Kiri

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Martin Lengi Teie: 11.09.2020 nr 1- Maanteeamet 19/20/41846-1 Meie: 16.09.2020 nr 2.1.- 5/20/3232 Tee elukaare andmete töötlemisest Tänan, et küsite Andmekaitse Inspektsiooni arvamust andmekogu loomise osas. Teie kirjeldatud tee elukaare infosüsteemi andmekoosseis ei mahuks olemasoleva teeregistri asutamise normi alla, vaid eeldaks ehitusseadustiku § 103 muutmist. Seda põhjusel, et esiteks sisaldab tee elukaare infosüsteem sisaldab palju isikuandmeid ning teiseks ei kuuluks isikuandmed ega ka ilmselt paljud muud andmed (nt lepingud tervikuna, mis sisaldavad töövõtja ärisaladust) avalikustamisele. Teeregistri andmed aga on ehitusseadustiku § 103 kohaselt avalikud. Soovite ka arvamust, et kas tee elukaare infosüsteem võiks olla teeregistriga ühendatud. Kindlasti ei ole põhjust, miks ei võiks. Kuid samas võib tee elukaare infosüsteem jääda ka eraldi, arvestades, et see sisaldaks, erinevalt teeregistrist, üksnes riigiteede andmeid. Lisaks on tee elukaare infosüsteemil siiski oma, erinev eesmärk – tee ehitamise ja korrashoiu korraldamine. Küsite ka, et kas tee elukaare infosüsteem võiks olla asutusesisene infosüsteem või peaks olema asutatud andmekoguna, st seaduse alusel. Oleme andmekogude juhendis selgitanud, et asutused ei töötle andmeid üksnes andmekogudes, vaid ka nende väliselt. Samas oleme välja toonud ka mõned kriteeriumid, millest lähtuda selle otsustamisel, kas andmekogu vajaks seaduse tasandil õiguslikku regulatsiooni. Nii näiteks oleks mõistlik asutada seadusega andmekogu, mis oma püsiva iseloomu ja andmete väärtuse tõttu omab pikaajalist säilitusväärtust. Seadusega reguleerimist vajab kindlasti selline infosüsteem, kus isikuandmete töötlemine loob täiendava eraelu riive võrreldes sellega, mida võiks eeldada asutuse ülesannete pealt. Teatavasti tuleb põhiõiguste riive sätestada seaduse tasandil. Mõistagi on see paljuski hinnanguline otsustus, kas infosüsteemis andmete töötlemine kujutab endast suuremat riivet võrreldes sellega, kui sellist infosüsteemi ei oleks. Kindlasti on see nii siis, kui isikuandmeid säilitatakse pikaajaliselt või kui infosüsteemis luuakse täiendavaid tehnilisi funktsioone, mis võimaldavad inimest profileerida või automaatselt kontrollida. Kui vaadata Teie välja toodud andmekoosseisu, siis neid andmeid töötleks Maanteeamet oma seadusjärgsete ülesannete täitmiseks paratamatult ka siis, kui tee elukaare infosüsteemi ei eksisteeriks. Sel juhul tuleks dokumendid lihtsalt registreerida dokumendihaldussüsteemis ning neid hoitaks ilmselt asutusesisestes failikaustades. Sellest vaatenurgast vaadatuna ei kujuta nende andmete infosüsteemi kandmine täiendavat eraelu riivet. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Teisalt olete välja toonud, et infosüsteem hakkaks andmeid pärima vähemalt 8 teisest andmekogust, kusjuures 4 neist päritaks ka isikuandmeid. Nagu e-kirjavahetuses ka selgitasin, ei ole andmekogust andmete väljastamine piiratud andmekoguga, st andmeid võidakse väljastada ka ühekordse päringuga vms. St teisest andmekogust andmete saamise eelduseks ei ole andmekogu asutamine. Küll aga tuleb arvestada sellega, et isikuandmete kaitse üldmäärus (art 12 ja 14) nõuab, et inimest teavitatakse andmete töötlemisest viivitamatult peale andmete saamist, kuid hiljemalt 1 kuu jooksul. Teavitama ei pea, kui andmete töötlemine (saamine) on liikmesriigi õiguses selgesõnaliselt ette nähtud (IKÜM art 14 lg 5 p c). Kui Maanteeamet ei soovi hakkama inimesi teavitama sellest, et nende kohta on andmeid päritud ja töödeldakse, tuleks tee elukaare infosüsteem siiski asutada seaduse alusel ning põhimääruses välja tuua, et kust registritest mis andmeid saadakse ning kaua ning mis eesmärgil töödeldakse. Tõsi, alternatiiv oleks, et andmete edastamine Maanteeametile on reguleeritud andmeid väljastava andmekogu põhimääruses, kuid siin tuleb arvestada, et ei kinnistusraamatu, äriregistri ega rahvastikuregistri õigusaktides seda ei tehta. Seda seisukohta, et andmete vahetamine andmekogude vahel peaks põhimäärustes olema kajastatud (et täita IKÜM art 12-14 kohustusi), toetab mulle teadaolevalt ka Justiitsministeerium, kes on koostamas andmekogude teemal analüüsi. Lisaks tooksin välja veel ühe probleemi, millega andmekogusid RIHAs kooskõlastades kokku puutun. Nimelt on riik loonud palju infosüsteeme, mis teenindavad üksnes riigi enda vajadusi, samas kui omavalitsustel on samasugused vajadused. Omavalitsuste võimekus ise endale infosüsteeme luua on väga erinev. Nii on näiteks Tallinna Linn loonud endale ise pea kõikides valdkondades riigi andmekogude kõrvale oma infosüsteemi. Samas kui väikesed omavalitsused peavad ilma hakkama saama. Tee elukaare infosüsteem on, nagu aru saan, mõeldud tee ehitamise ja korrashoiu planeerimiseks. See ei ole üksnes riigi ülesanne, vaid samavõrd omavalitsuse ülesanne. Seega tasuks kaaluda, kas sama infosüsteemi saaksid kasutada ka omavalitsused oma teede haldamiseks. Loodan, et sain selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha järelevalve juht peadirektori volitusel 2 (2)