Kiri

EstKONSULT OÜ Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn Tel. 664 6730 e-post [email protected] MTR EP10410360-0001 20.02.2003 Projekteerimine MTR EK10410360-0001 20.02.2003 Ehitusekspertiis MTR TGP000251 21.10.2011 Gaasipaigaldiste ehitamine Tegevusluba nr Sildade projekteerimine ja 20035/067/08204/12003 08.02.2012 sillaprojektide ekspertiis Töö nr 19-094 Projekti tellija: Mustvee Vallavalitsus Ehitise aadress: Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Mustvee sadama lõunamuuli põhiprojekti koostamist kaasrahastab Eesti -Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 PÕHIPROJEKT Seletuskiri ja joonised versioon v05 Heiki Meos Juhataja Priit Põldre Projektijuht /seletuskiri digitaalselt allkirjastatud/ Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 Sadamaehitus 150838 [email protected] tel: 506 1292 Tallinn 20.05.2020 Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 2/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 I. ÜLDANDMED TELLIJA Mustvee Vallavalitsus Registrikood: 77000364 Tartu tn 28, Mustvee, Mustvee vald Jõgevamaa 49603 Tel: 7726161 E-post: [email protected] Esindaja: Koit Prants Kinnistu Krundi valdaja Mustvee Vallavalitsus Katastritunnused 48501:004:0029, 48501:004:0027, 48501:004:0026, 48501:004:0025 Aadress Pihkva tn 2s, Pihkva tn 2q, Pihkva tn 2p, Pihkva tn 2n PEAPROJEKTEERIJA OÜ EstKONSULT Registrikood: 10410360 Sõpruse pst 151a, 13417 Tallinn Tel: 6646 730 E-post: [email protected] Ekspert Heiki Meos volitatud ehitusinsener, tase 8, kutsetunnistus 109042 Projektijuht, Priit Põldre diplomeeritud ehitusinsener, tase 7, Projekteerija kutsetunnistus 150838 Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 3/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Sisukord I. ÜLDANDMED........................................................................................................................2 II. SELETUSKIRI.......................................................................................................................4 1. Üldosa...................................................................................................................................4 1.1. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid.................................................4 1.2. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid..............................................4 1.3. Vastavus normdokumentidele.......................................................................................4 2. Ehituskonstruktsioonid......................................................................................................5 2.1. Kasutatud standardite loetelu........................................................................................5 2.2. Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri..........................................................................5 2.3. Kasutatud käsiraamatud................................................................................................6 2.4. Tehnilised lähteandmed.................................................................................................6 2.5. Koormused.....................................................................................................................6 2.6. Konstruktsioonid............................................................................................................7 2.7. Järgitavad normid ja nõuded.........................................................................................9 2.8. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid.........................................................9 2.9. Tarindid ja materjalid....................................................................................................10 Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 4/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 II. SELETUSKIRI 1. Üldosa 1.1. Ehitusprojekti koostamisel aluseks olnud dokumendid • OÜ Estkonsult töö nr B839, Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt, eelprojekti staadium • OÜ REIB ja OÜ Corson töö nr 1718, Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering • Topo-geodeetilised uurimistööd, OÜ REIB töö nr TT-4570-T1, oktoober 2019 • Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, REIB OÜ töö nr GE-2283 1.2. Ehitusprojekti vormistamisel aluseks olnud dokumendid • Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 • Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt. • EVS 865-2:2013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri. • EVS 843:2016 Linnatänavad. 1.3. Vastavus normdokumentidele Koostatud Mustvee sadama ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastab Eesti Vabariigi projekteerimis- normidele ja standarditele. Normdokumendid, milledele vastavus on tagatud, on loetletud iga projektiosa seletuskirjas. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 5/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 2. Ehituskonstruktsioonid 2.1. Kasutatud standardite loetelu ◦ Eesti standard EVS 865-2:2013. Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti seletuskiri • Eesti standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt • Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad Koormused ◦ Eesti standard EVS-EN 1990:2002+NA:2002. Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide pro- jekteerimise alused ◦ Eesti standard EVS-EN 1991-1-1:2002+NA 2002. Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused Betoonkonstruktsioonid ◦ Eesti standard EVS-EN 1992-1-1:2005+NA 2007. Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsiooni- de projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele • EVS-EN 206:2014+A1:2016/AC:2019. Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vas- tavus Teraskonstruktsioonid • EVS-EN 1993-1-1:2005 +NA2006. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üld- eeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. • EVS-EN 1993-1-8:2006 +NA:2006+AC:2009. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 8: Liidete projekteerimine. • EVS-EN 1090-1:2009 Teraskonstruktsioonide valmistamine ja montaaž. Osa 1. Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele. Geotehnika • EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad • Eesti standard EVS-EN 1997-2:2007+NA 2008. EUROKOODEKS 7: Geotehniline projektee- rimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine Korrosioonikaitse • EVS-EN ISO 12944 Paints and varnishes. Corrosion protection of steel structures by protecti- ve paint systems. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 6/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Tolerantsid ◦ Eesti standard EVS-EN 13670:2010. Betoonkonstruktsioonide ehitamine 2.2. Kasutatud arvutiprogrammide nimekiri • AutoCAD 2020LT • OpenOffice 3.4 • Plaxis V8 2.3. Kasutatud käsiraamatud • EAU (2004) „Recommendations of the Waterfront structures Harbours and Waterways“ 8 th edition. Berlin: Ernst & Sohn. • Thoresen C.A. (2010) „Port designer's handbook“ 2nd edition.Thomas Telford. 2.4. Tehnilised lähteandmed Rajatise kavandatav eluiga on 50 aastat. Kasutatud uuringute aruanded: • Topo-geodeetilised uurimistööd, OÜ REIB töö nr TT-4579T, juuni 2017 Kõrgused on esitatud Balti kõrgussüsteemis. • Mustvee sadama lõunamuuli topo-geodeetilised mõõdistused. OÜ REIB töö nr TT-4570T-1, 17.09.2019, Kõrgused EH2000 süsteemis • Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, REIB OÜ töö nr GE-2283 2.5. Koormused Koormuseks kaidel on kavandatud 20 kN/m2. Pollarite koormused 25 kN. Kraana-alal mõjuvaks kraanakäpa maksimaalseks koormuseks on arvestatud 200 kN/0,7x0,7 m alale. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 7/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 2.6. Konstruktsioonid Projekteeritavateks konstruktsioonideks on kaid nr 1 ja 2, slipp ja lõunamuul. 2.6.1 Kaid nr 1 ja 2 Kai nr 1 konstruktsiooniks on betoonujukitel puitkattega ujuvkaid. Ujuvkaid ankurdatakse kettidega jõepõhja paigaldatavatesse raudbetoonist ankruplaatidesse. Ujuvkaidele pääs tagatakse kahe käi- gusilla abil kai otstest. Ujuvkaid tuleb tuleb talveperioodiks jõest välja tõsta, kuna jää liikumisega on ujuvkai ja ümbritsevate konstruktsioonide vigastuse oht . Kai nr 2 statsionaarse osa konstruktsiooniks on terasvaiadel raudbetoonplaatidest esiseinaga ankurdatud kaisein. Vaiad HEB360 süvistatakse kõva savimöllmoreeni kihti ja ankurdatakse teras- tõmbidega kai tagalas pinnasesse paigaldatud raudbetoonist ankruplaatidesse. Vaiade vahele paigal- datakse raudbetoonplaadid. Kai konstruktsiooni terasvaiad ja raudbetoonplaadid seob tervikuks koha- peal valatav raudbetoonist ääretala. Kai esipind viimistletakse puitlaudisega, mis kaitseb paate vigastuste eest sildumisel kai äärde. Puitkonstruktsioonid sügavimmutatud puitprussid 150/100/75x50 mm, sügavimmutatud materjalide immutusklass A, imbumissügavus NP5, kasutusklass UC4, kinnitusvahendid vastavalt keskkonna- klassile C4. Kai katendiks statsionaarse kai osas on kohapeal valatav raudbetoonplaat paksusega 250 mm. Kai seinatagune täide tehakse mineraalse pinnasega, täitepinnale tehakse killustikalus ja tihendatakse kihtide kaupa elastsusmoodulini 100 MPa. Orgaanikat sisaldav pinnas tuleb katendi alusest eemal- dada. Kraana alal on raudbetoonkatendi paksuseks 250 mm, mujal 150 mm. Raudbetoonkatend kraana- alal armeeritakse võrkudega 12/12 sammuga 150/150 kahes kihis, mujal ühes kihis. Kai katend paksusega 150 mm ehitatakse välja sadama rekonstrueerimise teises etapis. Kai nr 2 järvepoolne osa lahendatakse betoonujukitel puitkattega ujuvkaide abil. Ujuvkaid ankurda- takse kettidega jõepõhja paigaldatavatesse raudbetoonist ankruplaatidesse. Ujuvkaidele pääs ta- gatakse käigusilla abil statsionaarselt kailt. 2.6.2 Slipp Slipp kaide nr 1 ja 2 vahelisel alal on kavandatud kaldega 1:7. Slipi sõiduosa kaetakse raudbetoonplaatide- ga, mis toetuvad killustikalusele. Slipp koosneb kahest osast, mis eraldatakse plastujukitel puitkattega ujuv- kaiga mõõtmetega 9x2,4 meetrit. Ujuvkai tuleb talveperioodiks jõest välja tõsta, kuna jää liikumisega on ujuvkai ja ümbritsevate konstruktsioonide vigastuse oht . Slipp rajatakse monteeritavatest raudbetoonplaatidest paksusega 200 mm, mis paigaldatakse kil- lustikalusele. Slipi plaatide pinnaviimistluseks on kavandatud harjapind, et vähendada libisemise ohtu. Slipi betoon keskkonnaklassiga C35/45, külmakindlusklassiga KK4, keskkonnaklassiga XC4 XF4. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 8/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 2.6.3 Lõunamuul Lõunamuuli olemasolev osa vajab rekonstrueerimist. Olemasoleva lõunamuuli kindlustuskivid on segi pai- satud, muuli pealispind on ebaühtlane ja liiga madal. Muuli rekonstrueerimiseks olemasoleva muuli alla- varisenud kivid, nõlvad ja muuli ots korrastatakse, lisades vajadusel kindlustuskihile graniitkive. Muuli nõlvade kalleteks on ~1:2. Muuli katendi ja valgustuse osa esimeses ehitusetapis ei rekonstrueerita, see kuulub teise etappi. Muuli pealmine, horisontaalne osa laiusega 3 meetrit kaetakse raudbetoonkatendiga paksusega 200 mm. Raud- betoonkatendile kinnitatakse betoonikruvidega immutatud puitlaagid paksusega 50 mm ja immutatud puit- laudis. Muuli valgustus tehakse jää purustava mõju vältimiseks katendi raudbetoonosa sisse süvistatuna. Muuli ja kai nr 2 vaheline ala kaitstakse jõe poolt erosioonikaitse mattidega, käigutee katend ehitatakse sa- dama ehituse teises etapis. 2.6.4 Kai varustus Lisanduvaks kaivarustuseks statsionaarsel kail on pollarid kandevõimega 25 kN, kai esipinna puitvender- dus, kaide rattapiire. Kai varustatakse elektri ja veevarustuse teeninduspostidega, pilsivee mahutiga, tuletõr- je veevõtukohaga ja valgustuspostidega. Ujuvkaid varustatakse elektri ja vee teeninduspostidega ja pollaritega paatide kinnitamiseks. 2.6.5 Kai tagala parklate katend Kaide tagalas on kavandatud parkla-ala katendiks ühekihiline asfaltkatend tihendatud killustikalusel. Asfaldi AC16 surf kihipaksuseks on 60 mm, killustikaluse fraktsiooniga 32-64 kihipaksuseks 300 mm. Parkla katendid, valgustus ja heakorrastus kuulub rekonstrueerimistööde teise etappi. 2.6.6Ujuvkaid Projekteeritavad ujuvkaid on kavandatud EPS vahuga täidetud plastujukitel puitkonstruktsiooniga ujuvkaidena. Ujuvkaid tarnitakse valmistootena. Kasutatud on OÜ Topmarine ujuvkai sadamakai and- meid. Kasutada võib ka teiste valmistajate samaväärseid tooteid. Ujuvkai mõõtmetega 12x2,4 meetrit ankurdatakse jõepõhja raudbetoonist ankruplaatidesse. Ujuvkaile pääsemiseks on ujuvkail raudbetoonkonstruktsioonis maatugi ja puitkonstruktsioonis käigusild. Ujuvkaid tuleb talveperioodiks jõest välja tõsta, kuna jää liikumisega on ujuvkai ja ümbritsevate konstrukt- sioonide vigastuse oht . 2.6.7Täitetööd Tagasitäite pinnas kaiseina taga: • mineraalne materjal (nt liiv, kruus või kivitäide) • mahukaal 18...20 kN/m3 Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 9/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 • sisehõõrdenurk min 32° • filtratsioonimoodul min 2 m/ööp • muld eemaldada täitest Killustikalused katendi all: • põhi fr. 32/64; kiilutud fr 8/16 • purunemiskindlus LA35 2.6.8Süvendus Ehitustööde järgmises etapis on kavandatud kai esise süvendustööd kuni +27.50. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 10/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 3. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide seletuskiri Järgitavad normid ja nõuded Betoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki kehtivaid normdokumente, määrusi ja head ehitustava. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel tuleb järgida kõiki projekti üldosas esitatud kasutatud ja viidatud normdokumente, määrusi, käesolevat seletuskirja koos graafilise materjaliga ja head ehitustava. Projekteerimisel juhinduda: • EVS-EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1.1 Üldeeskirjad ja hoonekonstrukt- sioonide projekteerimiseeskirjad; • EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Tolerantside määramisel juhinduda: • EVS-ENV 13670-1:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. Osa 1: Üldsätted; 1. klassi nõuded; • BY 47 Betonirakentamisen laatuohjeet. Tööde teostamisel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 411 Raketisetööd; • TarindiRYL2010 p. 412 Sarrustamine; • TarindiRYL2010 p. 413 Betoonimine; Kontrollimisel, üleandmisel ja parandustöödel juhinduda: • TarindiRYL2010 p. 413 ja 421; Samuti järgida: • EVS-EN 1504 Tooted ja süsteemid betoonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vastavuse hindamine; • BLY 5 Betonilattioiden tuotantomenetelmät; • BÜ 4:2010 Betooni pinnad; • BY 41 Betonirakenteiden korjausohjeet; • BY 45/BLY 7 Betonilattiat 2000 (koos BY 48 ja BY 49); • Tootestandardid nende olemasolul. Kohapeal valatavad raudbetoonkonstruktsioonid Paigalvalu konstruktsiooniks on kai katend (osaliselt, joonisel näidatud mahus) ja ääretala. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 11/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Tarindid ja materjalid Üldist Betooni koostise määrab betooni tarnija, kusjuures betooni täiteainete granulomeetriline koosseis ning suhe, maksimaalne vesi-tsementsuhe, minimaalne tsemendisisaldus ja õhusisaldusprotsent määratakse tulenevalt kavandatud tugevus-, keskkonna-, pinnaviimistluse- ja külmakindluse klassist. Betooni omadused peavad olema tõendatud vajalike saatedokumentidega. Betooni plastsus ja tihendamismeetod tuleb valida nii, et betooni tihedus ja kvaliteedinõuded oleksid täidetud kogu mahus ühtlaselt ning betoon oleks võimalikult vähe mahus kahanev. Kohtades, kus be- toonimassi tihendamine on raskendatud (tarindi mõõtmed ja sarruse tihedus või suur hulk) on otstar- bekas kasutada isetihenevaid betoonisegusid. Betooni transport peab toimuma tööde teostaja poolt kavandatud ja omanikujärelevalvega kooskõ- lastatud viisil. Betoonisegu tellimisel tuleb täiendavalt lähtuda konstruktsioonitüübist, keskkonnatingi- mustest ja käesolevast juhendist. Kontroll betooni ja valmistarindi omaduste üle peab üldjuhul vastama BÜ 2 esitatud nõuetele, kui se- letuskirjas ja/või joonistel pole määratud teisiti. Vajalikud katsetused ja uuringud kasutatud betooni survetugevuse klassi hindamiseks tuleb teha vas- tavalt standarditele EVS-EN 12350, EVS-EN 12390 ning EVS-EN 12504. Paigaldatud betoonisegu tuleb hoida vee lisandumise, kuivamise ja läbikülmumise eest. Talvistel töödel (lähtuda juhendmaterjalist BÜ 6:2014) tuleb betoonis kasutatav täiteaine ja vesi soo- jendada temperatuurini, mis tagab kasutatava betoonimassi temperatuuri vähemalt +5ºC. Minimaal- selt vajalik temperatuur sõltub betoonitava tarindi minimaalmõõtmest. Paigaldatud betoonisegu soo- justatakse või soojendatakse senikaua, kuni betoonimass saavutab tugevuse, mis on vajalik lahtira- kestamiseks ja/või koormamiseks. Kivinevat betoontarindit ümbritseva keskkonna kõrge temperatuuri korral tuleb betooni jahutada viisil, mis väldib temperatuuri tõusu üle 65ºC. Lahtirakestatud ja eelnevalt soojendatud konstruktsiooni koormamisel tuleb arvestada betooni tugevuse kasvu sõltuvusega tema temperatuurist. Järelhooldust tuleb alustada vahetult pärast betoneerimist, järelhoolduse kestvus täpsustatakse sõltu- valt keskkonnatingimustest ja betooni kivinemise kiirusest. Maksimaalne temperatuur esimese 2...3 tunni jooksul ei tohi ületada +45°C. Edasisel betooni hooldamisel tuleb element hoida niiskena ruumitemperatuuril kuni 70% projektijärgse tugevuse saavutamiseni. Enne tööde alustamist tuleb tel- lijaga kirjalikult kooskõlastada (esitada) kavandatavad meetmed betoontarindite valmistamisel nagu betooni soojendamine, kivinemiseks vajaliku niiskuse säilitamine, pragunemise vältimine ja järelhool- dus. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 12/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Märga hooldust võib kasutada vaid eeldusel, et hooldus tagatakse kogu pinna ulatuses, pidevalt ja ilma katkestusteta kogu hooldeaja vältel. Betoonkonstruktsioonide külgpindade lahtirakestamist võib valdavalt alustada, kui betoon on saavuta- nud kuubikulise survetugevuse vähemalt fCKcub=6 MPa või 30% projektsest tugevusest ja koormata omakaaluga alates 70% projektsest tugevusest (vastavad tingimused on märgitud tööjoonistele). Tarindite purunemise või lubamatute jäävdeformatsioonide vältimiseks nähakse ette vajalik ajutine toestus, mille määrab vajadusel projekteerija. Tööprojektis seatud omaduste saavutamiseks koostab tööde teostaja „Tööde teostamise projekti“, kus sätestatakse objekti/tarindi kohased juhised ja tegevusnõuded, sealhulgas geodeetiline kontroll ja teostusjoonised. Betoontarindite keskkonnatingimused Kasutatav betoonisegu peab vastama standardi EVS-EN 206 “Betoon. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus” nõuetele. Konstruktsioonide keskkonnaklasside kirjeldused vastavalt standardile EVS-EN 206-1:2007 on esita- tud peatükis 4. Tolerantsid Tolerantside arvväärtused on esitatud EVS-ENV 13670-1:2010. Betoonpinnad Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest ja pole otseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev do- kument, mistõttu on kasutatud Eesti Betooniühingu väljaannet BÜ 4. Nõuded pindadele on antud töö- joonistel. Vormi õli, vaha või nakkumist takistav materjal tarindi vormimisel ei tohi kahjustada elemendi (pinda). Kasutada on lubatud ainult selliseid aineid, mis ei muuda betoonpinna tooni. Vormid peavad olema valmistatud sellisest materjalist, mis tagab kujupüsivuse ja nõutava pinna tasasuse. Betoonipinna tooni muutused ja muud vead tulenevalt betooni valmistamisest pole lubatud. Töövuugid Vajalike töövuukide asukohad tuleb tööde teostaja ja konstruktsioonide projekteerijaga kooskõlastada enne konkreetse töö sooritamist, kui need vuugid pole esitatud tööjoonistel. Töövuuki paigaldatakse projekteerija poolt ette nähtud lisasarrus. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 13/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Eemaldatavate töövuugimoodustajate korral võib betoneerimist jätkata alles siis, kui töövuugi pind ta- lub raketise eemaldamist ilma purunemata. Sissebetoonitavate vuugimoodustajate korral nõue ei kehti. Betoneerimist loetakse pidevaks, kui valuvaheaeg ei ületa 1,5 tundi. Kui planeeritud valude vaheaeg on pikem, tuleb kasutada betooni kivistumist aeglustavaid lisandeid või teha konstruktsiooni töövuuk. Betoneerimisprojektis tuleb näidata tarindi kujust tulenevate töövuukide asukohad koos võimalikult vajaliku täiendava sarruse ja muude vuugielementidega. Valualad tuleks ette näha selliselt, et töö- vuugid tehakse vaid ehitusjoonistel märgitud kohtades. Nõuded materjalidele Valmis elemendid ja kasutatavad materjalid peavad vastama kõigile seonduvatele normidele, eeskir- jadele ja instruktsioonidele ning täitma projekteerija poolt esitatud nõudeid. Betoonide liigitus ja nõuded betoonile on määratud standardiga EVS-EN 206-1:2007 Betoon. Osa 1. Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus. Betooni konsistents ja tihendamise meetod tuleb valida selliselt, et elemendi kvaliteet oleks tagatud ühtlaselt kogu toote ulatuses ja mahukahanemine viidud miinimumini. Betoonisegu valmistamisel kasutada üldjuhul harilikku portlandtsementi. Kasutatav tsement peab olema sertifitseeritud ja vastama tööjoonistel esitatule (erijuhtudel peab iga saadetis/partii olema fik- seeritud betoonitööde päevikus). Sarrusterase normitud parameetrid ning katsetamise ja atesteerimise meetodid on antud standardis EVS-EN 10080-1:2005 Steel for reinforcement of concrete – Weldable reinforcing steel. Part 1. General requirements. Selles standardis käsitlemata sarrusterast võib kasutada, kui vastavate rah- vuslike normdokumentide põhjal määratud projekteerimisandmed on viidud vastavusse normiga EVS- EN 1992-1-1:2007 Raudbetoonkonstruktsioonid. Osa 1-1. Üldeeskirjad ja hoonekonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad. Betooni peen- ja jämetäitematerjalid peavad olema puhtad, inertsed ja nõuetekohase tugevusega mineraalmaterjalid. Täitematerjalide fraktsioonide suhe peab tagama betoonile esitatavate omadus- nõuete saavutamise tingimusi. Täitematerjalid peavad vastama (EVS-EN 206-1:2007 ja) EVS-EN 12620:2005 nõuetele. Betooni valmistamisel kasutatav vesi peab olema puhas mehaanilistest lisanditest ning tema pH>4,0. Vesi ei tohi sisaldada sooli, sulfaate, rasvu või muid keemilisi ühendeid, mis pärsivad tsemendikivi moodustumist või halvendavad muul moel betooni kvaliteeti. Kõik sissevalatud teraselemendid, mis pole vajaliku betoonkaitsekihiga kaetud, peavad olema tehases puhastatud ja krunditud ja värvitud. Kasutatav teras peab vastama üldistele teraskonstrukt- siooni nõuetele, kui pole märgitud muud. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 14/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Sarrus Konstruktsioonid sarrustatakse tööjooniste ja esitatud nõuete järgi ning fikseeritakse viisil, mis tagab paigalpüsivuse betoonimistööde ajal. Kõikidel konstruktsioonijoonistel on sarruste painutusmõõdud antud välimiste painutusmõõtudena. Sarrusvarraste painutusraadiused vastavad külmaltpainutamise nõuetele. Ebaõigelt painutatud var- raste ümberpainutamine ei ole lubatud. Kuumaltpainutamine on lubatav ehitusjärelevalve ja/või pro- jekteerija loal. Sissebetoneerimata (välispinnas) ja soojustust läbivad terasosad peavad olema roostevabast tera- sest või kuumtsingitud. Betooniterased on kirjeldatud standardis EN 10080. Kasutatud terased peavad olema tõendatud vas- tavate sertifikaatide või laborite testiandmete alusel. Sarruse vajalikud kaitsekihid on märgitud konstruktsiooni tööjoonisele või vastavad tähistatud kesk- konna ja betooni tugevusklassile. Kõik betoonpinnast väljaulatuvad terasosad peavad olema eelnevalt puhastatud ja värvitud. Sarruse fikseerimine (tugistamine) tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Sarrusvarraste toetamiseks raketises kasutatakse spetsiaaltugesid ning vardad seotakse omavahel tihedusega, mis tagab pärast betoneerimist sarruse paiknemise projektijärgses kohas arvestades lu- batud hälbeid. Kõik sissebetoneeritavad terasosad tuleb eelnevalt puhastada rasvast, õlist, roostest jms. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude jms. paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. Betooniteraste keevitustööd tuleb teha vastavalt klassi WC (standard EVS-EN-ISO 5817:2004) nõue- tele. Keevisühendustes kasutatavate elektroodide klass peab vastama liidetavate elementide terase margile. Töövõttu kuuluvad kõik tööliidete, paigaldus- ja avade vms. puhul vaja minevad terased. Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate tolerantsi, pinnasileduse ja tugevusnõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistle- mist projektis ettenähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. Raketis peab olema valmistatud vastavuses tarindi kujujoonisega, sisepind ja liited tagama esitatud pinnaklassi nõuete täitmise. Raketise kinnitused ja fiksaatorid ei tohi üldjuhul jätta nähtavatele be- toonpindadele jälgi ja peavad olema eemaldatavad ilma betooni struktuuri või pinda rikkumata. Töö 19-094 Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt Lk. 15/15 Priit Põldre – projektijuht Mustvee, Pihkva tn 2g, 2s, 2t, 2q, 2p, 2m digitaalselt allkirjastatud Põhiprojekt 20.05.2020 Raketis peab olema tihe, liitekohtades ei tohi olla pinnakõrguse erinevusi. Raketise sisepinnad pea- vad olema puhtad, lahtirakestamise hõlbustamiseks kasutatav raketisemääre ei tohi tekitada betooni- pinna värvimuutusi. Vajadusel peab raketis võimaldama taridetailide kinnitamist/fikseerimist ja/või võimaldama teda läbi- vate teraselementide paigaldamist. Avade ja õõnsuste moodustamise šabloonid ja/või nende eemaldamine ei tohi põhjustada pragusid ega muid betoontarindi defekte ning peavad vastama põhitarindiga samadele tolerantsinõuetele. Konstruktsioonide nähtavad servad on vastavalt tööjoonistele faasitud. Peatala faas on 50x50 mm, kui joonisel ei ole näidatud teisiti. Deformatsioonivuukide nähtavad servad tuleb faasida 10x10 mm. Valmis raketis tuleb mõõdistada. Mõõtmete vastavuse korral annab järelvalve loa betooni- või sar- rusetöödeks. Betoneerimise järeltööd Valujäägid ja servade ebatasasused, mis on tekkinud valamisel ja mõjuvad elemendi kasutamisel ebasoodsalt, lubamatult või rikuvad väljanägemist, tuleb kõrvaldada. Kõik nähtavale jäävad terasosad peavad olema puhastatud mustusest, õlist, roostest jms. vastavalt nõuetele. Puhastustase St.2 (EVS-EN ISO 12944-4). Mustast terases sidemed peavad oleme kaetud roostet vältiva inhibiitoriga. Nähtavale jäävad betoonipinnad tuleb puhastada võimalikust mustusest, vormimäärdest, roostest jms. Vääralt paigaldatud või nõuetele mittevastava betooni eemaldamise ja parandamise jaoks tuleb saada luba projekteerijalt. Järgida tuleb ülevõetud standardi EVS-EN 1504 “Tooted ja süsteemid be- toonkonstruktsioonide kaitseks ja parandamiseks. Määratlused, nõuded, kvaliteedikontroll ja vas- tavuse hindamine.” osades 1, 2, 4, 5, 8 ja 10 ja/või BY 41 „Betonirakenteiden korjausohjeet“ nõudeid. Betoneerimisvead, valutühemikud, koostisosade mittesegunemine jne tuleb esitada tellijale ja projek- teerijale enne parandustööde algust. Vajalik betooni eemaldamise ja parandamise kvaliteet ning ula- tus määratakse ehitiste ülevaatusel. Parandusabinõusid ei tohi rakendada ilma sellise ülevaatuseta ega enne kui tellija on kooskõlastanud parandusviisi. Parandused ning võimalikult ka uue pinnatööt- luse teeb tööettevõtja omal kulul. Kui betoonkonstruktsioonide omadused ei vasta kehtestatud kavandile, tuleb nad uuesti teha, tugev- dada või kandevõimeomaduste piisavuse korral on tellijal õigus nõuda tööettevõtjalt hüvitust nende esteetilise väärtuse alanemisest. Meetmete viis sõltub vea suurusest. Betoneerimisvead, mis halvendavad ehitiste kvaliteeti, tuleb esitada seisukohavõtuks ka ehitusjä- relvalvele.  Pos. 01 m2 02 m2 03 m2 04 m2 5 2 1 3 4 Pihkva tn 2 t 6 13 12 11 P1001 8 kai 14 Ujuv kai Ujuv kai Pihkva tn 2q Uju vka i Uju v 25 P1017 7 PUNKT KOORDINAADID X Y i sild Ujuv i KAI NR 1 kai vka ka P1014 15 P1008 Uju P1001 6526789.584 670148.314 Ujuv Ujuv 26 kai P1002 6526769.902 670217.572 16 Kai n r. 1 Ujuv kai .2 Ujuv 9 i nr P1010 KAI NR 2 kai 10 P1002 P1007 Ka ild PERSPEKTIIVNE Pihkva tn 2s 27 P1015 P1007 6526770.305 670233.388 kai s VAATETORN Ujuvkai Kraanaala P1008 6526776.955 670248.406 Ujuv P1009 6526761.625 670249.393 Kai katend 2 P1011 6526746.456 670249.535 P1009 Ujuvkai sild P1012 6526745.510 670235.009 P1016 Slipp 1:7 Slipp 1:7 32 SLIPP 17 18 P1003 6526744.796 670220.761 P1007 6526770.305 670233.388 Kai katend 1 P1011 P1012 6526745.510 670235.009 28 P1003 29 31 30 P1012 Pihkva tn 2m P1013 P1014 6526780.039 6526777.308 670338.928 670493.030 P1015 6526768.200 670500.124 P1016 6526760.918 670486.901 P1017 6526783.042 670339.040 ta Parkla 40 koh Pihkva tn 2p 19 36 Pihkva tn 2g 34 35 33 Pihkva tn 2j 37 20 38 Parkla 11 kohta Aadress Staadium Ehitusprojekt Joonise nimi Ehitis Ehitise nr Osa Joonise nr Muudatus 23 21 24 22 Projektijuht Projekteeris Joonestas M. Pant Formaat tel 664 6730, e-post [email protected] Kontrollis  TÖÖ NR: / TÖÖ TÄHIS: 19094 OBJEKT: MUSTVEE SADAMA LÕUNAMUULI EHITUSPROJEKT STAADIUM: PÕHIPROJEKT OSA: EL – TUGEVVOOLUPAIGALDIS AADRESS: MUSTVEE, MUSTVEE LINN, JÕGEVA MAAKOND KINNISTU OMANIK: MUSTVEE VALLAVALITSUS ÄRIREGISTRI KOOD 77000364 TARTU tn 28, 49603 MUSTVEE LINN TEL 772 6161 TELLIJA: MUSTVEE VALLAVALITSUS ÄRIREGISTRI KOOD 77000364 TARTU tn 28, 49603 MUSTVEE LINN TEL 772 6161 PEAPROJEKTEERIJA: EstKONSULT OÜ ÄRIREGITRI KOOD 10410360 SÕPRUSE PST 151-A, 13417 TALLINN TEL 656 3203 PROJEKTEERIJA ARPE OÜ ÄRIREGISTRI KOOD 11902027 MTR.REG. TEL001446 KUNGLA 15 TALLINN 10411 TEL. 5013083 VASTUTAV SPETSIALIST ANDRES REISBERG Kutsetunnistus nr.: 130311 / allkirjastatud digitaalselt / MAI, 2020 TALLINNAS  Elektripaigaldise ehituskirjeldus Käesolev eelprojekti seletuskiri on koostatud vastavalt EVS 932 järgi. 1. Üldist Tellija: EstKONSULT Objekt: Mustvee sadama lõunaosa rekonstrueerimine, Mustvee vald, Jõgevamaa Liitumispunkt: Projekteeritav 3x63A, perspektiivis max. 3x100A Juhistik: TN-C-S Toitepinge: 3x230/400V, 50Hz Projekt on koostatud vastavuses vabariigis kehtivatele eeskirjadele ja normidele. Elektriprojekt on üks tervik, mis koosneb ehituskirjeldusest, joonistest, seadmete loetelust ja lisas olevatest materjalidest. Kõik eraldi osad täiendavad ja täpsustavad üksteist, vasturääkivuste või ebatäpsuse puhul elektripaigaldises ja/või teiste eriosadega täpsustada ja konsulteerida nii eriosade projekteerijatega kui Tellijaga. Kõik elektripaigaldise ehitusega seotud seadmed ja materjalid paigaldada ja komplekteerida vastavalt nende juhenditele, paigaldamisel võtta aluseks Eesti Vabariigis kehtivad seadused ja eeskirjad. Elektritööde teostaja peab vastama Elektriohutusseadusest tulenevatele nõuetele ning oma kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos kasutusloaga, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 1) Ehitusseadustik; 2) Seadme ohutuse seadus; 3) Tuleohutuse seadus; 4) MTM määrus nr. 97 "Nõuded ehitusprojektile"; 5) MTM määrus nr. 17, 2017a 6) MTM määrus nr. 55 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded"; 7) EVS 932, „Hoone ehitusprojekt“; Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 1/8  8) EVS 865-1, „Ehitusprojekti kirjeldus. ; 9) EVS-EN 50110-1, „Elektripaigaldise käit“; 10) EVS-HD 60364 standardiseeria; 11) EVS-EN 50164 Standardiseeria; 12) EVS-EN 61140, „Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele“; 13) EVS-EN 12464-1, „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad“; 14) EVS-EN 1838:, „Valgustehnika. Hädavalgustus“; 15) EVS-EN 50172, „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“; 16) EVS-EN 60529, "Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid)"; 17) EVS-EN 61439-1, "Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid"; 18) EVS-EN 61439-2, "Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 2: Jõuaparaadikoosted"; 19) EVS-EN 61439-3, "Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitada tavaisikud"; 20) EVS-EN 61557-8, "Elektriohutus madalpingevõrkudes vahelduvpingega kuni 1000V ja alalispingega kuni 1500V; 21) EVS-EN 62305-1 standardiseeria "Piksekaitse"; 22) EVS-EN 62561 standardiseeria; 23) Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa; 24) EVS-IEC ja EVS-HD standardiseeri; 25) 10421629-JV ST… „Eesti Energia (Elektrilevi) (0,4…20 kV) võrgustandard“; 26) EVS-EN 12464-2 „Töökohavalgustus. Osa 2: Välistöökohad Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt, olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisakulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Elektripaigaldise ehitajal arvestada joonistel, spetsifikatsioonis, seadmete- ja materjalide paigaldusjuhendites ja seletuskirjas toodud märkuste ja juhistega. Elektripaigaldise ehitajal täpsustada, kooskõlastada ja saada kirjalik tööluba töödeks olemasolevate ja töötavate kaablite kaitsetsoonis, samuti töös olevas elektripaigaldises Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 2/8 ja selle juures: kaablite ümbertõstmiseks- ja ühendamiseks, olemasolevate kaablite lahtikaevamiseks ja muhvidega jätkamiseks, samuti olemasoleva elektripaigaldise demontaažiks, kõigile antud projekti mahus (samuti ka täiendavateks lisatöödeks) ette nähtud tööde teostamiseks. Samuti kooskõlastada enne tellimist tarnitavad elektripaigaldise ehitusega seotud seadmed ja materjalid ja tellimiseks saada kirjalik nõusolek. Töövõtja esitab positiivse elektripaigaldise auditi protokollid ehituse tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: - elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid: - maandustakistuse mõõtmine; - kaitse- ja potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; - isolatsioonitakistuse mõõtmine; - pingetaluvus; - kaitseseadmete rakendusaja kontroll; - rikkevoolukaitseseadmete kontroll. Varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: - maandusseadme kohta; - siseinstallatsiooni kohta; - käidukava Teostusjoonised, mis hõlmab: - projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid Kõik paigalduskohad tuleb testida enne kui seadmed ühendatakse voolu alla. Pärast voolu sisselülitamist viiakse läbi edaspidi nimetatud ekspluatatsioonilised testimised, millele järgnevad proovikatsetused. Töövõtja peab koostama kõigi testimiste kohta protokollid, mille allakirjutatud koopiad antakse üle elektritööde tõendamisasutusele ja ehitustööde tellijale. Töövõtja hoiab objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari märkida töö ajal tehtud muudatused. Kõik elektrijoonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele ja arhitektuursetele joonistele, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 3/8 Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Elektrikilpidesse paigaldada kilbi kohta koostatud skeemid spetsiaalses kileümbrikus. Pärast montaažtööde lõppu tuleb koostada kasutus-hooldusjuhendid, mis peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: - kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; - süsteemide lühikirjeldus; - hooldusgraafikut; - süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Töövõtja tarnib koos teostusjoonistega 2 eksemplari süsteemidele ja seadmetele vastavaid hooldusjuhiseid. Need peavad hõlmama kõiki tarnitud süsteeme. Tuleb anda vähemalt järgmised andmed: - tehnilised andmed; - valmistaja nimi; - esindaja nimi; - kasutusjuhised; - reguleerimis- ja seadearvud; - sisemised ühendusjoonised; - hooldusjuhised; - garantiitunnistused. Ekspluatatsiooni- ja valmisjooniste kopeerimis- ja tarnimiskulud kuuluvad töövõtu hulka. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded. Jaotuskeskuse uksel peavad olema iga seadme kohta vajalikud tähistussildid identifitseerimiseks. Tähistussiltide tähtede minimaalne kõrgus peab olema 10 mm jaotuskeskuste jaoks ja 5 mm seadmetele. Kõik väljuvad-sisenevad kaablid peavad identifitseerimiseks olema tähistatud mõlemast otsast ilmastikukindla märgistusega. Kaablid peavad olema lisaks tähistatud iga 50 m tagant. Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 4/8 Pistikupesad tähistada kleeptähisega, kus on näidatud jaotuskeskuse ja grupi number ning toite liik. Varjatult paiknevad seadmed varustada nähtavalt paigaldatud täiendavate siltidega, millele kantakse seadme nimetus ja otstarve. Tööd peavad olema teostatud puhtalt, meisterlikult ja häid ehitustavasid järgides. Kõik töötlused peavad olema rangelt esmaklassilised, ja täidetud kogemustega tööjõu poolt. Peale elektripaigaldise ehitustööde lõpetamist esitada elektripaigaldise ehitajal Tellijale kõik vajalikud kontrollmõõtmiste protokollid ja teostatud tööde kohta teostusjoonised. Ehitatud elektripaigaldusele saada positiivne audit. Iga viidet, mis on ehitusprojektis tehtud mõnele standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms kui vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mis ehitusprojekti on tehtud kindlale ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.“ 2. Elektrieskus: PJK-SADAM PJK-SADAM: rekonstrueeritava sadamaala elektrivarustuseks on ette nähtud peajaotuskilp millest saavad elektritoite sadamaalal paiknevad elektritarbijad: - välisvalgustus, tankla, pilsivee pumpla ja väikelaevade teeninduspostid. Peajaotuskeskus on ühesektsiooniline pingele 3x230/400V. Sisestusele on projekteeritud pealüliti ja liigpingepiirikud tüüp 1+2 sisestusele, keskuste lühisekindlus 10kA. Peakeskuse elektritoide on ette nähtud Elektrilevi liitumiskilbist asukohaga trafoalajaama küljes. Väljundfiidrites kaitsmetena ette nähtud kasutada automaatkaitselüliteid, täiendavat kaitset vajavad grupiliinid on kaitstud rikkevoolukaitselülittega rakendusvooluga 30 mA. Keskusesse nähakse ette maanduslattt, milline ühendatakse maandusseadmega (vaata seletuskirja punkti 7. kaitsemaandamine). 3. Elektrivarustus PJK-SADAM elektritoide on ette nähtud Elektrilevi OÜ poolt projekteeritavast ja paigaldatavast liitumiskilbist. PJK-SADAM peakaitse 3x63A. Kaabelliini trass ja tehnilise parameetrid vt. jooniselt EL-2. Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 5/8 4. Välisvalgustus Sadamaala välisvalgustus on ette nähtud LED valgusallikatega välisvalgustitega. Sadamaala välisvalgustite Ra-3000K. Ette on nähtud kasutada sümmeetrilise ja ebasümmeetrilise valgusjaotusega välisvalgusteid. Välisvalgustite ehitusliku kaitseastmega vähemalt IPmin66. Välisvalgustuse normid: - kõnniteed üksnes jalakäijatele -10 luksi, liiklusalad mitte üle 10km/h – 10 luksi, voolikute, torude ja köite ühenduskohad – kasutada samuti silduva aluse lisavalgustust – 50 luksi. Sadamaala valgustite juhtimine toimub kohapealt ja läbi fotoanduri automaatselt, samuti on ette nähtud käsitsi juhtimise võimalus ning dimmerdamine automaatselt läbi programmkella öisel ajal välisvalgustuse alandamisega näiteks 50%. Välisvalgustite asukohad ja välisvalgustid on valitud sellised, et ei pimesta sadamasse sisse- väljasõitvaid aluseid. Valgustite paigutus-, suunatus-, kalde- ja pöördenurgad on valitud sellised, mis ei tekita kõrvalehajuvat valgustusreostust s.h. ei häiri naaberkinnistutel asuvaid naabreid. Kasutatavad valgustid vastavad fotobioloogilise ohutuse standardi klassile RG0 ja RG1. Välisvalgustite min. kaitseaste IP66, valgustite korpus oan valmistatud merendusalumiiniumist. Välisvalgustuse postidena on ette nähtud kasutada koonilisi kuumtsingitud välisvalgustuse poste. Välisvalgustuse postid on ette nähtud paigaldada betoonvundamentidega, vundamentide paigaldus vastavalt töötajapoolsetele paigaldusjuhenditele. 5. Teeninduspostid Kaidele 1 ja 2 on ette nähtud 20m sammuga väikelaevade teeninduspostid. Igas teeniduspostis on 4 tk. 1x16A pistikupesa (kaitse 1x10A) ja posti “mütsis“ paiknev lokaalne valgusti. Valgusti elektritoide on ette nähtud sadamaala üldvalgustuselt. Teeninduspost on valmistoode ja ette nähtud väikelaevade elektritoiteks. Teeninduspostis paiknevate pistikupesade kaitseastmega IPmin67 ja pistikupesade grupiliinid on kaitstud rikkevoolu kaitselülititega rakendusmisvooluga 30mA, tüüp A. 6. Kaabelduse paigaldus Kogu sadamaalal paiknev kaabeldus on ette nähtud paigaldada kaablikaitse plasttorudesse tugevusklassiga 1250N. Plasttorud (koos kaablitega) paigaldada vastavalt Elektrilevi OÜ nõuetele. Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 6/8 7. Piksekaitse, maandamine, potentsiaaliühtlustus Rekosntrueeritavale sadamaalale teostada maandus ja potentsiaaliühtlustus. Iga üksiku maanduse maandustakistus ei tohi ületada 10 oomi. Kaide ühtse maandus- ja potentsiaaliühtlustuse võrgu loomiseks on keskuste maanduslatid ette nähtud ühendada omavahel kai metallkonstruktsioonidega, maandusjuhiga KEVI/Cu-16 Kevi ja kaablite PE sooned, muud metallkonstruktsioonid jne. Kaide ühtse maandus- ja potentsiaaliühtlustuse võrguga ühendada kõigi elektriseadmete pingestamata metallosad ja kaablikonstruktsioonid. Maanduste ühendused pinnases hermetiseerida korrosiooniteibiga. Puutepinge ei tohi ületada 50V. Nõutud takistuse ja puutepinge saamiseks vajadusel lisada elektroode, kuni nõutava tulemuse saamiseni. Käesoleva tööga ei ole ette nähtud piksekaitset. Perspektiivsete tankla ja vaatetorni piksekaitse lahendatakse eraldiseisvate töödega vastavalt tankla või vaatetorni ehitamisele. Piksekaitse maandustakistus mitte üle 10 oomi, mittevastavuse korral lisada elektroode. 8. Valvekaamerad Projektis on ette nähtud reservtorud valvekaameratele. Valvekaamerad on ette nähtud paigaldada välisvalgustuse postidele. Kaamerate arv ja tehnilised parameetrid ning salvestusseadmed lepitakse eraldi kokku Tellija ja seadmeid pakkuva firmaga. 9. Tähistused Märkesiltide paigaldamisel juhendada Elekrilevi OÜ ettevõttestandardist ja peavad olema graveeritud. 10. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest”, Elektrilevi OÜ ja AS Tallinna Sadam elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab elektrivõrgu käidukorraldaja. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. 11. Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel vastavalt EV seadustega ja määrustega määratuid nõudeid. Ehitaja peab tööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne tööde algust. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 7/8 isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Ehitaja peab tagama, et töötajad oleksid instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt määrusele 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. 12. Käidujuhend Defektide avastamisel määrab selle kõrvaldamise viisi ja aja AS Tallinna Sadam käidukorraldaja. Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel jaotusvõrgu välisvalgustuse hoolduskavade koostamise juhenditest ja nõuetest. 13. Audit Ehitatud elektripaigaldisele teostada elektripaigaldise kontrollmõõtmised ja saada positiivne audit. Töö: Mustvee sadam, elektripaigaldis, põhiprojekt. ARPE OÜ töö nr.19-44, 07-05-2020 8/8  PÕHILISTE MATERJALIDE KOKKUVÕTE NR NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUSED 1 Kaide betoonkatend 150mm 950 m² 2 Kraanaala betoonkatend 200mm 420 m² 3 Äärekivi (150x290mm) 368 jm 4 R/B slipi plaadid (3,0mx 4,0mx0,15m) 16 tk 5 Uus asfaltkatend 5985 m² 6 Killustik 1520 m³ MUULI MATERJALIDE KOKKUVÕTE NR NIMETUS KOGUS ÜHIK MÄRKUSED 1 Muuli betoonkatend 200mm 626 m² 4 Graniitkivid Ø250...450 1995 m³ 5 5 Graniitkivid Ø550...850 4775 m³ 2 1 6 Puitlaudis muulil 28mm 626 m² 7 Killustik 203 m³ 3 10 Geotekstiil 6680 m² 4 1xPL50: - TP-d. (H07RN-F 5G10), 1xPL32: 1xPL50: Pihkva tn 2 t 6 Ol.ol. kive ~ 1700 m³ - valgustus. - TP-d. (H07RN-F 5G10), 1xPL32: 2 x pistikühen- - valgustus. TINGMÄRGID: dused silla all: 2 x pistikühen- 7 KOORDINAADID - 3x32A, IP67; 50,6 dused silla all: PUNKT X Y 13 12 - 1x16A, IP67 - 3x32A, IP67; 6 Kinnistu piir TP-1-1 KAI NR 1 11 - 1x16A, IP67 TP-2-3 8 TP-1-2 2xPL50: 55,0 i 160,5 Kinnistu piir P1001 6526790,727 670143,511 Pihkva tn 2q TP-2-1 vka 2,4 - TP-d. (XPK5G10), P1002 6526769,477 670218,910 14 Ujuv - valgustus 2xPL50: TP-2-2 Uju 4 kai - TP-d. (XPK5G10), 5 Äärekivi P1003 6526745,272 670220,372 6x12= i Ujuv TP-1-3 72,0 - valgustus. vka 25 7 6526744,789 670210,270 ka 1 Uju P1004 i sild i EVA300 esitlemine Ujuv TP-1-4 P1005 6526765,630 670208,771 kai i vka ka 15 TP-1-6 3 3xPL50: Uju Projekteeritud hoone P1006 6526783,872 670145,206 Ujuv Ujuv TP-1-5 26 kai - valg, d KAI NR 2 usil 16 Kai n - valg, käig 49,6 Planeeritud süvendusala r. 1 Ujuv P1007 6526770,539 670233,806 kai 14,0 - res 2xPL50: .2 Ujuv 9 i nr 24-,5valg, 150,4 R/B katendiplaat P1008 6526790,382 670278,563 2xPL50: 10 Ka 7 15,4 kai i sild Pihkva tn 2s 27 - res P1009 6526785,172 670280,753 - valg, KK-1 3,0 Ujuvkai Foto- - res Parkimisala asfaltkatend ka P1010 6526770,356 670249,179 andur Ujuv Kraanaala 6 1xPL25 (UV): Sorteeritud jäätmete kogumispunkt P1011 6526746,730 670250,837 - valg. (XPK3G6) P1012 6526745,985 670235,401 Päästevahendite komplekt 24,8 3xPL50: SLIPP Ujuvkai sild Slipp 1:7 2 Slipp 1:7 17 PJK-SADAM 32 2 14,0 5 - valg, Perspektiivne vaatetorn P1002 6526769,477 670218,910 1 4 14,9 - TP-d, 6526770,539 670233,806 18 P1007 - res Tuletõrje kuivhüdrant 6xPL50: P1012 6526745,985 670235,401 - valg, Tõkkepuu P1003 6526745,272 670220,372 - valg, 28 Antud lõigus paigaldada JUHISED: LÕUNAMUUL - tõkkep., 29 Pihkva tn 2m kaabel kinnisel meetodil 30 1. Joonise alusplaanina on kasutatud geodeetilist mõõdistust. 6526780.039 670338.928 - 3 x res 31 P1013 14,6 2xPL50: Geodeetilise mõõdistuse on koostanud REIB Töö nr TT4579T-1. 14,3 2xPL50: - 2 x res P1014 6526777.308 670493.030 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000süsteemis. 6xPL50: Parkla 30 sõiduau KK-2 - valg, 3. Kaide, slipi ja muuli lõiked on joonisel EK-6-01..05. P1015 6526768.200 670500.124 - valg, - res 670486.901 P1016 6526760.918 2xPL50: 4xPL50: - TP-d, - valg, - valg, - 4 x res P1017 6526783.042 670339.040 - tõkkep., TEHNILISED NÄITAJAD - res - 2 x res 2xPL50: 40 kohta Parkla1xPL50: Pos. 3 - valg - valg, Näitaja nimetus Ühik - res 01 Ehitisealune pind ( kai nr 1 ) 687m² m2 Pihkva tn 2p todele 02 Ehitisealune pind (kai nr 2 ) 627m² m2 03 Ehitisealune pind (slipp) 194m² m2 19 11xPL50: - valg, 04 Ehitisealune pind (lõunamuul) 2060m² m2 PL50: - valg, 05 m2 Süvendusala pind 1510m² - res - TP-d, - 8 x res PL50: - valg MÄRKUSED (ELEKTER): 2xPL50: - valg, 1. ELEKTRIPAIGALDISE PROJEKTI KOOSTAMISE ALUSEKS ON EstKONSULT POOLT KOOSTATUD TÖÖ 36 PL50: NR.19094, "MUSTEVEE SADAMA LÕUNAMUULI EHITUSPROJEKT". Pihkva tn 2g - res - res 34 35 2. SADAMA JA KAI ALA ELEKTRITOITE PROJEKTEERIMISEKS ON ETTE NÄHTUD KINNISTU PIIRILE LIITUMISKILP, LIITUMISKILBI ELEKTRITOIDE ON ETTE NÄHTUD OLEMASOLEVAST TRAFOALAJAAMAST MAAKAABLIGA. 3. ANTUD JOONISEL ON TEGEMIST MUSTVEE SADAMAS PAIKNEVA LÕUNAMUULI ELEKTRIPAIGALDISE 33 1xPL50: - valg Pihkva tn 2j 37 PROJEKTEERIMISEGA. 4. KÕIGIKS ELEKTRIPAIGALDISE TÖÖDEKS SADAMA ELEKTRIPAIGALDISE PIIRKONNAS SAADA KIRJALIK TÖÖLUBA OLEMASOLEVALT KÄIDUKORRALDAJALT. 20 5. VÄLISVALGUSTITE TÜÜBID JA KOGUSED VT. LISAS OLEVATEST VÄLISVALGUSTUSE ARVUTUSTULEMUSTEST. PL50: 38 - valg 6. PROJEKTEERITUD ELEKTRIKAABLID ON ETTE NÄHTUD PAIGALDADA KOGU TRASSI ULATUSES PLASTTORUDESSE (D=50) TUGEVUSKLASSIGA 1250N KAI PEAL, TAGALA OSAS 750N. 7. VALGUSTUSPOST KOOS BETOONJALAGA PAIGALDADA VASTAVALT TOOTJAPOOLSETELE Parkla 11 kohta PAIGALDUSJUHENDITELE, ARVESTADES TUGEVALT TUULISE- JA AVATUD ALAGA NING JÄÄTUMISEGA. TÄIENDAVAKS FIKSEERIMISEKS KASUTADA PUUKIILE. 8. ELEKTRIKAABLID JA PLASTTORUD PAIGALDADA VASTAVALT EESTI ENERGIA AS (ELEKTILEVI OÜ) VÕRGUSTANDARDITELE. PAIGALDUSSÜGAVUS TORU PEALE 0,7m KAI TASAPINNAST (BETOONI SEES). 9. PLASTTORUDE PÖÖRANGUD TEOSTADA ORIGINAAL PÖÖRANGUTEGA. 10.ELEKTRIKAABLID PAIGALDADA TORUDESSE EHITUSTÖÖDE KÄIGUS, SAMUTI TÕMBETRAADID JA TÕMBENÖÖRID, TORUDE OTSAD TIHENDADA VEETIHEDALT. 11.ELEKTRIKAABLI KAITSETORUDE RISTUMISEL VK TORUDEGA JA MUUDE INSENER-TEHNILISTE KOMMUNIKATSIOONIDEGA - PAIGALDADA ELEKTRIKAABLITE TORUD ALLAPOOLE. 12.KÕIK VÄLJAS KASUTATATAVD KINNITUSED - ROOSTEVABA TERASEST KINNITUSLINDID-SEIBID-MUTRID-POLDID: AISI 316 / A4. Tingmärgid (elekter): 13. TORUDE MADALAMATESSE KOHTADESSE PUURIDA AUGUD KONDENTSVEE VÄLJANÕRGUMISEKS. Projekteeritud 0,4kV elektrikaablite kanalisatsioon kaitsetorudes (sadamaalal) Projekteeritud 0,4kV elektrikaabelliin kaitsetorus (LK elektritoide) Projekteeritud LED valgusallikaga valgusti, üldtähis, IP66 Projekteeritud LED valgusallikaga valgusti, muulil, IP66 Muudatus Arv Muudatuse kirjeldus Projekteeris Kuupäev PJK-SADAM Projekteeritud sadamaala elektritoite peajaotuskilp Projekteeritud kuumtsink valgustuse post H=8m Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt, Mustvee linn, Jõgeva maakond, elektripaigaldis Projekteeritud elektrikaablite kaev väikest tüüpi KKS2 EstKONSULT OÜ M1:500 Projekteeritud kordusmaandus 19-44 24 23 22 21 ARPE OÜ Arpe OÜ Tel: +372 5013083, [email protected] Sadamaala elektripaigaldise plaan EL-1 PP Kungla 15-4, 10411, Tallinn Reg.nr. 11902027 A. Reisberg 07-05-2020 1 1 A. Reisberg EL-1_sadama elekri plaan A1+A4  OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Registrikood 14460550 Sõpruse pst 151, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] MTR EEP004055 03.04.2018 Projekteerimine MTR FPR000496 26.04.2018 Tuleohutuse projekteerimine, ehitamine MTR EEO004040 03.04.2018 Omanikujärelevalve MTR TGT000484 05.04.2018 Gaasitööd MTR TST000281 05.04.2018 Surveseadmetööd MTR EPE001365 03.04.2018 Ehitusprojekti ekspertiis MTR EEK001366 03.04.2018 Ehitise audit MTR EEH010512 03.04.2018 Ehitamine Töö nr 19-094 Projekti tellija: Riigi Kinnsivara AS Ehitise aadress: Mustvee, Pihkva tn. 2S, 2q, 2p, 2n Katastritunnus: Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt PÕHIPROJEKT II köide Veevarustus ja kanalisatsioon Projektijuht Hille Hanni Projekteerija Hille Hanni Volitatud VK-insener, tase 8 Kutsetunnistus nr. 131044 Tallinn, detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 2/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt PROJEKTI KOOSTAJAD Veevarustus ja kanalisatsioon OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Registrikood 14460550 Sõpruse pst 151 sissepääs A, 13417 Tallinn Tel +372 664 6730 E-post [email protected] projekteerija Hille Hanni Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 3/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt SISUKORD Projekti koostajad................................................................................................................... 2 1 ÜLDANDMED......................................................................................................................... 5 1.1 Projekteerimistöö piiritlus....................................................................................5 1.1.1 Üldine piiritlus................................................................................................5 1.2 Alusdokumendid.................................................................................................5 1.2.1 Lähteandmed................................................................................................5 1.2.2 Normdokumendid..........................................................................................5 1.2.2.1 Seadused, määrused...............................................................................5 1.2.2.2 Standardid................................................................................................5 1.2.2.3 Juhendid...................................................................................................5 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK .............................................................................................6 2.1 Veevarustuse vooluhulgad..................................................................................6 2.2 Veevarustuse allikas ja veemõõdusõlm..............................................................6 2.3 Veevarustuse välistorustik..................................................................................6 2.4 Tuletõrjevee süsteem.........................................................................................6 2.4.1 Tuletõrje veevõtukaev....................................................................................6 2.5 Välisveevarustus................................................................................................7 2.5.1 Torustike materjalid.......................................................................................7 2.5.2 Armatuur........................................................................................................8 3 REOVEE KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK..........................................................................9 3.1 Olemasolev olukord............................................................................................9 3.2 Kanalisatsiooni arvutusäravool...........................................................................9 3.3 Eelvool ja liitumispunkt.......................................................................................9 3.4 Torustikud ja kaevud...........................................................................................9 4 SADEMEVEE KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK..................................................................9 5 VÄLISTORUSTIKE PAIGALDUSNÕUDED............................................................................9 5.1 Üldised juhised.................................................................................................10 5.2 Ettevalmistustööd.............................................................................................10 5.3 Torude käsitlemine, transport ja ladustamine....................................................11 5.4 Torustike paigaldus...........................................................................................11 5.5 Kaevik............................................................................................................... 12 5.6 Tasanduskiht....................................................................................................13 5.7 Toristike paigaldus ja kaeviku täide..................................................................14 5.8 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon...................................................................15 6 KESKKONNAKAITSE..........................................................................................................15 6.1 Ehitusjäätmed...................................................................................................15 Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 4/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt 7 JOONISTE LOETELU........................................................................................................... 15 8 materjalide Spetsifikatsioon...............................................................................................16 Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 5/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt 1 ÜLDANDMED 1.1 Projekteerimistöö piiritlus 1.1.1 Üldine piiritlus Projektiosa eesmärgiks on lahendada aadressile Pihkva tn. 2S, 2q, 2p, 2n; Mustvee linn, Jõgevamaa kavandatud sadama opereerimiseks vajalikud veevarustuse- ning kanalisatsioonivõrgud põhiprojekti staadiumis. Kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni mittevahetatavate lõikude eluiga peab olema võrdne hoone elueaga: kui teisiti kokku pole lepitud, siis 50 aastat. 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähteandmed Lähteandmeteks on hoone arhitektuursed ja tehnoloogilised joonised, kirjeldused. 1. EstKONSULT poolt koostatud põhiprojekt, töö nr. 19094, detsember 2019 2. REIB OÜ töö nr. TT-4579T-1 Mustvee sadama lõunamuuli topo- geodeetilised uurimistööd, september 2019 3. Corson OÜ, Mustvee sadama lõunaosadetailplaneering, 2017 4. WSP Talone OÜ, Mustvee sadama administratiivhoone ehitusprojekt, töö nr. 09030 1.2.2 Normdokumendid 1.2.2.1 Seadused, määrused [1] Ehitusseadustik. Riigikogu seadus, vastu võetud 11.02.2015 [2] Nõuded ehitusprojektile. MTM määrus nr. 97 vastu võetud 17.07.2015 [3] Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, Riigikogu seadus, vastu võetud 10.02.1999, jõustumine 22.03.1999 [4] Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Siseministri määrus, vastu võetud 30.03.2017 [5] Vee tarbimisnormid, ET-1, 1001-019 1.2.2.2 Standardid [6] Ehitusprojekt, EVS 932:2017 [7] Väliskanalisatsioonivõrk, EVS 848:2013 [8] Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine, EVS-EN 1610: 2015 [9] Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus, EVS 812-6:2012 1.2.2.3 Juhendid Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 6/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt [10] Seadmevalmistajate juhised ja eeskirjad [11] Infra RYL 2006 II osa [12] MaaRYL 2010 [13] RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend [14] Sisetööde RYL 2013 [15] Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded I osa 2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Majandus-joogivee tarbijad on projekteeritud kaide ääres seisvad laevad. 2.1 Veevarustuse vooluhulgad Laevadele antava veevarustuse maksimaalsed vooluhulgad on: Qhm = 0,1 m3/h Qd = 0,5 m3/d 2.2 Veevarustuse allikas ja veemõõdusõlm Kai veega varustamiseks projekteeritakse kinnistule De32mm veetorustik, mis ühendatakse Järve tänava piirkonnas olemasoleva veetorustikuga. Hargnemisele olemasolevast torustikust paigaldatakse põhjaklapiga maakraan DN25. Kai veevarustus on planeeritud suviseks kasutamiseks. Kaile kavandatakse veevõtukapp, kuhu paigaldatakse kiirliidesega veevõtuarmatuur ning veemõõdusõlm veearvestiga DN15. Veearvesti peab olema varustatud kauglugemise mooduli võimalusega (M-Bus). Veevõtukapina kasutada näiteks el.kilibi kapile sarnast toodet. 2.3 Veevarustuse välistorustik Veevarustuse välisvõrk tuleb monteerida PE De32 PN10 survetorudest. Veetorustik tuleb paigaldada 1.80 m sügavusele 0.15 m liivaalusele. Veetorustik tuleb varustada vaskkaabliga märkelindiga. 2.4 Tuletõrjevee süsteem 2.4.1 Tuletõrje veevõtukaev Tuletõrje kustutusvee võtmiseks merest on ette nähtud üks tuletõrje veevõtukaev. Tuletõrje veevõtukaev on Ø2000 mm, luuk on Ø600 mm 40 t. kandevõimega umbluuk, lisaks soojustatud luuk. Kaevu konstruktsioon vt. projekti EK osa. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 7/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt Tuletõrjeveekaev ei kuulu VK töövõttu. Sadama värava juurde tuleb paigaldada tuletõrje veevõtukohaga sadama plaan. 2.5 Välisveevarustus Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 200 mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi kohti arvestamata. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu. Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne paigaldamist peab kontrollima, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Torude, põlvede ja siirdmike toestamisel peab järgima tootja juhiseid. Paigaldustööde ajal hoitakse veetase kaevikus nii madalal, et võimalik veetõus ei liigutaks ega kahjustaks paigaldatud toru või täidet. Torustiku osad peavad olema ühendatud nii, et torustik oleks veetihe ja peaks vastu staatilistele ning dünaamilistele pingetele. Ühendused ja tarvikud peavad olema kooskõlas Eesti standarditega ning olema paigaldatud tootja täiendavate juhendite kohaselt. Keevitustöid peab tegema vastava kvalifikatsiooniga personal võimaluse korral Euroopa standardi nõuete kohaselt. 2.5.1 Torustike materjalid Kinnistu veevarustuse välistorustikuks on PE PN10 torustik, mis tuleb ühendada kinnistu olemasoleva veevarustusega. Vundamendist läbiminek teha metallist hülsis, mis sulgeda väljaspool hoonet veetihedalt. Veetorustikena kasutatakse kas PE- torusid, mis vastavad standardile EVS-EN 12201 või temaga võrdsele standardile vastavaid. Kõikidel torudel peavad olema standardile vastavad märgistused. Ehitatud veetorustikus on lubatud järgmised hälbed: horisontaal suunas :i:1 00 mm Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 8/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt vertikaal suunas :i:1 00 mm kaevude asukoht horisontaal- ja vertikaalsuunas :i:100 mm Veetorustiku ehitamiseks kasutatakse uusi, kõrge kvaliteediga ja tuntud tootjate torusid, toruühendusi ja muid tarvikuid. Kinnistu veevarustuse välistorustik tuleb paigaldada 1.80 m sügavusele 0.15 m liivaalusele ja varustada min. 1.5 mm2 ristlõikega vaskkaabliga märkelindiga. 2.5.2 Armatuur PE torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhvidega surveklassiga PN10. Äärikud Äärikud peavad vastama standardile ISO 7005-2 või temaga võrdsele standardile, rõhule PN10. Kõik äärikud peavad olema varustatud poltide, mutrite, seibide ja tihenditega. Poldid, mutrid ja seibid Pinnasesse paigaldatavad poldid, mutrid ja seibid peavad olema roostevabast terasest. Poldi jääkpikkus peale nõuetele vastavat pingutust ei tohi ületada mutri paksust. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Tihendid Siibritel ja maakraanidel kasutatavad tihendid peavad olema EPDM kummist ja vastama standardile BS 2494 tüübile W. Torustike ühendusmuhvides ja liitmikes kasutatavad tihendid peavad vastama standarditele SFS 3581, SFS 3583, SS 367611 või DIN 53521. Siibrid ja maakraanid Veetorustiku sõlmedes kasutatavad siibrid peavad olema sobilikud joogiveele. Mõõdud otseses vastavuses DIN3202 osa 1, F4-le või temaga võrdsele standardile ning rõhule PN10. Siibrid ja maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 9/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt 3 REOVEE KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 3.1 Olemasolev olukord Hetkel kinnistul ühendus kanalisatsiooniga puudub. 3.2 Kanalisatsiooni arvutusäravool Reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk on - Q = 0,5 m3/d d 3.3 Eelvool ja liitumispunkt Käesoleva töö mahus on lahendatud laevadelt reovee ja pilsivee äraandmine. Selleks on projekteeritud kaile reovee ning pilsivee vastuvõtu punkt ning antud vesi pumbatakse eelvooludeni. Selleks rajatakse kaile kas veevõtukapiga ühine kapp, mis sisaldab lisaks veevõtuarmatuurile kahte kiirliiteotsikut reo- ja pilsiveele või siis eraldi kapp reoveele. Võimalik on kasutada ka spetsiaalseid reo-ja pilsivee tühjenduspumpasid (Lee Sanitation Ltd seade LS60W ja LS60B). Pilsivesi pumbatakse projekteeritud mahutisse ning reovesi projekteeritud kanalisatsioonitorustikku ning sealt edasi Jõe tänava olemasolevasse ühiskanalisatsioonitorustikku. Pilsivee mahuti varustada õhutustoruga De110 ning soojustada pealt 10cm soojutusplaadiga, mis ulatub 1m üle mahuti gabariitide. Kuna kai asub kanalisatsiooni eelvooluga võrreldes madalamal, siis pole reovee isevoolne kanaliseerimine võimalik. Selleks rajatakse kai lähedusse kanalisatsioonipumpla (q = 5 L/s; H = 3,5 mvs; 2 pumpa a 2,2 kW). Pumpla varustatakse automaatikakilbiga. Kasutada näiteks firma Eccua valmispumplat Siim. Pilsivee mahuti on projekteeritud mahuga 5m3. Mahuti peab olema lekkekindel. Mahuti varustada täitumisanduriga. Mahuti tühjendamine toimub väljaveoga. Survetorud on projekteeritud PE PN6 torust ning nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhvidega. Nõuded ehitusele ja paigaldusele on analoogsed veetorustikuga. 3.4 Torustikud ja kaevud Kaevud Kaevude luugid on sobiva kandevõimega umbluugid. Kandevõime sõidetava ala all 40 T, mujal 25T. Luukide tugevuse osas jälgida EN124 nõudeid. Haljasalal peavad luugid olema 5 cm kõrgemal maapinnast. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 10/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt 4 SADEMEVEE KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Sademevesi territooriumilt juhitakse haljasaladele või merre. 5 VÄLISTORUSTIKE PAIGALDUSNÕUDED Kõik ehitustööd tuleb läbi viia projektlahendusest tulenevate normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Ehituse teostamisel jälgida täpselt kooskõlastustega ettenähtud tingimusi. 5.1 Üldised juhised Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Töövõtjal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb Tellijaga kooskõlastada enne tööde algust. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine maapinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 - 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamine krundile või mõnele muule objektile tuleb kirjalikult kooskõlastada selle valdajaga, vajaduse korral tuleb ette näha alternatiivne juurdepääs. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 11/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. 5.2 Ettevalmistustööd Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Töövõtjal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus laheduses töötamisel. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja kõrgus ka valdajatele teada. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. 5.3 Torude käsitlemine, transport ja ladustamine Torusid tuleb käsitleda piisava ettevaatusega. Kukkumisel või viskamisel võivad torud kahjustada saada. Tuleb hoiduda toru või torurulli lohistamisest mööda maad, sest torude välispind võib kahjustavaid kriimustusi saada. Torude transportimisel ja ladustamisel ehitusplatsil peab jälgima, et torud ei jääks püsivasse paindesse. Transportimisel ja ladustamise ajal peavad torude otsad olema kaitstud. Torusid tuleb transportida sirgel transpordialusel, kus ei tohi olla teravaid ääri ega muid torusid kahjustada võivaid esemeid. Tuleb vältida torude nihkumist transportimisel, kasutades nt. võrku. Kui torusid teisaldatakse mehaaniliste tõstevahenditega, tohib kasutada vaid selliseid tõstetroppe ja muud varustust, mis ei kahjusta torusid. Torude ladustamise koht peab olema tasane. Soovitatav on hoida torusid transpordipakendis. Torusid tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Toruliitmikke transporditakse ja hoitakse tootja instruktsioonide kohaselt. Temperatuuri alanedes plasttorude löögikindlus väheneb. Kui torusid tuleb transportida temperatuuril alla -15°C, peab järgima tootja antud spetsiaalseid juhiseid. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 12/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt Ladustamise aeg tuleks hoida võimalikult lühikene. Koheselt pärast tarvikute objektile saabumist tuleb need kontrollida ning vigastatud ja kõlbmatud tarvikud tuleb viivitamatult märgistada ja kõrvaldada objektilt. 5.4 Torustike paigaldus Materjalide kvaliteedi ja standarditele vastavuse eest vastutab nende valmistaja. Kui Tellija soovib, peab toote tarnija esitama vajalikud andmed materjali kõlbulikkuse kohta. Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Torustiku paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt. Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustumise eest seniks, kuni esmane täide on tehtud. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevises piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. 5.5 Kaevik Mullatööde tegemisel tuleb järgida standardeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Asfalt-ja muude kõvakattega teede katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas. Materjali võib kasutada väljaspool liikluspiirkonda paikneva torustiku ehituskaeviku lõplikuks tagasitäiteks. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 13/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt Vajalik on kaevikute toestamine. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele. Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300 mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääb piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 14/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt 5.6 Tasanduskiht Torustiku alus tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusastme saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus-ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Tasanduskiht on min. 15 cm. paksune (muhvi alla peab jääma min 10 cm). Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. 5.7 Toristike paigaldus ja kaeviku täide Algtäide Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tihedusastmeni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist mehhanismisega alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3 m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 15/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt Liikluspiirkonnas tehakse tagasitäide liivaga. Tagasitäitmiseks võib kasutada väljakaevatud pinnast, kui Tellija lubab ja pinnas vastab esitatud nõudmistele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele, arvestada ka vajumisi. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Mahutite, kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmakerkelise pinnasega. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja tuleb tihendada tihedusastmeni 98%. Kui kaevik tehakse haljasalale vahetult tee kõrvale, tuleb tagasitäide ja selle tihendamine teha siiski liiklusala nõuete kohaselt. 5.8 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon Isevoolsed torustikud, millel on katet peal vähem kui 1 m, samuti survetorustikud, mis asuvad kõrgemal kui 1.8 m sügavusel maapinnast, tuleb soojustada nt Styrofoam plaatidega ja/või varustada küttekaabliga. 6 KESKKONNAKAITSE Väljakaevatud pinnast saab sobivuse korral kasutada tagasitäitena. Tänavaalusel alal tohib kasutada vaid ehitusliiva. Kogu ehitustööde käigus lõhutav asfaltkate tuleb Keskkonnaameti poolt väljastatava jäätmeloa alusel ära vedada ja ladustada selleks ettenähtud kohta. 6.1 Ehitusjäätmed Peale ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid, tänavatel taastada asfaltkate. Haljasalal taastada kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada. Torustike kaevikust väljakaevatav pinnas tuleb vedada tahkete ehitusjäätmete ladustamise paika. Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019 OÜ EstKONSULT Keskkonnatehnika Mustvee sadam lk 16/16 Töö nr 19-094 Mustvee linn, Jõgevamaa VK põhiprojekt 7 JOONISTE LOETELU Staadium: Põhiprojekt Jooniste väljaandmise kuupäev: 20.12.2019 Tähis Joonise nimetus Joonise väljastamise kuupäev VK-3-01 Välisvõrkude asendiplaan 23.12.19 8 MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON 1. 5m3 mahuti (näiteks Fertil) 1 kompl 2. Survetoru PE De90 PN6 10 jm 3. Survetoru PE De63 PN6 114 jm 4. Kanalisatsioonitoru PP De110 SN8 2 jm 5. Kanalisatsioonikaev PE De560/500 tugevdatud põhjaga 2 kompl 6. Kanalisatsioonipumpla D800 automaatikakilbiga 1 kompl (2 pumpa – 5 L/s; 3,5 mvs; 2,2 kW) näiteks Eccua/Siim 7. Kapp, milles paiknevad kiirliidesed kanalisatsiooni 1 kompl ühendamiseks 8. Survetoru PE De32 PN10 142 jm 9. Põhjaklapiga maakraan DN25 spindlipikenduse ja kapega 1 kompl 10. El.keevis üleminek De63/32 1 tk 11. Veevõtukapp veemõõtjaga DN15 ja kiirliidesega 1 kompl vooliku ühendamiseks Dok: 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri; Väljatrüki kuupäev: 30. detsember 2019  Reo- ja pilsivee otsad P1001 P1008 P1006 .2 a i nr K P1007 P1010 P1002 Ujuvkai P1005 2 2 1 Kraanaala 1 Ujuv paadisild Slipp 1:7 Slipp 1:7 1 1 2 2 1 2 3 P1011 P1004 P1003 P1012 ta Parkla 40 koh Maakraan DN25 Liitumispunkt Parkla 11 kohta Muudatus Arv Muudatuse kirjeldus Projekteeris  Mustvee Vallavalitsus Teie 02.09.2020 [email protected] Tartu 28 Meie 21.09.2020 nr 15-2/20/40488-2 Mustvee vald, 49603, Mustvee, Jõgeva maakond Mustvee sadama lõunamuuli ehitusloa eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Jõgeva maakonna Mustvee valla Mustvee linna Pihkva tn 2m (katastritunnus 48601:001:0549), Pihkva tn 2q (katastritunnus 48601:001:0551), Pihkva tn 2p (katastritunnus 48601:001:0550) ja Pihkva tn 2s (katastritunnus 48601:001:0552) kinnistute ehitusloa eelnõu (menetlus nr 227470). Kavandatav ehitustegevus jääb valdavas osas väljapoole riigitee kaitsevööndit, kuid omab puutumust riigiteega nr 13114 Kalma – Mustvee (edaspidi riigitee) projekteeritud 0,4kV elektrikaabelliini paigaldusega kinnisel meetodil ca riigitee km 4,947. Ehitusluba antakse välja Mustvee sadama kaide nr 1 ja 2, slipi ning lõunamuuli ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on EstKONSULT OÜ projekt „Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt. Põhiprojekt. Seletuskiri ja joonised versioon v05“ (töö nr 19-094); Arpe OÜ projekt „Mustvee sadama lõunamuuli ehitusporjekt. Põhiprojekt. EL-tugevvoolupaigaldis“ (töö nr 19094, peaprojekteerija EstKONSULT OÜ) ja EstKONSULT OÜ projekt „Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt. Põhiprojekt. Veevarustus ja kanalisatsioon“ (töö nr 19-094). Projekti aluseks on meie poolt 23.05.2019 kirjaga nr 15-2/18/900-4 kooskõlastatud Mustvee sadama lõunamuuli detailplaneering. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et enne 0,4kV elektrikaabelliini paigaldamist kinnisel meetodil esitatakse meile Arpe OÜ töö nr 19094 „Mustvee sadama lõunamuuli ehitusprojekt. Põhiprojekt. EL-tugevvoolupaigaldis“, millele on lisatud kaabelliini paigaldamise asukohas riigitee ristlõike joonis. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed või selle korrakohast kasutamist. 2. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 3. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 4. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. 19094_PP_EK-3-01_v04_Seletuskiri 2. 19094_EP_AS-4-01_v06_Asendiplaan 3. 19094_PP_EL-0-02_Tiitelleht ARPE 4. 19094_PP_EL-3-01_ehituskirjeldus 5. 19094_PP_EL-5-1_Sadama elektri plaan 6. 19094_PP_VK-3-01_seletuskiri 7. 19094_PP_VK-4-01_asend Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)