Kiri

KLM Projekt OÜ Siduri 3, Tallinn 11313 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312 TÖÖ NR: 2420 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT Tellija: Räpina Vallavalitsus Kontaktisik: Riho Luht tel: 525 6191 Projekteerija: KLM Projekt OÜ vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits tel.: 514 4725 TALLINN 2020 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 SISUKORD I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 4 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 4 2.2 GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 5 3 PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 5 3.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................. 5 3.2 PLAANILAHENDUS ..................................................................................................... 6 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus......................................................................................... 6 3.2.2. Liikluskorraldus ........................................................................................................ 10 3.2.3. Kõrguslik lahendus ................................................................................................... 10 3.2.4. Sademevete kanalisatsioon ja drenaaž ................................................................... 10 3.2.5. Välisvalgustus .......................................................................................................... 10 3.3 MULLATÖÖD ............................................................................................................ 10 3.4 KATENDID ................................................................................................................ 11 3.5 TÖÖDE TEOSTAMINE ............................................................................................... 13 3.6 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ............................................... 15 3.7 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND .............................................................................. 16 3.8 OLEMASOLEVATE RAJATISTE KAITSMINE ................................................................ 16 II JOONISED NR. 1 ASENDIPLAAN 1 2 LIIKLUSKORRALDUS 2 3 VERTIKAALPLANEERING 3 4 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 4 5 RISTLÕIKED 5.1-5.7 6 SÕIDU- JA JALGVÄRAVAD 6 7 STAADIONI JOONIMISE SKEEM 7 8 KORVPALLIPLATSI JOONIMISE SKEEM 8 9 KÄSIPALLIPLATSI JOONIMISE SKEEM 9 III LISAD Lisa 1 Ettekasvatatud siirdmuru Lisa 2 Spordialad Lisa 3 Välitreeningala 2/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Räpina Vallavalitsuse tellimusel. Rekonstrueerimistööd on kavandatud Põlva maakonnas, Räpina vallas, Räpinas, Kooli tn 5 krundil, kus asub Räpina Ühisgümnaasium. Projektiga hõlmatud ala haarab järgmised kinnistud:  65 Võru-Räpina tee (70501:004:0438)  Aia tänav T1 (70501:004:0117)  Kooli tn 5 (70501:004:0403)  Võõpsu mnt 16a (70501:004:0105) Projektlahenduse aluseks on võetud:  Geodeetiliste mõõdistustööde aruanne nr GEO-025-20, Tartu 2020, OÜ WeW  Räpina Vallavalitsuse, Räpina Ühisgümnaasiumi ning Räpina spordiüldsuse esindajate arvamused ja hinnangud  Maa-ameti leheküljelt leitav ehitusgeoloogiline informatsioon  Suulised geoloogilised andmed Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:  Ehitusseadustik;  Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015 määrus nr 106);  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015 määrus nr 82);  Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a määrus nr 74);  Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a määrus nr 90);  Tee ehitamise kvaliteedinõuded (MTM 03.08.2015.a määrus nr 101);  Teetööde tehnilised kirjeldused, versioon 19.01.2016;  Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord (MTM 19.06.2015.a määrus nr 67);  Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (MTM 04.09.2015.a. määrus nr 115);  Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a määrus nr 80);  Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a määrus nr 92);  Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM 25.06.2015 määrus nr 70);  EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.;  EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained.;  EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.;  EVS 901-20:2013 Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine.;  EVS-EN 13285:2010 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;  EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.;  EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine; 3/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420  EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;  EVS-EN 12899:2007 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid;  EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt;  Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid;  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001);  Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (2016-012, MA peadirektori 22.11.2016 nr 0215);  Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2001-52, MA peadirektori 04.03.2002.a käskkiri nr 31, muudetud MA peadirektori 06.01.2016.a käskkiri nr 0005);  Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori 18.04.2006.a käskkiri nr 98);  Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264);  Sidumata segust aluskihi mineraalmaterjalist proovivõtu katsemetoodika kehtestamine (MA peadirektori 30.07.2010 käskkiri nr 230);  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314);  Teehoiutööde dokumenteerimine ja tööde vastuvõtmine (MA peadirektori 08.07.2003.a käskkiri nr 99);  Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri (MA peadirektori 09.10.2014.a käskkiri nr 0282);  Teehoolde järelevalve juhend (MA peadirektori 20.02.2015.a käskkiri nr. 49); Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused (18.02.2019).” Infot „Teetööde tehniliste kirjelduste“ kohta on võimalik leida Maanteeameti koduleheküljelt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 OLEMASOLEV OLUKORD Rekonstrueeritav staadion asub Räpinas, aadressil Kooli tn 5. Preagu pole veel tegemist päris staadioniga, kuid sportimisvõimalused (korvpalliväljakud, ronila, skatepark) seal siiski on. Tegemist on looduslike kalletega tasase väljakuga, mis kirdest piirneb puistuga, kagust riigiteega 65 Võru-Räpina tee, edelast Aia tänavaga ja loodest ühisgümnaasiumi hoonega. Kinnistul asub veel olemasolev autoparkla ning asfaltkattega siseteede võrgustlik. Olemasolevad juurdepääsud on Kooli tänavalt ning Aia teelt. Kirdekülge raamistab pinnaskattega jalgtee. Krunt on tagasihoidliku reljeefiga, üldise maapinna langusega kirdest edela suunas; pinna kõrgusmärgid on vahemikus 38.80-40.94; kusjuures maapinna kalle on võrdlemisi suur kuni projekteeritava jalgpalliväljaku telgjooneni, edasi muutub kalle olematuks. 4/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 2.2 GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Vastavalt geoloogilistele uuringutele paikneb kooli territoorium Võhandu orust umbes 500 m kaugusel. Pinnakate koosneb moreenist ja sellel laiguti esinevast jääjärvelisest saviliivast. Pindmises osas esineb ebaühtlaselt täitepinnas ja muld. Kavandatava staadioni alal esineb pindmise kihina kasvumuld kuni 0,3 m paksuselt. Koolimaja perimeetris ja olemasolevate katendite piirkonnas ulatub täitekihi paksus kuni 0,5 m. Saviliiva esineb lokaalselt kohtades, kus ta täidab moreeni pealispinna ebatasasusi. Kihi paksus 1,3 m. Moreen on geotehniliste omaduste alusel jaotatud kahte kihti. Ülemises osas esineb punakaspruun saviliivmoreen, mis on ebaühtlase koostise ja omadustega – pehme- kuni kõvaplastne. Lõimis tolmne raske saviliiv kuni tolmne kerge liivsavi. Aluspõhjal lasub kõva saviliivmoreen. Aluskihiks on devoni liivakivi, maapinnast 4,2-5,45 m sügavusel. Pinnasevett esines 5,5 m sügavusel. Kuna moreen on halbade filtratsiooniomadustega, esineb kevadeti-sügiseti moreenipealses saviliivas ja täitepinnases ülavesi, mille eemaldamiseks tuleb staadionile rajada drenaažitrass. Saviliivmoreeni on lubatud kasutada tagasitäitena staadioni murualadel, ka jalgpalliväljaku all. 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 ÜLDANDMED Projekteeritava ala pindala on ca 17 700 m2. 5/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 3.2 PLAANILAHENDUS 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus Plaanilahendus on näidatud joonisel 1. Staadionile on projekteeritud siirdmuruga kaetav, 72x46m jalgpalliväljak; 4-rajaline 300 m jooksuring, mille tribüünipoolses küljes on 6-rajaline, 110 m tõkkejooksusirge; otsasektoritesse on kavandatud väljakualade hoovõtusektorid, kõigi katendiks kahekihiline, vett läbilaskev kate (vt IAAF Track and Fields Facilities manual, lk 92, tabel 3.1.1. sektor A). Kuulitõuke ja kettaheite ringid on valitud rajada betoonkatendiga; kuulitõukesektori katendiks on valitud graniitkillustik; kaugushüppekastis on liiv; Katendite liitumiskohtade (nt tartaanala ja muruala) vaheliseks piirdeelemendiks on valitud üldjuhul äärekivi 20*8*100 cm. Tartaani värviks on valitud punane, täpsem värvitooni valik teostatakse kohapeal tootenäidiste põhjal. Staadionile on ette nähtud kolm 80-kohalist tribüüni „Väimela“, mis on kuumtsingitud teraskarkassil kohtpaikne tribüün. Tribüünil 80 – 90 istekohta, konstruktsiooni alune pind 16 x 2,1 m. Astmete osa on kaetud veekindla mittelibiseva vineeriga, istmed sügavimmutatud puiduga. Trepiastmemooduleid 2, istmeridu 3, ühes istmete moodulis kuni 30 istekohta. Moodulid on hõlpsasti eraldatavad ja transporditavad; samuti on täielikult (ka moodulite suuruses) eraldatav käsipuude osa. Staadion külgneb loode suunast multifunktsionaalse spordiväljakuga, suurusega 40x36 m, mille katendiks on kunstmuru harja pikkusega 20…24 mm, täiteks liiv. Erivärvilise kunstmuruga märgitakse maha piirid kahe tennisemängu platsi jaoks (paarismängupiirid 23.78x10.97m), väravpalli (40x20m) ja futsali jaoks (kusjuures väravpalli 6m joon on identne futsali väravavahi ala joonega; väravpalliväljaku välispiir sobib futsali välispiiriks). Väljaku standardvarustusse kuuluvad kaks 3x2m väravpalliväravat; samuti kaks korvilauda, kuid normaalmõõdus korvpalliplatsi (28.65x15.24m) jaoks on spordiväljak liiga pikk. Võimalik on korvpalli piirid maha märkida nii, et saaks mängida mõlemal poolel nn ühe-korvi-all-mängu. 6/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Tenniseväljakute jaoks on vajalik paigaldada võrguposti soklid, mille katteluukidele liimida lapike kunstmuru. Põhimõtteliselt on võimalik samade soklite abil ka võrkpalli mängida, milliseks puhuks on vaja maha märkida piirid 9x18 m. Multifunktsionaalse spordiväljaku piirdeaed on 3,0m kõrgune; postid 100x40x3mm; vundeerimissügavus 1,0m; külgvärav varustada sillustoruga; 3D paneeli traadi kombinatsioon 8/6/8 mm; silma suurus 200x50 mm; metall kuumtsingitud; iga 1 m tagant horisontaalside 40x40x3 mm. Multifunktsionaalse spordiväljaku kõrvale on kavandatud asfaltbetoonkattega skatepark suurusega 31x15m. Olemasolevad skatepargi rambid tuleb korrastada; vajadusel vahetada välja rampide amortiseerunud elemendid. Skatepargi kõrval olevale haljasalale on jäetud vaba ruumi liuvälja abihoone (teisaldatav metallkuur põhjapinnaga ca 40 m2), samuti rajatakse vee- ja elektriühenduse valmidus projekteeritavate katendite ulatuses. Kooli tn ääres asuva olemasoleva sõiduautode parkla kõrvale kavandati asfaltbetoonkattega 22- kohaline sõiduautode parkla. Projekteeritava parkla territoorium on plaanis katta metallpostidele rajatava varikatusega, mille katteelemendiks on valitud päikesepaneelid. Antud töö raames pakutakse päikeseenergia tootmisjaamale liitumisvalmidus; ehitamise jaoks koostada tööjoonised vastavalt valitud tootja juhistele. Allpool olev foto on võetud Hiina tootja kodulehelt http://m.ee.pv-mounting.com/carport- mounting-system/solar-carport-support-with-solar-panel-system.html Lisaks on kavandatud parkimisvõimalus staadioni lääneserva. Seal on loodud eeldused parkimiseks kohalike võistluste kohtunike jaoks. Liikluskorraldus võiks seal jääda vabaks, s.t. seda ei märgitaks maha. Kogemus näitab, et ürituste puhul, mis algavad ja lõpevad kindlal kellaajal ja kuhu koguneb hulk ühise eesmärgiga inimesi, on võimalik parkimisala täita autodega tihedamalt kui tavalise liikluskorraldusega parkla seda võimaldaks. Staadioni ja nn tennisemaja vahele rajatakse asfaltbetoonkattega korvpalliväljak 28x15. 7/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Staadionist lõunasse paigutatakse välitreeningala, millel 7 trenažööri ning lastele liivakast (diameetriga 4 m), kiik Pesa (roheline) ja vedrukiik Skuuter. Valitud trenažööre vt lisa 3. Kõiki välitreeningala elemente võib ehituse käigus Välitreeningala pind kaetakse EPDM värvilise kummigraanulitest pealiskihiga 4 cm, värv punane; liivakasti ümbrusse on ette nähtud ka külvimuru. 8/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Rekonstrueeritakse kinnistu asfaltkattega siseteed; asendiplaanil on kajastatud reoveekanalisatsiooni trasside rekonstrueerimisega seotud katendite taastamistööd. Staadioni ümbritseb kolmest küljest 3D metallpaneel-aed; materjal kuumtsingitud; võrk 200x150x5 mm; aia kõrgus läbivalt 3,0 m. Postiks on valitud 100x40x3 mm; vundeerimissügavus 1,0 m. Aiale on kavandatud kolm väravat. Multifunktsionaalse spordiväljaku värav on osa standardlahendusest; Kooli ja Aia tn poolsed territooriumi väravad on laiusega 4,5 m (päästeameti nõue); postid 120x120x3 mm, hinged; jalgvärava lisapost (samm 1,25 m) 100x40x3; kõik väravapooled varustada diagonaalidega. 9/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Skateparki äärde paigutada jalgrattaparkla Vivid: https://www.dambis.ee/toode/rattaparkla- vivid/. Jalgrattaparkla mahutab kuni 40 jalgratast. Parkla koosneb viiest moodulist. Vivid jalgrattaparkla on ilmastikukindel võimalus jalgrattaid hoiustada. Erinevaid mooduleid saab omavahel ühendada. Kinnitamine toimub vastavalt ankurpoltidega betoneeritud pinnasesse või koos vastava aluspinnaga. 3.2.2. Liikluskorraldus Kooli tn poolse sissesõidu keelu märk 331 koos lisatahvliga 891b tõsta joonisel näidatud kohta. Sama sissesõidu juures oleva parkla territooriumile märkida parkimiskorraldus. 3.2.3. Kõrguslik lahendus Projekteeritud vertikaalplaneering on näidatud joonisel 2. Staadioni kõikidele pindadele on antud põikikalle 1%. Maastiku iseloomu tõttu ja ehk ka seetõttu, et tegemist pole olümpiastaadioniga, on hoovõturadade pikikallete puhul loobutud IAAF-i nõuete jälgimisest ja lähtutud otstarbekusest. 3.2.4. Sademevete kanalisatsioon ja drenaaž Sademeveed kogutakse kokku restiga vihmaveerennidega ja restkaevudega ja suunatakse territooriumi Aia tn poolsel küljel asuvasse külgkraavi. Et saavutada külgkraavi põhjale sobivam sissevoolu kõrgus, paigutatakse selle põhja betoonist vihmaveerenn. Rekonstrueeritakse Võru mnt külgkraav. Olemasoleval kraavil puudub ca 100 m pikkusel lõigul põhja pikikalle ja suubumine Aia tn alusesse truupi asub 10-15 cm truubi suudmest madalamal. Rekonstrueerimiseks valiti lahendus, mille puhul moodustub nõvalaadne lahendus. Kuna staadioni perimeeter on varustatud dreeniga, siis loodi eeldused selleks, et staadioni perimeeter ja jalgpalliväljak on ette nähtud varustada drenaažiga. Drenaaživeed pumbatakse üle ja suunatakse lõpuks Aia tn külgkraavi. Drenaažipumplast on projekteeritud ka survetoru Võõpsu mnt 16a kinnistuni eesmärgiga tulevikus suunata Maanteeameti nõusolekul kinnisel meetodil drenaaživeed Võõpsu maantee ääres paiknevasse lähimasse sademeveekaevu. Sademevete kanalisatsiooni ja drenaaži lahenduse kohta vt VK projektiosa, koostaja OÜ Smart Pipes, töö 20027 Jalgpallistaadioni niisutussüsteem rajatakse eraldi projektiga. 3.2.5. Välisvalgustus Spordiplatside valgustus planeeritakse prožektorvalgustusele (32 tk), mis asetsevad maapinnast 14m kõrgustel mastidel, kinnitatuna traaversitele. Valgustid toimivad kahel režiimil: trenn ja võistlus, juhtimine projekteeritud lülituskilbist GSM mooduliga. Tänavavalgustus (loode-kirde suunaline kõnnitee) planeeritakse pollarvalgustitel; siseterritooriumi üldvalgustus on lahendatud tavalistel mastivalgustitel (viimased on ühispaigalduses prožektoritega) ja neid juhitakse astronoomilise programmkellaga. Tänava- ja platside valgustust juhitakse eraldi ja on teineteisest sõltumatud. Lahenduse kohta vt tänavavalgustuse-elektri projektiosa, koostaja Rünno Bruus 3.3 MULLATÖÖD Mulde süvend, selle pealiskihi profileerimine ja dreenkiht tuleb teostada vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101). 10/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 3.4 KATENDID Projekteeritud staadioni rajakate (tüüp 1)  PUR kaitsekiht EPDM graanulitega fr 0,5-1,5 mm, paksus 2 mm  Elastsuskiht musta SBR graanuli (fr 1-4 mm) ja PUR sideaine segu, paksus 10-11 mm  Dreeniv asfaltbetoon PA 8 6,5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16,  Liivast dreenkiht, 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 44 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne Tartaankattele esitatavad nõuded: • peab omama Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF-i sertifikaati • peab olema testitud IAAF-i poolt aktsepteeritud laboratooriumis ja see peab kajastuma materjali tootja sertifikaadil. • paigaldamine peab toimuma spetsiaalse laoturiga • kaitsekiht paigaldatakse pritsemeetodil (spray coat) • Kogu rajakate peab olema vett läbilaskev. Tulenevalt tartaankatte paigaldamise nõuetest on vajalik dreenasfaltbetoonist katendikihi paigaldamisel tagada paigaldatava kihi tasasus järgmiselt: suurim pilu 3 m tasasuslati all katendi pikisuunas on lubatud 5 mm, katendi põikisuunas on lubatud 3 mm Projekteeritud siirdemuru (tüüp 2)  Naturaalne sportmuru ettekasvatatud siirdmuruna  Kasvukiht tihendatult, liivast ja turbast segatud kasvusubstraat, 25 cm  Liivast dreenkiht mineraalpinnase kihini, min 25 cm, Kt=0,98, Kf≥2 m/ööp  II klassi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne Projekteeritud külvimuru (tüüp 3)  Murukülv  Kavupinnas, 10 cm  Täiteliiv või olol pinnas Projekteeritud tõuke- ja heiteringide betoonkate (tüüp 4)  Betoon tugevusklass C30/37, armatuur 8/8/200/200 (koos metallist tugiringi ja drenaažitorukese paigaldamisega) 10 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 8/16 ja 16/32  Liivast dreenkiht, min 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 44 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne Projekteeritud kaugushüppe maandumiskast (tüüp 5)  Peenliiv 50 cm  Täiteliiv  Geotekstiil NGS4 11/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420  Olol pinnas, raske saviliivmoreen, sitkeplastne, sis. jämepurdu 5-10% Projekteeritud kuulitõukesektori killustikkate (tüüp 6)  Graniitkillustik fr. 5-8 25 cm  Geotekstiil NGS4  Liivast dreenkiht, 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 55 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne Proj sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 7)  Asfaltbetoon AC 12 surf, 6 cm (45% tardkivimist täitematerjal)  Kiilutud killustikalus, 25 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, 25 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 44 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliivmoreen, sitkeplastne, kõvaplastne, sis. jämepurdu 5-10% Projekt sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 8)  Asfaltbetoon AC 12 surf, 6 cm (45% tardkivimist täitematerjal)  Olol asfaltbetoon või killustikkate Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 9)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 55 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, raske saviliivmoreen, plastne, sis. jämepurdu 5-10% Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 10 )  Dreeniv asfaltbetoon PA 8 6,5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16,  Liivast dreenkiht, 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 44 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne Proj betoonkivisillutis sõiduteel (tüüp11)  Betoonkivi, h=8 cm  Graniitsõelmed fr 0-8 mm, 3 cm  Kiilutud killustikalus, 22 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, 25 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  Täiteliiv, 44 cm, Kt≥0,96, Kf≥0,5 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, raske saviliivmoreen, sitke, ja kõvaplastne, sis. jämepurdu 5-10% 12/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Proj betoonkivisillutis kõnniteel (tüüp 12)  Betoonkivi, h=6 cm  Graniitsõelmed fr 0-8 mm, 5 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16,  Liivast dreenkiht, 20 cm, Kt≥0,98, Kf≥2,0 m/ööp  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, raske saviliivmoreen, sitke, ja kõvaplastne, sis. jämepurdu 5-10% Proj killustikkate (tüüp 14)  Sidumata segu nr 6, 7 cm (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, lisa 10)  Olol pinnas Välitreeningala kummikate (tüüp 15)  EPDM värviline kummigraanulitest pealiskiht 1 cm (vastab 1,5 m kriitilise kukkumise kõrgusele)  SBR kummigraanulitest aluskiht 4 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 20 cm  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne Multifunktsionaalse spordiväljaku kunstmuru (tüüp 16)  Kunstmuru harjase pikkusega 24 mm, koos eriliivast täitekihiga  Graniitsõelmed fr 0-8 mm, 3 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm, põhifraktsioon 32/64, kiilumisfraktsioonid 16/32 ja 8/16  Liivast dreenkiht, (Kt = 0,98, Kf >0,5 m/ööp) 20 cm  II klaasi geotekstiil  Olol pinnas, saviliiv, punakaskollane, plastne, 70 cm Proj looduskividest kate (tüüp 17)  15-20 cm kivisillutis betoonalusel  II klassi geotekstiil  Killustikalus või liivast teemulle Proj kindlustatud nõlv (tüüp 18)  Kahepoolse pp-võrguga kookosmatt  Murukülv  Kavupinnas, 15 cm  Olol täitepinnas (muld, liiv, pööratud moreen) või saviliiv 3.5 TÖÖDE TEOSTAMINE Kaevetööde teostamine ja kaevetöödel rikutud maa-ala taastamine teostada vastavalt Räpina valla heakorraeeskirjale, vastu võetud vallavolikogu määrusega nr 1 (23.01.2013). Ettevalmistustööd Geodeetilised tööd 13/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Hõlmab platside ehituse mahamärkimisega seotud töid. Aluse ja katte ehitusele eelnevalt tuleb kihi servad tikutada, määrates ära kihi kõrgused olenevalt paigaldusmasinate vajadustest. Paigaldada ajutised reeperid. Mullatööd Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas tuleb toimetada kohaliku omavalitsuse poolt näidatud ladustuskohta. Süvendi töötlemine Süvendi töötlemine tuleb teostada täpses vastavuses joonistele (kalded põikprofiilid) või Ehitusjärelevalve poolt määratule. Aluspinnase pehmed või kahjustunud kohad süvendi põhjas tuleb parandada materjali väljakaevamise ja selle asendamisega sobiva materjaliga, millel on ümbritseva materjaliga samad omadused ja tugevus. Süvendi põhi peab olema nõuetekohaselt tihendatud (tihendustegur 0,95) ja tasane, projektijärgse kõrguse ja kaldega. Süvendi põhja pinna lubatud kõrvalekalded joonistel näidatud tasemest on +0 ja –3cm. Töövõtja peab kontrollima joondamise, kõrguste ja asendi vastavust joonistele oma tööjõu ja mõõteriistadega. Töövõtja peab hankima mõõdistamiseks vajaliku abimaterjali (vaiad, tikud ja muu taoline materjal). Töövõtjal ei ole lubatud kasutada ülemäärase raskusega, aluspinda kahjustavaid ehitusmasinaid. Täidendi ehitus Täidendi põhjale anda projektijärgne kalle, tasandada ja tihendada, tihendustegur 0,95. Täidend tuleb ehitada projektis nimetatud materjalist ja paigaldada järjestikuliste kihtidena ristlõike täies ulatuses ja sellises pikkuses, mis sobib mahapanemise ja tihendamise töömeetoditega. Iga kiht tuleb buldooseri või greideriga või muul sobival viisil ühtlaselt laiali lükata. Kihi paksus peab vastama tihendamismasina võimsusele, kuid ei tohi ületada 30 cm. Materjali niiskus peab olema lähedane tihendamiseks sobivale optimaalsele niiskusele. Kui materjal on liiga kuiv, tuleb lisada vajalikus koguses vett, mis segatakse ühtlaselt pinnasesse. Kui materjal on liiga märg, tuleb seda õhutada, kuni saavutatakse rahuldav niiskus. Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli ning vibrorulli ja/või muud tüüpi Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud tihendamismasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamine algab täidendi madalamalt äärtelt ja suundub edasi kõrgema ääre poole, kusjuures rull peab eelmisest jäljest vähemalt poole rulli laiuse võrra üle ulatuma. Kogu ala tuleb rullida piisav arv kordi, tagamaks nõutava tihendusteguri 0,98. Kihtide põikkalle peab vastama sõidutee projekteeritud põikkaldele Täidendi pealispinnale anda projekteeritud põikkalle ja tasandada nõutava tasasuseni. Pilu 3m lati all pikisuunas võib olla maksimaalselt 30mm. Kõrgus ei tohi erineda üle 30mm. Enne täidendi ehitust peavad maa-alused trassid (dreaanaažtorustik) olema paigaldatud. Dreenkihi ehitus Dreenkiht ehitada projektis ettenähtud materjalist. Dreenkiht ehitada eelmises punktis kirjeldatud viisil. Dreenkiht tihendada (tihendustegur 0,98). Tihendamise ajal peab dreenkihi materjali niiskus olema optimaalsele lähedane (vajadusel kuivatada või kasta). 14/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Dreenkihi paksus ei tohi erineda nõutavast rohkem kui -10%. Geomeetrilised parameetrid peavad vastama ettenähtule, lubatud on järgmised kõrvalekalded: plaanis +10cm ja profiilis +3cm. Aluste ehitus Killustikaluse ehitus Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada killustiku põhifraktsioon koguses 80% koguhulgast ja teostada esialgne tihendamine. Järgneb kiilekillustiku fraktsiooni (20%) laotamine koos tihendamisega. Kinnikiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta (ligikaudu 15…20 l/m2 põhifraktsioonil ja 10…12 l/m2 kinnikiilumisel). Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 3m lati all ei tohi olla üle 8mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda 20mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet. Katete ehitus Asfaltbetoonkatte ehitus. Töid võib teha kuiva ilmaga. Kevadel ja suvel peab õhutemperatuur olema vähemalt +5 kraadi, sügisel +10 kraadi (harilikult 01. juuni ja 15. oktoobri vaheline periood). Segu koostis peab vastama standardile. Ettevalmistatud alus tuleb kruntida mitte varem kui 6 tundi enne asfaltbetoonkatte laotamist bituumenemulsiooni või vedeldatud bituumeniga, norm 0.5...0.8 l/m² bituumenit või 0.7...1.2 l/m² bituumenemulsiooni. Töödeldud ala ei tohi ületada selleks päevaks asfalteerimiseks planeeritavat ala. Segu paigaldada laoturiga kogu ühesuguse kaldega laiuses. Laotamine peab toimuma ühtlases tempos, reguleerides seguri ja laoturi jõudlust nii, et laotamisel ei tekiks vaheaegu. Segu temperatuuri tuleb kontrollida iga saabuva veoki kastis. Laoturi punkris ei tohi segu temperatuur olla üle 10 kraadi madalam, kui seda liiki segu madalam lubatud segamistemperatuur. Laoturi tööpausid ei tohi ületada 30 minutit, vastasel juhul tuleb jätkata põikvuugi ehitamisega. Tihendamisega tuleb alustada kohe pärast laotamist. Kihi temperatuur tihendamise alguses peab olema 120-160o C. Tihendamise lõpul ei tohi temperatuur olla madalam kui 90o C. Tihendamise tulemusena peab kate saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega sideaine pinnaletõusuga libedaid kohti. Varem paigaldatud paani serv peab olema korrapärane ning puhas. Jahtunud paani serv tuleb eelnevalt soojendada või sitke bituumeniga kruntida. Tuleb tagada nõuetele vastava piki- ja põikvuukide tasasus ja veekindlus. Tartaankatte ehitus. Teostada vastavalt tootjapoolsetele juhenditele. 3.6 KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Haljastus- ja maastikukujundustööd. Antud töö piires ei lahendata haljastus- ja maastikujundustöid eraldi. 15/16 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMISE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420 Keskkonnakaitse Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. 3.7 KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. " Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega vastavalt: "Omanikujärelevalve tegemise korra nr. 80, 2015" kohaselt. Nõuded rajatise kasutajale Tuleb järgida 01.07.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku". Rajatise pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine ning pidev hooldus. Jalgpallimuru hoolduse kohta vt Lisa 2 3.8 OLEMASOLEVATE RAJATISTE KAITSMINE Olemasolevate rajatiste kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi. Kui kaevetööde käigus tekib oht olemasolevatele kommunikatsioonidele või rajatistele tuleb ette võtta meetmed nende kaitsmiseks. Ehitustööde teostamiseks teiste võrguvaldajate võrkude läheduses tuleb järgida Võrguvaldaja nõudeid võrgu kaitsmiseks ja säilitamiseks. Elektri maakaabelliini kaitsevöönd on 1m mõõdetuna äärmisest kaablist, siderajatise kaitsevöönd on 2m siderajatise keskjoonest. Ehitustöödel jälgida, et peale ehitustöid olemasolevate rajatiste sügavus planeeritud maapinnast ei väheneks. Vajadusel näha ette elektri- ja siderajatiste viimine sügavamale. Kaevikute kaevamisel kohtades, mis ohustavad olemasolevaid kommunikatsioone, kaevata V – kujuline kaevik või toestada kaeviku sein, et vältida vajumisi ja varinguid, mis võivad kahjustada kaableid. Kaablitega ristumiskohtades tihendada alt täidetav pinnas ümbruses oleva pinnase tiheduseni ja seejärel katta kaabel nõuetekohaselt Seletuskirja koostas: Aleksandr Lipkin, 14.09.2020 16/16  TINGMÄRGID Likvideeritav objekt Proj asfaldiserv 1. 86 Proj sõidutee betoonäärekivi 30*15*80 (h=10 cm) 00 00 2. 1. Proj sõidutee langetatud betoonäärekivi, mõlemad suurused (h=2,5 cm) 7 A HT pe Proj kõnnitee betoonäärekivi (200x80x1000 mm,h=0) KO 1. rs 50 ab p. l 22 ih iuv oo ä A ne lja Proj kõnnitee betoonäärekivi (200x80x1000 mm, h=3 cm) KL 78 0. 0 R 0 PA 2, 7 35 6. 2. 35 SPORTFIX Soft - pehmendusega äärekivi (1000 x 200/400 x 60 mm) 1 x3 15 SPORTFIX Sand - liivakogumismatt (1000 x 500 x 163 mm) R K PA 40 00 TE .0 3. 0 0 Proj renn .0 A 36 SK 00 3 KÄ 8. S IP AL Proj veerenn (Ikodor 400 x 400 x 70 mm) L 36 x 40 Projekt truup (voolu suunaga) 6 3 5 4 3 4 2 1 2. 88 Projekt nõlv 00 4. 7. 77 0 Olol hoone 0 2. 1.50 4 3. 00 Olol hoone sissepääs Proj staadioni rajakate (tüüp 1) 50 2. 00 8. Proj siirdemuru (tüüp 2) 5. 67 R6.00 Proj külvimuru (tüüp 3) 30 2. 1. 02 0 3.0 6 Proj tõuke- ja heiteringide betoonkate (tüüp 4) 50 1. 2 5. 45 Proj kaugushüppekasti liiv (tüüp 5) 6 ÜN 90 x4 Ü Proj kuulitõukesektori killustikkate (tüüp 6) 2. IB 72 TR 6 48 6. AK LJ R1.50 Proj sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 7) VÄ 6. I 25 LL 2 PA 7. Projekt sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 8) LG ÜN 97 Ü JA IB TR Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 9) 6 5 1 4 Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 10 ) 3 2 ÜN 1 Ü 7. IB 51 TR Proj betoonkivisillutis sõiduteel (tüüp11) R2.05 0 .0 Proj betoonkivisillutis kõnniteel (tüüp 12) 12 Proj betoonkivisillutis kõnniteel (tüüp 13) 1 Proj killustikkate (tüüp 14) 8. 60 10 .6 0 Proj välitreeningala kummikate (tüüp 15) 5 5. 53 Proj multifunktsionaalse spordiväljaku kunstmurukate (tüüp 16) 1. 2 20 .00 Proj looduskividest kate (tüüp 17) 4. 50 KO RV Proj kindlustatud nõlv (tüüp 18) 5 R5.0 PA 0 2. LL 85 8 28 Projekt jalgrattaparkla Vivid (4020 x 2020 mm) 10 .00 x1 .0 A 5 AL 0 G IN Proj piirdeaed 3,0 m EEN TR LI 8 VÄ .5 22 15 .0 ST 8 Proj liiklusmärgi post A KA IV LI 91 3. Ø  TINGMÄRGID Likvideeritav objekt Proj asfaldiserv Proj sõidutee betoonäärekivi 30*15*80 (h=10 cm) 1 22 Proj sõidutee langetatud betoonäärekivi, mõlemad suurused (h=2,5 cm) 1. 86 Proj kõnnitee betoonäärekivi (200x80x1000 mm,h=0) 00 89 00 2. 1b 1. Proj kõnnitee betoonäärekivi (200x80x1000 mm, h=3 cm) loa aja tud va ar Vä ld v a l lja 33 1 SPORTFIX Soft - pehmendusega äärekivi (1000 x 200/400 x 60 mm) A HT pe KO 1. rs 5. 00 50 ab p. l SPORTFIX Sand - liivakogumismatt (1000 x 500 x 163 mm) 22 ih iuv oo ä LA 7. ne lja RK 50 78 0. 0 0 PA 2, Proj renn 89 35 5. 1b 01 6. 2. loa aja tud va ar Vä 35 1 ld va l lja x3 33 Proj veerenn (Ikodor 400 x 400 x 70 mm) 80 15 1 2. A RK Projekt truup (voolu suunaga) EP 40 00 .0 3. AT 0 0 .0 36 SK 00 KÄ Projekt nõlv 8. SI PA LL Olol hoone 36 x4 0 Olol hoone sissepääs 2. 88 00 Proj staadioni rajakate (tüüp 1) 4. 7. 77 00 2. 1.50 Proj siirdemuru (tüüp 2) 3. 00 Proj külvimuru (tüüp 3) 50 2. ND Proj tõuke- ja heiteringide betoonkate (tüüp 4) ÖÖ 00 8. EV TS 5. AI 67 Proj kaugushüppekasti liiv (tüüp 5) EK R6.00 TE 30 2. 1. 02 Proj kuulitõukesektori killustikkate (tüüp 6) 0 3.0 50 1. Proj sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 7) 5. 45 Projekt sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 8) 6 N 90 ÜÜ x4 2. IB 72 TR 48 6. Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 9) K JA ÄL R1.50 IV 6. 25 Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 10 ) LL PA 7. LG Ü N 97 Proj betoonkivisillutis sõiduteel (tüüp11) BÜ JA I TR Proj betoonkivisillutis kõnniteel (tüüp 12) 1 N 54 ÜÜ 7. Proj betoonkivisillutis kõnniteel (tüüp 13) IB US 51 TR AT PE Proj killustikkate (tüüp 14) R2.05 1 22 0 .0 12 Proj välitreeningala kummikate (tüüp 15) Proj multifunktsionaalse spordiväljaku kunstmurukate (tüüp 16) 00 5. 8. 60 50 10 Proj looduskividest kate (tüüp 17) 7. .6 0 00 5. PE AT Proj kindlustatud nõlv (tüüp 18) US 5. 54 53 1. 2 1 20 .00 Projekt jalgrattaparkla Vivid (4020 x 2020 mm) ) ee Proj piirdeaed 3,0 m 4. KO nt aa 50 RV m u PA õr R5.0 Proj liiklusmärgi post (V 0 2. L L 85 EE 28 NT 8 10 .00 x1 AA .0 A 5 AL M 0 NG NA NI EE I ÄP R IT Olol liiklusmärk -R 8 L VÄ .5 0 22 15 12 RU .0 T 8 AS VÕ AK IV 65 331 LI 91 33 3. Vä 1 Ø lja va ar ld va loa aja tud 89 l 4 54 Projekt liiklusmärk 1b D ÖN 331 Ö EV 3a 54 TS 3 17 AI EK 30 3 Nähtavuskolmnurk TE 54 1 35 54 5 4 22 44 1 7 5 43 43 5 1 22 44 5  KLM Projekt OÜ Siduri 3, Tallinn 11313 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: TEL001389 TÖÖ NR: 2420-1 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT Tellija: Räpina Vallavalitsus Kontaktisik: Riho Luht tel: 525 6191 Projekteerija: KLM Projekt OÜ vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits tel.: 514 4725 TALLINN 2020  SISUKORD I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA................................................................................................................................ 3 1.1 VALGUSTID........................................................................................................................ 3 2. PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 5 2.1 PROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE TOITEPUNKTID JA LÜLITUS ............................... 5 2.2 PROJEKTEERITUD SÕIDU- JA KERGTEE VALGUSTUS ...................................................... 5 2.3 PROJEKTEERITUD PALLIPLATSIDE VALGUSTUS .............................................................. 5 2.4 PROJEKTEERITUD PALLIPLATSIDE VALGUSTUSE JUHTIMINE ............................................ 6 2.5 PROJEKTEERITUD MAANDUSED....................................................................................... 6 2.6 PROJEKTEERITUD SEADMETE KAABELLIINID .................................................................... 6 2.7 PROJEKTEERITUD ELEKTRILEVI OÜ KAABELLIINID............................................................. 6 3. TÖÖKIRJELDUSED ................................................................................................................ 6 3.1 EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS ........................................................................................ 6 3.2 MASTIDE JA KAEVUDE PAIGALDUS .................................................................................. 6 3.3 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE ......................................................... 6 3.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE............................................ 7 3.5 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUSNÕUDED ...................................................................... 7 3.6 EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELVALVE ..................................................... 7 4. MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON ....................................................................................... 7 5. TÖÖDE MAHUD ................................................................................................................... 8 II JOONISED 1 ASENDIPLAAN J-01 2 TÄNAVAVALGUSTUSE SKEEM J-02 3 LJS VÄLJAKUD SKEEM J-03 III LISAD 1 VALGUSARVUTUS 2 VALGUSTITE TOOTELEHED 3 PAIGALDUSJUHENDID TOOTJATELT 2 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420-1 _________________________________________________________________________________________________________________ I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev projekt nimetusega „Räpina ÜG staadioni elektriseadmete põhiprojekt“, on koostatud KLM Projekt OÜ poolt Räpina Vallavalitsuse tellimusel. Projekti eesmärk on Kooli tn. 5 rajatavate palliplatside valgustamine ja olemasolevate kaablite kaitsmine. Projekteerimisel on kasutatud järgnevaid alusdokumente:  Geodeetiliste mõõdistustööde aruanne nr GEO-025-20, Tartu 2020, OÜ WeW  Räpina Vallavalitsuse, Räpina Ühisgümnaasiumi ning Räpina spordiüldsuse esindajate arvamused ja hinnangud  KLM Projekt OÜ poolt koostatud teeprojekt nr. 2420  Projekteerimisel on arvestatud järgmiste eeskirjade ja normidega.  CEN/TR 13201 - 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valiku juhised.  EVS-EN 13201 - 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Toimivusnõuded.  EVS-EN 13201 - 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Toimivuse arvutamine.  EVS-EN 13201 - 4:2015 Teevalgustus. Osa 4: Valgusliku toimivuse mõõtemeetodid.  EVS-EN 13201 - 5:2015 Teevalgustus. Osa 5: Energiatõhususnäitajad.  EVS 843:2016 Linnatänavad.  EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest.  EVS-HD 60364-4-43:2010 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.  ELV 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard.  Rajatise ehitusprojekt; EVS 932:2017  EVS-EN 62471:2008. Lampide ja lampseadmete fotobioloogiline ohutus  Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused; EVS-HD 60364-1:2008  Ehitise elektripaigaldised. Osa7: Nõuded eripaigaldistele ja -paikadele. Jagu 714: Välisvalgustuspaigaldised; EVS-HD 384.7.714:2012  Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-559: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Valgustid ja valgustuspaigaldised; EVS-HD 60364-5-559:2013  Ehitusseadustik, (11.02.2015, RT I 05.03.2015.)  RKAS Tehilised nõuded kooli- ja büroohoonetele Osa 10 Elekter 1.1 VALGUSTID  Üldjuhul kasutada leedvalgusteid. Valgusti vandaalikindlus valida vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07, kuni 6 meetrit - IK08, erijuhtudel IK09 kuni IK 10.  Valgustite välisdisain ja värvsustemperatuur peab sobima piirkonnas kasutatavate teiste valgustitega ja linna keskkonnaga.  Valgusti peab olema kergesti hooldatav.  Valgustid peavad vastama kohalikele kliimatingimustele. (vastavalt ET-2 0102-0329, „Eesti kliima teatmik ehitajale“). 3 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420-1 _________________________________________________________________________________________________________________  Valgustite kaitseaste peab olema valitud vastavalt EVS-EN 60529:2001/A2:2014 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood) ja peab olema vähemalt IP65, IP66. Juhul kui IP või IK astet muudetakse, siis peab olema selleks projektis väljatoodud kindel põhjus ja eelnevalt kooskõlastatud täiendavalt tehniliste tingimuste väljastajaga.  Valgustite ja juhtimisseadmete nimitalitlus peab olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 °C kuni +25 °C, valgustite piiratud talitlus peab olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -40 °C kuni +50 °C . Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga.  Valgusti leedmooduli värviesitusindeks CRI ≥70.  Valgusti nimipinge on 230V. Vastavalt standardi EVS-EN 50160:2010 nõudele peab valgusti nimitalitlus olema tagatud vahemikus -15 % kuni +10 % nimipinge väärtusest. Valgusti piiratud talitlus peab olema tagatud pingevahemikus 180 V kuni 277 V. Piiratud talitluses töötamine ei tohi vähendada valgusti eluiga. Valgusti cos φ peab olema vähemalt 0,9.  Valgusti elektroonikakomponendid peavad vastama I impulsspinge taluvuskategooriale. Valgustites tuleb kasutada liigpingepiirikut (kaitsetase 1,5 kV, maksimaalne impulsspinge 10 kV). Liigpingepiirik võib olla paigaldatud valgusti liiteseadmesse või eraldi plokina masti korpuse sisse.  Valgusti valgusviljakus peab olema vähemalt 90 lm/W värvustemperatuuril 4000 K ning vähemalt 85 lm/W värvustemperatuuril 3000 K. Magistraalteedel 4000 K ja muudel tänavatel 3000 K.  Valgustite värvustemperatuur peab olema vahemikus 3000 K kuni 4000 K. Ühe partii erinevate valgustite värvustemperatuuri vahe võib olla ± 175 kuni 275 K (vastavalt ANSI C78.377).  Valgusti eluiga peab olema vähemalt L80/alates 60 000 h.  Valgustil peavad olema CE ja ENEC sertifikaadid ning Euroopas tunnustatud sertifitseerimislabori märgis.  Valgusallikas peab olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama EN 62471 nõuetele.  Projektiga koos tuleb esitada valgusti tehnilised andmed ja valgustusarvutuse failid (*.ies ja pdf formaadis) digitaalsel kujul. Valgustusarvutuse esitamisel tuleb sellel kajastada objekti andmed (sh aadress, projekti number , arvutuse teostaja).  Valgusti garantii peab olema vähemalt 5 aastat alates paigaldamisest.  Valgusti kõik komponendid peavad olema vahetatavad ja saadaval varuosadena 10 aastat pärast paigaldust. Nõutav on tootjapoolne ametlik dokument.  Valgusti peab olema tehases suletud nõnda, et paigaldaja ei pea objektil valgusti ühendamisel või paigaldamisel korpust avama. Valgustid tellida tehasest juba piisava kaablivaruga, et ei peaks objektil valgusti korpust paigaldamisel ja ühendamisel avama. Valgusti kaabel peab ulatuma terviklikult (ilma lisa ühendusteta) masti ühendusklemmideni, mis asuvad teenindusluugi ava kohal. Kõik elektritööd peavad olema tehtud projekti kohaselt ning vastama kehtivatele normatiividele. Ehitajal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist veenduda:  materjalide koguste õigsuses;  tutvuda kohapealsete oludega. 4 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420-1 _________________________________________________________________________________________________________________ 2. PROJEKTLAHENDUS 2.1 PROJEKTEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE TOITEPUNKTID JA LÜLITUS Käesoleva projekteeritava tänavavalgustuse ja palliplatside toitepunktiks on olemasolev liitumispunkt koolimajas, millest on projekteeritud toiteliin kaabliga XPJ-HF 5G16 kuni projekteeriutd lülituskilbini „LJS VÄLJAKUD“. Kaabel paigaldada hoones pindpaigaldusena järgides „RKAS Tehilised nõuded kooli- ja büroohoonetele Osa 10“. Kaabli läbiviigul hoone seinas kasutada hülssi, freesauk tihendada veekindlaks. Uus lülituskilp paigaldada sokliga pinnasesse joonisel J-01 näidatud kohta. Lülituskilp komplekteerida vastavalt skeemile J- 03. Kilbi ukse siseküljele paigaldada uus täiendatud elektriline skeem. Lisaks on projekteeritud promenaadi valgustus, mille toitepunktiks on olemasolev valgustimast. 2.2 PROJEKTEERITUD SÕIDU- JA KERGTEE VALGUSTUS Sõidutee ja kergtee tänavavalgustuse kaabelliin (AXPK) on projekteeritud ühele väljundgrupile nr. 1 . Antud gruppide toitel on kasutatud (II klassi) valgusteid võimsusega 52W. Valgustid paigaldada koonilistele tsingitud 14m prožektormastidele kõrgusele 8m. Kaablid paigaldada terves ulatuses A-kaitseklassi torusse d=50mm, va. jalandise ülesviik, mis paigaldada B-kaitseklassiga torusse d=50mm. Kaabel AXPK 4g16mm2 ühendada mastil olevas teenindusruumis, kasutades klemmide komplekti SV 15.06. Valgustid ühendada toiteliinile vaheldumisi (järjekorras L1,L2,L3 tagades sellega faaside ühtlase koormamise. Klemmide ja valgustite vaheline ühendus teostada MCMK4x1,5/1,5 (kaabel valgustile ühendatud tehases). Käesoleva tänavavalgustuse installeeritud võimsus kokku on 208W, mis jaguneb 3-le faasile, 4-le valgustile (joonisel tähistega „TV“. Keskmine arvutuslik valgusheledus sõiduteel on Lm=0.70 (cd/m2). Valgustuse klass teedel M5. Pingesüsteem 400/230V. Projekteeritav valgustuslahendus tohi häirida valgusreostuse ega valgusräigusega, peab olemama maksimaalse valgusvärviga 4000K. Aktsepteeritavad standardi klassid on RG0 ( exempt group) ja RG1 (risk group 1). Projekteeritud valgustid vastavad kõikidele kehtivatele Euroopa Standarditele ja Normidele (vt. sertifikaadid käesoleva projekti LISAs valgusarvutuse juures). 2.3 PROJEKTEERITUD PALLIPLATSIDE VALGUSTUS Palliplatside kaabelliin (AXPK) on projekteeritud kolmele väljundgrupile nr. 2, 3 ja 4. Antud gruppide toitel on kasutatud prožektorvalgusteid võimsusega 1550W. Valgustid paigaldada koonilistele tsingitud metallmastidele (h=14m) koos traaversiga. Kaablid paigaldada terves ulatuses A-kaitseklassi torusse d=50mm, va. jalandise ülesviik, mis paigaldada B-kaitseklassiga torusse d=50mm. Kaabel AXPK 4g16mm2 ühendada mastil olevas teenindusruumis prožektoritega, kasutades universaalklemme KE ja sularit vaskkaablitest allaviikude kaitseks. Valgustid ühendada toiteliinile vaheldumisi vastavalt skeemile J-02. Klemmide ja valgustite vaheline ühendus teostada MCMK3x2,5 (L, L, PE). 5 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420-1 _________________________________________________________________________________________________________________ Käesoleva tänavavalgustuse installeeritud võimsus kokku on 50kW, mis jaguneb 3-le faasile, 32-le prožektorvalgustile. Projekteeritud valgustid vastavad kõikidele kehtivatele Euroopa Standarditele ja Normidele. 2.4 PROJEKTEERITUD PALLIPLATSIDE VALGUSTUSE JUHTIMINE Tänavavalgustuse juhtimine on projekteeritud vastavalt kilbi skeemile joonisel J-03. TV fotosilm paigaldada kilbi tagaseina selliselt, et tehisvalgus „silmale“ peale ei paistaks. Kasutada läbiviigu tihendit. Palliplatside valgustuse juhtimine on projekteeritud vastaval skeemile, valitud seadmed ja süsteem võimaldab vlgusteid lülitada ja hämardada läbi võrgu ja ka kohapeal. 2.5 PROJEKTEERITUD MAANDUSED Mastidele vt. Asendiplaan ja skeem, ehitada maanduspaigaldis, mis vastaks maandustakistusele R≤30 Ω. Maanduse paljasjuhe asetada 0,7-1,0 m sügavusele ja kaitsta kaablikaitselindiga. Kaitsemaandusjuhtmeks kasutada vaskjuhet (16mm2). Ühele kontuurile on arvestatud 2 komplekti maandust. 2.6 PROJEKTEERITUD SEADMETE KAABELLIINID Sadevee pumpade kaabelliin (MCMK4x4/4) ja Tabloo kaabelliin (MCMK2x2,5/2,5) ehitada asendiplaani näidatud trassil. Kaablite ühendused teostab käesolea projekti töövõtja. Ühe sama seadme kaks kaablit võib paigaldada ühte hülssi. 2.7 PROJEKTEERITUD ELEKTRILEVI OÜ KAABELLIINID Koostatakse eraldi projekt läbi Eletkrilevi Partnerite Portaali -EPP. 3. TÖÖKIRJELDUSED 3.1 EHITUSPLATSI ETTEVALMISTUS Enne ehitustööde alustamist taotleda ehitusluba ja kaeveluba Räpina Vallavalitsuselt ning ehitatav trassilõik tellijaga üle vaadata. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga. 3.2 MASTIDE JA KAEVUDE PAIGALDUS Maha märkida mastide asukohad; puurida/kaevata maasse augud; paigaldada jalandid; tihendada pinnas ümber ja alt; kinnitada mastid jalandil, isoleerida kummiga, ühendada kaabel klemmkarbis, ühendada valgusti. 3.3 OHUTUSE TAGAMINE JA LIIKLUSE KORRALDAMINE Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale. 6 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420-1 _________________________________________________________________________________________________________________ Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. 3.4 OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. Toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Järgida tuleb kõikide kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Ehituse ajal tuleb välistada raske transpordi ülesõit torustikust juhul kui seda katva pinnase või katendikihi paksus on vähem kui 50 cm. Vajadusel kaitsta gaasitorustik betoonplaatidega. Soovitavalt paigaldada gaasitrassi ümbritsevad katendikihid tee- ehitustööde alguses. 3.5 TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUSNÕUDED Tööde teostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigi seadustega ja määrustega sätestatud nõudeid. 3.6 EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELVALVE Tööde teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelvalve teostamisega. 4. MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON NIMETUS MARK/TÄHIS KOGUS MÜ Maakaabel AXPK4g16 1150 m Maakaabel XPJ-HF 5G16 50 m Maakaabel MCMK4x4/4 300 m Maakaabel MCMK2x2,5/2,5 240 m Maakaabel CAT6 10 m Kaablikaitsetoru B-klass, d=50mm 50 m Kaablikaitsetoru A-klass, d=50mm 1500 m Kaablikaitsetoru A-klass, d=110mm 60 m Kaabli märkelint 1500 m Sõrmikotsamuhv, termokahanev, 1kV EPKT 18 tk plastkaablile Maanduskomplekt (üks FS 11, FS 21, 2x(FS 31) 3 tk kontuur = 2kompl.) Maandusklemm C6 7 tk Maandusjuht, vask Cu-16mm² 100 m LED Prožektor 1550W/202870 lm 5200K IP66 AAA-LUX 20 tk 7 PÕLVA MAAKOND, RÄPINA VALD, RÄPINA ÜG STAADIONI ELEKTRISEADMETE PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2420-1 _________________________________________________________________________________________________________________ NIMETUS MARK/TÄHIS KOGUS MÜ WS2506.4.00.00 Staadioni valgustus LED Prožektor 1550W/202870 lm 5200K IP66 AAA-LUX WS- 12 tk STAD-03-06 v6.0.0, Tennis, korvpall valgustus G6 Offset Bracket for G6 luminaires 32 tk Control-box 2.0 2017 (incl antennebox), Staadioni valgustus 1 tk InControl SB Simple Outdoor use and RF comm to lights. Pre 1 tk defined scenes Prožektormast CP18000F-223+TS330-000F 8 tk Betoonjaland SJL-6L 14-18m mastile 8 tk Pollarvalgusti Bocaro 4051859158202 6 tk Pollarvalgusti Bocaro jalg 4051859160496 6 tk LED valgusti Mini Martin 52 W, CRI>70, 4000 K, lens 09, RAL 4 tk 9006, NTD, L=8m 5x1.5mm2 toitekaabliga Erikonsool 0,5m / 60mm vitskinnitusplaadiga koonilisele 4 tk mastile Lülituskilp (sokliga) (komplekteerida vastavalt skeemile) 1 kompl Lülituskilp (sokliga) Reservkilp, kombipesaga 1 kompl Tabloo 230V wifi 1 tk Gsm ruuter +antenn 4G 1 kompl Avatav toru D160 (2poolt) 460 m 5. TÖÖDE MAHUD TEOSTATAV TÖÖ Kokku Mü TÄNAVAVALGUSTUS/SEADMED Metallmast traaversiga h=14m, ja seadmetega 8 kompl paigaldus Lülituskilp sokliga + tugevvoolu ühendused 2 kompl Valgustite paigaldus 32+4+6 tk Maanduskontuuride ehitus 3 tk Kaevetrassi kaevamine proj. kaablitele 850 m Pinnase äravedu /tagasitäide 350 m3 Täitedokumentatsioon vastavalt kehtivale 1 kompl Ehitusseadustikule ja Seadme ohutuse seadusele Koormusvoolude mõõteprotokoll 1 kompl Elektripaigaldise nõuetekohasuse hindamine ja 1 kompl tõendamine Elektripaigaldise audit 1 kompl Mastide demonteerimine/utiliseerimine 5 kompl Seletuskirja koostas: Rünno Bruus 8  00 Proj kõnnitee betoonäärekivi 20*10*100 (h=5 cm) 41, ,90 40 80 SPORTFIX Soft - pehmendusega äärekivi (1000 x 200/400 x 60 mm) 40, 40,70 4 4 0,70 40 0,60 40 0,60 4 ,5 4 0, 0 0 40 40 0,3040 ,5 4 40 40, 10 ,0 ,20 0 40, 30 SPORTFIX Sand - liivakogumismatt (1000 x 500 x 163 mm) 00 40, 40, 20 0 39,9 40, 90 10 39, 40, 00 Projekteeritud kombipesaga 39, 8 0 lülituskilp -LJS Uisuväljak- 40, Proj renn 7 39 39, 90 80 ,80 39, 70 39, 60 39, 10 39, 50 Proj veerenn (Ikodor 400 x 400 x 70 mm) , 0 0 40 39 39,9 430 ,0 ,7 39, 9,42 40 ,9 0 0 80 Reservtoru ots ,80 39, 39 70 39 ,70 39 75 39, ,6 9 3 Projekt truup (voolu suunaga) ,60 39 1 2 39 0 1 ,60 ,5 39 2 3 Projekt nõlv 0 ,4 2 1 39 3 9,7 0 0 ,4 39 9,4 3 39 ,4 2 3 0 2 329 1 1 ,50 39 ,60 Olol hoone 3 2 39,4 0 5 5 ,5 1 ,4 39 39 39,4 Olol hoone sissepääs 0 39,45 0 ,4 39 39,3 5 39,4 23 4 0 0 Proj staadioni rajakate (tüüp 1) 3 1 ,4 5 1 39 9,4 3 3 39, 4 39,35 1 23 30 39 2 ,4 2 3 5 1 3 39 Proj siirdemuru (tüüp 2) ,40 2 1 2 ,35 39 Projekteeritud lülituskilp -LJS Väljakud- 39, 1 25 0 39 39,3 ,4 39,3 0 1 2 0 Proj külvimuru (tüüp 3) 39, 3 4 20 3 5 2 1 ,5 39 1 39,50 39 ,3 2 3 4 2 Proj tõuke- ja heiteringide betoonkate (tüüp 4) 39,4 0 2 3 39, 5 3 3 15 4 391 3 ,5 0 1 39, 9 2 1 2 1 ,2 0 4 5 39,6 0 5 39 39,7 0 ,3 1 2 ,20 4 1 0 39 Proj kaugushüppekasti liiv (tüüp 5) 39,8 0 39, 39, 3 3 2 40 10 39,9 0 41 40,0 0 5 ,2 2 ,10 3 39 3 4 2 40,1 0 39, 2 3 39 3 1 1 2 3 9, 1 5 40,2 0 ,15 1 Proj kuulitõukesektori killustikkate (tüüp 6) 10 39 3 4 ,30 40,3 0 3 4 ,2 2 39 2 39 5 1 39,30 40,4 0 39,35 2 1 1 ,2 40,0 0 40,5 39 3 ,35 9,1 ,1 39 0 40,6 ,325 5 1 ,1 5 2 41,10 39 0 392 120 39,80 Proj kinnistusiseste teede asfaltbetoonkate, ka katendi taastamine (tüüp 7) 40,70 39 20 39,30 2 ,1 41 , 39 0 39 40,80 5 , 2 1 3 40 41,10 ,2 3 ,15 39 25 39, 60 25 , 0 40,90 39, 1 1 23 39 3 4 6 , 4 39,30 ,10 2 39 4 41,0 5 1 39,25 3 1 3 41,00 39 ,40 1 2 2 1 39 Projekt sõidutee ülekate eelneva freesimisega 2 0 23 4 39,20 2 39,30 2 3 1 39 9,15 1 39,15 2 40,90 3 ,1 5 ,20 ,2 1 3 0 39 39 39,10 1 2 Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 8) 0 3 4 ,2 329,051 39 40 39 ,80 39 6 ,2 ,10 0 39 2 2 3 Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp ) 39 ,15 1 1 3 ,2 5 1 23 4 3 4 39 2 2 ,3 1 1 39 ,20 0 Proj kõnniteede tänavakattekivi, ka katendi taastamine (tüüp 9) 0 39 2 ,1 39 40,7 ,3 ,10 5 2 0 39 39 1 3 ,4 5 Proj sõiduteede tänavakattekivi, ka katendi taastamine (tüüp 10) ,4 0 1 39 2 2 3 39 ,4 1 0 ,4 5 39 5 2 5 Proj killustikkate (tüüp 10) ,2 ,3 0 39 39 1 2 ,2 1 39 1 3 2 0 39 1 ,3 1 39 , 2 3 20 2 2 1 1 Proj välitreeningala kummikate (tüüp 11) 5 1 ,2 39 2 5 3 1 0 39, ,2 39 39 39 ,20 2 39,3 1 Proj multifunktsionaalse spordiväljaku kunstmurukate (tüüp 12) ,2 5 0 39 1 0 ,1 2 2 3 20 39,3 39 1 0 39, ,2 39,35 5 39,2 2 3 5 39,25 1 Proj looduskividest kate (tüüp 13) 2 3 39,30 1 39ühendused Sadevee pumpade ,20 1 5 1 39,30 3 4 2 3 2 2 4 2 1 1 2 1 3 39,43 1 2 1 0 39,1 5 2 3 4 Proj kindlustatud nõlv (tüüp 13) 39 39,25 1 2 3 ,35 2 3 39,25 39,20 3 4 1 2 15 1 2 1 4 3 39 ,30 Projekt jalgrattaparkla Vivid (4020 x 2020 mm) 39,25 2 3 1 39,30 39,20 39 5 2 3 2 ,25 1 0 1 39,25 23 ,2 39,10 3 39 4 39 1 2 39,30 ,20 1 39,20 12 3 25 1 2 2 3 4 9, 2 1 30 ,10 3 3 39,30 39 1 2 3 5 39,3 1 9, 3 39 ,20 2 34 39,20 35 1 39 9, 39,40 ,25 3 39, 5 ,20 39 0 39,25 30 4 2 5 9, 39 1 ,2 39 3 2 3 ,4 3 1 0 39,30 39 ,3 39,30 39,30 5 1 39 3 2 ,3 39,35 0 39,30 3 39,40 39,40 ,3 39 39,35 ,30 39 39 Asfaltkattega sõidutee all ,35 39,30 ,20 39,25 39 ,10 39 Haljasala all Projekti nr. TP1131 TINGMÄRGID Proj.tud k/p kaabel Proj.tud m/p kaabel Proj.tud jätkumuhv (info viidal) Proj.tud demonteeritav Proj.tud MAANDUS Proj.tud kaablitrass, kuni 4 kaablit trassis Proj.tud reservtoru d110 Proj.tud maakilp sokliga Demonteeritav Proj.tud pollarvalgusti (RGB) Proj.tud tänavavalgusti konsooliga Proj.tud prožektormast (4 valgustit traaversil) Proj.tud prožektormast (5 valgustit traaversil) Proj.tud prožektormast (7 valgustit traaversil) Proj.tud prožektormast (2 valgustit traaversil) Proj.tud tabloo 230W (wifi) Proj.tud maandus  TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT SISUKORD JOONISTE NIMEKIRI ...................................................................................................................................3 1. Üldosa ...............................................................................................................................................4 1.1. Üldandmed ....................................................................................................................................4 1.2. Lähteandmed.................................................................................................................................4 1.3. Normdokumendid ..........................................................................................................................4 2. Veevarustuse välisvõrgud .................................................................................................................4 2.1. Torustike materjalid .......................................................................................................................4 2.2. Kaevik ............................................................................................................................................4 2.3. Tasanduskiht .................................................................................................................................4 2.4. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide .............................................................................................5 2.5. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon .............................................................................................5 2.6. Hüdraulilised katsetused ...............................................................................................................5 3. Reoveekanalisatsiooni välisvõrgud ...................................................................................................5 3.1. Projekteeritud reoveekanalisatsioon .............................................................................................5 3.2. Torustike materjalid .......................................................................................................................6 3.3. Kaevud ..........................................................................................................................................6 3.4. Kaevik ............................................................................................................................................6 3.5. Tasanduskiht .................................................................................................................................6 3.6. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide .............................................................................................7 3.7. Torustike paigaldus eritingimustes ................................................................................................7 3.8. Hüdraulilised katsetused ...............................................................................................................7 4. Sademekanalisatsiooni ja drenaaži välisvõrgud ...............................................................................7 4.1. Arvutuslik vooluhulk .......................................................................................................................7 4.2. Eelvool ...........................................................................................................................................7 4.3. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon ......................................................................................8 4.4. Pumpla ..........................................................................................................................................8 5. Nõuded materjalidele ja seadmetele .................................................................................................8 5.1. Üldnõuded .....................................................................................................................................8 5.2. Kanalisatsioon ja drenaaž .............................................................................................................8 5.2.1. Polüvinüülkloriid (PVC) torud ja liitmikud...................................................................................8 5.2.2. Polüpropüleen (PP) torud ja liitmikud ........................................................................................8 5.2.3. Polüetuleen (PE) drenaažitorud ja liitmikud ..............................................................................9 5.2.4. Tihendid ja määrdeained ...........................................................................................................9 5.2.5. Sademeveekanalisatsioonikaevud ............................................................................................9 5.2.6. Drenaažikaevud .........................................................................................................................9 5.2.7. Kaevukaaned ja raamid, kaped .................................................................................................9 6. Kaevetööd .........................................................................................................................................9 6.1. Kaevetöödele esitatavad põhinõuded ...........................................................................................9 6.2. Kaeviku kaevamine .......................................................................................................................9 6.3. Toru aluse, tasanduskihi rajamine...............................................................................................10 6.4. Ehituskaeviku tagasitäide ............................................................................................................10 6.4.1. Üldist ........................................................................................................................................10 6.4.2. Algtäide ....................................................................................................................................10 6.4.3. Lõpptäide .................................................................................................................................11 6.5. Torude ja toruarmatuuri paigaldamine ........................................................................................11 7. Katsetused ja kontrolltoimingud ......................................................................................................12 7.1. Isevoolsete torustike videouuring ................................................................................................12 7.2. Isevoolsete torustike kontrollimine ..............................................................................................12 8. Keskkonnakaitsemeetmed ..............................................................................................................12 8.1. Ehitusjäätmed ..............................................................................................................................12 8.2. Haljastuse kaitsmine....................................................................................................................12 PÕHIMATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON ...............................................................................................13 Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 2 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT JOONISTE NIMEKIRI JOONISE NR JOONISE NIMI KUUPÄEV MÕÕTKAVA VVK-1 VÄLISVÕRKUDE ASENDIPLAAN 11.09.2020 1:500 VVK-2 REOVEEKANALISATSIOONI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 VVK-3 REOVEEKANALISATSIOONI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 VVK-4 SADEMEVEEKANALISATSIOONI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 VVK-5 SADEMEVEEKANALISATSIOONI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 VVK-6 DRENAAŽI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 VVK-7 DRENAAŽI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 VVK-8 SURVEKANALISATSIOONI PIKIROFIIL 11.09.2020 1:500: 1:50 Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 3 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT 1. Üldosa 1.1. Üldandmed Kinnistule on projekteeritud staadion koos jooksuraja ja palliplatsidega ning tuletõrjeveemahutid. 1.2. Lähteandmed Projekti koostamisel on aluseks järgmised lähteandmed:  Geodeetiline alusplaan, WEW OÜ, Töö nr.: GEO-025-20; 07.02.2020 1.3. Normdokumendid Projekteerimisel kasutatud normdokumendid:  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;  RIL 77-2013 – Plasttorude paigaldusjuhend projekteerijale ja ehitajale;  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine. 2. Veevarustuse välisvõrgud Perspektiivse liuvälja kastmisvee saamiseks on projekteeritud veetorustik mis tuleb lõpetada el.keevispimedataega (jätkatakse järgnevate projektidega). 2.1. Torustike materjalid Kõik torustike rajamiseks kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada, virnastada, jne vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada. PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele. 2.2. Kaevik Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi. Hoone vundamentide vahetus läheduses teostatavate kaevetööde puhul talvistes tingimustes tuleb tarvitada meetmeid vundamentide aluse pinnase läbikülmumise vältimiseks. Torustikukraavide kaevandamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt järgmiselt:  torude alla 100 mm;  torude kõrvale 200 mm;  kaevude ümber 300 mm. 2.3. Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht peenefraktaioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon (dmax) sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust (de). Suurim osakeste suurus (prEN 1046):  de < 110 15mm; Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 4 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT  110 de < 315 20mm. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Aluskiht tihendada 98% tihedusastmeni vältides pinnase rikkumist. Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks. 2.4. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Torude leidmise hõlbustamiseks ning kaevetöödel nende kahjustamise vältimiseks tuleb veetorustike paigaldamisel torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale umbes 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Algtäide (sängituskiht, külgtäide) Nõuded on üldiselt samad, mis tasanduskihil. Algtäide de160 torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali tihendada kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300mm paksune, kuid tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema 98%tihendatav. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendada see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Toru ülaservast mõõdetuna 1 meetri paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks. Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse. 2.5. Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal pinnase paksus vähemalt 1,8m. 2.6. Hüdraulilised katsetused Paigaldatud torustikud tuleb katsetada vastavalt EN 805-le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik läbi viia kõik ettenähtud katsetused. Plasttorudele HDPE on nõutav kaks katsetust:  eelkatse: torustiku nimirõhul, kestvus enam kui 12 tundi;  põhikatse: otsekohe pärast eelkatse lõppu, kestvus 3 tundi, proovirõhk 1, 5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 8 bar (PN10 torustiku puhul). 3. Reoveekanalisatsiooni välisvõrgud 3.1. Projekteeritud reoveekanalisatsioon Osaliselt rekonstrueeritakse kinnistul paiknevad amortiseerunud torustikud ja vaatluskaevud. Torustiku lõik kaevust K21-13 kuni OK-2 on ette nähtud rekonstrueerida kinnisel meetodil. Kinnistu torustik on ette nähtud ehitada plastmass jäikusklass SN8 torudest. Vaatluskaevudeks kasutada reoveekanalisatsioonis plastik teleskoopkaevusid Ø400/315 ja Ø560/500, 40T kandevõimeliste metallkaantega. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 5 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT Plastist kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi. Kaevudes peavad olema poole torustiku läbimõõdu kõrgused voolurennid. 3.2. Torustike materjalid Lahtisel meetodil rajatavate isevoolsete reoveekanalisatsiooni torustike ehitamiseks tuleb kasutada ühekihilisi siledaseinalisi PVC või PP torusid. PVC torud ja toruliitmikud peavad olema toodetud vastavalt Euroopa standardile EN 1401. PVC torud peavad olema ühendatavad muhvotsliitega, rõngasjäikus SN8, varustatud kummitihenditega. Toruliitmikud (kolmikud, põlved, otsakorgid, jne) peavad vastama samale standardile kui torudki ning olema valmistatud sama tootja poolt. 3.3. Kaevud Reoveekanalisatsioon kasutada vaatluskaevudeks kasutada plastik teleskoopseid keeviskaevusid 40T kandevõimeliste metallkaantega. Plastist kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi. Kui joonistel ei ole teisiti määratud, peetakse kinni plastist kaevudele esitatavatest nõuetest. Kaevudes peavad olema poole torustiku läbimõõdu kõrgused voolurennid. 3.4. Kaevik Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Teostamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.0m ja vähemalt 0.4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku laiuse ja torude vahekauguse määramisel tuleb arvestada torude läbimõõtu, läbimõõtude ja paigaldussügavuste erinevust ning tihendamisel kasutatavate mehhanismide mõõtmeid. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi. Hoone vundamentide vahetus läheduses teostatavate kaevetööde puhul talvistes tingimustes tuleb tarvitada meetmeid vundamentide aluse pinnase läbikülmumise vältimiseks. Torustikukraavide kaevandamisel peab kanalites olema vaba ruumi vähemalt järgmiselt:  torude alla 100 mm;  torude kõrvale 200 mm;  kaevude ümber 300 mm. 3.5. Tasanduskiht Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha peene fraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon (dmax) sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust (de). Suurim osakeste suurus (prEN 1046):  de < 110 15mm  110 de < 315 20mm Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 6 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT Aluskiht tihendada 98% tihedusastmeni vältides pinnase rikkumist. Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks. 3.6. Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Algtäide (sängituskiht, külgtäide) Nõuded on üldiselt samad, mis tasanduskihil. Algtäide de110 torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali tihendada kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300mm paksune, kuid tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm. Lõpptäide Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäite jätta tihendamata või siis tihendada see vastavalt kohalikele tingimustele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Toru ülaservast mõõdetuna 1 meetri paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Enne kaevikute täitmist tuleb torustikud esitada tellija esindajale ülevaatuseks. Surveta torud ühendatakse kummitihenditega muhvühendustega. Ühendused teha toru valmistaja poolt esitatud juhiste kohaselt. Vajaduse korral tuleb tihendid puhastada vee või nõrga soodalahusega. Tihendite paigaldamisel võib kasutada neid libisemist soodustavaid aineid, mis on soovitatud tihendite valmistaja poolt. Ehitusjärgsed vajumid peavad jääma lubatud piiridesse. Konkreetseid geoloogilisi uuringuid ei ole teostatud, kuid antud piirkonna varasema uuringud näitavad, et tegemist on paepinnasega. 3.7. Torustike paigaldus eritingimustes Eritingimused puuduvad. 3.8. Hüdraulilised katsetused Isevoolsete kanalisatsioonitorustike veepidavuskatsed tuleb läbi viia vastavalt EVS-EN 1610-le. Pärast katsetusi ühendatakse torustikulõik süsteemiga. Isevoolsete plasttorustike ovaalsust kontrollitakse, kui Tellijal on kahtlusi, et toru ristlõike kuju on paigalduse ja täite tegemise käigus muutunud rohkem kui tootja poolt lubatud. Lubatud maksimaalne ovaalsus plasttorudel on 8% peale paigaldamist Kaevude tihedust kontrollitakse visuaalsel vaatlusel. Kui osutub vajalikuks, tuleb kaevude veetiheduse katsetamine teha vastavalt SFS 3113 ja SFS 3135-le. 4. Sademekanalisatsiooni ja drenaaži välisvõrgud 4.1. Arvutuslik vooluhulk Kinnistu vooluhulk:  platsid 55 l/s  drenaaz 8 l/s. 4.2. Eelvool Kinnistu sademevee eelvooluks Aia tänava ääres asuv rekonstrueeritav kraav (teede projekti osa) ning drenaaži eelvooluks on Võpsu mnt sademeveekanalisatsiooni torustik. Võõpsu maantee alt läbiv ja Võõpsu mnt 16a kinnistut läbiv torustik on ette nähtud paigaldada kinnistel meetodil (lahendakase eraldi projektiga). Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 7 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT 4.3. Projekteeritud sademeveekanalisatsioon Kinnistult tulevad sademeveed on ette nähtud kokku koguda ja juhtida Aia tänava kraavi. Kinnistu torustik on ette nähtud ehitada plastmass jäikusklass SN8 torudest. TORUSTIKUD MILLE PAIGALDUSSÜGAVUS ON MADALAM KUI 70cm TULEB VIGASTAMISE VÄLTIMISEKS KAITSTA BETOON PLAADIGA MILLE PAKSUS 10CM JA LAIUS 1.0m. Vaatluskaevudeks kasutada reoveekanalisatsioonis plastik teleskoopkaevusid Ø400/315 ja Ø560/500, 40T kandevõimeliste metallkaantega. Plastist kontrollkaevude ehitamisel kasutatakse kaevuelemente: kaevupõhjad koos sisseehitatud toruühendusmuhvidega ja teleskoopseid pikendusi. 4.4. Pumpla Kuna isevoolselt ei ole võimalik drenaažvett ära pumbata, siis projekteeritud 1 täisautomaatne drenaažveepumpla. Projekteeritud pumplakorpus on kavandatud kas PEHD (kõrgsurve polüetüleen) lehtplastist või -spirotorudest ehitatavad ühekambrilised ja koonuselise põhjaga (pumpla korpuspeab olema valmistatud min SN4 kN/m² jäikusklassist). Pumplasse on ette nähtud juhtsiinidel allalastavad kiirkinnitusega drenaaživee sukelpumbad. Vajadusel töötavad pumbad paralleelselt korraga. Pumpla varustatakse redeli, katteluugi ja õhustustorudega Ø110mm ning komplekteeritakse automaatkilbiga ja vajalike kaablitega. Pumpla elektri- ja automaatikakilp paigaldada pumpla kõrvale. Pumpade survetorustikele paigaldatakse sulgemisarmatuur ja tagasilöögiklapp. Pumpla tarnida varustatakse andur- ja alarmsüsteemiga – häiried GSM võrku (kilp paigaldada pumpla kõrvale). Pumpla on ühekambriline ja 1600mm läbimõõduga. Pumpla projekteeritakse kahe pumbaga. Ühe pumba parameetrid: Qa=8,0 l/s H= 11.0m. Ühe pumba ligikaudne elektrivõimsus on ca 2,5 kW. Pumbad käivitub kui ujuklüliti tõuseb käivitustasemeni ja seiskub kui ujuklüliti alaneb seiskamistasemeni. 5. Nõuded materjalidele ja seadmetele 5.1. Üldnõuded Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjale tuleb transportida, ladustada ja virnastada vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada Töövõtja kulul. 5.2. Kanalisatsioon ja drenaaž 5.2.1. Polüvinüülkloriid (PVC) torud ja liitmikud Polüvinüülkloriid (PVC) torud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-2-2000 või EN 13476. Torud ja liitmikud peavad olema klassiga SN8. Torud ja liitmikud ühendatakse elastsete tihenditega muhvliidetega. Veekindlate toruliitmike ühendamine toimub vastavalt torutootja juhenditele. Igal juhul tuleb tihend, muhvi või liitmiku sisemus, eriti servatav pind (kui just ei paigaldata püsivat tihendit) ja muhv puhastada enne ühendamist mustuse ja muude kõrvalainete eemaldamiseks lapi, messingi või paberkäterätiga. Tihend, muhvi servad, servatav pind ja tihenduspind tuleb üle kontrollida, et ei esineks vigastusi või deformatsiooni. Kui tihendid ei ole paigaldatud tehase poolt, siis tuleb kasutada vaid neid tihendeid, mis on mõeldud ja tarnitud koos antud toruga. Tootja soovitab kasutada kaasapandud tihendeid. 5.2.2. Polüpropüleen (PP) torud ja liitmikud Polüpropüleen (PP) torud ja liitmikud peavad vastama ühele järgmistest standarditest: EN 1852-1:1998, EN 13476 või SFS 3453. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 8 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT PP torud ja liitmikud peavad olema klassiga SN8. 5.2.3. Polüetuleen (PE) drenaažitorud ja liitmikud Dreenitoruna kasutada jäika PE ehitusdreenitoru Ø110÷160 mm, augustatud täisring, rõngasjäikus SN8. Torud peavad vastama vastavas standardile SFS 3520. 5.2.4. Tihendid ja määrdeained Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile BS 2874. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja liitmikes kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. 5.2.5. Sademeveekanalisatsioonikaevud Sademeveekaevudele kehtivad reoveekanalisatsiooni kaevudele esitatavad nõuded koos käesolevas punktis kirjeldatud erisustega. Kaevud ei pea olema varustatud voolurennidega. Restkaevud peavad olema 560/500 läbimõõduga ja varustatud 0.6m settekotiga. 5.2.6. Drenaažikaevud Drenaazikaevudele kehtivad reoveekanalisatsiooni kaevudele esitatavad nõuded koos käesolevas punktis kirjeldatud erisustega. Kaevud ei pea olema varustatud voolurennidega. Kaevud peavad olema minimaalselt 400/315 läbimõõduga ja varustatud 0.2m settekotiga. 5.2.7. Kaevukaaned ja raamid, kaped Kaevukaaned ja nende raamid peavad olema tempermalmist (DIN 1693). Kaevud ja nende kaaned peavad sobima kasutamiseks teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude kaante tugevus peab vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN), väljaspool liikluspiirkonda võib kasutada kandejõuga 250 kN kaasi. Kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. PE-kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Kaevuluugid ei tohi kolksuda. 6. Kaevetööd 6.1. Kaevetöödele esitatavad põhinõuded Kaevetöödel juhinduda Tellija tingimustes esitatud nõuetest ja tingimustest, kohaliku omavalitsuse ettekirjutustest, järelevalveinseneri (edaspidi Insener) poolt esitatavatest nõuetest. Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Ülejääv ehituskaevikust väljakaevatud materjal tuleb ehitusplatsilt eemaldada, keskkonnaohutu materjali ladustamine lepitakse kokku Tellijaga. Kaevetöid teostatakse nende piiride, tasapindade, ulatuste ja sügavusteni, mis on ära märgitud joonistel või spetsifikatsioonides või määratud Inseneri poolt. Juhul kui ei ole võimalik kinni pidada projektis esitatust, tuleb teha projektimuudatus ja saada selleks Inseneri heakskiit. 6.2. Kaeviku kaevamine Maa-aluste torustike, kaevude ja pumplate kaevikute kaevetöödel tuleb järgida projektjooniseid ja nõutud täpsusega järgida seal esitatud suundasid, pikkusi ja kõrgusi. Töövõtja kaitseb ja toestab kõiki maa-aluseid rajatisi (torustikud, kaablid jm), et need säilitaksid oma esialgse positsiooni. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb reeglina teha käsitsi. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 9 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt antud asukohas valitsevatest geoloogilistest tingimustest. Kitsastes oludes kasutada kaevetöödel väikemehhanisme. Ehituskaeviku sügavuse määramisel peab juhinduma EVS-EN 1610:2007 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“, mille kohaselt torustiku alla tehakse vähemalt 150 mm paksune tasanduskiht. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kaevikud kaevata sissevarisemist vältiva kaldega või selle ohu korral sügavusel ≥1.8 m või allpool pinnaseveetaset teostada tugiseintega. Ehituskaeviku toestamisel on soovitav kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Viimased võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid või kaevikusse paigaldatud kommunikatsioone. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest ja kooskõlastatakse Inseneriga. Kaevik hoida torustiku paigaldamise ajal vaba pinnaveest. Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. 6.3. Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda standardist EVS-EN 1610:2007 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust fraktsiooniga 2…16 mm, kihi paksus on 150 mm. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Torustiku alus ei tohi olla torustiku paigaldamisel läbikülmunud. Pehmete pinnaste korral paigaldada tasanduskihi alla geotekstiil. 6.4. Ehituskaeviku tagasitäide 6.4.1. Üldist Ehituskaeviku tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Inseneriga ning tagasitäite tegemisel juhinduda Tellija tingimustes ja EVS-EN 1610:2007 esitatud juhistest ja nõuetest. Ehituskaeviku täitmine toimub ettevaatlikult ja kihtide kaupa. Töövõtja säilitab tagasitäite säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud standarditele. Külgtäite ja tagasitäite paigaldamist võib alustada vaid siis, kui toru ühendused ja aluskiht võimaldavad koormamist. Tagasitäitmist, sealhulgas alg-ja lõpptäite paigaldamist, kaeviku tugistuse eemaldamist ja tihendamist tuleb teostada viisil, mis tagab torustiku kandevõime vastavuse projekteerimisnõuetele. Enne tagasitäitmist peab veenduma, et kaevikus ei ole lahtist mulda, prügi, vett. Tagasitäitena on keelatud kasutada külmunud materjali, mis sisaldab jääd. 6.4.2. Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 10 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT Algtäidet tuleb paigaldada viisil, mis takistab oleva pinnase sissevajumist või täitematerjali segunemist oleva pinnasega. Täidet tuleb kaitsta igasuguste ettenähtavate kandevõime, stabiilsuse või paigutuse muutuste eest, mida võivad põhjustada kaeviku toestuse eemaldamine, pinnaseveetase, muud külgnevad kaevamistööd. Täite paigaldamise ajal tuleb eritähelepanu pöörata torustiku suuna ja kõrguse paigaltnihkumise vältimisele. Algtäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Esimene täitekiht võib ulatuda maksimaalselt poole torukõrguseni. Töö esimesel etapil lükatakse täide laiali labidatega või muul viisil ning tihendatakse nii, et õigele kõrgusele paigaldatud toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustatud. Kaeviku algtäide tehakse ja tihendatakse homogeense kihina ka toru pikisuunas, eriti oluline on seejuures toru alumist poolt toetava täitekihi hoolikas tihendamine. Algtäide tehakse liivast. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0.02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud on vähemalt 95% maksimumtihedusest. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. 6.4.3. Lõpptäide Ülejäänud tagasitäide, lõpptäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välsmõõt on Ø200 ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. Suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Liikluspiirkonnas tuleb üldjuhul kasutada juurdeveetavat, lõpptäiteks sobivat pinnast. Kui kaevikust väljakaevatud pinnas on sobiv ja Insener selle heaks kiidab, võib väljakaevatud pinnast kasutada lõpptäiteks ka liikluspiirkonnas. Väljaspool liikluspiirkonda võib lõpptäiteks kasutada kaevikust väljakaevatud pinnast või juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Liikluspiirkonnas tuleb lõpptäide tihendada vastavalt teekatte konstruktsioonile, so asfaltbetoonkatte korral 98% maksimumtiheduseni ja killustikkatte korral 95% maksimumtiheduseni. Väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) on soovitav lõpptäide tihendada 90% maksimumtiheduseni või juhinduda Inseneri ettekirjutustest. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide hiljem tihenedes jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali kihti ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjali kiht on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal 150 mm paksuselt kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihenda-mine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasi-täitematerjali kiht. 6.5. Torude ja toruarmatuuri paigaldamine Toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Paigaldamisel on lubatud järgmised kõrvalekalded projektis märgitud asukohast:  horisontaalkaugus projekteeritud asukohast ± 100 mm;  vertikaalkaugus projekteeritud asukohast ± 50 mm;  maksimaalne lubatud kõverus kaevude vahel on ± 1/300 kaevude vahekaugusest; Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 11 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT  kaevu seina lubatud hälve vertikaalist 5 mm/m;  rajatud torustiku langu lubatud erinevus projekteeritust kaevude vahelisel lõigul on projekteeritud langu 5 ‰ ja rohkem korral 1.5 ‰, projekteeritud langu 3 - 5 ‰ korral 1.0 ‰. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel:  teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud;  tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus;  kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast;  torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 7. Katsetused ja kontrolltoimingud 7.1. Isevoolsete torustike videouuring Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, kuid mitte varem kui 10 päeva on möödunud lõpliku tagasitäite tegemisest, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud äbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms. Vahetult peale torustiku survepesu tuleb kõikide isevoolsete kanalisatsioonitorustiku lõikudele teha videouuring torustiku paigaldusjärgse seisukorra väljaselgitamiseks. Tellijale üleantavate eksemplaride arv ja formaat lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. 7.2. Isevoolsete torustike kontrollimine Kui isevoolsete torustike videouuringu alusel tekib kahtlus torustiku paigaldamise kvaliteedis, tuleb kahtlusi tekkinud lõikudes teha torustiku deformatsiooni kontrollimine mõõtsilindriga. Deformatsiooni piirväärtus sõltub eelkõige toru materjalist. Torustiku deformatsioon ei tohi ületada standardis SFS3135 määratud suurusi Vastavalt standardile SFS 3135 on PE torude paigaldamisjärgne suurim lubatud ovaalsusaste 2% ja toru ristlõike suurim lubatud kujumuutus pärast paigaldamist on 8%. Kui torustiku vastuvõtmisel tehtud deformatsioonimõõtmiste tulemused ületavad standardis esitatud piirväärtusi, tuleb selgitada põhjused ning esitada põhjuste analüüsi tulemused Insenerile. Seejärel otsustatakse, kuidas igal konkreetsel juhul toimida, kas jätkata torude deformatsiooni mõõtmisi ja milliste ajavahemike tagant. 8. Keskkonnakaitsemeetmed Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. 8.1. Ehitusjäätmed Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. 8.2. Haljastuse kaitsmine Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi sügavamal kui 1m. Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 12 / 13 TELLIJA: KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NIMETUS: RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE AADRESS: KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD, PÕLVA MAAKOND OÜ Smart Pipes TÖÖ NR: 20027 OSA: VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON STAADIUM: PÕHIPROJEKT PÕHIMATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON Jrk. Materjali nimetus Tüüp Mõõt- Kogus Märkus nr. ühik VEEVARUSTUS 1. PE survetoru Ø32 PN12.5 m 20 2. Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega DN25 kompl 1 3. Elekterkeevis üleminek 32 tk 2 REOVEEKANALISATSIOON Plastmass kanalisatsioonitoru, SN8 Ø110 m 7 4. Ø160 m 213 Ø200 m 123 5. Kinnisel meetodil rekonstrueeritav torustik Ø200 m 79 Kanalisatsioonikaev, plastmass, teleskoopne ja Ø400/315 kompl 13 6. kaanega 40T Ø560/500 kompl 4 SADEMEVEEKANALISATSIOON JA DRENAAŽ Plastmass kanalisatsioonitoru SN8 Ø110 m 172 Ø160 m 196 7. Ø200 m 79 Ø250 m 87 Ø315 m 43 Drenaažitoru SN8 Ø110/100 m 1085 8. Ø160/140 m 294 9. PE survetoru Ø110 PN10 m 155 Kontrollkaev (plastmass, teleskoopne ja Ø400/315 kompl 16 10. malmkaanega 40T) Ø560/500 kompl 6 Drenaažikaev (plastmass, teleskoopne ja Ø400/315 kompl 18 11. malmkaanega 40T, setteosa 20cm) Ø560/500 kompl 1 Restkaev (plastmass, teleskoopne ja 12. Ø560/500 kompl 6 malmkaanega 40T, setteosa 60cm) Muru restkaev (plastmass, teleskoopne ja 13. Ø560/500 kompl 1 malmkaanega 40T, setteosa 60cm) Drenaažipumpla h=4.70m 2 pumpa (a´ Q=8.0 14. Ø1600 kompl 1 l/s, H=11m, N=2.5 kW). 15. Rennkanal V100, malmrestiga C250, 1 äravool L=17m kompl 2 Rennkanal V200, malmrestiga C250, 1 äravool L32m kompl 1 16. L=47m kompl 1 17. Rennkanal V200, malmrestiga C250, 3 äravoolu L=81m kompl 1 Loetelus on toodud põhimaterjalid. Kui joonistel kujutatud tööde teostamiseks on vajalikud spetsifikatsioonis mittetoodud materjalid, kuuluvad need töövõtu sisse. Täiendavalt arvestada välisvõrkudel kaevikute tagasitäide jms. Kanalisatsioonitorustike monteerimisel kasutada laugeid ühendusdetaile. Spetsifikatsioonis toodud kogused tuleb töövõtjal üle kontrollida ja vajadusel täpsustada enne hinnapakkumuse tegemist. Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 11.09.2020 [email protected] Vastutav spetsialist: Veiko Loorents tel +372 526 8802 MTR EEP001966, EPE000622 13 / 13  40.68 38.85 KEEVISPIME Ø32 PERSPEKTIIVNE VEEÜHENDUS PEØ32 PN12.5 L=18.5m 39.79 37.96 MK-1 39.65 K21-1 39.12 W Tingimärgid W 1. MAAKRAAN DN25 2 1 W V1 2 39.12 W 2 39.83 2 1 KEEVISPIME Ø32 W Ø110 SN8 W 1 38.00 K11 Projekteeritud kinnistusisene reoveekanalisatsioonitorustik 1. 1. PERSPEKTIIVNE VEEVÕTUKOHT L=4.2m 1 W W i=0.008 39.53 1. K01 Projekteeritud kinnisel meetodil rekonstrueeritav reoveekanalisatsioonitorustik K21-2 38.98 A 1 11W W HT 39.72 pe Projekteeritud kinnistusisene sademeveekanalisatsioonitorustik 39.02 11W W Ø160 SN8 K21 KO 39.15 39.02 rs 39.40 39.15 5. ab . lp WW1 L=6.8m 38.55 D11-18 00 Projekteeritud kinnistusisene drenaažitorustik 22 ih iuv 2 .1 i=0.006 D11 39.15 Ø160 SN8 oo ä 2 38.55 W A W ne lja 1. L=2.9m L Ø110 SN8 7. Projekteeritud sademeveekanalisatsiooni survetorustik 1 KS2 RK L=2.7m 50 i=0.006 W 2 1 PA 1 W.1 11WW i=0.008 1W2 V11 Projekteeritud kinnistusisene veetorustik 8 SN 2 5. W 1W m W 01 39.78 00 .2 1. KS2-2 12 /1 Olemasolev veetorustik 1 1 10 W1.1 37.98 V L= 39.40 x3 11W W Ø1 LAHENDATAKSE ERALDI JÄRGMISE PROJEKTIGA 05 37.98 39.40 D1 W .0 80 1 38.43 15 2 2 Ø Olemasolev reoveekanalisatsiooni torustik i=0 11WW 39.75 Ø1 2 K 2. 2 SVL-4 39.18 i=0 38.43 38.49 11W 1W110 W W 3 10 3 W 1 RK 1. 2 .0 SN 38.43 38.49 /1 1 1 0 00 .1 1 9 Olemasolev sademveekanalisatsiooni torustik 8 L= 8 SK SN 38.49 SN PA 11 m 8 00 .1 .4 39.40 Wi=0 12 m /1 39.52 3 D11-19 38.36 2 .0 Olemasolev drenaažitorustik E 10 L= D K11-2 38.16 39.37 1W06 L W1 1W 8 2 1 W1 Ø1 2 1 Ø1 W SN AT RENN-1 05 .1 X 2m .1 X 1 WØ W1 11W 38.36 D1 Ø =4 . 1 .0 39.02 2. 1 10 5. K2 m i=0 Ø110 SN8 38.16 Olemasolev sidekanalisatsioon L= 2 1m .9 SK 1 39.38 D1 W S 60 1 110/1 20 2 39.69 8 X X 3 KÄ D11-5 00 K1 SN8 i= W1 1 L= W1 SVL-3 39.32 L=3.0m W 1.1 38.25 0. Ø160 SN8 39.37 112W1 W1 .1 00 6 i= 8 i=0.008 1K2 0.006 .1 Olemasolev madalpingekaabel 0 W RENN-1 8 SN SI .0 SN 38.30 m SN X 1 X Ø110 SN8 L=33.5m W i=0 39.00 .2 .1 K 1 1W m 1Ø110 1 39.59 8 1 L=2 K2 PA =9 00 38.30 .7 Ø160 SN8 i=0 8 K11-1 38.33 i=0.007 i=0.009 L=3.8m 12 L /1 SN .0 2 i=0.009 L=19.1m Olemasolev kõrgepingekaabel .1009 X 10 L= 07 1. LL Ø160 SN8 X L=24.2m W 60 6m Ø1 1W W W. L= 05 W11i=0 38.44 W 1. Ø1 i=0.007 RK 1 39.32 D1 Ø 42 1.1 .0 1. 39.32 PEØ110 PN10 1 36 X i=0 38.33 Ø160 SN8 39.53 1 K21-4 .2 2 D1m Olemasolev kõrgepingekaabel X 39,37 SVL-2 39.09 38.78 39.28 1 110/1 WW L= N8 38.20 L=47.8m x 2 Ø1 W m 1W 1 S 23 4 40 1 .8 L=6.6m 6 38.84 K11-3 1 11W X 10 00 38.20 i=0.014 1. 10 1 WW W Ki=01 5 3 2 39.37 1 Ø2 W 38.78 37.93 Olemasolev soojustorustik X 39.68 i=0.007 SN W W T 2 1. 4 RK-1 38.90 39.37 38.20 N8 00 W 8 8 HK11-1 38.38 Ø110 SN83 1 1 1 1. 3 .01 1. 37.93 00 K21-3 38.81 X i=0 0S SN 1 m X 23 1 1 1 2 0. 03 i=0.004 L= .0 .2 Ø110/100 39.25 2 8 Ø1 i= /14 Olemasolev soojustorustik 1 Ø110 SN8 0 12 L i=X0 i=0.065 L= 7 D11-6 KS 2T 38.85 39.45 2 =8 10 39.23 60 6.9m L= L= X 38.35 .01 .6 3 39.25 38.85 38.88 K21-13 K21-5 Ø11 L=4.3m 42 m D SN 39.53 Ø 04 39.68 1. 8 0L 1 2 38.73 .2 38.35 SVL-15 39.68 2 SVL-16i=0.009 SN W 1 Ø .0 00 8 1m D1 m 38.15 Likvideeritud reoveekanalisatsioonitorustik W 2 i=0 =4 Ø160 SN8 38.85 38.88 39.18 SN 1. 1 11 38.77 X 2 3 K 5. 10 38.54 13.8m SN8 1W .0m 1 0/ 38.15 L= 39.67 1 8 Ø1 L=4.6m K21-18 Ø160 SN8 38.88 39.30 i=0 10 38.73 1 1 09 SVL-5 39.23 .0 0 SN 39.13 38.15 X 2 .0 0 K21-6 38.66 8 i=0.007 W 38.88 3 i=0 SN L=2.6m 39.53 L= 8 40 1 39.68 39.23 39.24 Ø11 m i=0 SVL-17 SVL-5 39.21 K W /1 1. 14 1 0/10 .1 HK11-2 38.47 i=0.007 1 .0 38.71 X D11-4 2 60W 39.69 0 SN 1 12 39.23 .4 Ø110/10 38.95 i=0.005 38.82 . 0 38.10 SVL-1 39.27 1 m 1 5 8 i=0 11W W L= 39.57 L =4 38.66 3 .004 L=24 W 2 39.25 D11 SPORTFIX Soft - pehmendusega äärekivi (1000 x 200/400 x 60 mm) Ø1 3 38.15 D11-7 04 HK11-3 39.53 2 2 X 39.12 Ø1 2 .3 39.15 .0 8 38.02 SVL-7 1 .6m 38.45 2 SN 38.10 KS m RK-6 D K11-4 9m i=0 6 2 3 Ø W L=5.7m 1 0 SN8 38.36 38.94 0 0 m 1 0/10 38.45 1. 11 Ø200 SN8 37.70 . 4. Ø 10 Ø160 SN8 S W 38.43 6 1 Ø110 SN8 N8 20 L=1 1 0 SN SPORTFIX Sand - liivaogumismatt (1000 x 500 x 163 mm) L= X 1. 1 Ø1 2 Ø110 SN8 38.42 i=0.005 4 8 i=0 39.48 0 37.70 38.45 1 N8 W L=8.9m i=0 1 09 L=6.4m K11-9 38.00 L=13.1m SN .004 D11 D1 8 3 W .0 2 3 L=6.5m .0 8 N L=19 3 i=0.004 S N8 0 i=0 L= K .0 2 8 i=0.010 i=0 X .8m 0S i=0.009 39.40 7 0 m 0 SN 0/ 1 m 2 1 1 1 0S 2 SVL-8 33 2 03 .6 38.00 i=0.013 Ø11 6m /14 .6 Proj renn 2 39.20 12 10 38.87 .2 K1 L= 3 /10 W W 11W 5. L= 60 Ø1 L= Ø110/10 X W L= 39.52 m 1 10 1 3 3.2 Ø1 39.34 39.40 Ø160 SN8 2 38.57 09 2 .1 4 Ø200 SN8 SVL-10 38.92 0. 4 1 1 Ø1 8 Ø1 0 HK11-4 09 K21-14 38.77 S N 1 .0 3m /10 0 .0 K1 1 1 W 0 38.57 39.20 0 3 .0 38.09 Ø 2 i=0 L=4.5m 3 10/ i= 1 L=2.0m 1. W 8 i=0 2 3 Proj veerenn (Ikodor 400 x 400 x 70 mm) 1. RK 2 SN 4 Ø1 7m 1 L1=13.0m Ø1 38.57 38.50 2 W 38.82 100 39.07 i=0.005 0 SN8 i= W i=0.008 i=0.005 5m Ø110 SN8 1 5 10 5. 1. 10/ m 39,1239.27 RK-2 38.73RK 3 38.57 L= 38.77 3 1 38.50 .7 5. Ø1 1 0 D11 SN SVL-13 3 4 2 / 1 =1 1 L=3.9m 50 X 10 D11 09 8 =2 1 2 00 38.82 38.50 SN 1 39.25 Ø160 SN8 38.76 mL 39.31 39,0739.14 W 39.20 0 8 i= 2 Projekt truup (voolu suunaga) .0 1 1 009 L i=0.012 SN 0.94 HK11-6 36.10 SVL-6 D D11-8 i=0 SN 0.005 L= 2 1 D 38.50 =.04 D11 39.40 39.23 1. 38.49 8 38.55 0.0 3 4 Ø 38.73 1 Ø2 39.13 1 =L0 3 4 i=0 8 i= SVL-11 16 K21-15 Ø1 DN18 i=0. L=12.2m i 11 .008 .5 X 21 7m = KS2-1 1 10/ R6.00 2 m 04 W 03i 2 38.86 39.33 0 1 0 38.69 38.49 38.55 N.08 2 .0 L= 6. SN 1 0.0 i=0.008 39.11 37.33 1. 39.29 K11-10 37.88 0 1 7X =1 Projekt nõlv L=2 =S0 6L 8 38.75 SVL-9 00 L= W 38.55 1 1 K11-16 36.08 38.49 S 22.7m 0 00 L Ø160 SN8 40i =1 37.33 24 2 00 38.69 SN 4L 0. 03 4.6 /1 W X 2.6 38.69 .5 /1 K1 37.96 8 X8 i==0.0 60 1 1 m 39.40 =19 L=2.2m 10 2 Ø160 SN8 m i m 36.08 1 39.13 =0 . Ø1 37.88 38 1 D11-9 Ø1 0 K 1 N 2 .0 SN 8 i S K21-7 1 39.24 1 i=0.008 Olol hoone .8m K 1 1 2 05 38.57 1 .1m Ø16 SN L=20.6m K11 W K11-13 36.04 1 X 2 3 K1 38.00 Ø 1 3 38.64 L= X 16.606m L=4i 1 K2 39.33 1. Ø 250 i=0.007 32 8 39.30 1 HK11-5 09 =0.0 38.69 1 23 1 3 4 1 Ø110/100 SN8 i=0.005 Ø110 SN 0 .7 8 K11-12 0.0 2 4 L=22.7m Ø 36.04 X SN m W SN 36.39 D D11 i=Ø0.009 L= 2 39.25 i= 0 38.69 5 Ø11 4 0/100 SN8 36.28 KS 6 1. 3 m 36.18 1 X SVL-12 L 8 D 1 3 1 2 Olol hoone sissepääs 0 8 2 .8 1 X = 1 14 SN 36.28 X 39.10 1 38.64 1 12 38.79 11 110 Ø1 1 0 2 i=0. 005 m Ø Ø 0/ W K21-8 38.58 L=5.7m X X .6 L= 39.20 00 11 .9 m 23 4 16 Ø160 SN8 39.20 10 39.20 i=0 W 2 X K2 .1m 10 0 /1 04 SVL-14 38.63 /10 2 3 /1 /1 1. .00 10 i=0.00 L= 1 38.04 00 X 00 .0 L=12.2m 38.68 38.58 Proj staadioni rajakate (tüüp 1) 1 0S Ø110 W Ø1 L=16 1 i=0 39.27 4L 05 1 SN SN 1 i=0.008 Ø110 SN8 K11-11 39.30 2 K21-17 38.29 38.04 1. 38.58 N8 38.63 D .0 X 8 8 =8 1 K0 1 m X i=0 i i = 39.19 9 L=7.9 3 = L=17.6m 1 38.04 1 .5 .2m m 36.38 38.58 0. 0. 38.58 0.006 X SN8 2 39.45 1 RK-7 1 Di=11 00 5.6 39.20 01 1Ø126 12 3 L=2 38.53 5m 39.07 i=0.009 36.38 7 39.45 8 L= 38.58 38.66 Proj siirdemuru (tüüp 2) 8 39.09 D11-3 =3 W X W L= N 6. K21-16 38.56 38.59 6 /14 X 38.53 K11-5 0S 3 4 4L 1. 37.99 K1KKXSIBi=Ü0.Ü00N 2 =1 m 3 38.69 2 Ø2 m D1 Ø 2. W 4. .7m X x4 .8 37.50 1 38.59 1 005 L 5m SN8 6m .00 38.29 Ø160 SN8 1 0 1. 16 12 37.99 39.10 D 2 38.60 0 Ø1 38.69 1 L= X 0 i=0 37.73 1 L= SN 72 11 11 R8 L=1.4m 1 Proj külvimuru (tüüp 3) D1 i=0. 38.42 /1 38.69 6 STN 8 0/ RENN-3 0 /100 .00 04 N8 38.60 Ø200 SN8 i=0 37.55 10 =0 1 X 38.71 00 .0 50 38.60 i=0.006 8 38.69 1 200 S 0 .0 8i 2 RK 7 SN AK i=0 SN X 2 Ø Ø2 SN Ø110 W 04 2 3 0S K L=39.1m D38.69 8 W 1 1 N 00 1. 39.04 RK 4i=0.005 L= 8 W 11i=0.007 39.201.1 i=0 1 0/1 39,19 K0 Ø i=0 Proj tõuke- ja heiteringide betoonkate (tüüp 4) 1 3 /1 1 LJ RK-3 38.61 X 13 39.45 16 2 00 10 .0 .0 39,036 .5 8X SN Ø X R1 .50 m4 39.20 05 1 08 Ø1 Ä 39.10 L= 38.59 L=38.48 L= 3 48 2 SN 23 2 RENN-4 38.52 30 IV 5. 1 m 37.94 32 X D1 Ø 38.59 38.48 .2 40 7m 8 1 .7 Proj kaugushüppekasti liiv (tüüp 5) X 2. m W m D /1 37.94 LL W N8 1 04 X 38.48 60 1 10/1 L= 1. 1 1 1 0S m .1 Ø1 37.94 1 1 2 1 PA .0 X /14 Ø1 X 10 00 X 0.0 K1 KS 39.13 10 60 L= SN Proj kuulitõukesektori killustikkate (tüüp 6) i= 2 K21-9 2 /1 LG Ø1 05 8 00 N 39.23 38.51 i X 39.45 ÜÜ 3 = .0 39.30 X 1.1 1 SN 39.25 N8 1 2 3 K21-10 0. W i=0 K11-14 35.89 38.51 02 D JA D11-10 IB 39.20 8 m 0S 38.45 1 m 0 38.59 i=0 1 1 3.1 38.44 TR L .6 38.51 Proj kinnistusiseste teede asfaltbetoonkate, ka katendi taastamine (tüüp 7) /14 Ø160 SN8 = . 38.58 2 1 08 L0 15 37.88 X =1 35.89 3 38.59 D 2. 38.44 1 60 L= 38.51 4L 6m X 38.45 m 1 K2 L=1.0m 37.88 D Ø1 =3 38.44 03 Ø1 .2 Ø200 SN8 .00 39.15 1 2 L=43 .1 11 0. .0 1 Ø160 SN8 i=0.082 1 37.88 W1 2 K11-6 37.30 X 0/ i=0 m 38.56 i=0 Projekt sõidutee ülekate eelneva freesimisega (tüüp 8) K0 L=17.9m 2 10 Ø1 X 0 KSi=0.001 L=3.2m 8 10 6 SN i=0.004 2 SN / 37.30 5 i=0.005 1 Ø 8 1 00 39.25 40 X 4 3 1 W 39.20 i= 39.33 Ø200 SN8 1 10 39.45 S D11-2 0.022 /1 3 8 WW 38.38 i=0 /11. DN18 i=0. Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 9) X HK11-7 35.81 1 0041L 50NSN 60 2 1 1.1. . 001 37.83 38.59 Ø1 39.20 L=41.1m 0 38.38 1 11 PEØ110 PN10 05 L= DNK18 i1=K01. 2 IBØÜ2 Ü SN 2 3 Ø200 SN8 35.81 2 RENN-5 L 8 37.83 3 2. 2 38.59 1 5L 00 38.38 7m L=107.0m 38.50 i=0.005 =8 6m 1 X 1 TR 1 . 38.42 D1 = 4. L=9.9m 1 m 30 Proj kõnniteede asfaltbetoonkate (tüüp 10 ) =2 i=0.001 Ø160 SN8 2 W 39.45 N8 1 .2 i=0.010 3 1 m 0S .1 WW m Ø1 m L=13.5m 38.59 X .8 1.1. L=18.5 Ø1 10 /14 12 11 i=0.008 10 38.59 /1 39.17 60 L= 00 Proj kõnniteede tänavakattekivi, ka katendi taastamine (tüüp11) R2.05 39.08 /1 K21-19 Ø1 00 S 04 HK11-9 35.71 2 Ø315 SN8 DN18 i=0. S 2 35.60 X SNW 39.25 .0 0.006 40 1 KS i=0 1 39.18 35.63 D 81. /1 D11 L=18.1m i 1 2 3 38.33 35.71 1 = 2 1 01 60 K11-17 37.49 WW 39.20 0. 2 Proj sõiduteede tänavakattekivi, ka katendi taastamine (tüüp 12) 1 N8 i= Ø1 i=0.008 00 1 1.1. X 5 L= 38.33 X 11 37.49 39.33 39.20 38.46 L =2 3 0. 38.33 8 2 3 D11-1 39.45 2m /100 S SN Ø200 SN8 Ø160 SN8 37.72 38.46 4 .5W 1 Ø1 m 38.36 38.46 m1 Proj killustikkate (tüüp 13) 40 1 .8 38.59 1 K0X 2 . 1 0 12 37.72 /1 L=15.6m L=7.9m 3 38.36 /1 60 Ø110 L= 38.59 00 X 1 Ø16 WW 37.72 39.25 Ø1 i=0.010 1 i=0.008 39.17 0/14 38.36 SN 04 38.59 D11-11 1.11.1 0 K1 D X .0 i=0. SN8 8 K11-7 38.36 m 1 i=0 38.28 Proj välitreeningala kummikate (tüüp 14) i=0 0 L=2 2.7 04 L i=0 .010 5 38.59 1 X 37.10 10/ 100 SN 8 W .0 2 3 38.98 Ø1 1 4L D11 3 4 4 2 2 =13 38.44 00 2 1 1 OK-2 35.50 3 .1 38.59 1 39.25 .8m 3 1 37.43 1 2 1 1 5. 2 1 38.28 K2 D11-16 37.78 4 Ø1 =3 m X 39.11 37.10 39.16 3 0. Ø1 8 .0 36.65 39.10 2 W 14 .57 1 2 Proj multifunktsionaalse spordiväljaku kunstmurukate (tüüp 15) SN RK-4 0 m 22 SVL-18 39.16 /1 W HK11-8 37.76 Ø 1 m 10/ Ø110/100 SN8 i=0.010 L=22.7m 38.30.1 00 L= 35.51 38.35 38.53 i= 11 RK-5 40 X 1 .8 1.1 SW 50 Ø1 RK 5 0S X 12 100 5 2 3 38.51 39.20 /1 0.0 37.78 DN118.i1=0. 11 .00 35.55 60 N8 7. L= 2 3 60/ Ø160 SN8 09 39,11 D 8 i=0 Ø1 SN 3 4 Ø160 SN8 1 38.46 Proj looduskividest kate (tüüp 16) 04 L= 2 140 15 K21 1 2 1 5L 0 X D8 i=10.10 6 .0 X L=2.4m . 39.20 0 SN 3 5m 1 W 38.46 i=0 L=2.0m 39.15 4 RENN-6 2 3 39.25 SN 2m 1 D11 = 0 i=0.007 i=0.006 K21-11 38.30 00 .1 38.51 24 W 38.46 0 /1 D11 6. 38.23 8 i= W .5 1 1 5. X 10 07 X .6m 1 =1 Ø160 SN8 m. Proj kindlustatud nõlv (tüüp 17) 1.1 Ø1 1 38.23 KK1210.003 L 38.48 39.20 0.0 1 2 L=1 8 1 18 SN 2 39.12 L=19.4m 38.23 05 38.34 39.20 Ki2=0.007 L= m 38.48 5.9 K11-15 37.74 W L=3.6m 40 .9 1 i= 23 L 38.30 X i=0.007 3 Ø N8 1. 12 0/1 m Projekt jalgrattaparkla Vivid (4020 x 2020 mm) =20 38.48 38.36 8 39.25 RK 6 1 4 11W SN L= 1 6 SVL-19 38.34 2 0 Ø110 S 37.74 38.34 i=0 /110 Ø1 1 38.48 38.36 .5m 04 15 .01 X X 39,16 Ø160 SN8 .0 39.25 .0 Ø3 i=0.009 12 3 05 Ø11 38.48 38.36 S 8 i=0 Ø160 SN8 1 2 L= 2 N38 1 SN 0/10 2 L=5.2m 3 0 SND 38.36 8 . 4 m 5 .6 38.18 Proj piirdeaed 3,0 m 101.00 1 X L=11.1m 60 1 2 3 X 8 i= L = m 1 i=0.007 1 1 .006 38.18 Ø1 i=0.007 X Ø160 SN8 Ø16 0/14 7 L= 17.7 2 34 0 SN D8 i= 0 38.18 3m 39.27 0 0. X Ø315 SN8 0 SN8 m 1 0 / 1 Proj piirdeaed 5,0 m K21-21 38.01 Ø11 =2 L=4.4m D1 .005 Li= KO 1 004 L L=8.3m Ø160 SN8 0 38.31 i=0.003 i=0.008 1 =22.5m RV DN18 i=0. L=7.5m X 2 38.02 39.15 i=0.005 39.22 39.25 1 Proj liiklusmärgi post KV-1 38.21 3 K21-22 D11-15 PA 3 Ø 39.25 S 2 R5.0 38.47 37.88 16 D11-12 40 1 0/1 i=0 X 0 38.13 38.45 L /1 38.47 .0 40 60 37.88 L 05 S 38.44 Ø1 L= N8 38.47 28 X 39.27 10 38.13 38.47 .3 OK-1 35.38 x m 1 2 15 A X 3 OL.OLEV DRENAAŽI SISEND TAMPONEERIDA AL 36.94 W2 Proj.tud k/p kaabel G Ø200 SN8 39.25 39.33 IN 35.38 D11-14 37.99 D11-13 6m X EN L=12.8m 38.05 Proj.tud m/p kaabel 2. 1W RE =2 i=0.005 38.30 38.05 1 005 L T LI X 37.99 38.10 Proj.tud jätkumuhv (info viidal) VÄ D18 i=0. 39.33 39.30 Proj.tud demonteeritav K21-12 38.24 T RENN-7 SN AS 38.60 Proj.tud MAANDUS 00 AK 38.24 /1 IV 39.23 10 LI K21-20 Ø1 35.58 91 39.35 K11-8 37.00 3. 35.58 Proj.tud kaablitrass, kuni 4 kaablit trassis Ø 37.62 W1.1 37.66 Proj.tud reservtoru d110 37.00 Ø200 SN8 L=19.0m Proj.tud maakilp sokliga i=0.005 Demonteeritav 39.25 DRENAAŽIPUMPLA DVP-1 37.45 Proj.tud pollarvalgusti (RGB) Ø1600, H=4.7m, 2-pumbaga (8 l/s, h=10m) 35.55 39.10 38.21 D11-17 Proj.tud tänavavalgusti konsooliga OL.OLEV SISEND TAMPONEERIDA Proj.tud prožektormast (4 valgustit traaversil) Proj.tud prožektormast (5 valgustit traaversil) Proj.tud prožektormast (7 valgustit traaversil) Proj.tud prožektormast (2 valgustit traaversil) Proj.tud tabloo 230W (wifi) Proj.tud MAANDUS Tähis Muudatus Teostaja Kuupäev TÖÖ NIMETUS TELLIJA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI STAADIONI REKONSTRUEERIMINE KLM PROJEKT OÜ AADRESS JOONIS KOOLI TN 5, RÄPINA, RÄPINA VALD PÕLVA MAAKOND VÄLISVÕRKUDE ASENDIPLAAN Smart Pipes OÜ VASTUTAV SPETSIALIST V.LOORENTS Registrikood 11979398 PROJEKTEERIJA FAILI NIMI tel +372 526 8802 20027_PP_VK_välisvõrk.dwg [email protected] V.LOORENTS Majaka tn 44-9, Tallinn, Harjumaa, 11412 OSA STAADIUM KUUPÄEV TÖÖ NR MÕÕTKAVA JOONISE NR JOONISTE ARV MTR EEP001966, EPE000622 VK PP 11.09.2020 20027 1:500 VVK-1  Henri Vosokovski Räpina Vallavalitsus Teie 15.09.2020 [email protected] Kooli 1 Meie 15.09.2020 nr 15-2/20/42439-2 Räpina vald, 64504, Räpina, Põlva maakond Räpina linnas Kooli tn 5 kinnistu staadioni rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Põlva maakonna Räpina valla Räpina linna Kooli tn 5 kinnistu (katastritunnus 70501:004:0403) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 229120). Kinnistu asub riigitee nr 65 Võru – Räpina (edaspidi riigitee) km 43,69-43,91 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja Räpina Ühisgümnaasiumi staadioni, reoveekanalisatsiooni, külmaveetorustiku, drenaažitorustiku ja sademevee kanalisatsiooni ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on järgmised projektid: 1. KLM Projekt OÜ projekt „Põlva maakond, Räpina vald, Räpina Ühisgümnaasiumi staadioni rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr 2420); 2. OÜ Smart Pipes projekt „Räpina Ühisgümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine. Põhiprojekt. Veevarustus ja kanalisatsioon“ (töö nr 20027, peaprojekteerija KLM Projekt OÜ); 3. KLM Projekt OÜ projekt „Põlva maakond, Räpina vald, Räpina ÜG staadioni elektriseadmete põhiprojekt“ (töö nr 2420-1). Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 18.10.2019 kirjaga nr 15- 2/19/45838-2. Oleme projektiga tutvunud ning edastasime projekteerijale oma arvamuse 05.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/24583-2. Kooskõlastamiseks esitatud projekti koosseisus puuduvad kasutusala plaanid (vt meie projekteerimistingimuste eelnõule esitatud ettepanekud p 8). Jalgtee ehitamiseks riigitee alusele maale on vajalik sõlmida isikliku kasutusõiguse leping. Palume koostada kasutusala plaan ja saata see Maanteeameti teemaa osakonnale koos kasutusõiguse lepingu sõlmimise taotlusega. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et hiljemalt staadioni kasutusloa väljastamise hetkeks on meile edastatud projekteeritud jalgtee kasutusala plaanid. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasolevate tänavate (Kooli ja Aia tn) kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 2420_PP_TL-3-01_seletuskiri 2. 2420_PP_TL-4-02_asendiplaan 3. 2420_PP_TL-4-03_liikluskorraldus 4. 24201_PP_EL-3-01_seletuskiri 5. 24201_PP_EL-4-02_asendiplaan 6. 20027_PP_VK-3-01_seletuskiri 7. 20027_PP_VK-4-01_VVK-1-valisvork Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)