Kiri

Tallinn – Narva põhimaantee Haljala – Kukruse lõigu s 2+2 kavandamisest PROTOKOLL Zoom 28. juuli 2020 Algus kell 14:00 Lõpp Kell 16:00 Juhatas: delta_chairmanRAM \* MERGEFORMAT Tuuli Veersalu ( Ra handusministeerium regionaalhalduse osakond ) Protokollis: Tuuli Veersalu Võtsid osa Maanteeametist: Andres Urm, Priit Sauk Võtsid osa omavalitsustest: Haljala vallast Kuldar Pärn Rakvere vallast Maido Nõlvak Lüganuse vallast Andrea Eiche Viru-Nigula vallast Raido Tetto , Lili Lillepea Toila vallast Urmas Aunap , Hannes Kohtring Võtsid osa omavalitsuste üldplaneeringu konsultantidest : Viru-Nigula valla konsultant Anni Konsap , Peeter Škepast (Skepast & Puhkim OÜ) Rakvere valla konsultant Teele Nigola , Urmas Uri (AS Kobras) Lüganuse valla konsultant Pille Metspalu (Hendrikson & Ko OÜ) Puudus Haljala ja Toila valla konsultant (OÜ Artes Terrae) Võtsid osa RaM-ist : Väino Tõemets, Tuuli Veersalu, Agnes Lihtsa, Janika Merisalu, Tiit Toos, Tiit Salvan, Tarmo Mikkal ( Rahandusministeerium regionaalhalduse osakond ); Eleri Kautlenbach ( Rahandusministeerium planeeringute osakond ) PÄEVAKORD: Rahandusministeerium regionaalhalduse osakond ( RaM REHO ) poolt info jagamine seni toimunud aruteludest ja koostööst RaM REHO ü le vaade kahe planeeringu liigi , üldplaneering (ÜP) ja riigi eriplaneering (REP) plussidest ja miinustest . Maanteeameti (MNTA) selgitused 2+2 maanteetrassi planeerimisele esitatavatest nõuetest Rahastamise küsimustest. Arutelu ja 2+2 maanteetrassi lõiguga seotud valdade seisukohtade selgitamine Kokkulepped 1. RaM REHO poolt info jagamine seni toimunud aruteludest ja koostööst Väino Tõemets juhatas arutelu sisse lühikese kokkuvõttega senisest koostööst Maanteeameti ja kohalike omavalitsustega. 06.11.2019 toimus esimene kohtumine Sõmeru keskusehoones, kus osalesid Lääne- ja Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste, Maanteeameti ja Rahandusministeeriumi esindajad. Omavalitsused väljendasid valmisolekut lahendada 2+2 maanteetrass üldplaneeringuga. RaM-i põhimõte on olnud anda KOV-idele võimalus kaaluda, kas nad soovivad teemat lahendada ÜP-ga või mitte. Täna on veel kaks võimalust ÜP või REP – soovime teada KOV-ide seisukohta. RaM on teinud rohkem koostööd Viru-Nigula vallaga, kes soovib lahendada 2+2 trassi ÜP-ga. Viru-Nigula valla territooriumil väljub trass kõige enam olemasolevast koridorist ning on ka looduskaitsega seotud nüansse (Padaoru maastikukaitseala). 2. RaM REHO ülevaade kahe planeeringu liigi , üldplaneering (ÜP) ja riigi eriplaneering (REP) plussidest ja miinustest Tuuli Veersalu tutvustas 2+2 maantee planeerimiseks võimalikke planeeringuliike (üldplaneering, riigi eriplaneering) ja tõi välja kummagi pluss e ning miinuse i d. ÜP-ga 2+2 lahendamine eeldab ühist töörütmi, motiveeritud koostööd . Eeldus on, et ÜP-ga 2+2 lahendamine võib olla kiirem ja odavam kui REP. On põhjust kaaluda pigem REP-i kui selgub, et ÜP-dega 2+2 lahendamine ei osutu soodsamaks või kõik viis omavalitsust ei tule sellega kaasa. Arutelu, millega KOV peab arvestama kui lahendust asutakse leidma ÜP koosseisus, võimalikest riskidest ja plussidest. Toodi välja, et o luline asjaolu , millega KOV peab muuhulgas arvestama on võimalike võõrandamise olukord ade tekkimine ( vajalik tulenevalt PlanS-ist maaomanik e õigeaegne teavitamine ). 3 . Maanteeameti (MNTA) selgitused 2+2 maanteetrassi planeerimisele esitatavatest nõuetest MNTA on jaganud tänase parima teadmise järgi KOV-idele esialgse trassi paiknemise joone. MNTA selgitas, et ÜP-s 2+2 lahendamise oodatava tulemus vastab enne 01.07.2015 kehtinud PlanS-i alusel koostatud maakonnaplaneeringu joonobjekti teemaplaneeringu tele . Omavalitsus ja tema konsultant peavad arvestama täiendava pädevuse kaasamise vajadusega ja täiendava töömahuga (sh uuringud, tehnilise lahenduse koostamine, personaalne kaasamine jms) . Omavalitsuste omavaheline ladus koostöö on oluline ja kvaliteetse terviktulemuse saavutamiseks on vajalik ühesugune töörütm. Mis tähendab, et tekib olukord, kus üks KOV peab teisi oma ÜP protsessis järgi ootama . MNTA-st selgitas, et ÜP-dega 2+2 trassi lahendamise eelis t nähakse ennekõike protsessi kiirus es . MNTA on rahul kui kõik viis KOV-i tulevad Ü P-des 2+2 lahendamisega kaasa. Juhul kui valdade seisukohad planeeringuliigi osas lahknevad on põhjust kaaluda REP-i eeliseid. 4 . Rahastamise küsimustest. Arutelu ja 2+2 maanteetrassi lõiguga seotud valdade seisukohtade selgitamine . Väino Tõemets selgitas seni kaalutud täiendavate tööde rahastamise võimalusi. Arutelu koos MNTA-ga väljamaksete vajaduse aja ja muude täpsemate asjaolude üle. Arut leti täiendavate tööde mahu üle. Vajalik on, et MNTA koostab KOV-idele lähteseisukohad, mille alusel KOV koostöös konsultandiga saab hinnata täiendavate tööde mahtu ja kaasnevaid kulutusi. Leiti, et vajalik on ka MNTA poolne projektijuht, kes tagaks 2+2 trassikoridori ühetaolise kvaliteedi läbi viie KOV-i (sh sisend, kommunikatsioon, koordineerimine jms) ja töö ühtse rütmi. Viru-Nigula vald, Haljala vald ja Lüganuse vald olid seisukohal, et soovivad lahendada 2+2 trassikoridori üldplaneeringuga. Rakvere vald leidis, et ei ole vastu ÜP-s 2+2 lahendamisele, ent soovib veel täiendavalt riske hinnata. Toila vald eelistas esmalt REP-i, hiljem nõutus teiste valdadega koos lahendama 2+2 teema üldplaneeringuga. 5. Kokkulepped MNTA esitab RaM-ile ÜP-s 2+2 lahendamise tehnilised tingimused (sh millist pädevust on vaja kaasata, kirjutab uuringud lahti, lisab näidised) ja info MNTA poolse projektijuhi kohta, kolme nädala jooksul - hiljemalt 18. augustil ; RaM täiendab lähteseisukohti omaltpoolt PlanS-ist tulenevate raamidega. RaM edastab täiendatud tingimused hiljemalt 25. augustil KOV-idele ja nende ÜP konsultantidele. Oluline on ka väljaspool seadusega reguleeritud koostööd ja kaasamist igal KOV-il koostöös oma ÜP konsultandiga kohapõhistest vajadustest lähtuvalt leida parimad võimalused tõhusaks koostööks (MNTA projektijuhiga, naaber KOV-idega, ametkondadega jne). ÜP konsultandid ja KOV hindavad tingimuste alusel täiendavat töömahtu ja nende maksumust . KOV-i poolt edastatakse RaM-ile kirjalik taotlus lisanduvate tööde rahastamiseks hiljemalt 1. septembriks . Saades teada KOV-ide poolt kalkuleeritud lisanduvate tööde maksumuse , esitab RaM vastava taotluse . Peale Vabariigi Valitsuse positiivset otsus on piisav alus eeldada, et raha selleks planeeritakse ja saab edasi liikuda. Tuuli Veersalu Koosoleku p rotokollija /allkirjastatud digitaalselt/ 2+2 MAANTEE PLANEERIMISE ARUTELU PROTOKOLL Sõmeru 14. august 2020 Sõmeru Keskusehoone algus kell 09.00, lõpp kell 10.15 Koosoleku juhataja: Maido Nõlvak Protokollija: Kaire Kullik Osalejad: Kaire Kullik (Rakvere vald), Maido Nõlvak (Rakvere vald), Andrea Eiche (Lüganuse vald), Anu Needo (Lüganuse vald), Rainis Tõnnison (Rakvere vald), Peep Vassiljev (Rakvere vald), Raido Tetto (Viru-Nigula vald), Eve Ojala-Bakradze (Viru-Nigula vald), Ivar Lilleberg (Haljala vald). Tallinn-Narva 2+2 maantee planeerimise arutelu Tulenevalt 28. juulil 2020 toimunud T1 Haljala-Kukruse km 90-156 2+2 kavandamise arutelust jäi üles mitmeid küsimusi, mis vajasid asjaomaste KOV-de ühist arutelu ning otsust edasiseks planeerimisprotsessiks. Rakvere, Haljala, Viru-Nigula ja Lüganuse valla esindajad arutasid, millised võimalused on nende haldusterritooriumil kavandatava 2+2 riigimaantee (T1, Haljala-Kukruse km 90-156) planeerimiseks ning sellest tulenevad riskid ja vajadused. Arutluses oli väljapakutud 2 varianti: Riigieriplaneering (REP); Ühishange viie kohaliku omavalitsuse ühise konsultandi hankimiseks. KOV-de jaoks on riski kohad: Üldplaneeringute menetluste erinevad staadiumid. Eskiisid on praktiliselt valmis ning nende kehtestamine võib pikeneda määramata ajaks. Vaidlustuste korral pikenevad KOV-i kogu üldplaneeringu menetlus; Riigimaantee detailne planeerimine eeldab kõikide mõjude uuringuid ning kokkuleppeid maade sundvõõrandamiseks. KOV-del ei ole võimalik sõlmida riigi eest sundvõõrandamise kokkuleppeid maade omanikega; KOV-id ei pea võimalikuks läbi viia iga KOV-i eraldi hanget oma te rritooriumi 2 x 2 maatee lõigu planeerimiseks, vaid protsess peab olema juhitud ühishankena. Varasemalt hangitud konsultantidel enamustel ei ole riigimaatee detailse planeerimise pädevust . Seega ei ole nende kaudu võimalik protsessi läbi viia sh puudub huvi uues hankes osaleda. Uue hanke korraldamisel tekkivad uued osapooled; Ühishanke jaoks on vajali k kõikide volikogude volitused. Kui üks keeldub pole ühishanget võimalik läbi viia. A r utelul osalenud KOV-de esindajad pidasid valla üldplaneeringuga antud protsessi läbiviimist liialt riskantseks ning olid arvamusel, et 2 x 2 maantee planeerimine oleks mõistlikum teha riigi eriplaneeringuga. Rahandusministeeriumile teha ettepanek algatada riigieriplaneering järgmistel tingimustel: REP algatatakse koheselt, et tagada KOV-de üldplaneeringute menetluste võimalikult vähene häiring; KOV-de sisenditega arvestamine (trassi paiknemise ja liiklussõlmede valikud, kergliiklusteed jmt) ja planeerimisprotsessi kaasamine läbi volitatud esindajate. Igast KOV-st esitatakse volitatud esindaja, kes on REP protsessi kaasatud. Viru-Nigula vallavalitsuse eriarvamus: Oleme samuti seisukohal, et r iigi algselt ja seni ainsana KOV-idele pakutud lahendus variant i , kus toimub 2+2 mnt trassi planeeringulahenduse OTSE integreerimine KOV-ide ÜP-desse ei ole võimalik reaalselt teostada. Küll aga on võimalik ühiselt kaaluda teisi lahendusvariante, nagu näiteks viie asjaomase kohaliku omavalitsuse ühiselt algatatud üldplaneering u koostamine . Oleme kaardistanud ühise ÜP läbiviimise protsessi plussid ja miinuse d, tekkida võivad probleemid ja küsimused, mida tuleks Rahandusministee ri umi ja Maanteeametiga arutada ja kokku leppida enne, kui antud küsimuses lõpliku seisukoha võtame. Viru-Nigula vallavalitsuse ettepanek on ära oodata Maanteeameti ja Rahandusministeeriumi koostatud lähteülesanne, arutada läbi erinevad lahendused ning kogu planeerimisprotsessi võimalik käik, mille käigus jõuda ühise parima lahenduseni. Toila vald edastas oma seisukoha kirjalikult, et nad on valmis 2+2 maantee planeerimist teostama läbi oma KOV-i üldplaneeringu. Vastavalt 28. juulil toimunud nõupidamisel kokkulepitule ootab Toila vald 2+2 lahendamise tehnilisi tingimusi (sh millist pädevust on vaja kaasata, uuringute vajadus, lisatud näidised) ja infot MNT poolse projektijuhi kohta, mis pidi tulema hiljemalt 18. augustil. Kui see info tuleb, siis saab Toila vald arvestada tööde mahu ja maksumuse, mille kokkuleppe järgi peaksid edastama 1. septembriks. 26. augustil toimub Toila valla üldplaneeringu koosolek, kus arutelu on koos valla üldplaneeringu konsultandiga. Rakvere Vallavalitsus Peep Vassiljev Maido Nõlvak Lüganuse vald Andrea Eiche Viru-Nigula vald Raido Tetto Toila vald Eve East Haljala vald Ivar Lilleberg Toila Vallavalitsus Haljala Vallavalitsus Meie 18.09.2020 nr 15-4/6398-1 Rakvere Vallavalitsus Lüganuse Vallavalitsus Viru-Nigula Vallavalitsus Tallinn – Narva põhimaantee Haljala – Kukruse lõigu 2+2 kavandamisest Austatud kohalikud omavalitsused Pöördume Teie poole seoses Tallinn – Narva põhimaantee Haljala – Kukruse lõigu 2+2 trassikoridori (edaspidi trassikoridor) kavandamisega. Oleme koostöös Teie ja Maanteeametiga alates 2019. aasta lõpust kaalunud võimalusi riigi põhimaantee trassikoridori planeerimiseks. Kuna koostamisel on haldusreformi järgselt ühinenud kohalike omavalitsuste üldplaneeringud, pakkus Rahandusministeerium esmalt võimalust lahendada trassikoridori planeerimine koostatavate üldplaneeringute raames. Arutelude käigus on Haljala, Rakvere, Lüganuse, Viru-Nigula ja Toila vallad väljendanud valmisolekut trassikoridori planeerimiseks üldplaneeringutes (28. juuli 2020 protokoll on toodud Lisas 1). Eelkõige põhjusel, et seeläbi oleks võimalik, vaatamata maanteetrassi suuremale täpsusastmele, omavalitsuse probleemkohti ja vajadusi lahendada kohapõhiselt ning koosmõjus teiste üldplaneeringu teemadega. Lisaks mitmetele plussidele, on trassikoridori planeerimine üldplaneeringutega ka keerukas teema, eeldades kõikidelt trassikoridoriga seotud omavalitsustelt tõhusat ühist töörütmi, ulatuslikumat kaasamist ja tuues kaasa lisatöid, millega üldplaneeringu lähteseisukohtades ega konsultatsioonihangetes ei ole olnud võimalik arvestada. Lisanduvate tööde rahastuse osas on Rahandusministeerium teinud ettevalmistavaid tegevusi, ühtlasi oleme selgitanud täiendava hankemenetluse läbiviimise võimalusi. Teema olulisuse tõttu pidasite 14. augustil 2020 trassikoridoriga seotud omavalitsuste ringis vajalikuks veelkord hinnata võimalikke riske, mis seonduvad maantee asukoha määramisega koostatavates üldplaneeringutes. Leidsite, et üldplaneeringud on jõudnud eskiisi staadiumisse ja trassikoridori lahendamise lisandumisest võivad kerkida vaidlused, mis pikendavad üldplaneeringute menetlust määramata ajaks. Lisaks võivad kaasneda muud keerukused nagu maa sundvõõrandamise küsimus, vajalik on täiendav teeinseneri pädevus jms. Jõudsite järeldusele, et trassikoridoriga seotud omavalitsused ei pea siiski võimalikuks viia läbi maanteetrassi planeerimist oma üldplaneeringute koostamise raames (14. august 2020 protokoll on toodud Lisas 2; vt ka eriarvamused). Tõdete, et protsess peab olema juhitud terviklikult ja ühiselt. Täname Teid, et kaalusite 2+2 trassikoridori planeerimise võimalusi üldplaneeringute raames. Lähtudes Haljala, Rakvere, Lüganuse, Viru-Nigula ja Toila valdade ühisest otsusest, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Rahandusministeerium lõpetab üldplaneeringutes täiendavate tööde rahastamise taotlemiseks tehtavad tegevused. Arvestame, et planeeringuprotsessis minnakse edasi järgides esialgset ajakava ja üldplaneeringute lähteseisukohtades püstitatud ülesandeid lahendades. Selleks õigusaktidest ja asjakohastest juhenditest tulenevas raamistikus ning maakonna- planeeringutest tulenevat sisendit arvestades. Täiendavalt tuleb, tuginedes planeerimisseadusele, koostatavates üldplaneeringutes maakasutuse tingimuste määramisel lähtuda kehtivas maakonnaplaneeringus/maakonna teemaplaneeringus toodud suunistest seoses riigimaanteede arengusuundadega ja neid asjakohasel viisil ning juhtudel maa-alade ehitus- ja kasutustingimuste määramisel arvestada. Kehtivates üldplaneeringutes on Tallinn – Narva põhimaantee osas kajastatud informatsiooni, mis käsitleb tee arendamist (õgvendused, ristmike asukohad, suletavad juurdepääsud jms). Olete seisukohal, et koostatavates üldplaneeringutes Tallinn – Narva põhimaantee Haljala – Kukruse teelõigu 2+2 lahendamist täpsusastmes, mis oleks kohane projekteerimise ja maatoimingute teostamiseks, ei toimu. Juhime tähelepanu, et kehtivates üldplaneeringutes Tallinn-Narva põhimaantee arendamist puudutav informatsioon (õgvendused, ristmike asukohad, suletavad juurdepääsud jms) on jätkuvalt asjakohane, mistõttu on põhjendatud koostatavates üldplaneeringutes lähtuda kehtivate üldplaneeringute lahendustest. Eeltoodu osas palume jooksvalt teha koostööd Maanteeametiga. Tallinn-Narva põhimaantee trassikoridori kavandamine on võimalik riigi eriplaneeringuga, Vabariigi Valitsuse vastavasisulise otsuse korral. Nõustume Teiega, et selliselt on võimalik riigile oluline taristuobjekt kavandada kompleksselt, konkreetselt sellele eesmärgile suunatud lähteülesande, mõjude hindamise ja planeerimisprotsessi käigus. Jõudu uute üldplaneeringute protsessi jätkamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Väino Tõemets osakonnajuhataja Lisa 1: Virumaal 2+2 maanteelõigu planeerimine 28. juuli 2020 arutelu protokoll Lisa 2: 2+2 maantee protokoll 14. august 2020 arutelu protokoll Lisaadressaadid: Maanteeamet Tuuli Veersalu [email protected] 2