Kiri

Menetlusosaline 21.09.2020 nr 7-4/20/15924 Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus Austatud menetlusosaline Keskkonnaamet planeerib muuta Rapla maakonnas Märjamaa vallas asuva Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorda, liites olemasoleva kaitseala külge ka kaitstava loodusobjekti Niidiaia tammiku. Oleme koostanud Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK), milles on toodud võrdlused kehtiva ja planeeritava kaitsekorra osas. Samuti kirjeldatakse kompensatsiooni võimalusi, kaitseala väärtusi, ohutegureid jms. Olulisem muudatus puudutab sihtkaitsevööndi laienemist (lisa). Materjalidega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Tsoneeringuga on võimalik tutvuda ka aadressil https://keskkonnaamet.maps.arcgis.com/apps/webappbuilder/index.html?id=6594b709190b40 75a295076bffdd8b3d. Ettepanekud ja seisukohad VTK kohta palume esitada kirjalikult Keskkonnaametile ([email protected] või Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn) hiljemalt 19.10.2020. Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus keskkonnaministrile määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada menetluse algatamisele järgneval avaliku väljapaneku perioodil, mis toimub eeldatavasti 2021. aastal. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Lisa: VTK_M2rjamaa_j2rtade_mka.pdf Sander Laherand 5692 7990 [email protected] 2 (2)  Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Kaitsekorra muutmise vajadus Rapla maakonnas Märjamaa vallas Haimre, Nõmmeotsa ja Kõrtsuotsa külas asub kaks kaitstavat loodusobjekti: Märjamaa järtade maastikukaitseala (KLO10002431, edaspidi ka kaitseala) ja Niidiaia tammik (KLO1000545). Samuti kattub kaitsealaga kavandatav metsavajakute looduskaitseala (-183 077 8922). Kaitstavad loodusobjektid jäävad kõik Natura 2000 Märjamaa järtade loodusalale (RAH0000335, edaspidi loodusala; Joonis 1). Kaitseala territoorium on olnud kaitse all 1981. aastast, kui Eesti NSV Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. aasta otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla rajoonis” võeti kaitse alla eesmine ja tagumine järta. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskirja kinnitas Vabariigi Valitsus 23. märtsi 2006. a määrusega nt 82 „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala põhieesmärk on karstialade, poollooduslike koosluste ja püst-linalehiku kaitse. Kaitseala on tsoneeritud tervenisti piiranguvööndisse. Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 27. mai 1958. aasta otsusega nr 48 võeti kohaliku kaitse alla Niidiaia tammik. Riikliku kaitse alla võeti ala Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1981. aasta otsusega nr 268 „Rapla raj. RSN TK otsus nr.268 Looduskaitse kohta Rapla rajoonis”. Kaitseala moodustati põlispuude grupi kaitseks. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkti 1 alapunktiga 244 moodustati Märjamaa järtade loodusala. Loodusala eesmärk on kaitsta erinevaid poollooduslikke kooslusi, ohustatud metsaelupaiku kui ka püst-linalehikut. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tegi 21. novembri 2017. a kirjaga nr 8-1/17/23 ettepaneku kaitsta kaitseala piiranguvööndi metsi Märjamaa metskond 201 katastriüksusel (tunnus 50403:001:0125) sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. See on vajalik, et tagada metsanduse arengukava täitmine, mis näeb ette laane-, salu- ja soovikumetsade range kaitse tõhustamise. Kaitseala on tsoneeritud viimase kaitse-eeskirjaga terviklikult piiranguvööndisse, milles on majandustegevus lubatud. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud teostada ka uuendusraiet. Samas, Euroopa Liidu liikmeriigina on vajalik järgida loodusdirektiivi3 nõudeid. Sama direktiivi artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele. Kaitseala kaitsekorra muutmine on vajalik, sest siseriiklik kaitsekord ei taga loodusalal eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide, milleks on vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) kaitset ja säilimist, samuti ohustab raie ohustatud metsaliiki kanakulli. Kuigi metsaraie on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, ei ole kaitseala valitsejal võimalik lubada loodusala väärtusi kahjustavaid tegevusi, mistõttu on selguse huvides mõistlikum tsoneerida väärtuslikud elupaigad sihtkaitsevööndisse. 1 Sulgudes olev kolmetäheline lühend ja number viitavad siin ja edaspidi keskkonnaregistri koodile. 2 Eesti Looduse Infosüsteemi ID kood 3 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) Sihtkaitsevööndis on võimalik maksta ka suuremat toetust maaomanikule. Riik omandab kinnisasja selle väärtusele vastava tasu eest, kui saavutatakse kokkulepe maaomanikuga. Tsoneeringu muudatus puudutab eramaa omanikke, kellele kuuluvad Uue-Märjamaa (tunnus 50403:001:0400), Viinajärta (50403:001:0089) ja Järtaviina katastriüksused (50403:001:0090). Joonis 1. Kaitstavad loodusobjektid ning RMK ettepanekuala, mis on aluseks Märjamaa järtade maastikukaitseala moodustamisel. (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 Riigiomandis olevast maast tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse peamises osas katastriüksused Märjamaa metskond 201 (tunnus 50403:001:0125) ja Märjamaa metskond 202 (50403:001:0135) ning osaliselt Märjamaa metskond 370 (50401:001:1319) ja Märjamaa metskond 81 (50403:001:0093). Sihtkaitsevööndisse kavandatakse tsoneerida eramaad 16 ha ulatuses (kaitsealal kokku 42 ha) ning riigimaad 52,5 ha ulatuses (kaitsealal kokku 71,3 ha). Katastriüksuste paiknemist kuvab joonis 2 ning tsoneeringut joonis 3. Niidiaia tammik on uuendamata kaitsekorraga ala, vastavalt looduskaitseseadusele kohustub riik 1. maiks 2023. aastaks otsustama, kas kaitse jätkamine sellel alal on otstarbekas. Kuna Niidiaia tammikus paikneb oluline poollooduslik kooslus, mis on loodusala kaitse-eesmärgiks, siis on kaitse tagamine jätkuvalt asjakohane. Oluline on määrata ala kaitsekord looduskaitseseaduse järgi. Kokkuvõtvalt on kaitsekorra uuendamine vajalik, et ühildada loodusväärtuste kaitse kehtiva seadusandluse ja rahvusvahelise kohustusega. Samuti tagab uus kaitsekord ohustatud liikide kaitse ning täidab metsanduse arengukavast tulenevaid nõudeid. Uus kaitsekord tagab elupaikade ja liikide soodsa seisundi. Kaitseala ja Niidiaia tammik paiknevad lähestikku, mistõttu on otstarbekas kaitsta loodusala väärtusi koos Märjamaa järtade maastikukaitsealana. Kaitsekorra peamine muudatus on seotud sihtkaitsevööndi moodustamisega. Hetkel kaitse all olevate alade pindala on kokku 113,8 ha. Uue tsoneeringu järgi on pindala sarnane, 113,3 ha. Seega jäävad välispiirid peamises osas samaks. Kaitseala on piiritletud 2020. a põhikaardi ja katastriüksuste seisu järgi. Kaitseala piiritlemisel on oluline, et piir oleks looduses jälgitav. Seega kasutatakse piiritlemiseks eelistatult teelõike ja sihte (jäävad kaitstavast loodusobjektist välja). Alati ei ole selline piiritlemine võimalik, siis on kasutatud ka kinnistu- ja kõlvikupiire ning mõttelisi sirgeid. Kaitstavate loodusobjektide kaitsekorra muutmine tugineb alal teostatud inventuuridele ja seiretele. Loodusala metsaelupaiku on inventeerinud 2018. aastal Clanga OÜ ekspert Renno Nellis. Poollooduslikke kooslusi on inventeerinud 2020. aastal Keskkonnaamet, 2017. aastal Sirje Azarov (OÜ Consultare), 2016. aastal Marje Talvis (Metsaruum OÜ) ning 2012. aastal Pärandkoosluste kaitse ühing (Ott Luuk, Peedu Saar, Sander Laherand). Püst-linalehiku inventuur teostati alal 2013. aastal Pärandkoosluste kaitse ühingu poolt. Keskkonnaamet kontrollis püst-linalehiku ja kõrge kannikese leiukohti Märjamaa järtade maastikukaitsealal 2020. aastal. Kanakull on alal registreeritud 2012. aastal. Liiki on seiratud MTÜ Kotkaklubi poolt mitmel aastal: 2015., 2017., 2018. ja 2019. aastal. Keskkonnaamet tuvastas, et ka 2020. aastal on territoorium asustatud. Harivesiliku inventuur teostati alal MTÜ Põhjakonn poolt 2013. aastal. Joonis 2. Maaomandi jaotus kavandataval Märjamaa järtade maastikukaitsealal. (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 Joonis 3. Kavandatav tsoneering Märjamaa järtade maastikukaitsealal. (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 1.1. Kaitse-eesmärgid Lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide liitmisest on Märjamaa järtade maastikukaitseala uus eesmärk kaitsta: 1) karstiala (järtad), maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ning looduslikke ja poollooduslikke kooslusi; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) nimetab I lisas. Need on karstijärved ja -järvikud (3180*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (6530*), vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). 3) järgmiseid kaitsealuseid liike ning nende elupaiku: püst-linalehik (Thesium ebracteatum), kõrge kannike (Viola elatior), harivesilik (Triturus cristatus) ja kanakull (Accipiter gentilis). Kaitsealal lisatakse täiendavalt kaitse-eesmärkide hulka järgmised elupaigatüübid: karstijärved ja -järvikud (3180*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Kaitse-eesmärkide täiendamine on oluline, et tagada Natura 2000 loodusala väärtuste soodne seisund vastavalt loodusdirektiivile ning riiklikult võetud kohustustele. Teisalt on kaitse-eesmärkide hulgast eemaldatud niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lood (alvarid – 6280*) ning aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), sest värskete inventuuride tulemusel on need kooslused määratud teiseks elupaigatüübiks (6410 ja 6210). Rohumaad paiknevad küll paepinnasel, kuid märja loopealse kasvukohatüüpi need ei sobitu, kuna lubikas ei ole domineeriv. Lisaks on mõistlik ühtlustada kaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgid. Loodusalal on ka varasemalt neid rohumaid kaitstud elupaigatüüpidena 6410 ja 6210. Lisaks püst-linalehikule kaitstakse edaspidi ka kõrget kannikest, harivesilikku ja kanakulli. Kõik loetletud liigid on liikide ohustatuse hindamise (2017) alusel Eestis ohustatud. Märjamaa järtade sihtkaitsevööndi eesmärk on metsaökosüsteemi ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Märjamaa järtade piiranguvööndi eesmärk on pinnavormi, maastikuilme, poollooduslike koosluste ning elustiku mitmekesisuse kaitse. 2. Väärtuste kirjeldus, ohutegurid Metsad. Eesti metsade elurikkust ja kõikide metsaliikide soodsa seisundi säilimist ei ole võimalik tagada ainult majandatavate metsadega, sest majandusmetsades on lama- ja surnud puidu osakaal väike ning raieringi pikkus liiga lühike vanametsaliikide levimiseks ja elutegevuseks. A. Lõhmuse Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise analüüsi (2016. a) tulemusel selgus, et metsanduse arengukavaga seatud eesmärgi täitmiseks on vaja täiendavalt kaitse alla võtta eelkõige neid metsi, mis kuuluvad salu-, laane- ja soovikumetsade tüüpi. Tüpoloogilise esinduslikkuse ja tüübipõhiste vajakute kontseptsioonide aluseks oli põhimõte, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. Vanad metsad on Eestis ohustatud ja haruldased, kuna intensiivse metsamajandusega on nende pindala järjest vähenenud (vanuse nihkumine nooremate metsade suunas). Vanade metsakoosluste säilitamine on eriti oluline, kuna need pakuvad elupaika väga paljudele erinevatele liikidele, sealhulgas majandustegevuse ja häirimise suhtes tundlikele liikidele. Märjamaa järtade maastikukaitsealal asub looduslikke metsakooslusi, mis on juba praegu oma vanuse ja struktuuri tõttu haruldased ja ohustatud. Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel on eriline vastutus selliseid väärtuslikke kooslusi kaitsta. Nimetatud elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad neid elupaiku paljunemiseks, toitumiseks jne. Selle tulemusel hääbuvad haruldasemad liigid ja laia levimisvõimega tavalised liigid tulevad asemele. Vanad loodusmetsad (9010*) on laia mahuga elupaigatüüp, mida on mujal Euroopas on hakatud nimetama läänetaigaks ja mis hõlmab eeskätt vähese inimmõjuga vanu metsi. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistu struktuuriga metsad kadumisohus. Vanad loodusmetsad (9010*) paiknevad kaitsealal 61 ha ulatuses, millest peamise osa (51 ha) moodustavad B-esinduslikkusega (hea seisund) elupaigad (joonis 4). Kõrge esinduslikkusega (A) elupaiku on 4 ha ning keskmise esinduslikkusega (C) elupaiku 6 ha ulatuses. Elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud (9050) kuuluvad vanad salukuusikud ja kuuseenamusega soostuvad või soostunud puistud. Rohurindes kasvavad enamasti kõrgekasvulised lopsakad salutaimed, kõrrelised ja sõnajalad. Raplamaa sinilillekuusikud on rohurinde poolest sagedasti vähem lopsakad, kuid need on sellegipoolest arvatud sellesse elupaigatüüpi. Vastavat elupaika asub kaitsealal 3 ha, mille esinduslikkus on B. Rohumaad. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Eestis on poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks ligi 700 taimeliigile. Poollooduslike koosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb. Traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on oluline niidukoosluste elurikkust ohustav tegur. Järjest suuremaks ohuteguriks on muutunud ka ehitustegevus ja intensiivne põllumajandus. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) on kaardistatud 8,5 ha ulatuses esinduslikkusega B ja C. Enamuses jääb vastavat rohumaad loodusala lääneserva, kus liigirikkamad niiduosad paiknevad põndakutel. Väiksem liigirikkus on madalamatel osadel, kus sademeveed püsivad kauem. Elupaigatüüp levib ka mõlemal pool Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed, kus asuvad liigirikkad niidud, mis on väga sobivaks kasvukohaks püst-linalehikule ja käpalistele. Vähemal määral jääb vastavat elupaika ka Märjamaa järtade maastikukaitseala idapoolsele lahustükile, kus need paiknevad pisikeste rohumaadena ja sinihelmikaniitude kõrgematel servaaladel. Joonis 4. Haruldased ja ohustatud elupaigad. (Eesti Looduse Infosüsteem ‒ Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 Sinihelmikakooslused (6410) on kaardistatud 14,8 ha ulatuses esinduslikkusega C. Varasemalt on märjemad järtaosad osaliselt kaardistatud ka loopealsetena, kuid taimestiku põhjal on sobilikum määrata need sinihelmikakoosluseks. Sellistel niitudel domineerivad pajuvaak ja sinihelmikas (mitte lubikas, mis domineerib niisketel looniitudel). Suures osas on need niidud ka võsaga kinni kasvanud ja vajavad taastamist. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja puisniidud (6530*) paiknevad Niidiaia tammikus koos ühel alal. Peamise osa moodustab alast puudeta rohumaa (umbes 5,3 ha) ning puisniit moodustab väiksema osa (umbes 2,3 ha), esinduslikkus on niidul B. Puisniiduna ei ole kaardistatud loodusala läänepoolse lahustüki puudega rohumaa osasid (osaliselt elupaigatüüp 9020*), kuigi seal on sobivaid liigirikkaid niite tammede jt puude vahel. Et loodusala peamiseks eesmärgiks on puisniidu ja püst-linalehiku kaitse, võib pidada puisniidu potentsiaalset väärtust 2020. a seisuga kõrgemaks metsaelupaigast. Karstiala pinnavorm. Karstialale jäävate rohumaa elupaikadega kattub peamises osas ka karstiala pinnavorm kui ka elupaigatüüp karstijärved ja -järvikud (3180*). Eestis leidub ajutisi järvikuid või muutuva veetasemega järvi karstunud lubjakivialadel. Kevaditi täituvad need karstiõõnte kaudu veega, vesi on läbipaistev, hele ja kalk. Suveks jäävad karstijärved tavaliselt kuivale ja nende põhja katab enamasti niiskuslembene taimestik. Kalad ajutistes järvikutes puuduvad, neis elab haruldasi selgrootuid, keda püsijärvedes pole. Elupaigatüüp paikneb umbes 24 ha ulatuses kaitseala järtadel. Liigid. Kaitsealal on registreeritud mitmeid kaitsealuseid liike (joonis 5). II kaitsekategooriasse kuuluvad kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), harivesilik (Triturus cristatus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kõrge kannike (Viola elatior). III kaitsekategooria liikidest on registreeritud väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Tetrastes bonasia), rabakonn (Rana arvalis), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja suur käopõll (Listera ovata). Vööndite tsoneerimisel on kaitsealuste liikide nõudlustega arvestatud, mistõttu ei ole vajalik seada kõiki liike kaitse-eesmärgiks. Kaitse-eesmärgiks on lisatud ohustatud liigid, kelle jaoks võivad osutuda vajalikuks spetsiaalsed loodushoiutööd. Ka laanerähn on ohustatud liik, kuid liigi soodne seisund on otsese sõltuvuses vanadest metsadest, mis on kavandataval kaitsealal tsoneeritud range kaitse alla. Eraldiseisvaid töid laanerähni jaoks ei ole vaja teha. Püst-linalehik, kõrge kannike ja harivesilik sõltuvad ka inimtegevusest, mistõttu võivad liigikaitselised tööd osutuda vajalikuks. Püst-linalehik on madalakasvuline ja raskesti märgatav rohttaim, kes sõltub poollooduslikest kooslustest ning on Euroopas ja ka Eestis, ohustatud. Liigi kasvukohti on kaardistatud keskkonnaregistris 9 kirjega. Arvestades läheduses paiknevaid kasvukohti, võib leiukohad jaotada kolmeks tuumalaks. Kõige arvukam ja esinduslikum ala jääb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde, kus on loendatud üle 1800 taime. Niidiaia tammikus on loendatud üle 400 taime ning loodusala läänepoolsel rohumaal umbes 250 taime. Loodusdirektiivi järgi on prioriteetne liigi kasvukohti liigile soodsal viisil säilitada. Alasid on vajalik suve teises pooles korra niita ning niide alalt eemaldada. Liiki ohustab maapinna otsene kahjustamine (nt ehitamine), intensiivne põllumajandus või vastupidi, rohumaa mittehooldamine ning seetõttu selle metsastumine. Harivesilik on sisalikku meenutav kahepaikne, kellel on nahk krobeline ja kellel kasvab sigimisajal seljale hambuline hari. Liik on nii Euroopas kui ka Eestis ohustatud, seetõttu on oluline tema elupaiku kaitsta ja säilitada. Harivesiliku kaitseks on Eestisse rajatud sadu tehisveekogusid. Tehisveekogu probleemseks küljeks peetakse asjaolu, et neid asustatakse sageli kaladega, kes söövad harivesilikke ning muudavad elukeskkonna seega ebasobivaks. Järtad on seevastu sellised kooslused, mis suvel kuivavad, seega neisse ei teki kalade populatsioone. Seetõttu on suured karstialad liigile tõenäoliselt väga sobilikud elupaigad. Kuna järtad kuivavad varakult, siis on oluline, et ajutised veekogud soojeneksid kiiresti, sest vastsete areng on sel juhul kiirem. Vajalik on hoiduda ala veerežiimi muutvatest tegevustest (kuivendav mõju). Võsa kasv katab veepeegli ning seetõttu soojeneb veekogu aeglasemalt. Karstialalt on vajalik võsa ära eemaldada, mis soodustab nii poollooduslike kooslustega seotud taimede kui ka harivesiliku seisundit. Ühtlasi on vajalik vältida kemikaalide ja toitainete järve sattumist – karstiala piirneb vahetult Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega, millelt võib kanduda hajureostust. Teeäärsete kraavide hooldamisel/rekonstrueerimisel vältida vabanenud toitainete kandumist harivesiliku elupaika. Kanakull on Eestis hajusalt levinud röövlind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt langenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda kõrgem. Seetõttu kuulub kanakull II kaitsekategooria linnuliikide hulka. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus (Väli, Tuule, Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava). Suurimateks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävimine ning toidubaasi vähenemine. Kanakull on kaitsealal pesitsenud pikal perioodil, esimene pesa leiti 2012. aastal ning pesa territoorium on asustatud ka 2020. aastal. Kõrge kannike on harva kohatav mitmeaastane rohttaim, kes kasvab kuni 40 cm kõrguseks. Liigile sobib kõikuv veerežiim, mistõttu on karstialad kasvukohaks väga sobilikud. Küll võib liiki ohustada rohumaade mittehooldamine ning liigne võsastumine ja kulustumine. Seetõttu on kaitsekorralduslikult oluline liigi elupaiku aktiivselt säilitada. Taimed on esmalt leitud 2013. aastal püst-linalehiku inventuuri raames. Siis loendati 52 isendit. 2020. aastal on kasvukoht säilinud ning liik samuti olemas, loendati 26 isendit. Kõrge kannike on Eestis vaid kahel kaitsealal kaitse-eesmärgiks, mistõttu ei ole liik saanud vajalikku tähelepanu. Kokkuvõtvalt paikneb ühel ja samal alal koos unikaalne kooslus – karstialal saab näha karstijärve, suvel jällegi pärandkooslust avatud vaadetega metsa taustal. Seega pakub kaitseala esteetiliselt kauneid vaateid ning ala maastikuilme omab kõrget väärtust. Kuna kõik järtad ei ole hoolduses, siis vajavad need kaitsekorralduslikult tähelepanu. Järtade hooldamine parandab lisaks maastikuilmele kaitsealuste liikide elupaiku. Joonis 5. Kaitsealuste liikide leiukohad. (Eesti Looduse Infosüsteem ‒ Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 3. Kaitsekord Märjamaa järtade maastikukaitseala tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse ja piiranguvööndisse, arvestades aladel paiknevate väärtuste nõudluste ja vajadustega. Kaitsekorra koostamisel lähtutakse looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-dest 14, 30 ja 31. Peamised muudatused kaitsekorra muutuste osas on esitatud tabelites 1–8. Tabel 1. Muutused metsamajanduses Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on Märjamaa järtade Märjamaa järtade lubatud uuendusraie4. Kui piiranguvöönd maastikukaitseala; kaitsekord ei sätesta teisiti, on Kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvöönd enne 2009. aasta 1. jaanuari on lubatud: kehtestatud kaitse-eeskirjade 1) aegjärkne ja häilraie kuni korral kaitseala piiranguvööndis kahe hektari suuruse langina, lubatud lageraie langi suurus kuni välja arvatud elupaigatüübile kaks hektarit ja laius kuni 30 puisniidud (6530*) vastavates meetrit ning turberaie langi suurus puistutes; kuni viis hektarit5. 2) lageraie hall-lepikus, kui Kaitsealal on keelatud hall-lepa koosseisukordaja on puhtpuistute kujundamine ja suurem kui 80% ning lageraie energiapuistute rajamine. kuusikus kuni 0,5 ha suuruse langina. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Keelatud on: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/13294987 Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri – RT I 2006, 15, 121 § 4 lg 7. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/LKS Looduskaitseseadus – RT I 2004, 38, 258; RT I, 22.02.2019, 21 § 91 lõige 13.  2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib seda lubada, kui pinnas seda võimaldab. Märjamaa järtade sihtkaitsevöönd Majandustegevus on keelatud. Märjamaa järtade sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Niidiaia tammik Põlispuude gruppi kahjustavad Märjamaa järtade tegevused on keelatud. piiranguvöönd Niidiaia tammikusse ei jää metsamaad. Kaitseala piiranguvööndis on majandatavat metsamaad umbes 13 ha, leidub nii okas- kui ka lehtmetsa. Metsad on hetkel noored, kuid valmivad tulevikus samaaegselt. Piirangud raielangi suurusele on vajalikud, et piiranguvöönd kui puhvervöönd täidaks oma eesmärki, milleks on maastikuilme ja elustiku mitmekesisuse säilitamine. Piiranguvööndis on metsade majandamine lubatud, kuid majandada tuleb selliselt, et arvestatakse erinevaid looduskaitselisi aspekte. LKS § 2 lõige 2 ütleb, et looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurtel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid kontraste ning sellel oleks kahjustav mõju maastikuilmele ja metsaliikidele. Aegjärkse, häil- või väikese lageraie, langipiirangu ning täiendava säilikpuude mahu seadmisega luuakse olukord, kus metsamajandamine sarnaneb oluliselt rohkem looduslikule protsessile. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja sujuvamad muutused, tekivad mitmekesised ja erivanuselised puistud. Piirangud on vajalikud ka seetõttu, et vältida liigsete toitainete karstialale kandumist, mis vabanevad peale raiet metsamaalt. Säilikpuud tagavad elustiku mitmekesisuse kaitse, sest paljud liigid sõltuvad just surnud puidust, mida on kaitseta aladel enamasti vähe. Seda peegeldab nt torikseente uuring6. Kui varasemalt, 2008. aastal oli ohustatud liikide nimekirjas 27 liiki, siis 2018. aastal on ohustatud juba 58 liiki. Mitmekesisem metsastruktuur soodustab ja parendab selliste liikide seisundit. Ka harivesilik sõltub metsamaast, sest täiskasvanud isendid veedavad suure osa ajast varjulises metsakeskkonnas, kus mikrokliima on sobilik ning lamapuud pakuvad varjevõimalusi. Märjamaa järtade idapoolselt lahustükilt ei ole harivesilikku teadaolevalt otsitud, kuid tema olemasolu on seal tõenäoline, kuna elupaik on sobiv. 6 https://www.zooloogia.ut.ee/sites/default/files/www_ut/kik10661_aruanne_0.pdf Hall-lepikus lubatakse kuni 1 hektari suurust lageraiet, kui puistu koosseisus on hall-leppa üle 80%. Hall-lepp on lühiealine puuliik ja metsamaa uueneks turberaievõtet kasutades sama puuliigiga (juure- ja kännuvõsud). Sätte eesmärk on nende metsade uuendamine väärtuslikemate puuliikidega, mis toetavad elurikkuse ja kaitse-eesmärkide säilimist pikas perspektiivis. Nt kanakull ega laanerähn ei toitu ega pesitse hall-lepikus. Samuti pole lepikud kasvukohaks püst-linalehikule või kõrgele kannikesele. Puhtpuistud on looduses harvaesinevad ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed ja loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine. Puid võib küll istutada, kuid hooldusraiete käigus on vajalik säilitada ka lehtpuid. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku, seetõttu on puiduvedu lubatud ainult siis, kui pinnas seda kannab. Märjamaa järtade sihtkaitsevööndis on võimalik teostada kujundusraiet juhul, kui sõlmitakse leping puisniidu taastamiseks ja hooldamiseks või on vajalik kaitsealuse liigi elutingimusi oluliselt soodustada (nt püst-linalehiku kasvukohad). 2020. aastal omab puisniit suuremat väärtust, kui väljakujunevad metsaelupaigad. Muul juhul ei ole võimalik metsades raiet korraldada, sest sellega kahjustatakse või hävitatakse haruldasi ja ohustatud metsakooslusi, mis on kaitseala ja Natura 2000 ala kaitse-eesmärgiks. Tabel 2. Ehitustegevus Plaanitav kaitsekord Kehtiv kaitsekord piiranguvööndis piiranguvööndis Märjamaa järtade piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Ehitise, kaasa arvatud Märjamaa järtade ajutise ehitise piiranguvöönd püstitamine on keelatud. Märjamaa järtade sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd ja rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Märjamaa järtade piiranguvööndis Objekti rikkumine on on kaitseala valitseja nõusolekul Niidiaia tammik keelatud. lubatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Märjamaa järtade maastikukaitseala on tsoneeritud looduslike koosluste järgi, kus inimtegevusest pöördumatult mõjutatud piirkondi on väga vähe. Peamises ulatuses on alad kaetud metsakoosluste ja karstialade-poollooduslike rohumaadega, mis ongi kaitseala väärtusteks, mida on vajalik hoida. Nii piiranguvööndi kui sihtkaitsevööndi väärtusi kahjustab liigne ehitustegevus, mistõttu kaitseala valitseja võib kaaluda vaid rajatiste püstitamist, kui need on mõeldud kaitseala tarbeks (nt piiritähised, infostend vms). Uu tee ehitust, liinirajatiste paigaldamist jms kaitsealale ei planeerita, sest kaitsealal asuvad juba vajalikud teed ja liinirajatised sealsete elamute teenindamiseks. Kavandatavasse sihtkaitsevööndisse jääb piiritähiseid, mida on vajalik aeg-ajalt hooldada, seega lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis olemasolevate ehitiste hooldustöid. Kaitsealaga piirnevad teed ja sihid sihtkaitsevööndisse ei jää. Need sihid ja rajad, mis jäävad sihtkaitsevööndisse, ei vaja hooldamist, sest need paiknevad väärtuslikes looduskooslustes ning neid ei kasutata igapäevaselt. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist ei reguleerita, sest kaitsealale ei jää maaparandussüsteeme. Rikutud veerežiimiga alasid pole samuti, mille taastamist oleks vajalik kaaluda. Tabel 3. Maavara kaevandamine Kehtiv kaitsekord piiranguvööndis Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis Maavara Märjamaa järtade kaevandamine on piiranguvöönd keelatud. Maavara kaevandamine on keelatud. Objekti rikkumine on Niidiaia tammik keelatud. Maavara kaevandamine on vastuolus kaitse all olevate alade kaitse-eesmärkidega, mistõttu on selline tegevus alal jätkuvalt keelatud. Maavara kaevandamist ei ole võimalik lubada, sest kaevandamisega hävitatakse ja kahjustatakse haruldasi looduskooslusi, pinnavorme ning maastikuilmet. Tabel 4. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine Kehtiv kaitsekord piiranguvööndis Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis Biotsiidi, Märjamaa järtade taimekaitsevahendi ja piiranguvöönd väetise kasutamine on Märjamaa järtade piiranguvööndis on keelatud biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine keelatud. Objekti rikkumine on Niidiaia tammik keelatud. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala looduslikes ja poollooduslikes biotoopides keelatud. Põllu- ja õuemaad, mis on tugevalt inimese poolt mõjutatud, kaitsealale ei jää. Seega ei ole vajalik olemasolevat kaitsekorda muuta. Meetmega välistatakse ohtlike ainete sattumine looduslikesse kooslustesse, mis on elustikule kahjustava toimega. Tabel 5. Jahipidamine Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis Kehtiv kaitsekord piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis Märjamaa järtade piiranguvöönd Jahipidamine on Märjamaa järtade maastikukaitsealal on lubatud. jahipidamine lubatud. Niidiaia tammik Kavandatava Märjamaa järtade maastikukaitsealal kaitse-eesmärgiks olevaid liike jahitegevus ei kahjusta, seega ei ole vajalik tegevust keelata. Kanakulli võib häirida, kui pesametsas jahti peetakse, kuid arvestades selle tegevuse ajutist kestvust, ei ole jahipidamise piiramine otstarbekas. Tabel 8. Inimeste viibimisega seotud tegevused Plaanitav kaitsekord piiranguvööndis Kehtiv kaitsekord piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis Kaitsealal on lubatud kuni Inimestel on lubatud viibida ning korjata 50 osalejaga rahvaürituste marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi korraldamine selleks kogu kaitsealal. ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 kohtades on lubatud üksnes osalejaga rahvaürituse korraldamine Märjamaa järtade kaitseala valitseja ettevalmistamata kohas on lubatud piiranguvöönd nõusolekul. üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Märjamaa järtade sihtkaitsevööndis on Telkimine ja lõkke tegemine lubatud rahvaürituste korraldamine kaitsealal on lubatud üksnes ettevalmistatud kohas. maaomaniku loal õuemaal ning kohtades, mis on Telkimine on kaitsealal lubatud. kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette Lõkke tegemine on lubatud kaitseala valmistatud ja tähistatud. valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades, Massiüritused on vajalik teistes kohtades on lõkke tegemine Niidiaia tammik lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. kooskõlastada. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni (v.a kroonliudikut) ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Inimeste liikumine alal, ja metsasaaduste korjamine, ei kahjusta kaitse-eesmärke, kui inimesed järgivad looduskaitseseadust ning on tutvunud kaitseala kaitse- eesmärkidega. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitsealale ei jää tundlikke tallamisõrnu koosluseid, lisaks moodustab kaitsealast peamise osa mets, kus ürituste korraldamine ei ole aktuaalne. Seetõttu on piirangud seatud vööndites sarnaselt. Rahvaüritusteks sobilikumad kohad jäävad Märjamaa järtade piiranguvööndi lääne osasse (jalutuskohad). Varasemalt ei ole rahvaüritustega probleeme olnud, seega ei ole vajalik piiranguid muuta. Kui rahvaürituste arv ületab ettevalmistamata kohas 50 inimest, siis on vajalik teada ürituste täpsemat iseloomu ja toimumiskohta, et vältida võimalikku taimede kahjustamist või kanakulli liigset häirimist. Kaitsealal on ettevalmistatud kohtadeks teed, millel on lubatud rahvaüritusi korraldada (nt spordiüritused). Teisi ettevalmistatud kohti kaitsealal ei asu. Telkimine on kaitsealal lubatud, sest see ei ohusta kaitse-eesmärke. Kõige sobivam paik telkimiseks on kaitseala lääne osas paiknev rohumaa. Peamises osas koosneb kaitseala lamapuiduga metsadest, mille alusrinne on tihe. Samuti jääb kaitsealale suurel alal hooldamata järtasid, kus rohustu on kõrge, seega ei ole need alad telkimiseks kuigi head. Hooldataval rohumaal telkimine on sobilikum peale seda, kui rohumaa on niidetud ja niide koristatud. Eesmärgiks olevad kooslused ei ole tallamisõrnad, kui ala külastab väiksem grupp inimesi. Taimed võivad küll lamanduda, kuid mõju populatsioonile ei saa pidada oluliseks. Samuti ei ohusta telkimine ka harivesilikku ning kanakulli, kes on liikuvad. Lõkkekohad väärtuslikel rohumaadel, k.a kaitsealuste liikide kasvukohtades, võivad sealse elustiku lokaalselt hävitada, seetõttu on ettevalmistamata kohtades kaitseala valitsejalt nõusoleku küsimine vajalik. Ühtlasi kaasneb ettevalmistamata kohas tule tegemisel tulekahjuoht. Kaitseala metsad on vanad ning neis on palju kuiva lamapuitu ja surnud puid, mis süttivad kuival perioodil kergelt. Lõkketegemiseks ettevalmistatud kohti 2020. aastal ei ole. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal telkimisel, püsivamal peatumisel või lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud korraga. Tabel 8. Sõidukiga sõitmine Plaanitav kaitsekord Kehtiv kaitsekord piiranguvööndis piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga Kaitsealal on lubatud: sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning 1) jalgrattaga sõitmine teedel ja maastikusõidukiga sõitmine on radadel; lubatud järelevalve- ja päästetöödel, 2) sõidukiga sõitmine teedel. Märjamaa kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, Väljaspool teid on sõiduki ja järtade kaitseala valitsemisega seotud maastikusõidukiga sõitmine lubatud piiranguvöönd töödel, kaitseala valitseja nõusolekul vaid järelevalve- ja päästetöödel, teostatavas teadustegevuses ning kaitseala valitsemise ja kaitse olemasolevate liinirajatiste korraldamisega seotud tegevusel, hooldamiseks vajalikel töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul maatulundusmaal metsamajandus- teostataval teadustegevusel, töödel või põllumajandustöödel. olemasolevate ehitiste  hooldustöödel ning kaitse- Niidiaia eeskirjaga lubatud töödel, tammik sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Piirangud sõitmisele (ka jalgrattale) on vajalikud, sest maastikul sõitmine võib kahjustada maapinda ja sealset elustikku. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitsealal sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Üldised kitsendused kaitsealal, mis tulenevad looduskaitseseaduse §-st 14, jäävad endiseks. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Samuti ei ole lubatud kaitseala valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. Märjamaa järtade piiranguvööndis ja sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilme ja liigikoosseisu säilimist tagav tegevus, nagu loomade karjatamine, rohu niitmine ja alalt eemaldamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine. Püst- linalehiku, kõrge kannikese ja harivesiliku elupaikades on nende liikide elutingimuse säilitamiseks vajalik puu- ja põõsarinde harvendamine ning rohu niitmine ja alalt eemaldamine. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist, kalapüüki, ujuvvahendiga sõitmist ning roo varumist kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, sest alal puuduvad püsivad veekogud ning rooalasid ei ole. 4. Muudatuste mõju ja kompensatsioon 4.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule Piirangute kompenseerimiseks on kehtestatud kaitsealadel maamaksusoodustus. Piiranguvööndis on maamaksu vabastus 50% ja sihtkaitsevööndis 100%7. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Riik ei kohustu LKS § 20 alusel ostma piiranguvööndisse jäävat maa-ala, millel on majandustegevus lubatud ja sihtotstarbelist kasutamist ei piirata oluliselt. Kui 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019022?leiaKehtiv Maamaksuseadus – RT I 1993, 24, 428; RT I, 22.02.2019, 22 § 4 lõige 1 sihtotstarbelist kasutamist piiratakse oluliselt8, on võimalik maatükk müüa riigile. Märjamaa järtade sihtkaitsevööndisse jääb 16 ha eramaad, kus sihtotstarbelist kasutamist piiratakse oluliselt. Kaitstava maatüki riigile müümise osas on infot ka Keskkonnaameti kodulehel9. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi. Taastamistoetuste summa olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust on 2019. aastal kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas10. Toetuskõlbulikud alad on kuvatud joonisel 4. Kokku on selliseid alasid inventeeritud 30,9 ha ulatuses. Teatud tingimustel lisandub ühtne pindalatoetus, mille summa on tavaliselt 100 euro kanti11. 4.2. Muudatuste mõju riigile Märjamaa järtade maastikukaitseala moodustamisel täiendavat riigimaad kaitse alla ei võeta. Kavandataval kaitsealal on sihtkaitsevööndit 68,6 ha, mis varasemalt oli piiranguvööndis. Maa- ala jääb terviklikult Märjamaa valla koosseisu, seega vallale laekuv maamaks väheneb. RMK tulud vähenevad, kuna metsade majandamist piiratakse. Samal ajal on sihtkaitsevööndi peamise osa laienemisega arvestatud juba 2018. aastal, kui tehti ettepanek ala kaitsekorra muutmiseks. Piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 48,7 ha valmivat või küpset metsa. Vastavalt RMK arvutustele väheneb Raplamaalt pärinev puidukasutuse tulu rangelt kaitstava metsa puhul keskmiselt 86 eurot aastas ühe hektari kohta. Piiranguvööndi metsade majandamine on olnud varasemalt kitsendatud. Majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht on hinnanguliselt ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Arvestades range kaitsega metsa pindala suurenemist, varasemaid piiranguid ja küpse ning valmiva metsa osakaalu, kus lähema 10 aasta jooksul oleks võimalik piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu umbes 420 eurot aastas. 5. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud Lisatakse peale väljatöötamise kavatsuse tutvustamist. 6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele Lisatakse vajadusel. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/13351967?leiaKehtiv Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused. RT I 2004, 55, 397; RT I 2008, 45, 252 § 31. 9 https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kaitstavad-alad/kaitsealal-asuva-maa-muuk 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/126042016007?leiaKehtiv Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus – RT I, 24.04.2015, 7; RT I, 06.09.2019, 26 § 3 11 https://www.pria.ee/toetused/uhtne-pindalatoetus-ning-kliimat-ja-keskkonda-saastvate-pollumajandustavade- toetus-2020 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2019. Ühtne pindalatoetus ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetus. Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 22.09.2020 08:29 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus Manused: Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus.asice From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 21, 2020 4:02 PM To: [email protected]; [email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; EESTI ERAMETSALIIT <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Keskkonnainspektsioon <[email protected]> Subject: Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsus", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.09.2020 15:40 numbriga 7-4/20/15924. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee