Rohuneeme tee 82a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

Töövõtja: Smart Arch OÜ Peterburi tee 13-5, Tallinn 11411 Harjumaa Telefon: +372 515 6703 e-mail: [email protected] Omanikujärelvalve: MTR - EEO003618 Projekteerimine: MTR - EEP003505 Rohuneeme tee 82a Elamu Eelprojekt Harju maakond, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a E-20-10 Objekti Tellija: Kevin Press Koostas: Eduard Onufreitšuk Kontrollis: Lembit Andres Tork Saue August 2020 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................ 1 1 ÜLDOSA ........................................................................................................................................... 3 1.1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.2 Ehitise tööiga.......................................................................................................................... 4 1.3 Üldandmed............................................................................................................................. 4 2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ....................................................................................................... 4 2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................... 4 2.2 Plaanilahendus ....................................................................................................................... 4 2.3 Teed, platsid, krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ...................................................... 4 2.4 Kõrghaljastus.......................................................................................................................... 5 2.5 Piirdeaed ................................................................................................................................ 5 3 ARHITEKTUURNE OSA...................................................................................................................... 6 3.1 Krundi ja ehitise üldandmed ja tehnilised näitajad ............................................................... 6 3.2 Arhitektuurne üldlahendus .................................................................................................... 6 4 KONSTRUKTIIVNE OSA..................................................................................................................... 6 4.1 Konstruktsioonide üldine iseloomustus................................................................................. 6 5 Hoone sisearhitektuur ..................................................................................................................... 9 6 KÜTE JA VENTILATSIOON................................................................................................................. 9 6.1 Küttesüsteemid ...................................................................................................................... 9 6.2 Ventilatsioon ........................................................................................................................ 10 7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................................. 10 Veevarustuse allikas ...................................................................................................................... 10 Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 1/ 13  Soojavee süsteem.......................................................................................................................... 10 7.1 Reovee kanalisatsioon ......................................................................................................... 10 8 ELEKTER ......................................................................................................................................... 10 9 NÕRKVOOL .................................................................................................................................... 11 10 KESKKONNAKAITSE ....................................................................................................................... 11 10.1 Lammutus ja pinnasetööd ............................................................................................... 11 11 TULEOHUTUS ................................................................................................................................ 13 11.1 Üldist ................................................................................................................................ 13 11.2 Tuletõkkesektsioonid....................................................................................................... 14 11.3 Põlemiskoorumus ............................................................................................................ 14 11.4 Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs ........................................................................... 14 11.5 Naaberhoonetega tagatud tuleohutuskaugus ................................................................ 14 11.6 Evakuatsioon.................................................................................................................... 14 11.7 Suitsueemaldus................................................................................................................ 14 11.8 Kustutusvesi ..................................................................................................................... 14 11.9 Pääsud katusele ............................................................................................................... 14 11.10 Tulekahju signalisatsioon................................................................................................. 15 11.11 Esmased kustutusvahendid ............................................................................................. 15 11.12 Küttesüsteem................................................................................................................... 15 12 GRAAFILINE OSA ........................................................................................................................... 16 Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 2/ 13 1 ÜLDOSA 1.1 Sissejuhatus Käesolev eelprojekt on koostatud Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a elamu ehituseks. Projekti koostamise aluseks on kokkulepped omanikuga. Projekt on koostatud vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooni ministri 17.07.2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Projekti koostamise aluseks ja ehitamise aluseks on järgmised dokumendid:  Ehitusseadustik  Viimsi Vallavalitsuse Ehitus- ja Kommunaalosakond projekteerimistingimused 06.aprill 2020 Üksikelamu püstitamiseks Rohuneeme tee 82 detailplaneeringu tingimuste täpsustamiseks Püünsi külas, Rohuneeme tee 82a kinnistul.  Viimsi Vallavalitsuse 26.02.2020 korraldusest nr 121, projekteerimistingimuste määramine Viimsi vallas, Püünsi külas Rohuneeme tee 82a kinnistule üksikelamu püstitamiseks.  Tellijapoolne lähteülesanne Standardid ja muud dokumendid:  Eesti Vabariigi Ehitusseadustik  EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“  EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus  „Tuleohutuse seadus“  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  07.04.2017 siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 3/ 13 Hoone projekteerimisel on arvestatud järgmisi tingimusi: 1. Arvestuslik välistemperatuur - 22 °C 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1.5 kN/m² 3. Tuulekoormuse baasväärtuseks on tuulekiirus vref =21m/s 4. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB 5. Uksed või uste kompleks R´w=27 (32)dB 6. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB 7. Hoone tulepüsivusklass TP 3 1.2 Ehitise tööiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, loetakse planeeritav ehitise tööeaks vähemalt 50 aastat 1.3 Üldandmed Hoone nimetus ja kasutusotstarve: elamu Katastri number – 89001:003:0699 Kinnistu suurus – 1277 m² Kinnistu sihtotstarve – 100% Elamumaa Kinnistu aadress – Eesti, Harju maakond, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 2.1 Olemasolev olukord Kinnistu paikneb aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a. Kinnistu paikneb kahest küljest teiste elamukruntidega, millel paiknevad kahekorruselised viil- ja lamekatusega elamud. Ida suunalt piirneb kinnistu Viikjärvega ning lääne suunalt piirneb kinnistu piki Tallinna lahe kallast külgneva Rohuneeme teega, millelt on planeeritud ka juurdepääs kinnistule. Tallinna lahe poolsel osal on kinnistu haljastus tagasihoidlik, murupinnad ja üksikud viljapuud ja -põõsad. Viikjärve poolsel küljel on krunt valdavalt kõrghaljastatud. Kinnistul paikneb olemasolev abihoone/suvila, mis on kavas peale projekteeritava üksikelamu valmimist likvideerida. 2.2 Plaanilahendus Plaanilahendus on kujutatud asendiplaanil AS-100. 2.3 Teed, platsid, krundisisene liikluskorraldus ja parkimine Krundile ligipääs toimub olemasolevalt asfaltbetoon kattega Rohuneeme teelt. Krundisisesed olemasolevad teed puuduvad. Juurdepääsu tee omanik (Maanteamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 4/ 13 leevendusmeetmeid häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Juurdepääsu tee pikendamiseks riigitee alusel maal tuleb Maanteametist taotleda liiklusvälise tegevuse luba, kus taotluses kirjeldatakse katte rajamise tegevust kui osa asendamist samaväärsega. Teekatte tuleb rajada enne hoonele kasutusloa väljastamist. Teekatte rajamise kulud katab huvitatud isik. Kinnistusisesed katendid on projekteeritud halli betoonkivi katendiga. Tänavamaal planeeritakse sissesõidu asfalttee ja planeeritava betoonsillutise sidumine. Asfaltkatte ja kivikatendi liiteserv lõigatakse vajadusel sirgeks, kasutatakse äärekivita lahendust, et hoida ära sadevee voolamine riigiteele. Projekteeritud betoonsillutisega kaetud juurdepääsu tee osal tuleb tagada pikikalde suuna ja suuruse ühtimine olemasoleva teega. Trassidega liitumisel tänavamaal katendeid ei kahjustata, kaevetöödel taastatakse pinnasekihid ja murukülv. Parkimine on näidatud asendiplaanil AS-100. Krundile saab parkida kuni 2 sõiduautot. 2.4 Kõrghaljastus Olemasoleva haljastuse hindamiseks teostati 26. aprillil 2019 Harju maakonnas Viimsi vallas Püünsi külas Rohuneeme tee 82a kinnistul dendroloogiline inventuur. Hinnangu koostas ja välitööd teostas LinnArt OÜ volitatud maastikuarhitekt (tase 7) ja puittaimede hindaja (tase 5) Hele Möllits. Kinnistu on valdavalt kõrghaljastatud ning seda suuremalt jaolt kinnistu idaosas, Viikjärve kaldal ning on valdavas osas Sanglepad. Keset kinnistut kasvavad erinevad viljapuud ja marjapõõsad. Sanglepad on keskmiselt 20m kõrged ning grupis kasvamise tõttu on enamus puid tugevalt kõrgelt algavate ühepoolsete võradega. Üksikelamu rajamise käigus on planeeritud olemasolevat haljastust korrastada ja harvendada. Väärtuslik haljastus krundil on kavas säilitada. Ehitustegevuse käigus on kavas likvideerida hoone alla ja liiga lähedale jäävad puud ning puud, mis vastavalt dendroloogilisest uuringust tulenevalt kuuluvad likvideerimisele (haljastuse klass V). Kinnistul raiutavate puude jaoks, väljaarvatud viljapuud ning tüve läbimõõduga alla 8cm, tuleb taotleda raieluba. Käesoleva projektiga kõrghaljastust ei lisata. Madalhaljastuse (niidukooslus) rajamiseks koostatakse edasises etapis täiendav maastikuarhitektuurne kava. Haljastuse rajamisel arvestada nõudmistega istutuskaugustele liinidest ja trassidest 2.5 Piirdeaed Vanad aiad on hävinud, ainsana on olemasolev aed lõunanaabri pool olev võrkaed, mis säilitatakse. Rohuneeme tee ning Rohuneeme tee 82b poolsetele kinnistupiiridele on projekteeritud 1,1m kõrgune paekiviaed, üks fragment aiast teostatakse kinnistul olevatest maakividest, mis seotakse ühest küljest valubetooniga. Tänavapoolne juurdepääsuvärav rajatakse metallkarkassil puitlippidest. Puitlipid viimistletakse hoone fassaadiga samas toonis. Piirdeaed peab harmoneeruma naaberhoonete piirde või piirdeaedadega. Järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Piirdeaed võib paikneda krundi piiril või seespool. Sissesõidu- ja jalakäija väravad ei tohi avaneda teemaale. Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 5/ 13 3 ARHITEKTUURNE OSA 3.1 Krundi ja ehitise üldandmed ja tehnilised näitajad KRUNDI SUURUS – 1277 m2 KRUNDI SIHTOTSTARVE - 100% Elamumaa HOONE KAVANDATUD ELUIGA - min. 50 aastat HOONETE SISETORUSTIKUD - 20 aastat VÄLISED VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD - 50 aastat PÕHIKORRUSE PÕRANDA ABSOLUUTKÕRGUS - 0,00 = 2,20 m EHITISEALUNE PIND – 238,3m2 MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 238,3m2 KORRUSELISUS – 1 ABSOLUUTNE KÕRGUS – 6,31 m HOONE KÕRGUS – 4,31 m HOONE PIKKUS – 18,4 m HOONE LAIUS – 13,2 m SULETUD BRUTOPIND – 173,3 m2 SULETUD NETOPIND – 127,7 m2 KÖETAV PIND –127,7 m2 MAHT – 756 m3 TULEPÜSIVUSKLASS – TP3 3.2 Arhitektuurne üldlahendus Hoone on ühekordne elamu lamekatusega. Põhikorrusel asuvad avatud köök elutoaga, kolm magamistuba, majapidamisruum, tehnoruum, kaks vannituba, garderoob ja esik. Viimistlusmaterjalina kasutatakse naturaalseid materjale, hoone katuse kattematerjaliks on bituumenkate, seinad ehitatakse Bauroci plokkidest. Väljastpoolt maja kaetakse Cembriti fassaadiplaatidega. 4 KONSTRUKTIIVNE OSA 4.1 Konstruktsioonide üldine iseloomustus Vundamenditaldmikud- ja seinad Hoonele rajatakse plaatvundament. Vundamendid eraldatakse maapealsetest konstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga nt membraan Bituthene 4000 või analoog. Põrandad Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 6/ 13 Hoone põrandad rajatakse alt soojustatud pinnasele toetuvate raudbetoonist plaadina paksusega 150 mm. Põrandasse valatakse küttetorustik. Raudbetoonplaat soojustatakse altpoolt vahtpolüstüreen plaatidega 250 mm. Põrandate alt eemaldatakse kasvupinnase kihid, mis asendatakse mineraalse täitepinnasega. Põrandakihtide alla paigaldatakse minimaalselt 150 mm paksune tihendatud killustik- või kruusaluse kiht (suurim osakeste läbimõõt on 32 mm). Põrandaplaatide rajamisel paigaldada kõik vajalikud kommunikatsioonid enne põrandaplaatide valamist (vesi, elekter, elektripõrandaküte, kanalisatsioon). Täpsustada eriosade projektidega. Põrandate projekteerimisel on arvestatud ja ehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et erinevates ruumides on erinevad viimistlusmaterjalid ning lisanduva tasandusvalu on muutuva paksusega. Pesu- ja märgades ruumides tehakse tasandusvalu ja põhivalu üheaegselt, selleks, et tagada kalded trappidesse. Pesuruumides kalded duššinurgas 1:50 ja muus osas 1:80, Tehnoruumis 1:200. Sõltuvalt töövõtja võimekusest võib tasandusvalu astmed valada ka üheaegselt aluspõrandaga, kuid arvestada tuleb asjaolu, et kergvaheseinad rajatakse pärast betoneerimist. Märgades ruumides tehakse keraamiliste plaatide alla 2x võõp hüdroisolatsioon ülespööretega seintele. Hüdroisolatsiooni rajamisel kasutada tootja poolt ettenähtud tugevduslinte ning töövõtteid. Isolatsiooni betoonalused lihvitakse tasaseks, aluse kalle vastavalt tulevasele põrandapinnale. Isolatsiooni ei tohi paigaldada niiskele alusele. Hüdroisolatsioon tehakse sertifitseeritud hüdroisolatsioonisüsteemi abil vastavalt tootja juhistele. Kui eraldi pole teisiti määratud, tõuseb isolatsioon uste kohal 20 mm põrandapinnast kõrgemale. Künniste ja põrandamaterjali vaheline vuuk, samuti ukselengi alaosa ja lävepaku või põranda vaheline vuuk tihendatakse silikoonvuugimastiksiga. Isolatsioon peab moodustama katkematu isolatsioonipinna. Põrandate viimistlemine on lubatud alles siis, kui on saavutatud selline niiskussisaldus, mis on nõutud põranda viimistlusmaterjalide tootjate poolt konkreetsele materjalile. Põranda soojajuhtivus on U=0,11 W/(m²K). Katuslagi Katuslaeks on puidust katusefermid + mineraalvill. Paigaldus vastavalt tootja juhistele. Vahelagede rajamisel tuleb järgida RT 84-10916-et nõudeid ja juhiseid. RIL 107-2000 Ehitiste hüdro- ja auruisolatsiooni juhised. Vahelagi pahteldatakse ja värvitakse. Pahteldatud lagede viimistlus lahendatakse sisekujunduse projektiga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlaid materjale. Katuslae soojajuhtivus U=0,08 W/(m²K). Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 7/ 13 Seinad Välisseinte konstruktsioon: Hoone välisseinad laotakse Bauroc plokkidest laiusega 500mm. Väljastpoolt kaetakse maja Cembrit plaatidega või analoog, seestpoolt seinad krohvitakse. Välisseina soojajuhtivus U=0,15 W/(m²K). Siseseinte konstruktsioon: Siseseinad ehitatakse Bauroc plokkidest laiusega 200mm ja 100mm. Dušši ja vannitoas kasutatakse niiskuskindlaid materjale, kogu sein võõbatakse veetõkkega. Seinad ja põrand kaetakse keraamiliste plaatidega. Vihmavesi Hoone sadeveed juhitakse katuselt majasiseste torude abil sadeveekaevu ning edasi drenaažitorustikuga Viikjärve (VKV projektiga ettenähtud lahendus). Platside ja teede sadeveed juhitakse restkaevude abil drenaažitorustiku ja immutatakse haljasaladel. Haljasalade sadeveed suunatakse maapinna kalde abil Viikjärve. Drenaaž on rajatud ümber maja ja naaberkinnistute piiridele. Sadevee lahendused vt täiendavalt VKV osa seletuskiri ja asendiplaan. Aknad Aknad – PVC, kolmekordne klaaspakett. Akende projekteeritud kasutusiga 50 aastat. Akende soojajuhtivus on U=0,80 W/(m²K). Akende mürapidavus maksimaalselt R´w=35dB Päikeseenergia läbilaskvuse faktor sõltuvalt ilmakaarest SF = 0.5. Akende avatavad osad avanevad vastavalt asukohale kas pöörd- ja kaldsuunaliselt või lükandina ning võimaldavad mikrotuulutust. Aknad on pulbervärvitud mustaks. Kõik maani avanevad klaasid peavad olema lamineeritud- või karastatud. Klaasfassaadid on alumiinium lükandakna süsteemis. Klaasfassaadi soojapidavus U=0,8 W/m2K. Uksed Uksed – PVC uksed Uste kasutusiga 50a Uste soojajuhtivus on U=1,00 W/(m²K). Uste mürapidavus R´w=33dB Puituste kvaliteediklass E Kõik sulused ja kinnitid peavad olema korrosioonikindlad ja kasutatavad kruvid soonpeaga. Suluste kinnitid välimuselt ja tehniliselt võimalikult samast materjalist kui vastav sulus. Kõik uksed peavad olema täiesti kasutuskõlblikud ja täielikult sulustega varustatud isegi siis, või joonistel jäi mõni vajalik sulus nimetamata. Valmistaja vastutab suluste funktsionaalsuse ja kokkusobivuse eest. Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 8/ 13 Siseuksed tehakse tahveldustega täispuitustena või sileustena. Uste lengi laius valida seina paksusega sama. Siseuksed viimistletakse peitsiga ja kaetakse lakiga või värvitakse. Niiskete ja märgade uksed teha niiskuskindlad ja pritsmekindla viimistlusega. Nõutud uste tulepüsivus, tolerantsid, helipidavuse ja kulumiskindluse garanteerib tootja. Uste avanemise suunale tuleb paigaldada stopperid selliselt, et uksed ei lõhuks seinte viimistlust. Välisuksed tehakse puidust värvitud ja klaaspaketiga klaasitud puitustena. Uste raamide ja lengide valmistamisel tuleb kasutada kõrgekvaliteetset liimpuitu ja tagada uste stabiilsus pikema aja vältel. Välisuste konstruktsiooni ja koostetehnoloogia määrab uste tootja. Välisuste viimistlus vastavalt joonistele. Uste koostekvaliteedi ja garantii tagab uste tootja. Uste värvimisel kasutada UV-kiirgusele vastupidavaid värve. 5 Hoone sisearhitektuur Hoone sisekujundust antud projekt ei käsitle. 6 KÜTE JA VENTILATSIOON 6.1 Küttesüsteemid Hoone kütmine on planeeritud õhk-vesi soojuspumbaga läbi põrandakütte. Küttesüsteemide kavandatav eluiga 20a. Õhk-vesi soojuspump hakkab asuma tehnoruumis, küttevõimsusega kuni 11kW. Lähtuvalt standardist ei ole soojuspumba puhul vajaliku paiskpinna arvutus nõutud. Põrandakütte temperatuuri kontroll toimub tehnoruumist. Tehnoruumist on projekteeritud edasine magistraaltorude jagunemine põrandakütte kollektoritesse. Põrandakütte kollektoritest toimub jagunemine põrandakütteringidesse. Põrandakütte ruumidekohane reguleerimine toimub spetsiaalse lokaalse automaatikasüsteemi kaudu. Põrandküte on projekteeritud hapnikutõkkega plasttorust ų20x2. Põrandküte on madalatemperatuuriline küte, kus soojuskandjana kasutatakse vastava paigaldusskeemi kohaselt põrandakonstruktsiooni paigaldatud plasttorudes ringlevat vett. Projekteeritud põrandkütte põrandapindade arvutuslikud maksimaalsed temperatuurid ei ületa standardis " EVS 844:2016 Hoone kütte projekteerimine" toodud väärtusi. Soojuskandja parameetrid põrandkütte süsteemis on 30/35°C. Põrandkütte jaotuskappi paigaldatakse jaotuskollektorid. Kollektor varustatakse elektriajamiga täiturmootoritega. Ruumi temperatuuri reguleerimiseks paigaldatakse ruumi siseseinale ruumitermostaat. Märgadesse ruumidesse paigaldatakse põrandatemperatuuri andurid. Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 9/ 13  6.2 Ventilatsioon Ventilatsioon lahendatakse soojusvahetiga sundventilatsiooniga kavandatav eluiga 20a. Venilatsiooniseade hakkab paiknema tehnoruumis. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 7 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja reovee ühiskanalisatsioonga. Antud piirkonda on välja ehitatud ÜVK, mis tagab ala kinnistule liitumisvõimaluse vee- ja reoveekanalisatsioonitorustikuga.. Veevarustuse allikas AS Viimsi vesi ühisveetrass. Soojavee süsteem Hoone soe vesi saadakse õhk-vesi soojuspumba soojaveeboilerist. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a. klosetipotid, pesumasinad. 7.1 Reovee kanalisatsioon AS Viimsi vesi ühisveetrass. 8 ELEKTER Elektrisüsteemid ja võrgud projekteeritakse eraldi projektis kasutusiga 50a. Peakaitse 3x32A Toitepinge: 3x230/400V. Liitumiskaabel on paigaldatud vastavalt Imatra Elekter AS liitumislepingu nr. 51602606 lisale nr. 1. Projekteeritud on uus maakaabel alates õhuliinimastil asuvast liitumispunktist LP. Põhjanaabriga on sõlmitud servituudikokkulepe. Hoones varustatakse elektriga kõik ruumid. Hoonesisesed kaablid paigaldatakse peamiselt süvistatult seintel ning lagedel. Kaablid paigaldatakse üldiselt paralleelselt ehitise arhitektuursete joontega. Kogu paigaldis ehitatakse kaitsejuhiga (kolla-rohelise isolatsiooniga juht) kaablitega. Harukarpides kasutatakse juhtide ühendamiseks vastavaid ühenduskübaraid või klemme. Lülitite paigalduskõrgus põrandast on kuni 1.0 m. Pistikupesade paigalduskõrguseks on üldiselt 0,3 m, v. a. eriseadmetele (köögis on paigalduskõrgus 1,1 m või vastavalt ühendatava seadme vajadustele). Elamu kõik pistikupesade liinid ühendatakse läbi rikkevoolu-kaitseseadme. Kõik juhtmed, kaablid jms peavad olema PVC isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65°C. Valgustite, pistikupesade või teiste jõuseadmete jaotusliinide Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 10/ 13 ehitamiseks kasutatud kaablitel peab olema eraldi maandusjuht (kui seadme isolatsiooni klass ei luba kasutada teist juhistikku). PVC-isolatsiooniga kaablid ja juhtmed peavad olema vähemalt: 1,5-4 mm2 – U0/U=300/500 V; 6-25 mm2 – U0/U=450/750 V isolatsiooniklassiga. Ei tohi kasutada kaableid ja juhtmeid soonte ristlõikega väiksem kui 1,5 mm2. 9 NÕRKVOOL Nõrkvoolusüsteemid lahendatakse eraldi nõrkvooluprojektis. 10 KESKKONNAKAITSE Olmejäätmed ja prügi kogutakse omal krundil asuvasse konteinerisse, asukoht näidatud asendiplaanil, mida tühjendatakse vastavalt omanike poolt sõlmitud lepingutele jäätmefirmaga. Konteiner paigutatakse kõvakattega pinnale. Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistutel koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid). Tehiskeskkonna projekteerimisel on lähtutud kõikidest normidest ja seadusaktidest. 10.1 Lammutus ja pinnasetööd Ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest: 1) Jäätmeseadus (17.06.1998 nr. 360) 2) Viimsi valla jäätmehoolduseeskiri, Viimsi Vallavolikogu 11.03.2017 määrus nr 8 Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel. Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada kohaliku omavalitsusega: 1) Näidata jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2) pinnasetööde mahtude bilanss 3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja näidata ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad; Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmete konteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt. Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 11/ 13 Kiletamata paber ja papp peavad olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse konteinerisse. Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära viidud igapäevaselt. Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse. Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi konteineritesse. Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. Pinnasejäätmed laaditakse koheselt veokitele ning ladustatakse vastavatesse ladustamiskohtadesse, kust neid saab edasi suunata täiteks jne. Pinnasejäätmete eeldatav maht on ca 750m3. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Ohtlikud jäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale kellel on täiendavalt ohtlike jäätmete käitluslitsents. Värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh nende kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms koguda kokku eraldi konteinerisse. Vanad päevavalguslampide torud peavad olema kokku kogutud eraldi konteinerisse ja üle antud jäätmekäitlusettevõttele. Hoiduda päevavalguslampide purustamisest. Õlid ja kütusejäägid, värvid ja lakijäägid koguda kokku eraldi anumatesse. Jäätmete edasine suunamine: Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (pinnas) või kõrvaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaigas vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see kohalikus omavalitsuses. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidest. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1. rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 12/ 13  2. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud isikule. Ohtlike jäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3. rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4. võtma tarvidusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel; 5. valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6. kooskõlastama transpordiametiga jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel; 7. tagama, et kinnistul või krundil oleks eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 8. teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. 11 TULEOHUTUS 11.1 Üldist Vastavalt siseministri määrusele nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ kuulub elamu tuleohutusklassi TP3 ja kasutusviisi I. Hoone on 1-korruseline. - TP-3 klassi kuuluva ühekorruselise ehitise välisseina konstruktsioon võib vastata klassile D-s2,d2, - TP-3 klassi ehituses paiknevate ruumide siseseinte ja põrandate ja lagede pinnakihile esitatavad nõuded tuletundlikkusele: Sein, lagi ja põrand Ruumid üldiselt D-s2,d2 Autode parkimiskohtadega külgnevad välispiirete osad B-s1-d0 Katuse pealispinna kate on klassist BROOF(t2-t4) Tehnilise ruumi seinad ja lagi B-s1,d0 Tehnilise ruumi põrandad DFL-s1 Projekti tuleohutuseosa koostamiseks aluseks olevad õigusaktid:  Tuleohutuse seadus  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Siseministri määrus nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded  EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid • EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 13/ 13  11.2 Tuletõkkesektsioonid Hoone kuulub ühte tuletõkke sektsiooni. 11.3 Põlemiskoorumus Vastavalt siseministri määrusele nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ kuulub hoone tuleohutusklassi TP3 ja kasutusviis I (eramu), mille alusel on hoones tervikuna põlemiskoormus alla 600 MJ/m². 11.4 Päästemeeskonna juurde- ja sissepääs Juurdepääs hoonele Rohuneeme tänavalt. Sissepääs hoonesse läbi esiukse või terrassiukse. 11.5 Naaberhoonetega tagatud tuleohutuskaugus Tuleohutuskujad olemasolevast naaberkinnistute hoonestusest on 8m või enam meetrit ning tule leviku piiramiseks ei ole vaja täiendavaid meetmeid. 11.6 Evakuatsioon I kasutusviisiga hoones (eramu) ei või väljumistee pikkus üldjuhul olla suurem kui 30 m. Antud hoones ei ületata nõutud evakuatsioonitee pikkust. Hoones viibivate inimeste arvu ei piirata. Hädaväljapääs on hoonest lahendatud avatavate akende kaudu. 11.7 Suitsueemaldus Suitsueemaldus hoonest on ette nähtud läbi avatavate akende. Igas ruumis on vähemalt üks avatav aken. Lisaks akendele toimib suitsueemaldus ka läbi välisuste. Aknad peavad olema lihtsalt avatavad. 11.8 Kustutusvesi Hoonesse ei ole planeeritud sisemist tulekustutust. Ehitise väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Alus: EVS 812-6:2012+A1:2013 Vastavalt detailplaneeringule asub lähim tuletõrje veevõtukoht Tormilinnu tee ja 11252 Viimsi-Rohuneeme tee ristmikul, mis on umbes 100m kaugusel krundi juurdepääsuteest. 11.9 Pääsud katusele Hoone katusele pääseb teiseldatava redeliga. Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 14/ 13  11.10 Tulekahju signalisatsioon Hoone ruumides on vähemalt üks autonoomne tulekahju signalisatsiooniandur. 11.11 Esmased kustutusvahendid Esmaste tulekustutus vahenditena paigaldatakse esikusse vähemalt üks 6 kg pulberkustuti. Kõik projekti järgi paigaldatavad tulekustutid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 3 “Kantavad tulekustutid” nõuetele ja omama vastavustunnistust. Kasutatakse ABC klassi pulberkustuteid tulekustutusaine massiga 6 kg. Sobivad A-, B- ja C-klassi tulekahjude kustutamiseks. 11.12 Küttesüsteem Hoone kütmine on planeeritud õhk-vesi soojuspumbaga. Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 15/ 13 12 GRAAFILINE OSA JOONISE NIMETUS TÄHIS - Asendiplaan AS-100 - Põhiplaan A-100 - Vundamendiplaan A-101 - Vaated Lääs ja Ida A-102 - Vaated Lõuna ja Põhi A-103 - Lõige A-A A-104 - Katuseplaan A-105 - Avatäited A-106 Rohuneeme tee 82a; töö nr E-20-10 August 2020 Harjumaa, Viimsi vald, Püünsi küla, Rohuneeme tee 82a 16/ 13  ELAMU E TEHNILISED NÄITAJAD KRUNDI PIND 12777m² 89001:001:0807 ELAMU EHITISEALUNE PIND 238,3m² Rohuneeme tee 82b KORRUSELISUS 1 ELAMU KÕRGUS 4,31 m ELAMU PIKKUS 18,4 m ELAMU LAIUS 13,2 m X = 6601300 SULETUD BRUTOPIND 173,3 m² SULETUD NETOPIND 127,7m² Y = 545000 KÖETAV PIND 127,7 m² 89001:024:0005 MAHT 756 m³ 11251 Viimsi-Rohuneeme tee TP3 2H 2.42 2.38 2.27 1.83 2.13 E 2.08 2.10 kill 2.04 vma 2.10 1.89 2.26 tee kraav kill 1.94 1.79 Rohuneeme H K vma V 1.73 89001:003:1086 2.35 kill Viigi 2 2.33 2.18 2.13 2. 2,00 1.96 16 2,00 1.83 2 1,91 1,88 3 2.22 1 12 5 4 1.68 A 2.18 kill 1.77 2.07 1.25 v K orienteeru V 2.27 2.05 Kaev- ų400 malm/pl E 2.25 2.36 Kaas- 2.17 1.63 2.10 2.25 ± 2.11 Kaevu põhi- 0.70 1.81 tiik asukoht Ø32pl 1.98 1.90 1,2,3- 0,70 ų160PVC lill Ø63pl 2.18 kiik plaat A 1.47 H 1.77 kill 1.83 1.0 kraav E 89001:003:0699 10 6 11 6 7Rohuneeme tee 82a 1.88 lill 1.89 9 VK 2,00 1.85 82,00 1.57 1,89 1,83 1.94 1.84 1.80 1.85 1.82 1.72 2.03 vma vma 89001:001:0808 2.23 2.31 2.02 2.06 1.62 1.91 2.18 1.99 Viigi haljak 2.05 Kaev- ų200 malm/pl Õhk-vesi soojuspumba Kaas- 2.20 Kaevu põhi 0,74 2H väliseade 2.08 1.28 1- 0,74 ų160PVC E 1.33 tiik 89001:003:0698 Rohuneeme tee 82 LK 2,00 1,89 Märkused: Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis Piirid seisuga veebruar 2019.a. Mõõdistatud talvistes tingimustes. Aadress: HARJU MAAKOND Objekt: ROHUNEEME TEE 82a Töö nr. VIIMSI VALD TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN Kevin Press PÜÜNSI KÜLA TEHNOVÕRKUDEGA 18-G435 Kuup. AMET NIMI ALLKIRI 13.02.2019.a. Pärnu mnt 139 D TALLINN Tel. (0) 6 558455, 51 34231 Mõõtkava Kat.kaardi nr. Koostas Hannes Sillard e-mail: [email protected] M 1:500 73.041 Kontrollis Mart Kalm MTR registreering EG10409530-01 Leht 1 Lehti 1  Viimsi Vallavalitsus Teie 16.09.2020 menetlus nr 227962 [email protected] Nelgi tee 1 Meie 21.09.2020 nr 15-2/20/42698-2 Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001, Harju maakond Rohuneeme tee 82a kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Viimsi valla Püünsi küla Rohuneeme tee 82a kinnistu (katastritunnus 89001:003:0699) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 227962). Kinnistu asub riigitee nr 11251 Viimsi–Rohuneeme km 5,482–5,513 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja eramu, piirdeaia ja tehnovõrkude ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „Rohuneeme tee 82a Elamu“ projekt (peaprojekteerija Smart Arch OÜ, töö nr E-20-10) koos veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude projektiga. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 3. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Juurdepääsutee (mahasõidu) pikendamiseks (teekatte rajamiseks) riigitee alusel maal tuleb Maanteeametist taotleda liiklusvälise tegevuse luba, kus taotluses kirjeldatakse katte rajamise tegevust kui osa asendamist samaväärsega. Teekatte rajamise kulud kannab huvitatud isik. 6. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: - Lisa 1. Seletuskiri [2010_EP_AA-3-01_v01_seletuskiri.pdf] - Lisa 2. Asendiplaan [2010_EP_AS-4-01_v01_asendiplaan.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)