Ettepanekud

Kambja Vallavalitsus Teie 19.08.2020 nr 6-1/19-2 [email protected] Pargi 2 Meie 22.09.2020 nr 15-2/20/38992-3 Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714, Tartu maakond Ettepanekud Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja KSH väljatöötamise kavatsusele Olete pöördunud Maanteeameti poole ettepanekute saamiseks Kambja valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsusele. Hetkel kehtib Kambja valla territooriumil kolm üldplaneeringut: • Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas, mis on kehtestatud 13.11.2018; • Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla territooriumi osas, mis on kehtestatud 15.09.2007; • Pangodi maastikukaitseala üldplaneering, mis on kehtestatud 02.03.2006. Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS) ja Maanteeameti põhimääruse (PM), esitab Maanteeamet Kambja valla üldplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele ettepanekud. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd Maanteeameti taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Siduda üldplaneeringusse Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 1.2. Arvestada üldplaneeringu koostamisel Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn– Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0"“ lahendustega. 1.3. Üldplaneeringusse koostamisel arvestada järgmiste Maanteeameti projektide ja teemaplaneeringuga:  Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala eelprojekt (kajastada eritasandiline riigiteede nr 2 ja nr 92 liiklussõlm);  Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusalaga kavandatud müraseina taguse kogujatee lahendus (nähtav ka Tartu-Nõo eskiisprojektist); Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)   Tartu läänepoolse ümbersõidu VI ehitusala eskiisprojekt (lõik Lennuvälja sõlmest kuni Reola liiklussõlmeni ja sisaldab ka kogujateid);  Tatra-Kambja lõigu eelprojekt (2+1 maantee ja eritasandiline liiklussõlm tugimaanteega 46 Tatra-Otepää-Sangaste);  Tartu-Nõo eskiisprojekt (sisaldab 2+2 maanteed, liiklussõlmi ja kogujateid);  Viljandi maantee laienduse teemaplaneering (Riigitee 92 Kambja valda läbiv lõik). 1.4. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee milledel on igaühel oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad siit: majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015003?leiaKehtiv. Igal riigiteel on lisaks liigile olemas tee klass, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on toodud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigitee liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringute koostamisel lähtuda on leitavad siit: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c 84f2cfe35720149f 1.5. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. Kaalumisel palume pöörata erilist tähelepanu OLT ja kohaliku teedevõrgu ristumiskohtadele kuna OLT teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. Täpsustame, et EhS § 71 lõike 2 alusel on Kambja, Räni, Tõrvandi ja Ülenurme alevikke läbiv riigitee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa (E263) ning Külitse ja Räni alevikke läbiv riigitee nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga (E264) kogu ulatuses ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maanteed ehk E-teed ehk Euroopa teedevõrgu maanteed, mille kaitsevööndi laiused mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit. 2.2. Kambja, Külitse, Räni, Tõrvandi, Ülenurme alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes: 2 (7)   Kambja alevikus:  22188 Kambja-Kodijärve km 0,0-0,47 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini);  22135 Kambja-Sirvaku km 0,0-0,53 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini);  22136 Kambja-Rebase km 0,8-1,26 (Mäe tänavast kuni aleviku piirini);  22137 Kambja-Reolasoo km 1,4-1,7 (kohalikust Parve-Toome teest (2820072) kuni aleviku piirini).  Külitse alevikus:  22195 Külitse-Haage km 0,77-3,7 (Haage tee 21 kinnistu piirist kuni aleviku piirini);  22195 Külitse-Haage km 0,0-0,77 (riigitee ristmikust kuni Haage tee 21 kinnistu piirini) – vasakul pool teed 30m, paremal nõustume teekaitsevööndiga 10 m;  22132 Ülenurme-Külitse km 5,35-6,32 (riigitee nr 3 ristmikust kuni aleviku piirini vasakul pool teed) ja km 5,35-5,7 (Lennuvälja tee 27 kinnistust kuni aleviku piirini paremal pool teed).  Räni alevikus riigitee nr 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 0,0-3,0 (külgneva riigiteega terve aleviku piires riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini);  Tõrvandi alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest põhjapool);  Ülenurme alevikus riigitee nr 22130 km 1,7-2,33 (Tartu maantee J4 kohalikust teest kuni aleviku piirini). Perspektiivse arendus potentsaaliga kuid välja kujunemata hoonestusjoone tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast:  Külitse alevikus riigitee nr 22194 Külitse järve tee km 1,35-1,89 (Kõivusalu teest kuni riigitee nr 22195 ristmikuni);  Räni alevikus riigitee nr 22128 Lemmatsi-Leilovi km 0,0-2,08 (riigitee tervikuna alates riigitee nr 3 ristmikust kuni riigitee nr 92 ristmikuni);  Ülenurme alevikus riigitee nr 22132 Ülenurme-Külitse km 0,0-2,24 (riigitee nr 2 ristmikust kuni aleviku piirini kaitsevöönd riigiteest lõunapool). Kõrgendatud liiklusriskidest ja normidest tulenevate piirangute tõttu teeme ettepaneku suurendada kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast rampidel:  Tõrvandi alevikus ramp nr 2225 ja Ülenurme alevikus ramp nr 2228. 2.3. Juhul kui olemasolev pidev hoonestusjoon jätkub väljaspool alevikku, kaalub Maanteeamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada Maanteeametile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad 3 (7)  keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Juurdepääsu tagamiseks OLTle tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv Normidega piiratud. 3.3. OLTga külgneva ehitustegevuse kavandamisel ilma detailplaneeringu koostamise kohustuseta arvestada, et üldreeglina tuleb kasutada juurdepääsuks kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv normidega piiratud. 3.4. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.5. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.6. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. Lähtuda tehnoloogiliste vööndite määramisel Tartumaa maakonnaplaneeringus 2030+ tehnoloogiliste vööndite vajaduse määratluse ning nende määramise käsitlusest. 3.7. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume arvestada, et Maanteeamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.8. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et arendusalade sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maale ning üldjuhul ei tohi sademevett juhtida ka riigitee kraavidesse. Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on võimalik vaid erandkorras põhjendatud juhtudel ning meiega koostöös. 3.9. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4 (7)  4.1. Palume lähtuda OLT funktsioonist teenindada eelkõige läbivat liiklust ja võimalusel arvestada et, kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Planeeringulahendusega vältida võimalusel kohaliku liikluse suunamist OLTtle. 4.2. Arendusalade juurdepääsud OLTga lahendada üldjuhul läbi kogujateede, mis on ühendatud riigiteega ühise ristumiskoha kaudu. Koostöös meiega määrata perspektiivse ja olemasoleva suletava juurdepääsu asukoha vajadus avalikult kasutatavale teele. 4.3. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. Logistika- ja tootmisalade juurdepääsude kavandamisel vt punkti 1.5. 4.4. Arvestada, et kohalike teede uued liitumised põhimaanteedega tuleb lahendada asukohapõhiselt koostöös Maanteeametiga. 4.5. Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja seletuskirja kanda eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport: 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel, arvestades täiendavalt uue praktilisest vajadusest lähtuva mõistega OLT. 5.2. Maanteeameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine: 6.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. 5 (7) Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link allpool). Planeering kooskõlastada Maanteeametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Maanteeameti ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole kelle nimi on toodud allpool. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 6 (7) Lisa: Juhime tähelepanu Maanteeameti veebilehelt leitavale asjakohasele teabele: Maakonnaplaneeringuid täpsustavad riigimaanteede teemaplaneeringud (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Teemaplaneeringud) Transpordi arengukava Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid (www.mnt.ee/Tee/Teehoiukava ...) Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2017 - 2020 Riigiteede liigid (www.mnt.ee/Tee/Eesti teedevõrk) Riiklik teeregister (www.mnt.ee/Tee/Teeregister) Liiklussageduse statistika (www.mnt.ee/Ametist/Statistika/Liiklussageduse ...) Liiklusloendus kergliiklusteedel (www.mnt.ee/Tee/Liiklussagedus) Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja- valisohk/valisohus-leviva-mura...) Strateegiline mürakaart (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/....) Õhusaaste (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste) Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus) Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ (www.mnt.ee/Tee /Elusloodus/Käsiraamat ...) Seminari materjalid "Loomad ja maanteed" (12.05.2010) Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Tee ehitus-...) Eelprojektid (www.mnt.ee/Tee/Ehitusobjektid/Eelprojektid) Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“: https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 7 (7)