Harjumaa Kiili vald Paekna küla Paekna tee 12 kinnistu projekteerimistingimuste määramine

Lisa 1 Kiili Vallavalitsuse 08.09.2020 korralduse nr 288 juurde Seletuskiri Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress Paekna tee 12, Paekna küla, katastritunnusega 30501:001:0029, 100% elamumaa sihtotstarbega, 4527m2. Juurdepääs krundile on Mäe teelt. Olukord katastriüksusel ja alusdokumendid 03.06.2020 seisuga ehitisregistri andmetel asub kinnistul 1 abihoone. 16.05.2013 kehtestas Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26 Kiili valla üldplaneeringu. Taotluse andmed 13.05.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/05614, millega soovitakse projekteerimistingimusi Paekna tee 12 (katastritunnus 30501:001:0029) krundile elamu ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. 03.06.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal asub kinnistul abihoone (116034720). Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamise nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: • ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; • üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe krundi planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud. Antud juhul on tegemist olemasoleva kinnistuga, millel on juba elamumaa sihtotstarve. Arvestades eeltoodut (olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 4527m2, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt Mäe teelt) saab väita, et krundile üksikelamu ja abihoone püstitamine ei ole vastuolus üldplaneeringus määratud esitatud tingimustega. 1/3 Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (lk 18): • ühele üle 20 000 m² maatükile stabiilse asundusega piirkonnas kavandatakse mitte enam kui ühe elamu ehitamist. • elamule lisaks rajatakse stabiilse asundusega piirkonnas samale maatükile mitte enam kui kolm abihoonet või • kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala. Kuigi antud juhul on tegemist krundiga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas ei täida ta üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala nõudeid (lk 19): • Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa; • Suvila või aiandusühistu maa-ala; • Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m (rohelise võrgustiku aladel 200 m); • Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga • Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga; • Kämpingu või motelli maa-ala; • Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala; • Spordikompleksi või supelranna maa-ala; • Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga; • Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos nende teenindamiseks vajaliku maaga. Arvestades eeltoodut saab väita, et olemasolevat kinnistu (olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 4527m2, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt Mäe teelt) saab rakendada üldplaneeringus määratud väikeelamumaale (EV) esitatud nõuded (lk 21-22): • Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300m². • Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m. • Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone. • Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. • Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. • Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on kooskõlas kehtiva õigusega. Üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 2/3 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka. Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks. 19.05.2020 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uute hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering. Detailplaneeringu algatamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist. Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel 10.08.2020 kuni 30.08.2020. Projekteerimistingimuste eelnõuga sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev) ja Kiili valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti puudutatud isikutele (29.07.2020 kiri nr 8-11/989) ning avaldati 29.07.2020 Kiili valla kodulehel ja 31.07.2020 maakonnalehes Harju Elu. Avaliku väljapaneku ajal ei esitatud eelnõu kohta arvamusi ega ettepanekuid. Kokkuvõttes ei esine vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid detailplaneeringu olemasolul projekteerimistingimuste andmata jätmise. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 02.09.2020 3/3  KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 08.09.2020 nr 288 Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks Paekna tee 12, Paekna küla Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel, arvestades 13.05.2020 esitatud taotlust nr 2011002/05614. 13.05.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2011002/05614, millega soovitakse projekteerimistingimusi Paekna tee 12 (katastritunnus 30501:001:0029) krundile elamu ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. 03.06.2020 seisuga ehitisregistri andmete põhjal asub kinnistul abihoone (116034720). Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 1. Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid projekteerimistingimuste andmata jätmise. 1. Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Paekna küla, Paekna tee 12, katastritunnus 30501:001:0029. 2. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisad: 1. Seletuskiri 28.07.2020 korralduse nr xx juurde 2. Projekteerimistingimused 3. Maanteeameti kiri nr 15-2/20/26528-2  PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – PAEKNA TEE 12, PAEKNA KÜLA Paekna tee 12, Paekna küla, katastritunnusega 30501:001:0029, 100% elamumaa sihtotstarbega, 4527m2. Juurdepääs krundile on Mäe teelt. 03.06.2020 seisuga ehitisregistri andmetel asub kinnistul 1 abihoone. Taotluse eesmärk – elamu ja abihoonete püstitamine Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused: 1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). 2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste kasutamise otstarve – 11101 üksikelamu ja 12744 elamu, kooli vms abihoone. 3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone). 4. Suurim kõrgus maapinnast – 9 m (üksikelamu), 4,5 m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus – min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega. 5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv. 6. Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest. 7. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas. Teedepoolsed kuni 1,40 m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60 m (võib ka olla võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdeid on lubatud rajada krundi piirile või piiridest sissepoole. Esitada piirdeaia eskiislahendus. Väravad peavad avanema krundi sissepoole. 8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4 meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega. 9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede planeerimisel lähtuda Eesti standardist. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire vms) kaugus tee äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke sh kaitsevööndeid tee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse teega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 10. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m2 suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2 ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m. Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m2 ja kuni 5m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna  arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. 11. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering. Muinsuskaitse nõuded: Paekna tee 12 kinnistu jääb arheoloogiamälestise Asulakoht reg-nr 17948 kaitsevööndi alale. Arheoloogiamälestiste puhul võib kaitsevööndis esineda mälestisega seotud arheoloogilist kultuurkihti, asulakoha puhul koldeasemeid, majapidamislohke jt hoonetega seotud struktuuride jäänuseid, samuti arheoloogilisi leide. Selleks, et ajalooline info mälestise kohta ei läheks kaduma, tuleb kaevetööde ulatusest ja iseloomust sõltuvalt läbi viia arheoloogiline uuring. 12. Kui elamu ja abihoone püstitatakse juba olemasolevatele vundamentidele, ei ole arheoloogiline uuring selle juures vajalik. Kui aga ehitatakse seni puutumatule pinnasele, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Samuti peab arheoloogiline uuring olema tagatud kommunikatsioonide rajamisel ning teistel kaevetöödel, mille sügavus ületab 30 cm. 13. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). 14. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on eraisikul võimalik Muinsuskaitseametist taotleda hüvitist arheoloogiliste jälgimistööde maksumuse kompenseerimiseks kuni 1000 eurot täies ulatuses või pool tööde maksumusest kuni 1500 eurot. Juriidilisel isikul on võimalik taotleda hüvitist uuringutele kulunud maksumusest pooles ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1500 eurot. 15. Kõikidel kaevetöödel olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 16. Ülal väljatoodud info kanda projekti seletuskirja, samuti märkida mälestise kaitsevööndi ulatus asendiplaanile. Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded: Kinnistu asub osaliselt riigitee nr 11151 Tõdva–Nabala (edaspidi riigitee nr 11151) km 5,907–5,963 kaitsevööndis. Kinnistule juurdepääsuga seoses on kinnistuga seotud ka riigitee nr 11158 Lähtse– Paekna (edaspidi riigitee nr 11158) km 3,900 paiknev ristumiskoht. 17. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 18. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 19. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. 20. Projektis kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 21. Juurdepääs kinnistule kavandada riigitee nr 11158 km 3,900 olemasoleva ristumiskoha kaudu kasutades kohalikku Mäe teed. Juhime tähelepanu, et juurdepääs riigiteelt nr 11151 on omavoliliselt rajatud ning antud ristumiskohta teeregistrisse kantud pole. Riigiteelt nr 11151 olev juurdepääsutee läbib ka eraomandis olevaid valdusi. Arvestades asjaolu, et kinnistule juurdepääs tuleb tagada Mäe tee kaudu riigitee nr 11158 ristumiskohast tuleb projekti raames näidata likvideeritavana ristumiskohad riigiteega nr 11151. Ristumiskoha sulgemise osas teha koostööd ka naaberkinnistuga. Kinnistule juurdepääs peab olema tagatud enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. 22. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha.  23. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 24. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 25. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 26. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. 27. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded: 28. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist 29. Vertikaalplaneerimine, sademeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel. 30. Heakord ja jäätmed: lahendada olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus. 31. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus. Juhul kui tekib vajadus puu(de) raiumiseks, siis taotleda luba Kiili Vallavalitsuselt. Nõuded projektide koostamiseks: 32. Arvestada katastriüksuse kitsendustega (märkida asendiplaanile): 1. Ranna või kalda piiranguvöönd; 2. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; 3. Ranna või kalda ehituskeeluvöönd; 4. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; 5. Sideehitise kaitsevöönd; 6. Elektripaigaldise kaitsevöönd; 7. Ranna või kalda veekaitsevöönd. 33. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil. 34. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). 35. Ehitusprojekti koosseisu lisada: 1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel;  2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke, siis lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad; 3. fotod olemasolevast olukorrast; 4. energiamärgis. Nõuded projektide esitamisele: 36. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu. 37. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd. Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 15.07.2020  Kiili Vallavalitsus Teie 03.06.2020 menetlus nr 214220 [email protected] Nabala tee 2a Meie 11.06.2020 nr 15-2/20/26528-2 Kiili alev, Kiili vald, 75401, Harju maakond Paekna tee 12 kinnistu projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Paekna küla Paekna tee 12 kinnistu (katastritunnus 30501:001:0029) projekteerimistingimuste eelnõu (menetlus nr 214220). Kinnistu asub osaliselt riigitee nr 11151 Tõdva–Nabala (edaspidi riigitee nr 11151) km 5,907– 5,963 kaitsevööndis. Kinnistule juurdepääsuga seoses on kinnistuga seotud ka riigitee nr 11158 Lähtse–Paekna (edaspidi riigitee nr 11158) km 3,900 paiknev ristumiskoht. Projekteerimistingimustega soovitakse luua eeldused ühe üksikelamu ja ühe abihoone rajamiseks. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse järgnevate märkustega. 1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd. 2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud riigitee lõigu teekaitsevööndis puudub hoonestusjoon, mistõttu me ei anna nõusolekut ehitada ehitusloakohustuslikku hoonet teekaitsevööndisse. 4. Projektis kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 5. Juurdepääs kinnistule kavandada riigitee nr 11158 km 3,900 olemasoleva ristumiskoha kaudu kasutades kohalikku Mäe teed. Juhime tähelepanu, et juurdepääs riigiteelt nr 11151 on omavoliliselt rajatud ning antud ristumiskohta teeregistrisse kantud pole. Riigiteelt nr 11151 olev juurdepääsutee läbib ka eraomandis olevaid valdusi. Arvestades asjaolu, et kinnistule juurdepääs tuleb tagada Mäe tee kaudu riigitee nr 11158 ristumiskohast tuleb projekti raames näidata likvideeritavana ristumiskohad riigiteega nr 11151. Ristumiskoha sulgemise osas teha koostööd ka naaberkinnistuga. Kinnistule juurdepääs peab olema tagatud enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. 6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 7. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. 8. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 9. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. 10. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. 11. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume meid informeerida sellest, kui jätate ülaltoodud märkused arvestamata Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Juurdepääsude lahendus [Lisa1_Juurdepaas.png] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2) Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 11.09.2020 12:39 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: [SPAM] Webdesktop: Kiili Vallavalitsuse 08.09.2020 korraldus nr 288 Manused: Projekteerimistingimuste_maaramine_Paekna_tee_12_Paekna_kula_.asice From: Kiili Vallavalitsus <[email protected]> Sent: Wednesday, September 09, 2020 10:36 AM To: [email protected] Subject: [SPAM] Webdesktop: Kiili Vallavalitsuse 08.09.2020 korraldus nr 288 Tere Edastan Teile Kiili Vallavalitsuse 08.09.2020 korralduse nr 288. Lugupidamisega Kristiina Vaide Vallasekretäri abi [email protected]