ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Martin Lengi Teie: 11.09.2020 nr 1-
Maanteeamet 19/20/41846-1
Meie: 16.09.2020 nr 2.1.-
5/20/3232
Tee elukaare andmete töötlemisest
Tänan, et küsite Andmekaitse Inspektsiooni arvamust andmekogu loomise osas.
Teie kirjeldatud tee elukaare infosüsteemi andmekoosseis ei mahuks olemasoleva teeregistri
asutamise normi alla, vaid eeldaks ehitusseadustiku § 103 muutmist. Seda põhjusel, et esiteks
sisaldab tee elukaare infosüsteem sisaldab palju isikuandmeid ning teiseks ei kuuluks
isikuandmed ega ka ilmselt paljud muud andmed (nt lepingud tervikuna, mis sisaldavad
töövõtja ärisaladust) avalikustamisele. Teeregistri andmed aga on ehitusseadustiku § 103
kohaselt avalikud.
Soovite ka arvamust, et kas tee elukaare infosüsteem võiks olla teeregistriga ühendatud.
Kindlasti ei ole põhjust, miks ei võiks. Kuid samas võib tee elukaare infosüsteem jääda ka
eraldi, arvestades, et see sisaldaks, erinevalt teeregistrist, üksnes riigiteede andmeid. Lisaks on
tee elukaare infosüsteemil siiski oma, erinev eesmärk – tee ehitamise ja korrashoiu
korraldamine.
Küsite ka, et kas tee elukaare infosüsteem võiks olla asutusesisene infosüsteem või peaks
olema asutatud andmekoguna, st seaduse alusel. Oleme andmekogude juhendis selgitanud, et
asutused ei töötle andmeid üksnes andmekogudes, vaid ka nende väliselt. Samas oleme välja
toonud ka mõned kriteeriumid, millest lähtuda selle otsustamisel, kas andmekogu vajaks
seaduse tasandil õiguslikku regulatsiooni. Nii näiteks oleks mõistlik asutada seadusega
andmekogu, mis oma püsiva iseloomu ja andmete väärtuse tõttu omab pikaajalist
säilitusväärtust. Seadusega reguleerimist vajab kindlasti selline infosüsteem, kus isikuandmete
töötlemine loob täiendava eraelu riive võrreldes sellega, mida võiks eeldada asutuse
ülesannete pealt. Teatavasti tuleb põhiõiguste riive sätestada seaduse tasandil. Mõistagi on see
paljuski hinnanguline otsustus, kas infosüsteemis andmete töötlemine kujutab endast
suuremat riivet võrreldes sellega, kui sellist infosüsteemi ei oleks. Kindlasti on see nii siis, kui
isikuandmeid säilitatakse pikaajaliselt või kui infosüsteemis luuakse täiendavaid tehnilisi
funktsioone, mis võimaldavad inimest profileerida või automaatselt kontrollida.
Kui vaadata Teie välja toodud andmekoosseisu, siis neid andmeid töötleks Maanteeamet oma
seadusjärgsete ülesannete täitmiseks paratamatult ka siis, kui tee elukaare infosüsteemi ei
eksisteeriks. Sel juhul tuleks dokumendid lihtsalt registreerida dokumendihaldussüsteemis
ning neid hoitaks ilmselt asutusesisestes failikaustades. Sellest vaatenurgast vaadatuna ei
kujuta nende andmete infosüsteemi kandmine täiendavat eraelu riivet.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Teisalt olete välja toonud, et infosüsteem hakkaks andmeid pärima vähemalt 8 teisest
andmekogust, kusjuures 4 neist päritaks ka isikuandmeid. Nagu e-kirjavahetuses ka selgitasin,
ei ole andmekogust andmete väljastamine piiratud andmekoguga, st andmeid võidakse
väljastada ka ühekordse päringuga vms. St teisest andmekogust andmete saamise eelduseks ei
ole andmekogu asutamine. Küll aga tuleb arvestada sellega, et isikuandmete kaitse üldmäärus
(art 12 ja 14) nõuab, et inimest teavitatakse andmete töötlemisest viivitamatult peale andmete
saamist, kuid hiljemalt 1 kuu jooksul. Teavitama ei pea, kui andmete töötlemine (saamine) on
liikmesriigi õiguses selgesõnaliselt ette nähtud (IKÜM art 14 lg 5 p c). Kui Maanteeamet ei
soovi hakkama inimesi teavitama sellest, et nende kohta on andmeid päritud ja töödeldakse,
tuleks tee elukaare infosüsteem siiski asutada seaduse alusel ning põhimääruses välja tuua, et
kust registritest mis andmeid saadakse ning kaua ning mis eesmärgil töödeldakse. Tõsi,
alternatiiv oleks, et andmete edastamine Maanteeametile on reguleeritud andmeid väljastava
andmekogu põhimääruses, kuid siin tuleb arvestada, et ei kinnistusraamatu, äriregistri ega
rahvastikuregistri õigusaktides seda ei tehta.
Seda seisukohta, et andmete vahetamine andmekogude vahel peaks põhimäärustes olema
kajastatud (et täita IKÜM art 12-14 kohustusi), toetab mulle teadaolevalt ka
Justiitsministeerium, kes on koostamas andmekogude teemal analüüsi.
Lisaks tooksin välja veel ühe probleemi, millega andmekogusid RIHAs kooskõlastades kokku
puutun. Nimelt on riik loonud palju infosüsteeme, mis teenindavad üksnes riigi enda vajadusi,
samas kui omavalitsustel on samasugused vajadused. Omavalitsuste võimekus ise endale
infosüsteeme luua on väga erinev. Nii on näiteks Tallinna Linn loonud endale ise pea kõikides
valdkondades riigi andmekogude kõrvale oma infosüsteemi. Samas kui väikesed
omavalitsused peavad ilma hakkama saama. Tee elukaare infosüsteem on, nagu aru saan,
mõeldud tee ehitamise ja korrashoiu planeerimiseks. See ei ole üksnes riigi ülesanne, vaid
samavõrd omavalitsuse ülesanne. Seega tasuks kaaluda, kas sama infosüsteemi saaksid
kasutada ka omavalitsused oma teede haldamiseks.
Loodan, et sain selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha
järelevalve juht
peadirektori volitusel
2 (2)