Tartumaa Kambja vald Soinaste küla Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustiku projekt

Kaeviku ristlõige Kaeviku ristlõige Kaeviku ristlõige Tüüp nr 1 Tüüp nr 3 Tüüp nr 5 asfaldi lõike asukoht asfaltbetoon 1. kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamine 0.30 0.30 asfaldi lõike kaeviku serv killustikalus 0.30 0.30 asfaldi lõike asfaltbetoon asukoht asfaltbetoon asukoht kaeviku serv kaeviku serv asfaltbetoon AC 16 surf h = 7 cm asfaltbetoon AC surf 8 h = 5 cm Paekillustik (kiilutud) fraktsioon 8-12 ja 32-64, h=30 cm Paekillustik (kiilutud) fraktsioon Survetoru korral killustikalus killustikalus 8-12 ja 16-32 , h=15 cm Survetoru korral traadiga märkelint märkelint Dreenkiht kruusliivast (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt Kanali korral Kanali korral 1,0 m/ööpäevas), h=30 cm 0,5m/ööpäevas) märkelint märkelint Survetoru korral täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt märkelint 0,5 m/ööpäevas) min 0.4m min 0.4 m Survetoru korral Haljasala katte taastamine min 0.4m märkelint muru (külvinorm20...30g/m2) Kanali korral märkelint kasvupinnas h = 10 cm, a maksimaalne osakeste suurus 20 mm a tasandatud aluspinnas min 0.2 De min 0.2 a min 0.7 min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Märkused: 1. Kõnnitee asfaltkatte taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 900<AKÖL 20<1500, killustik AKÖL 20 <500 2. 1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise materjalide valikul lähtuda maanteameti juhendist, Kaeviku ristlõige AKÖL 1500<AKÖL 20<3000, killustik AKÖL 20 3000<6000. Tüüp nr 4 Kaeviku ristlõige Kaeviku ristlõige 3. Ühikud toodud meetrites. Tüüp nr 2 Tüüp nr 6 4. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaldi lõike asfaltbetoon asukoht asfaltbetoon kaeviku serv asukoht geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. asfaldi lõike kaeviku serv killustikalus 0.30 0.30 asfaltbetoon 5. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde asukoht kaeviku serv käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. killustikalus 6. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see killustikalus uuesti paigaldada. 7. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi betoneerimisel min. betooni klass C15/20. Survetoru korral Kanali korral 8. Kõrgused EH2000 süsteemis traadiga märkelint märkelint Survetoru korral märkelint 9. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Tartu Geodeesia OÜ 2020 a. Töö nr TG133. Survetoru korral märkelint min 0.4 m Survetoru korral Kanali korral märkelint märkelint Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: min 0.4m Kanali korral märkelint Töö nimetus: Tellija: Altren min 0.4m min 0.2 De min 0.2 Respo Haagised AS Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, min 0.7 min 1.0 Projekt OÜ Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 ja sademeveekanalisatsioonitorustik Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Soinaste küla min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 De min 0.2 Ehituskaeviku tüüpristlõiked Töö nr : VK2044 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise min 0.7 /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2044_TP_VK-6-01_v01_ristloiked.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 16.06.2020 Laiendamine TP VK-6-01  Mver: 1:50 Mhor: 1:500 LANG PLAAN (m ABS) TORU ALUS TORU TÜÜP KAEVU TÄHIS TORU MATERJAL 61,00 61,50 62,00 62,50 63,00 63,50 64,00 64,50 65,00 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU KÕRGUS PEALT SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA KONSTRUEERIMISE MEETOD MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) H=1,80 1,80 61,65 63,45 63,45 V-1 0,001 52,4 stardikaeviku asukoht Puurimise 61,70 De110 52,4m H=1,80 1,80 61,70 63,50 63,50 V-2A 0,022 6,7 6,7m H=1,80 1,80 61,85 63,65 63,65 V-2 0,008 9,2 15,9 101,6 76,4 V1 - 268,9m - 268,9m PE PN10 De160 - 268,9m Veetorustik V2 - De160 - 268,9m De50 62,70 101,6m H=1,80 1,9m 1,80 62,70 64,50 64,50 V-3 H=1,80 1,9 1,80 62,70 64,50 64,50 V-4 0,000 0,001 De63 62,70 11,8 Puurimise stardikaeviku asukoht 17,2 75,6 24,3 22,4 62,80 De110 75,6m H=2,10 2,10 62,80 64,90 64,90 V-5 0,003 Puurimise 30,8 stardikaeviku asukoht 62,90 De160 De110 30,8m H=2,10 2,10 62,90 65,00 65,00 V-6 62,90 De110 Puurimise stardikaeviku asukoht Kuupäev: Muudatuse nr: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Respo Haagised AS Projekt OÜ Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 ja sademeveekanalisatsioonitorustik Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 2. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Soinaste küla 1. Torustike asukoht vt joonis AS-4-02 Veetorustiku pikiprofiil Töö nr : VK2044 Vastutav spetsialist: Allkiri: V-1 kuni V-6 Joonise Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2044_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Laiendamine 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-01 Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 16.06.2020 TP VK-6-04  3 2 1 Puurimise stardikaeviku asukoht 3 2 1 3 1 Projekteeritud reoveepumpla, 2 Toru sulgeda senikaua, kui Q=2,5 l/s, H=12,0 m ehitatakse välja reoveekanalisatsiooni eesvool 2 2 2 1 1 De110 1 1 2 1 3 2 L=5,6 1 Immutussüsteemi R= 2 ETTEVAATUST ülevoolutoru 10 KAABEL m R= 10m 1 3 2 Sademevee immutussüsteem Projekteeritud sademeveepumpla, Q=2,5 l/s, H=11,0 m Kinnisel meetodil 1 rajatav torustik 3 2 2 1 2 1 17,4 0 L= De5 Puurimise stardikaeviku asukoht De 63 L=2 0,9 1 3 2 2 1 2 1 Kinnisel meetodil rajatav torustik 2 1 Tingmärgid: - 1 kihiline asfaltkate 44 m² - murukate 1354 m² - asfaltkate (kergliiklustee alas) 135 m² Märkused: Projekteeritud reoveepumpla, 1. Kõnnitee asfaltkatte taastamise materjalide valikul lähtuda Q=2,5 l/s, H=5,0 m maanteameti juhendist, AKÖL 900<AKÖL 20<1500, killustik Immutussüsteemi ülevoolutoru 1 Sademevee immutussüsteem 2 AKÖL 20 <500 2. 1 kihilise asfaltkatte sõidutee taastamise materjalide valikul R= 10 lähtuda maanteameti juhendist, AKÖL 1500<AKÖL 20<3000, m De110 L=1,0 killustik AKÖL 20 3000<6000. Kaevust SK-1 pumpla SVP-2 suunas 3. Ühikud toodud meetrites. tuleb survekanalisatsioonitoru 2 4. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, soojustada 6 meetrit 2 1 Kinnisel meetodil 1 lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ja rajatav torustik Kaevust SK-1 lõigu SKS-5 suunas Puurimise tuleb survekanalisatsioonitoru ilmastikutingimustest. stardikaeviku asukoht soojustada 6 meetrit 2 1 5. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus 2 3 otsustatakse Töövõtja poolt tööde käigus, lähtudes konkreetse 1 töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. 6. Juhul, kui olemasolev sõidutee äärekivi on ehituse käigus oma kohalt nihkunud, tuleb see uuesti paigaldada. 7. Vajadusel kindlustada olemasoleva äärekivi tagune täiendavalt betooniga, äärekivi betoneerimisel min. betooni klass Rajada kivikindlustus C15/20. 8. Kõrgused EH2000 süsteemis Põhjapindala S=115 m2 Proj. tiik nõlvusega 1:2. 9. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset Nõlva peal abs. kõrgus 64.60 kuni 64.90, tiigi põhjas abs. kõrgus 62.40, alusplaani mõõtkavas 1:500. Tartu Geodeesia OÜ 2020 a. Töö nr sügavus 2,5 m. Puurimise TG133. stardikaeviku asukoht 2 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: 1 Töö nimetus: Tellija: Altren Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Respo Haagised AS Projekt OÜ Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 ja sademeveekanalisatsioonitorustik Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Soinaste küla Katete taastamise asendiplaan Töö nr : VK2044 Vastutav spetsialist: Allkiri: Tiit Korn Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2044_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 16.06.2020 Laiendamine TP AS-4-03  3 2 1 Puurimise stardikaeviku asukoht SVP-1 Ø1000 63,65 63,25 RVP-1 63,45 61,85 V-2 1) 62,00 Ø1000 2) 61,75 61,45 3 63,20 63,45 2 1 1,50 1) 61,50 V-1 61,65 63,50 2) 61,46 61,70 V-2A 1,76 3 1 Projekteeritud reoveepumpla, 2 Toru sulgeda senikaua, kui Q=2,5 l/s, H=12,0 m De160 L=11,2ehitatakse välja 52,4 0,005 De160 L= reoveekanalisatsiooni eesvool 63,20 De160 L= 6,7 61,40 SKS-2 2 2 De63 L=30,2 2 1 De63 L=8, 1 9 1 63,20 De110 1 1 2 7, 8 i= 0, 0063 61,40 KS-1 De160 L= 2 1 4, L=5,6 1 L= Immutussüsteemi 63 R= 2 De K-1 ETTEVAATUST ülevoolutoru 10 63,25 11 KAABEL SKS-1 Ø400 0 De1 m 0, R= 61,65 63,20 i= 60 L ,7 10 1) 61,50 4 L= =21 2) 61,50 m 0 16 3) 61,50 ,4 i= De De1 1,70 0,00 60 L K-2 6 Ø400 =10 63,20 1,5 De110 L=3,4 1 1) 61,63 0,009 3 2) 61,63 2 3) 61,63 1,57 63,20 De63 Sademevee 61,66 L=60 immutussüsteem ,0 Projekteeritud sademeveepumpla, Q=2,5 l/s, H=11,0 m De63 De1 L=6 60 L 3,5 =32 K-3 ,3 i= Ø400 63,85 0,00 1) 61,83 6 2) 61,83 3) 61,83 2,02 63,85 Kinnisel meetodil De110 L=3,2 62,05 KS-2 0,010 1 rajatav torustik 3 2 63,90 2 61,86 1 63,85 2 62,05 SKS-3 1 De1 60 L =54 ,4 i= 0,00 17,4 6 0 L= 64,50 De5 V-3 62,70 De6 3 L= 61,7 De63 Puurimise De1 60 stardikaeviku asukoht L=6 L=1 K-4 4,6 Ø400 ,9 De 63 L =2 64,00 0,9 1) 62,16 64,10 2) 62,16 1 3) 62,16 62,32 0,010 3 1,84 6,2 i= 2 1 64,50 0 L= De11 V-4 62,70 64,05 62,25 KS-3 De16 2 0 L= 1 64,05 De1 SKS-4 26,7 62,25 60 L i= =75 2 K-5 0,00 ,6 1 Ø400 6 64,15 Kinnisel meetodil 1) 62,32 rajatav torustik 2) 62,32 64,35 1 1,83 2 62,48 10 ,9 i=0,0 0 L=15 De11 SVP-2 Ø1000 64,50 De63 1) 62,80 De63 L=57 2) 63,00 1,70 L=62 ,6 ,9 Projekteeritud reoveepumpla, Q=2,5 l/s, H=5,0 m Immutussüsteemi ülevoolutoru Sademevee immutussüsteem 0,012 12 2,9 i= 0 L=1 64,90 D e 1 6 62,80 V-5 R= H=2,1 m 10 m De110 L=1,0 64,50 KS-4 8,9 62,70 =2 Kaevust SK-1 pumpla SVP-2 suunas L 64,40 63 tuleb survekanalisatsioonitoru SKS-5 De 64,60 2 62,60 Kinnisel meetodil soojustada 6 meetrit 62,80 KS-5 1 1 2 ,9 rajatav torustik Kaevust SK-1 lõigu SKS-5 suunas De63 L=19 Puurimise tuleb survekanalisatsioonitoru 30 ,8 L= stardikaeviku asukoht De63 Märkused: soojustada 6 meetrit 2 L=30,8 1 SK-1 2 Ø560 3 De160 64,60 De160 L=7,7 1 1. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 1) 63,60 2) 63,90 0,006 64,60 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VK-6-03 kuni VK 6-07 3) 63,90 63,55 1,00 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 65,00 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte taastamise ristlõiked 62,90 V-6 H=2,1 m vt joonis VK-6-01 Rajada kivikindlustus 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem 39,3 ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-02 3 L= 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis 2 De6 Põhjapindala S=115 m Proj. tiik nõlvusega 1:2. Nõlva peal abs. kõrgus 64.60 kuni 64.90, tiigi põhjas abs. kõrgus 62.40, 7. Kõrgused EH2000 süsteemis Puurimise sügavus 2,5 m. 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset stardikaeviku asukoht alusplaani mõõtkavas 1:500. Tartu eodeesia OÜ 2020a. Töö nr T 133 2 K-6 1 Ø400 65,00 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: 1) 62,97 2) 63,40 2,03 Töö nimetus: Tellija: Altren Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Respo Haagised AS Projekt OÜ Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 ja sademeveekanalisatsioonitorustik Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Soinaste küla Torustike asendiplaan Töö nr : VK2044 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2044_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 16.06.2020 Laiendamine TP AS-4-02  Tingmärgid: SK-2 - proj. sademeveekaevu tähis Ø560 - kaevu läbimõõt Olemasolevad kommunikatsioonid : 57.38 - proj. maapind - Olemasolev gaasitorustik 55.40 - väljuva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev sademeveekanalisatsioon 55.64 - siseneva toru põhja kõrgusmärk 55.40 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev reoveekanalisatsioon 1.98 - kaevu sügavus - Olemasolev veetorustik K-15 - proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis - Olemasolev soojatorustik Ø560 - kaevu läbimõõt - Olemasolev madalpingekaabel 65.28 - proj. maapind - Olemasolev keskpingekaabel 62.05 - väljuva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev sidekanalisatsioon 63.15 - siseneva toru põhja kõrgusmärk 62.05 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev sidekaabel 3.23 - kaevu sügavus - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir 75.63* - Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus - Likvideeritav rajatis 33.10 - olemasolev maapind 31.60 - toru põhja kõrgusmärk Projekteeritud sademevee survekanalisatsioonisõlme tähis Projekteeritud kommunikatsioonid : 64,05 Proj. maapind SKS-4 62,25 - proj. sademeveekanalisatsioonitorustik - proj. reoveekanalisatsioonitorustik Toru põhja kõrgusmärk - proj. veetorustik - kinnisel meetodil rajatav veetorustik Projekteeritud survekanalisatsioonisõlme tähis - proj. survekanalisatsioonitorustik Proj. maapind Projekteeritud veesõlme tähis - proj. sademevee Olemasolev maapind survekanalisatsioonitorustik Toru põhja kõrgusmärk - proj. sademeveekanalisatsioonikaev - proj. reoveekanalisatsioonikaev Toru põhja kõrgusmärk - proj. maakraan - proj. siiber - proj. maa-alune soojustatud tuletõrjehüdrant koos kujaga R=10 m - proj. reoveepumpla koos kujaga - proj. sademeveepumpla koos kujaga De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud sademeveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus R= 1 0m De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus De110 L=26.5 m - Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus - Altren Projekt OÜ poolt varem De63 L=60,0 - Projekteeritud survekanalisatsioonitoru projekteeritud kanalisatsiooni- ja veetorustik. läbimõõt ja pikkus Töö nr VK1820. De63 L=30,8 - Projekteeritud sademevee survekanalisatsioonitoru - proj. äärekivi läbimõõt ja pikkus Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Respo Haagised AS Projekt OÜ Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 ja sademeveekanalisatsioonitorustik Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Kambja vald, Soinaste küla Tingmärgid Töö nr : VK2044 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2044_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev Laiendamine AS-4-01 /allkirjastatud digitaalselt/ 16.06.2020 TP  Veetorustiku paiknemine riigiteealusel maal Rehepapi Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan tee T11 Mõõtkava 1: 1000 Aadress: Tartu maakond , Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi tee T11 Katastritunnus: 94901:006:0736 - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike paralleelne paiknemine maantee kinnistul, pindalaga 446,6 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik , kasutusõigusega alal 204,5 m  Vahur Laas Altren Projekt OÜ Teie 07.09.2020 [email protected] Meie 14.09.2020 nr 15-2/20/41374-2 Tartumaa Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigile kuuluva KÜ Rehepapi tee T11 (94901:006:0736) piires ja selle kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigile kuuluva KÜ Rehepapi tee T11 (94901:006:0736) piires ja selle kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Altren Projekt OÜ töö nr VK2044 „Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: VK2044_TP_VK-6-01_v01_ristloiked.pdf VK2044_TP_VK-6-04_v01_pikiprofiil.pdf VK2044_TP_AS-4-03_v01_katted.pdf VK2044_TP_AS-4-02_v01_asend.pdf VK2044_TP_AS-4-01_v01_tingmargid.pdf VK2044_TP_AA-3-01_seletus.doc servituudiplaan_MNT.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  MTR nr. EEP002873 reg. 21.02.2014 Töö nr: VK2044 Tellija: Respo Haagised AS Registrikood 10354808, Tamme tn 21 Tõrvandi alevik, Kambja vald, Tartumaa 61715, tel. 7301841 Töövõtja: Altren Projekt OÜ Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 TARTUMAA, KAMBJA VALD, SOINASTE KÜLA, REHEPAPI PÕIK 3 JA REHEPAPI TEE 4 VEE-, REOVEE- JA SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK TÖÖPROJEKT Juhataja: Vahur Laas Projektijuht: Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist (diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7): Vahur Laas Vastutav spetsialist (diplomeeritud teedeinsener, tase 7): Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu 2020 Altren Projekt OÜ Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Tel: 53402723 Registrikood 12609551 Rannu vald Tartumaa 61113 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTLAHENDUS.............................................................................................................. 5 1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 7 2 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID .............................................................. 8 2.1 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 9 2.1.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 9 2.1.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine ............................................................................ 9 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 10 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 10 3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 10 3.2.1 Torud ja toruühendused ..................................................................................................... 10 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 11 3.2.2.1 Kiilsiibrid .................................................................................................................................. 11 3.2.3 Tuletõrjehüdrandid ............................................................................................................. 11 3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 12 3.4 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK .................................................................................... 12 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 13 3.6 KAEVUD ................................................................................................................................... 13 4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 14 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID................................................................................................ 14 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 14 4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 14 4.2.2 Tööde teostamise aeg ........................................................................................................ 14 4.2.3 Aruandlus ........................................................................................................................... 14 4.2.4 Teenindava transpordi puhastamine .................................................................................. 14 4.2.5 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 14 4.2.5.1 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused .................................... 15 4.2.6 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 15 4.2.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................... 16 4.2.7.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 16 4.2.7.2 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 16 4.2.8 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 17 4.2.9 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 17 4.2.10 Kaevetööd ...................................................................................................................... 18 4.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ........................................................................... 19 4.2.12 Ehituskaeviku toestamine .............................................................................................. 19 4.2.13 Veetõrje ehituskaevikust ................................................................................................ 19 4.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ................................................................................. 20 4.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide .............................................................................................. 20 4.2.16 Algtäide .......................................................................................................................... 21 4.2.17 Lõpptäide ....................................................................................................................... 21 4.2.18 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 21 4.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ................................................................... 21 4.2.20 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 22 4.2.21 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 22 4.2.22 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 23 4.2.23 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ................................................. 23 5 TEE-EHITUSE OSA ............................................................................................................... 23 5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 23 5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 24 5.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 25 Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 2/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 5.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................................................ 25 5.5 HALJASTUSE TAASTAMINE ......................................................................................................... 26 6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 28 7 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 28 7.1 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 28 7.2 TORUSTIKUD ............................................................................................................................ 28 7.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 28 7.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................................... 29 7.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................. 29 7.2.4 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 30 8 SADEMEVEE- JA REOVEEPUMPLAD ................................................................................. 30 8.1 ÜLDIST ..................................................................................................................................... 30 8.2 PUMPLA KORPUSE MATERJALID ................................................................................................. 31 8.3 PUMPLA ANKURDAMINE ............................................................................................................. 31 8.4 PUMPLA LUUGISTIK JA SOOJUSTUS ............................................................................................ 32 8.5 NÕUDED PUMBA VALIKULE ......................................................................................................... 32 8.6 NÕUDED HALJASTUSELE, TEEDELE ............................................................................................ 32 8.7 PUMPLATE KATSETAMINE ........................................................................................................... 33 Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 3/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud Respo Haagised AS tellimusel. Projektiga on lahendatud Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistute vee-, reovee- ning sademeveekanalisatsioonitorustiku ehitus. Asukoha skeem Objekti asukoht Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 4/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 1.2 PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistute vee-, reovee- ning sademeveekanalisatsioonitorustiku ehitus. Reovesi juhitakse isevoolselt Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistutelt Rehepapi põik 3 kinnistule rajatavasse reoveepumplasse RVP-1. Reoveepumplast pumbatakse reovesi eesvooluga reoveekaevu K-6. Reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Pähkli tn 19 ja Pähkli tänava lõik 3 kinnistute piirini valmis ehitatud reoveekanalisatsioonitoru. Lisaks on valmis projekteeritud reoveetorustiku ühendus Rehepapi põik tänavasse, kuhu reovesi hakkab isevoolselt voolama. Kuna eesvool ei ole välja ehitatud siis tuleb kaevus K-1 Rehepapi põik tänavale minev suund ajutiselt sulgeda. Kui eesvool välja ehitatakse, siis tuleb reovesi suunata Rehepapi põik tänavale ja reoveepumpla tööst välja jätta. Kuna kinnistute kohta täpsemaid asendiplaanilisi lahendusi ei ole, siis on arvestatud, et sademevesi lahendatakse suures jaos immutusega. Sademevesi kogutakse kinnistutelt kokku ja suunatakse immutussüsteemi. Kui sademevesi ei imbu piisavalt kiiresti, siis on projekteeritud mõlemale kinnistule sademveepumpla koos ülevoolu toruga, mis hakkab tööle, kui immutuskastid on täis. Rehepapi põik 3 kinnistu sademevee immutussüsteemist juhitakse vesi vajadusel sademeveepumplasse SVP-1, kust pumbatakse sademevesi kaevu SK-1 ning kaevust voolab vesi isevoolselt Pähkli tn 19 kinnistul rajatavasse tiiki (asukoht näha joonisel AS-4-02). Rehepapi tee 4 kinnistu sademevee immutussüsteemist juhitakse vesi vajadusel sademeveepumplasse SVP-2, kust pumbatakse sademevesi kaevu SK-1 ning kaevust voolab vesi isevoolselt Pähkli tn 19 kinnistul rajatavasse tiiki. OÜ Altren Projekt töös nr VK1820 Rehepapi põik 2 kinnistuni projekteeritavat De 160 mm veetoru pikendatakse kuni Rehepapi teeni ning sealt edasi piki Rehepapi tee serva kuni Meremäe tee ristmikuni, kus tuleb toru ühendada (ning ringistada) olemasoleva De 110 mm veetoruga, tänavaristmikule tuleb ka rajada siibritega hargnemissõlmed. Tänavatorustikuga ühendada Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistud. Kinnistule tuleb paigaldada AS Tartu Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm. Kinnisel meetodil veetorustiku materjal peab olema PE 100-RC PN10 SDR- 17 De160 mm (SN17=17 kN/m2) Ehitatavate torustike pikkused on järgmised: o veetorustiku kogupikkus 319 m o reoveetorustiku kogupikkus 190 m o sademeveetorustiku kogupikkus 317 m o survekanalisatsioonitorustiku kogupikkus 253 m Torustike pikkus kokku 1079 m. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 5/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Veetorustik Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk. Veetorustik on projekteeritud PE PN10 De50-160 mm veetorudest. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veeühendustorustik. Veetorustik rajatakse kinnisel meetodil, välja arvatud kinnistute majaühendused, mis rajatakse lahtise kaevega. Kuna ärkinnistutele planeeritavate ärihoonete suurust ja nende veevajadust ei tea, siis tuleb veetarve välja selgitada järgmisetes hoonete projekteerimise etappides. Reoveetorustik Reoveetorustik on projekteeritud PVC SN8 De110-160 mm torudest. Reovee eesvooluks on Pähkli tn 19 kinnistul olev reoveekaev K-6. Reovesi juhitakse Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistutelt reoveepumplasse RVP- 1 (Q=2,5 l/s, H=12,0 m), kust pumbatakse reovesi Pähkli tn 19 kinnistule rajatavasse K-6 reoveekaevu. Reoveetorustik rajatakse lahtise kaevega. Kuna ärkinnistutele planeeritavate ärihoonete suurust ja nende veevajadust ei tea, siis tuleb reoveekogused välja selgitada järgmisetes hoonete projekteerimise etappides. Sademeveetorustik Sademeveetorustik on projekteeritud PE/PP SN8 De 160 mm ning PE PN10 De 63 mm torudest. Sademevesi kogutakse mõlemalt kinnistult kokku ja suunatakse sademevee immutussüsteemi. Rehepapi põik 3 kinnistu sademevee immutussüsteemist sademevesi juhtakse vajadusel sademeveepumplasse SVP-1 (Q=2,5 l/s, H=11,0 m) ning sealt pumbatakse sademevesi kaevu SK-1, kust sademevesi voolab isevoolselt Pähkli tn 19 rajatavasse tiiki. Rehepapi tee 4 kinnistu sademevee immutussüsteemist juhitakse sademevesi vajadusel sademeveepumplasse SVP-2 (Q=2,5 l/s, H=5,0 m) ning sealt pumbatakse sademevesi kaevu SK-1, kust sademevesi voolab isevoolselt Pähkli tn 19 kinnistule rajatavasse tiiki. Sademeveetorustik rajatakse lahtise kaevega. Sademeveesüsteemi dimensioneerimine tuleb teha kinnistute projektis. Survekanalisatsioonitorustik Survekanalisatsiooni torustik on rajatud PE PN10 De63 mm torudest umbes Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 6/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt pikkusega 253 meetrit. Survekanalisatsioonitorustik rajatakse lahtise kaevega. 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Tartu Geodeesia OÜ 2020 a. Töö nr TG133. Kõrgused EH2000 süsteemis.  AS Tartu Veevärk poolt väljastatud üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks.  Kasutatud standardid, juhendid ja kriteeriumid Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 7/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 2 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 - Hoone Veevärk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - EVS 932:2017 - Ehitusprojekt - EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus - RIL 77-2005 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010 käskkirjaga nr 383. - EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid - EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained - EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3: 2009 - Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2014-15 - Killustikust katendite ehitamise juhend 2012-2 - Elastsete tänavakatendite projekteerimise juhend 2001-52 - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 8/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); - Killustikaluse ehitamise nõuded ja kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded on esitatud „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.12 käskkirjaga nr 0167. 2.1 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.1.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast. - Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on 1,5 m arvestatuna maapinnast toru peale. - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.1.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 9/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud põlispuude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. 3.2 VEETORUSTIK 3.2.1 Torud ja toruühendused Vee- ja survekanalisatsioonitoru materjaliks on PE (polüetüleen). PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. PE-torud ja plastist fassongosad peavad vastama standardile EN 12201- 2:2003 või ISO4427 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi tähis peab olema kantud torule. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmikke. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 10/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 3.2.2.1 Kiilsiibrid  Kiilsiibrid peavad vastamajärgnevatele minimumnõuetele:  Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316;  O-rõngad materjalist NBR;  Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  Tagumine tihend materjalist EPDM;  Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;  Lametihend materjalist EPDM;  Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;  DIN 2501 äärikud Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 3.2.3 Tuletõrjehüdrandid Paigaldatavad hüdrandid peavad vastama harmoneeritud standardile EVS EN 14384 : 2005 ja siseministri määrusele 18.08.2010 a. nr 37 ``Nõuded Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 11/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule`` nõuetele. Hüdrandi minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm. Paigaldada maaalused hüdrandid. Projekti koostamisel on lähtutud EVS 812:6:2012 esitatud vahekaugustest. Hüdrandid peavad olema surveklassiga PN16, teleskoopilise tõusutoruga ning varustatud automaatse tühjendusklapi ja siibriga. Maapealse soojustatud tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümbritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse. Kasutatava filterkangaga keskmised omadused on järgmised: - tõmbetugevus - 8.0 – 9.0 kN/m (BS 6906/1) - rebenemistugevus – 300 - 400 N (ASTM D4533) - ava suurus O95 (hüdrodünaamiline) – 120 - 200  (NF G 38017) Hüdrandi äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531. Hüdrantide asukohad tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele. Tähistus tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Hüdrantide tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud kanalisatsiooniga. Hüdrandid tuleb tarnida koos hüdrandivõtmega. Hüdrandi võti antakse üle Tellijale. Töövõtja poolt paigaldamiseks valitud hüdrant tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. 3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC/PP klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS-EN 13476-3:2007 või ENV 1401-2:2000 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.4 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse sademeveekanalisatsioonitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8- SN12 (rõngasjäikus 8-12 kN/m2). Sademeveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 13476-3:2007 +A1:2009 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 12/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 3.5 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 3.6 KAEVUD Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 13/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 4.2.2 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. 4.2.3 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2.4 Teenindava transpordi puhastamine Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (enne tööde algust kooskõlastada Tartu linnavalitsusega) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. 4.2.5 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 14/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 4.2.5.1 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.2.6 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 15/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. 4.2.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.2.7.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.2.7.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 16/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.2.8 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 4.2.9 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 17/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener. 4.2.10 Kaevetööd Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 18/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 4.2.11 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustami se kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 4.2.12 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005 juhistest. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 4.2.13 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 19/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 4.2.14 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 4.2.15 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 20/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.16 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 4.2.17 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 4.2.18 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 4.2.19 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid: Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 21/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.  Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 4.2.20 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. 4.2.21 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 22/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 4.2.22 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 4.2.23 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 5 TEE-EHITUSE OSA 5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: o „Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2004.a käskkirjaga nr. 215 o “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012. a käskkirjaga nr 0167 o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 23/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt o „Pindamisjuhis 2014-2“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13.02.2014.a käskkirjaga nr. 63 o “Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 07.07.2014.a käskkirjaga nr 200 o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjaga nr 255 o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98 o “Freespuru kasutamine“ MA 16.09.2010. a käskkiri nr 270 o „Avaliku ja kommertsliiniveoga koormatud riigimaanteede lõikude sulgemistest ja ümbersõitudest teavitamise kord“ kinnitatud MA peadirektori 03.04.2014.a käskkirjaga nr 0116 o „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ MA peadirektori 16.03.2015.a käskkiri nr 0069 o Akt teehoolde tegemise kohta remondi ajal – standardvorm; o „Teetööde tehnilised kirjeldused“, - 02.01.2015; www.eesti.ee o Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264); o Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 11.04.2016.a. määrus nr 101, RT I, 08.04.2016, 4) o "Tartu linna kaevetööde eeskiri", määrus nr 52. 18.12.2003. Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asfaltkattega sõidutee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee ja kõnnitee tuleb taastada asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-03 ja VK-6-01). Sõidutee katete taastamine tuleb teha vastavalt 1 kihilise asfaldi ristlõikkele (vt joonis VK-6-01) Kontrollida olemasolevate äärekivide seisukorda. Kohtades, kus on tühimikud või on toimunud varingud tuleb täita ja kindlustada betooniga. (min betooni klass C15/20). 13. Ehitusalal kahjustatud äärekivid asendada uutega. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 24/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 5.3 NÕUDED MATERJALIDELE Katete taastamise materjalide valikul lähtuda maanteamati juhendist ja AKÖList. Asfaltkatend 1500<AKÖL 20<3000. Killustik 20 500-3000. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2 mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/24h (Proctor-teim). Katendi ehitus teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 toodud nõuetega). Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. 5.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Asfaltkatte taastamine peab toimuma asfaldilaoturiga. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 25/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-1:2009, EVS 901-2: 2009, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM määrusele nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded ”. Katendite tüübid 1 kihilise sõidutee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 (graniit killustik 7 cm kohustuslik) Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 32....64, kiilutud 30 cm 8...12 (E=170 MPa) Dreenkiht K/F≥1m/24h (k=0.98) 30 cm Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) Jalgtee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 16....32, kiilutud 15 cm 8...12 (E=140 MPa) Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) 5.5 HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Haljastuse taastamisel kasutada varjumuru seemet. Külvamiseks sobilik aeg on 01. Mai – 01. September. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 26/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 27/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. 7 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 7.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 7.2 TORUSTIKUD 7.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 28/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 7.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. 7.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 29/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 7.2.4 Survetorustike survekatse Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).  Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.  Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.  Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. 8 SADEMEVEE- JA REOVEEPUMPLAD 8.1 ÜLDIST Antud projekti raames reovee ära juhtimiseks Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 kinnistutelt rajatakse Rehepapi põik 3 kinnistu põhja poolsesse tippu reoveepumpla RVP-1, mis pumpab kinnistute reoveed Pähkli tn 19 kinnistule rahustuskaevu K-6, läbimõõduga De400/315. Antud projektis on valitud reoveepumplasse pumbad, mille vooluhulk Q=2,5 l/s ja tõstekõrgus on 12,0 m. Sademevee ära juhtimiseks tuleb rajada mõlemale kinnistule sademeveepumplad SVP-1 ja SVP-2. Pumplate kõrvale tuleb rajada sademevee immutussüsteem, kust juhitakse sademevesi ülevoolutorust pumplasse. Pumplatest pumbatakse sademevesi rahustuskaevu SK-1, kust juhitakse vesi Pähkli tn 19 kinnistule rajatavasse tiiki. Pakutud pumpadest erineva valiku korral, tuleb Töövõtjal Insenerile ja Tellijale heakskiitmiseks ja kinnitamiseks esitada pumpade kontrollarvutused: pumba tüüp ja parameetrid, HQ karakteristik koos võrgukarakteristikuga. Pakutud pumpadest erineva valiku korral, peab Töövõtja kontrollima elektrivarustuse (nt. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 30/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt peakaitsme) ja ka automaatjuhtimissüsteemi sobivust uue valikuga. Juhul kui osutub vajalikuks elektrivarustuse või automaatjuhtimissüsteemi muutmine (nt. peakaitsme suurendamine), siis kõik sellega seotud kulud kannab Töövõtja. Kõik muudatused peavad seejuures olema eelnevalt heakskiidetud Tellija ja Inseneri poolt. Ilma Tellija või Inseneri loata pumpade valikut muuta pole lubatud. Survekanalisatsioonitorustiku läbipesuks tuleb trassile paigaldada üks läbipesukaevu LPK-1. Reoveekanalisatsioonipumpla RVP-1 asukoht vaata joonis AS-4-07. 8.2 PUMPLA KORPUSE MATERJALID Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpus peab olema valmistatud polüetüleenist. Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste tegemine ei ole aktsepteeritav. Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile. 8.3 PUMPLA ANKURDAMINE Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge või ankurdada pinnasesse mõnel teisel Inseneri poolt heakskiidetud viisil. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Korpuse kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja fikseerida korpus alusplaadi külge korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Ankurdusplaadi mõõtude valimisel on arvestatud maksimaalse pinnasevee kõrgusega (pinnaseveetase on võetud võrdseks maapinna kõrgusega) ja tühja pumplaga. Aknkurdusplaat armeerida armatuurvõrguga 2 x Ø 8 mm A-III , s 150x150. Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi väikesefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:  kaal: 150...200 g/m2;  tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 31/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt 8.4 PUMPLA LUUGISTIK JA SOOJUSTUS Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist. Luuk peab olema varustatud avatud asendi fiksaatoriga ja külgedel kokku kahe lukustuselemendiga ning lisaks lukustatava tabalukuga. Ühe osa pumplate lukud peavad olema avatavad ühe võtmega. Luuk peab olema roostevabaterasest AISI304 või PE-st , soojustatud (isolatsioon peab olema täielikult kaetud veekindla kattega). Pumpla korpuse ülaosa tuleb soojustada. (isolatsioon peab olema täielikult kaetud veekindla kattega). Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m sügavuseni mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK. Pinnasessse paigaldamiseks kasutadav isolatsioon peab olema kaetud veetihedalt. 8.5 NÕUDED PUMBA VALIKULE Pumplasse paigaldada kaks pumpa. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Antud projektis on valitud pumplatesse pumbad, mille vooluhulk Q=2,5 l/s ja tõstekõrgus on 5,0-12,0 m. Reoveepumpadele esitatavad nõuded:  minimaalne tahkise läbimõõt (solid size) pumbatavas vees, mis peab vabalt läbima pumpa, on 50 mm;  kahe pumbaga pumplatesse paigaldatavatel pumpadel peab olema temperatuuri ja niiskusandur;  pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;  pumba välised malmdetailid peavad olema kaetud reoveekindla pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega);  pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse- väljalülitust tunnis;  staatori mähiste isolatsiooniklass peab olema F;  töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil;  asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. Reoveepumpade valmistajatehase nimi ja täpne mark tuleb kirjutada veekindla markeriga reoveepumpla luugi siseküljele ja pumba tehnilised andmed (sh HQ karakteristik) paigutada automaatikakilbi ukse siseküljele kiletaskusse. 8.6 NÕUDED HALJASTUSELE, TEEDELE Pumpla ümbrus planeerida nii, et oleks välistatud sadmevee valgumine Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 32/33 Tartumaa, Kambja vald, Soinaste küla, Rehepapi põik 3 ja Rehepapi tee 4 vee-, reovee- ja sademeveekanalisatsioonitorustik. Töö nr VK2044. Projekti staadium: Tööprojekt pumplasse. Pumpla ümbrus korrastada ja rajada killustikkattega ala joonisel AS- 4-07 näidatud mahus. Pumpla kaitseks tuleb rajada teepiire, kuna see asub pöörde koha peal. Pumpla ümbruse killustikkate peab taluma vähemalt 25 tonnise hooldusauto raskust; 8.7 PUMPLATE KATSETAMINE Enne vee juhtimist pumplasse tuleb kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone, juhtimisahelaid, kõikide pumplasse paigutatud elementide kinnitusi jne. Kõikidel pumpadel testitakse tootlikkust ja tõstekõrgust. Kõik teised reoveepumpla katsetused tuleb teha vastavalt Inseneri juhistele. Kõik katsetusteks vajalikud kulutused kannab Töövõtja. Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine eksplatatsiooni olukorras. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui tootlikus erineb üle 10% on inseneril õigus nõuda uusi seadmeid. Lehekülgi kokku : 32 lk Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/ Altren Projekt OÜ 12.06.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 33/33