Tartumaa Elva vald Rannu alevik sademeveetorustiku projekt

5 i=20,00 L=212,0 De250 1 SK-13 SK-15 Ø560 Ø560 SK-12 54,40 56,85 56,80 Ø560 1) 52,59 1) 54,68 54,69 53,20 2) 52,59 2) 54,68 5 ,03 1) 51,53 3) 53,02 2,12 i=0 2) 51,53 1,81 Ettevaatust 2,5 sidekaabel! 1,67 =3 0L 25 De ETTEVAATUST KAABEL SK-14 ETTEVAATUST KAABEL Ø560 2 De315 L=42,3 i=0,025 ETTEVAATUST 56,00 251 1 2 De315 L=27,3 i=0,035 0, 0 Ettevaatust sidekaabel! ETTEVAATUST KAABEL 1 2 1) 53,54 i= 3 3 De ETTEVAATUST 2) 53,54 6 20 2, KAABEL 0 L KAABEL 3) 55,12 De200 L=8,0 i=0,010 1 =1 L= 3,3 31 5 i= 0,0 2,46 De 10 52,90 De200 L=2,1 i=0,010 3 2 51,40 1 54,60 56,90 53,10 55,25 SK-11 Ø560 52,95 1) 51,22 2) 51,38 3) 51,22 1,73 De315 L=36,7 i=0,003 Ettevaatust sidekaabel! SK-10 Ø560 53,20 1) 51,11 2) 51,11 3) 51,56 53,20 2,09 Ettevaatust 51,70 2 sidekaabel! 3 De200 L=13,7 i=0,010 1 De315 L=32,6 i=0,003 SK-9 Ø560 53,15 1) 51,01 2) 51,01 3) 52,02 53,00 De2 2,14 00 51,50 L= 1,0 i=0 SK-8 ,01 0 De315 L=11,4 Ø560 2 3 i=0,0031 2 3 D e20 53,35 1 0L Ettevaatust =1sidekaabel! 1) 50,98 3,3 i=0 ,01 2) 51,51 0 3) 50,98 2,37 Ettevaatust sidekaabel! 3 i=0,00 RK-1 Ø560 L=28,5 53,35 1) 52,15 De315 1,20 53,60 52,10 3 2 De200 L=1,2 i=0,081 1 SK-7 Ø560 53,60 1) 50,89 2) 52,00 3) 50,89 2,71 i=0,003 De315 L=40,1 SK-6 Ø560 53,20 53,85 1) 50,77 2 52,15 2) 50,77 1 3 De200 L=6,8 i=0,010 3) 52,08 3 ,00 2,43 0 i= ,7 11 L= 3 15 SK-16 De 2 SK-1 Ø560 Ø800 53,30 1 53,00 SK-2 Ø800 1) 50,73 1) 50,37 2) 50,73 53,20 De315 L=29,4 i=0,003 2) 50,37 2,57 2,63 1) 50,41 2) 50,43 3) 50,43 2,79 Proovivõtukaev 1 2 De 45 Möödavooluga I klassi õlipüüdur 0L Rajada kivikindlustus 002 koos muda- ja liivapüüduriga i=0, =1 2 = 21,8 9,8 50 L i= Q=30 l/s (ENS 30/90), 1 De4 0,0 02 andmeedastus akutoitega De 0,00 0 L=5,51i= 2 4 SK-5 1 40 De40 40 De 0L 2 Ø560 =3 3 50,40 ,9 53,40 0 L= i= 1 50,33 0,0 05 2 1 1) 50,65 5,4 i= 2) 50,65 3 2 0 Märkused: 0,0 1 2,75 0,004 i= De 4 2 5,4 00 L= 12 1. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 =2 SK-3 3,8 i= 3 5L Ø800 0,0 2. Torustike pikiprofiili vt joonis VK-6-03 31 05 53,50 SK-4 De 1) 50,54 Ø800 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus 2) 50,54 12 53,55 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VK-6-01 3) 50,54 3 1) 50,57 2,96 De450 L=10,7 2) 50,57 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem 3) 52,03 Kanali toruots sulgeda 0,003 2,98 ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-02 De 40 6. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis 0 L= 30 7. Kõrgused EH2000 süsteemis ,0 i= 0, 006 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Geomeister OÜ 2020 a. Töö nr 20-G-1364. 53,70 52,20 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren Elva Vallavalitsus Projekt OÜ Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Elva vald, Rannu alevik Vastutav spetsialist: Allkiri: Torustike asendiplaan Töö nr : VK2057 Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2057_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 28.08.2020 Laiendamine TP AS-4-02  Tingmärgid: Olemasolevad kommunikatsioonid : SK-3 - proj. sademeveekaevu tähis - Olemasolev gaasitorustik Ø800 - kaevu läbimõõt 47.60 - proj. maapind - Olemasolev sademeveekanalisatsioon 44.40 - väljuva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev reoveekanalisatsioon 45.36 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev veetorustik 44.40 - siseneva toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev soojatorustik RK-1 - proj. restkaevu tähis - Olemasolev madalpingekaabel Ø560 - kaevu läbimõõt - Olemasolev keskpingekaabel 47.55 - proj. maapind - Olemasolev sidekanalisatsioon 46.35 - toru põhja kõrgusmärk - Olemasolev sidekaabel - Olemasolev survekanalisatsioon - Kinnistupiir - Likvideeritav rajatis - Ol.olev geodeetiline märk kaitsetsooniga Projekteeritud kommunikatsioonid : - proj. sademeveekanalisatsioonitorustik - proj. sademeveekanalisatsioonikaev - proj. restkaev - puu kaitsevöönd R=2.0 m De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud sademeveekanalisatsioonitoru läbimõõt, lang ja pikkus 75.63 * - Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus 33.30 - olemasolev/projekteeritud maapind 30.50 - toru põhja kõrgusmärk Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Töö nimetus: Tellija: Altren Elva Vallavalitsus Projekt OÜ Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik Töövõtja: MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Altren Projekt OÜ Tel: +372 53402723 Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: Elva vald, Rannu alevik Tingmärgid Töö nr : VK2057 Vastutav spetsialist: Allkiri: Vahur Laas Joonise /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK2057_TP_AS-4_VK-6_VK-9.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 28.08.2020 Laiendamine TP AS-4-01  Vahur Laas Altren Projekt OÜ Teie 17.09.2020 [email protected] Meie 23.09.2020 nr 15-2/20/43569-2 Tartumaa Sademeveeprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22160 kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude ehitusprojektile riigitee nr 22160 kaitsevööndisse km 12,97-13,05. Projektiga kavandatakse sademeveetorustiku rajamist. Riigitee alusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Altern Projekt OÜ tööle nr VK2057 „Rannu aleviku sademeveetorustik“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 2. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 4. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 5. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: VK2057_TP_AS-4-02_v01_asend.pdf VK2057_TP_AS-4-01_v01_tingmargid.pdf VK2057_TP_AA-3-01_v01_seletus.doc Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  MTR nr. EEP002873 reg. 21.02.2014 Töö nr: VK2057 Tellija: Elva Vallavalitsus Registrikood 77000170, Kesk tn 32 Elva, Elva vald Tartumaa 61507, tel 7309880 Töövõtja: Altren Projekt OÜ Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 TARTU MAAKOND, ELVA VALD, RANNU ALEVIKU SADEMEVEETORUSTIK TÖÖPROJEKT Juhataja: Vahur Laas Projektijuht: Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist (diplomeeritud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7): Vahur Laas Vastutav spetsialist (diplomeeritud teedeinsener, tase 7): Tiit Korn /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu 2020 Altren Projekt OÜ Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Tel: 53402723 Registrikood 12609551 Rannu vald Tartumaa 61113 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTLAHENDUS..................................................................................................................... 5 1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 5 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID .............................................. 6 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID .............................................................................. 6 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ......................................................................................................... 7 2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus ............................................................................ 7 2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine ............................................................................ 7 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ........................................................................................ 8 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................... 8 3.2 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ...................................................................................... 8 3.3 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ........................................................................... 8 3.4 KAEVUD ..................................................................................................................................... 9 4 EHITUSTÖÖD .......................................................................................................................... 9 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID.................................................................................................. 9 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................... 9 4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ................................................. 9 4.2.2 Tööde teostamise aeg ........................................................................................................ 10 4.2.3 Aruandlus ........................................................................................................................... 10 4.2.4 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 10 4.2.5 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................... 10 4.2.6 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ....................................................................... 10 4.2.7 Teenindava transpordi puhastamine .................................................................................. 11 4.2.8 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................... 11 4.2.8.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 12 4.2.8.2 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 12 4.2.9 Kõrghaljastuse kaitsmine ................................................................................................... 12 4.2.10 Geodeetiliste märkide kaitsmine .................................................................................... 13 4.2.11 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 13 4.2.12 Ettevalmistustööd ........................................................................................................... 14 4.2.13 Kaevetööd ...................................................................................................................... 14 4.2.14 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ........................................................................... 15 4.2.15 Ehituskaeviku toestamine .............................................................................................. 16 4.2.16 Veetõrje ehituskaevikust ................................................................................................ 16 4.2.17 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ................................................................................. 16 4.2.18 Ehituskaeviku tagasitäide .............................................................................................. 17 4.2.19 Algtäide .......................................................................................................................... 17 4.2.20 Lõpptäide ....................................................................................................................... 17 4.2.21 Tagasitäite tihendamine ................................................................................................. 18 4.2.22 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ................................................................... 18 4.2.23 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 19 4.2.24 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 19 4.2.25 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 19 4.2.26 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 20 4.2.27 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ................................................. 20 5 TEE-EHITUSE OSA ............................................................................................................... 20 5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 20 5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 21 5.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 22 5.4 HALJASTUSE TAASTAMINE ......................................................................................................... 22 5.5 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE ........................................................................... 22 Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 2/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt 6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 23 7 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 23 7.1 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 23 7.2 TORUSTIKUD ............................................................................................................................ 23 7.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 23 7.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................................... 24 7.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................. 24 Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 3/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud Elva Vallavalitsuse tellimusel. Projektiga on lahendatud Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Asukoha skeem Objekti asukoht Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 4/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt 1.2 PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustiku ehitus. Projekteeritava sademeveetorustiku eesvooluks saab Rannu paisjärv. Sademeveetorustiku eesvoolu ette tuleb rajada I klassi õlipüüdur koos muda- ja liivapüüduriga, andmeedastsus akutoitega (vt joonis VK-6-04) ning proovivõtukaev. Sademeveetorustik saab alguse Õuna kinnistult. Ehitatavate torustike pikkused on ligikaudselt järgmised: o sademeveetorustiku kogupikkus 495 m Torustike pikkus kokku 495 m. Tehnovõrkude paiknemine kõrvalmaantee Elva – Rannu (tee nr 22160) kaitsevööndis. Rajatis Rajatis Rajatis tee Rajatise riigiteealusel kaitsevööndis ristumine maal (km) (km) (km) Sademeveetorustik 12.962 – 13.049 Sademeveetorustik Sademevee intensiivsus ja pindade äravoolu tegurid on toodud EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk. Sademeveetorustik on projekteeritud PE/PP SN8 De200-450 mm torudest. Torustik rajatakse lahtise kaevega. 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest:  Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Geomeister OÜ 2020 a. Töö nr 20-G-1364. Kõrgused EH2000 süsteemis. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 5/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 - Hoone Veevärk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - EVS 932:2017 - Ehitusprojekt - EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus - RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010 käskkirjaga nr 383. - EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained - EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3: 2009 - Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215 - „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 - „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend“. Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088 - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 6/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); - Killustikaluse ehitamise nõuded ja kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded on esitatud „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 nr.0215. - "Tartu linna kaevetööde eeskiri", määrus nr 52. 18.12.2003 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.2.1 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast. - Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on 1,5 m arvestatuna maapinnast toru peale. - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,2 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehitustööde Töövõtja. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.2.2 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Töövõtja peab vältima keskkonnareostuse ohu tekkimist. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 7/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud põlispuude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Enne ehitustööde alustamist tuleb tööde teostajal esitada Tellija poolt määratud ehitusjärelvalve insenerile (edaspidi Insener) kasutatavate materjalide tehnilised näitajad, nõutud standarditele vastavust tõendav dokumentatsioon ning nimekiri nende materjalide tootjatest ning tarnijatest. Inseneril on õigus nõuda täiendavat informatsiooni (katsete tulemused, paigaldusjuhised jne). Materjalide kasutamiseks tuleb saada Inseneri kirjalik nõusolek. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Inseneri nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. Varem kasutusel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. 3.2 SADEMEVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse sademeveekanalisatsioonitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8- SN12 (rõngasjäikus 8-12 kN/m2). Sademeveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 13476-3:2007 +A1:2009 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.3 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612 ja SBR tihendid standardile SS 367611. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 8/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 3.4 KAEVUD Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve ja legokaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. Kaevu tõusutoru ja teleskoobi rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN2. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevud ja nende luugid peavad sobima kasutamiseks linnatingimustes kattega teede all ja olema “ujuva” paigaldusega. Kaevuluugid peavad vastama normi EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid ei tohi kolksuda. Kaevuluugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava kattega. 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 9/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.2 Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. 4.2.3 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2.4 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 4.2.5 Olemas olevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemas olevaid torustikke haldab AS Emajõe Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.2.6 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 10/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. 4.2.7 Teenindava transpordi puhastamine Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala (enne tööde algust kooskõlastada Tartu linnavalitsusega) ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. 4.2.8 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 11/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.2.8.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:  kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;  puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;  esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.2.8.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.2.9 Kõrghaljastuse kaitsmine Puutüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autorehvid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Torustike rajamisel tuleb vältida juurte vigastamist. Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid (väikesegabariidilised masinad) tuleb valida nii, et oleks välistatud pargi põlispuude võrade ja juurte vigastamine. Kaevetööd puu tüvele lähemal kui 2 m on keelatud, v.a. käsitisi kaevamisel. Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Üle 40 mm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 12/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt 4.2.10 Geodeetiliste märkide kaitsmine Vastavalt ruumiandmete seaduse § 26 lg-le 1 on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künnivõi mullatööde tegemine. Vastavalt ruumiandmete seaduse §-le 35 võib geodeetilisi punkte ja võrke võib rajada, rekonstrueerida, mõõta ning hooldada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Kui geodeetilisi punkte ja võrke rajab, rekonstrueerib, mõõdab ning hooldab ettevõtja, peab tal olema asjaomane õigussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuga, füüsilisest isikust ettevõtjal peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud geodeedi kutse. Töövõtja teavitab kohaliku omavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistust märkide teisaldamistöödega alustamisest enne ehitustööde algust. Enne teisaldus- või kaitsmisetöid peab Töövõtja koostama geodeetiliste tööde projekti ja kooskõlastama geodeetiliste tööde projekti Maa- ameti ja kohaliku omavalitsuse geodeesia teenistusega. Geodeetilised märgid tohib nende praegusest asukohast eemalda alles siis, kui teisaldamistöid tegev maamõõduettevõte annab selleks loa. 4.2.11 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 13/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 4.2.12 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate hoonete, rajatiste, haljastuse jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja – pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogidesse tänavate ja nende lõikude kaupa. Fotod esitatakse Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist. Lisaks fotode tegemisele tuleb kinnispunktide (õhuliinide postid, aiapostid, puud) suhtes üles mõõta teekatte serva asukoht nendel tänavatel, kus kaevetööde tulemusena likvideeritakse olemasolev teekatte serv. Mõõdud fikseeritakse skeemil, mille kaks eksemplari antakse üle Insenerile. Fotode ja mõõtmiste tegemisel osaleb ning annab täpsemaid juhiseid Insener. 4.2.13 Kaevetööd Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 14/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2003 kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. 4.2.14 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohas. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 15/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt kohapeal. Pinnase vaheladustami se kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 4.2.15 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005 juhistest. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 4.2.16 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 4.2.17 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 16/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 4.2.18 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77. 4.2.19 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 4.2.20 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 17/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 4.2.21 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 4.2.22 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid:  Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm;  Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm;  Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele);  Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist);  Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast.  Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 18/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 4.2.23 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. 4.2.24 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 4.2.25 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 19/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaset eelnevale. 4.2.26 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 4.2.27 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 5 TEE-EHITUSE OSA 5.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: o „Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2004.a käskkirjaga nr. 215 o “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012. a käskkirjaga nr 0167 o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 20/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt o „Pindamisjuhis 2014-2“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13.02.2014.a käskkirjaga nr. 63 o “Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 07.07.2014.a käskkirjaga nr 200 o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjaga nr 255 o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98 o “Freespuru kasutamine“ MA 16.09.2010. a käskkiri nr 270 o „Avaliku ja kommertsliiniveoga koormatud riigimaanteede lõikude sulgemistest ja ümbersõitudest teavitamise kord“ kinnitatud MA peadirektori 03.04.2014.a käskkirjaga nr 0116 o „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ MA peadirektori 16.03.2015.a käskkiri nr 0069 o Akt teehoolde tegemise kohta remondi ajal – standardvorm; o „Teetööde tehnilised kirjeldused“, - 02.01.2015; www.eesti.ee o Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264); o Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM 11.04.2016.a. määrus nr 101, RT I, 08.04.2016, 4) Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 5.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asfaltkattega sõidutee ja kõnnitee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee ja kõnnitee tuleb taastada asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-02 ja VK-6-01). Kontrollida olemasolevate äärekivide seisukorda. Kohtades, kus on tühimikud või on toimunud varingud tuleb täita ja kindlustada betooniga. (min betooni klass C15/20). 13. Ehitusalal kahjustatud äärekivid asendada uutega Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 21/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt 5.3 NÕUDED MATERJALIDELE Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. 5.4 HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Haljastuse taastamisel kasutada varjumuru seemet. Külvamiseks sobilik aeg on 01. Mai – 01. September. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 5.5 TÜKKMATERJALIST KATTE LÕPLIK TAASTAMINE Tükkmaterjalist teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist sõidutee kate tuleb paigaldada 6 cm paksusele liivast aluskihile (maks. tera suurusega 2 mm), mille all on vähemalt 30 cm paksune killustikalus. Kõnniteel peab killustikaluse paksus olema vähemalt 20 cm. Munakivikatte korral tuleb kasutada betoonisegu. Katte taastamise ristlõige vt joonis VK-6-01. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 22/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 6 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. 7 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 7.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 7.2 TORUSTIKUD 7.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva projekti käigus rajatud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele pikkusega üle 3 m) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Kasutatav kaamera peab olema Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 23/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitatakse Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jne identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku projektdokumentatsioonis kasutatavate tähistega. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed.  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni.  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 7.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. 7.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 24/25 Tartu maakond, Elva vald, Rannu aleviku sademeveetorustik. Töö nr VK2057. Projekti staadium: Tööprojekt Lehekülgi kokku : 25 lk Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/ Altren Projekt OÜ 14.09.2020 Vastutav spetsialist: Vahur Laas 25/25