Harjumaa Kose vald Kose alevik Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Versioon 02.09.2020/// TÖÖ NR 19003285 Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 19003285 Tartu 2020 Planeeringu koostaja: OÜ Hendrikson & Ko Jaana Veskimeister Planeerija-Projektijuht Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 105737) Raekoja plats 8, 51004 Tartu Töö koostamisest huvitatud isik: AS AQUA MARINA Urmas Koch Võru tn 79,50112 Tartu Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 tel +372 617 7690 [email protected]  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 3 SISUKORD A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................ 5 2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................. 5 2.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................... 5 2.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................... 7 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ....................................... 8 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ............................................ 9 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................. 9 3.2. Krundi hoonestusala ...................................................................................... 9 3.3. Krundi ehitusõigus ......................................................................................... 9 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................... 10 3.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ........... 11 3.6. Haljastus ja heakord .................................................................................... 11 3.7. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................. 12 3.7.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi ................................... 12 3.7.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus .............................................................. 13 3.7.3. Soojavarustus ....................................................................................... 14 3.7.4. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................. 15 3.8. Tuleohutuse tagamine.................................................................................. 15 3.9. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 16 3.10. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................ 17 3.11. Servituudi seadmise vajadus .................................................................... 18 3.12. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 19 B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ..... 23 C – JOONISED ......................................................................................................... 25 Töö nr 19003 285  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 5 A – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK Planeeringu koostamise eesmärk on välja selgitada Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksustele tankla ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus. Planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Kose Vallavalitsuse 19.02.2019 korraldus nr 111 Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja korralduse lisana 1 kinnitatud lähteseisukohad ning lisana 2 kinnitatud planeeritava maa-ala ja planeeritava maa-ala kontaktvööndi piir. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Metricus OÜ poolt oktoobris 2018 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetilist alusplaani (töö nr 18G8149). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Planeeringuala ei ole seotud ühegi kehtiva detailplaneeringuga, mis seaks piiranguid lahenduse koostamisel. Detailplaneeringu menetluse käigus selgitas Kose Vallavalitsus välja võimaliku huvi detailplaneeringu algatamisel planeeringuala koosseisu jäänud reformimata maa erastamise osas (Elektrilevi OÜ ja Maanteeamet), et jõuda selgusele, millisel viisil tuleb läbi viia maareform. Kose Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 327 määrati Jõe tn 1 kinnisasjaga liidetavale maaüksusele aadress, sihtotstarve ja maksustamishind. 27.08.2019 on katastrisse kantud maaüksus Jõe tn 1c (kt 33801:001:1170, 399 m², ärimaa 100%). Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus, kooskõlastused ja teised dokumendid asuvad lisade kaustas. 2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS 2.1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringualaks on Kose alevikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksused ning lähiala. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmeid vaata tabelis 1. Vaade planeeringualale on näha fotol 1. Planeeringuala pindala on kokku ca 5 800 m². Tabel 1. Planeeringualal asuvate katastriüksuste andmed Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse Omanik sihtotstarve Jõe tn 1 33702:003:2290 1 378 m² Ärimaa 100% AS AQUA MARINA Jõe tn 3 33702:003:2250 1 800 m² Elamumaa 100% AS AQUA MARINA Töö nr 19003 285  6 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g Aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse Omanik sihtotstarve Planeeringualas ca Eesti Vabariik, 12 Kose-Jägala tee 33701:002:0324 Transpordimaa 100% 1 040 m² Maanteeamet Planeeringualas ca Eesti Vabariik, 14 Kose-Purila tee 33702:003:0239 Transpordimaa 100% 750 m² Maanteeamet Planeeringualas ca Eesti Vabariik, 11121 Kose tee 33702:003:0107 Transpordimaa 100% 300 m² Maanteeamet Eesti Vabariik, 11121 Kose tee 33702:003:0209 32 m² Transpordimaa 100% Maanteeamet Jõe tn 1c 33801:001:1170 399 m² Ärimaa AS AQUA MARINA Planeeringualas ca Pikk tn 17 33702:003:0560 Ärimaa 100% OÜ Laura Kauplus 100 m² Jõe tn 1 katastriüksusel asub kauplushoone (ehr kood nr 116066807); Jõe tn 3 on haljasala, millel varasemalt on asunud elamu ja abihoone. Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt nr 11121 Kose tee (Jõe tn) läbi Jõe tn 1c katastriüksuse. Nimetatud juurdepääsutee on ühendatud Pikk tn-ga, mis tagab juurdepääsud ka Pikk tn 15 ja Jõe tn 1a katastriüksustele. Olemasolevale kauplushoonele (Jõe tn 1) on juurdepääs kõrvalmaanteelt nr 11121 Kose tee (Jõe tn) ka selle kaguosast ühiselt Pikk tn 17 katastriüksusega. Jõe tn 3 katastriüksusel kasvavad puud (peamiselt leht- ja viljapuud). Foto 1. Vaade planeeringualale kirde suunalt. Foto: Maa-ameti fotoladu (2017). Jõe tn 1c katastriüksusel asub Emma alajaam, mille kohta on Harju maavanem teinud 29.09.2009 korralduse nr 2016-k koormata maa isikliku kasutusõigusega Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ kasuks (enne katastriüksuse moodustamist ja erastamist). Isikliku kasutusõiguse sisuks on 0,4 kV ja 10 kV maakaabelliinide ning komplektalajaama ehitamine, rekonstrueerimine, remontimine, hooldamine ja likvideerimine. Koormatava maa-ala pindala on 66 m² ja isiklik kasutusõigus on seatud tähtajatult. Jõe tn 1c katastriüksuse liitmisel moodustatud krundiga nr 1 läheb üle ka isiklik kasutusõigus. Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 7 Planeeringuala maapinna reljeef on tasane, langedes ühtlaselt idasuunas. Keskmine kõrguste vahemik on ca 54-56,5 m/abs. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused: Elektri õhuliini (kuni 1 kV) kaitsevöönd 2 m mõlemale poole liini; Kõrge- ja madalpinge maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemale poole liini; Vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveetorustiku kaitsevööndid 2 m mõlemale poole torustikke; Pirita jõe kalda 100 m piiranguvöönd; Pirita jõe kalda 50 m ehituskeeluvöönd; Kose veskijärve kalda 25 m ehituskeeluvöönd; Kose veskijärve kalda 50 m piiranguvöönd; Tugimaantee nr 12 Kose – Jägala ja tugimaantee nr 14 Kose – Purila kaitsevöönd 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (Kose valla üldplaneeringu alusel); kõrvalmaantee nr 11121 Kose tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast 1 jääb täielikult tugimaanteede kaitsevööndi alasse. Planeeringuala olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 2.2. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeringualale avaldab enim mõju paiknemine tugimaantee nr 12 Kose – Jägala (Kehra mnt), tugimaantee nr 14 Kose – Purila (Pikk tn) ja kõrvalmaantee nr 11121 Kose tee (Jõe tn) vahelisel alal. Arvestades üldplaneeringu arengusuunda (vt ptk 2.3.), mille kohaselt maanteede ääres on planeeritud ärimaa juhtfunktsioon ja asjaolu, et ala piirneb kolmest küljest maanteega, on tankla üks väheseid sobivaid kasutusotstarbeid kõnesoleval alal. Kuigi tankla rajamine maanteede ristmikku on asjakohane, avaldab planeeringualale kavandatav tegevus omakorda mõju piirnevatele katastriüksustele. Planeeringuala kontaktvööndisse jäävad peamiselt ärihooned, mis on kavandatava tegevuse suhtes vähem tundlikud kui nt eluhooned. Lähim elamu asub üle Pikk tänava aadressil Pikk tn 6. Nimetatud elamu on üksik hoone äri- ja tootmishoonete vahel. Osalise elamufunktsiooniga on ka naaberkatastriüksusel paiknev Pikk tn 15. Kompaktne lähim elamuala jääb planeeringualast põhja üle Kehra maantee. Võib eeldada, et kavandatavast tegevusest tulenev muudatus avaldab kõige rohkem negatiivset mõju (suureneb liiklus, väheneb privaatsus) Pikk tn 6 ja Pikk tn 15 katastriüksustele, millel paiknevad elamu või selle osalise funktsiooniga hooned. Pikk tn 6 jääb kavandatavast tanklast teisele poole Pikk tn-t, Pikk tn 15 piirneb vahetult planeeringualaga. Vähendamaks liiklusest põhjustatud võimalikke häiringuid, on mõistlik tanklasse juurdepääs kavandada maksimaalselt Pikk tn 15 hoonest eemale. Planeeringuala paiknemist vaata joonisel nr 1 ja kontaktvööndi hoonestust joonisel nr 3. 1 Ehitusseadustiku § 71 lg 3, § 92 lg 3 Töö nr 19003 285  8 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g 2.3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Detailplaneeringu alal on planeeritava tegevusega seotud asjakohaseks strateegiliseks planeerimisdokumendiks Kose valla üldplaneering (2011). Üldplaneeringu kohaselt, vt skeem 1, on planeeringuala juhtotstarbeks äri- ja väikeettevõtluse maa (Jõe tn 1) ning haljasala maa (Jõe tn 3). Skeem 1. Väljavõte Kose valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Üldplaneering näeb Pikk tn ääres ja riigiteede vahelisel alal üldise põhimõttena ette äri- ja väikeettevõtluse arengu. Planeerimisseaduse 2 kohaselt loetakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist. Detailplaneeringuga kavandatav ärimaa moodustatakse Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksusest, millest Jõe tn 1 on nii olemasoleva sihtotstarbe kui üldplaneeringu juhtotstarbe alusel ärimaa. Seega ei ole seadusest tulenevalt tegemist juhtotstarbe ulatusliku muutmisega. 2 § 142 lg 1 p 1 Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 9 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Jõe tn 1, Jõe tn 1c ja Jõe tn 3 katastriüksused on planeeritud liita üheks krundiks (krunt nr 1). 3.2. KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on määratud planeeritud krundile nr 1. Hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud uushoonestuse) määramisel on lähtutud teenindushoone (pood-kohvik koos harjapesulaga), käsipesula ja varjualusega koos tekkivatest terviklahenduste võimalustest, mis tagaksid mugava tankimise ja sujuva liikluse. Hoonestusala on antud maksimaalselt suur, et projekteerimisel oleks tagatud sobiva lahenduse kavandamine. Asendiplaanilise lahenduse väljatöötamisel peab arvestama, et hooned tuleb kavandada riigiteest minimaalselt 10 m kaugusele. Riigiteele lähemale kui 10 m võib jääda tankla varjualune (joonisel nr 3 on näidatud eraldi hoonestusala maksimaalne ulatus tugimaantee nr 12 suhtes tankla varjualuse rajamiseks). Põhijoonisel on näidatud illustreerivalt võimalik hoonestuse, rajatiste ja parkimise lahendus. Olemasolev alajaam säilib olemasolevas asukohas väljaspool hoonestusala. Hoonestusala on seotud planeeritud krundi piiridega. Samuti on näidatud hoonestusala ja võimaliku illustreeriva lahenduse kaugused naaberkinnistu hoonetest. 3.3. KRUNDI EHITUSÕIGUS Planeeringulahendusega on krundile nr 1 määratud ehitusõigus tankla, pood-kohviku, harjapesula ja käsipesula rajamiseks ning olemasoleva alajaama säilitamiseks. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve on tankla- ja teenindushoone maa (ÄH) 3, mille katastriüksuse sihtotsarve on ärimaa 4. Lisaks on lubatud krundile rajada ka erinevaid (tehno)rajatisi, mis toetavad või sobivad planeeritud tegevusega (elektriautode toide, tolmuimeja ja vee kasutus, gaasimahuti jmt) ning võimalik jäätmemaja, mis ei kuulu ehitusõiguse näitajate alla. Ehitusõigusega lubatud hooned (teenindushoone (pood-kohvik, harjapesula) ja käsipesula) ning varjualune tuleb rajada hoonestusala piirides. Erinevad (tehno)rajatised võivad paikneda väljaspool hoonestusala, sh ka hinnateabe tulp. Gaasimahuti rajamisel arvestada, et selle asukoht peab vastab kehtivale õigusaktile 5. Olemasolev alajaam (tehnorajatis) säilib olemasolevas asukohas. Olemasolev kauplushoone Jõe tn 1 katastriüksusel lammutatakse. Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud põhijoonisel tabelis. 3 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 2013 4 Maakatastriseaduse § 18 1 lg 2 5 Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded § 16 Töö nr 19003 285  10 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g 3.4. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Planeeringuala paikneb maanteede kaitsevööndis ning 50 km/h kiiruspiirangu alas. Hinnanguliselt on tanklas ca 330-350 tankimist ööpäevas. Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud tugimaanteelt nr 14 Kose – Purila (Pikk tn) ja kõrvalmaanteelt 11121 Kose tee. Tugimaanteelt on sisenemine tanklasse lubatud ainult parempöördega, väljapääs nii parem- kui vasakpöördega; kõrvalmaanteelt on lubadad nii vasak- kui parempöörded. Väljaspool planeeritud krunti säilib olemasolev liikluskorraldus (juurdepääs Pikk tn 15 ja Jõe tn 1a katastriüksustele 14 Kose-Purila tugimaanteelt (Pikk tn-lt) ning juurdepääs Pikk tn 17 katastriüksusele 11121 Kose teelt (Jõe tn-lt)). Kaks juurdepääsu tanklasse on vajalikud, kuna ainult ühe juurdepääsuga ei mahu suured raskeveokid ja kütuseautod krundil ringi pöörama ning vajavad seetõttu läbisõidu võimalust. Samuti ei ole juurdepääs läbi kõrvalkinnistute Pikk tn 15 ja Jõe tn 1a võimalik, kuna ei saa tagada vajalikke pöörderaadiuseid. Olemasoleva juurdepääsu kasutamine ei ole võimalik ka Pikk tn 15 ja Jõe tn 1a kinnistute kasutusest tulenevalt (Jõe tn 1a teenindavad autod vajavad kauba laadimiseks vähemalt pooletunnist parkimist, millega suletaks liiklus ja Pikk tn 15 hoones asuvad lisaks ärifunktsioonile ka eluruumid ning suurte veokite liiklus otse akna all häiriks elamist). Planeeritud juurdepääsud on riigiteede suhtes kõrvalteed ning kõrvalteelt peateele väljasõit tuleb tähistada „anna teed (221)“ märgiga. Liikluskorralduse kohta on OÜ IB Stratum andnud ekspertarvamus, mille kokkuvõttes tõdetakse, et detailplaneeringu realiseerumisel ei teki täiendavat ohtu liiklejatele ega põhjustata liikluskolukorra halvenemist kinnistuga piirnevatel teedel. Planeeringu realiseerumine aitab parandada jalgsi ja jalgratastel liiklejate tingimusi ja juurdepääsu bussipeatusele. Tankla rajamine aitab parandada Kose aleviku elanike igapäevaeluks vajaliku teenuse kättesaadavust ning vähendab liikumisvajadust seoses kütuse soetamisega. Liiklus- ja parkimiskorralduse võimalik lahendus on graafiliselt nähtav põhijoonisel. Lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada/muuta, kuid kinni peab pidama detailplaneeringus määratud põhimõtetest. Hoone(te)sse sissepääsud siduda parkimis- ja jalakäijate aladega, st tagada ohutu jalakäijate liikumine avalikult tänavaruumilt krundile ja krundi siseselt. Parkimine tuleb lahendada planeeritud krundil. Soovitav on projekteerimisel ette näha ka jalgrataste parkimine. Parkimisvajaduse arvestamisel tuleb aluseks võtta EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimiskohtade kontrollarvutus maksimaalse ehitusõiguse korral on toodud joonisel nr 4. Joonisel nr 4 on näidatud ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad ja riigiteedele vajalik külgnähtavus vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede projekteerimisnormid punktile 5.2.7, tabelitele 2.14 ja 2.17 lähtetasemel rahuldav. Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 11 3.5. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD NING EHITUSLIKUD TINGIMUSED Ehitusõiguse kohaselt on krundile nr 1 võimalik rajada tankla ja seda teenindavad funktsioonid (pood-kohvik, pesulad (harja- ja käsipesula), tankurid, mis on kaetud varjualusega); olemasolev alajaam säilib olemasolevas asukohas. Krundi nr 1 hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded: Teenindushoone koos varjualuse ja tankimisautomaatidega peavad stiililt sobima omavahel ja sobituma ümbritsevasse keskkonda (harmoneeruma olemasolevate hoonetega kõrvalkinnistutel); Hoone ja varjualuse paigutus ja arhitektuurne ning konstruktiivne lahendus peavad vajadusel võimaldama katusepindade optimaalseimat ärakasutamist päikeseenergia tootmiseks; Lubatud korruselisus: üks; Katusetüüp: vaba; Katusekalded: vaba; Katusekattematerjalid: vaba (katusetüübile sobiv); Välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed esinduslikud materjalid (puit, kivi, krohv, tellis, komposiitplaat (ka kombineeritult)); +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus. Hoone projekteerimisel arvestada, et hoone välispiirded oleks projekteeritud selliselt, et oleks tagatud kehtivad heliisolatsiooninõuded vastavalt ruumide kasutusotstarbele. Helireklaamide ja vilkuvate valgusreklaamide paigaldamine on keelatud. Liiklusvälised teabevahendid (nt hinnateabe tulp) tuleb kavandada riigiteest vähemalt 12 m kaugusele. Lipuväljaku mastid peavad jääma riigiteest vähemalt kaugusele, mis on võrdne masti pikkusega. Arvestades ptk-s 3.10 tooduga, on projekteerimisel lubatud ette näha päikeseenergia kasutamise võimalusi sulandades päikesepaneelid arhitektuursesse terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad on osa arhitektuursetest elementidest või fassaadist või paigutada paneelid hoone külge nii, et need ei mõjuks silmatorkavate võõrelementidena). Hoonete eskiislahendus kooskõlastada Kose Vallavalitsuse majandusosakonnaga enne ehitusloa taotlemist. 3.6. HALJASTUS JA HEAKORD Planeeritud lahenduse elluviimiseks tuleb likvideerida ehitiste alla jääv haljastus (näidatud põhijoonisel). Ülejäänud puude osas ei seata säilitamiskohustust ja need võib soovi või vajaduse korral likvideerida. Haljastus ja kujunduslahendus antakse ehitusprojekti mahus. Haljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega. Projekteerimisel tuleb ette näha prügikonteinerite ja prügikastide asukohad. Konteinerid peavad hoonest asuma vähemalt 2 m kaugusel. Konteinereid on lubatud paigutada ka jäätmemajja. Jäätmemaja rajamisel peab see jääma hoonest vähemalt 8 m kaugusele. Töö nr 19003 285  12 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g 3.7. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Planeeringualale kavandatud tankla koos kahe pesulaga (harja- ja käsipesula) vajab elektri- ja sideühendust, soojavarustust; tagatud peab olema piisav veehulk ning heit- ja reovee kogumine. 3.7.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks Kose Vesi OÜ poolt 08.03.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-K190308. Sademevee lahendus on antud koostöös Kose Vesi OÜ-ga. Ühisveevärgiga liitumine on võimalik maakraanist nr 6121 või maakraanist nr 11093. Mõlemast asukohast liitumine pole lubatud ja projekteerimisel tuleb valida sobivam liitumispunkt. Minimaalne tagatud veesurve liitumispunktis on 2 bar. Veetorustik tuleb välja ehitada PE veetorust surveklassiga PN10 (10 bar). Torude ühendamisel võib kasutada ainult elekterkeevisliitmikke. Liitmike surveklass peab olema vähemalt võrdne veetoru surveklassiga. Rajatud veetorustikule tuleb teha hüdrauliline surveproov. Katsetada tuleb toru töösurvega 10 bar. Rõhulang võib 30 min jooksul olla kuni 0,2 bar. Surveproov tuleb läbi viia avatud kaevikuga ja OÜ Kose Vesi esindaja kohalolekul, kes koostab surveproovi akti. Ühiskanalisatsiooniga liitumine on võimalik kanalisatsioonikaevu V-K6-3a või kanalisatsioonikaevu V-K6-2a. Mõlema kaevuga liitumine pole lubatud ja projekteerimisel tuleb valida sobivam liitumispunkt. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb rajada PVC täisseinalistest muhvtorudest (EN1401-1), rõngasjäikusega vähemalt SN8 (8 kN/m2). Toruliitmikud (torukolmikud, muhvid, põlved, otsakorgid jm) peavad vastama samale standardile kui torustikud ning olema valmistatud sama tootja poolt. Kanalisatsioonikaevud peavad olema tööstuslikult toodetud ning valmistatud kas HDPE- st või PP-st, vastavalt EN 13598-le. Kaevud peavad olema veekindlad keeviskaevud või elementidest kokku monteeritavad (nt Pipelife Eesti AS, PRO moodulkaevud vm). Kanalisatsioonikaevu põhjad peavad olema sujuva ja siledapinnalise voolurenniga, topeltpõhjalised. Ennem kaeviku kinni ajamist näidata paigaldatud torustik ette OÜ Kose Vesi esindajale. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra madalam tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reoveeneeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. OÜ Kose Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Kanaliseeritav reovesi peab vastama Kose Vallavalitsuse määruses nr 5, 05.10.2009 Reovee ärajuhtimistasu diferentseerimisjuhend, reostusgrupi RG-1 esitatud nõuetele. Sademe- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni on keelatud. Sademevee juhtimine on võimalik sademevee trassi kaevu SK1-3 planeeringuala kirdeosas. Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 13 Teedelt ja platsidelt, sh autopesulatest sademeveekanalisatsiooni ära juhitav sademevesi tuleb puhastada I klassi liiva-õlipüüdjas. Drenaaži- ja katustelt tulevad sademeveed tuleb juhtida kinnistu sademeveekanalisatsiooni. Ehitusprojektis tuleb muuhulgas ära näidata veetarbimise arvutus, kanalisatsiooni juhitavas reovees reoainete maksimaalne planeeritud sisaldus ning vajadusel abinõud, et reovesi vastaks reostusgrupi RG-1 nõuetele. Liitumispunktist alates ehitab kinnistusisesed torustikud ning veemõõdusõlme välja kinnistu omanik. Veemõõdusõlm peab vastama OÜ Kose Vesi nõuetele. Veemõõdusõlme tarvis annab ja paigaldab veearvesti OÜ Kose Vesi. 3.7.2. ELEKTRIVARUSTUS. VÄLISVALGUSTUS Elektriühenduse lahendus on antud vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 322655 (väljastatud 10.03.2019) ja 323841 (väljastatud 05.04.2019). Planeeritava tankla krundi elektrivarustus on ette nähtud planeeritavast voolutrafodega liitumiskilbist toitega planeeritavalt 0,4 kV kaablilt. Planeeritud 0,4 kV kaabelliini toide on ette nähtud olemasolevast Emma:(Kose) alajaamast. Kaabli ja liitumiskilbi asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus. Projektlahenduse koostamisel arvestada, et liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumispunktist objekti peajaotuskilpi on ette nähtud maakaabliga. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi projekteerib ja ehitab iga tarbija oma vajadustele vastava liini. Olemasoleva Jõe tn 3 kinnistule jääv madalpinge õhuliin tuleb ümber ehitada. Selleks tuleb võtta Võitööstuse:(Kose) alajaama olemasolevad liitumispunktid Pikk tn 15 (38ZEE- 00572837-F (PK 3x50A)) ja Jõe tn 1a (38ZEE-00481879-0 (PK 3x40A)) alajaama Emma:(Kose) toitele. Selle tarbeks tuleb Jõe tn 1b kinnistu piirile projekteerida ja ehitada 0,4 kV jaotuskilp ning kinnistute Pikk tn 15 ja Jõe tn 1a tarbeks projekteerida ja ehitada liitumiskilbid soklil ning olemasolevad peakaitsmed ning mõõtesüsteemid võimaluse korral tõsta ümber projekteeritavatesse liitumiskilpidesse. Olemasolevad tarbija ühendused tarbimiskohaga tuleb taastada. Kilpide toiteks tuleb projekteerida ja ehitada 0,4 kV maakaabelliin alates Emma:(Kose) alajaamast. Võitööstuse:(Kose) alajaama fiidri F4 mastist tunnusega 3 tuleb projekteerida ja ehitada (vt skeem 2) 4x120mm2 maakaabel kuni sama alajaama sama fiidri mastini tunnusega 12. Võitööstuse:(Kose) alajaama fiidri F4 mastile tunnusega 3 paigaldada SZ-kaitse. Demonteerida Võitööstuse:(Kose) alajaama fiidri F4 õhuliin alates mastist tunnusega 3 kuni mastini tunnusega 7 ja 8. Demonteerida Võitööstuse:(Kose) alajaama fiidri F4 õhuliini mastid tunnustega 4, 5 ,6 ja 7. Demonteerida Võitööstuse:(Kose) alajaama fiidri F4 mastil olevad SZ kaitsmed. Ümberehituse täpne lahendus antakse projekteerimise käigus. Krundi lääneosasse, Pikk tn 15 kinnistu poolsesse nurka ja 11121 Kose teele jäävad olemasolevad tänavavalgustuspostid ümber tõsta. Krundi nr 1 sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse paiknemisest. Sõidukite liikumisteede alla jäävad Elektrilevi OÜle kuuluvad maakaabelliinid tuleb panna kaitsetorusse ja paigaldada sügavusele vähemalt 1 m. Elektrilevi OÜle kuuluvate kaablite madalamale laskmiseks ja toruga kaitsmiseks tuleb projekteerimiseks teha taotlus võrgu ümberehituseks (võtta tingimused). Lahenduse elluviimine vt ptk 3.12. Töö nr 19003 285  14 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g Skeem 2. Elektrivõrgu ümberehituse skeem. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga; lilla joon tähistab likvideeritavat õhuliini; sinine joon tähistab Võitööstuse:(Kose) alajaama fiidri F4 mastide 3 ja 12 vahelist maakaablit; masti numbrid on antud sinisega. 3.7.3. SOOJAVARUSTUS Soojavarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Kose Vesi OÜ poolt 11.03.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr TT-S190311. Liitumiseks kaugküttevõrguga tuleb liitujal projekteerida ja ehitada soojustorustik alates katlamajast (Pikk tn 4b, Kose), mis on kinnistule lähim võimalik liitumise asukoht. Soojustorustik tuleb projekteerida EV-s kehtivate normide kohaselt, jälgides EVS-EN 13941, EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488, EVS-EN 489 ja Soome Ehitusinseneride Liidu eeskirja LVI RYL 2002 nõudeid. Eelisoleeritud kaugküttetorustiku ehitusel kasutatav torumaterjal peab vastama standarditele EN 253, EN 448, EN 488 ja EN 489. Muud paigaldamisel kasutatavad materjalid ei tohi olla vastuolus nimetatud standarditega ja eelisoleeritud torumaterjali valmistajatehaste juhendmaterjalidega Projekteerida automatiseeritud soojussõlm. Soojussõlme projekteerimisel juhinduda Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) soovitustest Soojussõlmed. Juhised ja eeskirjad (täiendatud trükk) märts 2007. Krundi nr 1 hoonestuse maksimaalne lubatud eeldatav soojuskoormus on 120 kW. Soojusmõõdusõlm tuleb projekteerida kohe soojustorustiku hoonesse sisenemise juurde, kus näha ette koht soojusarvestile. Mõlemale poole soojusarvestit projekteerida sulgventiilid. Soojusarvesti annab Kose Vesi OÜ. Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 15 Soojustrassi peale- (t1) ja tagasivoolu (t2) temperatuurid (välistemperatuuri -23°C korral) hoone küttesüsteemi projekteerimiseks on: t1= 95°C; t2≤50°C. Soojushulga reguleerimise süsteem: tsentraalne ja kohalik kvantitatiivne-kvalitatiivne reguleerimine. Pealevoolurõhk 5 bar, rõhkudevahe 0,6-2,3 bar. Soojussõlme projekteerimisel kasutada sõltumatut ühendusviisi. Kui sekundaarkontuuri täitmine toimub soojustrassi veega, peab see toimuma läbi veearvesti. Soojussõlme projekt kooskõlastada Kose Vesi OÜ-ga. Soojussõlm peab vastama Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele ja omama vastavaid deklaratsioone ning märgistusi. Soojussõlme vastuvõtuks ja käiku andmiseks kutsuda kohale Kose Vesi OÜ esindaja. Kose kaugküttepiirkonnas kestab kütteperiood 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Sõltuvalt ilmastikust võib kütteperiood alata ka varem ja lõppeda hiljem. Suvisel perioodil soojusenergia tootmist ei toimu. 3.7.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS Telekommunikatsioonivarustuse lahendamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 31726919 (koostatud 25.03.2019, kehtivad kuni 24.03.2020) ja hilisem koostöö. Planeeringualal paiknevad Teliale kuuluvad sideehitised. Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp- punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Sideühenduseks on võimalik kasutada Jõe tn 1 kinnistul juba olemasolevat vaskkaablit (teha väljavõte olemasoleva Jõe tn 1 kinnistul paiknevast vaskkaablist VMOHBU 3x2x0,5 või kaablist VMOHBU 5x2x0,5). Optilise sidevõrguga liitumiseks on võimalik paigaldada Jõe tn 3 kinnistuga piirneval alal paiknevale Telia 6 avalise sidekanalalisatsiooni ühele avale sadul/kaev ja jätkata sealt sidekanalisatsiooni kuni rajatava hoonestuseni. Projekti koostamisel teostada vajalikud uuringud, täpsustada liinirajatiste paiknemine looduses, s.h liinirajatiste sügavused. Enne tööde alustamist teostada Telia järelevalve esindajaga objekti ülevaatus (avaldus saata aadressil [email protected]), mille käigus fikseerida olemasolevate liinirajatiste asukohad. Näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagada normatiivsed sügavused, vahekaugused, kaablikaevude luugid peavad jääma teekattega ühele tasapinnale. Liinirajatise kaitsevööndis on liinrajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Telia sidetrassiga ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Telia valguskaabli paigaldamise osas lepitakse kokku eraldi sõlmitavas kokkuleppes. 3.8. TULEOHUTUSE TAGAMINE Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministri 30.03.2017. a määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ja standardiga EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Töö nr 19003 285  16 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g Eelnimetatud määruse lisa 1 alusel jäävad tankla ja autopesula VI kasutusviisi ning pood- kohvik IV kasutusviisi alla. EVS 812-5:2014 punkti 7.2.1 kohaselt tuleb tankla ehitada TP-1- või TP-2-klassi ehitisena. Minimaalseks tuleohutusklassiks on planeeritud TP-2, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone rajamist. EVS 812-5:2014 punkti 7.7.6 kohaselt on tankla arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Tulekustutusvee arvestuslik veevooluhulk on vähemalt 5 l/s. Välikustutuseks vajalik vesi saadakse olemasolevast Pikk tänaval Pikk tn 6 kinnistu ees asuvast hüdrandist (hüdrandi veeloovutusvõime on hinnatud 24 l/s). Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. EVS 812-5:2014 punkti 7.1 kohaselt peab tuleohutuskujade määramisel olema tagatud, et tule levik tankla hoonelt või seadmelt naaberkinnistule või vastupidi peab olema takistatud aja jooksul, mis on vajalik päästemeeskonnale saabumiseks ja kustutustööde alustamiseks. Standardi kohased minimaalsed tankla seadmestiku (tankur, mahutite tuulutuspüstak) tuleohutuskujad naaberkinnistu hoonetele I, II, IV ja V kasutusviisi puhul on 30 m ning tänavatele 10 m. Illustreeriva lahenduse alusel ulatub kuja kuni 2 m Jõe tn 1a hooneni, kuid samas jääb nimetatud naaberkinnistu hoone ja tankurite vahele tankla teenindushoone (pood-kohvik). Olemasolev hoonestus katastriüksustel Jõe tn 1a ja 1b jääb planeeritud hoonestusalale kohati lähemale kui 8 m. Kui planeeritud hoonestust soovitakse rajada nimetatud ehitistele lähemale kui 8 m, tuleb rakendada ehituslikke abinõusid tule leviku piiramiseks. Projekteerimisel ja realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega, sh arvestada nõuetega EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Tankla tuleb projekteerida vastavalt standardile EVS 812-5:2014 Ehitiste tuleohutus Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus. Projekteerimise ajaks (enne ehitusloa taotlust) peab olema läbi viidud riskianalüüs, mille tulemustega tuleb projekteerimisel arvestada. Riskianalüüsi väljundiks peab muu hulgas olema kavandatava käitise maksimaalne võimalik ohuala ning iga allüksuse ohuala eraldi. Projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega ning lähtuda ehitiste tegelike tuletõkkesektsioonide ja põlemiskoormustega. Ehitistesisene tuletõrjeveevärk lahendada projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele normidele ja nõuetele. 3.9. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus; hoone lahenduses mitte kavandada n-ö pimedaid nurki ja kangialuseid. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonestuse kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. Kuritegevuse Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 17 riske vähendab kaupluse/teenindushoone ööpäevaringne kasutus. Projekteerimisel näha ette videovalve. Oluline on nõuetekohase valgustuse kasutamine kogu territooriumil. 3.10. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Kavandatav tankla ei kuulu suurõnnetuse ohuga ehitiste hulka. Kavandatava tankla mahutite maht on 120 m³, kavandatav veeldatud naftagaasi (LPG) mahuti on ca 9,15 m³. Käsipesula rajamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust (vt ka ptk 3.12 planeeringu elluviimise tingimus nr 3). Tegevusega kaasnevad võimalikud peamised mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid, sh kõiki vajalikke nõudeid kütusemahutite ohutuks käitlemiseks. Detailplaneeringuga kavandatava tankla mõjupiirkonda ei jää kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Reovesi on kavandatud tsentraalselt. Teedelt ja platsidelt, sh autopesulatest sademeveekanalisatsiooni ära juhitav sademevesi on ette nähtud puhastada I klassi liiva- õlipüüdjas. Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete sorteeritult kogumiseks on kavandatud suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada ka jäätmemajja/varjualuse alla või rajada süvamahutid. Planeeringualale ulatuvad Pirita jõe kalda piirangu- ja ehituskeeluvöönd ning Kose veskijärve kalda piiranguvöönd. Pirita jõe kalda ehituskeeluvööndisse on planeeritud juurdepääsutee ja tehnovõrkude trassid, ehituskeeluvööndisse jääb olemasoelv Emma alajaam. Looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 10 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele; punkt 8 alusel tehnovõrgule ja –rajatisele. Valdav enamus planeeringualast jääb Pirita jõe ja Kose veskijärve kalda piiranguvööndisse. Looduskaitseseaduse § 37 lg 3 kohaselt on piiranguvööndis mh keelatud reoveesette laotamine ja mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Reovesi kavandatakse tsentraalselt. Sõidukitega liiklemiseks piiranguvööndis on kavandatud kõvakattega teed ja väljaspool teid pole mootorsõidukiga liiklemist ette nähtud. Sademeveed planeeringualal tuleb kokku koguda restkaevudega ja juhtida läbi liiva- õlipüüdja sademeveekanalisatsiooni. Sademevesi peab vastama kehtestatud nõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe Töö nr 19003 285  18 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g miinimumnõuded 1 . Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate (nt päikesepaneelid) kasutamist. Rajatavate hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi kohaselt jääb planeeringuala madala ja normaalse radooniriskiga alale. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Rajatavate hoonete siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normtasemetele. Tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vm masinad ja vibratsiooniallikaid) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid (vastu võetud 16.12.2016) toodud normatiividele. Seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid kehtestatud piirväärtustele. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest kaasneva müra vähendamiseks. Ehitusmüra puhul tuleb tähelepanu pöörata, et välisõhus levivad müratasemed elamualadel ei ületaks ajavahemikul 21.00-07.00 keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas I toodud asjakohase mürakategooria normtaset. Impulssmüra põhjustavaid töid, nt lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Planeeringuala piirneb riigiteedega, seega võib alal esineda liiklusest põhjustatud häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste), kuid samas ei ole kavandatav tegevus (tankla, kohvik-pood, pesulad) suure müratundlikkusega. Tee omanik (Maanteeamet) on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringute võimalikkusest ning tee omanik ei võta endale kohustusi leevendusmeetmete rakendamiseks. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. a. seisuga on riigiteel nr 12 (Kose - Jägala) 770 a/ööp, riigiteel nr 14 (Kose - Purila) 1 357 a/ööp ja riigiteel nr 11121 (Kose tee) 113 a/ööp. Toodud liikluskoormustega (sh liikluskoormuste suurenemisega) kaasnev müra ning õhusaaste ei kujune ala sihtotstarvet silmas pidades probleemseks ning leevendusmeetmed ei ole vajalikud. Tankla rajamisel tuleb projekteerimisel arvestada asjakohaste õigusaktide ja normidega. 3.11. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Olemasolevate tehnovõrkude osas kehtivad ja planeeritud tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses. Servituudi seadmise vajadus on joonisel nr 5 näidatud põhimõttelisena planeeritud võrkude osas, servituudi seadmise Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 19 vajadus ei ole näidatud avaliku tänavaruumi alal. Servituudi seadmise vajadus täpsustub projekteerimise käigus tulenvalt tehnovõrkude tegelikust asukohast. Isiklik kasutusõigus tuleb seada olemasolevale alajaamale Elektrilevi OÜ kasuks. Servituudi seadmise vajadus on krunti nr 1 läbivale planeeritud elektri madalpinge maakaablile kinnistute Pikk tn 15 ja Jõe tn 1a kasuks. Servituudi seadmise vajadus planeeritud elektri madalpinge maakaablile võib olla ka kinnistutel Pikk tn 17 ja Jõe tn 1a sõltuvalt elektrivõrgu projektlahendusest. Planeeringualasse jäävate nii olemasolevate kui planeeritud tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused on järgmised: Elektripaigaldiste kaitsevööndid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge on kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 m. Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja maa-aluste vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele samuti 2 m. Sideehitise kaitsevööndid Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m. 3.12. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojektide koostamisel. Ehitusõigus realiseeritakse krundi igakordse omaniku või hoonestaja poolt tema tahte kohaselt. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kose vallale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ümberehitamise (mahasõitude rajamise), kõnnitee rajamise ja seonduvate rajatiste ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeritud krundi nr 1 moodustamise kulud kannab planeeringulahenduse realiseerimisest huvitatud isik. Töö nr 19003 285  20 Kose ale vikus Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 kata striü ksuste ning läh iala detailp laneerin g Planeeritud elektrivõrgu ümberehituse kulud kannab planeeringulahenduse realiseerimisest huvitatud isik. Olemasolevate likvideeritavate liinide asendused tuleb teha enne nende likvideerimist. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused: 1. Planeeringukohase krundi alusel katastriüksuse moodustamine. Planeeringukohane katastriüksus peab olema moodustatud enne esimese hoone või rajatise püstitamiseks ehitusloa taotlemist. 2. Krundile nr 1 ehitusloa väljastamise eelduseks on alajaamale isikliku kasutusõiguse seadmine. 3. Käsipesula rajamisel tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajadust. Maanteeamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusetegevusega seotud uute ristmike (majasõitude) ja kõnnitee rajamise kohustus (sh projekteerimine) planeeringuala piires lasub huvitatud isikul (kinnistu igakordsel omanikul või arendajal või hoonestajal). Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu või selle osa, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral annab nõuded projektile Maanteeamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Maanteeamet. Tehnovõrkude lahenduse täpsustamisel projekteerimise staadiumis tuleb riigitee alusel maal arvestada Maanteeameti juhendis Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale paigaldamise kavandamisel (MA 2016-010) toodud nõuetega. Maanteeamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isiku või kohaliku omavalitsusega (vastavalt planeerimisseaduse § 131 lg 1 kohasele halduslepingule) sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik või kohaliku omavalitsus kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. Leping sõlmitakse enne planeeringu järgsete ehitusloakohustuslikele ehitistele ehitusloa väljastamist. Projekteerimisel tuleb arvestada, et kinnistu asub tugi- ja kõrvalmaantee teekaitsevööndis. Projekti koostamisel ja realiseerimisel tuleb tagada hoone(te) puhul atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 ja § 61 lõike 1 alusel 16.12.2016 kehtestatud keskkonnaministri määruses nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid esitatud norm-müratasemed. Maanteeamet ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projekti käsitletaval alal. Müra- ja õhusaastet leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus seisab krundi ja sinna kavandatava hoonete igakordsel omanikul. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba § 3 lõikele 4 on õhusaasteluba nõutav, kui terminali või tankla summaarne Töö nr 190032 85  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 21 naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive on aastas 10 000 m³ või suurem. Määruse § 3 lg 6 järgi lõikes 4 nimetatud tegevuste korral ei kohaldata määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid, olenemata tegevuse künnisvõimsusest. Juhul, kui rajatav käitis on atmosfääriõhu kaitse seaduse mõistes õhusaasteloa kohuslane, peab vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 paikse heiteallika käitaja enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Töö nr 19003 285 Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 23 B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSKÕLASTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED AS Tartu Keskkatlamaja poolt üle vaadatud 24.07.2018, SN: 0718-0995-2EAD, arendus- ja haldusinsener Ülar Roose /allkirjastatud digitaalselt/. Koostöö tempel asub digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisade kaustas Telia Eesti AS, Kaino Ütt-Ütti. Tehnovõrkude lahenduse joonis ja seletuskiri koos projekti kooskõlastuslehega nr 30615849 kooskõlastatud digitaalselt 24.07.2018 (kehtib kuni 23.07.2019). Kooskõlastuskiri asub digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisade kaustas. Elektrilevi OÜ, Tatjana Borševitskaja. Kooskõlastatud digitaalselt 07.08.2018, kooskõlatus nr 0298767346. Kooskõlastatud tingimusel: tööjoonised kooskõlastada täiendavalt; tehnilised tingimused 312477. Kooskõlastuskiri asub digitaalsete materjalide hulgas ja väljavõte lisade kaustas. AS-i Tartu Veevärk poolt üle vaadatud 15.08.2018, nr 667. P. Pindma /allkiri/. Koostöö tempel asub tehnovõrkude joonisel lisade kaustas. Päästeameti Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo nõunik Margo Lempu. Kooskõlastatud digitaalselt 22.08.2018, kooskõlastus nr K-ML/27. Kooskõlastus asub digitaalsete materjalide hulgas ja digitaalallkirja kinnitusleht lisade kaustas. Töö nr 19003 285  Kose alevikus Jõ e tn 1 ja Jõe tn 3 kata striüksuste ning lä h iala detailp lan eerin g 25 C – JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 5 000 2. Tugiplaan M 1 : 500 3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs M 1 : 2 000 4. Põhijoonis M 1 : 500 5. Tehnovõrkude koondplaan M 1 : 500 Töö nr 19003 285    Kose Vallavalitsus Teie 02.09.2020 [email protected] Hariduse 1 Meie 21.09.2020 nr 15-2/20/34173-3 Kose alevik, Kose vald, 75101, Harju maakond Kose vald Kose alevik Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Kose vald Kose alevik Jõe tn 1 (33702:003:2290) ja Jõe tn 3 (33702:003:2250) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused tankla ja teenindavate rajatiste püstitamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame Kose vald Kose alevik Jõe tn 1 (33702:003:2290) ja Jõe tn 3 (33702:003:2250) katastriüksuste ja lähiala planeeringu (Hendrikson & Ko töö nr 19003285 vers 18.09.2020). Planeeringuga kavandatud riigiteede ristmike rekonstrueerimise ulatus ja detailne lahendus sh liiklussaar, jalgtee lahendus tuleb täpsustada teeprojekti koostamise käigus. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Detailplaneeringu 18.09.2020 vers seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude joonis Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Krista Einama 58627026 [email protected] 2 (2)