaktivabaks, lähtudes maksumaksja ootustest ja toetades reaalajas majanduse lahenduste kasutuselevõttu. Taotlusvooru tulemusel on loodud elu- ja ärisündmustega seotud asutuste üleste avalike teenuste pakkumise ja arendamisega maksimaalselt arvestav mugav ja võimalikult kontaktivaba iseteeninduskeskkond maksude ja avalik-õiguslike nõuete haldamiseks. Toetust võivad taotleda maksu- ja tollivaldkonna teenuseid pakkuvad riigiasutused. Jooksva taotlusvooru kogumaht on alates 2018. aasta 16. jaanuarist 13 000 000 eurot, millest 2017. aastal kaeti positiivse otsusega eeltaotlusi mahus 2 360 345 eurot. Vooru vahendite jääk 2018. aastaks on 7 680 155 eurot.  Avaandmete ja andmeanalüüsi kasutuselevõtu edendamine Taotlusvooru eesmärk on andmeanalüüsi meetodite ja andmete reaalajas jälgimise võimaluste abil luua eeldused avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks ja paremate juhtimisotsuste tegemiseks. Taotlusvooru tulemusel on paranenud avaliku sektori andmete kättesaadavus, suurenenud avaandmete kasutuselevõtt nii avalikus kui ka erasektoris ning avaliku sektori otsuste tõenduspõhisus on kasvanud tänu andmeanalüüsi kasutamisele. Toetust võivad taotleda põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja nende liidud, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Jooksva taotlusvooru eelarve on 5 000 000 eurot, 2017. aastal ühtegi taotlust ei esitatud ja vooru vahendite jääk 2018. aastaks on 4 777 975 eurot. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Korralduse eelnõu ja rakendusplaan ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. Rakendusplaani koostamisel on arvesse võetud Euroopa Liidu poolt seatud eesmärke infoühiskonna arendamisel, eelkõige infoühiskonna arendamise raamdokumenti - Euroopa Komisjoni 26. augusti 2010. a teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava“ (COM(2010)0245). 5. Eelnõu mõjud Rakendusplaan on suunatud arengukava üldeesmärgi täitmisele (Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust). Arengukava ja selle rakendusplaan aitavad parandada riigi avaliku sektori toimimist ning toetab infoühiskonna edendamise poliitiliste eesmärkide täitmist. Rakendusplaani eesmärkide täitmiseks kavandatakse rakendusplaanis vahendeid IKT lahenduste loomiseks või soetamiseks ja nende kasutuselevõtuks. Kuna IKT on toetav tehnoloogia, siis vajadus ühe või teistsuguse IKT lahenduse järele avalikus sektoris tuleneb otseselt avalike teenuste või avaliku sektori arendamisest. Sellest tulenevalt ei saa IKT projektid olla eesmärgiks omaette. Samas lubavad aga IKT poolt pakutavad võimalused viia avalikud teenused ja nende osutamise kvalitatiivselt uuele tasemele ning muuta avaliku sektori märgatavalt efektiivsemaks. 6. Rakendusplaani elluviimiseks vajalikud kulutused 8 Rakendusplaani indikatiivseks maksumuseks 2018. aastal on kokku 59 487 802 eurot. 7. Eelnõu kooskõlastamine Rakendusplaani eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, kõigile ministeeriumitele ning ITL-le. 9 Eelnõu pp.kk.2018 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2018 nr „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaani aastateks 2018−2022 heakskiitmine Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 7 lõikele 2: 1. Kiita heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaan aastateks 2018– 2022 (edaspidi rakendusplaan). 2. Asjaomastel ministeeriumidel arvestada rakendusplaaniga oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogilise arendustegevuse korraldamisel ja riigieelarve planeerimisel. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil avaldada rakendusplaan ministeeriumi veebilehel. Jüri Ratas Peaminister Heiki Loot Riigisekretär

Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →