Tartumaa Tartu linn Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt - Maanteeamet

Failid

15-22041371-2 14.09.2020 Väljaminev kiri.bdoc3662 KB

Sisu (failidest)

Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................. 3 1.1 ÜLDOSA ................................................................................................................................ 3 1.2 PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................ 4 1.3 LÄHTEMATERJALID ................................................................................................................. 5 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID ........................................... 5 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID ............................................................................ 5 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ..................................................................................................... 6 2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ......................................................................... 6 2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine ........................................................................ 6 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR..................................................................................... 6 3.1 ÜLDNÕUDED .......................................................................................................................... 6 3.2 SURVETORUSTIK .................................................................................................................... 7 3.2.1 Torud ja toruühendused ................................................................................................... 7 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ................................................................. 8 3.2.2.1 Kiilsiibrid.............................................................................................................................. 8 3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ............................................................................... 8 3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ........................................................................ 9 4 EHITUSTÖÖD ..................................................................................................................... 9 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID .............................................................................................. 9 4.2 GEOTEHNILISED TINGIMUSED ................................................................................................... 9 4.3 TÖÖOHUTUS .......................................................................................................................... 9 4.4 EHITUSTÖÖDE AEGNE MÜRATASE JA VIBRATSIOON ................................................................... 10 4.5 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ............................................................... 10 4.5.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................. 10 4.5.2 Tööde teostamise aeg ................................................................................................... 10 4.5.3 Aruandlus ...................................................................................................................... 10 4.5.4 Ehitustööde korraldamine .............................................................................................. 10 4.5.4.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused.................................... 11 4.5.5 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid ................................................................. 11 4.5.6 Teede ja tänavate korrashoid ......................................................................................... 11 4.5.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ..................................................................... 12 4.5.7.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik .................................................................... 12 4.5.7.2 Liikluse taasavamine ......................................................................................................... 13 4.5.8 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ning kaitsmine ................................... 13 4.5.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis ......................................................... 14 4.5.10 Geodeetiliste märkide kaitsmine ja teisaldamine ........................................................ 15 4.5.11 Ettevalmistustööd ...................................................................................................... 15 4.5.12 Kaevetööd ................................................................................................................. 15 4.5.13 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ........................................................................ 16 4.5.14 Ehituskaeviku toestamine .......................................................................................... 17 4.5.15 Veetõrje ehituskaevikust ............................................................................................ 17 4.5.16 Toru aluse, tasanduskihi rajamine.............................................................................. 17 4.5.17 Ehituskaeviku tagasitäide .......................................................................................... 18 4.5.18 Algtäide ..................................................................................................................... 18 4.5.19 Lõpptäide .................................................................................................................. 18 4.5.20 Tagasitäite tihendamine ............................................................................................. 19 4.5.21 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ................................................................ 19 4.5.22 Maakraanide kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ..................................... 20 4.5.23 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ................................................... 20 4.5.24 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ............................................... 20 Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 1 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 5 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ............................................................................... 20 6 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ..................................................................... 21 6.1 ÜLEVAATUSED ..................................................................................................................... 21 6.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE............................................................................................. 21 7 KATETE TAASTAMINE, TEEDE-EHITUSE OSA .............................................................. 22 7.1 ÜLDIST ............................................................................................................................... 22 7.2 TEETÖÖDE TEHNOLOOGIANÕUANDED ..................................................................................... 22 7.3 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL .......................................................................................... 23 7.4 NÕUDED MATERJALIDELE ...................................................................................................... 23 7.4.1 Asfaltsegud.................................................................................................................... 23 7.4.2 Killustikalused ................................................................................................................ 24 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE, SÕIDUTEE PEENARDE KINDLUSTUS ................................................. 24 7.6 HALJASALA, MURU RAJAMINE JA TAASTAMINE .......................................................................... 24 Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 2 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 SELETUSKIRI 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projektiga on ette nähtud Kandiküla Ristla tee ja Vana-kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine. Ristla teele rajatakse veetoru PE PN10 De110 mm ja survekanalisatsioonitoru PE PN10 De110 mm lõigus 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu tee äärde projekteeritavad torustikud kuni Ristla tee 2 ja 4 kinnistutel asuvad torustikud. Vana-Kandi teel asendatakse olemasoleva Vana- Kandi tee 3 kinnistu veevarustuse ühendustoru De32 mm veetoruga De50 mm. Samuti rajatakse Vana-Kandi teele survekanalisatsioonitoru sõlm koos siibritega, et olek võimalik reovette vajadusel juhtida eri suundades. Asukoha skeem Objekti asukoht Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 3 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 1.2 PROJEKTLAHENDUS Ehitatavate torustike pikkused on järgmised: o veetorude kogupikkus 428 m o survekanalisatsioonitorude kogupikkus 505 m Torustike pikkus kokku 933 m. Veetorustik Veetorustik on Ristla teele projekteeritud lõigus 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee äärde projekteeritav veetoru kuni Ristla tee 2 kinnistul asuv veetoru. Veetorustik on projekteeritud PE RC PN10 De110 mm torudest. Veetoru rajamine on ette nähtud teha enamuses lahtise kaevisega. Ristumine maanteega tehakse kinnisel meetodil (suundpuurimisega) ning toru paigaldatakse hülssi. Kanalisatsioonitorustik Survekanalisatsioonitorustik on Ristla teele projekteeritud lõigus 22103 Tartu- Ilmatsalu-Rõhu tee äärde projekteeritav survekanalisatsioonitoru kuni Ristla tee 4 kinnistul asuv survekanalisatsioonitoru. Survekanalisatsioonitorustik on projekteeritud PE RC PN10 De110 mm torudest. Survekanalisatsioonitoru rajamine on ette nähtud teha enamuses lahtise kaevisega. Ristumine maanteega tehakse kinnisel meetodil (suundpuurimisega) ning toru paigaldatakse hülssi. Ristla tee survekanalisatsioonitorustik on võimalik kasutusele võtta peale 22103 Tartu-Ilmatsalu-Rõhu tee äärde projekteeritava survekanalisatsioonitorutiku välja ehitamist kuni Tartu linna isevoolse kanalisatsioonitorustikuni Ilmatsalu tn ja Ilmatsalu põik ristmikul. Vana-kandi teele rajatakse surevkanalisatsioonitorule sõlm koos siibritega, et olek võimalik reovette vajadusel juhtida eri suundades, vt joonis VK-4-01 ja VK-7-01. Sademeveekanalisatsioonitorustik Sademeveekanalisatsioonitorustikke antud tööga ei projekteerita. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada vähem vibratsiooni tekitavaid seadmeid; torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides, kaevikud tuleb toestada Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 4 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 kasutades selleks sobivaimaid lahendusi jms. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise/rajatise valdajat kui Omanikujärelevalve. Ehitise/rajatise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga Töövõtja poolt. Tööde käigus kahjustatud ehitiste/rajatiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna arendusala geodeetiline alusplaan. Koostanud WeW OÜ, töö nr GEO-136-19, 23.07.2019 a. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis.  Tartu – Ilmatsalu gaasitorustiku teostusjoonis, koostatud 2020 a.  Rahinge jalg- ja jalgrattatee rajamise projekteerimine. Põhiprojekt. Novarc Grupp AS töö nr 1475, 27.11.2019 a.  Tartu maakond, Tähtvere vald, Kandiküla ühisveevärk ja -kanalistsioon, ehitusprojekt. OÜ Eesti Veeprojekt töö nr 24-16, 10.08.2017 a.  Tartu Kandiküla teede (Vana-Kandi tee, Ristla tee ja ristumine Ilmatsalu teega) projekteerimine. Teed ja liikluskorraldus. Põhiprojekt. Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2093, 4.12.2019 a.  Roadplan OÜ koostatud Kandiküla äri- ja tootmispiirkonna detailplaneering. Teede osa. Töö nr 17003.  Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla äri-tootmispiirkonna sideühendus. Tööprojekt, töö nr 593-20. Koostanud AS Connecto Eesti, 2020 a.  Mirrom OÜ koostatav tööprojekt Rahinge küla – Kandiküla – Tartu linn vahelised vee- ja kanalisatsioonitorustikud, töö nr 20001. 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS 932-2017 – Ehitusprojekt; - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk; - EVS 843-2016 – Linnatänavad; - EVS 1997-1:2003 – Geotehniline projekteerimine; - EVS 812-6:2012 – Ehitise tuleohutus; - RIL 77-2013 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 5 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 - "Tartu linna kaevetööde eeskiri", määrus nr 52. 18.12.2003. - Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5). Katete taastamise standardid ja juhendid vt p 7. Tee-ehituse osa. 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast; - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 400 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm; - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale; - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m toru peale; - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite ning sidekanalisatsiooni sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ehitustööde Töövõtja kulul. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud põlispuude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 6 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalve kirjalik nõusolek. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. 3.2 SURVETORUSTIK 3.2.1 Torud ja toruühendused Survetorude materjaliks on PE (polüetüleen). PE-torud ja -liitmikud peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile. Lahtise kaevikuga rajatavate survetorustike materjal peab vastama standardile EN12201 nõuetele või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Survetorud alates 63 mm ja suuremad peavad olema tehtud täissein PE100 RC toorainest. Survetorudele tuleb paigaldada märketraat ja märkelint. Survetorustikud rajada PE torudest surveklassiga vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikuse klassiga vähemalt SN8 (8 kN/m²). Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Standardi tähis peab olema kantud torule. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine pole lubatud. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 7 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 3.2.2.1 Kiilsiibrid  Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele minimumnõuetele:  Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316;  O-rõngad materjalist NBR;  Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;  Tagumine tihend materjalist EPDM;  Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677;  Lametihend materjalist EPDM;  Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti);  Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM;  DIN 2501 äärikud  Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 3.3 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Torud peavad olema täisseinalised. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 8 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.4 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 GEOTEHNILISED TINGIMUSED Ehitusgeoloogilisi uuringuid teostatud ei ole. Kõik kulutused, mis on tingitud pinnase omaduste eripärast (nt kaevikute toestamine, veetõrje, toru aluse erinevus projektis esitatust jms) tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse. 4.3 TÖÖOHUTUS Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Alati tuleb juhinduda Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest. Töövõtja personal peab olema tööohutuse alal instrueeritud. Ohutusjuhendid Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 9 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 peavad olema allkirjastatud iga Tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse parendamiseks Töövõtja kontrolli all olevatel ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. 4.4 EHITUSTÖÖDE AEGNE MÜRATASE JA VIBRATSIOON Müra ehitustööde ajal peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 toodud nõuetele. Töömasinad peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. amäärusele nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord“. 4.5 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.5.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 4.5.2 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. 4.5.3 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.5.4 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 10 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Ehitustööde käigus tuleb vajadusel likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 4.5.4.1 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Omanikujärelevalve nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.5.5 Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Omanikujärelevalvele. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Omanikujärelevalvet ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Ehitustööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. 4.5.6 Teede ja tänavate korrashoid Ehitustööde ajal tuleb kõik ehitusobjekti naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 11 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Töövõtja peab ehitustöödega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse sõidukite rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Täpse hooldusala lahenduse ja asukoha esitab ehitustööde Töövõtja kaeveloa taotlemisel. Töövõtja peab vältima pinnase või muude jäätmete pudenemist tänavatele ehitusobjektilt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada Töövõtja kulul. 4.5.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.5.7.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 12 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.5.7.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.5.8 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ning kaitsmine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed ehitiste ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate ehitiste ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste ja rajatiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, gaasitorud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud ja kõrgused täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 13 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtjal tuleb taastada kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või kahjustatud pinnakatted ja vara ning ta vastutab selle eest, et kõik paigaldatu, ehitatu ja rekonstrueeritu oleks kaitstud määrdumise, vigastuste või hävimise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamise või tagasilükkamisega seotud kulud. 4.5.9 Tegevused riigimaanteel ja maantee kaitsetsoonis Projektiga kavandatakse vee- ja survekanalisatsioonitorustiku ehitust kõrvalmaantee nr 22103 Tartu – Ilmatsalu - Rõhu tee km 0,227 maaüksuste piirides (teemaal) ning tee kaitsevööndis. Vee- ja survekanalisatsioonitorustike ristumised riigimaanteega on ette nähtud teha kinnisel meetodil (suundpuurimisega). Projektlahenduse koostamisel on arvestatud, et puurimise stardikevikud asuksid sellistel kaugustel, et ehituse käigus ei kahjustata tee muldkeha ning tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). Kõik vee- ja survekanalisatsioonitorustike ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast, minimaalne sügavus maapinnast 1,5 m) on teemaa piirides kavandatud kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all. Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud ning ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Projekteeritud torustike ristumine riigiteega on toodud joonisel VK-4-01 ja ristlõige VK-6-07. Ehitustööde järgselt tuleb tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastada. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha- skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks. Ehitaja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks. Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ ning Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 14 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Maanteeameti peadirektori 14.11.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/458 kehtestatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“. Kõik vajadusel eemaldatud tee konstruktsioonid tuleb taastada vastavalt „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) nõuetele ja/või teeomaniku poolt esitatud täiendavatele nõuetele. Peale tehnovõrgu paigaldamist teemaa korrastada ja haljastus taastada kasvumulla ning murukülviga vastavalt Maanteeameti juhendis „Teetööde tehniline kirjeldus“ peatükk nr 9 Maastikukujundustööd toodud kvaliteedinõuetele. 4.5.10 Geodeetiliste märkide kaitsmine ja teisaldamine Ehitustööde piirkonnas geodeetilised märgid puuduvad. 4.5.11 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Omanikujärelevalve nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Omanikujärelevalvele kahes eksemplaris digitaalselt Omanikujärelevalvega kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Omanikujärelevalvele. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Omanikujärelevalve. 4.5.12 Kaevetööd Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Omanikujärelevalve kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Töövõtjal tuleb kaevetöödel juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 15 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Omanikujärelevalvega kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 30 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 4.5.13 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Väljakaevatud pinnase orienteeruv maht on ca 2`500 m³. Tulenevalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjast §23 lg 5, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/401022013026. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Omanikujärelevalvega. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 16 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 4.5.14 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2003 juhistest. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 4.5.15 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Omanikujärelevalvega. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 4.5.16 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 17 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 4.5.17 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. 4.5.18 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 4.5.19 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga (filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp), väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 18 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 4.5.20 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 4.5.21 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle  vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 19 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 4.5.22 Maakraanide kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Mmaakraanide kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 4.5.23 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 4.5.24 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Omanikujärelevalve kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 5 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Omanikujärelevalve nõudmisel esitatama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 20 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. 6 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 6.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 6.2 SURVETORUSTIKE SURVEKATSE Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).  Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.  Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.  Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st. Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 21 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 7 KATETE TAASTAMINE, TEEDE-EHITUSE OSA 7.1 ÜLDIST Katted on vaja taastada Olevi kinnistul maantee ääres ja Ristla tee 2 ning Ristla tee 4 kinnistutel. Katete taastamine on näidatud torustike asendiplaanil VK-4-01. Ristla teel ja Vana-Kandi teel tuleb ehituskaevik täita liivaga ning katete taastamine teostatakse teede-ehituse käigus lähtuvalt Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud teede-ehituse põhiprojektist, Tartu Kandiküla teede (Vana- Kandi tee, Ristla tee ja ristumine Ilmatsalu teega) projekteerimine. Teed ja liikluskorraldus. Töö nr 2093. Väljaspool eelpool nimetatud teede-ehituse projektis käsitletavat tööala tuleb kõik tänavaelemendid nagu tänavakate, piirded, teekattemärgistus, haljasalad jne, mis on ehitustegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud taastada või samale kohale tagasi paigaldada nii, et oleks taastatud vähemalt ehitusele eelnenud heakord. Juhul kui esineb katteid, mida pole kirjeldatud või mille taastamise mahtu näidatud, tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga. 7.2 TEETÖÖDE TEHNOLOOGIANÕUANDED Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule. Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele:  Linnatänavad. EVS 843-2016;  Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisnormide muudatusettepanekud ja ministri määrused;  „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101;  „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106;  „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314;  „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend 2016-012“;  „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001;  „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006;  „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006.  "Tartu linna kaevetööde eeskiri", määrus nr 52. 18.12.2003. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 22 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. 7.3 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL Liikluskorraldusel tuleb Töövõtjal juhinduda järgnevast:  MKM määruse nr 90 vastu võetud 13.07.2015 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“.  MA peadirektori 10.01.2017 a käskkirjast nr 0015 „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitusperioodiks“. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale. Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 7.4 NÕUDED MATERJALIDELE Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga. Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. 7.4.1 Asfaltsegud Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314. MÄRKUSED:  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi.  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2009 tabelis 12. Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 23 (24) Tartu maakond, Tartu linn, Kandiküla Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt Töö nr 20004 03/09/2020 7.4.2 Killustikalused Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2016-012.  Min. nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil, segu Nr. 6 kategooriad (vt juhis 2012-2 tabel 1: Minimaalsed nõuded jämetäitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest immutus- ning kiilumismeetodil); 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE, SÕIDUTEE PEENARDE KINDLUSTUS Tänavamaal, väljas pool asfaltkattega ala, tuleb taastada ehituskaeviku jälg kruuskattega, vt joonis AS-4-01. Taastatava kruuskatte ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva ehituskaeviku täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Kruuskatte taastamise ristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 7.6 HALJASALA, MURU RAJAMINE JA TAASTAMINE Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%. Lehekülgi kokku : 24 lk Koostajad: Rauno Ränkel, veevarustus ja kanalisatsioon / allkirjastatud digitaalselt / Ott Ojaperv, tee-ehitus / allkirjastatud digitaalselt / Mirrom OÜ Vastutav spetsialist Rauno Ränkel 24 (24) Rauno Ränkel Teie 07.09.2020 Mirrom OÜ [email protected] Meie 14.09.2020 nr 15-2/20/41371-2 Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22103 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 22103 km 0,23 kinniselt, kaitsetorus, km 0,23 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Mirrom OÜ töö nr 20004 „Ristla tee ja Vana-Kandi tee vee- ja kanalisatsioonitorustikud“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad vee- ja kanalisatsioonirajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: mnt_IKÕ_2213_A4_2.pdf mnt_IKÕ_2213_A4_1.pdf 20004_TP_VK-6-07_v01_mntristloige.pdf 20004_TP_VK-6-01_v01_ristloiked.pdf 20004_TP_VK-4-01_v01_asend.pdf 20004_TP_AA-3-01_v01_seletus.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →