Kiri

agorek oü Reg. Nr. EP 10932302-0001 Lääne-Virumaa Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss 73 602 Tel: 56 477 439 e-mail: [email protected] TÖÖ NR: 2010 762 TELLIJA: Kaja Kerman Tel: 5590 9613 e-mail: [email protected] Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste Aadress: küla Veski TÄITJA: OSAÜHING AGOREK KUUPÄEV: 10.10.2019 VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Aadress: Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski PROJEKT: TAAVI LEOLA VOLITATUD SPETSIALIST: VELLO LUTS  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski SISUKORD 1. Töökirjeldus .....................................................................................................- 4 - 2. Üldosa ..............................................................................................................- 4 - 2.1. Ehitusprojekti koostamise alused ..............................................................- 5 - 2.2. Eeskirjad ja määrused ...............................................................................- 5 - 2.3. Ehitustööde tegemine ................................................................................- 5 - 2.4. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine ....................................................- 6 - 2.5. Projektlahenduste muutmine .....................................................................- 6 - 3. Koormused .......................................................................................................- 6 - 3.1. Üldkoormused ...........................................................................................- 6 - 3.2. Põrandate ja vahelagede kasuskoormused ................................................- 6 - 4. Asendiplaaniline lahendus ...............................................................................- 6 - 5. ÜKSIKELAMU ...............................................................................................- 7 - 5.1. Tehnilised andmed ....................................................................................- 7 - 5.2. Arhitektuurne lahendus .............................................................................- 8 - 5.3. Konstruktiivne lahendus ...........................................................................- 9 - 5.3.1. Üldosa ................................................................................................- 9 - 5.3.2. Normdokumendid konstruktsioonidele..............................................- 9 - 5.3.3. Vundamendid ...................................................................................- 10 - 5.3.4. Välissein ...........................................................................................- 10 - 5.3.5. Katus ................................................................................................- 10 - 5.3.6. Põrandad ..........................................................................................- 11 - 5.3.7. Avatäited ..........................................................................................- 11 - 5.4. Ventilatsioon ...........................................................................................- 12 - 5.5. Küte .........................................................................................................- 12 - 5.6. Veevarustus .............................................................................................- 12 - 5.7. Kanalisatsioon .........................................................................................- 13 - 5.8. Elektrivarustus ........................................................................................- 15 - 5.9. Energiatõhusus ........................................................................................- 17 - 6. ABIHOONE ...................................................................................................- 17 - 6.1. Arhitektuurne lahendus ...........................................................................- 17 - 6.2. Konstruktiivne lahendus .........................................................................- 18 - 6.2.1. Üldist ................................................................................................- 18 - 6.2.2. Vundamendid ...................................................................................- 19 - 6.2.3. Välissein ...........................................................................................- 19 - 6.2.4. Katus ................................................................................................- 19 - 6.2.5. Põrandad ..........................................................................................- 19 - 6.2.6. Avatäited ..........................................................................................- 20 - 6.3. Ventilatsioon ...........................................................................................- 20 - 6.4. Veevarustus .............................................................................................- 20 - 6.5. Kanalisatsioon .........................................................................................- 21 - 6.6. Elektrivarustus ........................................................................................- 23 - 6.7. Energiatõhusus ........................................................................................- 24 - 7. Keskkonnakaitse ............................................................................................- 25 - Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 2 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 8. Tulekaitseabinõud ..........................................................................................- 25 - 8.1. Üldosa .....................................................................................................- 25 - 8.2. Elumaja ...................................................................................................- 25 - 8.2.1. Projekteeritavate ehitiste tulekaitsetasemed ....................................- 25 - 8.3. Abihoone .................................................................................................- 26 - 8.3.1. Projekteeritavate ehitiste tulekaitsetasemed ....................................- 26 - 8.4. Küttesüsteemi tuleohutus ........................................................................- 26 - 8.5. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ...........................................................- 27 - 9. Heakorrastus ja haljastus ................................................................................- 27 - 10. Ehituskorraldus ja dokumenteerimine .........................................................- 27 - JOONISED 01 Asendiplaan 02 I korruse plaan 03 II korruse plaan 04 Lõige A – A 05 Lõige B – B 06 Otsvaated 07 Pikivaated 08 Abihoone plaan 09 Abihoone lõige C – C 10 Abihoone vaated Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 3 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski SELETUSKIRI 1. Töökirjeldus Käesoleva projekti koostamise aluseks ja lähtematerjalideks on geodeetiline alusplaan (Geodeesia OÜ, töö nr GE-1654, 22.02.2019), Kambja vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused (nr 1811802/06163) ning tellijapoolne lähteülesanne. Hooned on planeeritud Tartu maakonda Kambja valda Vana-Kuuste külasse Veski katastriüksusele (28204:004:0029). Projekt on koostatud elamu ja selle teenindamiseks mõeldud abihoone (töötuba, auto varjualune, saun) ehitamiseks. 2. Üldosa Käesoleva projekti joonised, seletuskiri, eelarve jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust/ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma kirjalikult projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks. Ehitaja peab tajuma hoone terviklikkust ning teostama ehitustööd loogilises järjekorras, arvestades ilmastikuolusid, ehitusfüüsikalisi ja -tehnilisi nõudeid. Ehitaja peab omama piisavat kvalifikatsiooni ning olema kursis kõikide ehitusel kasutatavate ehitusmaterjalide ja -konstruktsioonide paigaldus- ja käsitlusjuhenditega. Need tuleb hankida ehitusmaterjalide, -konstruktsioonide tootjatelt või tarnijatelt. Kasutatavatel materjalidel või nende pakenditel/saatedokumentidel peab olema märge, mille alusel on võimalik kontrollida toodete vastavust kehtivatele nõuetele/projektile. Enne ehituse tööettevõtulepingu sõlmimist Tellijaga kohustub ehitaja esitama Tellijale kirjaliku nimekirja projektis esinevate vastuolude, vigade (kaasa arvatud tööde mahud), ebakõlade ja muudatusettepanekute kohta. Pärast ehituse töövõtulepingu allkirjastamist ehitaja poolt eeldatakse, et:  ehitaja on piisavalt tutvunud projektiga;  kontrollinud projektis esitatud töömahtusid;  võrrelnud tabelites, skeemidel ja plaanidel esitatud dimensioone, materjalide ja seadmete koguseid ning  tal ei ole selle teostatavuse/lahenduste õigsuse ning tööde mahtude suhtes pretensioone. Hiljem avastatud erinevused ja ehitaja töövõtetest sõltuvad tegelikult vajalike materjalide kogused ei anna õigust pretensioonide esitamiseks. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 4 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 2.1. Ehitusprojekti koostamise alused Käesoleva ehitusprojekti koostamise aluseks on järgmised kehtivad seadused ja nende alusel koostatud muud õigusaktid sh:  Riigikogu poolt välja antud ”Ehitusseadustik”, vastu võetud 11.02.2015  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusega nr. 97 “Nõuded ehitusprojektile”.  Sotsiaalministri määrus nr.42 (vastu võetud 04.03.2002 a.), “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”  Majandus- ja taristuministri määrus nr.85 (vastu võetud 02.07.2015 a.), “Eluruumile esitatavad nõuded ”  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr.63 (vastu võetud 11.12.2018 a.), “Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”;  Siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“;  EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”  EVS 812-3:2013/A1:2015 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”  EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused;  EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus;  EVS-EN 1991-1-4:2005/AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus;  EVS-EN 1992-1-1/NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks;  EVS-EN 1997-1:2005/AC2009 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad  EVS-EN 1997-2:2007/AC2010 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. 2.2. Eeskirjad ja määrused Ehituse käigus tuleb kinni pidada Eesti Vabariigi territooriumil asjasse puutuvatest seadusandlusest, määrustest, eeskirjadest ja selleks volitatud ametiisikute ettekirjutustest. Töövõtja peab järgima kõiki materjalide tarnijate poolt toote kasutamiseks esitatud tingimusi. 2.3. Ehitustööde tegemine Juhul, kui erilepetes ei ole nimeliselt teisiti määratud, kuuluvad töövõttu kõik töövõtulepingus määratletud tööd, nende tegemiseks vajalikud ehitusmaterjalid, tooted ja mehhanismid, kohustused ja õigused. Juhul, kui erilepetes ei ole teisiti määratud, kuuluvad töövõttu ka need tööd ja kohustused, mida ei ole töövõtulepingus eriliselt mainitud, kuid mis on ehitustraditsioone silmas pidades vajalikud õnnestunud töötulemuse saavutamiseks. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 5 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Juhul, kui töödokumentatsioonis puudub selgitus montaaži või materjali kohta, tuleb juhinduda kehtivatest ehitusnormidest ja üldiselt kasutusel olevatest töömeetoditest. Enne tööde alustamist peab töövõtja veenduma, et tööd saab teha vastavalt projekti dokumentidele. Töövõtja peab esitama tellijale omapoolse garantiiaja antud objekti ehitustöödele üldiselt ning vajadusel üksikutele tööliikidele (niiskuskaitse tööd, …) ja seadmetele ning toodetele eraldi. 2.4. Ehitusmaterjalide kaitse ja ladustamine Ehitusplatsile toodud materjalid ja tooted ladustatakse ja kaitstakse valmistaja ettekirjutuste järgi, et vältida nende riknemist või muid kahjustusi. 2.5. Projektlahenduste muutmine Töövõtjal on õigus teha projekti muudatusi seda ise finantseerides. Muudatus või korrektuur peab olema projekti koostanud projekteerija poolt alla kirjutatud ja esialgse projekti koostanud projekteerijaga kooskõlastatud. 3. Koormused 3.1. Üldkoormused Tuulekoormuse leidmine toimub vastavalt standardile EVS-EN 1991-1- 4:2007.Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4:Üldkoormused. Maastikutüüp on tagavara kasuks II. Hoone kõrgus maapinnast 8,0 m. Lumekoormuse leidmine toimub vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. Tartumaal on standardi järgi normatiivne lumekoormus maapinnal 1,5 kN/m2, lumekoormus katusel 1,2 kN/m2. 3.2. Põrandate ja vahelagede kasuskoormused Ehitise korruse põrandate projekteerimisel tuleb arvestada järgmiste kasuskoormustega (normatiivne lauskoormus):  Eluruumid (klass A) qk= 3 kN/m2 (klass A qk= 2 kN/m2, esitatud antud projektis tagavara kasuks). 4. Asendiplaaniline lahendus Elamu on planeeritud olemasolevast elamust ca 20 m kirdesuunas. Juurdepääs on tagatud olemasolevat mahasõitu kasutades. Abihoone on planeeritud risti olemasoleva elamuga ca 14 m kaugusele. Hooned jäävad naaberkinnistust 5 m kaugusele. Abihoone paikneb teekaitsevööndis. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute (müra, õhusaaste, vibratsioon) leevendusmeetmeid ette nähtud ei ole. Hoonele paigaldatakse piisava helipidavusega aknad Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 6 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski ja uksed. Tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada meetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks. Leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maale. Abihoone ja riigitee vahelise ala laiuseks on ca 11 m, mis on kaetud muruga ning suhteliselt tasane ning on seetõttu piisav abihoone katuselt ja platsidelt tuleva sadevee immutamiseks ning seetõttu ei valgu sadeveed ka riigitee alusesse muldkehasse, täiendavaid meetmeid sadevete kogumiseks ei ole vaja rakendada. Abihoone ja elamuesine plats on planeeritud katta sillutiskividega. Elekter saadakse olemasolevast, ca 24 m kaugusel asuvast liitumispunktist, elamuni veetakse maakaabel. Vesi saadakse ca 30 m kaugusel asuvast olemasolevast puurkaevust. Reovee kogumiseks ehitatakse abihoone ja maantee vahele kogumiskaev mahutavusega 20 m3. Prügikonteiner paigutatakse abihoone nurga juurde betoonalusele. Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse, elamu ümbrus haljastatakse muruga. Kinnistu on ca 0,5 m tõusuga naaberkinnistu poole, seega on välistatud sadevete sattumine naaberkinnistule. Mõlema hoone absoluutne kõrgusmärk on planeeritud ±0,00=75,80. 5. ÜKSIKELAMU 5.1. Tehnilised andmed Ehitise kasutamise otstarve on 11101 üksikelamu. Ehitisealune pind: 150,2 m2 Suletud netopind: 163,7 m2 Korruselisus: 1 Kõrgus: 8,0 m Absoluutne kõrgus: 83,5 Pikkus: 14,4 m Laius: 10,4 m Maht: 866 m3 Köetav pind: 163,7 m2 Tehnopind: 6,3 m2 Tulepüsivusklass: TP3 Ehitise kasutusiga: 50 aastat. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 7 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 5.2. Arhitektuurne lahendus Ehitise kavandatav eluiga vastavalt EVS-EN 1990:2002 on 50 aastat. Tegemist on lihtsa plaanilahendusega ristkülikukujulise viilkatusega kahekorruselise hoonega, mille ühte otsa on planeeritud terrass ja rõdu. Elamu hoovipoolsele küljele on planeeritud vintskapp. Hoonele on planeeritud lintvundament vundamendiplokkidest, mis soojustatakse 500 mm EPS 100 plaatidega ning krohvitakse. Seinad laotakse Bauroc 300 plokkidest. Vundamendi maapealne osa krohvitakse (sokli osa värvus helehall RAL 7035 või analoog). Välisseinad viimistletakse puitlaudisega, toon 576X (A/2) Tikkurila Feelings ja 603X (A/1) Tikkurila Feelings. Mittekandvad vaheseinad ehitatakse vastavalt vajadusele puit- või metallkarkassile. Samuti võib kasutada Bauroc 100 mm ehitusplokke. Lae ja katuse kandvaks konstruktsiooniks on puitsarikad sammuga 600 mm. Katusekatte materjaliks eterniit RR32. Aknad ja uksed on PVC-raamidel, klaasid kolmekordsest klaaspakettidest. Avatäidete välisosa toon on valge. Seina kihid väljapoolt sissepoole (soojajuhtivus Umin=0,18 W/(m2*K)): Välisvoodrilaud Roov 25×100 mm Tuuletõkkeplaat VKL 13 (soojaerijuhtivus 0,032 W/mK) Karkass 50×100 mm Kivivill 100 mm (soojaerijuhtivus 0,032 W/mK) Bauroc 300 (soojaerijuhtivus 0,10 W/mK) Pahtel Värv/tapeet Katusekihid väljapoolt sissepoole on: Eterniit RR32 Puitroov 50×50 mm s. 300 mm Distantsliist 25×50 Katuse aluskate Sarikas 200×75 s.600 mm. Vahelae konstruktsioon (soojajuhtivus Umin=0,18 W/(m2*K)): Soojustus puistevill 400 mm (soojaerijuhtivus 0,042 W/mK) Puittala 50×200 s. 600 mm OSB plaat 8 mm (soojaerijuhtivus 0,018 W/mK) Roov 18×45 mm Sisevoodrilaud või kipsplaat. Põrandakonstruktsioon on (U=0,14 W/(m2*K)): Laminaatparkett Betoon 100 mm C25/30 (põrandaküttetoru) Armatuurvõrk B500B d=6 mm c/c150 mm EPS 100 100+100 mm (soojaerijuhtivus 0,037 W/mK) Tihendatud liiv 250 mm (elastsusmoodul 100 MPa) Mineraalne aluspinnas. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 8 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Hoone kütmiseks on planeeritud põhiküttena maasoojuspump, lisaküttena kamin ning pliit koos soojamüüriga. Küttekandjaks on esimesel korrusel põrandaküttetorustik, teisel radiaatorid. Ventilatsioon on lahendatud soojustagastusega sundventilatsiooniga. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB. Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB. Välispiirete keskmine õhulekkearv ei tohi ületada energiatõhususe miinimumnõuete vastavusele tõendamiseks teostatud energiaarvutuses kasutatud väärtust. Välisseinte soojusjuhtivusarv U=0,18 W/(m2*K). Katuslae soojusjuhtivusarv U=0,15 W/(m2*K). Akende soojusjuhtivusarv U=1,0 W/(m2*K). Põranda soojusjuhtivusarv U=0,14 W/(m2*K). Välisukse soojusjuhtivusarv U=1,1 W/(m2*K). 5.3. Konstruktiivne lahendus 5.3.1. Üldosa Ehitise osa alla jääv huumusekiht eemaldatakse, vastavalt vajadusele täidetakse ehitise alune pind kruusa ja liivaga. Kokkukogutud pinnast kasutatakse tulevikus kinnistu ümbruse planeerimisel. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja määrustele. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda valla jäätmehoolduseeskirjast. Tööde organiseerimisel tuleb lähtuda objekti iseloomust. Vastavalt vajadusele tuleb objekt ümbritseda piirdeaiaga. Tööde ajutise peatamise hetkel ei tohi jääda alles ohtlikke kandekonstruktsioone. Objektil viibivad isikud peavad kandma kaitsekiivrit ja olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest. Ohutuse eest ehitusobjektil vastutab töövõtja. Enne tööde teostamist koostada konstruktiivne tööprojekt. 5.3.2. Normdokumendid konstruktsioonidele  EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015+NA:2015 Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.  EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist.  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks.  EVS-EN 1996-3:2006+NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus.  EVS-EN 1015-1:2004/A1:2007 Müürimörtide katsemeetodid. Osa 1: Terastikulise koostise määramine (sõelanalüüs). Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 9 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski  EVS-EN 1997-1:2005/AC2009 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad EVS-EN 1997-2:2007/AC2010 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine. Enne ehituse algust koostatakse konstruktiivne tööprojekt. 5.3.3. Vundamendid Vundament ehitatakse 300 mm vundamendiplokkidest või 300 mm FIBO kergplokkidest. Plokkide alla rajatakse taldmik 200×600 mm. Sokkel soojustatakse 50 mm EPS Sokkel plaatidega ning krohvitakse ja värvitakse helehalliks. 5.3.4. Välissein Seinad laotakse 300 mm kergplokkidest. Seina kihid väljapoolt sissepoole on:  Välisvoodrilaud  Roov 25×100 mm  Tuuletõkkeplaat VKL 13  Karkass 50×100 mm  Kivivill 100 mm  Bauroc 300  Pahtel  Värv/tapeet Siseseinad ehitatakse kas puit- või kipskarkassile või laotakse 100 mm plokkidega otse põrandabetoonile. Vajadusel paigaldatakse heliisolatsioonitõttu vaheseintesse villaplaadid. Siseseinad viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele. Ruumide seinad tapeet ja värv. Pesuruum plaaditakse keraamiliste plaatidega. Materjalide kasutamisel ja paigaldamisel lähtutakse tootja poolsetest juhistest. 5.3.5. Katus Katuse kandev konstruktsioon ehitatakse puitsarikatele. Katuse kalle on 42 kraadi. Soojustamata osa katusekihid väljapoolt sissepoole on:  Eterniit RR32  Puitroov 50×50 mm s. 300 mm  Distantsliist 25×50  Katuse aluskate  Sarikas 200×75 s.600 mm. Soojustatud osa katusekihid väljapoolt sissepoole on:  Eterniit RR32  Puitroov 50×50 mm s. 300 mm  Distantsliist 25×50  Katuse aluskate Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 10 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski  Sarikas 200×75 s.600 mm.  Puitpruss 50×100 s.400 mm  Mineraalvill 200+100 mm  Aurutõkkepaber  Siseviimistlusplaat (laud) Katusele rajatakse lumetõkke konstruktsioon ja vihmavee kogumissüsteem. Ehitise vahelagi ehitatakse puittaladele. Vahelae konstruktsiooniks on:  Parkett (Parketi aluskate)  OSB 3 21 mm  Soojustus mineraalvill  Vahelaetalad  Aurutõkkepaber  Distantsliist 32×75 s. 400 mm  2×Siseviimistlusplaat 5.3.6. Põrandad Põrandakonstruktsiooniks on:  Puitparkett (parketi aluskate);  Betoon 100 mm C25/30 (põrandaküttetoru);  Armatuurvõrk B500B d=6 mm c/c150 mm;  Ehituskile;  EPS 100 100+100 mm;  Tihendatud liiv 250 mm (elastsusmoodul 100 MPa);  Mineraalne aluspinnas. Kõik betoonpõrandad eraldada jäikadest konstruktsioonidest vuugilindiga. 5.3.7. Avatäited Avatäideteks on PVC pakettaknad, puitraamidel katuseaknad ja PVC raamil välisuks. Avatäited paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Tabel 1. Avatäited elamu fassaadil Tähis Ava mõõt (mm) Arv Märkused Aken A-1 1600×1200 1 Aken A-2 800×1300 2 Aken A-3 1600×1300 4 Aken A-4 1800×2000 1 Aken A-5 500×1200 2 Aken A-6 1200×1200 2 Aken KA-1 800×1400 4 VU-1 900×2050 1 Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 11 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 5.4. Ventilatsioon Ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine;  EVS 812-2:2014 Ehitise tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on ventilatsioonisüsteemi kavandatud eluiga 50 aastat. Ventilatsiooniõhu orienteeruv arvutuslik energiavajadus on 63,3 kWh/(m2×a). Ventilatsioon toimib soojusvahetiga sundventilatsiooni agregaadi kaudu, mis paigaldatakse tehnoruumi. Kuna tuletõkkesektsioonid puuduvad, siis ei eraldata ventilatsiooniruumi eraldi tuletõkkesektsiooniks. Õhu välja- ja sissevõtmine on planeeritud väliseina räästa alla. Ventilatsiooniagregaadi tööaeg on ööpäevaringne. Agregaadi ligikaudne võimsus on 2 kW. Ventilatsioonitorustikuna kasutatakse tsinkplekist spiraalvaltsiga ümartorusid. Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida, et vähendada torustikus soojakadusid ning niiskuse kondenseerumist. Ventilatsioonisüsteemi torustik varustatakse mürasummutiga, et vältida ventileeritavates ruumides müra. Enne ehituse algust koostatakse ventilatsioonisüsteemi kohta tööprojekt. 5.5. Küte Küttesüsteemi projekteerimisel on lähtud EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine. Kütte arvutuslik energiavajadus on 63,3 kWh/(m2×a), tarbevee soojendamise energiavajadus on 25,0 kWh/(m2×a). Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on küttesüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat, küttekatlad 10 aastat. Maakütte välikontuur paigaldatakse vastavalt tootja juhistele ehitise lõunapoolsele küljele. Süsteemi kütteseade paigaldatakse tehnoruumi. Sooja vee jaotussõlm rajatakse ruumi seinale. Küttevesi suunatakse betoonpõrandas asuvasse küttetorustikku. Põranda küttetorustik rajatakse PVC torudest. Liitmikud ja ühendusmuhvid peavad vastama tootja nõuetele. Enne ehitise algust koostatakse küttesüsteemi kohta tööprojekt. 5.6. Veevarustus Veevarustuse projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  EVS 835:2014 „Hoone veevärk“;  EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on veesüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat. Vesi saadakse olemasolevast puurkaevust, mis ei ole keskkonnaregistris arvel. Kaevu asukoht näidatud asendiplaanil. Veemõõdusõlm paigaldatakse tehnoruumi, veemõõdusõlmes on veearvesti Ø16 mm ja vajalik sulgemis-ja tühjendusarmatuur. Vastavalt Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 12 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski normidele on hoone maksimaalne tarbitav veekogus ööpäevas 1,5 m3/d, millest soojaveekogus 0,6 m3/d. Veevarustussüsteem ehitatakse ringlussüsteemina komposiittorudest (nt.Uponor või analoog). Torude põhimõõdud on 16…32 mm. Torud paigaldatakse vastavalt kehtivatele normidele ja tootja nõuetele. Ehitatav veevarustussüsteem paigaldatakse seinte sisse ja põranda konstruktsioonidesse. Kogu veesüsteem isoleeritakse ja läbiviigud seintest lahendatakse hülssidega. Jaotustorustiku harudele paigaldatakse kuulkraanid. Elekterveesoojendajate külmaveetorudele on ette nähtud täiteventiilid tagasilöögi-, kaitseklapi ja sulguriga ning soojaveetorudele kuulkraanid. Kõikide segistite ja klosetipottide loputuskastide ette kuulkraanid. Kindla ühenduse tagamiseks tuleb plasttorude ühendamiseks kasutada torude tootja poolt pakutavaid ja edasimüüjate poolt soovitatud surve- ja pressliitmikke. Torud tuleb kinnitada nii, et kahjustada ei saaks hoone konstruktsioonid ega torud. Torud ei tohi olla ohtlikud ruumides viibivatele inimeste. Torustikud isoleeritakse vastavalt Hts RYL 2002-le Külm vesi D<49 mm - 20 mm Soe vesi D<49 mm - 40 mm Isolatsiooniks kasutada mineraalvillast isolatsioonikoorikuid, külmaveetorustiku isolatsioon teha aurutõkkega. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Veevarustussüsteemid valmistatakse sellistest materjalidest, mis peavad vastu ka kõige suuremale süsteemi rõhule. Vastavalt Talotekniikka RYL2002 tuleb torustike surveproov teostada siis, kui veetorustik ja ühendused on kõik veel nähtavad. Proovirõhk on vähemalt 1 MPa, kõige alumisest punktist mõõdetuna ja prooviaeg vähemalt 10 minutit. Enne ehitamise algust koostatakse veevarustuse kohta tööprojekt. 5.7. Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“;  EVS 848:2014 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on kanalisatsioonisüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat. Reovee kogumiseks paikaldatakse klaasplastist mahuti mahutavusega 20 m3. Arvestuslik heitvee kogus projekteeritavas ehitises on maksimaalselt 1,5 m3/d. Puurkaevu hooldusala ja kogumismahuti kuja vaheline kaugus on ca 22 m. Kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks kasutatakse PVC NAL SN4 oranže kanalisatsiooni torusid (kasutatakse välitingimustes) ning S14 ja S16 jäikusklassiga halle sisekanalisatsiooni torusid. Kanalisatsioonitorustike lang 3-5 mm/m kohta. Töövõtja kohustuseks on korraldada geodeetiline teenistus objektil (torustike mahamärkimine, jooksev kõrguste kontroll objektil, jooniste koostamine jne.). Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 13 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse asendiplaanilt digitaalselt. Paigaldatakse nii palju tähiseid ja kõrgusmärke, et nende põhjal saab töid teha vastavalt projektile ja fikseerida tehtud töö vastavust projektile. Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, „Kaevetööd“ nõuetest ja järgida üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel tuleb kõigepealt eemaldada kasvumullakiht ja ladustada see eraldi, hilisemaks kasutamiseks haljastustöödel. Väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistöö kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu töö korraldamise. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune liivast tasanduskiht. Olemasolevate kommunikatsioonidega ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Kaevikud peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui sügavusse. Valmis kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Kaeviku põhja tehakse killustikust tera Ø4...16 mm või liivast tera Økuni 8 mm tasanduskiht, min. paksusega 150 mm. Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega tihendusastmeni vähemalt 80 MPa. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peal tehakse liivaga, mis peab vastama toru tasanduskihimaterjalile esitatavatele nõuetele. Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm ja seda ei tihendata mehhanismidega. Algtäidet ei tohi kallata otse torule, vaid paigaldatakse kahele poole toru. Vajaduse korral torud täitmise ajaks ankurdada. Eriti hoolikalt tuleb tihendada torustike alumist poolt toestavad kihid. Tagasitäide teha väljakaevatud mineraalse pinnasega 300 mm paksuste kihtide kaupa ja tihendada 80 MPa-ni. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0,5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid tasanduskihile kogu ulatuses. Tasanduskihti tehakse muhvide kohale süvised, et muhvid ei jääks kandma toru raskust. Paigaldustööde ajaks tuleb torude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Kinnistu kanalisatsioonisüsteem tuleb teha materjalidest, mis on võimalikele esinevatele mõjudele piisavalt vastupidavad nii paigalduse käigus kui hilisemal kasutamisel. Torustik Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 14 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud kogu juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus, et torustik ei oleks normaalsel kasutamisel ohtlik ja ei levitaks halba lõhna. Torud tuleb lõigata mõõtu ja ühendada vastavalt tootevalmistaja juhistele. Lõikamisest tingitud ebatasasused tuleb enne ühendamist kõrvaldada. Muhvühendustes tuleb kasutada ainult selliseid tihendeid, mis on ette nähtud just sellele ühendusviisile. Ühenduste teostamisel tuleb arvestada torustike paisumisega. Kui liitmikühendustele hakkab mõjuma tõmbejõud, tuleb see varustada lukustusega. Kõik kanalisatsioonipüstikud, aga samuti horisontaalsed kollektorid enne vundamendist läbiminekut tuleb varustada puhastusluukide või –korkidega. Plastkanalisatsioonitorude kinnitid ei tohi põhjustada torudel pigistusi või lõikeid. Torude läbiviigud tuleb tihendada tule-, heli- ja niiskuskindlaks. Läbiviigud ei tohi vähendada konstruktsiooni tulepüsivus. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks paigaldatakse torustikule puhastustükid ja – luugid. Süsteemi õhutamine toimub üle katuse pinna viidavate õhutuspüstikute kaudu. Torustiku hooldamiseks paigaldatakse puhastustükid ja –luugid, millele peab olema tagatud juurdepääs. Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on 20 aastat. Enne ehituse algust koostatakse kanalisatsiooni tööprojekt. 5.8. Elektrivarustus Elektrisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5- 51:Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised.  Majandus- ja taristuministri 26.06.2015. a määrus nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elekritööle esitatavad nõuded“.  EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on elektrisüsteemile kavandatud eluiga 20 aastat. Elamu varustatakse elektrienergiaga vastavalt võrguvaldaja poolt koostatud tehniliste tingimuste järgi. Vastavalt tehnilistele tingimustele koostatakse elektri osa kohta elektriprojekt ja teostusjoonised. Kinnistul paikneb elektri liitumiskilp, kust võetakse teine väljavõte. Peaarvestina jööb kasutusse olemasoleva liitumispunkti arvesti. Liitumispunktist tuuakse maaalune elektrikaabel tehnoruumi, kus paikneb põhi elektrikilp koos eraldi arvestiga. Elektrikilbist viiakse elektrijuhtmed jaotuspunktidesse seinte pinnalt (sissefreesituna või karkassi vahel). Elamusse ei paigaldata nõrkvoolusüsteemi. Elamule paigaldatakse igale ruumile laelambid. Vastavalt vajadusele paigaldatakse seinalambid. Igasse ruumi on ette nähtud seinapistikud. Jaotuskeskused on varustatud ülepingekaitsmetega vastavalt standardi nõuetele, keskused peavad olema lukustatavad. Keskuste ees peab olema vaba teenindusruumi min 1,5 m, keskused paigaldatakse selliselt, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi. Peakilp paigaldatakse tehnoruumi, jaotuskeskuse kõrgus põrandast on 1,3 m. Ehitise peakaitse on 16A. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 15 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Maanduskontaktiga pistikupesade klass on 16A, 250 VAC. Niisketes ruumides ette näha pritsmekindlad (IP44) pistikupesad. Kolmefaasiliste pistikupesade ja pistikute kaitsetase peab olema vähemalt IP 34 sisepaigaldusel. Pistikupesade paigalduskõrgus üldiselt põrandast 200 mm. Pistikupesade ahela puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vaskjuhte. Magistraalkaabeldus ning valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete grupiliinid teostada XPJ kaablitega. Installatsioon teostada süvistatult installatsioonitorus, ripplae taga peavad kaablid olema kinnitatud seintele või lakke. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus 1,0 m. Inimeste kaitseks elektrilöögi eest tuleb tagada elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge väärtus alla 50V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamisega, rikkevoolukaitse, potentsiaaliühtlustuse ja kaitsemaanduse olemasoluga. Kõik normaalselt pingevabad voolujuhtivad osad kuuluvad maandamisele, objekti siseselt teostada potentsiaaliühtlustus vastavalt TN-S süsteemile. Ühendada paigaldise maandusega st potentsiaaliühtlustusega peakaitsejuht, peamaandusjuht, ehitisesisesed torustikud, võimaluse korral metalltarindid ja nõrkvoolusüsteemide kapid. Elektritöövõtja peab läbi viima kõik kontrollitoimingud vastavalt standardile EVS-HD 60364-6:2007 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud ning vastavalt „Elektriohutusseadusele“ ja selle rakendusdokumentidele. Elektritöövõtja peab koostama teostusjoonised ja kinnitama need elektritööde juhi allkirjaga. Ühe komplekti jooniseid peab elektritöövõtja paigaldama peakeskusesse kinnitatud dokumendisahtlisse. Elektritöövõtja peab koostama kaetud tööde aktid ja esitama need tellijale ajal, mil on võimalik visuaalselt veenduda tehtud tööde nõuetele vastavuses. Elektritöövõtja peab loovutama järgmised mõõtmis- ja kontrollimistööde protokollid:  Visuaalkontrolli kohta;  Kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontrolli kohta;  Isolatsioonitakistuse kontrolli kohta;  Kaitseseadmete automaatväljalülituse kontrolli kohta;  Rikkevoolukaitsmete kontrolli kohta;  Turvavalgustussüsteemide katsetamise kohta;  Valgustussüsteemide häälestamise kohta;  Maandustakistuse mõõtmise kohta Elektritöövõtja peab tellijale üle andma elektriseadmete kasutusjuhendid. Elektritöövõtja peab organiseerima kasutuselevõtule eelneva kontrolli auditi. Enne ehitustööde algust koostatakse elektri tööprojekt. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 16 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 5.9. Energiatõhusus Hoone projekteerimisel on lähtutud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Hoone ehitatakse õhutihedalt, õhulekkearv ei tohi ületada 1 m³/(h·m²) välispiirde kohta standardi EVS-EN 13829 tingimustel. Enne hoone viimistlemist tuleb läbi viia hoone õhutiheduse mõõtmised. Kui hoone õhulekkearv on suurem kui 1 m³/(h·m²) siis tuleb koostada uued energiaarvutused vastavalt tegelikule hoone õhulekkearvu väärtusele. Energiaarvutuste lähteandmed on toodud projekti lisades. Elamule on väljastatud energiamärgis nr 2011569/00174, energiamärgis B. 6. ABIHOONE Ehitise kasutamise otstarve on 12744 elamu, kooli vms abihoone. Ehitisealune pind: 150,5 m2 Suletud netopind: 80,4 m2 Korruselisus: 1 Kõrgus: 5,0 m Absoluutne kõrgus: 80,5 m Pikkus: 16,5 m Laius: 9,1 m Maht: 544 m3 Köetav pind: - Tulepüsivusklass: TP3 Ehitise kasutusiga: 50 aastat. 6.1. Arhitektuurne lahendus Tegemist on lihtsa plaanilahendusega ristkülikukujulise viilkatusega hoonega. Seinad kaetakse horisontaalse voodrilauaga, katusekatteks on planeeritud eterniit. Akendeks on plastaknad. Läänepoolsesse otsa on planeeritud autode varjualune. Hoones paiknevad tööruum ning saun koos pesuruumi ja eesruumiga. Seina kihid väljapoolt sissepoole (soojajuhtivus Umin=0,18 W/(m2*K)): Välisvoodrilaud Roov 25×100 mm Tuuletõkkeplaat VKL 13 (soojaerijuhtivus 0,032 W/mK) Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 17 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Karkass 50×100 mm Kivivill 100 mm (soojaerijuhtivus 0,032 W/mK) Bauroc 300 (soojaerijuhtivus 0,10 W/mK) Pahtel Värv/tapeet Katusekihid väljapoolt sissepoole on: Eterniit RR32 Puitroov 50×50 mm s. 300 mm Distantsliist 25×50 Katuse aluskate Ogaplaatferm s.900 mm. Vahelae konstruktsioon (soojajuhtivus Umin=0,18 W/(m2*K)): Soojustus puistevill 400 mm (soojaerijuhtivus 0,042 W/mK) Ogaplaatferm s. 900 mm OSB plaat 8 mm (soojaerijuhtivus 0,018 W/mK) Roov 18×45 mm Sisevoodrilaud või kipsplaat. Põrandakonstruktsioon on (U=0,14 W/(m2*K)): Laminaatparkett Betoon 100 mm C25/30 (põrandaküttetoru) Armatuurvõrk B500B d=6 mm c/c150 mm EPS 100 100+100 mm (soojaerijuhtivus 0,037 W/mK) Tihendatud liiv 250 mm (elastsusmoodul 100 MPa) Mineraalne aluspinnas. Tegemist on mitteköetava hoonega, saunas paikneb puiduga köetav saunaahi. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB. Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB. Välisseinte soojusjuhtivusarv U=0,18 W/(m2*K). Katuslae soojusjuhtivusarv U=0,15 W/(m2*K). Akende soojusjuhtivusarv U=1,0 W/(m2*K). Põranda soojusjuhtivusarv U=0,14 W/(m2*K). Välisukse soojusjuhtivusarv U=1,1 W/(m2*K). 6.2. Konstruktiivne lahendus 6.2.1. Üldist Abihoone kohta koostatakse konstruktiivne ja eriosade tööprojektid koos elamu projektiga, kuna need moodustavad ühtse terviku. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 18 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 6.2.2. Vundamendid Vundament ehitatakse 300 mm vundamendiplokkidest või 300 mm FIBO kergplokkidest. Plokkide alla rajatakse taldmik 200×600 mm. Sokkel soojustatakse 50 mm EPS Sokkel plaatidega ning kaetakse halli sokliplaadiga. 6.2.3. Välissein Seinad laotakse 300 mm kergplokkidest. Seina kihid väljapoolt sissepoole on:  Horisontaalne välisvoodrilaud  Distantsliist 25×100 s.600 mm  Tuuletõkkeplaat  Mineraalvill 100 mm  Puitkarkass 50×100 mm  Kergplokk 300 mm  Krohv  Siseviimistlus Siseseinad ehitatakse kas puit- või kipskarkassile või laotakse 100 mm plokkidega otse põrandabetoonile. Vajadusel paigaldatakse heliisolatsioonitõttu vaheseintesse villaplaadid. Siseseinad viimistletakse vastavalt ruumi otstarbele. Ruumide seinad tapeet ja värv. Pesuruum plaaditakse keraamiliste plaatidega. Materjalide kasutamisel ja paigaldamisel lähtutakse tootja poolsetest juhistest. 6.2.4. Katus Katuse kandev konstruktsioon ehitatakse puitsarikatele. Katuse kalle on 20 kraadi. Katusekihid väljapoolt sissepoole on:  Eterniit  Puitroov 32×100 s.(vastavalt katusematerjali tootjale) mm  Distantsliist 32×100 s.600 mm  Katuse aluskate (tuuletõke)  Ogaplaatferm Katusele rajatakse lumetõkke konstruktsioon ja vihmavee kogumissüsteem. Lagi ehitatakse ogaplaatfermidele. Vahelae konstruktsiooniks on:  Ogaplaatfermid  Soojustus 300 mm  Aurutõkkepaber  Distantsliist 32×75 s. 400 mm  2×Siseviimistlusplaat 6.2.5. Põrandad Põrandakonstruktsiooniks on:  Saunaosas plaat, mujal lihvitud betoon; Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 19 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski  Betoon 100 mm C25/30 (põrandaküttetoru);  Armatuurvõrk B500B d=6 mm c/c150 mm;  Ehituskile;  EPS 100 100+100 mm;  Killustik 16/32 kiilutud 8/16 mm 250 mm (elastsusmoodul 100 MPa);  Mineraalne aluspinnas. Kõik betoonpõrandad eraldada jäikadest konstruktsioonidest vuugilindiga. 6.2.6. Avatäited Avatäideteks on PVC pakettaknad ning puidustvälisuks. Avatäited paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Tabel 1. Avatäited fassaadil Tähis Ava mõõt (mm) Arv Märkused Aken A-1 1600×1200 1 Aken A-2 1600×500 3 Tõstuks 3500×2300 4 VU-1 900×2100 1 6.3. Ventilatsioon Ventilatsioonina kasutatakse vabaventilatsiooni, leiliruumi paigaldatakse väljatõmbeventilaator. 6.4. Veevarustus Veevarustuse projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  EVS 835:2014 „Hoone veevärk“;  EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on veesüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat. Vesi saadakse olemasolevast puurkaevust, mis ei ole keskkonnaregistris arvel. Kaevu asukoht näidatud asendiplaanil. Veemõõdusõlm paigaldatakse elamu tehnoruumi, veemõõdusõlmes on veearvesti Ø16 mm ja vajalik sulgemis-ja tühjendusarmatuur. Elamust abihooneni veetakse veetrass 32 mm toru pidi, mis paigaldatakse vähemalt 1,6 m sügavusele. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 20 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Sooja vee saamiseks paigaldatakse tööruumi soojaveeboiler mahutavusega orienteeruvalt 100 l. Veevarustussüsteem ehitatakse ringlussüsteemina komposiittorudest (nt.Uponor või analoog). Torude põhimõõdud on 16…32 mm. Torud paigaldatakse vastavalt kehtivatele normidele ja tootja nõuetele. Ehitatav veevarustussüsteem paigaldatakse seinte sisse ja põranda konstruktsioonidesse. Kogu veesüsteem isoleeritakse ja läbiviigud seintest lahendatakse hülssidega. Jaotustorustiku harudele paigaldatakse kuulkraanid. Elekterveesoojendajate külmaveetorudele on ette nähtud täiteventiilid tagasilöögi-, kaitseklapi ja sulguriga ning soojaveetorudele kuulkraanid. Kõikide segistite ja klosetipottide loputuskastide ette kuulkraanid. Kindla ühenduse tagamiseks tuleb plasttorude ühendamiseks kasutada torude tootja poolt pakutavaid ja edasimüüjate poolt soovitatud surve- ja pressliitmikke. Torud tuleb kinnitada nii, et kahjustada ei saaks hoone konstruktsioonid ega torud. Torud ei tohi olla ohtlikud ruumides viibivatele inimeste. Torustikud isoleeritakse vastavalt Hts RYL 2002-le Külm vesi D<49 mm - 20 mm Soe vesi D<49 mm - 40 mm Isolatsiooniks kasutada mineraalvillast isolatsioonikoorikuid, külmaveetorustiku isolatsioon teha aurutõkkega. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega, varjatud torustike isolatsioon on fooliumkattega. Veevarustussüsteemid valmistatakse sellistest materjalidest, mis peavad vastu ka kõige suuremale süsteemi rõhule. Vastavalt Talotekniikka RYL2002 tuleb torustike surveproov teostada siis, kui veetorustik ja ühendused on kõik veel nähtavad. Proovirõhk on vähemalt 1 MPa, kõige alumisest punktist mõõdetuna ja prooviaeg vähemalt 10 minutit. Enne ehitamise algust koostatakse veevarustuse kohta tööprojekt. 6.5. Kanalisatsioon Kanalisatsioonisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“;  EVS 848:2014 „Väliskanalisatsioonivõrk“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on kanalisatsioonisüsteemile kavandatud eluiga 50 aastat. Reovee kogumiseks paikaldatakse klaasplastist mahuti mahutavusega 20 m3. Arvestuslik heitvee kogus projekteeritavas ehitises on maksimaalselt 1,5 m3/d. Puurkaevu hooldusala ja kogumismahuti kuja vaheline kaugus on ca 22 m. Kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks kasutatakse PVC NAL SN4 oranže kanalisatsiooni torusid (kasutatakse välitingimustes) ning S14 ja S16 jäikusklassiga halle sisekanalisatsiooni torusid. Kanalisatsioonitorustike lang 3-5 mm/m kohta. Töövõtja kohustuseks on korraldada geodeetiline teenistus objektil (torustike mahamärkimine, jooksev kõrguste kontroll objektil, jooniste koostamine jne.). Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 21 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Ehitatavad objektid märgitakse maastikule. Vajalikud sidumismõõdud määratakse asendiplaanilt digitaalselt. Paigaldatakse nii palju tähiseid ja kõrgusmärke, et nende põhjal saab töid teha vastavalt projektile ja fikseerida tehtud töö vastavust projektile. Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000 p.12, „Kaevetööd“ nõuetest ja järgida üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Kaevetöödel tuleb kõigepealt eemaldada kasvumullakiht ja ladustada see eraldi, hilisemaks kasutamiseks haljastustöödel. Väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistöö kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu töö korraldamise. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150 mm paksune liivast tasanduskiht. Olemasolevate kommunikatsioonidega ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Kaevikud peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui sügavusse. Valmis kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Kaeviku põhja tehakse killustikust tera Ø4...16 mm või liivast tera Økuni 8 mm tasanduskiht, min. paksusega 150 mm. Tasanduskiht tuleb tihendada mehhanismidega tihendusastmeni vähemalt 80 MPa. Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peal tehakse liivaga, mis peab vastama toru tasanduskihimaterjalile esitatavatele nõuetele. Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm ja seda ei tihendata mehhanismidega. Algtäidet ei tohi kallata otse torule, vaid paigaldatakse kahele poole toru. Vajaduse korral torud täitmise ajaks ankurdada. Eriti hoolikalt tuleb tihendada torustike alumist poolt toestavad kihid. Tagasitäide teha väljakaevatud mineraalse pinnasega 300 mm paksuste kihtide kaupa ja tihendada 80 MPa-ni. Kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide välispinnast vähemalt 0,5m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid tasanduskihile kogu ulatuses. Tasanduskihti tehakse muhvide kohale süvised, et muhvid ei jääks kandma toru raskust. Paigaldustööde ajaks tuleb torude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Kinnistu kanalisatsioonisüsteem tuleb teha materjalidest, mis on võimalikele esinevatele mõjudele piisavalt vastupidavad nii paigalduse käigus kui hilisemal kasutamisel. Torustik Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 22 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud kogu juurdevoolava reovee kohene äravool ja torustiku isepuhastus, et torustik ei oleks normaalsel kasutamisel ohtlik ja ei levitaks halba lõhna. Torud tuleb lõigata mõõtu ja ühendada vastavalt tootevalmistaja juhistele. Lõikamisest tingitud ebatasasused tuleb enne ühendamist kõrvaldada. Muhvühendustes tuleb kasutada ainult selliseid tihendeid, mis on ette nähtud just sellele ühendusviisile. Ühenduste teostamisel tuleb arvestada torustike paisumisega. Kui liitmikühendustele hakkab mõjuma tõmbejõud, tuleb see varustada lukustusega. Kõik kanalisatsioonipüstikud, aga samuti horisontaalsed kollektorid enne vundamendist läbiminekut tuleb varustada puhastusluukide või –korkidega. Plastkanalisatsioonitorude kinnitid ei tohi põhjustada torudel pigistusi või lõikeid. Torude läbiviigud tuleb tihendada tule-, heli- ja niiskuskindlaks. Läbiviigud ei tohi vähendada konstruktsiooni tulepüsivus. Kanalisatsioonitorustiku puhastamiseks paigaldatakse torustikule puhastustükid ja – luugid. Süsteemi õhutamine toimub üle katuse pinna viidavate õhutuspüstikute kaudu. Torustiku hooldamiseks paigaldatakse puhastustükid ja –luugid, millele peab olema tagatud juurdepääs. Tehnosüsteemi kavandatav eluiga on 20 aastat. Enne ehituse algust koostatakse kanalisatsiooni tööprojekt. 6.6. Elektrivarustus Elektrisüsteemi projekteerimisel lähtutakse järgmistest standarditest:  EVS-HD 60364-5-51:2009+A11+A12 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5- 51:Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised.  Majandus- ja taristuministri 26.06.2015. a määrus nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elekritööle esitatavad nõuded“.  EVS-HD 308 S2:2007 „Kaablite ja paindjuhtmete soonte tähistamine“. Vastavalt ET-1 0207-0068 Hea ehitustavale (Üldtunnustatud ehitusreeglid) on elektrisüsteemile kavandatud eluiga 20 aastat. Elamu varustatakse elektrienergiaga vastavalt võrguvaldaja poolt koostatud tehniliste tingimuste järgi. Vastavalt tehnilistele tingimustele koostatakse elektri osa kohta elektriprojekt ja teostusjoonised. Kinnistul paikneb elektri liitumiskilp, kust võetakse teine väljavõte. Peaarvestina jääb kasutusse olemasoleva liitumispunkti arvesti. Liitumispunktist tuuakse maaalune elektrikaabel tehnoruumi, kus paikneb põhi elektrikilp koos eraldi arvestiga. Elektrikilbist viiakse elektrijuhtmed jaotuspunktidesse seinte pinnalt (sissefreesituna või karkassi vahel). Peakilbist veetakse elekter abihoone tööruumi, kuhu paigaldatakse jaotuskeskus. Jaotuskeskused on varustatud ülepingekaitsmetega vastavalt standardi nõuetele, keskused peavad olema lukustatavad. Keskuste ees peab olema vaba teenindusruumi min 1,5 m, keskused paigaldatakse selliselt, et uks avaneks vähemalt 120 kraadi. Maanduskontaktiga pistikupesade klass on 16A, 250 VAC. Niisketes ruumides ette näha pritsmekindlad (IP44) pistikupesad. Kolmefaasiliste pistikupesade ja pistikute kaitsetase peab olema vähemalt IP 34 sisepaigaldusel. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 23 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Pistikupesade paigalduskõrgus üldiselt põrandast 200 mm. Pistikupesade ahela puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm2 ristlõikepindalaga vaskjuhte. Magistraalkaabeldus ning valgustuse, pistikupesade ja jõuseadmete grupiliinid teostada XPJ kaablitega. Installatsioon teostada süvistatult installatsioonitorus, ripplae taga peavad kaablid olema kinnitatud seintele või lakke. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid. Lülitite paigalduskõrgus 1,0 m. Inimeste kaitseks elektrilöögi eest tuleb tagada elektripaigaldise pingealtide osade puutepinge väärtus alla 50V. See saavutatakse toite kiire väljalülitamisega, rikkevoolukaitse, potentsiaaliühtlustuse ja kaitsemaanduse olemasoluga. Kõik normaalselt pingevabad voolujuhtivad osad kuuluvad maandamisele, objekti siseselt teostada potentsiaaliühtlustus vastavalt TN-S süsteemile. Ühendada paigaldise maandusega st potentsiaaliühtlustusega peakaitsejuht, peamaandusjuht, ehitisesisesed torustikud, võimaluse korral metalltarindid ja nõrkvoolusüsteemide kapid. Elektritöövõtja peab läbi viima kõik kontrollitoimingud vastavalt standardile EVS-HD 60364-6:2007 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 6: Kontrolltoimingud ning vastavalt „Elektriohutusseadusele“ ja selle rakendusdokumentidele. Elektritöövõtja peab koostama teostusjoonised ja kinnitama need elektritööde juhi allkirjaga. Ühe komplekti jooniseid peab elektritöövõtja paigaldama peakeskusesse kinnitatud dokumendisahtlisse. Elektritöövõtja peab koostama kaetud tööde aktid ja esitama need tellijale ajal, mil on võimalik visuaalselt veenduda tehtud tööde nõuetele vastavuses. Elektritöövõtja peab loovutama järgmised mõõtmis- ja kontrollimistööde protokollid:  Visuaalkontrolli kohta;  Kaitse- ja potentsiaaliühtlustusjuhtide katkematuse kontrolli kohta;  Isolatsioonitakistuse kontrolli kohta;  Kaitseseadmete automaatväljalülituse kontrolli kohta;  Rikkevoolukaitsmete kontrolli kohta;  Turvavalgustussüsteemide katsetamise kohta;  Valgustussüsteemide häälestamise kohta;  Maandustakistuse mõõtmise kohta Elektritöövõtja peab tellijale üle andma elektriseadmete kasutusjuhendid. Elektritöövõtja peab organiseerima kasutuselevõtule eelneva kontrolli auditi. Enne ehitustööde algust koostatakse elektri tööprojekt. 6.7. Energiatõhusus Vastavalt Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusele nr 63. 11.12.2018 §1 ei kohaldata „Hoone energiatõhususe miinimumnõudeid“ kütmata hoonetele. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 24 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski 7. Keskkonnakaitse Olmejäätmed on ette nähtud koguda konteinerisse, kust see vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse. Jäätmete käitlemisel lähtutakse valla jäätmehoolduseeskirjast. Objektil tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. Kõik ehitusobjektil tekkinud jäätmete käitlemisel lähtutakse linna jäätmehoolduseeskirjast. 8. Tulekaitseabinõud 8.1. Üldosa Ehitise tuleohutusosa on projekteeritud vastavalt siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Tuletõrje veevarustuse projekteerimisel on lähtutud EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Küttesüsteemide projekteerimisel on lähtutud EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”. 8.2. Elumaja 8.2.1. Projekteeritavate ehitiste tulekaitsetasemed Projekteeritavate ehitiste tulepüsivusklassiks on TP 3, mille kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Elamu on kahekorruseline keldrita ehitis. Tegemist on I kasutusviisiga hoonega (11101-üksikelamu). Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 kohta. Tuletõkkesektsioone antud hoones ei moodustata. Lähim ehitis projekteeritavale elamule on samal kinnistul paiknev teine elamu, mis jääb ca 21 m kaugusele. Projekteeritavast abihoonest jääb elamu 10 m kaugusele. Ehitiste välisseinte välispindade ja õhutuspilu pinna minimaalne tuletundlikkus on D- s2,d2, õhutuspilu sisepindadele nõudeid ei esitata. Elektripaigaldise tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2. Torupaigaldiste tuletundlikkus vastavalt määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ paragrahv 19. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF(t2-t4)). Ehitistes eemaldatakse suits läbi avatavate akende ja avatud osade, mis paiknevad ruumi ülemises kolmandikus. Evakuatsiooniks kasutatakse välisuksi. Evakuatsiooniuste laius 1000 mm. Evakuatsioonitee ei ole kitsam, kui on välisuksed. Pääs pööningule on tagatud esikus paikneva pööninguluugi kaudu. Ehitise ventilatsioonisüsteem ehitatakse mittepõlevatest materjalidest, et oleks takistatud tule levik hoones ja kanalites. Süsteemi rajamisel kasutatakse vähemalt A2-s2,d0 klassi Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 25 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski tuletundlikusega materjale, välja arvatud väikeste osiste puhul, mis ei aita tulelevikule kaasa. Elamu köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI-15 ja tuletundlikkusega minimaalselt A2-s2,d0. 8.3. Abihoone 8.3.1. Projekteeritavate ehitiste tulekaitsetasemed Projekteeritavate ehitiste tulepüsivusklassiks on TP 3, mille kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Abihoone on ühekorruseline keldrita ehitis. Tegemist on I kasutusviisiga hoonega (12744 elamu, kooli vms abihoone). Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 kohta. Tuletõkkesektsioone antud hoones ei moodustata. Lähim ehitis projekteeritavale abihoonele on projekteeritav elamu 10 m kaugusel. Ehitiste välisseinte välispindade ja õhutuspilu pinna minimaalne tuletundlikkus on D- s2,d2, õhutuspilu sisepindadele nõudeid ei esitata. Elektripaigaldise tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2. Torupaigaldiste tuletundlikkus vastavalt määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ paragrahv 19. Katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF(t2-t4)). Ehitistes eemaldatakse suits läbi avatavate akende ja avatud osade, mis paiknevad ruumi ülemises kolmandikus. Evakuatsiooniks kasutatakse välisuksi. Evakuatsiooniuste laius 1000 mm. Evakuatsioonitee ei ole kitsam, kui on välisuksed. Pääs pööningule on tagatud esikus paikneva pööninguluugi kaudu. Ehitise ventilatsioonisüsteem ehitatakse mittepõlevatest materjalidest, et oleks takistatud tule levik hoones ja kanalites. Süsteemi rajamisel kasutatakse vähemalt A2-s2,d0 klassi tuletundlikusega materjale, välja arvatud väikeste osiste puhul, mis ei aita tulelevikule kaasa. 8.4. Küttesüsteemi tuleohutus Sauna kütmiseks kasutatakse puukerist. Korstnat ümbritsev seinamaterjal ja kandevkarkass peab olema kuni 250 mm ulatuses A- klassi tuletundlikkusega materjal. Küttesüsteemi ehitamisel võib üldjuhul kasutada ainult mittepõlevaid ehitusmaterjale ja selleks katsetatud seadmeid ja detaile. Montaaž peab toimuma tootja paigaldusjuhiste kohaselt ja kütteseadme korrashoid toimub vastavalt kütteseadme valmistaja poolt etteantud juhistele. Põlevmaterjale võib kasutada vaid dekoratiivsel eesmärgil, juhul kui ohutus on täiendavalt tõendatud. Küttesüsteem projekteeritakse, dimensioneeritakse ja paigaldatakse ehitisse selliselt, et on tagatud piisav tuleohutus, tõmme ja põlemisgaaside lekkekindlus, kasutusiga ja tugevus. Kütteseade eraldatakse teistest tarinditest nii, et soojuse ülekandumine neisse oleks välditud. Kütteseade või selle osa ei tohi olla ehitise kandeosaks. Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Antud tingimusi võib vähendada kasutades kaitseekraane (tsementkiudplaadist kaitseekraani lisamine vms). Tahke kütusega köetava kütteseadme kolde suu ees peab olema kas mittepõlevast materjalist põrand või põleva põrandakatte puhul mittepõlev kate järgmist mõõtmetega: Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 26 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski  uksega kolde puhul peab plekist põrandakate ulatama ukseavast 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast ja koldesuust eemale 400 mm, arvestades kolde esiservast;  ukseta kolde puhul 150 mm mõlemale poole ja vähemalt 750 mm kolde esiservast eemale;  kui koldel on esiservas 50 mm kõrgune ääretõke või kui kolde sügavus on üle 750 mm, siis on plekk-katte vastavaks mõõduks 600 mm; Hoone sees asuva korstna välispinna temperatuur ei tohi lõõriga ühendatud kütteseadme pideva maksimaalvõimsusega kütmise korral olla üle 80ºC. Kõrgem korstna välispinna temperatuur on lubatud vaid korstna tootestandardis ja ettenähtud juhtudel ja sauna leiliruumis. Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele korstna välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80ºC (min 100 mm põlemisgaaside maksimaaltemperatuuril 350ºC). Põrandalaudis, seinavooder, vahelae alumise pinna vms põlevmaterjalist vooder võib ulatuda kivist korstna välispinnani, kui laudise või voodri paksus on vähemalt 30 mm (korstna müüritise paksus vähemalt 110 mm). Korstna läbiviigu ehitamisel vahelaest tuleb põlevmaterjalid eraldada mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga, näiteks kivivillaga, mille mahukaal on 100 kg/m3 kohta. Tuleohutuse reeglite kohaselt on reegliks, et korsten ulatuks kas vähemalt 0,8 m katuse pinnast kõrgemale. Korstna puhastamiseks peab olema korstna jalamis luuk. Katusele on paigaldatud korstna teenindamiseks katuseredel. 8.5. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Hoonesse paigutatakse üks pulberkustuti, mass 6 kg (tehnoruum), millele juurdepääs on vaba. Samuti paigaldatakse esikusse kombineeritud vingu- ja suitsuandur. Andur paigaldatakse kergesti nähtavasse ja ligipääsetavasse kohta (kaugus lampidest ja seintest min 500 mm). Kinnistu teed on vähemalt 3 m laiused ning kaetud ilmastikukindla katendiga, mis tagab tuletõrjevahenditele piisava juurdepääsu. Kustutusvee minimaalne vooluhulk on 10 l/s. Kustutusvesi peab olema tagatud 3 tunni jooksul, see teeb tulekustutusvee vajalikuks hulgaks 108 m³. Lähim veevõtukoht asub ca 100 m kaugusel (naaberkinnistul asuv tiik) ning Vana-Kuuste keskuses ja Ignase puukoolis asuvad avatud veevõtukohad, mis jäävad mõlemad va 1,3 km kaugusele. 9. Heakorrastus ja haljastus Hoone ümbrus haljastatakse muruga. Kinnistule ehitatakse betoonkividest käiguteed inimestele. 10. Ehituskorraldus ja dokumenteerimine Ehitise ehitamise käigus peab ehitaja ja/või tellija lähtuma Majandus- ja taristuministri määrusest nr 3 (vastu võetud 21.02.2020 a.) „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Ehitamise käigus tuleb objektil nõuetekohaselt täita ehituspäevikut, koostada korrektsed teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Ehitise valmimisel annab tööde teostaja ehitusdokumendid viivitamata üle ehitise omanikule. Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 27 / 28  VESKI TALU ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT Tartu maakond Kambja vald Vana-Kuuste küla Veski Koostas: Taavi Leola Osaühing Agorek töö nr. 2010 762 10.10.2019 a. Lääne-Viru maakond Tapa vald Jäneda küla Jäneda loss Vastutav spetsialist: Vello Luts Koostaja: Taavi Leola 28 / 28   Ragnar Joosep Kambja Vallavalitsus Teie 14.09.2020 [email protected] Pargi 2 Meie 17.09.2020 nr 15-2/20/35830-3 Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714, Tartu maakond Veski kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Vana-Kuuste küla Veski kinnistu (katastritunnus 28204:004:0029) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 204155). Kinnistu asub riigitee nr 22263 Igavere – Vana-Kuuste km 2,31-2,37 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja üksikelamu ja abihoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Agorek OÜ projekt „Veski talu üksikelamu ja abihoone eelprojekt“ (töö nr 2010762). Projekteeritud elamu asub väljaspool riigitee kaitsevööndit, katisevööndisse jääb abihoone ning reovee kogumismahuti. Edastasime oma märkused kavandatud lahenduse kohta 12.08.2020 ehitusloa eelnõu menetluse raames, mille alusel on projekti korrigeeritud. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 2010762_EP_AR-3-00_v05_Seletuskiri 2. 2010762_EP_AR-4-01_v04_Asendiplaan Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)