Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks

Asukoha skeem: Riigitee 23136 Pringi-Restu km 9,159 asuv Restu sild Restu sild  KORRALDUS 10.09.2020 nr 1-3/20/165 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks RESOLUTSIOON Majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määrusega nr 55 kehtestatud „Maanteeameti põhimääruse“ § 7 punkt 2 ning § 14 punkt 3 ja ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõike 1 ja 2 alusel otsustab Maanteeamet:  Anda projekteerimistingimused riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks;  Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele. 1. Menetluse sisu ja asjaolud 1.1. EhS § 99 lg 1 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla (edaspidi Restu sild) ehitamise põhiprojekti koostamiseks. 1.2. Vastavalt EhS § 31 lg-le 2 koostas Maanteeamet projekteerimistingimuste eelnõu ja korraldas selle kohta arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise. Kooskõlastuste ja arvamuste esitamise tähtaeg oli 31.01.2020. a. 1.3. Maanteeamet esitas Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste eelnõu EhS § 31 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: 1.3.1. Keskkonnaametile (Maanteeameti 13.01.2020. a kiri nr 15-1/20-0003/2051-1) kui asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste esemega, sest Restu sild asub Otepää looduspargis ja ületab Väike Emajõge. 1.3.2. Muinsuskaitseametile (Maanteeameti 13.01.2020. a kiri nr 15-1/20-0003/2052-1) kui asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest Restu silla läheduses asub Restu mõisa vesiveski. 1.3.3. Maa-ametile (Maanteeameti 13.01.2020. a kiri nr 15-1/20-0003/2052-1) kui asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest projekti lähialal asuvad reformimata riigimaad.  2 1.3.4. Otepää Vallavalitsusele (Maanteeameti 13.01.2020. a kiri nr 15-1/20-0003/2052-1) kui asutusele, kelle õigusi või huve võib projekteerimine puudutada, sest Restu sild asub Otepää vallas. 1.3.5. Kinnistute omanikele kui isikutele, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada, sest nimetatud kinnistute omanikud on projekteeritaval lõigul piirinaabrid ja/või on vajalik kinnistute osaline võõrandamine või nimetatud kinnistute omanikud on mõjutatud Restu paisjärve likvideerimisest: Lähiaadress katastritunnus Piirinaabrid, kelle kinnistutest võib olla vajalik maa võõrandamine Restu vesiveski 72401:003:0153 Restu vesiveski 72401:003:0151 Restu vesiveski 72401:003:0152 Kärneri 72401:003:0560 Veski-Jõe 55701:001:0126 Aida 72401:003:1080 Paisjärve likvideerimisest mõjutatud kinnistud Sepikoja 72401:003:0670 Valga metskond 159 72401:003:0026 Männi 72401:003:0582 Lõokese 72401:003:0531 1.4. Neljapäeval, 27.02.2020. a kell 10:00 toimus koosolek Otepää Vallavalitsuses, kus Maanteeamet andis Otepää Vallavalitsusele võimaluse põhjendada ja selgitada oma seisukohti Restu silla projekteerimistingimuste osas. 1.5. Esmaspäeval, 09.03.2020. a kell 13:20 toimus koosolek Maanteeametis, kus Maanteeamet andis Restu vesiveski kinnisasja (katastrinumbriga 72401:003:0153) omanikule võimaluse põhjendada ja selgitada oma seisukohti Restu silla projekteerimistingimuste osas. 1.6. Pärast 09.03.2020. a toimunud koosolekut esitas Restu vesiveski kinnistu omanik 13.03.2020. a täiendava kirja Maanteeametile, milles ei esitatud täiendavaid ettepanekuid varasemalt esitatud ettepanekutele projekteerimistingimuste kohta. Kiri täpsustas varasemalt esitatud ettepanekuid ning sisaldas dokumente ja varasemalt toimunud kirjavahetust viimase 15 aasta jooksul Restu sillaga seotud osapoolte vahel. 1.7. Keskkonnaamet edastas HMS §15 lg 4 kohaselt 13.03.2020. a kirjaga nr 14-6/20/6-8 Maanteeametile kodaniku pöördumise, milles sooviti kohaliku kogukonna kaasamist. Samuti avaldati soovi paisjärv säilitada. Kirjas märkis Keskkonnaamet, et keskkonnamõju hindamise menetlus on avalik menetlus, mille käigus viiakse läbi avalikud arutelus, kus kaasatakse ka huvitatud isikud ja osapooled ning kohalik kogukond. Vastavalt lisale 2 on Maanteeamet otsustanud viia projekti käigus läbi KMH. Paisu säilitamise ettepaneku osas on selgitused ja otsused toodud lisas 2. 1.8. Menetlusse kaasatud isikute ja asutuste arvamused ja kooskõlastused on koondatud korralduse lisas 2 olevasse koondtabelisse, mis sisaldab EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Otsuse  3 tegemisel on Maanteeamet kaalunud ka kõiki tähtajast hiljem esitatud seisukohti ja arvamusi, millele on viidatud korralduse punktides 1.4-1.7. 1.9. Ülejäänud kinnistute omanikud ja asutused tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust ei avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. EhS § 31 lg 6 alusel loetakse, et kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. 1.10. Võttes arvesse eeltoodu, otsustas Maanteeamet anda projekteerimistingimused riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks. Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. 23136 Pringi-Restu km 9,159 Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimused Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel Restu  Projekteerimistingimused Riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamine 1. Projekteerimistingimuste andja 1.1. Asutus: Maanteeamet 1.2. Asutuse registrikood: 70001490 1.3. Ametniku nimi: Andres Urm 1.4. Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja 2. Projekteerimistingimuste kõrvaltingimused 2.1. Juhul kui projekteerimise käigus tekib huvitatud osapool, kes näitab üles huvi finantseerida kalapääsu ja paisu projekteerimist ja ehitamist, on võimalik projekteerimistingimusi muuta nii, et oleks võimalik lisaks sillale ette näha paisurajatis. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 3. Projekti eesmärk 3.1. Riigitee nr 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla (paisu) nr 1008 asemele uue rajatise põhiprojekti koostamine üle Väike Emajõe. 3.2. Olemasoleva silla lammutamine. 3.3. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 4. Olemasolev olukord Restu sild asub Valga maakonnas Otepää vallas. Restu sild ületab Väike Emajõge ning sillast ülesvoolu on Restu paisjärv, mis on paisutatud Restu silla küljes oleva paisurajatise tõttu. Olemasolev sild on amortiseerunud. Rajatise laiusgabariidid ja kandevõime ei vasta tänapäevastele liikluskoormustele. Sild ei ole vettpidav. Silla küljes on paisurajatis, kuid paisutamiseks puudub veeluba. Projekteerimistingimustele vastavalt silla lammutamise korral ei säili pais olemasoleval kujul. EhS § 104 lg 3 kohaselt ei kohaldata 12.peatükis („Ehitis avalikus veekogus“) sätteid tee koosseisus oleva silla ehitamisele. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus lõigul oli 2018. aasta seisuga 69 autot ööpäevas, millest sõiduautod 99%, veoautod ja autobussid 1%. Katte laius 6 meetrit. Mulde laius 8 meetrit. 5. Lähteülesanne 5.1. Näha ette olemasoleva silla lammutamine, ning selle asemele uue rajatise projekteerimine. Projekteerida kogu töömaal uus katendikonstruktsioon. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 5.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 5.2.1. Töömaa ala on olemasoleva sillaava keskpunktist 70 meetrit enne silda ja 100 m peale silda. 5.2.2. Sõiduradade arv –2 5.2.3. Teeklass –V 5.2.4. Kahekihiline katend vastavalt katendiarvutusele 5.3. Silla ja tee kokku viimisel ehitada välja töömaa ulatuses mulle, dreenkiht, killustikalus, katend. 5.4. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 70 km/h (põhjendatud juhtudel  madalam). 6. Teostada järgmised uurimistööd mahus, mis võimaldavad projekti eesmärki saavutada 6.1. Geodeetilised uurimustööd. 6.2. Geotehnilised pinnaseuuringud. 6.3. Katendi arvutused. 6.4. Teostada uuringud piirkonna veerežiimi kindlakstegemiseks. Juhul kui projekti realiseerimine toob kaasa kaevudes vee kadumise, näha projektiga ette meetmed joogi- ja tarbevee säilitamiseks (uue kaevu rajamine või olemasolevate kaevude süvendamine). 7. Viia läbi Keskkonnamõjude hinnang (KMH) KeHJS §261 alusel 7.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse sätetest. 7.2. Keskkonnamõjuhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 8. Projektide koostamise üldised nõuded 8.1. Tee ehitusprojekti koostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrusest nr 106 „Tee projekteerimise normid“. 8.2. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 8.3. Sõiduradade laiuse valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. 8.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 8.5. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 8.6. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. 8.7. Tagada vete piki- ja põikisuunaline äravool teemalt ja sillalt 8.8. Koostada tehnovõrkude projektid 8.9. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. 8.10. Koostada ehitusmaksumuse kalkulatsioon 8.11. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. 9. Keskkonnanõuded projekti koostamiseks 9.1. Projekteerida Väikese Emajõe voolusäng läbi sillaava selliste parameetritega, mis tagab kalade läbipääsu jõe ülemjooksule. Vajalik on kaasata ihtüoloog, kes kirjeldab tööde võimalikud mõjud Väikesele Emajõele ja selle elustikule - kalastikule (sh kaitsealused liigid ja lõhelised), s.h lõheliste kudemis- ja elupaikadele. Teha kindlaks võimalikud leevendusmeetmed tööde teostamise perioodiks ning analüüs, kas taastavasse jõepõhja on võimalik kasutada/luua lõheliste kudemisala. 9.2. Määrata sillaava madalama punkti absoluutne kõrgus ning mõõdistada Restu paisjärve põhjakõrgused ja koostada paisjärve alale korrastusprojekt. Lisa. Restu silla asukoha skeem Koostas: Tiit Vunk, Maanteeamet, [email protected]  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr kooskõlastaja 1 Keskkonnaamet Esitasite kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste andmise eelnõu riigitee 23136 Pringi-Restu km Kaalutlus/põhjendus: 29.01.2020 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks, millega nähakse ette olemasoleva silla ja 1. Objekt asub Keskkonnaameti haldusalas asuvas Otepää looduspargis ja Natura nr 6-2/20/663-2 paisu lammutamine, ning selle asemele uue rajatise projekteerimine koos paisutuse likvideerimisega. 2000 kaitse alal. Looduskaitseseaduse § 14 alusel osaleb Keskkonnaamet ehitust reguleerivate dokumentide 2. Keskkonnaameti arvamuse ja looduskaitseseadus (LKS) §51 lõike 2, veeseadus (ehitusteatised, projekteerimistingimused ja ehitusload) menetlemise protsessis kaitstava loodusobjekti (VeeS) §174 lõike 3 alusel tuleb tagada kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka valitsejana, kui tegevus toimub kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti allavoolu. kaitsevööndis. Projekteeritav Restu sild nimetatud kaitstavatel loodusobjektidel ei asu, ehkki piirneb 3. Restu silla ja paisjärve asukohas muudetakse kooslust keskkonnamõju Otepää looduspargiga, seetõttu esitame arvamuse. hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) alusel. Otepää looduspark on Natura 2000 alade võrgustiku nimekirjas nii loodusalana kui linnualana. Silla Otsus: ehituse käigus on kavandatud Otepää looduspargis Vanamõisa-Restu piiranguvööndis asuva Restu Täiendada projekteerimistingimusi: paisjärve paisu likvideerimine, mis toob endaga kaasa ka paisjärve likvideerimise. Restu paisjärv on 1. Viia läbi keskkonnamõjude hindamine (KMH) KeHJS §261 alusel 2013. a. inventeeritud Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadurite poolt Otepää 1.1.Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang, loodusala kaitse-eesmärgiks oleva Natura elupaigatüübina 3150. Lähtudes eelnevast on Keskkonnaamet lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse seisukohal, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline mõju piirnevale Natura 2000 loodusalale, sätetest. kuna kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib 1.2.Keskkonnamõjuhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. 2. Projekteerida Väikese Emajõe voolusäng läbi sillaava selliste parameetritega, Keskkonnaameti hinnangul on oluline projekteerimisel lähtuda alljärgnevast: mis tagab kalade läbipääsu jõe ülemjooksule. Vajalik on kaasata ihtüoloog, kes 1. Määrata sillaava madalama punkti absoluutne kõrgus ning mõõdistada Restu paisjärve kirjeldab tööde võimalikud mõjud Väikesele Emajõele ja selle elustikule - põhjakõrgused ja koostada paisjärve alale korrastusprojekt. kalastikule (sh kaitsealused liigid ja lõhelised), s.h. lõheliste kudemis- ja 2. Projekteerida Väikese Emajõe voolusäng läbi sillaava selliste parameetritega, mis tagab kalade elupaikadele. Teha kindlaks võimalikud leevendusmeetmed tööde teostamise läbipääsu jõe ülemjooksule. Vajalik on kaasata ihtüoloog, kes kirjeldab tööde võimalikud mõjud perioodiks ning analüüs, kas taastavasse jõepõhja on võimalik kasutada/luua Väikesele Emajõele ja selle elustikule - kalastikule (sh kaitsealused liigid ja lõhelised), s.h. lõheliste lõheliste kudemisala. kudemis- ja elupaikadele. Teha kindlaks võimalikud leevendusmeetmed tööde teostamise perioodiks 3. Määrata sillaava madalama punkti absoluutne kõrgus ning mõõdistada Restu ning analüüs, kas taastavasse jõepõhja on võimalik kasutada/luua lõheliste kudemisala. paisjärve põhjakõrgused ja koostada paisjärve alale korrastusprojekt. 3. Algatada keskkonnamõju hindamine. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Muinsuskaitseamet Olete teavitanud Muinsuskaitseametit 13.01.2020 kirjaga nr 15-1/20-0003/2052-1, et Maanteeamet on Otsus: 16.01.2020 algatanud projekteerimistingimuste menetluse riigitee 23136 Pringi-Restu km 9,159 asuva Restu silla Arvestada Muinsuskaitseameti seisukohaga, et Restu silla vesiveski ei ole riikliku nr 5.1-17.6/31-1 ehitamise põhiprojekti koostamiseks. kaitse all. Muinsuskaitseamet on tutvunud projekteerimistingimuste eelnõuga ja selle lisadega. Projekteerimistingimuste eelnõus on välja toodud, et eelnõu on saadetud Muinsuskaitseametile põhjusel, et Restu silla läheduses asub Restu mõisa vesiveski. Restu silla vesiveski ei ole riikliku kaitse all, seega puudub Muinsuskaitseametil voli sätestada tingimusi projekti koostamiseks. Restu silla vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. 1/6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. 2 Maa-amet Teavitasite 13.01.2020 kirjaga nr 15-1/20-0003/2052-1 , et Maanteeamet algatas Otsus: 15.01.2020 projekteerimistingimuste menetluse riigitee 23136 Pringi Restu km 9,159 asuva Restu silla esitamise Kui projektiga tekib maavajadus reformimata riigimaadest, koostatakse nr 6-3/20/620-2 põhiprojekti koostamiseks. Lisaks edastasite arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu projekteerimistingimuste punkti 2.3 ja 6.11 alusel krundijaotuskava, milles näidatakse ning projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõu koos asukoha skeemiga. Restu sild asub ära kavandatav äralõige ning projektlahendus kogu kinnistuga piirneval lõigul. Maa- Valga maakonnas Otepää vallas Restu külas. Restu sild ületab Väike Emajõge ning sillast ülesvoolu on amet kaasatakse sellisel juhul nii maade omandamise protsessi kui ka ehitusloa Restu paisjärv, mis on paisutatud Restu silla küljes oleva paisurajatise tõttu. Projektiga kavandatakse menetlusse. olemasoleva silla ja paisu lammutamine ning selle asemele uue rajatise projekteerimine koos paisutuse likvideerimisega. Lisada projektdokumentatsioonile kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud õiendid projekti alas olevate reformimata maa-alade õigusvastaselt võõrandatud maa Restu sild asub 23136 Pringi Restu tee kinnisasjal (tunnus 72401:001:0103). Silla lähiümbruses ei ole tagastamise taotluste ja ostueesõigusega erastamise taotluste olemasolu ning riigi omandis olevaid kinnisasju, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus omavalitsuse seisukoha kirjeldatud maa-ala perspektiivse munitsipaalomandisse Maa amet. Sillast (piki 231 36 Pringi Restu teed) ligikaudu 130 meetri kaugusel paiknevad reformimata andmise osas. maa ribad, mis piirnevad Aaviku kinnisasjaga (tunnus 72401:003:0281) põhjast ja lõunast. Maa-amet ei esita vastuväiteid riigitee 23136 Pringi Restu km 9,159 asuva Restu silla esitamise põhiprojekti projekteerimistingimuste eelnõule ja projekteerimistingimuste andmise korralduse eelnõule. Juhul, kui eelnevas lõigus kirjeldatud reformimata maa ribad on kaasatud projekti alasse, palume esitada valminud põhiprojekt Maa-ametile kooskõlastamiseks. Lisaks palume projektdokumentatsioonile lisada kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud õiendid projekti alas olevate reformimata maa-alade õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise taotluste ja ostueesõigusega erastamise taotluste olemasolu ning omavalitsuse seisukoha kirjeldatud maa-ala perspektiivse omandi osas. 3 Otepää Esitasite Otepää Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks riigitee 23136 Pringi-Restu km 9,159 asuva Kaalutlus/põhjendus: Vallavalitsus Restu silla ehitamise põhiprojekti staadiumis ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu. 1. Riigiteel nr 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuv Restu sild nr 1008 on halvas 31.01.2020 seisukorras.Väike-Emajõele on rajatud veeloata pais, millest tingituna tungis nr 6-7/271-1 Otepää Vallavalitsus on tutvunud eelpoolmainitud projekteerimistingimuste projektiga ning ei pea Restu paisjärve surveline vesi läbi silla kandekonstruktsiooniks olevate sammaste võimalikuks ehitusprojekti menetluse käigus võtta vastu otsus ajaloolise paisjärve likvideerimise kohta. ja on toonud kaasa sammaste olulise lagunemise. Eelnimetatud asjaolu kujutab Lisaks eelpoolmainitule muudab paisjärve likvideerimine piirkonna veerežiimi ning võib põhjustada endast reaalset ohtu silla kontrollimatuks lagunemiseks. Sillale on paigaldatud piirkonna elanike kaevude tühjenemise. Eelpoolöeldust tulenevalt palun projektis ette näha ka uue liiklusmärgid koormuspiiranguga. Sellest tulenevalt on muudetud sillal asuvat regulaatori ehitamine. liiklusskeemi. Sillale on tellitud seisukorra audit, mis kinnitab silla halba olukorda ja tehtud avariiremont autoliikluse säilitamiseks sillal. Otepää Vallavalitsus soovib, et valminud ehitusprojekt esitatakse Otepää Vallavalitsusele ülevaatamiseks ning heakskiidu andmiseks. 2. Keskkonnaamet on 22.06.2020 otsusega nr 1-3/20/645 keeldunud veeloa andmisest Restu silla asukohas. 3. Paisutamisega seotud tegevused ei ole põhimääruse kohaselt Maanteeameti ülesanneteks, mistõttu puudub Maanteeametil sellekohane kompetents ning eelarvelised vahendid paisudega opereerimiseks. 4. Maanteeameti, Keskkonnaameti ja Restu vesiveski kinnisasjade omaniku vahelised kirjavahetused on toimud alates 2010 aastast ja 10 aasta jooksul ei ole suudetud konstruktsiooni seisukorra parendamist, omandi üleandmist ja kalade veeseadusele vastavat läbipääsu paisutuse säilitamise läbi tagada. Samuti ei ole nõuetekohase paisutamisega seotud tegevusi nõus finantseerima olnud Otepää Vallavalitsus. 5. Projekteerimistingimustega nähakse ette kõrvaltingimus, mille kohaselt on huvitatud isikul võimalik paisurajatis ümber paigutada enda kulul või juhul kui huvitatud isik on nõus nõuetekohase paisu ja kalapääsu projekteerimise ja ehitamise kulud kandma ning mille kohaselt on võimalik projekteerimistingimusi vastavalt muuta. 6. Sõltumata sellest, millise projektlahenduse Maanteeamet tellib, ei teki otsest keskkonnamõju (paisjärve allalaskmine) enne kui antakse projektile ehitusluba. Ehitusloa andmise ajaks on võimalik keskkonnamõju hinnata ning välja töötada 2/6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. meetmed mõjude leevendamiseks. Keskkonnamõju hindamise menetlus on avalik menetlus, mille käigus viiakse läbi avalikud arutelud, kus kaasatakse ka huvitatud isikud ja osapooled ning kohalik kogukond. Otsus: Projekteerimise käigus teostada keskkonnamõjude hindamine ja uurida piirkonna veerežiimi. Vajadusel arvestada kohalike kaevude seisukorraga ja rakendada täiendavaid meetmeid. Kaasata Otepää Vallavalitsus ehitusloa menetlusse. Projekteerimistingimustele näha ette kõrvaltingimus, mille kohaselt projekteerimistingimusi muudetakse, kui projekteerimise käigus tekib huvitatud osapool kes soovib finantseerida kalapääsu ja paisu projekteerimist ning ehitamist. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi ja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1 Lõokese Restu külas asuva Lõokese kinnistu (katastritunnus 72401:003:0531) omanikuna on Maanteeamet Otsus: 72401:003:0531 kaasanud mind arvamuse avaldamiseks riigitee 23136 Pringi-Restu km 9,159 asuva Restu silla Täiendada projekteerimistingimusi: ehitamise põhiprojekti koostamise projekteerimistingimuste menetlusse. Teostada uuringud piirkonna veerežiimi kindlakstegemiseks. Juhul kui paisjärve Esitatud materjalidest nähtub, et ehitustegevusega kavandatakse Restu paisjärve likvideerimist. likvideerimine toob kaasa kaevudes vee kadumise, näha projektiga ette meetmed Lõokese kinnistul saadakse joogi- ja tarbevett salvkaevust, mille sügavus on 4 raket. Veetase kaevus on joogi- ja tarbevee säilitamiseks (uue kaevu rajamine või olemasolevate kaevude sõltunud Väikese Emajõe ja Restu paisjärve veetasemest. Kui veetase on olnud tavapärasest madalam, süvendamine). on kaev paaril suvel kuivaks jäänud. Seoses sellega palun Teil projekteerimistingimuste andmise menetluses kaaluda paisjärve likvideerimisega mulle kaasneda võivate negatiivsete mõjude vältimist (nt salvkaevu süvendamise või uue salvkaevu rajamisega seotud kulude katmist). 2 Restu vesiveski Restu sild kuulub Eesti riigile ja Restu vesiveski tamm (pais), liigveelask (lüüs), veskitesse (viljaveski Kaalutlus/põhjendus: 72401:003:0151 ja endine saeveski) sissevoolukanalid (turbiinide kanalid) kuuluvad mulle ja teemaa mõõdistamisel 1. Restu silla küljes on hüdrotehniline rajatis, mis koosneb paisukonstruktsioonidest, 72401:003:0152 (2015) kanti need rajatised plaanile. Samuti on nad kantud Ehitusregistrisse minu nimele. paisu- ja teemuldest, veeväljavoolust ja voolurahustist (edaspidi koos nimetatud 72401:003:0153 pais). Sild ja paisurajatis toetuvad sammastele. Teemulle ja paisumulle on Vastavalt Tartu Halduskohtu kohtuotsusele nr 3-137/2003 – 12.04.2005 leidis Majandus- ja praegusel juhul sama konstruktsioon. Veski-Jõe Kommunikatsiooniministeerium, et kõnesolevad rajatised – vesiveski tamm, lüüs ja turbiinid – on 2. Sild loetakse tee osaks ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1 kohaselt. EhS § 92 lg 6 55701:001:0126 käsitletavad tehnorajatistena asjaõiguse mõttes, mille kasutamine on õiguslikult reguleeritav kohaselt riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kinnisomandi kitsenduste kaudu. Asjaõigusseaduse §-i 158 kohaselt ei ole teisele isikule kuuluval Maanteeamet, EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised kinnisasjal paiknev tehnorajatis kinnisasja oluline osa. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-i 152 tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid lg 1 kohaselt on omanik kohustatud taluma tema kinnisasjale enne 1999. aasta 1. aprilli püstitatud tingimused ohutuks liiklemiseks. EhS § 8 kohaselt ehitis, ehitamine ja ehitise tehnorajatist ja võimaldama selle teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid. kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu; ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, Olen seisukohal, et Restu paisjärve ei saa likvideerida, kuna tegemist on olulise veekoguga (Natura kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. 2000 elukohatüüp 3150). Restu paisjärve likvideerimise korral hävinevad või saavad kahjustatud minu 3. Vee paisutamine kahjustab silla sammaste olukorda. Olemasolev hüdrotehniline kinnistul paiknevad või minu kinnistuga piirnevad Restu paisjärvest mõjutatud alad, mitmed kogu rajatis, sild ja paistus on halvas olukorras. Sillale on teostatud avariiremont, mis Euroopa ulatuses esmatähtsad Natura elupaigatüübid. vähendas silla kokku kukkumise ohtu, kuid silla seisukord on jätkuvalt halb ja ei vasta tee seisundinõuetele. Pean vajalikuks, et silla projekti koosseisus nähakse ette kas olemasoleva paisregulaatori 4. Majandus- ja taristuministri 16.10.2018 määruse nr 55 „Maanteeameti (rekonstrueeritud 1984-86, raudbetoon, seisukord rahuldav) säilitamine või uue paisregulaatori põhimääruse“ § 7 punkti 1 kohaselt on Maanteeameti põhiülesanneteks mh projekteerimine (nii nagu oli planeeritud eelmises AS Reng poolt koostatud projektis). Sild ja pais on tingimuste loomine ohutuks, säästlikuks ja toimivaks liiklemiseks riigiteedel ning olnud Restul omavahel seotud ehitised alates 15. sajandist, kuid lahutati eraldiseisvateks objektideks inimeste ja sõidukite liikuvuse kavandamine. 1984.-86. aastal, kui sovhoos rekonstrueeris liigveelasu. Sild jäi aga rekonstrueerimata ja on maakivist 5. Olemasolev rajatis on täielikult sihtotstarbelisel transpordimaa katastriüksusel. ehitis. Vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli sillaprofessor Juhan Idnurme selgitustele ei sega Vastavalt maakatastriseaduse § 181 lg-le 5 on transpordimaa liiklemiseks ja 3/6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. raudbetoonist liigveelask Restu silla ehitust. Ühtlasi tuleb tagada paisu tugevdamine ja Restu vesiveski transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks säilimine. vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. 6. Sõltumata sellest, kellele kuuluvad paisu rajatised, on Maanteeameti pädevuses Otepää looduspargi kaitsekorralduskava järgi jääb Restu paisjärv kaitstavasse elupaigatüüpi ning tuleb anda projekteerimistingimusi riigiteel asuva silla ümberehitamiseks. tänaste andmete kohaselt seetõttu säilitada. Maanteeameti tellitud „Riigimaantee nr 69 Võru-Kuigatsi- 7. Restu paisjärve likvideerimisega mõjutatavad alad on võimalik määrata Tõrva km 39-40,3 ristmike tehnilise projekti, Sangaste ja Restu silla eelprojekt“ kohaselt anti ka Restu keskkonnamõju hindamisega. Otepää looduspargis asuva Natura 2000 ala paisjärve regulaatori lahendus ning projekteeriti 1,0 meetri laiune hooldussild regulaatori ja valitseja on Keskkonnaamet kellel on õigus määrata säilitamise või likvideerimise maanteesilla vahele. Sellega on ette nähtud paisjärve püsimine ja sellega tuleb arvestada kavandatava tingimusi lähtuvalt looduslikust kooslusest. projekti puhul. Keskkonnaamet, kooskõlastades silla projekti (AS Reng), nägi samuti ette Restu 8. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava paisjärve säilimise. 2017-2026 peatüki 2.2.1.4 „Jõed ja ojad“ kohaselt tuli tagada kaladele läbipääs Restu paisul nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Seda pole siiani Toetan igati uue Restu silla rajamist, aga ei ole nõus minule kuuluvate Restu paisu ja tehtud. Kaitsekorralduskavas on öeldud, et üheks võimaluseks on paisu pärandkultuuriobjekti Restu paisjärve (Natura 2000 elukohatüüp 3150) likvideerimisega ning likvideerimine ja järve allalaskmine. mitmete kogu Euroopa ulatuses esmatähtsate Natura elupaigatüüpide hävitamise või 9. Väike-Emajõele on rajatud veeloata pais, millest tingituna tungis Restu paisjärve kahjustamisega. Minule isiklikult tähendab Restu paisjärve likvideerimine elukeskkonna surveline vesi läbi silla kandekonstruktsiooniks olevate sammaste ja on toonud muutumist selliseks, et seal enam elada ei ole võimalik. Sama kehtib ka naabrite kohta kaasa sammaste olulise lagunemise. Eelnimetatud asjaolu kujutab endast reaalset ohtu silla kontrollimatuks lagunemiseks. Sillale on paigaldatud liiklusmärgid koormuspiiranguga. Sellest tulenevalt on muudetud sillal asuvat liiklusskeemi. Sillale on tellitud seisukorra audit, mis kinnitab silla halba olukorda ja tehtud avariiremont autoliikluse säilitamiseks sillal. 10. Keskkonnaamet on 22.06.2020 otsusega nr 1-3/20/645 keeldunud veeloa andmisest Restu silla asukohas. 11. Veeseaduse § 175 lg 4 kohaselt kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. 12. Paisutamisega seotud tegevused ei ole põhimääruse kohaselt Maanteeameti ülesanneteks, mistõttu puudub Maanteeametil sellekohane kompetents ning eelarvelised vahendid paisudega opereerimiseks. 13. Maanteeameti, Keskkonnaameti ja Restu vesiveski kinnisasjade omaniku vahelised kirjavahetused on toimud alates 2010 aastast ja 10 aasta jooksul ei ole suudetud konstruktsiooni seisukorra parendamist, omandi üleandmist ja kalade veeseadusele vastavat läbipääsu paisutuse säilitamise läbi tagada. 14. Muinsuskaitseamet on 16.01.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/31-1 andnud seisukoha, et Restu silla vesiveski ei ole riikliku kaitse all ja Restu silla vahetus läheduses puuduvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid. 15. Restu paisu puhul ei tulene selle talumise kohustust Restu vesiveski kinnisasjade omanikuga sõlmitud lepingust, seega saab talumiskohustus eksisteerida vaid juhul, kui Resti paisu osas kehtiks seadusest tulenev talumiskohustus. Võõral maal asuvate tehnovõrkude ja -rajatiste õiguslik staatus on reguleeritud asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (AÕSRS). AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Sellise talumiskohtuse eelduseks on asjaolu, et Restu paisurajatiste näol oleks tegemist tehnovõrgu- või rajatisega ning et nimetatud rajatist oleks võimalik eesmärgipäraselt kasutada. 16. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et rajatise lugemisel tehnorajatiseks omab tähtsust ka selle reaalne kasutamine (RKTK 3-2-1-67-02 p 8, RKHK 3-3-1-71-03 p 19, RKTK 3-2-1-43-06 p 15). Riigikohus on mh rõhutanud, et rajatise saab lugeda tehnorajatiseks ja tunnustada selle talumise kohustust üksnes juhul, kui tehnorajatise talumiskohustuse olemasoluga kaasneb muus osas nii faktiline kui õiguslik võimalus tehnorajatist kasutada. 4/6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. 17. Tulenevalt Kesskonnaameti 22.06.2020 otsusest nr 1-3/20/645 esineb Restu vesiveski kinnisasjade omanikul õiguslik takistus paisurajatise kasutamiseks, mis välistab paisurajatise talumiskohustuse. 18. AÕSRS § 152 lg 3 kohaselt viidatud paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või -rajatise omaniku kulul. 19. Projekteerimistingimustega nähakse ette kõrvaltingimus, mille kohaselt on huvitatud isikul võimalik paisurajatis ümber paigutada enda kulul või juhul kui huvitatud isik on nõus nõuetekohase paisu ja kalapääsu projekteerimise ja ehitamise kulud kandma ning mille kohaselt on võimalik projekteerimistingimusi vastavalt muuta 20. Maanteeamet on arvesse võtnud ühelt poolt asjaolu, et tuleb tagada liiklusohutus ja liiklejate ohutus, ning teiselt poolt näinud projekteerimistingimuste kõrvaltingimusena ette võimaluse, et Restu vesiveski kinnisasjade omanikul on võimalik paisu ja kalapääsu rajamine eeldusel, et ta katab sellega seotud kulud. Riigil ei ole õiguslikku alust finantseerida isiku huvides toimuvat tegevust ega isiku eest paisurajatiste nõuetekohaseks muutmist. 21. Sõltumata sellest, millise projektlahenduse Maanteeamet tellib, ei teki otsest keskkonnamõju (paisjärve allalaskmine) enne kui antakse projektile ehitusluba. Ehitusloa andmise ajaks on võimalik keskkonnamõju hinnata ning välja töötada meetmed mõjude leevendamiseks. Keskkonnamõju hindamise menetlus on avalik menetlus, mille käigus viiakse läbi avalikud arutelud, kus kaasatakse ka huvitatud isikud ja osapooled ning kohalik kogukond. Otsus: Projekteerimise käigus teostada keskkonnamõjude hindamine ja uurida piirkonna veerežiimi. Vajadusel arvestada kohalike kaevude seisukorraga ja rakendada täiendavaid meetmeid. Projekteerimistingimustele näha ette kõrvaltingimus, mille kohaselt projekteerimistingimusi muudetakse, kui projekteerimise käigus tekib huvitatud osapool kes soovib finantseerida kalapääsu ja paisu projekteerimist ning ehitamist. 3 Kärneri Maanteeamet on saatnud Riigitee 23136 Pringi-Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise Kaalutlus/põhjendus: 72401:003:0560 põhiprojekti koostamise lähteülesande ja vastava korralduse eelnõud arvamuse avaldamiseks 1. Restu paisjärve likvideerimisega mõjutatavad alad on võimalik määrata puudutatud kinnistute omanikele ning asjaga seotud asutustele, sh Otepää vallavalitsusele. Nende keskkonnamõju hindamisega. Otepää looduspargis asuva Natura 2000 ala dokumentide kohaselt on kavandatud olemasoleva silla ja sellega seotud paisu lammutamine ning uue valitseja on Keskkonnaamet kellel on õigus määrata säilitamise või silla ehitamine. Paisu taastamist ei ole ette nähtud ja seetõttu kõnesoleva projekti lähteülesande järgi likvideerimise tingimusi lähtuvalt looduslikust kooslusest. toimub paisutuse ja Väikesel Emajõel oleva 8,3 ha suuruse paisjärve likvideerimine. 2. Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava Oleme seisukohal, et Restu paisjärve ei saa likvideerida, sest tegemist on olulise veekoguga. Peame 2017-2026 peatüki 2.2.1.4 „Jõed ja ojad“ kohaselt tuli tagada kaladele läbipääs vajalikuks, et silla projekti koosseisus nähakse ette uue paisregulaatori projekteerimine. Sild ja pais on Restu paisul nii üles- kui ka allavoolu 2013. aasta 1. jaanuariks. Seda pole siiani olnud Restul omavahel seotud ehitised alates 15. sajandist, kui on esimesed dokumentaalsed andmed tehtud. Kaitsekorralduskavas on öeldud, et üheks võimaluseks on paisu Restu vesiveski kohta. likvideerimine ja järve allalaskmine. Seega puudub vastuolu kaitsekorralduskava Paisu lammutamine on vastuolus ka Keskkonnaameti kaitsekorralduskavaga (manuses: Otepää ja projekteerimistingimuste eelnõu vahel. looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskava 2017-2026). 3. Riigiteel nr 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuv Restu sild nr 1008 on halvas Palume neid asjaolusid arvestada Otepää vallavalitsuse seisukoha kujundamisel. Asjaolude seisukorras. Sillal on vähendatud koormusi ja teostatud avariiremont. Sillale on täpsustamiseks võib olla põhjendatud vallavalitsuses kinnistuomanikega koosoleku korraldamine, kuhu paigaldatud koormuspiirang. palume kaasata vesiveskite, paisude ja paisjärvede probleemidega hästi kursis olevad asjatundjad 4. Tulenevalt rajatise halvast olukorrast on vaja teostada rajatise ümberehitus enne, MTÜst Eesti Veskivaramu ja Eesti Veeühingust. Kuna arvamused ja ettepanekud tuleb esitada kui rajatis tuleb liiklusohutuse kaalutlusel sulgeda. 5/6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 23136 Pringi–Restu km 9,159 asuva Restu silla ehitamise põhiprojekti koostamiseks“ lisa 2. Maanteeametile hiljemalt 31. jaanuariks, siis võib Otepää vallavalitsus taotleda vastuse esitamise 5. Projekteerimistingimustega nähakse ette kõrvaltingimus, mille kohaselt on tähtaja pikendamist kuni 7. veebruar 2020. huvitatud isikul võimalik paisurajatis ümber paigutada enda kulul või juhul kui huvitatud isik on nõus nõuetekohase paisu ja kalapääsu projekteerimise ja ehitamise kulud kandma ning mille kohaselt on võimalik projekteerimistingimusi vastavalt muuta 6. Sõltumata sellest, millise projektlahenduse Maanteeamet tellib, ei teki otsest keskkonnamõju (paisjärve allalaskmine) enne kui antakse projektile ehitusluba. Ehitusloa andmise ajaks on võimalik keskkonnamõju hinnata ning välja töötada meetmed mõjude leevendamiseks. Keskkonnamõju hindamise menetlus on avalik menetlus, mille käigus viiakse läbi avalikud arutelud, kus kaasatakse ka huvitatud isikud ja osapooled ning kohalik kogukond. Otsus: Projekteerimistingimustele näha ette kõrvaltingimus, mille kohaselt projekteerimistingimusi muudetakse, kui projekteerimise käigus tekib huvitatud osapool kes soovib finantseerida kalapääsu ja paisu projekteerimist ning ehitamist. 4 Aida Kuna Restu paisjärve näol on tegu olulise veekoguga, mis mõjutab ka minu Restu kinnistu hinda, siis Kaalutlus/põhjendus: 72401:003:1080 pean vajalikuks teatada, et ei ole nõus Restu paisjärve veetaseme alandamisega seoses Pringi-Restu km Kuna võimaliku kinnistu hinna muutuse suurus on ebaselge, siis on enne projekti 9,159 asuva Restu silla ehitamisega (nagu projekteerimistingimused seda hetkel ette näevad). valmimist võimatu hinnata tegelikku mõju ümbritsevatele kinnistutele. Esitatud argument ei kaalu üles ohtliku silla ümberehitamise vajadust ja ei saa olla takistuseks projekti koostamisele, sest otsest mõju (paisjärve allalaskmine) ei teki enne kui antakse projektile ehitusluba. 6/6