Kiri

-864235 -144145 0 0 Lp Pakkuja Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 22.09.2020 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 12-1/20/43710-1 Hankekutse Maanteeamet teeb Teile ettepaneku osaleda riigihankes „ Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine “ ja esitada hinnapakkumus RHS § 3 alusel. Auditeeritakse Lääne-Viru maakonnas asuva objekti põhiprojekti staadiumis vastavalt auditeerimise lähteülesandele. Objekt: Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine Põhiprojekti koostamine on hetkel pooleli. Projekti lõplik valmimisaeg on detsember 2020. Auditeerijal on võimalik töödega alustada orienteeruvalt novembri alguses. Auditeerimisaruande koostamiseks on aega 2 nädalat. Tähtaega hakatakse lugema tellija projektijuhi poolt välja saadetud alustamiskorraldusest. Alustamiskorraldusega edastatakse ka auditeeritav põhiprojekt. Pakkumuse tegemisel peab Pakkuja arvestama kõikide töödega saavutamaks töö eesmärki. Hankelepingu täitmise eeldatav lõpptähtaeg on 15.12.2020. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Pakkuja peab esitama: 1. Hinnapakkumus Pakkumuste hindamisel tunnistame edukaks madalaima maksumusega pakkumuse. Kui kaks või enam pakkumust on võrdväärse maksumusega, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, mis on esitatud ajaliselt varem. Hankija jätab endale õiguse kõik pakkumused tagasi lükata, kui kõigi pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse (ületavad hankija eelarvelisi vahendeid). Hankija ja edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja sõlmivad lepingu peale pakkumuse edukaks tunnistamist ja hankija poolt kirjaliku teate välja saatmist. Hankija kontaktisik on Maanteeameti ida teehoiu osakonna projektijuht Marko Aava, [email protected]. Hinnapakkumused tuleb esitada hiljemalt 30.09.2020 kell 09:00 digitaalselt allkirjastatult e-postile: [email protected] . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Anti Palmi delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT juhataja delta_department \* MERGEFORMAT ida teehoiu osakond Lisad: Lisa 1 – hinnapakkumuse vorm Lisa 2 – Töövõtulepingu projekt Lisa 3 – LOA lähteülesanne Lisa 4 – Loobu kõnnitee põhiprojekti lähteandmed delta_ownerName \* MERGEFORMAT Marko Aava delta_ownerPhone \* MERGEFORMAT 3258738 delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Lisa 1 HINNAPAKKUMUS Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine Võttes arvesse hankedokumentides sätestatut pakume ennast teostama eelnimetatud riigihanget alljärgneva hinna eest: Töö nimetus Pakkumuse maksumus (eurot ) numbritega sõnadega Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine (Etapp 2 ) . Käibemaks 20% Kõik k okku Meie kontaktandmed seoses pakkumusega on: Kontaktisiku nimi Ettevõtja nimi Aadress Telefon Faks e-post Kuupäev:______________________ Pakkuja nimi, registrikood ja aadress______________________ Esindaja nimi ja allkiri:_____________________ TÖÖVÕTULEPING Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija ), mida volituse alusel esindab Maanteeameti Teehoiuteenistuse ida teehoiuosakonna juhataja Anti Palmi ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja ), mida esindab juhatuse liige /mida volituse alusel esindab ………………, Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti liiklusohutuse auditeerimine (edaspidi Töö ), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus (Hankekutse) Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus. Lisa 3 – Tööde üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirja dest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Leping on sõlmitud lihtmenetluse ga riigihanke tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse Tellija projektijuhi poolt väljastatud tööde alustamiskorraldusest . Töö võtja esitab Töö Tellijale 14 päeva jooksul alates töödega alustamise korralduse saamisest. Töö üleandmise l esitab Töövõtja Tellijale Lepingu kohase Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Tellija peab Töö üle vaatama 30 kalendri päeva jooksul pärast Töö ning üleandmis- ja vastuvõtmisakti saamist. Juhul, kui Töö vastuvõtmisel on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused. Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 7 kalendri päeva jooksul alates Tellija poolt kirjaliku teate saamisest ja esitama parandatud Töö Tellijale (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114). Kui Töö (sh Töö osa) kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse Töö tähtaegselt üle andmata . Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Tööde tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi . Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule ; tasuda viivist vastavalt Lepingule . Töövõtjal on õigus : saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid ; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud tasu . Töövõtjal on kohustus : teha Töö vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded . tagada , et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele , siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas , milles teiste isikute vahenditele tugineti ; vastutada selle eest, et Töö oleks tehtud korrektselt ja kvaliteetselt ; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest; tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule. Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt . Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p unkt is 5 nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu ). Lepingu tingimuste kohaselt teostatud Töö eest tasub Tellija Töövõtjale ühes osas p ärast Lepingu punktis 3 toodud kohustuste täitmist. Tellija tasub Töövõtjale Poolte poolt allakirjutatud Tööde üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendri päeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul, e-arvena, mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine“. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast. Mitteresidentidel tuleb pdf-formaadis arve saata meiliaadressile [email protected] või edastada see e-arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu. Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0,2% tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma L epingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,2% Tasust, iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Tellija võib Töö Lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Poolte kont akt isikud Töövõtja kontaktisik : ……….. .. ., tel.: (+372) ... , e-post: … ; Tellija kontaktisik : Marko Aava , tel: (+372) 53345171 , e-post: [email protected] Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni 15.12.2020. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10 % Tasust , kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi . Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras . Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel , selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil . Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil e, loetakse see kätte toimetatuks järgmise ks tööpäeva ks . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised. Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastat akse Poolte poolt digitaalselt . Isikuandmete töötlemine Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid ). Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks . Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt/ Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “ …………. ”, mis on sõlmitud ......................................... , alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik : / allkirjastatud digitaalselt/ / allkirjastatud digitaalselt / AUDITEERIMISE LÄHTEÜLESANNE (TEHNILINE KIRJELDUS) Auditeerimise eesmärk Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Auditeeritav töö O bjekti nim i : Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekt Projekt edastatakse auditeerimiseks selle valmimisel (orienteeruvalt novembr i algus 2020). Auditeerimise etapp Etapp nr 2 (põhiprojekt) . Töö teostamisel juhinduda „Liiklusohutuse auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 83; avaldamismärge RT I, 03.07.2015, 32; Töö teostamise ajakava Töö teostamise aluseks loetakse Lepingu allkirjastamist Poolte poolt . Põhiprojekti koostamine on hetkel pooleli . P rojekti lõplik valmimisa eg on detsember 2020 . Auditeerijal on võimali k töödega alustada orienteeruvalt novembri algus es . A uditeerimisaruande koostamiseks on aega 2 nädalat . T ähtaega hakatakse lugema tellija projektijuhi poolt välja saadetud projekti saatmisest järgmisest päevast. Töö esitamine Töövõtja k ohustus on esitada objekti auditeeritava etapi auditi aruanne ning auditi aruande lisa 1 „Tee üksikute elementide andmete kontroll-lehed“. Kontroll-lehtedena kasutada Maailma Teede Assotsiatsiooni (World Road Association ) koostatud „Tee ohutuse auditi juhendit uue tee projekti ohutuse kontrollimiseks” (2.43 MB, PDF) („Road safety audit guideline for safety checks of new road projects ”) . Auditi aruanne peab olema digi allkirjastatud pädeva isiku poolt. Töö esitada digitaalselt *. doc või *. docx formaadis . Nõuded auditi koostajale Auditeerimist võib teha pädev isik, kelle kvalifikatsioon on tõendatud liiklusohutuse auditi tegemise tegevusalal. Auditeerimisse võib tellija teadmisel kaasata teisi eksperte. Kui auditeerimist teeb audiitorite rühm, peab vähemalt ühe rühma liikme kvalifikatsioon olema tõendatud. Töö teostamiseks esitatud informatsioon Projektdokumentatsioon vastavalt tabelile. Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Esitatud projekti plaaniline lahendus ja liikluskorraldus. Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Esitatud ehitusprojekti lähteülesanne. Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Projektlahenduse koostamisel ei esine kõrvalekaldeid projekteerimist Projekti seletuskiri on esitatud. Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Tabelis kirjeldatud informatsioon on esitatud projekti seletuskirjas. Projekti seletuskiri on esitatud. Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . - Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta Informatsioon teeregistris ja LKF andmebaasis. V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele - Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks - -8890 -8890 0 0 Töövõtja logo LIIKLUSOHUTUSE AUDITEERIMINE PROJEKTI/OBJEKTI NIMI AUDITEERIMISE ETAPP : … ARUANNE Aruanne on koostatud Maanteeameti … regiooni ehitusosakonna tellimusel Tallinn 201 8 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc515007365 \h 3 1 Üldine informatsioon PAGEREF _Toc515007366 \h 4 1.1 Ehitusprojekt / objekt PAGEREF _Toc515007367 \h 4 1.2 Auditeerija PAGEREF _Toc515007368 \h 4 1.3 Eelnevalt teostatud auditeerimised PAGEREF _Toc515007369 \h 4 2 Kirjeldus PAGEREF _Toc515007370 \h 4 2.1 Olemasolev olukord PAGEREF _Toc515007371 \h 4 2.2 Kavandatud lahendus PAGEREF _Toc515007372 \h 4 3 Auditi teemad PAGEREF _Toc515007373 \h 4 3.1 Eelprojekti staadium PAGEREF _Toc515007374 \h 4 3.2 Põhiprojekti staadium PAGEREF _Toc515007375 \h 5 3.3 Enne tee liikluseks avamist PAGEREF _Toc515007376 \h 5 3.4 Pärast tee kasutusele võtmist PAGEREF _Toc515007377 \h 5 4 Riskide hindamise skaala PAGEREF _Toc515007378 \h 6 5 Auditeeritud projekti/objekti skeem PAGEREF _Toc515007379 \h 6 6 Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas PAGEREF _Toc515007380 \h 7 7 Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud PAGEREF _Toc515007381 \h 9 8 Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu PAGEREF _Toc515007382 \h 9 9 Audiitori kinnitus PAGEREF _Toc515007383 \h 9 Sissejuhatus Auditeerimine on mõeldud tee projekteerimis- ja ehitusprotsessis tehtud liiklusohutust mõjutavate lahenduste sõltumatuks liiklusohutusalaseks hindamiseks, lähtudes tegelikust liiklusohutuse alasest kogemusest, arvestades liiklusõnnetuste tekkimise asjaolusid ja teadmisi ning analoogsete lahenduste tulemusi, samuti teiste riikide liiklusohutuse alaseid uurimistulemusi ja praktikat, eesmärgiga viia liiklusõnnetuste arv ja nende raskusaste miinimumini. Põhiprojekti auditeerimise käigus käsitletakse eelneva etapi (eelprojekti) auditeerimise teemasid juhtudel, kui: auditeeritava lahenduse osas puudub eelprojekt ; auditeeritava lahendu se osas on koostatud eelprojekt , kuid seda ei ole auditeeritud; eelprojekti lahenduse auditeerimisest on möödunud rohkem kui viis aastat; põhiprojektiga on muudetud eelprojekti lahendust või nähakse ette eelprojekti etapiviisiline realiseerimine. Tee liikluseks avamisele eelnev auditeerimine tehakse pärast teetööde vastuvõtmist ja enne tee liikluseks avamist. Kui tee avatakse liikluseks etapi kaupa, siis tehakse auditeerimine vastavalt tee avamise etappidele. Kuu aja möödumisel tee kasutusele võtmisest (ehitusaegse liikluskorralduse eemaldamist) teeb audiitor kohapealse vaatluse, kuidas liiklejad tegelikult teed kasutavad, analüüsides ka eelmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleeme . Üldine informatsioon E hitusprojekt / objekt Projekt/objekt: Projekti koostaja: Töö nr: Projekti /objekti vastutav isik: Tellija esindaja: Auditeerija Töövõtja nimi: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded : Auditeerimise etapp: Töö teostamise aeg: Välitööde teostamise aeg: Eelnevalt teostatud auditeerimised Auditeerimise etapp: Töövõtja: Töö nr: Audiitor: Kaasatud eksperdid nende pädevus ja ülesanded: Kirjeldus Olemasolev olukord Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Kavandatud lahendus Lisada kirjeldus (maksimaalselt 0,5 A4) Auditi teemad Eelprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Geograafilisest asukohast ja aastaaegadest tulenevad tingimused ning kliima- ja ilmastikutingimused Ei tuvastatud Ristmike lahendus ja nendevaheline kaugus Sõiduradade arv ja tüüp Uuele teele lubatava liikluse koosseis Tee funktsioon teedevõrgus Lubatud sõidukiirused, sealhulgas projekt- ja piirkiirus Tee ristlõiked, sealhulgas ristprofiil, sõidutee laius, jalgrattateede ja kõnniteede olemasolu Tee plaan ja pikiprofiil, sealhulgas tee horisontaalsed ja vertikaalsed raadiused Nähtavus, sealhulgas nähtavuskaugus ning möödasõidu- ja külgnähtavus Ristmike asendiplaanid Ühistransport, ühissõidukite peatused ja vastav infrastruktuur Maantee ja raudtee samatasandilised ristumised Põhiprojekti staadium Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Asendiplaan Ei tuvastatud Liiklusmärgid ja teemärgised, sealhulgas teekattemärgised ja püstmärgised Valgustatud teede ja ristmike valgustus Teerajatised Tee keskkond, sealhulgas haljastus, taimestik, püsivad takistused Teeäärsed püsitakistused Turvaliste parklate olemasolu Jalakäijate ja jalgratturite liiklemisvõimalused Teepiirdesüsteemide kasutajasõbralikuks kohandamine Enne tee liikluseks avamist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate ohutus ja nähtavus erinevates ilmaoludes, samuti pimeda ajal ja halva nähtavuse korral Ei tuvastatud Liiklusmärkide ja teemärgiste loetavus Liiklejate teavitamise võimalused tee seisundist Tee katte kvaliteet, sealhulgas haardetegur Erinevused projektlahendusest ja nende mõju liiklusohutusele Pärast tee kasutusele võtmist Auditi teemad Teema osas probleemi ei tuvastatud Probleem nr Liiklejate tegelik teekasutus Ei tuvastatud E elmiste projekteerimise etappide liiklusohutuse auditites välja toodud probleemide analüüs R iskide hindamise skaala Riski tasemete määramisel on lähtutud käesolevas tabelis toodust. Iga tuvastatud probleemi osas on hinnatud selle riski taset ning esitatud detailsem riski sisu kirjeldus. Auditeeritava projekti/ objekti skeem Tuvastatud probleemid, arvamused probleemide lahenduste osas Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: D1/16 Riski selgitus: Palun jälgida esitatavate skeemide, jooniste ja fotode mahtu. Soovituslik ühe skeemi, joonise või foto maksimaalne maht ei tohi ületada 200 KB. Käesolevatele näidistele lisatud piltide maht jääb alla 60 KB. Juhtudel, kui skeemil, joonisel või fotol soovitakse markeerida (näidata) mingit ala või kohta, tuleb marker ske emi, joonise või fotoga siduda. Liikluseks avatava tee päevaste ja öiste liiklustingimustega on audiitor kohustatud tutvuma projekteeritava objekti asukohas. Nimetatud olukorra illustreerimiseks tuleb lisaks päevast olukorda kirjeldavale fotole lisada ka öist oluko rda illustreeriv foto. Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas : Risk: Riski selgitus: Probleem nr: Asukoht (PK/km): Probleemi kirjeldus: Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Audiitori arvamus probleemi lahenduse osas: Juhul, kui probleemi osas pakutakse alternatiivseid lahendusi Risk: Riski selgitus: Muud audiitori poolt esitatud tähelepanekud Tähelepanek Ettepanek Audiitorile esitatud lähtematerjalide loetelu Tee ehitusprojektiga hõlmatud ala skeem topograafilisel kaardil; Tee ehitusprojekti lähteülesanne ja tehnilised tingimused projekteerimiseks Pädeva asutuse poolt aktsepteeritud kõrvalekalded või luba erinevaid norme või standardeid kasutada Üldine tee ehitusprojekti kirjeldus, kus on välja toodud projekti eesmärgid koos kavandatava liikluskorralduse üldiste põhimõtetega, sealhulgas projektkiirused, kiiruste piirangud, olemasolev ja prognoositav liiklussagedus, ristmike läbilaskevõime arvutusandmed, jalakäijate ja jalgratturite prognoositav arv ja liiklemissuund ning projekti võimalikud keskkonnakaitselised piirangud Pädevale asutusele ja projekteerijale teadaolevad olemasolevad või kavandatavad ohutust mõjutavad objektid või tegevused, nagu koolimaja lähedus või regulaarsete ürituste korralduskoha lähedus . Andmed asjassepuutuvate liiklusõnnetuste kohta V arasemalt teostatud kontrollimiste või auditite aruanded, sealhulgas projekteerija või pädeva asutuse märkused ja eriarvamused audititele Muud materjalid sh uuringute materjalid, mis võivad olla olulised auditeerimiseks Audiitori kinnitus Tehnilise kirjelduse Lisa 8 T-1 Tallinn-Narva Loobu bussipeatuse JJT valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks. Standardid ja normid CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik u juhised EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. O sa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja - paikadele. Välisvalgustuspaigaldised EVS-EN 40 -5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele EVS-EN 14991: 2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid ( Betoonjalandid ) EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused. EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks. EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele. EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus EN 61547: Üldvalgustusseadmed. Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded. EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid. Teetööd e tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon) Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon) EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest Seadme ohutuse seadus EVS 843:2016 Linnatänavad EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4 - 20 kV võrgustandard Valgustite valik Projekteerija peab kasuta ma standardit „ CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass tuleb Tellijaga kooskõlastada enne projekteerimist. Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti poolt ja on kantud „ Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24 . 08 .20 18 “ või värskemasse nimekirja . Valgustite tehnilised parameetrid: Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 12 0 lm/W, lambi võimsus peab ole ma universaalse ballasti abil reguleeritav; Värvusindeks peab valgusti LED- läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee valgustitel 4000 K – 4500 K , ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-3300 K ; Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70 ; Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi; Valgusti kogukaal kuni 1 0 kg; Valgusti d peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 5 0 C ; Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud; Valg ustid peavad omama CE ja ENEC märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal on õigus nõuda CE ja ENEC märgisega seotud dokumente. Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses; Valgusti toimivusnäitajad peavad olema v ähemalt L 90 10 0 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud LED- mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et v algustikonstruktsioon tagab LED- moodulile piisava jahutuse; LED- moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste; LED-valgustite jahutusele ment peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvah etust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks. Sundjahutamist , nagu ventilaator it ei tohi kasutada; Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aasta s t garantiid nii valgustile, LED-idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LED i de le kui ka valgusti elektroonika komponentidel . LED valgusti d peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt ; Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED - dioodid ) peab olema võimal ik saada garanti i perioodi jooksul; Valgustid peavad o mama minimaalselt kaitseklassi IP 6 6 ; Vandaalikindlus : IK 08 valg ustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil; Valgusti nimipinge 230V , tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V. Võrgusagedus peab olema 50 Hz. Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass. Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest ), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu; Liigpinge kaitsetase valgus tis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega. Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit. Valgus til peab olema termokaitse , erandlike ülekuumenemiste kaitseks ; LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga NYY 5g1,5mm2 ; Valgus ti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm; Valgusti kinnitus mast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta - 2 0…0… + 2 0 kraadi. Valgusti l ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks; Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit) , mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust ; Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema kogu eluea jooksul konstantne ; Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises; Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit kasutamata. Valgustuse kaabli võrk JJT v algustusvõrk projekteerida maakaabliga A XPK 4x 16 mm2 , mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti . Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda. Valgustusvõrgu elektritoide JJT v algust usele elektritoide planeerida olemasolevatest Maanteeameti valgustuse mastist , mis asu b T-24 Tapa-Loobu sõidutee ääres . JJT valgustid projekteerida kuni bussipeatuseni. Koostada JJT valgustusklassi arvutuskäik. Mastid Kasutada koonilisi tsin gitud m etallmaste kõrgusega 6m . Valgusti m astid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS - EN 12767 klassile HE. Valgustimastid ena , mis asuvad asula piires, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks. Mastide ja nende kaugus e valikult sõidutee välisäärest lähtuda Riigimaantee valgustamise juhis e punktist 8.2.19 ja selle all olevast joonisest 23 m . Mastide aluste kõrgused siduda vastavas tee ristlõikes oleva asfaltkatte serva kõrgusega. Valgustite juhtimine Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise , kus kasutata kse valgustitel öö tundidel eelprogrammeeringut. Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse p rofiil i valik lepitakse kokku tellijaga enne valgustite tellimist. Projekti ülesehitus ja vormistus Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2. Valitud valgustite kohta esitada koondtabel iga valgusti kohta, kus on kirjeldatud analoogsete toodete pakkumisel esitatud valgustehnilised parameetrid ning analoogsetele toodetele lubatud tolerantsid. Tabel peab sisaldama vähemalt järgmisi parameetreid ning tellijaga koostöös võib tabelit täiendada: Parameeter Projekteeritud Tingimus/tolerants Valgusviljakus XXX lm/W m in 125 lm/W Teepinna heleduse keskväärtus XXX cd/m 2 +/- 0,05 cd/m 2 Võimsus XX W max XX W Valgusti eluiga XX h min XX h Lisaks tu leb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO , mille koosseisus tuleb esitada : Hinnanguvälja isoliinid Horisontaalne valgustustihendus Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral eulumdata failid Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik Ü lekäiguraja valgustite valimisel koostada valgustusarvutused, kus hinnanguväli peab olema esitatud vertikaalses (püst t asandilises) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx. Püstt a sand i lise valgustustiheduse hooldeväärtus ei tohi olla üheski jalakäijate ülekäiguraja arvutuspunktis 1m kõrgusel olla alla 4 lx. Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitsevi ise, lähtudes standardist EVS- IEC 60364-4-41 . Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid , mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Asendiplaani joonisele mär kida : valgustusklassi number (N äiteks : P6 ) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate t eele; iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus ; valgustimastide vahekaugused meetrites. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis *dwg eelviimase AutoCad-i versioonis Samuti esitada kõik *dwg failile *shx failid. Terve projekti koopia esitada *pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. Eritingimused Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus . Projekteerimis tööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimise ks Maanteeameti elektriinseneriga . Ühendusteed "Jalgtee 4" käesoleva töö koosseisus ei rajata  Versioon 03.01.2020 /// TÖÖ NR 19003510 Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa- Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003510 Tartu-Tallinn 2019 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Kaile Eschbaum Natura hindamine ekspert Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ....................................................... 8 VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ....... 12 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju rohevõrgustikule ning maakasutusele ............................................................................ 12 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele ................................... 13 5.2.1. Natura hindamine ................................................................................................ 13 5.2.2. Mõju ülejäänud kaitstavatele loodusobjektidele .................................................. 17 5.3. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 17 5.4. Müra ............................................................................................................................ 18 5.5. Õhukvaliteet ................................................................................................................ 18 5.6. Valgusreostus .............................................................................................................. 18 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 19 5.8. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 19 JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 20  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee de 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse projektile. Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu eritasandiline ristumine (Loobu liiklussõlm) asub Lääne -Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas (vt joonis 1.1). Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõu. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks põhimaantee 1 Tallinn-Narva liiklusohutuse taseme tõstmine. Lahendadakse Loobu liiklussõlmes jalakäijate I klassi maantee ületamine ja bussipeatustele juurdepääs eritasandiliselt üle Loobu viadukti. Likvideeritakse põhimaantee samatasandiline teeületuskoht. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert J aak Järvekülg juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Ethel Simmul (Hendrikson & Ko OÜ) 13.12.2019. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonn amõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase ringiga).  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või k oos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti . Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Küll aga kavandatakse projektiga kergliiklustee rajamist teepeenrast eemal (haljasalal) ja seega liigitub kavandatav tegevus ülal nimetatud määruse § 13. lg 8 alla . Lisaks asub kavandatav tegevus osaliselt ka kaitsealuse loodusobjekti alal ning liigitub täiendavalt ka sama määruse §15 lg 8 alla. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest.( Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikku s; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või v õetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulem ustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõ ikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa- Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse projektile ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks põhimaantee 1 Tallinn-Narva liiklusohutuse taseme tõstmine. Lahendatakse Loobu liiklussõlmes jalakäijate I klassi maantee ületamine ja bussipeatustele juurdepääs eritasandiliselt üle Loobu viadukti. Jalgtee gabariit eraldi muldel on 2,5 m; viaduktil ja maantee muldel min 1,5 m. Likvideeritakse põhimaantee samatasandiline teeületuskoht (vt joonis 3.1). Lisaks nähakse projekti koosseisus ette järgnevad tegevused: ◼ Lahendatakse põhimaantee bussipeatuse ja Loobu viadukti vahelise jalgtee valgustamine. Valgustus ühendatakse olemasoleva maanteevalgust use süsteemiga. Lähtuvalt projektlahendusest lahendatakse olemasolevate maanteevalgustuse paigaldiste kaitsmine või ümberehitamine. ◼ Lahendatakse tugimaantee 24 km 24,92-25,45 jalakäijate liiklusohutuse parandamiseks vajalikud tööd. Vajadusel nähakse ette täiendavad meetmed, et minimeerida põhimaantee samatasandilise ületamise jätkumist (eritasandilisele ristumisele suunavad jalgteed, piirded, vms). ◼ Lahendatakse projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodus varasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas tä iendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Joonis 3.1 Vaade likvideeritavale põhimaantee samatasandilisele teeületuskohale (Tapa suunas). Allikas: Hendrikson & Ko, 13.12.2019  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Rekonstrueeritav lõik asub Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas (vt joonis 1.1, ptk 1). Põhimaantee nr 1 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2018 aasta andmetel 6458-7659 autot/ööpäevas, millest raskeveokid moodustasid 13%. Põhimaanteel kehtib hooajaliselt piirkiirus 110 km/h. Tugimaantee nr 24 liiklussagedus oli 1022 autot/ööpäevas, millest raskeliiklus moodustas 9%, kiiruspiirang 90 km/h. Loobu liiklussõlmes on põhi- ja tugimaanteele ning rampidele rajatud maanteevalgustus. Tugimaantee nr 24 km 25,318 paiknevale Loobu viaduktile (nr 172) on rajatud mõlemale poole maanteed põrkepiirdega eraldatud jalgteed. Põhimaantee nr 1 km 69,424 vasakul pool paikneb „Loobu“ („Tapa teeristi“) bussipeatus. Bussipeatusest puudub ühendus Loobu viaduktile rajatud jalgteele ja jalakäijad ületavad 2+2 sõidurajaga põhimaanteed km 69,425 paikneval teeületuskohal. Tallinn-Narva suunal on „Loobu“ („Tapa teerist“) bussipeatus viidud rambile. Jalakäijate liikumine on lahendatud tugimaantee ja rampide kindlustatud teepeenral. Tugimaanteel paiknevad „Loobu“ bussipeatused km 24,916 vasakul ja km 24,926 paremal. Keskkonnaregistri andmetel jääb kavandatav tegevus osaliselt Lahemaa loodusalale (RAH0000601) ning sellega samades piirides asuvale Lahemaa linnualale (RAH0000089), mis kuuluvad rahvusvahelisse Natura 2000 alade võrgustikku. Natura aladega kattub siseriiklik kaitstav ala – Lahemaa rahvuspark (KLO1000511, vt joonis 4.1). Keskkonnaregistri andmetel jäävad lähimad registreeritud kaitsealused liigid kavandatavast tegevusest üle 90 m kaugusele (vt joonis 4.1). Kaitsealusteks liikideks on III kaitse kategooriasse kuuluvad rohukonn (KLO9111860) ja hariliku kärnkonn (KLO9111861). Keskkonnaregistri andmetel jäävad lähimad vääriselupaigad kavandatavast tegevusest enam kui 500 m kaugusele (vt joonis 4.1) ning olulise mõju kaasnemine neile on ebatõenäoline. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ei jää projektiga kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi kultuurimälestist. Lähim mälestis Arbavere mõisa park (registri kood 15657) jääb kavandatavast tegevusest üle 1,5 km kaugusele, millest lähtuvalt oluline mõju kultuurimälestisele puudub. Keskkonnaregistri andmetel ei jää rekonstrueeritava lõigu mõjupiirkonda ühtegi pärandkultuuri objekti. Lähim pärandkultuuri objekt (Vana Narva mnt) jääb kavandavast tegevusest üle 150 m kaugusele (vt joonis 4.1). Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi suuremat seisu- ega vooluveekogu. Lähim seisuveekogu Loobu (pais)järv (VEE2027310) jääb kavandavast jalgteest üle 250 m kaugusele ning lähim vooluveekogu Loobu jõgi (VEE1077900) jääb samuti üle 250 m kaugusele. Kavandatavale tegevusele lähim puurkaev (PRK0003757) jääb ~150 m kaugusele. Antud puurkaevule on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitseala (vt joonis 4.3). Maaparandussüsteemide registri andmetel ei jää kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ühtegi maaparandussüsteemi. Kavandatava tegevus jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.4). Kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 4 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus rohevõrgustiku konfliktalale ning I klassi väärtuslikule maastikule (vt joonis 4.5). 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide ning pärandkultuuri objekti suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele). Aluskaart: Maa- amet 2019 Joonis 4.2 Vaade rajatava jalgtee asukohale Lahemaa rahvuspargi ja Natura 2000 võrgustiku alal. Allikas: Hendrikson & Ko, 13.12.2019  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019 Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse ala põhjavee looduslik kaitstus. Aluskaart: Maa-amet 2019  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Väljavõte kehtiva Lääne-Viru maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardilt. Kavandatav tegevus on tähistatud punase noolega.  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee de 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteedel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasolevate teedega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Läbi liiklusohutuse tõstmise on projektil ka soodne mõju (n t inimese tervisele õnnetuste riski vähendamise läbi). Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik and a soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU ROHEVÕRGUSTIKULE NING MAAKASUTUSELE Tegemist on olemasoleva lõiguga, mida lähedalasuva küla elanikud aktiivselt kasutavad, seega on põhjendatud liiklusohutuse taseme tõstmine Loobu liiklussõlme piirkonnas. Kuna tegevused jäävad olemasoleva tee vahetusse ümbrusesse ja projektiga ei muudeta oluliselt juurdepääsusid ümbritsevatele kinnistutele, siis maakasutusele olulist mõju ei kaasne. Maakonnaplaneeringu „Väärtused, konfliktid, riigikaitse" kaardi alusel jääb kavandatav tegevus I klassi (riikliku tähtsusega alad) väärtusliku maastiku äärealale. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja järgnev üldine kasutustingimus väärtuslike maastike säilimiseks: väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei õgvendata, välja arvatud riigi põhi - ja tugimaanteed kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud normidest. Kavandatava tegevusega ei kahjustata oluliselt maastikumustrit, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust. Projektiga nähakse ette liiklusohutuse taseme tõstmine riigi põhimaanteel. Tulenevalt projekti olemusest ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist väärtuslikule maastikule. Samuti jääb projekteeritav jalg- ja jalgrattatee maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku konfliktalale (vt joonis 4.5, ptk 4). Maakonnaplaneeringus on toodud välja järgmised abinõud rohelise võrgustiku säilimiseks:  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ maanteedel on vajalik parandada nähtavust teekaitsevööndis; ◼ uute projektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks. Seejuures tuleb aga tähele panna, et konflikt esineb eelkõige rohevõrgustiku ja põhimaanteel oleva autoliikluse (mitte niivõrd kergliikluse) vahel. Arvestades, et käesoleva projektiga kavandatakse vaid kergliiklustee rajamist olemasoleva tee vahetus läheduses, ei muudeta sõidutee asukohta, laiust ja kõrgust ega kavandata muid uusi olulisi takistusi, ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt loomade liikumist piirkonna s. 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE, SH NATURA 2000 ALADELE 5.2.1. NATURA HINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, 2016). Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju läh tudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebaoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse -eesmärke saavutada. Käesolev hindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; kaitsekorralduskava; Keskkonnaregistri andmebaasid jms). Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on Tallinn-Narva maantee Loobu liiklussõlme liiklusohutuse taseme tõstmine. Kavandatud on maantee samatasandilise teeületuskoha likvideerimine ning T1 maantee ületamine ja bussipeatustele juurdep ääsu lahendamine eritasandiliselt üle Loobu viadukti. Täpsemalt annab kavandatavast tegevusest ülevaate ptk 3. Projektiala asub osaliselt Natura 2000 aladega kattuvalt. Täpsemalt, põhimaanteest ja Loobu liiklussõlmest põhjapool asub Lahemaa linnuala ja sellega kattuv Lahemaa loodusala (joonis 5.1). Natura aladele jääb kavandatav bussipeatuse ja Loobu viadukti vaheline jalgtee (seisuga 23.10.2019 projekti eskiisjoonisel „jalgtee variant 1“).  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Tulenevalt planeeritavate tegevuste iseloomust ja vä iksest mastaapsusest ei ole tegevuste mõjuala ulatuslik ning hinnanguliselt hõlmab mõju ulatus vaid kavandatavat jalgteed ja selle vahetut lähedust (nõlvad). ◼ Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide saavutamisele. ◼ Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Rekonstrueeritava ristmiku potentsiaalses mõjualas asuvad n ii Natura 2000 võrgustiku Lahemaa linnuala kui ka samades piirides asuv Lahemaa loodusala (vt Joonis 5.1). Nende Natura alade iseloomustused on toodud järgneva lt. Lahemaa loodusala Lahemaa loodusala (RAH0000601) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 747 km 2 ning see on loodud 48 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 13 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub projektiala piirkonnas Lahemaa rahvuspargiga (KLO1000511), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse 5. Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgid on järgmised: ▪ Loodusdirektiivi elupaigatüübid 6 : veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjari kkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); 5 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/lisa_1_lahemaa_rp_kkk_2016-2025.pdf 6 Tärniga tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil.  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang ▪ Loodusdirektiivi II lisa liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior). Lahemaa linnuala Lahemaa linnuala (RAH0000089) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 747 km 2 ning see on loodud 66 erineva linnuliigi kaitseks. Lahemaa linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga kattuva Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraga 7. Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgid on järgmised: ▪ Linnudirektiivi liigid: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). ◼ Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Lahemaa loodusala Kavandatava tegevuse mõjualas Lahemaa loodusalal ei ole levinud ala kaitse- eesmärkidest ühtki elupaigatüüpi ega ühegi kaitstava liigi registreeritud elupaika. 7 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025 https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/lisa_1_lahemaa_rp_kkk_2016-2025.pdf  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang Loodusdirektiivi elupaigatüüpide paiknemist illustreerib joonis 5.1. Lähima kaitse- eesmärgina võib välja tuua vanade loodusmetsade (9010*) elupaigatüübi, mis asub kavandatavast jalgteest ca 200 m kaugusel. Teised kaitse-eesmärgid (lamminiidud; soostuvad- ja soolehtmetsad) asuvad juba üle 400 meetri kaugusel. Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis ei asu kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid mõjualas. Ebasoodne mõju neile on välistatud. Samuti ei ole oodatav mõju liikidele ja nende elupaikadele, kuna projekti mõjualas Lahemaa loodusalal ei leidu teadaolevalt kaitse-eesmärkideks olevate liikide leiukohti ega ka liikide jaoks sobilikke elupaiku (jõed, ojad, rabad, niisked niidud jne). Jalgtee rajamine ei mõjuta ka loodusala looduslikke kooslusi ega ka liikide potentsiaalseid elupaiku, kuna tegemist ei ole mastaapse tegevusega ning selle mõjuala piirdub ehitustööde asukohaga, milleks on avatud kultuurmaastik ja olemasoleva tee tehislik nõlv . Samuti ei teki vajadust metsa raadamiseks. Joonis 5.1 Lahemaa loodusala ja selle kaitse-eesmärgid projekteeritava jalgtee piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet 2019 Lahemaa linnuala Lahemaa linnualal kavandatava tegevuse mõjualas ei ole registreeritud ühegi ala kaitse - eesmärgiks oleva liigi leiukohta. Jalgtee rajamisega seotud tööd on lokaalse ning ajutise mõjuga ja nende käigus ei vähendata ühtegi linnustikule olulist elupaika ega rikuta linnuala looduslikke kooslusi. Projekti elluviimisel säilivad kõik Lahemaa linnualal kaitse -eesmärkideks olevate liikide elupaigad ja tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide mõjutamist. Ebasoodne mõju linnuala kaitse-eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub.  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Natura hindamise tulemused ja järeldus Natura hindamine tuvastas, et Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse projekti elluviimine ei too kaasa ebasoodsat mõju Lahemaa loodusalale ega Lahemaa linnualale ega nende alade kaitse-eesmärkidele. 5.2.2. MÕJU ÜLEJÄÄNUD KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Eelnevas peatükis käsitletud Lahemaa loodusalaga ja Lahemaa linnualaga samal alal asub ka Lahemaa rahvuspark (mis tagab Natura alade siseriikliku kaitse). Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkideks on kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet, pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust, tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri, taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja tutvustamise. Samuti on rahvuspargi kaitse eesmärgiks kaitsta elupaigatüüpe, mille loetelu sisaldub juba eelnevas peatükis käsitletud Natura loodusala kaitse -eesmärkide hulgas ning kaitsealuseid liike. Kaitsealuste liikide loetelu on mõnevõrra pikem, kuid ühtegi Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkides nimetatud kaitsealust liiki kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää. Tulevevalt projekti olemusest (jalgtee rajamine) pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist Lahemaa rahvuspargi alale, jalgtee rajamisega eeldatavalt ei kahjustata rahvuspargi terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Aga kuna tegevus toimub siiski kaitsealuse l alal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt. (Kaitstava loodusobjekti valitsejana saab Keskkonnaamet seeläbi vajadusel esitada ka täiendavad tingimused ehitustööde läbi viimiseks.) Samuti ei ole põhjust eeldada ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonda (umbes 90 m kaugusele) jäävale III kategooria kaitsealus tele rohukonnale ning harilikule kärnkonnale, kuna kavandatav tegevus paikneb neist piisavalt kaugel. 5.3. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Projekteeritava jalg- ja jalgrattatee mõjupiirkonda ei jää ühtegi puurkaevu, maaparandussüsteemi, seisu- ega vooluveekogu. Projektiga vajadusel rajatakse/puhastatakse pikikraave ja ka muid veeviimareid pinnavee ära juhtimiseks, lahendatakse sademevee ära juhtimine. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklus sagedusest 15 000 autot ööpäevas 8. Kuna antud juhul on põhimaantee ning tugimaantee liikluskoormused sellest selgelt väiksemad (põhimaanteel 6458-7659 autot/ööpäevas ning tugimaanteel 1022 autot/ööpäevas) ning projektiga ette nähtud uute teede näol on tege mist kergliiklusteedega, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. Kuna rekonstrueeritav lõik paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal , on oluline pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma sellek s ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude/veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepa nelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele. 5.4. MÜRA Projektiga kavandatakse jalg- ja jalgrattatee lisamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorral e. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.5. ÕHUKVALITEET Projektiga ei nähta ette tegevusi, mis projekti realiseerimise järgselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale nii sutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.6. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist, mis ühendatakse olemasoleva maanteevalgustuse süsteemi . Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöö rata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valg ustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: ◼ Kuna tegevus toimub looduskaitsealal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida luba Keskkonnaametilt. ◼ Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valg ustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Meetmed ehitustegevuseks: ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks et te nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu de ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasuta tav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades. ◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  KORRALDUS 14.02.2020 nr 1-3/20/021 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn- Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92- 25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lg 1 ja § 99 lg 1 ja 2 alusel algatas Maanteeamet projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa- Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks. Projekti eesmärgiks on põhimaantee 1 Tallinn-Narva liiklusohutuse taseme tõstmine. Projektiga lahendatakse Loobu liiklussõlmes jalakäijate I klassi maantee eritasandiline ületamine üle Loobu viadukti. Põhimaantee samatasandiline teeületuskoht likvideeritakse ja viaduktile juurdepääsuks rajatakse jalgteed. Projekteerimistingimuste menetluse ese (riigitee) paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnusega 27301:001:1540, 27301:001:1480, 27301:001:1510 ja 27301:001:1502) Lääne-Viru maakonnas Kadrina valla territooriumil. Tulenevalt EhS § 31 lg 1 otsustab Maanteeamet keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 2) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tulenevalt EhS § 31 lg 3 ja EhS § 31 lg 4 p 2 kaasas Maanteeamet pädeva asutusena 23.01.2020 kirjaga nr 15-1/20-0052/4381-1 projekteerimistingimuste menetlusse menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud ja Loobu bussipeatuse mõjualas, ca 1 km raadiuses, paiknevate hoonestatud kinnisasjade omanikud lisas 3 toodud nimekirja alusel. Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 1, KeHJS § 11 lg 10 ja looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7, esitas Maanteeamet 23.01.2020 kirjaga nr 15-1/20-0052/4367-1 projekteerimistingimuste eelnõu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega: 1. Keskkonnaamet (registrikood 70008658).  2 Tulenevalt EhS § 31 lg 4 p 2 esitas Maanteeamet 23.01.2020 kirjaga nr 15-1/20-0052/4381-1 projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada: 1. Kadrina Vallavalitsus (registrikood 75007824); 2. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood 80213342). EhS 26 lg 5 alusel teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus 23.01.2020 kirjaga nr 15-1/20-0052/4376-1 Väike-Vaike (27301:001:0720) kinnisasja omanikku, kelle kinnistu osas võib projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja osa sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Maanteeamet on viinud läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Saabunud asutuste kooskõlastused ja kaasatud asutuste ning isikute arvamused koos pädeva asutuse otsustega on esitatud korralduse lisas 3 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 kohaselt projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 toodud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks EhS § 26 lg 1 ja 2, § 99 lg 1 ja 2 ning majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 7 p 2, § 13 ja § 14 p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 10, § 9, § 11 lg-d 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lg 1¹ p 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 ning kuna asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, Maanteeamet otsustab: 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata riigitee 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse projektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (lisa 2) toodud põhjendustel. Juhul kui järgitakse käesoleva korraldusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis ei kaasne kavandatava tegevuse elluviimisel olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimeste tervisele, heaolule ja varale. Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks tuleb rakendada projektlahenduse koostamisel järgmiseid meetmeid: 2.1. Kuna tegevus toimub looduskaitsealal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7 projekteerimistingimuste andmiseks saada nõusolek Keskkonnaametilt. 2.2. Pinnavee ja sajuvee lahendamisel tuleb projektiga tagada, et ei muudetaks oluliselt teeäärsete alade veerežiimi ning välditaks erakinnistute üleujutamist. 2.3. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile  3 ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. 2.4. Projekti koostamisel ja ehitusloa andmisel arvestada keskkonnamõjude eelhinnangu ptk- s 6 toodud keskkonnameetmetega ehitustegevuseks. 2.5. Kuna tegevus toimub looduskaitsealal, tuleb vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ehitusloa andmiseks küsida nõusolek Keskkonnaametilt. 3. KMH algatamata jätmise ja projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada menetlusse kaasatud asutustele, isikutele ja kinnistutega piirnevatele kinnistuomanikele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Projekteerimistingimused Lisa 2. Keskkonnamõjude eelhinnang (asub lingil https://pilv.mkm.ee/s/2orNFlVuOkvVhbW) Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel  Lisa 1. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35- 69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks Ehitustegevuse liigi täpsustus Avalikult kasutatava tee (riigitee) ümberehitamine ja (jalgtee) ehitamine Projekteerimistingimuste andja Asutus: Maanteeamet Asutuse registrikood: 70001490 Ametniku nimi: Andres Urm Ametniku ametinimetus: taristu arendamise osakonna juhataja Taotluse andmed Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel Alus: Teehoiukava Taotlust ei esitata haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel - huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress 1 Tallinn-Narva tee (katastritunnus 27301:001:1540) 24 Tapa-Loobu tee (katastritunnusega 27301:001:1480 ja 27301:001:1510) 1704 Loobu tee (katastritunnus 27301:001:1502) Riigitee 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu eritasandiline ristumine (Loobu liiklussõlm) asub Lääne- Viru maakonnas Kadrina vallas Loobu külas (vt lisa 1). Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused 1. Projekti eesmärk Põhimaantee 1 Tallinn-Narva liiklusohutuse taseme tõstmiseks jalgteede ehitamine. Lahendada Loobu liiklussõlmes jalakäijate I klassi maantee ületamine ja bussipeatustele juurdepääs eritasandiliselt üle Loobu viadukti. Põhimaantee samatasandilise teeületuskoha likvideerimine. 2. Olemasolev olukord 2.1. Põhimaantee 1 Tallinn-Narva lõigul km 68,6-69,9 paikneb I klassi maantee ja tugimaantee 24 Tapa-Loobu eritasandilise ristumine - Loobu liiklussõlm. 2.2. Põhimaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. aasta andmetel 6458-7659 a/ööp, millest raskeveokid moodustavad 13%. Põhimaanteel kehtib hooajaliselt piirkiirus  110 km/h. Tugimaantee liiklussagedus on 1022 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 9%, kiiruspiirang 90 km/h. 2.3. Loobu liiklussõlmes on põhi- ja tugimaanteele ning rampidele rajatud maanteevalgustus. 2.4. Tugimaantee 24 km 25,318 paiknevale Loobu viaduktile (nr 172) on rajatud mõlemale poole maanteed põrkepiirdega eraldatud jalgteed. 2.5. Põhimaantee 1 km 69,424 vasakul pool paikneb „Loobu“ bussipeatus. Bussipeatusest puudub ühendus Loobu viaduktile rajatud jalgteele ja jalakäijad ületavad 2+2 sõidurajaga põhimaanteed km 69,425 paikneval teeületuskohal. 2.6. Tallinn-Narva suunal on „Loobu“ bussipeatus viidud rambile 1704 km 0,13, Jalakäijate liikumine on lahendatud tugimaantee ja rampide kindlustatud teepeenral. 2.7. Tugimaanteel paiknevad „Loobu“ bussipeatused km 24,916 vasakul ja km 24,926 paremal. 2.8. Maanteeameti tellimusel on 2019. a teostatud projekti realiseerimiseks vajalikud geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning koostatud eskiis „Riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 69,4 Loobu bussipeatuse jalakäijate ühendusteed“ (T-Model OÜ ja Teede Disain OÜ, töö nr 019042). Eskiisi variantide võrdluse alusel on Maanteeamet valinud põhiprojekti koostamiseks tehniliselt optimaalseima ja soodsaima maksumusega eskiislahenduse - variant 1 (lisa 2, eskiisjoonis). 2.9. Teadaolevad kitsendused: kavandatud tegevus ulatub Lahemaa rahvuspargi kaitsealale ja Natura 2000 alale. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/. Tingimuste koostamisel on võetud aluseks tee visuaalsel ülevaatusel põhinev hinnang ning Teeregistri (https://www.mnt.ee/et/tee/teeregister) andmed. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter, samuti muude andmete asukohad ja käesolevate tingimuste punktides fikseeritud kilomeetrid täpsustuvad projekti koostamise käigus. 3. Lähteülesanne 3.1. Põhiprojekti koostamisel lähtuda projekteerimistingimuste lisas 2. „Eskiisjoonis“ esitatud jalgteede põhimõttelisest lahendusest ja alljärgnevatest ülesannetest. Projektlahendus täpsustub põhiprojekti koostamise ja projekti liiklusohutuse auditeerimise käigus. 3.2. Arvestada järgmiste parameetritega: 3.2.1. Projekteerimise lähtetase - rahuldav, põhjendatult erandlik. 3.2.2. Jalgtee gabariit eraldi muldel – min 2,0 m; viaduktil ja maantee muldel - min 1,5 m. 3.2.3. Riigiteede sõiduradade laiuse määramisel ja liikluskorralduse projekteerimisel juhinduda „Riigiteede liikluskorralduse juhise“ kehtivast versioonist. 3.3. Lahendada projekteeritavate jalgteede valgustamine. Valgustus ühendada olemasoleva maanteevalgustuse süsteemiga. 3.4. Lähtuvalt projektlahendusest lahendada olemasolevate maanteevalgustuse paigaldiste kaitsmine või ümberehitamine. 3.5. Lahendada tugimaantee 24 km 24,92-25,45 jalakäijate liiklusohutuse parandamiseks vajalikud tööd. Näha ette täiendavad meetmed, et minimeerida Loobu liiklussõlmes põhimaantee samatasandilise ületamise jätkumist (eritasandilisele ristumisele suunavad jalgteed, piirded, vms). 3.6. Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. 3.7. Projekteeritud rajatised peavad olema mehhaniseeritult hooldatavad ja taluma kloriididega libedusetõrjet. 3.8. Selgitada välja ehitus- ja hooldetööde teostamiseks tehniliselt vajalik teemaa. 3.9. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 4. Uurimistööd 4.1. Tutvuda objektiga kohapeal ja selgitada välja tee ohutust mõjutavad tegurid. 4.2. Lähtuda töö nr 019042 koosseisu kuuluvatest geodeetilistest ja geotehnilistest uuringutest. 2  Vajadusel teostada täiendavad uuringud. 4.3. Selgitada välja Loobu liiklussõlme bussipeatustes peatuvate bussiliinide marsruudid ja bussipeatuste kasutatavus. 4.4. Selgitada välja ja arvestada piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute ja projektidega. 4.5. Täpsustada piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 4.6. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle ehitisi tee-ehitustööd puudutavad, ning arvestada tingimustega põhiprojekti koostamisel. 5. Keskkonnanõuded Maanteeameti tellimusel on koostatud riigiteede 1 Tallinn-Narva ja 24 Tapa-Loobu Loobu liiklussõlme jalgteede projektiga kavandatud tegevuse keskkonnamõjude eelhinnang (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 19003510, korralduse lisa 2). Projektlaheduse koostamisel ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelhinnangu ptk-s 6 toodud järelduste ja keskkonnameetmetega. 6. Projekti koostamise üldised nõuded 6.1. Koostada tee ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 6.2. Koostada tee-ehitustööde realiseerimiseks ja ehitusloa taotlemiseks vajalikud eriosade projektid. 6.3. Juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, sh majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 6.4. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. 6.5. Käsitleda projektis kõik riigitee ohutuse taseme tõstmiseks vajalikud ehitustööd. 6.6. Projektlahenduse koostamisel arvestada, et ehitustöödega ei tohi kahjustada Loobu viadukti ja pealesõitude tehnilist seisukorda ning projektis käsitleda vajalikud kaitsemeetmed. 6.7. Projekti koostamisel arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 3 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 6.8. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis on projekteerimise ajal Eesti avalikes registrites kättesaadavad. 6.9. Ehitus- ja hooldetööde teostamiseks tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Lisad: Lisa 1. Objekti asukohaskeem Lisa 2. Eskiisjoonis Koostas: Marge Kelgo, Maanteeamet, [email protected] 3 Lisa 1. Objekti asukohaskeem 4  Lisa 3. Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. ARVAMUSED 1.1.Puudutatud asutused Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Kadrina Vallavalitsus - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2 MTÜ Põhja-Eesti - Põhjendus: Ühistranspordikeskus *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 1.2.Puudutatud kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 1 Miku 27301:001:0026 - Põhjendus: 2 Karjase 27301:001:0036 *vt märkus 3 Mihklikõnnu 27301:001:0652 Otsus: 4 Aia 27301:001:0770 Pädev asutus eeldab, et 5 Koidu 27301:001:1080 projekteerimistingimuste menetlusse 6 Suuretüki 27301:001:0430 kaasatud kinnisasja omanik ei soovinud 7 Nurga 27301:001:1070 projekteerimistingimuste osas arvamust 8 Pihlamäe 27301:001:1060 avaldada. 9 Väike-Marvi 27301:001:0110 10 Väike-Loobu 27301:001:0108 11 Jõekalda 27301:001:0062  12 Klaukse 27301:001:1340 13 Kuusekännu 27301:001:0162 14 Jõekalda 27301:001:0061 15 Mihklikõnnu 27301:001:0651 16 Loobuveski 27301:001:0094 17 Vambokõnnu 27301:001:1450 18 Silla 27301:002:0210 19 Kõrtsi 27301:002:1320 20 Loobu kontor 27301:002:0337 21 Kivisauna 27301:002:0341 22 Sireli 27301:002:0020 23 Kaldapealse 27301:002:0209 24 Metsa-Antsu 27301:002:1450 25 Loogamäe 27202:001:0157 26 Sillaotsa 27301:002:0137 27 Jõeääre 27301:002:0139 28 Kuusiku 27301:001:0450 29 Mihkli 27301:001:1220 30 Väike-Vaike 27301:001:0720 31 Rõugu 27301:002:2490 32 Põdrasarve 27301:002:2480 33 Tammoja 27301:002:0067 * Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 2. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 Keskkonnaamet Keskkonnaamet 28.01.2020 kirja nr 7-9/20/1379-2 väljavõte: Otsus: „Tallinn-Narva maanteest põhja pool rajatakse jalgtee 1. Keskkonnaamet on andnud 28.01.2020 teemaale 1 Tallinn-Narva tee katastriüksusele (katastritunnus kirjaga nr 7-9/20/1379-2 nõusoleku 27301:001:1540) bussipeatuse („Tapa teerist“) ja Loobu projekteerimistingimuste andmiseks riigitee 1 viadukti vahelisele alale. Eskiisjoonisel kujutatud lahenduse Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa- kohaselt jääb kavandatav tegevus vähesel määral (Väike- Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme Vaike katastriüksuse 27301:001:0720 osas) Lahemaa jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks. rahvuspargi alale Lahemaa piiranguvööndisse. 2. Projektis käsitleda, et kavandatav tegevus jääb vähesel määral (Väike-Vaike Lahemaa rahvuspargis kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi katastriüksuse 27301:001:0720 osas) nimetatud LKS) ja Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruses Lahemaa rahvuspargi alale Lahemaa nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse- piiranguvööndisse ning Lahemaa eeskiri) sätestatud kaitsekord. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 rahvuspargis kehtib looduskaitseseaduses a korralduse nr 615-k kohaselt on Lahemaa rahvuspark Natura (edaspidi nimetatud LKS) ja Vabariigi 2000 võrgustikku kuuluv Lahemaa linnu- ja loodusala. Valitsuse 19.02.2015 määruses nr 18 Kaitse-eeskirja § 23 lõige 2 punkti 2 kohaselt on ehitiste „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ püstitamine Lahemaa piiranguvööndis lubatud kaitseala (edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud valitseja nõusolekul. LKS § 14 lõige 1 punktide 7 ja 8 kohaselt kaitsekord. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 a ei või kaitsealal ilma kaitseala valitseja nõusolekuta korralduse nr 615-k kohaselt on Lahemaa väljastada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba. LKS § rahvuspark Natura 2000 võrgustikku kuuluv 14 lõigete 2 ja 3 alusel võib kaitseala valitseja nõusoleku Lahemaa linnu- ja loodusala. anda, kui tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi 3. Ehitusloa andmisel arvestada, et Kaitse- saavutamist ega kaitseala seisundit. eeskirja § 23 lõige 2 punkti 2 kohaselt on ehitiste püstitamine Lahemaa Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on piiranguvööndis lubatud kaitseala valitseja pärandkultuurmaastiku, sh pärandmaastiku, nõusolekul. LKS § 14 lõige 1 punkti 8 asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis- kohaselt taotleda kaitseala valitsejalt kultuurilise väärtusega hoonetening loodusdirektiivi nõusolek enne ehitusloa andmist. elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ei ole kavandatava tegevuse alal ega vahetult külgneval alal registreeritud rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, kaitsealuste liikide elupaiku ega kasvukohti. Lähim liikide elupaik jääb kavandatavast tegevusest ca 100 m kaugusele. Väike-Vaike katastriüksuse õuealal asuvas tiigis levivad III kaitsekategooriasse kuuluvad harilik kärnkonn ja rohukonn. Jalgtee rajatakse olemasoleva maantee vahetusse lähedusse tee tehislikule nõlvale ja sellega külgnevale rohumaale. Puude raie vajalik ei ole. Keskkonnaamet on seisukohal, et tegevus ei kahjusta Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärke ega rahvuspargi seisundit. Tegevuse mõjuala piirdub ehitustööde asukohaga. Tuginedes Hendrikson & Ko koostatud keskkonnamõjude eelhinnangule (sisaldab ka Natura eelhindamist) ei algatata projektile keskkonnamõjude hindamist. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks kaitse-eeskirja § 23 lõige 2 punkti 2 ning LKS § 14 lõige 1 punkti 7 annab Keskkonnaamet nõusoleku projekteerimistingimuste väljastamiseks riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekti koostamiseks.“  /kinnitatud digitaalselt/ Lisa 1 Tehniline kirjeldus Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhi projekti koostamine Projekti eesmärk Põhimaantee 1 Tallinn-Narva liiklusohutuse taseme tõstmiseks jalgteede ehitamine. Lahendada Loobu liiklussõlmes jalakäijate I klassi maantee ületamine ja bussipeatustele juurdepääs eritasandiliselt üle Loobu viadukti . Põhimaantee samatasandilise teeületuskoha likvideerimine. Olemasolev olukord Põhimaantee 1 Tallinn-Narva lõigul km 68,6-69,9 paikneb I klassi maantee ja tugimaantee 24 Tapa-Loobu eritasandilise ristumi ne - Loobu liiklussõlm. Põhimaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018 . aasta andmetel 6458-7659 a/ööp, millest raskeveokid moodustavad 13%. Põhimaanteel kehtib hooajaliselt piirkiirus 110 km/h. Tugimaantee liiklussagedus on 1022 a/ööp, millest raskeliiklus moodustab 9% , kiiruspiirang 90 km/h. Loobu liiklussõlm es on põhi- ja tugimaantee le ning ram pidele rajatud maanteevalgustus. Tugimaantee 24 km 25,318 paiknevale Loobu viaduktil e (nr 172) on rajatud mõlemale poole maanteed põrkepiirdega eraldatud jalgteed. Põhimaantee 1 km 69,424 vasakul pool paikne b „Loobu“ bussipeatus . Bussipeatusest puudub ühendus Loobu viaduktile rajatud jalgteele ja jalakäijad ületavad 2+2 sõidurajaga põhimaanteed km 69,425 paikneval teeületuskohal. Tallinn-Narva suunal on „Loobu“ bussipeatus viidud rambile 1704 km 0,13, Jalakäijate liikumine on lahendatud tugimaantee ja rampide kindlustatud teepeenral. Tugimaanteel paiknevad „Loobu“ bussipeatused km 24,916 vasakul ja km 24,926 paremal. Maanteeameti tellimusel on 2019. a teostatud projekti realiseerimiseks vajalikud geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning koostatud eskiis „Riigitee nr 1 Tallinn-Narva km 69,4 Loobu bussipeatuse jalakäijate ühendusteed“ (T-Model OÜ ja Teede Disain OÜ, töö nr 019042 ). Eskiisi variantide võrdluse alusel on Maanteeamet valinud põhiprojekti koostamiseks tehniliselt optimaalseima ja soodsaima maksumusega eskiislahenduse - variant 1 (lisa 2, eskiisjoonis). Teadaolevad kitsendused: kavandatud tegevus ulatub Lahemaa rahvuspargi kaitsealale ja Natura 2000 alale. Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakendusest http://geoportaal.maaamet.ee/est/ . Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 esitatud Maanteeameti Korraldus projekteerimistingimus te andmiseks . Põhiprojekti koostamisel lähtuda projekteerimistingimuste lisa s 2. „Eskiisjoonis“ esitatud jalgteede põhimõttelisest lahendusest ja alljärgnevatest ülesannetest. P rojektlahendus täpsustub põhiprojekti koostamise ja projekti liiklusohutuse auditeerimise käigus. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase - rahuldav , põhjendatult erandlik. Jalgtee gabariit eraldi muldel – min 2,0 m; viaduktil ja maantee muldel - min 1,5 m . Riigiteede sõiduradade laius e määramisel ja liikluskorralduse projekteerimisel juhindud a „Riigiteede liikluskorralduse juhise“ kehtivast versioonist. Lahendada projekteeritavate jalgteede valgustamine. Valgustus ühendada olemasoleva maanteevalgustuse süsteemiga. Lähtuvalt projektlahendusest lahendada olemasolevate maanteevalgustuse paigaldiste kaitsmine või ümberehitamine. Lahendada tugimaantee 24 km 24,92-25,45 jalakäijate liiklusohutuse parandamiseks vajalikud tööd. N äha ette täiendavad meetmed, et minimeerida Loobu liiklussõlmes põhimaantee samatasandilise ületamise jätkumist (eritasandilisele ristumisele suunavad jalgteed, piirded, vms). Lahendada projektala ulatuses sademevete ärajuhtimine. Projekteeritud rajatised peavad olema mehhaniseeritult hooldatavad ja taluma kloriididega libedusetõrjet. Selgitada välja e hitus - ja hoold etööde teostamiseks tehniliselt vajalik teemaa . Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Lisa 7 on esitatud Eskiisprojekt, mille eesmärk oli võrrelda erinevaid lahendusi „Tapa teerist bussipeatusest“ sillale pääsemiseks. Eskiisprojekti koosseisus teostati ka topo-geodeetilisi ja geotehnilisi uurimistöid , mis osaliselt käesoleva töö eesmärgiga kattuvad. Uurimistööd Tutvuda objektiga kohapeal ja selgitada välja tee ohutust mõjutavad tegurid. Lähtuda töö nr 019042 koosseisu kuuluvatest g eodeetilis test ja geo tehnilis test uuri ngutest. Teostada täiendavad geodeetilised ja geotehnilised uurimistööd, et oleks võimalik lahendada tehnilise kirjelduse p.2.6. Uuringu käigus kontrollida/kaasajastada eskiisprojekti käigus teostatud topo-geodeetilised uuringud vajalikus mahus. Töö teostaja vastutab kogu põhiprojekti jaoks vajaliku uuringu eest. Selgitada välja Loobu liiklussõlme bussipeatustes peatuvate bussiliinide marsruudid ja bussipeatuste kasutatavus. Selgitada välja ja arvestada piirkonnas kehtestatud ja koostamisel oleva te planeeringu te ja projektid ega . Täpsustada piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle ehitisi tee-ehitus tööd puudutavad , ning arvestada tingimustega põhiprojekti koostamisel . Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo-g eodeetilised uurim i stööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Topo-g eodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat). Enne tööde teostamist koostada topo-geodeetiliste uuringute kava ja kooskõlastada see Tellijaga. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses a lates ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõl emalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min-max). Uurida tuleb tehnovõrkude paiknemine mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus/kõrgus ning koostada sellekohane aruanne. Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada topo- geodeetilisel plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-g eodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed katastriüksuste piirid. Maa-ala plaani koostamisel tohib kasutada Maa-ameti kaardirakenduse piiriandmeid üksnes juhul, kui maaüksuste mõõdistamine on tehtud L-Est süsteemis. Kõik piiride asukohad tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal . Koostada piiriandmete aruanne. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi), mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja äriregistrist ki nnistuomanike andmete saamiseks. Topo-g eodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohaliku omavalitsusega. Vormistusnõuded: K oostada topo- geodeetiliste uurim i stööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus digitaalselt . Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinna mudeli DTM, DWG ja LandXML formaadis. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). M aapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. Esitada olemasolevad tehno - ja muud rajatised 3-mõõtmelise mudelitena landxml formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena . Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. Teostada geotehnilised uurim i stööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised” . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edasta da tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab kõnnteede , maantee muldkeha võimalikku laiendamise projekteerimist. Rajatistel peab uuringute aruanne sisaldama: puuraukude ja surupenetratsiooni põhjal pinnase omaduste määramist, et oleks tagatud standardi järgne uurimussügavus allapoole projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks; pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol; Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvup innase paksuse määramine iga 50 m tagant. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis. Täpsemad juhised vt p.4.4.1 juhendist. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt . Jalakäijate uuring Teostada päringud ühistranspordi keskustelt ja kohalikelt omavalitsustelt bussipeatuste kasutatavuse statistika kohta . Sellest tulenevalt teha ettepanekuid bussipeatuste ja ristuvate teede ühendamiseks kergliiklusteedega. (Sh põhimaantee 1 „Tapa teerist“ ja tugimaantee 24 „Loobu“ bussipeatused. Tulemused esitada põhiprojekti seletuskirjas. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud . Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33. Põhiprojekti osad Koostada Riigitee 1 Tallinn-Narva km 69,35-69,48 ja 24 Tapa-Loobu km 24,92-25,45 Loobu liiklussõlme jalgteede ehituse põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Tehnovõrkude eelprojektid. V algustuse põhi projekt . Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. K rundijaotuskava. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekt tuleb koostada kolmemõõtmelises mudelis . Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada kululoend. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, r istmike, mahasõitude, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma naaberlõikudel projekteeritud viitamisega. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada jalgtee teevalgustuse põhi projekt. Juhul kui lõplik projektlahendus tingib vajaduse, tuleb arvestada ka mõningate maanteevalgustite ümbertõstmise, asendamise või paigaldamise projekteerimisega. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega . Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. Valgustuse p rojektlahendus tuleb integreerida Maanteeameti valgustuse juhtimissüsteemi. Maanteeameti poolsed tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele on toodud lisas 8 . Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõrkude ümbertõstmine /kaitsmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, asukohaga Vallikraavi 2 Rakvere (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses k es kkonnas ) . Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Vormistusnõuded Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 6 . Esitada projekteeritud lahendusetes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt eraldi xml formaatis failidena (sh teed, kraavid). Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh: väljakaeved; täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad , kaitstavad või ümberehitatavad tehnovõrgud; XML tee konstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud . Vt Lisa 5 . Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps . Projekti koostamisel ja projekti osade komplekteerimisel lähtuda ette antud kataloogi struktuurist (vt Lisa 3 ). Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad koondada ja esitada 1 elektroonilisel andmekandjal e (näiteks USB mälupulgal) . Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalkujul (. dgn või . dwg ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis . Lisad: Projekteerimistingimused (koos lisadega). Projekteeritava lõigu asukoha skeem Nõuded töövõtjale Kataloogi struktuur Murdejoonte näidised . Esitatavate mudelite nimekirjad Eskiisprojekt Tingimused valgustuse projekteerimisek s Lisa 2 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Lisa 5