Kiri

Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 18.09.2020 12:13 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Vormsi ettevõtjate avalik kiri ministrile Manused: Vormsi ettevõtjate avalik kiri ministrile.docx From: Karl Kermes [mailto:[email protected]] Sent: Friday, September 18, 2020 11:45 AM To: [email protected]; [email protected]; Kirke Williamson <[email protected]>; Maanteeameti info <[email protected]>; Andres Laasma <[email protected]>; AS Kihnu Veeteed <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eeesti Ekspress <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Vormsi ettevõ tjate avalik kiri ministrile Lgp minister, Taavi Aas Pöördume Teie poole seoses Vormsi saare ja mandri vahelise laevaühenduse kvaliteedi ja kvantiteediga, kuna senised Vormsi vallavalitsuse pöördumised sel teemal on jäetud sisuliselt tähelepanuta või ei ole Vormsi valla haldussuutlikkus piisav, et esindada saare kogukonda suhtluses riigiasutustega. Alustuseks kinnitame, et hindame kõrgelt Eesti riigi panust Sviby-Rohuküla laevaliini uude laeva investeerimise näol aastal 2015. See parandas hüppeliselt ühenduse ilmastikukindlust ja reisimugavust. Samas on elu edasi läinud ka Vormsi saarel ja viimaste aastate reisinõudlus on kasvanud märkimisväärselt ning tänane reiside tellimus riigi poolt ei vasta nõudlusele. Sealjuures on riik investeerinud laeva, mis suure osa ajast amortiseerub kai ääres, selle asemel, et teha reise ja teenindada reisijaid. Mõistagi on antud liinil ka hetki, kui laevareiside täituvus on madal, kuid see ei peegelda üldist olukorda ja nö. eluliini puhul on neil puhkudel oluline ka sotsiaalmajanduslik kasu. Eraldi vajab väljatoomist käesolev kuu, kus liini teenindav laev Ormsö on korralises dokihoolduses ning teda asendab ca poole väiksem 49 aasta vanune asenduslaev Reet. Mõistame, et Ormsö dokihooldused on möödapääsmatud ja asenduslaev ei ole võrdväärne Ormsöga ning sellega kaasnevad teatavad ebamugavused. Kummalisel kombel on aga vaatamata laevade täiesti võrreldamatule mahutavusele jäetud sõidugraafik samaks ehk väiksem laev ei kompenseeri oma väiksemat mahutavust suurema reiside arvuga. Näiteks olukorras, kus reisile on broneering metsaveokil, saab veebist pileti ette osta veel ainult ca 3-4 sõiduautole ja niimoodi on asenduslaev välja müüdud sisuliselt kõikideks reisideks. Ainuke alternatiivne võimalus on loota heale õnnele üldjärjekorras tunde oodates, mis asenduslaeva ajal valmistab paljudele vaatamata oodatud ajale pettumuse. Tegemist ei ole ootamatult ilmnenud, vaid kaua ette teada olnud ja planeeritava olukorraga. Praeguseks võib öelda, et reisimiskindluse ja ettevõtluse toimimise seisukohalt on lisalaev ja tema sõidugraafik muutnud olukorra katastroofiliseks. Nii tavaolukorras kui ka asenduslaeva perioodil on laevareiside nõudluse ja pakkumise eripäraks Vormsi puhul ulatuslik metsavedu, kuna erinevalt teistest Eesti väikesaartest on Vormsi väga metsarohke saar. Kuivõrd metsavedusid teatakse pikalt ette, siis on ka varakult oluline osa laeva liinimeetritest broneeritud metsaveokitele ning saare elanikud ja turistid saavad need sõidukite kohad laeval, mis juhtuvad üle jääma. Meie arvates ei peaks Sviby-Rohuküla laevaliini prioriteet olema metsaveod, vaid eelkõige inimeste liikumine, mis on oluline Vormsi saare püsielanikele kui ka kohalikule turismisektorile vastavalt Ühistranspordiseaduse § 10 lg 1 p 1. Arvestades, et reisinõudlus ületab näiteks reede õhtuti ja pühapäeviti selgelt pakkumist, ei ole üleveol määratud prioriteete ning metsaveok võib olla laeval, kuid erasõidukitega reisijad sinna enam ei mahu. Teisisõnu, metsavedu kui Sviby-Rohuküla liini üks kriitiline eripära on jäetud reguleerimata ja tähelepanuta, kuigi metsavedu saaks korraldada alternatiivselt ka Sviby sadamast kaubalaevadega ilma maksumaksja poolt doteeritud liinimeetreid koormamata. Siinkohal on oluline märkida, et metsavedu ei loo Vormsi kogukonnale lisaväärtust ega püsielanikele töökohti. Lisaks puudub püsielanikel reisimise eelisõigus päeva viimasel reisil Rohuküla-Sviby suunal, et ööseks koju jõuda, ning lisareise üldjuhul ei tehta. Kirjeldatud olukord on viinud selleni, et inimesed ei saa olla kindlad laevale ja on sunnitud soetama omale ühe sõiduki mandrile ja teise saarele, et vältida sõiduki üleveoga seotud probleeme, või soetatakse lisaks kahele sõidukile ka lausa mootorpaat suviseks poolaastaks. See aga on vastupidine ühistranspordiseaduse mõttele ja eesmärgile, nt. § 10 lg 1 p 3. Paralleelselt vajab tähelepanu ka teenuse kvaliteet klienditeeninduse seisukohast, mis on kõike muud kui kliendisõbralik ja pärineb pigem eelmisest sajandist. Sisuliselt täidab vedaja Kihnu Veeteed riigiga kokkulepitud miinimumi. Paljuski on selles osas ka vedajale raske etteheiteid teha, kuna riik ei ole klienditeenindusele kvalitatiivseid parameetreid üldiselt seadnud ja väheste olemasolevate parameetrite eiramist sõlmitud lepingule järelvalvet mitteteostades tolereerib. Paraku ei pööratud Maanteeameti poolt sellele teenuse tahule tähelepanu ka järgmise 5-aastase perioodi hanke tingimustes, kuhu Vormsi kogukonna esindajaid ei kaasatud. Kui hangitakse sisuliselt reiside madalaimat hinda, siis saadakse koos sellega mittekvaliteetne teenus ja selline tulemus ei ole meile vastuvõetav ning seda nii järgmise kevadeni kui sealt edasi kehtiva lepingu perioodil. Ühe näitena võib tuua vedaja pakutava piletimüügi veebilahenduse, millele pole tellija poolt seatud ühtegi kvaliteedinõuet ning mis seab reisimise võimalikkuse kahtluse alla juba enne sadamasse minekut. Teise näitena võib tuua asjaolu, et laeva tualettides oli kätekuivatuspaber viimati tõenäoliselt laeva ristimistseremoonia ajal 2015. aastal ning vastavad karbid on seinal seisnud tühjadena. Ja kolmandaks ei ole teenindava personali poolt suhtluses reisijatega vabandamist kuuldud juba väga kaua, mis tavapäraselt on klienditeeniduse puhul elementaarne olenemata konkreetsest olukorrast. Antud loetelu võiks jätkata veel ja veel. Kokkuvõttes viitavad siin toodud näited klienditeenindusliku hoiaku põhimõttelisele puudumisele Sviby-Rohuküla laevaliinil. Olukorras, kus piletimüügist saadav tulu laekub riigile ja vedajal puudub sisuline huvi reisijate ja sõidukite arvu vastu, mis väljendub muuhulgas klienditeeninduse kvaliteedis, on teenuse tellija senisest tõhusam kontroll sõlmitud veolepingu täitmise üle vältimatu. Soovime Teie seisukohta, kas peate kujunenud olukorda optimaalseks ja paremat teenust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt Sviby-Rohuküla liinil Eesti riigile üle jõu käivaks? Lugupidamisega, 1) Karl Kermes, Kivihindersi OÜ, Kermese Mesi 2) Anu ja Ants Streng, Rumpo Mäe turismitalu 3) Andres-Andi Sarv, Kõrts Krog Nr 14 4) Andreas Viks, Sviby sadamakohvik ja rattarent 5) Marju Tamm, Vormsi Vaibavabrik 6) Anders Olav Lindeberg, Norrby apartmendid 7) Marju Kaev, Hullo Trahter 8) Ain Salupõld, Hullo kauplus 9) Arkadi Tammik, Vormsi Õlu 10) Kristina Rajando, Vormsi Käsitöö Selts 11) Merit Langi, Vormsi Savituba 12) Algor Streng, Vormsi Paat 13) Ege ja Gert Kanarbik, Vormsi MT OÜ 14) Andres Koch, Vormsi jäätmekäitlus 15) Toomas Sarv, Coloratum OÜ, Loodusvärvid 16) Ove Koska, Vormsi Arendus OÜ, kinnisvara arendus 17) Heino Paulus, Paulusgrupp OÜ, ehitustööd 18) Ada Ojasaar, Vormsi pereõde 19) Moonika Vetesina, Vormsi Taretareke, toitlustus Karl Kermes Kermese MESI Kivihindersi OÜ 5069118 [email protected] Lgp minister , Taavi Aas P öö rdume Teie poole seoses Vormsi saare ja mandri vahelise laeva ü henduse kvaliteedi ja kvantiteediga, kuna senised Vormsi vallavalitsuse p öö rdumised sel teemal on j ä etud sisuliselt t ä helepanuta v õ i ei ole Vormsi valla haldussuutlikkus piisav, et esindada saare kogukonda suhtluses riigiasutustega. Alustuseks kinnitame, et hindame k õ rgelt Eesti riigi panust Sviby-Rohuk ü la laevaliini uude laeva investeerimise n ä ol aastal 2015. See parandas h ü ppeliselt ü henduse ilmastikukindlust ja reisimugavust. Samas on elu edasi l ä inud ka Vormsi saarel ja viimaste aastate reisin õ udlus on kasvanud m ä rkimisv ää rselt ning t ä nane reiside tellimus riigi poolt ei vasta n õ udlusele. Sealjuures on riik investeerinud laeva, mis suure osa ajast amortiseerub kai ää res, selle asemel, et teha reise ja teenindada reisijaid. M õ istagi on antud liinil ka hetki, kui laevareiside t ä ituvus on madal, kuid see ei peegelda ü ldist olukorda ja n ö . eluliini puhul on neil puhkudel oluline ka sotsiaalmajanduslik kasu. Eraldi vajab v ä ljatoomist k ä esolev kuu, kus liini teenindav laev Orms ö on korralises dokihoolduses ning teda asendab ca poole v ä iksem 49 aasta vanune asenduslaev Reet. M õ istame, et Orms ö dokihooldused on m öö dap ää smatud ja asenduslaev ei ole v õ rdv ää rne Orms ö ga ning sellega kaasnevad teatavad ebamugavused. Kummalisel kombel on aga vaatamata laevade t ä iesti v õ rreldamatule mahutavusele j ä etud s õ idugraafik samaks ehk v ä iksem laev ei kompenseeri oma v ä iksemat mahutavust suurema reiside arvuga. N ä iteks olukorras, kus reisile on broneering metsaveokil, saab veebist pileti ette osta veel ainult ca 3-4 s õ iduautole ja niimoodi on asenduslaev v ä lja m üü dud sisuliselt k õ ikideks reisideks. Ainuke alternatiivne v õ imalus on loota heale õ nnele ü ldj ä rjekorras tunde oodates, mis asenduslaeva ajal valmistab paljudele vaatamata oodatud ajale pettumuse. Tegemist ei ole ootamatult ilmnenud, vaid kaua ette teada olnud ja planeeritava olukorraga. Praeguseks v õ ib ö elda, et reisimiskindluse ja ettev õ tluse toimimise seisukohalt on lisalaev ja tema s õ idugraafik muutnud olukorra katastroofiliseks. Nii tavaolukorras kui ka asenduslaeva perioodil on laevareiside n õ udluse ja pakkumise erip ä raks Vormsi puhul ulatuslik metsavedu, kuna erinevalt teistest Eesti v ä ikesaartest on Vormsi v ä ga metsarohke saar. Kuiv õ rd metsavedusid teatakse pikalt ette, siis on ka varakult oluline osa laeva liinimeetritest broneeritud metsaveokitele ning saare elanikud ja turistid saavad need s õ idukite kohad laeval, mis juhtuvad ü le j ää ma. Meie arvates ei peaks Sviby-Rohuk ü la laevaliini prioriteet olema metsaveod, vaid eelk õ ige inimeste liikumine, mis on oluline Vormsi saare p ü sielanikele kui ka kohalikule turismisektorile vastavalt Ü histranspordiseaduse § 10 lg 1 p 1. Arvestades, et reisin õ udlus ü letab n ä iteks reede õ htuti ja p ü hap ä eviti selgelt pakkumist, ei ole ü leveol m ää ratud prioriteete ning metsaveok v õ ib olla laeval, kuid eras õ idukitega reisijad sinna enam ei mahu. Teisis õ nu, metsavedu kui Sviby-Rohuk ü la liini ü ks kriitiline erip ä ra on j ä etud reguleerimata ja t ä helepanuta, kuigi metsavedu saaks korraldada alternatiivselt ka Sviby sadamast kaubalaevadega ilma maksumaksja poolt doteeritud liinimeetreid koormamata. Siinkohal on oluline m ä rkida, et metsavedu ei loo Vormsi kogukonnale lisav ää rtust ega p ü sielanikele t öö kohti. Lisaks puudub p ü sielanikel reisimise eelis õ igus p ä eva viimasel reisil Rohuk ü la-Sviby suunal, et öö seks koju j õ uda, ning lisareise ü ldjuhul ei tehta. Kirjeldatud olukord on viinud selleni, et inimesed ei saa olla kindlad laevale ja on sunnitud soetama omale ü he s õ iduki mandrile ja teise saarele, et v ä ltida s õ iduki ü leveoga seotud probleeme, v õ i soetatakse lisaks kahele s õ idukile ka lausa mootorpaat suviseks poolaastaks. See aga on vastupidine ü histranspordiseaduse m õ ttele ja eesm ä rgile, nt. § 10 lg 1 p 3. Paralleelselt vajab t ä helepanu ka teenuse kvaliteet klienditeeninduse seisukohast, mis on k õ ike muud kui kliendis õ bralik ja p ä rineb pigem eelmisest sajandist. Sisuliselt t ä idab vedaja Kihnu Veeteed riigiga kokkulepitud miinimumi. Paljuski on selles osas ka vedajale raske etteheiteid teha, kuna riik ei ole klienditeenindusele kvalitatiivseid parameetreid ü ldiselt seadnud ja v ä heste olemasolevate parameetrite eiramist s õ lmitud lepingule j ä relvalvet mitteteostades tolereerib. Paraku ei p öö ratud Maanteeameti poolt sellele teenuse tahule t ä helepanu ka j ä rgmise 5-aastase perioodi hanke tingimustes, kuhu Vormsi kogukonna esindajaid ei kaasatud. Kui hangitakse sisuliselt reiside madalaimat hinda, siis saadakse koos sellega mittekvaliteetne teenus ja selline tulemus ei ole meile vastuv õ etav ning seda nii j ä rgmise kevadeni kui sealt edasi kehtiva lepingu perioodil. Ü he n ä itena v õ ib tuua vedaja pakutava piletim üü gi veebilahenduse, millele pole tellija poolt seatud ü htegi kvaliteedin õ uet ning mis seab reisimise v õ imalikkuse kahtluse alla juba enne sadamasse minekut. Teise n ä itena v õ ib tuua asjaolu, et laeva tualettides oli k ä tekuivatuspaber viimati t õ en ä oliselt laeva ristimistseremoonia ajal 2015. aastal ning vastavad karbid on seinal seisnud t ü hjadena. Ja kolmandaks ei ole teenindava personali poolt suhtluses reisijatega vabandamist kuuldud juba v ä ga kaua, mis tavap ä raselt on klienditeeniduse puhul elementaarne olenemata konkreetsest olukorrast. Antud loetelu v õ iks j ä tkata veel ja veel. Kokkuv õ ttes viitavad siin toodud n ä ited klienditeenindusliku hoiaku p õ him õ ttelisele puudumisele Sviby-Rohuk ü la laevaliinil. Olukorras, kus piletim üü gist saadav tulu laekub riigile ja vedajal puudub sisuline huvi reisijate ja s õ idukite arvu vastu, mis v ä ljendub muuhulgas klienditeeninduse kvaliteedis, on teenuse tellija senisest t õ husam kontroll s õ lmitud veolepingu t ä itmise ü le v ä ltimatu. Soovime Teie seisukohta, kas peate kujunenud olukorda optimaalseks ja paremat teenust nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt Sviby-Rohuk ü la liinil Eesti riigile ü le j õ u k ä ivaks? Lugupidamisega, 1) Ain Salup õ ld, Hullo kauplus 2) Anu ja Ants Streng, Rumpo M ä e turismitalu 3) Andres-Andi Sarv, K õ rts Krog Nr 14 4) Andreas Viks, Sviby sadamakohvik ja rattarent 5) Marju Tamm, Vormsi Vaibavabrik 6) Anders Olav Lindeberg, Norrby apartmendid 7) Marju Kaev, Hullo Trahter 8) Karl Kermes, Kivihndersi O Ü , Kermese Mesi 9) Arkadi Tammik, Vormsi Õ lu 10) Kristina Rajando, Vormsi K ä sit öö Selts 11) Merit Langi, Vormsi Savituba 12) Algor Streng, Vormsi Paat 13) Ege ja Gert Kanarbik, Vormsi MT O Ü 14) Andres Koch, Vormsi j ää tmek ä itlus 15) Toomas Sarv, Coloratum O Ü , Loodusv ä rvid 16) Ove Koska, Vormsi Arendus O Ü , kinnisvara arendus 17) Heino Paulus, Paulusgrupp O Ü , ehitust öö d 18) Ada Ojasaar, Vormsi pere õ de 19) Moonika Vetesina, Vormsi Taretareke, toitlustus