Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu

Vabariigi valitsuse määruse „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatusi t ervise infosüsteemi (edaspidi TIS ) põhimääruse sse lähtuvalt kuuest muudatus vajadusest . Esiteks, korrastatakse TISi sõnakasutust §-s 4 . Teiseks, korrigeeritakse TISi sõnakasutust §-s 9. Kolmandaks , tagatakse SA Eesti Tervishoiu Pildipan k (edaspidi p ildipank ) volitatud töötleja ülesannete üleminekul või tegevuse lõpetamisel tark- ja riistvaraliste vahend ite ja kogutud andmete üleminek riigile. Neljandaks , kohust atakse tervishoiuteenuse osutajaid edastama TISi analüüside nimekirja muudatusi ja täiendusi, et tagada laboriteenuste puhul andmevahetuseks vajalik informatsioon , ning võimaldatakse surma andmete elektroonili st liikumi st , et luua surnud isiku lähedastele surma registreerimise automaat n e teenus . Viiendaks , täienda takse rahvastikuregistrist saadavate andmete koosseisu. Kuuendaks , lisa takse andmeandjate hulka Eesti h ariduse i nfosüsteem ( edaspidi EHIS ) , mille järel saab TIS edaspidi õiguse pärida EHIS-est har iduse omandamisega seotud andmeid. Määrus on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ( [email protected] , tel 626 9 137) ja Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala ( [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sot siaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ( [email protected] ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ( [email protected] , tel 626 9320). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus . 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse TIS-i põhimääruse § -e 4 ( „Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded“ ) , § 5 ( „Tervishoiuteenuse osutaja andmeandjana“ ), § 6 ( „Muud isikud andmeandjana“ ) ja § 9 („ Andmete parandamine ja kustutamine “) . 2 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest punktist, millega tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 13 8 „ Tervise infosüsteemi põhimäärus “. Punktiga 1 tehtava muudatuse eesmärk on ühtlustada määruse sõnavara ning seega asendada sõna „register“ sõnaga „andmekogu“, et tagada kooskõla määruse § 1 lõikega 1. Punktiga 2 tehtava muudatuse eesmärk on kustutada § 9 pealkirjast sõnad „ja kustutamine“, kuna § 9 ei sisalda andmete kustutamise regulatsiooni. Punktiga 3 teh tava muudatuse eesmärk on tagada, et peale pildipanga tegevuse lõpetamist või volitatud töötleja kohustuste üleandmist oleks tagatud meditsiiniliste ülesvõtete kättesaadavus ja andmevahetus. Pildipank on TIS - i volitatud töötleja, mille ülesan ne on meditsiiniliste ülesvõtete arhiveerimise haldamine ja rakendustarkvara toimimise tagamine. Pildipanga teenuste väljaarendamise haldamise vahenditeks on ravikindlustusvahendid ning seega on mõistlik , kui peale p ildipanga tegevuse lõpetamist oleks võimalik anda vahendid üle uuele TIS -i volitatud töötlejale. Punktiga 4 tehtava muudatuse eesmärk on kohustada tervishoiuteenuse osutajaid edastama TIS - i analüüside nimekirja muudatusi ja täiendusi, et tagada laboriteenuste puhul andmevahetuseks vajalik informatsioon . E -labori haldamise rakendus on mõeldud laborianalüüside LOINC kodeeritud algandmete ja labori analüüside nimekirjade haldamiseks. LOINC kodeeringu kasutamine on analüüsitulemuste dokumenteerimisel ja TIS-i saatmisel kohustuslik. Eesmärk on jõuda jätkusuutliku lahenduse abil üleriigiliselt laborianalüüside kodeeringu, terminoloogia ja kasutatavate nimetuste ühtlustumiseni ning nende ühtses vormis kasutamise kinnistumiseni. E -labori haldamise rakenduse kasutuselevõtmisel muutub meditsiinilaborite jaoks kohustuslikuks teavitada oma analüüside nimekirjas toimuvatest muudatustest (analüüside lisandumised, eemaldamised, muutmised). E -labori haldamise rakenduse loomise, meditsiinilaborite poolt LOINC kodeeringu kasutuselevõtmise ja analüüside nimekirjas toimuvatest muudatustest teavitamise ga tekib: ü htlustatud ning avalikult kõigile osapooltele üheselt kättesaadav laborianalüüside nimekiri ja terminoloogia; t öövahend LOINC standardi haldamiseks ja uute LOINC koodide tellimiseks; v õimalus teistel laboritel uutest planeeritavatest analüüsidest teada saamiseks ; v õimalus arstile saada teada, millises laboris huvipakkuvat analüüsi tehakse ; o luline alus riikliku analüüside tellimise saatekirja loomiseks; k ontrollivõimalus meditsiinilaborites LOINC kodeeringu ja terminoloogia kasutuselevõtmise ks. Lisaks on punktiga 4 tehtav muudatus seotud surma registreerimise protsessi ümberkorraldamisega. Muudatuse peamine eesmärk on tagada surmaandmete elektrooniline liikumine, mis võimaldab luua surnud isiku lähedastele surma registreerimise automaatse teenuse. Muudatuse tulemusena lihtsustub arsti töö, kuna andmete edastamine on elektrooniline. Andmete osaliselt automaatse täitumise ning edastamise tõttu paraneb ka dokumenteerimise protsess, mis omakorda parandab andmekvaliteeti ja andmete laekumise kiirust surma põhjuste registrile ja rahvastikuregistrile. Kehtivas õiguskorras dokumenteeritakse surmasündmus neljal isekopeeruval paberil, mis eelnõu jõustudes asendub andmete digitaalse sisestamise ja edastamisega. Pärast surmafakti tuvastamist tervishoiutöötaja poolt edastatakse vastav informatsioon elektrooniliselt surmateatise andmekoosseisus TIS - i . Surmateatisega edastatakse andmed surnud isiku, surma aja ja koha ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed, mis on aluseks surma automaatseks registreerimiseks rahvastikuregistris. Surma fakt registreeritakse tervishoiuasutuse infosüsteemis, kus genereeritakse vastavas andmekoosseisus surmateatis TIS - i edastamiseks. Seejärel edastatakse surmateatise andmed rahvastikuregistrile ning pärast seda on võimalik tervishoiuteenuse osutajal pärida surma registreerimise kande number ning väljastada surnu lähedastele surmatõend. Surmateatiselt edastatakse andmed TIS - i kaudu rahvastikuregistrile surma registreerimiseks. Rahvastikuregistrile edastatakse TIS - ist üksnes Eesti isikukoodi omava surnud isiku kohta esitatud surmateatiselt järgmised andmed: surnu isikuandmed, surma aeg ja surma koht ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed. Rahvastikuregister registreerib TIS - ist laekunud andmete põhjal surmasündmuse ning tagastab surma registreerimist kinnitava kandenumbri. Kandenumbri tagastamisel loetakse surm registreerituks ning tervishoiuteenuse osutajal on õigus ja võimalus väljastada surnu lähedastele surmatõend. Surmateatiselt edastatakse andmed TIS - i kaudu surma põhjuste registrile. Surma põhjuste registrile edastatakse kõikide Eestis surnud isikute surmateatised , sh tuvastamata surnute, välismaalaste jne kohta . Surma põhjuste registrile edastatakse surnu isikuandmed, surma aeg ja, koht ning suremispaik. Lisaks juba nimetatud andmetele edastatakse surma põhjuste registrile ka teatise esitaja andmed ja surmateatise koostamise aeg. Praegu kulub surma hetkest kuni andmebaasis registreerimiseni surma põhjuste registris kuni kolm kuud. Uue protsessi kohaselt toimub kannete tegemine automatiseeritult ning oluliselt kiiremini. Surma põhjuse teatis on surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav dokument, mis on aluseks surma põhjuste registrisse andmete kandmiseks. Varem dokumenteer iti surma põhjuse info arstliku surmateatise koosseisus paber il . Elektrooniliselt edastatud standardiseeritud dokumendi alusel tagatakse surma põhjuse andmete kvaliteet surma põhjuste registris. Andmekvaliteedi kaudsem eesmärk on tagada tervishoiujuhtimiseks vajalike andmete aja- ja asjakohasus. Edaspidi on surmateatise ja surma põhjuse teatised reguleeritud selgelt erinevalt praegusega , kus regulatsioon on vormipõhine (4 isekopeeruvat lehte). Erinev on ka andmekoosseisu vajadus ning andmekoosseisude kehtestamine annab õigusloomele suurema paindlikkuse ja selguse. Surma põhjuse ja perinataalsurma teatise võib erandkorras objektiivsetel põhjustel koostada paberil ning see edastatakse sel juhul koostaja poolt surma põhjuste registrile. Objektiivseks põhjuseks on näiteks olukord, kus surma põhjuse teatise koostaja infosüsteem ei tööta. Punktiga 5 tehtava muudatuse kohaselt lisatakse rahvastikuregister TIS - i andmeandjaks ka surma registreerimise korral – rahvastikuregister esitab TIS - ile surma registreerimise kandenumbri rahvastikuregistris. Andmed on vajalikud, et tervishoiuteenuse osutajal tekkiks õigus ja võimalus väljastada surnu lähedastele surmatõend, sest kandenumbri tagastamisel loetakse surm rahvastikuregistris registreerituks. Surnu omastel jääb ära vajadus veel täiendavalt minna surma rahvastikuregistris registreerima, kõik surma registreerimisega seotud toimingud saab korraldada tervishoiuteenuse osutaja juures. Punktiga 6 tehtava muudatuse kohaselt nimetatakse uue andmeandjana Eesti h ariduse i nfosüsteem , kes edastab TIS-i õpilase, lõpetatud haridustaseme ja õppeasutuse andmed. Laste tervise seireks kasutatav tervisestatistika põhineb enamasti haigestumuse , suremuse ja tehtud uuringute andmetel, mida kogub Tervise Arengu Instituu t ( edaspidi TAI ) ja mis on avaldatud koondkujul tervisestatistika ja - uuringute andmebaasis . Kõige mitmekülgsema ülevaate koolinoorte tervisest ja heaolust saame iga neljandal aastal enamikus Euroopa riikides toimuvast küsitlus uuring ust (HBSC, Health Behaviour of School-aged Children ) , mille valimis on 1 1 -, 13- ja 15-aastas ed üldhariduskoolide (V , VII ja IX klasside ) õpilased. Uuringu st saadav teave hõlmab mitut valdkonda: kehaline ja vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine, arstiabi vajanud vigastused ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine. Eestis on seda uuringut tehtud alates 1993/1994. õppeaastast. Vaatamata saadava teabe mitmekülgsusele on valimis laste vanus suhteliselt kitsas, mistõttu enamike laste kohta jääb saadav teave puudulikuks. Lapseeas luuakse vundament tervis e seisundile ja suureks mõjutajaks on väärtushinnangute kujundamise periood, mis langeb koolieale. Seetõttu on koolidel lapse tervisekäitumise kujundamisel oluline roll. Eesti Haigekassa (edaspidi EHK ) rahastab koolitervishoiuteenust, mi da osutatakse koolis õppetöö toimumise ajal ja mi lle eesmär k on jälgida õpilaste tervis e seisundit; kujundada tervislikku eluviisi õpilaste seas; ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist; jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku kesk konna loomist; osutada vajaduse korral vältimatut abi. Samuti on koolitervishoiuteenuse üheks osaks koostöö teiste tervishoiuteenuste osutajatega, nii soovitavad kooliõed vajaduse korral ennetuse eesmärgiga õpilastel nii perearsti kui ka hambaarsti poole pöörduda. T eenuse raames tehakse ka profülaktilisi läbivaatusi I, III, VII ja XI klassi õpilastele. Läbivaatuse käigus hind ab kooliõde õpilase tervise seisundit (rühti, arengutaset, nägemisteravust jms), nõustab haiguste ennetamisel, vaktsineerib ja teeb mõõtmisi (pikkus, kaal ja vererõhk). Koolitervishoiuteenuse osutajad esitasid alates 2003. aastast EHK -le aruande õppeaasta jooksul läbivaatusel osalenud laste arvu kohta koos kokkulepitud indikaatoritega . Aruandes esitati tulemused agregeeritud kujul, mis andis kooliõpilaste terviseseisundist esmase ülevaate. Kui see aruandlus loodi, ei olnud veel TIS-i loodud. Samas ei ole s ellisel viisil kogutavad üldised n äitajad laste tervise jälgimise ks piisavalt täpsed, sest ei võimalda saada ülevaadet , nt kui suur osakaal ülekaalulistest lastest on rasvunud, kas need on pigem tüdrukud või poisid , millises vanuses ülekaalulisuse probleem süvenema hakkab j ne . Kuna andmed esitati EHK-le koondtabelitena, ei olnud võimalik hinnata ka nende kvaliteeti . Tervisestatistika kvaliteedi ja analüüsivõimaluste paindlikkuse suurendamiseks individuaalandmete kogumise kaudu on TIS-i saadetud andmete kasutusele võtmiseks loodud tervishoiustatistikamoodul (edaspidi moodul). Mooduli puhul on tegemist andmebaasi süsteemiga, mis võimaldab TIS-is olevaid andmeid tervisestatistikaks kasutusele võtta. Tervisestatistika tegemisel on näiteks h aigus t e levimuse ja esmashaigestumuse jt näitajate arvutamiseks oluline, et ühte isikut arvestataks e vaid üks kord. Seetõttu on patsiendi/lapse isikuandmed asendatud unikaalse identifikaatoriga ja sünniaeg on asendatud vanusega ehk andmetöötluses ei ole võimalik konkreetset isikut tuvastada, kuid isikut on võimalik erinevate sündmuste põhiselt kokku viia. Alates 2008. aastast on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, sh koolitervishoiuteenuse osutajatel t ervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi kohustus teenuse osutamisega seotud andmed saata TIS - i . Andmed tervisekontrollide käigus tehtud hindamiste ja mõõtmiste kohta esitatakse TIS-i kasvamise või läbivaatuse teatistega , mille andmekoosseisud on kehtestatud sotsiaalministri 17. juuli 2008. a asta määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Alates 2016. aasta juunist lõpetas EHK koolitervishoiuteenuse raames agregeeritud aruannetega esitatud laste andmete kogumise, millega ühtlasi lõpetati ka TIS-iga dubleerivate andmete kogumine. Kuna vastavate andmete alternatiivseks allikaks on vaid TIS-i saadetud andmed, arendati moodulis laste terviseandmete aruanne, mille andmed pärinevad kasvamise või läbivaatuse teatistelt. Eelnõuga tehtava muudatusega lisatakse uue andmeandjana EHIS, millest hakatakse moodulisse laste terviseandmete põhjal arendatud aruandeid täiendama õpilase ja õppeasutuse andme tega . Õpilase andmetest päritakse andmed klassi, õppima asumise ja õpingute lõpetamise kohta. Laste terviseandmete aruannete täiendamine klassi andmetega on oluline, sest koolitervishoiuteenuse ja kuni 18-aastaste laste t ervisekontrolli juhend ist lähtuvalt tehakse profülaktilisi läbivaatusi I, III, VII ja XI klassi õpilastele . Saadava teabe põhjal on võimalik jätkata seni EHK poolt kogutud ülekaaluliste laste osakaalu näitajate aegrida ja tagada ajas võrreldavus. Need andmed on olulised, sest neid kasutatakse Vabariigi Valitsus e 17. juuli 2008. a korralduse nr 325 „„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2009–2012 heakskiitmine ning Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2005. a korralduse nr 771 muutmine“ täitmiseks. Konkreetselt puudutavad need andmed IV valdkonna (t ervislik eluviis ) 4. alaeesmärgi „Elanikkonna kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud“ ühte indikaatorit: ülekaaluliste kooliõpilaste osakaal u . S elle indikaatori j älgimise jätkamine on oluline, sest annab olulist teavet laste terviseseisundist ja suuna tervisedendus e tegevuste vajadus te hindamiseks, et maandada ja ära hoida laste haigestumisriske ja haigestumust. Saadav teave on ka t ervise denduse sekkumiste planeerimiseks oluline, et tegevused oleksid valitud vastavalt tähtsamatele probleemidele, mis lähtuvad tõenduspõhisusest. Saadava täiendava teabe kasutamisel on võimalik hinnata, millises õppeastmes hakkab laste terviseseisund kõige enam halvenema, nt ülekaalulisus muutub rasvumuseks. Selle põhjal on võimalik teha ettepanekuid liikumisharrastuste ja toitumissoovituste korrigeerimiseks ning õppekavades täienduste tegemiseks. Maailma terviseorganisatsiooni Euroopa r egionaalbüroo on välja töötanud Euroopa laste rasvumuse seiresüsteemi (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative , edaspidi COSI uuring). Nimetatud seiresüsteemiga analüüsitakse algkooli õpilaste ( 6 – 9-aastaste laste ) ülekaalu ja rasvumuse trende, et saada täpne ülevaade epideemia arengust ning välja töötada vastumeetmeid. Laste ülekaalulisuse ja rasvumuse väljaselgitamiseks tehakse mõõtmised, mida kajastatakse uuringus koos kooli keskkonna ga seonduvaga, nt liikumisvõimaluste (liikumistundide arv, mänguväljaku olemasolu, väljaspool õppekava pakutavate liikumisharrastuste võimalused), turvalisuse (jalgrattaga liikumine kooli ümbruses, transpordi korraldus), koolitoidule täiendava toidu kättesaadavuse (koolisöökla, poe, kohviku, müügiautomaadi olemasolu) ja valiku kohta (müüdavad toiduained ja joogid), samuti koolis käimasolevate tervislike harjumusi edendavate programmide kohta. Uuringu ühe osana küsitakse vabatahtlikkuse alusel ka osalenud laste vanematelt andmeid laste toitumis- ja liikumisharjumuste , pere sotsiaal-majandusliku olukorra ning rasvum usega kaasnevate haigestumuste kohta. Esimest korda tehti seda uuringut 2007/2008. õppeaastal. Eesti osales esimest korda neljandas andmekogumise laines 2016. aasta kevadel, sellel aastal osales kokku 35 WHO Euroopa regiooni liikmesriiki. COSI uuring on unikaalne, sest uuringus osalenud laste mõõtmised ja andmete kogumine on tehtud ühtse protokolli alusel. Samuti on igast osalevast riigist esitatud esindusliku valimi andmed ja kokku moodustab see üle 250 tuhande lapse andmetest andmebaasi, mis pakub laialdast võrdlust erinevate riikide vahel. Eesti andmeid koguti eraldi uuringuga, tehti mõõtmised ja küsitlustega koguti andmed koolidelt ja lastevanematelt. Koolitervishoiuteenuse osutajad teevad laste profülaktilistel läbivaatustel samu mõõtmisi ja edastavad need andmed isikupõhiselt TIS-i, seega tulevikus oleks võimalik juba TIS-i esitatud andmeid COSI uuringuks kasutada. Uuringu protokoll näeb ette ka koolidelt täiendava teabe kogumist, mistõttu täiendatakse eelnõuga tehtava muudatusega laste terviseandmete aruannet õppeasutuste andmetega. See muudatus pakub võimaluse õpilase mõõtmisandmed ja täiendavalt kogutud kooli andmeid omavahel kokku linkida. Andmete kasutamine eeldab ka uuringu valmisse sattuvate laste vanematelt eelnevalt nõusoleku küsimist. Õppeasutuste andmetega laste mõõtmistulemuste põhjal loodud aruande täiendamine võimaldab edaspidi teha ka tervisetulemite võrdlusi õppeasutuste kaupa. Eestis sai alates 1993. aastast alguse t ervist e dendavate k oolide võrgustik (edaspidi TEK ), millega on liitunud ligi 200 kooli. Liikumise eesmär k on edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist sots iaalset ja füüsilist keskkonda. Lisaks tegevuste planeerimisele ja elluviimisele tehakse ka tulemuste hindamisi, terviseseisundi andmeid selleks aga ei kasutata. Samas kogutakse vastavaid andmeid üleriigiliselt ja edastatakse TIS-i. Õppeasutuste andmete lisandumisel on võimalk teha tervisetulemite võrdlusi ka TEK koolide ja mitte TEK koolide vahel, mis annab olulise indikatsiooni, kas selle liikumise raames õppeasutuses tehtavad tegevused on laste terviseseisundile mõju avaldanud või mitte. Lisaks õpilase ja õppeasutuse andmetele hakatakse e elnõuga tehtava muudatuse rakendumisel EHIS -est moodulisse arendatud ambulatoorsete visiitide ning haigla- ja päevaravilt lahkunute aruandeid täiendama lõpetatud haridustaseme andmetega (haridustaseme nimetus ja omandamise kuupäev). Nende aruannete põhjal saadakse teavet, milliste haigustega pere- ja eriarsti poole pöördutakse ning haiglaravi põhjustest ehk haigestumusest. Samuti hakatakse piisava andmehõive ja kvaliteedi saavutamisel neid andmeid kasutama erinevate haiguste levimuse arvutamiseks. Tervise tulemite s ja suremuses erinevuste esinemist rahvastikurühmade ning sugude, rahvuste jt vahel seostatakse otseselt erinevate sotsiaaldemograafiliste näitajatega. Kõige enam seostatakse neid haridustasem e, tööturu staatuse ja sissetuleku tasemetega. Pr aegu r ikastatakse moodulis olevaid andmeid rahvastikuregistri ja EHK andmetega , täiendades mooduli andmeid ravikindlustuse staatuse ja elukoha andmetega. Järgmise sammuna näeme vajadust lisada andmeallikana EHIS, et parandada tervisestatistika ja analüüside sisulist kvaliteeti, suurendada poliitikakujundamiseks vajalikku tõenduspõhisust ja seeläbi teha ennetust ja teavitust praegusest oluliselt sihitumalt. Statistikaameti rahvaloenduse andmetele tuginedes oli kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga (78,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega meeste eeldatava elueaga vastavalt 8,5 ja 11,6 aastat pikem. Sama näitaja oli naistel (kõrgharidusega naiste eeldatav eluiga – 86,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega naistega mõnevõrra väiksmate erinevustega ( eeldatav eluiga vastavalt 6,6 ja 8,8 aastat pikem). Tervena elada jäänud aastate puhul on erinevused sarnased – kõrgharidusega meestel 58,3 aastat ja naistel 60,9 aastat ning see on võrreldes kesk- ja põhiharidusega meestel vastavalt 5,3 aastat ja 12,4 aastat rohkem ja naistel vastavalt 6,6 ja 12,5 aastat. Eesti elanike haridusest tulenevad erinevused on suurimad EL riikide hulgas ja suured lõhed on ka meeste ja naiste näitajate vahel. Eurostat on valiku riikide kohta prognoosinud eeldatava eluea andmeid haridustasemete kaupa. Need näitavad, et 30-aastastel põhiharidusega Eesti meestel on elada jäänud veel 33,7 aastat ja naistel 45,3 aastat. Seejuures kõrgeim on see näitaja Itaalias, kus põhiharidusega mehed elavad Eesti meestest 15,6 ja naised 9,5 aastat kauem, sarnane erinevus on ka nt Rootsi näitajatega. 3. Määruse mõjud Punktis 4 kavandatud esimene muudatus : e-labori haldamise rakenduse loomisel muutub meditsiinilaboritele analüüside nimekirjas toimuvatest muudatustest teavitamine kohustuslikuks. Meditsiinilaborite sisuhaldurid on analüüside nimekirjade muudatustest teavitanud alates 2011. aastast, kasutades Exceli tabeleid. Peale e-labori haldamise rakenduse väljatöötamist võtavad laborite sisuhaldurid kasutusele e-labori haldamise rakenduse veebiliidese ning võrreldes senise olukorraga mingeid muudatusi kuludes see labori jaoks ei tähenda. Mõju valdkond: m editsiinilaborid (hetkeseisuga 21) . Mõju sihtrühm: l aborianalüüse teostavad meditsiinilaborid ja a nalüüse tellivad tervishoiuteenuse osutajad . Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: m editsiinilaborid peavad esitama infot oma analüüside nimekirjas toimuvate muudatuste kohta. Laborid on infot muudatuste kohta esitanud ka varem, kuid nüüd muudetakse tegevus kohustuslikuks E -labori haldamise rakendus hakkab omama infot kõigi meditsiinilaborite analüüside nimekirjade kohta. Nimekirjad võivad sisaldada ka tellimiseks vajalikke andmeid ning nende põhjal on tellijatel võimalik koostada omapoolseid kitsamaid tellimusnimekirju . Punktis 4 kavandatud teine muudatus : planeeritavad muudatused osutavad tervishoiuteenuse osutajale märgatavat mõju, kuna surma fakti ja põhjuse tuvastav arst või ekspert teeb seda elektrooniliselt juba praegu, kuid väheneb dokumenteerimise aeg, sest elektroonsel vormil on osa infost juba eeltäidetud kujul. Mõju sihtrühm: m uudatus mõjutab otseselt neid tervishoiuteenuse osutaja töötajaid, kes puutuvad kokku surma fakti ja põhjuse tuvastamisega (arstid sh perearstid – ca 4400, õed - ca 7900, kiirabibrigaadid - ca 100) – ning täidavad meditsiinilisi dokumente (kiirabikaart, arstlik surmateatis, surma põhjuse tuvastamise teatis). Avaldatav mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: t ervishoiuteenuse osutajad peavad tegema ühekordse arenduse oma infosüsteemides, et suudaksid edastada TIS - i surma andmeid nõutud andmekoosseisus. Punktis 6 k avandatud muudatus : uue andmeandjana lisatakse EHIS , kes hakkab moodulisse edastama õpilase, lõpetatud haridustaseme ja õppeasutuse andme i d. Mõju sihtrühm: tervisevaldkonna poliitikakujundajad , sh haldusala asutus TAI ja elanikkond. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta : 2016. aasta kevadel tehti Eestis esimest korda COSI uuringut. Selle uuringu kulud olid hinnanguliselt kokku 50 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarvest kaeti kulusid ligi 23 200 euro ulatuses, millest tasuti koolitervishoiuteenuse osutajatele laste mõõtmiste eest. Ülejäänud kulud kaeti WHO Eesti esinduse ja TAI poolt. WHO tagas näiteks mõõtmisvahendite olemasolu ja koolitustega seotud korralduskulud ninf panustas tööjõuga, samuti panustas tööjõuga ja andmetöötlusega TAI. Muudatuse rakendamise järel luuakse oluline eeldus, et koolitervishoiuteenuse osutamise käigus TIS-i edastatud andmeid oleks edaspidi võimalik kasutada ka COSI uuringuks. Seeläbi vähendatakse topelt andmete kogumist ning sellega kaasnevat töökoormust nii uuringu korraldajatel kui ka koolitervishoiuteenuse osutajatel. Majanduslikus vaates oleks kokkuhoid ca 30 000 eurot. Arvestades uuringu tegemiseks vajalikke kulusid, ei ole tegemist olulise mõjuga. Samas , arvestada saadava teabe hulka , mis tagab olukorrast ülevaate ning rahvusvahelise võrdlus baasi , mis on rahvastiku tervise e denduse tegevuste puhul oluli n e , siis on muudatus positiivse mõjuga poliitikakujundamisele . Tervena elada jäänud aastate näitajas on Eesti elanikel haridustasemete kaupa suured erinevused, mis on ühtlasi suurimad EL-is. Tervena elada jäänud aastate arvutamise metoodika üheks komponendiks on suremuse andmed. Näiteks kui võtta aluseks 30–39-aastaste suremuse andmed, oli 2016. aasta andmetel kokku 292 surmajuhtu (mehi 204 ja naisi 88). Meeste puhul oli 48,5% põhi-, 40,7% kesk- ja 8,8% kõrgharidusega ning naiste puhul vastavalt 35,2%, 38,6 ja 25,0%. Surmapõhjustena on selles vanuses peamiselt õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (meestest 48% ja naistest 27,3%), kasvajad (meestest 3,9% ja naistest 26,1%), vereringeelundite (meestest 11,8% ja naistest 8,0%) ja seedeelundite haigused (meestest 9,3% ja naistest 5,7%) . Seejuures on olulisem vaadata ennetatavaid ja välditavaid surmasid. Nendeks on peamiselt HIV-tõbi (meestel 29,2% juhtudest ja naistel 28,1% juhtudest) ja peaajuveresoonte haigused (meestel 10,4% juhtudest ja naistel 12,5% juhtudest) ning olulisemate erisustena meestel südame isheemiatõbi (10,4%) ja naistel rinna pahaloomulised kasvajad (15,6%). Tervisedenduse tegevused hõlmavad nii ennetus- kui teavitust egevusi, samuti on oluline tervishoiuteenuste vajaduspõhine kättesaadavus ja järjepidevus. Selleks, et aru saada millest võivad olla põhjustatud hariduslikud erinevused suremuses, on vajalik lähemalt vaadata sihtrühmade (haridustasemed) kaupa ka teenuste kasutamist, et leida ravile jõudmise viivituste põhjuseid, nt kas käiakse regulaarselt perearsti või -õe vastuvõtul. Kavandatav muudatus ei ole oluline, kuid saadava teabe põhjal paraneb tervisestatistika ja analüüside sisuli ne kvaliteet . Samuti suuren eb poliitikakujunda miseks vajalik tõenduspõhisus ning seeläbi on võimalik teha nii ennetust , teavitust kui ka korraldada ümber tervishoiuteenuseid, arvestades senisest enam siht rühma vajadusi . Positiivse märgina võib välja tuua potentsiaali, et sihitatud tegevustega hoitakse ära varast haigestumust ja seeläbi ka ennetatavaid ja välditavaid surmasid. Mõju sihtrühm: mooduliga liidest unud tervishoiuteenuse osutajad ja KOV-id. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: t ervishoiuteenuse osutajatel on võimalik liidestuda mooduliga. See annab võimaluse nende poolt TIS-i edastatud andmetest koondaruandeid koostada. Moodulisse arendatud laste terviseandmete põhjal koostatud aruannete puhul on koolitervishoiuteenuse osutajatel võimalik saada ka kokkuvõtlikud näitajad, mille on süsteem valemite põhjal kokku arvuta nud. EHIS - e liidestuse järel on seda võimalik teha ka klasside kaupa. Lisaks on koolitervishoiuteenuse osutajaid, kes pakuvad teenust mitmes koolis . Seda on EHIS - e liidestuse jär el samuti võimalik eristada. Muudatuse puhul ei ole tegemist olulist mõju omava muudat u sega, kuid see annab teenuseosutajatele võimaluse oma tegevusest järjepidevat ülevaadet saada ja parendus tegevusi kavandada ning korraldada ennetus- ja sekkumistegevusi koostöös kooli ja KOV-iga rohkem suunatult. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 5.1. Kavandatav muudatus 4 (esimene) – e-labori ha ldamise rakenduse väljatöötamine E -labori haldamise rakenduse väljatöötamine ja selle kasutuselevõtmine meditsiinilaborite laborite infosüsteemide sisuhaldurite poolt. Kulu rakenduse väljatöötamiseks on 124 700 eurot . Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengufondist ning 15% ulatuses riiklikust toetusest. 5.2. Kavandatav muudatus 4 (teine) – arendus surma andmete edastamiseks Arendused oma infosüsteemides viivad tervishoiuteenuse osutajad läbi omavahendite arvelt. 5. 2 . Kavandatav muudatus 6 – mooduli arendused Kavandatava muudatuse rakendamisel on vajalik teha arendused moodulis. Moodulis tehakse arendus haridusega seotud andmevahetuseks EHIS - ega ja täiendatakse olemasolevaid statistilisi aruandeid (laste terviseandmete, ambulatoorsete visiitide ja haiglaravi aruandeid). H innanguliselt on arenduskulud 40 000 eurot , mis kaetakse Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus eelarvest mooduli arenduseks ettenähtud vahenditest. 6 . Määruse jõustumine Määruse § 5 lõige 3 1 jõustub 1.septembril 2018. a. Määruse § 5 lõige 3 2 jõustub 1. juulil 2018. a. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile , Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ele, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile . 2448560 0 0 0 -864235 -144134 delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikantselei [email protected] Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 23.04.2018 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 1.2-2/46-1 Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN FORMDROPDOWN Lisa: TIS PM_eelnõu TIS PM_seletuskiri delta_ownerName \* MERGEFORMAT Kaspar Kala 626 9755 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] MÄÄRUSE KAVAND EELNÕU Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2016. a. määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 1 lõike 3 alusel. § 1 . Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2016. a. määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine m ääruse §-s 4 asendatakse läbivalt sõna „registr i “ sõnaga „andmekogu“ . määruse § 9 pealkirjas kustutatakse sõnad „ja kustutamine“. m ääruse § 4 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: “5) tagab käesolevas lõikes nimetatud volitatud töötleja ülesannete üle minemisel teisele volitatud töötlejale või tegevuse lõpetamisel tagama teenuse toimimiseks vajalike tark- ja riistvaraliste vahendite ja kogutud andmete üleandmise riigile.” m ääruse § 5 täiendatakse lõikega 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastus: „(3 1 ) Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi andmed analüüside nimekirja muudatuste ja täienduste kohta meditsiinilabori teenuse osutamiseks viivitama ta peale muudatuste või täienduste tegemist. (3 2 ) Tervishoiuteenuse osutaja edastab tervise infosüsteemi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus surma teatise andmed viivitama ta peale surma fakti tuvastamist ning surma põhjuse ja perinataalsurma põhjuse teatise ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on a sjakohase dokumendi kinnitanud.“ m ääruse § 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) R ahvastikuregistri vastutav töötleja edastab tervise infosüsteemi: 1) isikut identifitseerivad andmed; 2) isiku esindusõiguse ja teovõime andmed; 3) surma registreerimise ka ndenumbri rahvastikuregistris.“ Määruse paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) Eesti h ariduse i nfosüsteemi vastutav töötleja edastab tervise infosüsteemi: 1) õpilase andmed (klass, õpingute alustamine ja õpingute lõpetamine); 2) lõpetatud haridustaseme andmed (haridustaseme nimetus, õpingute alustamine ja õpingute lõpetamine); 3) õppeasutuse andmed (nimi, registreerimisnumber ja aadress)“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 5 lõige 3 1 jõustub 1. septembril 2018. a. (2) Määruse § 5 lõige 3 2 jõustub 1. juulil 2018 .a. Peaminister Jüri Ratas Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski Riigisekretär Heiki Loot