NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan selle ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2212
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheteistkümnendal septembril kahe tuhande
kahekümnendal aastal (11.09.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Ene Kõiv, isikukood
46406232738, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja käesolevas
lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti
tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Keila linn, mis tegutseb läbi Keila Linnavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 75014422 all, aadress Keskväljak 11,
Keila linn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb linnapea Enno Fels, isikukood 35409060220, kelle isikusamasus on
tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti
tõestaja tuvastanud 30.10.2017.a. Keila Linnavolikogu otsuse nr 37 alusel ning
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 8 Tallinn-Paldiski tee T6, Keila linn asuv kinnistu
koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 10188650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus:
katastritunnus 29601:002:0123, pindala 25919 m², aadress 8 Tallinn-Paldiski tee T6,
Keila linn, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud
alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(11.09.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised
ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
220623126 Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustik 5826 kasutusel vallasasi
220700627 Paldiski mnt 37a elektrivarustus kasutusel kinnisasi
220838491 Nurmenuku tn veetoru kasutusel kinnisasi
220838497 Nurmenuku tn kanalisatsioon kasutusel kinnisasi
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid
looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse
kohta on tehtud järgmine katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (01.07.2018).
1.6. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese
arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu
muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud
andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud järgmised kitsendused: piiranguvöönd: veehaarde
sanitaarkaitseala; ulatus: 1202 m²; nähtus: puurkaev; piiranguvöönd: avalikult
kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 22921 m²; nähtus: maantee (Tallinn - Paldiski);
piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi; piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10078
m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (ENTEK III:KEI); piiranguvöönd:
elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 885 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(42181); piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (ENTEK II:KEI); piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd;
ulatus: 9843 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (ENTEK II:KEI);
piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 65 m²; nähtus:
elektrimaakaabelliin (42181); piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 275 m²;
nähtus: sideehitis maismaal; piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 25919 m²;
nähtus: maantee (Tallinn - Paldiski); piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd;
ulatus: 4 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Keila gravimeetria punkt); piiranguvöönd:
geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: geodeetilised märgid (304).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas
kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu
näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut
informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
2
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV68124) ja selle
suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega
muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 sätestatust ja
kooskõlas riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punktiga 1 ja kohaliku omavalitsuse
korralduse seaduse § 6 lõikega 1. Majandus- ja taristuministri 01.11.2016.a.
käskkirjaga nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada
Eesti Vabariigi nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle
teenindamiseks vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu või -rajatise või muu
ehitise ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 25.08.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/0710.
2.1.11. Lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a. käskkirja nr
1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt 31.10.2019.a.
registri nr 2519 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused
sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi
takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud
ajal.
2.2.2. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate
kohustuste täitmisel, sealhulgas projekteerib ja ehitab kasutusõiguse alale kohaliku
liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava juurdepääsutee ning korraldab sellel
teehoidu ja täidab muid Õigustatud isikule käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.
2.2.3. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alale kasutusõiguse esemete
rajamiseks, teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu
käesoleva lepingu kehtivuse jooksul.
2.2.4. Keila Linnavalitsus on 03.09.2020.a. teinud korralduse nr 247, mille alusel seatakse
Õigustatud isiku kasuks isiklik kasutusõigus Omaniku omandis olevale lepingu
esemele.
2.2.5. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad ja piisavad, tal on kõik
õigused ja vajalikud volitused sõlmida käesolev leping Õigustatud isiku nimel
kooskõlas õigusaktidega ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja
3
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu sõlmimise eesmärgiks on reguleerida suhteid, õigusi, kohustusi
ning vastutust Eesti Vabariigi, mis tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse Maanteeameti
kaudu, kui Omaniku ning Keila linna kui Õigustatud isiku vahel kasutusõiguse ala
Õigustatud isikule kasutamiseks andmisega ning kasutuõiguse alale ehitatava
juurdepääsutee ning lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel olemasoleva
riigitee teehoiu korraldamisel.
2.3.2. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad osalejad omavaheliste suhete
reguleerimisel käesolevast lepingust ning käesoleva lepinguga reguleerimata
küsimustes Eesti Vabariigi õigusaktidest ning hea usu põhimõttest.
2.3.3. Kui käesolevas lepingus ei ole kehtestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile,
alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena käesoleva lepingu vastavale punktile,
alapunktile või lisale. Käesolevas lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise
lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata käesoleva lepingu sisu defineerimisel,
tõlgendamisel või piiramisel. Käesolevas lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad
ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi.
2.3.4. Käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid riigivaraseaduse ning ehitusseadustiku ja
selle alamaktide tähenduses.
2.3.5. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.6. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus lepingu eseme koosseisu kuuluvale
maaüksusele kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava juurdepääsutee
(edaspidi nimetatud Tee) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu
korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (pindala
on 998 m² suurune ala tee km-tel 28,08-28,25), mille paiknemine on käesoleva
lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (eelnevalt
ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Ehitatava Tee näol on tegemist kohaliku teega ehitusseadustiku § 92 lõike 7
tähenduses. Õigustatud isikul on kasutusõiguse alale ehitatava avalikult kasutatava tee
omaniku õigused, kohustused ja vastutus.
3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele seatav isiklik
kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse
nr 10188650 sissekandmisel esimese järjekoha.
3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutusõiguse ala kasutada seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Kasutuõiguse ala antakse Õigustatud isikule kohaliku liikluse
teenindamiseks avalikult kasutatava Tee rajamiseks.
4
3.6. Lepingu esemele ehitatavat avalikult kasutatavat Teed on igal ühel õigus kasutada
arvestades õigusaktides sätestatud piirangutega.
3.7. Kasutusõiguse alale ehitataval Teel on igaühel õigus ööpäevaringselt viibida ja seda
kasutada õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
3.8. Kui Omanikul on kasutusõiguse alaga seotud maamaksu või muu riigivaraga seotud
kõrvalkulu, maksu või koormise maksmise kohustus, hüvitab Õigustatud isik
Omanikule maamaksu või muu riigivaraga seotud kõrvalkulu, maksu või koormise
proportsionaalselt vastavalt kasutusõiguse ala suurusele.
3.9. Punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasusid hakatakse arvestama ja Õigustatud
isikul tekib nende tasumise kohustus punktis kümme (10) nimetatud valduse
üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest arvates.
3.10. Punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasud maksab Õigustatud isik järgmise perioodi
eest ette Omaniku esitatud arve alusel kahekümne ühe (21) päeva jooksul arve
kättesaamisest arvates.
4. ÕIGUSTATUD ISIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Õigustatud isikul on õigus:
4.1.1. kasutada kasutusõiguse ala käesolevas lepingus nimetatud eesmärkidel;
4.1.2. nõuda Omanikult riigitee teehoiu täitmise kohustuse täitmist viisil, mis ei takista
Õigustatud isikul Tee teehoiu kohustuse täitmist.
4.2. Õigustatud isikul on kohustus:
4.2.1. kasutada kasutusõiguse ala vaid käesolevas lepingus nimetatud tegevusteks või muuks
seaduses nimetatud tegevuseks;
4.2.2. korraldada kasutusõiguse alale rajatud Tee teehoidu, Tee kasutamist ja kaitset
vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele;
4.2.3. mitte halvendada liiklust riigitee km-tel, mis piirnevad kasutusõiguse alaga, ning mitte
kahjustada riigitee kaitsevööndit ega takistada Omanikul riigitee teehoiu teostamise
kohustuse täitmist;
4.2.4. anda põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta;
4.2.5. tagada Tee avalik kasutamine;
4.2.6. esitada Omanikule vajalikud dokumendid kasutusõiguse alale rajatud Tee
teeregistrisse kandmiseks;
4.2.7. täita muid Tee omanikule õigusaktidest tulenevaid kohustusi, sh hüvitada nõuete
rikkumisest tingitud ja liiklejatele Tee kasutamiskõlbmatuse tõttu tekitatud kahju;
4.2.8. kanda kõik Õigustatud isiku tegevusega kaasnevad kasutusõiguse alale rajataval Teel
liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud;
4.2.9. säilitada kasutusõiguse alale rajatava Teega seotud olulised dokumendid (nt projekt,
teostusjoonised jm dokumendid) käesoleva lepingu kehtivuse perioodil;
4.2.10. tagada kasutusõiguse ala, sh Tee majanduslik säilimine.
5. OMANIKU ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
5.1. Omanikul on õigus:
5.1.1. kontrollida Õigustatud isiku tegevust käesolevast lepingust tulenevate kohustuste
täitmisel;
5.1.2. nõuda Õigustatud isikult Tee teehoiu kohustuse täitmist viisil, mis ei takista Omanikul
riigitee teehoiu teostamist;
5.1.3. teostada kasutusõiguse alale rajatava Tee osas järelevalvet õigusaktidega kehtestatud
nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
5
5.2. Omanikul on kohustus:
5.2.1. hoiduda tegevustest, mis kasutusõiguse alal või sellega piirneval alal riigitee
kaitsevööndis halvendaks kasutusõiguse alale rajataval Teel liiklust või kahjustaks
poolte ning kolmandate isikute vara või õigusi või mis takistaks Õigustatud isikul
kasutusõiguse alale rajataval Teel teehoiu teostamist, samuti kasutusõiguse muul viisil
teostamist;
5.2.2. kooskõlastada Õigustatud isikuga kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides
olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise taotlused.
6. POOLTE VASTUTUS
6.1. Käesoleva lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või nõuetekohaselt täitmata
jätmise korral on Õigustatud isik kohustatud hüvitama Omanikule või kolmandatele
isikutele oma tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses.
6.2. Omanikul on Õigustatud isiku suhtes õigus rakendada leppetrahvi iga rikkumise
korral kuni viissada (500) eurot.
6.3. Põhjendatud olukorras, kui kasutusõiguse alale Tee ehitamine võib mõjutada
Omaniku seadusest tulenevate ülesannete täitmist riigiteel, tuleb Õigustatud isikul
Omaniku nõudmisel sõlmida vastutuskindlustuse leping Tee ehitamiseks ja võimaliku
tekkiva kahju hüvitamiseks kogu kahju ulatuses.
6.4. Kui Õigustatud isik ei hüvita punktis kolm kaheksa (3.8) nimetatud tasusid ettenähtud
maksetähtajaks, on Omaniku esindajal õigus nõuda viivist null koma null viis
protsenti (0,05%) õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Viivise
nõude esitab Omaniku esindaja kirjalikult.
7. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
7.1. Pooled kohustuvad lahendama kõik käesoleva lepinguga seotud omavahelised
erimeelsused ja vaidlused läbirääkimiste teel.
7.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, siis lahendatakse vaidlus õigusaktidega
sätestatud korras Omaniku asukohajärgses kohtus.
7.3. Käesoleva lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui
see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu
kindlaks teha, tuleb käesolevat lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega
samasugune mõistlik isik pidi käesolevat lepingut samade asjaolude esinemise korral
mõistma.
7.4. Käesoleva lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos käesoleva lepingu teiste
tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub käesoleva lepingu kui
terviku tähendusest.
8. LEPINGU MUUTMINE
8.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse poolte notariaalselt tõestatud kokkuleppena,
mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa.
8.2. Lepingu muutmist või täiendamist sooviv pool esitab vastava ettepaneku teisele
poolele, kes on kohustatud sellele vastama kirjalikult kolmekümne (30) päeva jooksul
ettepaneku saamisele järgnevast päevast arvates.
8.3. Pooled ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle
kolmandale isikule ilma teise poole nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda
riigivara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks
on Omaniku nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises
avaliku teabe seaduse kohaselt.
6
9. LEPINGU LÕPPEMINE
9.1. Pool võib lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6)
kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus
kasutamiseks antud kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul
avalikul eesmärgil.
9.2. Omanik saab lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele
poolele ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle järelevalvet teostava
asutuse ettekirjutus lepingu täitmise kohta on jäetud korduvalt täitmata või see
takistab lepingu edasist täitmist või lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju
Omanikule.
9.3. Lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik lepingu alusel rajatud Tee likvideerida ainult
Omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne lepingu ülesütlemist peab
Õigustatud isik pöörduma Omaniku poole, et selgitada välja Omaniku seisukoht Tee
säilitamiseks ja Õigustatud isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või Tee
likvideerimiseks. Juhul kui Omanik annab nõusoleku Tee likvideerimiseks, kohustub
Õigustatud isik Tee likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal lepingu sõlmimisele
eelnenud seisukorra omal kulul ilma Omanikult täiendavat hüvitist saamata. Juhul, kui
Omanik ei anna nõusolekut Tee likvideerimiseks, läheb Tee omand ning kohustus
teostada teehoidu üle Omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada Tee
omandamise eest Omanikult hüvitist.
9.4. Lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise kohustuse
järjepidevuse tagamiseks Omanikule üle andma kogu teehoiu korraldamisega seotud
dokumentatsiooni. Tee ja dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-
vastuvõtmise akt.
10. KASUTUSÕIGUSE ALA ÜLEANDMINE
10.1. Omanik ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt
digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti
viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimist.
11. TEABE VAHETAMINE
11.1. Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada
või takistada käesolevas lepingus kehtestatud kohustuste täitmist või õiguste
realiseerimist.
11.2. Kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja teave on
ametlikult ning kooskõlas lepinguga esitatud, kui nimetatud teated on edastatud
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Maanteeametile e-posti aadressil
[email protected] ning Keila Linnavalitsusele e-posti aadressil
[email protected].
11.3. Kõigist muudatustest käesolevas lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele
poolele kolme (3) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
12. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
12.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
10188650 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Keila linna kasuks juurdepääsutee ehitamiseks, omamiseks,
avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil
7
vastavalt 11.09.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) kuni üheksa (9)
ning lepingu lisaks olevale plaanile.
13. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
13.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes
lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.
Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad
kokkulepped.
13.2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale
maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või
muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
13.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja
jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi
tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb
koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
13.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
13.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku
kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
13.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
13.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema
kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi
(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või
elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja
nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade
eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole
kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab
ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise
kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem
sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui
kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse
kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
8
13.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
13.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
13.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka
siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise
vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
13.11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
13.12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas
on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise
ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse
pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne
kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu
rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse
pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3)
Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse
lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis
kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva
paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda
talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud
kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik
talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus
9
vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil
kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik
ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle
suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
13.13. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku
ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks
kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või
kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav
kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.
13.14. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed
ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning
vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on
kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav.
13.15. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada
liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada
spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha
metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee
kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab
võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid,
rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed,
kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja
ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel
alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja
omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. (4)
Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud
detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
13.16. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta
katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui
naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et
piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega;
2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali
alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või
vastuolulised piiriandmed.
14. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
14.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
14.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
14.3. Notariaalakti tõestaja esitab käesooleva lepingu ühe kinnitatud ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
15. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
15.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
10
15.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
15.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaan esitati
osalejatele tutvumiseks, see kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 7,66
eurot. Kokku 45,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
11