Taotlus

Töö nr. 12018 MIKU KINNISTU DETAILPLANEERINGUALA TEED JA TEHNOVÕRGUD KIILI VALD, VAELA KÜLA TÄNAVAVALGUSTUS PÕHIPROJEKT TELLIJA: ESTNOR ARENDUS OÜ TÄITJA: OÜ FINGAL Registri nr. EK 10571620-0001 Tallinn 10143 Rävala 8, tel. 6604681 PR. JUHT V. VEEVO INSENER A. LINDPERE TALLINN 2018  Töö nr.12018 KAUSTA KOOSSEIS 1. Seletuskiri. 2. Joonised 2.1. Tehnovõrkude koondplaan KVP-1 Kiili vald,Miku kinnistu detailplaneeringala teed ja tehnovõrgud. Tänavavalgustus. Põhiprojekt. AS KH Energia-Konsult reg. 10303995 12915 Tallinn. 6598970 [email protected]  Töö nr.12018 SELETUSKIRI TÄNAVAVALGUSTUS. 1. Üldist Käesoleva projektiga on koostatud Kiili vald, Vaela küla, Miku kinnistu detailplaneeringuala teede ja tehnovõrkude ehitusprojekti tänavavalgustuse osa, vastavuses kehtestatud detailplaneeringule, kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Projekti mahus on lahendatud detailplaneeringuala tänavavalgustuse paiknemine ühiskasutusega tee alas koos ühendusega rajatava liitumiskilbiga rajatavast alajaamast Astelpaju tee 10 kinnistu lähedal. Rajatava tänavavalgustuse liitumiskilbi kõrvale paigaldada tänavavalgustuse lõlituskilp. Projekti koostamisel on aluseks võetud lähtedokumendid:  Miku kinnistu detailplaneeringuala asendiplaan tehnovõrkudega;  EE 10421629-JV ST 5-6 0,4– 20 kV võrgustandard,  Standard EVS 843:2016 Osa 11: Tehnovõrgud;  Standard EVS-EN 13201-2:2015. Teevalgustus Osa 2:Teostusnõuded;  Ehitusseadustik;  Seadme ohutuse seadus;  Ehitusprojekt EVS 932:2017. 1.2. Valgustustehniline osa Tänavavalgustuse projekteerimisel on lähtutud valgustusstandardist. Tänavavalgustus on projekteeritud LED valgustitega, valgusti optilise osa kaitseastmega IP65. Kvartalisisesel tänaval tänavavalgustuse arvestuslikuks piirkonnaks on sõidutee osa. Sõidutee valgustusolukorra klass on ME5 valgustatusega 0,5cd/m². Projektis on arvestatud tänavavalgustuse 4 aastase hooldustsükliga, mille korral tänavavalgustuse hooldeväärtus MF = 0,72. Nõuded tänavatele paigaldatavatele valgustitele: 1. Valgustite kaitseaste pargialas peab olema vähemalt IP65; vandalismikindlus IK08; 2. Valgustite ja juhtimisseadmete nominaal tunnustoimivusnäitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25…+25˚C. Valgustite ja juhtimisseadmete piiratud talitlus peab olema tagatud keskkonnatemperatuuril -40˚C kuni +50˚C. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga; 3. Valgusti LEDmooduli värvieristusindeks CRI˃70; 4. Valgusti cosφ peab olema minimaalselt 0,9; 5. Valgusti garantii peab olema ≥ 5 aastat alates paigaldamisest; Kiili vald,Miku kinnistu detailplaneeringala teed ja tehnovõrgud. Tänavavalgustus. Põhiprojekt. AS KH Energia-Konsult reg. 10303995 12915 Tallinn. 6598970 [email protected]  Töö nr.12018 6. Valgusti valgusviljakus peab olema vähemalt 90 lm/W värvustemperatuuril 4000K; 7. LED valgusti tööiga peab olema 60 000 tundi, L80; 8. Valgustid peavad omama CE ja ENEC sertifikaate ning Euroopas tunnustatud sertifitseerimislabori märgist. LED valgustite valgusallikate aktsepteeritavad klassid on RG0 (exempt group) ja RG1 (risk group 1) fotobioloogilis Valgusti elektroonikakomponendid peavad vastama I impulsspinge taluvuskategooriale. Valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut (kaitsetase 1,5 kV, maksimaalne impulsspinge 10kV). Liigpingepiirik võib olla sisse ehitatud valgusti liiteseadmesse või paigaldatud eraldi plokina valgusti korpuse sisse.e ohutuse standardi EVS-EN 62471:2008 alusel. 1.3. Välisvalgustuse elektripaigaldis 1.3.1. Tänavavalgustus toide ja juhtimine Toide tänavavalgustusele on projekteeritud rajatavast alajaamast Astelpaju tee 10 kinnistu lähedal paigaldatavast tänavavalgustuse lülituskilbist maakaabliga AXPK4G16, milline paigaldada plastist paigaldustorusse De50 Liitumiskaitse suurus on vajalik 3x16A. Valgustuse juhtimine toimub töörežiimis juhtimissüsteemist distantsjuhtimisploki abil (kilbikontroller) ning avariirežiimis lokaalse hämaralüliti abil. Valgustite astmeline hämardamine ökonoomrežiimile ja tagasi toimub valgustis programeeritud 2- astmelise toiteplokiga, mis programmeeritakse õisel ajal 50% võimsusele. 1.3.2. Tänavavalgustusvõrk Sisekvartali teel välisvalgustuse postid paigaldatakse vastavalt välisvõrkude joonisele EV-1. Tänavavalgustus lahendatakse metallpostidel LED valgustitega 59W. Valgusti paigalduskõrgus on 8.0 m maapinnast. Postidel valgustid paigaldatakse 1m konsooliga, valgusti tõusunurk – 0o. Tänavavalgustusvõrk on projekteeritud maakaabliga AXPK4G16, valgustite postisisene ühendused kaabliga MCMK2x1.5+1.5. Postid paigaldada kinnistu kergliiklustee servast 0.6m kaugusele. Maakaabli paigaldussügavus on vastavalt 1.0 m sõidutee all, 0.7 m väljaspool sõiduteed. Projekteeritud välisvalgustuskaabel kaitsta kogu pikkuses plasttoruga 50. Teede all kaitsta lisaks TEL-A toruga Ø110 750N. Joonisel näidatud tänavavalgustuse postidele ehitada maandus vaskjuhtmega Cu-1x16. Kiili vald,Miku kinnistu detailplaneeringala teed ja tehnovõrgud. Tänavavalgustus. Põhiprojekt. AS KH Energia-Konsult reg. 10303995 12915 Tallinn. 6598970 [email protected]  Töö nr.12018 1.3.3. Elektrilöögivastane kaitse Elektrilöögivastase kaitse on tagatud vastavalt standardile EVS-IEC 60364-4-41:2003 Ehitiste Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. Rakendatud on toite automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi. Kaitseaparatuur paikneb LJS-s. 1.4. Kaevetööd ja jäätmekava Kaablitrassi ja postide paigalduse kaevetööd teostab elektritööde teostaja ja vertikaalplaneerimistööd teostab teede ehitaja üldise vertikaalplaneerimise tööde mahus. Jäätmete äravedu toimub kaevetöid teostava firma poolt. 1.5. Ehituse dokumenteerimine Ehitustööd dokumenteeritakse vastavalt Ehitusseadustikus ja Elektri-ohutusseaduses ning nendest tulenevatest seadusandlikes aktides sätestatud korrale. Tänavavalgustuse üleandmis-vastuvõtmiskatsed teostada vastavalt kehtivates teevalgustusnormides esitatud metoodikale. Elektrimõõtmistel teostada täiendavalt tänavavalgustuse töövoolude mõõtmine. 1.6. Käit Objekti käit toimub vastavalt kehtivale standardsele käidukavale hooldustsükliga 4 aastat. Projekteeritud valgustus käidukavale eritingimusi ei sea. Kiili vald,Miku kinnistu detailplaneeringala teed ja tehnovõrgud. Tänavavalgustus. Põhiprojekt. AS KH Energia-Konsult reg. 10303995 12915 Tallinn. 6598970 [email protected]   Töö nr. 12018 KIILI VALD, MIKU MÜ TEED JA TEHNOVÕRGUD HARJU MAAKOND, KIILI VALD, VAELA KÜLA VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK PÕHIPROJEKT TELLIJA: JÜRI REBANE TÄITJA: OÜ FINGAL Registri nr. EK 10571620-0001 Tallinn 10143 Rävala 8, tel. 6604681 PR. JUHT: V. VEEVO INSENER: K. LANG TALLINN 2018  Töö nr. 12018 KAUSTA KOOSSEIS A. Seletuskiri 1.Üldandmed 2 2.Veevarustuse välisvõrk 3 3.Reoveekanalisatsioon 5 4. Sademeveekanalisatsioonivõrk ja drenaaž 6 5.Paigaldusõuded 7 6.Reoveepumpla 9 7. Keskkonnakaitse 14 8. Kvaliteedi ja kontrollnõuded ehitajale 15 B. Materjalide loetelu C. Miku kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused Kiili KVH 15.mai 2018 nr. 719. D. Joonised 1.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan VVK-1 1.2. Veetorustike skeem VVK-2 1.3. Kanalisatsioonitorustike pikiprofiil I VVK-3 1.4. Kanalisatsioonitorustike pikiprofiil II VVK-4 1.5. Kanalisatsioonitorustike pikiprofiil III VVK-5 1.6. Kanalisatsioonitorustike pikiprofiil IV VVK-6 1.7. Survekanalisatsioonitorustiku pikiprofiil VVK-7 1.8. Reoveepumpla tehnoloogiline skeem VVK-8 Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -1-  Töö nr. 12018 SELETUSKIRI 1. ÜLDANDMED Koostatud on Miku kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude põhiprojekt. Projekt on koostatud vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate normide ja standarditega. Projekteerimise projektijuht: Villy Veevo, OÜ Fingal. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgu projekteerija: Kristi Lang, OÜ Fingal. 1.1. Projekteerimistöö piiritlus 1.1.1. Üldine piiritlus Harjumaale Kiili valda Vaela külla Miku kinnistule (30401:001:2112) planeeritakse asum: kinnistu loodeossa 4 korterelamut, edelaossa 4 ridaelamut ja kirdeossa 9 üksikelamut. Hooned tulevad 2- korruselised, korterelamutele lisaks allmaakorrus. Hoonete ehitusalune pind on korterelamutel 350 m², ridaelamutel 500 m² ja üksikelamutel 300 m². Hoonegruppide vahele kavandatakse siseteed (tänavad)ViaVelo Inseneribüroo töö nr.2518, kinnistu kaguossa mänguväljakud (DP põhijoonis, Stuudio Beeta OÜ töö nr 16B-2014). Käesoleva tööga on projekteeritud planeeringuala tänava maa-alasse vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos liitumispunktidega hoonestusega kaetud kruntidele ning projekteeritud torustike ühendamine olemasolevate piirkonna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikega. Veevarustus on projekteeritud ühendusega Kurna-Tuhala tee-äärse De160mm veetorustikuga ja tuletõrje veevarustuse tagamiseks on projekteeritud tuletõrjehüdrandid ning ringistatud olemasoleva Miku tee De110mm veetorustikuga. Tee maa-alasse on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni planeeringuala kaguserva projekteeritud reoveepumplani. Projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik kulgeb pumplast piki planeeringuala kaguserva planeeritud kergliiklusteed kuni Kurna- Tuhala tee äärse De160mm survekanalisatsiooni torustikuni. Sademevee ärajuhtimine lahendatakse hoonete projekteerimise käigus immutusväljakute rajamisega. 1.2. Alusdokumendid 1.2.1. Lähteandmed Projekti koostamisel on aluseks võetud alljärgnevad lähtedokumendid: 1. Miku kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused Kiili KVH 15.mai 2018 nr. 719. 2. Kiili vald Vaela küla Miku maaüksuse detailplaneering Arhitektuuribüroo Stuudio Beeta töö nr. 16B-2014 13.07.2014.a. 1.2.2. Ehitusuuringud Ehitusgeoloogiauuringu aruanne OÜ REI Geotehnika töö nr. 4213-18 veebruar 2018 “Hooned Miku kinnistul Vaelas” Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -2-  Töö nr. 12018 1.2.3. Normdokumendid Ehitustööde teostamisel järgida projekti koostamisel aluseks võetud põhilisi standardeid ja norme:  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrjeveevarustus  EVS 812-7:2008 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad põhinõuded. Tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus.  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine.  EVS-EN 1671:2000 Survelised kanalisatsioonisüsteemid väljaspool hooneid.  EVS 843:2016 Linnatänavad;  RIL77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.  Maa RYL2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa  Infra RYL2006 Infraehituse üldised kvaliteedinõuded  EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsiooni survetorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476. Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 135982:2009. Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124. Ehitustööde teostajale on kohustuslik järgida ka muid asjakohaseid kehtivaid eeskirju, norme, standardeid, millest kinnipidamine tagab head ehitustava järgides rajatavate torustike pikaajalise, kestva, häireteta töö koos madalate hoolduskuludega. 2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 2.1. Olemasolev olukord Olemasolev piirkonna ühisveetorustik De160mm kulgeb Vaela (Kurna-Tuhala tee) tee ääres Sonni kinnistust läänes, samuti on olemasolev De110mm veetorustik Miku teel. 2.2. Veevarustuse üldnõuded Joogivee kvaliteet peab vastama Eestis kehtestatud nõuetele. Kõik joogiveega kokku puutuvad ühisveevärgi osad peavad olema ehitatud materjalidest ning osadest, mis ei erita vette ohtlikus koguses tervist kahjustavaid aineid. Ühisveevärgi osade ja elementide kasutusaeg on projekteeritud 50 aastat. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -3-  Töö nr. 12018 2.3. Projekteeritud veevarustus Veevarustus on projekteeritud ühendusega olemasoleva Kurna-Tuhala teega paralleelselt kulgeva De160mm veetorustikuga ja ringistatud Miku teel paikneva De110 veetorustikuga. Projekteeritud veetorustik läbib planeeringuala põhja-kagusuunaliselt, hargnemisega idasuunas tupiktänavale. Teemaa-alale, on projekteeritud on neli maa-pealset tuletõrjehüdranti. Kõigile planeeritud hoonestusega kaetud kruntidele on projekteeritud veevarustuse liitumispunktid. Liitumispunkti paigaldada maakraan ja lõpetada otsakorgiga kinnistu piiri lähedal. Magistraalveetorustiku hargnemistele paigaldada toruläbimõõdus maasiibrid. Veetorustikud paigaldada paralleelselt teiste projekteeritud torustikega. Veetorustiku minimaalne paigaldussügavus on 1,8m toru peale. Veetorustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min. 2.5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale, 0.3m kõrgusele paigaldada hoiatuslint. 2.4. Veevarustuse vooluhulgad Orienteeruv olmevee vajadus 21 m³/d. Täpsem veevajadus määratakse hoonete projekteerimisel lähtudes nende ruumiprogrammist. 2.5. Veevarustuse allikas Veevarustuse allikaks olemasolev De160mm vee magistraaltorustik Vaela tee ääres. Vähim nõutud vabarõhk piirkonnas on 2,4bar. 2.6. Väline tuletõrjeveevarustus Väline arvutuslik tulekustutusvee vajadus on 10l/s 3tunni jooksul, kokku 108m 3. Välise tulekustutusvee vajaduse katmiseks on projekteeritud ühisveevärgi torustikule neli maapealset tuletõrjehüdranti. 2.6.1. Tuletõrjehüdrandid Tuletõrjehüdrantidena kasutada maapealseid teleskoopilisi tuletõrjehüdrante. Projekteeritud tuletõrjehüdrandid paiknevad kõvakattega tee servast maksimaalselt 2,5m kaugusel. 2.7. Torustikud ja armatuur 2.7.1. Torustike materjal Veetorustik ehitada plasttorudest PE100 PN10 SDR17 De32mm...De110mm. Ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke. Veetorustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min. 2.5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla.Veetoru kohale, 0.3m kõrgusele paigaldada märkelint. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -4-  Töö nr. 12018 2.7.2. Armatuur Sulgeseadmetena kasutada kummikiilsiibrit GGG50 DN50...DN100 PE toruga PN10, spindlipikendusega kape all. Kape koormustaluvus 40tonni. Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas. 3. REOVEE KANALISATSIOONIVÕRK 3.1. Olemasolev Planeeringualal olemasolevd kanalisatsioonitorustikud puuduvad. 3.2. Kanalisatsiooni üldnõuded Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida ainult sellist vett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud sellistest torumaterjalidest ja ühendusosadest, mis tagavad rajatisele kavandatud kasutusea jooksul vastupidamise. Torustike ühendused peavad olema veetihedad. Kõik kanalisatsioonitorustiku pöörangud ja kõrguse muutused tuleb teostada kaevus sees. Kaevust-kaevu peab torustik olema sirge. Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% peale paigaldamist. Isevoolsete torustike rajamisel on lubatud läbivajumise viga maksimaalselt 10%. Lõpliku otsuse vea kõrvaldamisest teeb omanikujärelevalve esindaja. 3.3. Eelvool Miku teel paikneb olemasolev isevoolse kanalisatsiooni kaev ja torustik De160mm suubumisega Peetri tee 7a kinnistul paiknevasse pumplasse, see torustik on eelvooluks Miku planeeringuala põhjapoolsetele kinnistutele (Astelpaju tee 2 ja 4, Miku tee 2, 4 ja 6). Miku planeeringuala ülejäänud kinnistute reoveekanalisatsiooni eelvooluks on Kurna-Tuhala tee ääres paiknev olemasolev survekanalisatsiooni torustik PE De160mm. 3.4. Projekteeritud kanalisatsioon Planeeringuala tänava maa-alasse on projekteeritud isevoolse kanalisatsiooni torustikud koos liitumispunktidega hoonestusega kaetud kruntidele. Põhjapoolsetele kruntidele on projekteeritud isevoolse kanalisatsiooni torustik kuni olemasolva reoveekanalisatsiooni torustikuni Miku teel. Astelpaju tee 6 kinnistust lõuna poole on projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni planeeringuala kaguserva projekteeritud reoveepumplani. Kohtadesse, kus on isevoolse kanalisatsiooni torustikul suuna- ja/või kõrgusemuutused, on projekteeritud kontrollkaevud, torustikule projekteeritud hoolduskaevud De800mm. Liitumispunktikaevust kinnistu poole paigaldada torulõik, mis lõpetada kinnistupiiril otsakorgiga. Projekteeritud kanalisatsiooni survetorustik on projekteeritud pumplast piki planeeringuala kaguserva kergliiklusteed kuni Kurna- Tuhala tee äärse De160mm survekanalisatsiooni torustikuni. Survetorustiku minimaalne paigaldussügavus on 1,8m toru peale. Survetorustiku külge kinnitada Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -5-  Töö nr. 12018 asukoha määramiseks min. 2.5mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua pumplasse. Torustiku kohale, 0.3m kõrgusele paigaldada hoiatuslint. 3.5. Kanalisatsiooni arvutusäravoolud Planeeringuala reovee orienteeruv kogus 21 m³/d. Täpsemad vooluhulgad selguvad hoonete projekteerimisel lähtuvalt nende ruumiprogrammist. 3.6. Torustikud ja kaevud 3.6.1. Torustike materjal Isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik – täisseinalised PVC SN8 muhvtorud De160mm. Kanalisatsiooni survetorustik – PE100 survetoru, SDR 17 PN10. PE torude ühendamisel kasutada elekterkeevisdetaile. Kõik torud, toruliitmikud, armatuur peavad vastama standarditele, kasutada võib vaid CE- märgistust kandvaid tooteid. 3.6.2. Kaevud Vaatluskaevudena ja liitumispunktikaevudena kasutada PE või PP keeviskaeve teleskooposaga De400/315mm, hoolduskaevuna keeviskaeve teleskooposaga De800/630mm. Kaevud peavad olema varustatud malmist kaantega koormustaluvusega 400kN. 3.6.3. Soojustus Kohtadesse, kus paigaldussügavus toru peale on väiksem kui üks meeter, katta torustik soojustusplaatidega. Soojustusplaadid styrofoam 300 laiusega 1185mm paksusega 100mm. 3.7. Pumpla Reoveepumpla on projekteeritud Astelpaju tee 1 kinnistu (30401:001:2856) lõunaossa. Projekteeritud on tehasevalmidusega täiskomplektne automaatjuhtimisega pumpla. Pumpla on silindriline, ühesektsiooniline – mahuti, kollektor, pumpade ja seadmete paiknemisega ühes ruumis. Reoveepumpla automaatika peab ühilduma Kiili KVH kaugjälgimise süsteemiga. Projekteeritud vooluhulk 5l/s, tõstekõrgus H=15mH2O. Pumplat ümbritsev sanitaarkaitsevööndi raadius on 20m. Reoveepumplale esitatavad nõuded täpsemalt vaata punkt 6 – Reoveepumpla. 4. SADEMEVEE KANALISATSIOONIVÕRK JA DRENAAŽ Piirkonnas puudub sademevee ühiskanalisatsioonitorustik. Miku kinnistu lääne- ja lõunaossa on paigaldatud põllumajanduslik drenaažtorustik, mis moodustab osa nn. Kiili kuivendussüsteemist. Eesvooluks on kollektorkraav kinnistust ca 100 m lõunas, kraavistiku kaugemaks suublaks on Vääna jõgi ca 3 km edelas. Olemasolev maaparandusdrenaazi torustike süsteem maksimaalselt võimalikult Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -6-  Töö nr. 12018 säilitada (v.a. vahetult hoonete ehitusalasses jääv osa). Sademevee ärajuhtimine lahendatakse hoonete projekteerimise käigus immutusväljakute rajamisega. Drenaaži projekteeritud ei ole. 5. PAIGALDUSNÕUDED Kaevetöid tuleb organiseerida nii, et ei satuks ohtu töid teostav personal, teised inimesed, kinnis- ja muu vara ning liiklus. Torustikud ehitatakse vastavalt projektile, kasutades uusi, kvaliteedilt häid ja tuntud tootjatelt hangitud torusid, torude ja kaevude osi ning liidestarvikuid. Materjalide kvaliteedi ja standarditele vastavuse eest vastutab nende valmistaja. Kui Tellija soovib, peab toote tarnija esitama vajalikud andmed materjali kõlbulikkuse kohta. Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne torude paigaldamist kontrollitakse, et toru kaevik ja tasanduskiht vastaks projektile. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele. Torustiku paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt. 5.1. Torustike ja kaevude paigaldus Torustikud paigaldada lahtisel meetodil. Torustiku osad peavad olema ühendatud nõnda, et torustik oleks veetihe ja peaks vastu staatilistele ning dünaamilistele pingetele. Ühendused ja tarvikud peavad vastama standarditele ning olema paigaldatud tootja täiendavate juhiste kohaselt. Survetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla, survekanalisatsioonil pumplasse. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke ning kapesid. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Haljasaladel paigaldada kaevude luukide alla betoonist tugirõngas (või tihendatud killustikalus), mis toetada tihendatud liivalusele. Liiklusaladel peavad kaevuluugid olema 10±5 mm lõplikust pinnasest allpool. Haljasaladel peavad kaevuluugid olema planeeritavast maapinnast 50±5 mm kõrgemal. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -7-  Töö nr. 12018 5.2. Kaevik Olemasolev kasvupinnas koorida ja kasutada haljastustööde teostamisel. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Toestatud kaeviku põhja miinimumlaius on 1,0m ja toestamata kaevikul 1,2m. Torude telgedevaheline kaugus torude üheaegsel paigaldamisel on vähemalt 0.5m. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300mm. Kui kaeviku sügavus ületab 1.5m tuleb kaevik toestada. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele. Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Rajatava kaeviku ristumisel olemasolevate tehnovõrkudega, tuleb olemasolevad tehnovõrgud toestada vastavalt trassivaldaja eelneva kooskõlastuse tingimustele. Olemasolevate tehnovõrkude läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt. Tehnovõrgud tuleb enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevata, et näha trassi kulgemise suunda ja sügavust. 5.3. Tasanduskiht Toru aluseks ehk tasanduskihiks ette nähtud tihendatud killustikalus, s.o. 15cm peenkillustikku fraktsiooniga 16mm, projekteeritud veetorustikule teha tasanduskiht (15cm) liivaga. Torustiku alus tuleb tihendada vähemalt 98% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Pärast alumise aluskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitema- terjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. 5.4. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Torud paigaldatakse nii, et nad kogu pikkuses toetuvad tihendatud tasanduskihile. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaeviku algtäide paigaldatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tihendada toru alumist poolt toetav täide. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -8-  Töö nr. 12018 oma kohalt ega saaks viga. Algtäide tehakse samast materjalist, mis tasanduskiht. Algtagasitäite paksuseks toru peale on 300 mm. Plastiktoru peal võib mehaanilist tihendamist alustada siis, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune pinnasekiht. Liiklustsoonis peab lõpptäite materjal olema tihendatav. Lõpptagasitäide teha liivaga. Kui välja kaevatud pinnasmaterjal tiheneb hästi, võib kasutada seda. Liikluspiirkonnas tihendatakse lõpptäide mehaaniliselt 98% tiheduseni või vastavalt teekatte konstruktsioonile. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Tagasitäitmist, sealhulgas täite ja lõpptagasitäite paigaldamist, kaeviku tugede eemaldamist ja tihendamist tuleb teostada viisil, mis tagab torustiku kandevõime vastavuse projekteerimisnõuetele. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja/omaniku poolt antud juhistele. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmakerkelise pinnasega. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Täitematerjal ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. 5.5. Likvideeritavad rajatised Olemasolevad kasutusest välja jäävad drenaažtorustikud välja kaevata. 6. REOVEEPUMPLA Projekteeritud on tehasevalmidusega täiskomplekne automaatjuhtimisega pumpla. Pumpla on silindriline, ühesektsiooniline – mahuti, kollektor, pumpade ja seadmete paiknemisega ühes ruumis. 6.1. Arvutuslik vooluhulk Projekteeritud vooluhulk 5l/s, tõstekõrgus H=15mH2O. 6.2. Toruühendused Isevoolse kanalisatsiooni torude ühendused pumplaga peavad olema tehtud nii nagu ka ühendused kaevudega. Reoveepumpla sissevoolu sulgemiseks paigaldada pumpla sissevoolule pumpla ette nugasiiber. Nugasiiber varustada spindlispikendusega, milline tuua maapinnale, käsitlusvõimalusega pumplast väljaspoolt. Silindrilises pumplas peab olema plastist või roostevabast terasest AISI 316 surve- Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. -9-  Töö nr. 12018 kustutusplaat, mis peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms. armatuuri peale. Pumplast väljuvale survetorustikule paigaldada pumplast välja poole sulgeelement. Klappide ja siibrite vahetuseks paigaldada muutuva pikkusega montaažimuhvid. Kahe pumbaga pumplate survetorustiku ühendamise nurk on 120°. PE-plastist korpuse puhul tuleb survetoru läbiviigul paigaldada korpust läbiva ja seina külge lamineeritud hülsi sisse, tihendada ülekattega veetihedust tagava materjaliga seest ja väljast. Seadmed peavad olema vajadusel ühendatud torustikuga vibratsioonisummutava ühenduse abil, selleks et vältida vibratsiooni edasikandumise torustikele. 6.3. Reoveepumbad Pumplasse paigaldatakse kaks analoogset pumpa. Kasutatavate pumpade toide 3-faasi 400V 50Hz. Reoveepumbad peavad olema nn. Vortex tüüpi töörattaga. Pumba konstruktsioon peab olema tugev ja kasutatav vedela reovee pumpamiseks, mis sisaldab tahkeid, kiud- ja jämedakoelisi aineid, samuti gaasilisi ning õhklisandeid. Soovitav pumba konstruktsioon koos uhtimisklapiga. Uhtimisklapi töö efektiivsuse suurendamiseks tuleb kasutada silindriliste pumplate kogumiskambri põhjas kaldseinu vastavalt pumbatootja ettekirjutusele. Pumpade tootjal/edasimüüjal peab olema Eestis ametlik remondi- ja tootmisüksus, mis on võimeline reageerima võimalikule väljakutsele 24 tunni jooksul. Pumba asetus peab olema uputatud. Pumpa peab olema võimalik kasutada ilma puhastuse ja järelvalveta pikal perioodil. Pumba poldid peavad olema kergelt eemaldatavad ka peale aastaid töösolekut. Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest. Pumba ohutu käitamine, isegi kaablikatte ning korpuse isolatsiooni kahjustuste korral. Kaablisisend peab olema täielikult veekindel kaitsetorus min. DN100. Pumpadel peab olema pikk tööiga ka pumba lühiajalise pöörlemissuuna muutumisel. Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi isolatsioonile pideva, 55ºC töötemperatuuri juures. Pump ja mootor peavad olema samuti võimelised pidevalt uputatud seisundis töötama ning olema vastupidavad 40ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike puhul. Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR)O-rõngas tüüpi. Jõu- ja kontrollkaablid peavad olema koormuste tõttu klammerdatud ja neil peab olema pressitud kummirõngastega tihendatud mootorile ligipääsetav kaablisisend. Pump ja elektrikaablid peavad ka 20 m sügavusel uputatud tingimustes säilitama veekindluse. Võllitihendid peavad olema mehaanilised tihendid, ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast. Tihendeid peab olema kaks. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. - 10 -  Töö nr. 12018 Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid. Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning peavad olema staatiliselt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud. Reovees leiduvate kehade ja materjalide läbivooluks peab läbivooluava pumbal olema sfääriliselt suurem kui 80 mm. Pumba mootoril peab olema sisekaitse, mis koosneb järgmistest kaitsmetest: 1) staatori mähise ülekuumenemise kaitse; 2) mootori sisese niiskuse kaitse; 3) vedeliku lekke kaitse (andur õlikambris). 6.4. Nõuded pumplale Kasutatavad pumpla peab olema valmistajatehase poolt valmistatud tervikkomplektina, milline sisaldab kõiki pumpla tööks vajalikke seadmeid, kaasa arvatud elektripaigaldise, automaatika seadmeid koos andmeedastusseadmetega komplekteeritud juhtkilbiga, dokumentatsiooni, paigaldus- ja hooldusjuhistega pikajaliseks väikeste hoolduskuludega tööks. Pumpla komplekteeritus peab olema kooskõlastatud ja vastama kõigile AS Kiili KVH nõuetele. Pumpla peab olema tehases kokku monteeritud ning tarnitud kohale ühes tükis. Erinevate osade kokku keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Pumpla kaitseümbris peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada mistahes pinnasest tulenevale mõjutusele. Pumpla reservuaar peab olema dimensioneeritud selliselt, et pumba maksimaalne käivitussagedus ei oleks suurem kui 7 korda tunnis. Maksimaalne kõrgus sissetuleva toru ja minimaalse veetaseme vahel peab olema 125 cm. Pumplal peab olema korrosioonikindel terasest (AISI 316) juurdepääsuluuk. Luuk peab olema lukustatav ja vandalismikindel. Pumplal peab olema kohtkindlalt paigaldatud armeeritud betoonist alus, vältimaks pinnasevee taseme muutustest tekkida võivaid kahjustusi pumplale. Betoonplaadi alus teha 30cm paksuse kiilutud killustikalusena, alusplaat peab olema paigaldatud horisontaalsena. Pumpla alusplaat ankurdada betoonplaadi külge vähemalt 10 kiilankruga pikkusega 250mm. Betoonplaadile paigaldada betoonist kaevurõngas DN3,0m H=1,05m, mille siseseina ja pumpla korpuse vahe täita betooniga. Pumpla kaevik täita 30cm paksuste kihtide kaupa kas killustiku või kruusaga, tihendades igat kihti 98% looduslikust tihedusest. Ülemise täitekihi alla paigaldada soojustusplaadid (styrofoam) 1m ülekattega pumpla seinast. Pumpla luuk peab ulatuma üle ümbritseva maapinna vähemalt 40cm. Pumplas peab olema ventilatsioon, et ei tekiks toksilisi ning plahvatusohtlikke gaase. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. - 11 -  Töö nr. 12018 Ventilatsioonitorude materjal peab olema korrosioonikindel (roostevabast terasest AISI 316). Torud peavad olema kaetud kärbsevõrguga ning vihmavee sissepääs peab olema välistatud. Ventilatsioonitorusid peab olema vähemalt 2 tk. Esimene toru peab pumplas ulatuma 500 mm maksimaalsest veetasemest kõrgemale. Teisel torul peab olema ventilaator mille võimsus peab olema 5 kordne pumpla võimsus tunnis.Ventilatsioonitorud peab paigaldama üksteise kõrvale, torude konstruktsioon peab välistama sademete sattumise pumplasse. Ventilatsioonitorustiku kõrgus pumpla katusepinnast min. 700mm. Ventilatsioonitoru diameeter min DN 100 roostevabast terasest AISI316. Kõik pumplas kasutatavad käepidemed peavad olema valmistatud roostevabast terasest AISI 316. Käepidemete kõrgus pumplate katusepinnast h=750mm, diameeter 42,4 mm. Ehitusel tuleb arvestada ohutusnõuetega. Survetorustik ei tohi olla väiksem pumba vaba läbivooluavast. Reoveepumplas peab olema vähemalt kaks pumpa, üks pump töös, teine ooteasendis, perioodilise ümberlülitusega. Pumbad peavad töötama vaheldumisi, automaatika peab juhtima neid nii, et tööperioodi vältel oleks pumpade töötunnid ligilähedaselt võrdsed. 6.5. Pumplate korpuste materjalid ja kinnitus Pumpla korpus PEHD – polüetüleenist, vastavalt standardile EVS-EN 1778:2000 “Characteristic values for welded thermoplastic constructions - Determination of allowable stresses and moduli for design of thermoplastic equipment”. Pumplate kinnitamine peab toimuma tehase instruktsioonidele, materjalide iseärasusele ja projektis arvutatud betoonplaatide suurusele vastavalt. Kinnitusklambrite arv peab olema minimaalselt 10, terasest miinimum A2. Pumpla plastikust korpus peab omama rõngasjäikust vastavalt klassile SN8. Plastkorpusega pumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid. Pumba kiirpaigaldus jala kinnituspolte, millega jalg on kinnitatud pumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks pumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. Pumpla telje vertikaalsuse tagamiseks ei tohi kasutada alusplaadi kiilumist. 6.6. Pumpla luuk Pumpla luugid peab võimaldama teostada segamatult hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis tõsta. Luuk peab olema roostevabast terasest, AISI 316. Tuleb kindlustada, et luugi lahtiolekul oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Luugi koht peab ulatuma 0,4m maapinnast ülespoole. Luuk peab olema lukustatud külje pealt. Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2tk. luugi kohta. Hoolduskaevu luugi kinnitamisel Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. - 12 -  Töö nr. 12018 poltliitega peab mutter jääma kaevu sisse. Luugi lahtine olek ei tohi takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi avaneda sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Luukide ehitusel peab kasutama minimaalselt 50mm paksust ning 0,035W/(m*K) küttekoefitsiendiga niiskuskindlat soojusisolatsiooni kihti. 6.7. Pumplate soojusisolatsioon Silindriliste pumplate ja hoolduskaevude korpustel tuleb maapealne osa ja minimaalselt 800mm maapinnast maa-alune osa isoleerida. Soojusisolatsiooni kiht tuleb täielikult katta vettpidava kattega, välja arvatud katuse soojusisolatsioon kui see asub pumplas sees. Kasutatava materjali küttekoefitsient peab olema 0,035 W/(m*K) ja minimaalne paksus 50mm. 6.8. Pumplates kasutatavad materjalid ning ehitus Pumpade juhtsiinid, tõstekett ja survetorustik peavad olema valmistatud roostevabast terasest, AISI 316. Tõstekett peab olema pumba 10x kaalu taluvusega. Äärikliited – roostevabast terasest AISI 316 Redel – roostevabast terasest AISI 316. Redelitorude minimaalne diameeter peab olema 33,7mm, trepiaste h= 300mm, trepiastmete nelikanttoru 30x30mm. Trepiastmete pind peab olema libisemist takistav. Käepidemed – roostevaba teras, AISI 316. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Käepidemete kõrgus pumpla laest/maapinnast h=750mm, ø42,4mm. Hooldusplatvorm peab olema pumpla pindalaga ühesuurune. Hooldusplatvorm ja platvormi kandetalade materjal peab olema kuumtsingitud terasest. Platvorm peab võimaldama pumpade teisaldamist hoolduseks. Hooldusplatvormide materjalide valikul peab arvestama tööohutusnõuetega, tuleb ellimineerida võimalus libastumiseks ja kukkumiseks. Siibrid kummikiiluga kõrgtugevast malmist, korpus seest ja väljast kaetud epoksiid pulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Tagasilöögiklapid nitrilist või nitriliga kaetud (NBR) kuuliga, korpus malmist, vähemalt 250μm epoksiid pulbervärvi kihiga seest ja väljast kaetud, DIN 30677 kvaliteedistandardile vastavad ning tunnustatud tootjalt. Tagasilöögiklapid peavad olema teenindatavad teenindusplatvormilt. 6.9. Poldid, mutrid Poldid ja seibid peavad olema valmistatud roostevabast terasest, miinimum A2, mutrid erimessingist DIN934. Kõik poltühendused peavad olema töödeldud spetsiaalse ainega, mis võimaldab poltühendusi hilisemas ekspluatatsioonis kergesti avada. 6.10. Survetorustike läbiviik Pumplate plastkorpusest survetoru läbiviik tuleb paigaldada korpust läbiva hülsi sisse ja keevitatud Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. - 13 -  Töö nr. 12018 seina külge, kaetuna veekindla materjaliga nii seest kui väljast. Läbiviigu torustiku otsiku pikkus peab võimaldama välistorustiku keevisliidese teostamist. Pumplate korpuse külge peavad olema paigaldatud pumplate ümberpaigutamiseks vajalikud tõsteaasad. Kiirvahetusliitmiku põhjakinnitus peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et vajadusel oleks võimalik kiirvahetusliitmikku asendada teisega (astme võrra suurema või väiksema gabariidiga sama valmistaja pumbaga). 6.11. Elektrivarustus Pumplate elektrivarustus lahendatakse eraldi koostatava projektiga. Pumpla elektrikilp paigaldada pumbakaevu kõrvale betoonalusele reoveepumpla juhtimiskilbi kõrvale. Elektri liitumiskilp ei tohi olla kaugemal kui 4m juhtimiskilbist. Kilp valmistada kuumtsingitud terasest, katta pulbervärviga ja soojustada. Kilp peab olema lukustatav (luku tüüp Abloy), varustatud kütte ja sisevalgustusega. Reoveepumpla sisene elektriseadmete elektrotehniline osa ja automaatika lahendatakse pumpla valmistaja poolt täiskomplektsena vastavuses kõigi AS Kiili KVH tehnilistele nõuetele. Reoveepumpla komplekteerida valvesignalisatsiooni ja kaugside süsteemiga. Pumpla automaatika ja andmeside osa lahendada eraldi projektiga. 7. Keskkonnakaitse Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti. Ehitustööde teostamisel puudele lähemal kui 2m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3m, mis võib kahjustada puu juurestikku. Ehitustööde ajaks paigaldada puudele, mis jäävad ehitustööde tsoonile lähemale kui 3m, tüve kaitsed. Pärast kaevamistöid taastada rikutud katendid, kõnniteed, äärekivid, haljastus ja murukatted vastavuses Kiili valla nõuetega, taastatud heakorratööde tase peab vastama koha tööde eelsele tasemele. Peale ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid. Murupinna taastamisel kasutada sõelutud mineraalmulda vähemalt 20cm paksuse kasvukihina. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Tagasitäitena on lubatud kasutada väljakaevatavat pehmet pinnast v.a. teede aluses osas. Väljakaevatava pinnase mahu ja eemaldatava asfalt katte mahu vähendamiseks kasutada ehitusaegset kaeviku toestust. Mitte kasutatav pinnas viia lähemal asuvasse jäätmekäitlasse. Keskkonnale ohtlikud jäätmed anda üle ohtlike jäätmete litsentsi omavale ettevõttele. Tööde lõpetamisel vormistada jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav jäätmeõiend. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. - 14 -  Töö nr. 12018 8. Kvaliteedi- ja kontrollnõuded ehitajale 8.1. Üldnõuded Tööde teostaja peab tagama kõigi tööde kvaliteetse teostamise, arvestades, et tööde vastuvõtmiseks on vajalik kõigi Kiili KVH esindaja nõuete täitmine, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja teostamise tingimused. Tööde teostajale on kohustuslik tehtud tööde dokumenteerimine, digitaalsete täitejooniste koostamine, kasutusjuhendite koostamine mahus, mis tagab tööde teostuse mahu, kvaliteedi hinnatavuse, õigeaegse hoolduse ning paigaldatud seadmete pikaajalise ohutu töö. Töövõtja tööde mahtu kuuluvad kõik tööd, millised on vajalik teostada heal ehitustaval põhinevate vee- ja kanalisatsioonitrasside välja ehitamiseks. Töövõtjale on kohustuslik tööde teostamine vastavalt kõigile Eesti Vabariigis kehtivatele ehitusnormidele, igasugune muudatuste teostamine projektlahenduses on lubatud ainult tellija ja projekteerija kirjaliku kooskõlastuse olemasolul. Enne plasttorude elekterkeevituse teostamist tuleb läbi viia keevitusseadme kontrollülevaatus omanikujärelevalve esindaja juuresolekul. Elekterkeevituse töid võib teostada vastavat tunnistust omav isik ning tööde kohta tuleb täita elekterkeevituse päevikut (vastavalt konkreetse materjalitootja juhenditele). 8.2. Hüdraulilised katsetused Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud veetorudele, mille pikkus on vähemalt 10 m. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Surveproovi korraldab ehitaja Kiili KVH esindaja juuresolekul. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhk toru nominaalrõhuni. Jälgida, et torus ei langeks 30 minuti jooksul rõhk üle 0,2 baari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Torustiku läbipesul võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolmekordse torumahuga. Pärast kanalisatsioonitorustike montaaži katsetada isevoolsed torustikud vee- või õhutihedusele. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Täpsemad kirjeldused vt. RIL 77- 2013. Miku MÜ teed ja tehnovõrgud. Harju maakond, Kiili vald, Vaela küla. Veevarustus ja kanalisatsioon. Põhiprojekt. Töö nr.12018, 2018.a. Projektijuht V.Veevo. OÜ Fingal reg. 10571620 10143 Tallinn. 6604681 [email protected]. - 15 -  OÜ Fingal Teie 12.11.2018 [email protected] Meie 14.11.2018 nr 15-2/18/793-11 Miku detailplaneeringuala teede ja tehnovõrkude projekt Esitasite 12.11.2018 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kiili valla Vaela küla Miku detailplaneeringuala teede ja tehnovõrkude lahenduse. Maanteeamet on 02.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/49069-2 kooskõlastanud Miku detailplaneeringuala elektrivõrguga liitumise projekti lahenduse riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala kaitsevööndis km 5,40 ning detailplaneeringuala teede osa projekti 12.11.2018 kirjaga nr 15-2/18/793-9. Täiendavalt kavandatakse riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala kaitsevööndis km 5,88 vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumist olemasolevate torustikega. Riigitee kaitsevööndisse ulatuvad km-l 5,40 ja 5,88 ka tänavavalgustuse kaablid ja valgustid. Projekt on koostatud vastavuses kehtiva detailplaneeringuga, mille lahenduse on Maanteeamet kooskõlastanud 12.02.2016 kirjaga nr 15-2/15-00700/391. 12.11.2018 kooskõlastamiseks esitatud projekti lahendusega riigitee alusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Fingal OÜ tööle nr 12018 „Kiili vald Miku kinnistu detailplaneeringuala teed ja tehnovõrgud“ tänavavalgustuse ning veevarustuse- ja kanalisatsiooni lahendusele. Juhime tähelepanu, et käesolev nõusolek ei ole laiendatav muudele projekti asendiplaanil kajastatud ehitistele. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee aluselt maalt ja tee kaitsevööndist. 2. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid. 3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb koostada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vastava projekti koostamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2015 määrusest nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 6. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeeringute menetlemise talitus Lisad: Tehnovõrkude koondplaan, Seletuskirjad Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2) Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 14.09.2020 16:01 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala kaitsevööndis km 5,88 kaevetööde luba Manused: liiklusvaline_tegevus_luba_Baurexi.doc; 15-218793-11 14.11.2018 Väljaminev kiri.bdoc -----Original Message----- From: Josep <[email protected]> Sent: Monday, September 14, 2020 2:32 PM To: Ave Talli <[email protected]> Subject: Riigitee nr 11115 Kurna-Tuhala kaitsevööndis km 5,88 kaevetööde luba Tere Soovime taotleda kaevetööde luba Miku MÜ projekti realiseerimisel. Saadan Teile taotluse ja kooskõlastuse. -- Tervitades Karl - Josep Jakobson Baurexi OÜ Projektijuht +372 53 404 567