1 2 3 4 5 6 7 8
45 .5
46
47 .13
46 .0
.05 2
4
.5
0
.2 9
45. 46 .4
.7
4.
4
46 .3 40
1
46 .5 3
5.
11
0
46
45
A
6
A
46
5
45.93 45.85 46.13 46.11 46.33 46.40 46.49 46.56 46.54 44 .4
7
46
DO NOT SCALE FROM THIS DRAWING
8
.8
2 45.
.8 8
46
40
.3
47 .2 46
8
.4 2
2
7
4
46
N
4.
46 .5
12
46 .3 45.4
46 .1
8
45
1 0 45
43
.3 5
.2
455. 6
47 .3
4
3
7
.7
45 .4
4
.0 7
4 6 .8
0
44
4
1
2
45.9 1
46
.4 8
4.
46
10 46 .7 3
9
12
.1
.8
45 .1
5
45.75 45.92 46.25 46.38 46.43 46.63 46.63 46.64 46.67 46.82 4 7. 4
4
7
67
5.
46
D 46.38 .6 2
6
46
8
46
45
.8
.2
5 4 4 45
.4
44
7
4 7.
45.9 7 1
.6 8 .1 4
2
62
.1
D
2
45 .5
4 6.
4
42
5.
4 6 .9
45
3
73
4
45.7 4
.8
15
3
47 .4
D
4.74
46
2
7
+3
7.
45
.7
13
45.10 45.60 46.14 46.38 46.42 46.65 46.82 46.88 47.03 47.12 47.04 4 6.
4
4
.04 6 .3
0 80
5
45.93 46.25 46.36 46.64
65
.5
0 11
.7
7
L506 nr.305A UUS
4
D
4
45
44
46 .16
8
.8
7
45.4
.1
3T5Y-23
5 4
D
45 .9
4
4
3
5.
.1
line angle=42.03°
45
5
78
46
9
D
.5
45.08 45.02 45.19 45.27 45.50 45.43 45.58 45.88 46.10 46.45 46.38 46.40 46.61 46.62 46.72 47.01 46.88 47.05
.6
2
8
45
46.13
43
4 .8
4 9
4
.1
.1
5
46
0
8
.7
6
.4
D
4
1
5.
4
4
8
.1
3
4
8
L506 nr.306 UUS
5
.3
4
D
5.
1
46
8
.7
5
3T5Y-32
4
4
D 44.90 45.08 45.13 45.19 45.37 45.38 45.60 45.57 45.86 45.99 46.19 46.38 46.41 46.45 46.63 46.82 46.88 46.88 46.90
4
.2
46
45
D
5 43
D
.8
.5
line angle=-25.14°
9
4
.9
D
9
4
45
4
.2
4
.2
D
5.
7
1
8
D
46
6
4
4.
4 45 4 6
.6
D
5. .1
3
6
2
8 9 49
D45.32
7
B B
44.81 44.93 45.09 45.13 45.38 45.51 45.39 45.38 45.98 46.13 46.33 46.38 46.38 46.64 46.71 46.83 46.88 46.83
X
45
D
.9
.
5
4
45
D
X
4.
D
3
.4
4
6
D
X
46
4
4. 4
4
.6
X
3 4 . 0 5 .4
5.
D D
45
4
5 4
X
8
D
46.67
8
.9
44.73 44.90 45.12 45.09 45.13 45.28 45.36 45.39 45.34 46.01 46.16 46.27 46.38 46.38 46.63 46.63 46.65 46.71
46
5
15
X
48.
D D D
.6
X
3
4
+4 46.61
5
3
45
D D
X
1
0
.2
X
0 46.62
3
4
4.
X
46.64
D
X
3
45
46
6
.9
.6
4
5.
5
X
1
D
X
9
2
46.29
45
44.87 44.81 44.88 45.09 45.13 45.15 45.19 45.37 45.42 45.37 45.96 46.13 46.27 46.38 46.48 46.56 46.60 46.62 46.63
D
46
46.52
X X
.5
.5
46.25
4
4
D
8
4
4
4
.3 L50 46.30
6
X
46.52
.0
X
6 33
D
.9
4
6 0 Kv 46.22
6
7
46
45
.0
liin .6 4
5
X
6
46.48
.5
45
X
.4
D
4
44
4
45.9
5 46.09 46.35
4
.0
4
7
.3
8 46.35
D
X
5
.3
D
46
6
.6
D
X
D
46.34
46
46 46
D
1
.5 7
3
.6 5
D D
8
44.87 45.10 45.13 45.13 45.25 45.41 45.39 45.64 46.12 46.32 46.40 46.56 46.47 46.52 46.41 46.53 46.56
X
4.
46.30
44
45 .5 8
4
46.22
X
.9
.3
L506 nr.305 UUS
49
4
5.9 5
6
46.60
64
X
9 4
.2
3
46 46
D 46.36 46.37
3
.48 5 .6
.5 9
X D
.5 0
D
35
3T5Y-29
445
X
6
.8
4
5
46.72
.7
.3
.3
4
46.41
X
6
6 4
4
46 .0 45.97
D
4
9
D
X
202 4 6. 1 4 6.
line angle=-16.93°
49 46.77
D 45 .6 12
4
4.
46.63
.7
X
4 6
3
46 2
46
46.33 46.18
4
X
.7
D
6
45.20 45.38 45.54 45.77 45.65 46.14 46.26 46.44 46.46 46.40 46.51 46.38 46.37 46.15 46.38
.
5
.2
4
46.38 4
D 46.88
5 4
5
7
46.73
X
.6
3
X
46.24
D
.1
4
.3
4
46
X
44
46.90
45
44
D
.3
X
46.83
.4
46.34
D
6
D
5
X
2
D 70
D D 46.69
L357 nr.201A UUS
.6
D
X
.
6 44
D 47.01
45
46.62
X
46
D
5
46.88
.5
46.77
.
3T5Y-23
.1
2
C C
47.06
4
6
45.62 46.13 46.35 46.40 46.39 46.37 46.15 46.13
3
4
D
X
4
X= 6567100
4
46.85
45.95
D
0
45
.55
D
4.
9
44. 5
47.14 46.80
3
X line angle=41.42°
.6
.5
Y= 540500
4
6
5 47.06
44
0
15 4 45.97
44.72
D
.5
47.34
D +5
X
14.02.2020
44
L
D H =1 PK
L357 nr.202 UUS
0 / S sv= 4.55 46.17
46
0 46.94
9
TA 44 m
D
X
47.48
.1
.9
7+ .50 i=
4
44
6
.5
10 , H 0.4
5
D
, C vv
4
D
1
46.32
3T5Y-32
44
.3
U0 =44 %
D 46.83
X
6
46.13 46.13 46.13 46.13 46.06 47.72
38 .4 4
00 45.87 45.93
46.01
2
1
45
44
.6
3d
.5
D =8 46.63
5
4
.3
.5
line angle=-24.23° X
40
00
4
.6
5
D
6
2
48.05 46.89
D
244
45.99
D
1
.9
X
47.26
D
.5
46
44
5
4
47.73
4
46.08
4
.3
.3
D
X
0
6
0
47.74
6
.5
.5
D
D
45
46.36 47.45
44
5
45.88
L357 nr.201 UUS
D
4
4
X
.5
4.
47.93
3
45.86 46.00 46.07 45.65 45.76 45.88 45.93 45.89 46.27
3
46.84
6
D 4
4.
4
9
47.15
X 3T5Y-23
N
D 4.
7
4 48.22
.8
37
4
D
47.62
5
D
5
8
L
44 9
PK
.41
H =1
.9
4
X
45.79 46.96
4 .5
/ S sv= 2 .5
44 .16 .4 6
9
4
D
line angle=-17.02°
4
W E TA 44 4m 48.59
4 45
4
46.05 47.92
.3
D
D D 8+ .05 i=
X
7 4
2
23 , H 0.6
48.49
.5
, C vv
D U0 =4 4 % 46.35
5
D
8
3 8 3.9
4
D
4
S 48.17
.4
.4
00 7
48.01
44
6d
0
45
8
D
=8
D 45.75 45.61 45.78 45.78 45.83 45.84 46.18 46.59 47.02 47.14 47.84 48.07 48.13 48.55
.7
00
D
D
.8
4 4 .1 5 .
5
D
4
47.95
4 8 4
4
7
.4
7
48.21 48.80
.4
0
0 47.69
4
4
D
.4 47.53
D
4
45.82
D
5
8
4
1
D 46.06
5
48 .80
.5
4
D 47.89
44
D
D
201 47.18
44
D
46
4
võsa
D
D 48.61
0
.4
5
46.41
4.
.7
.7
48 .7
2 4 45
D
4
4
7
45
48.21
444.2 .3
D
D 45.42 45.63 45.66 45.68 45.80 45.62 46.07
46.94 48 .1 48.26
. 40 5
1
D
1
5
.4
D
48.77
D
4
D
45
4
D
6
.4
47.81
D
.4
D 46.13
6
47.52
4
D
D
4
48.87
D
47.46
44
15 46.44
D
4 4.2
D 47.85
D
49.01
D
45
.40 4 5
+6
D
9
.3
46.78 47.41
D
0
D D
D
47.00
4
45.38 45.42 0 45.63 45.61 45.64 45.77 46.12 47.13 47.51 48.96
D
48.50
.2
D D
X= 6567000
1
Y= 540800
D 47.38
D
D
47 .4 48.60
.17 3
D
46.24 47 48.90
D 47
.4 2 47. 76 D
D .4 9
47.7 2 47.79 48.14
D
4 7 .4 7 47.6 3 49.18
D Kr
D
47
D 47
.4 0 47.61
48.34
D D 47.34 49.34
47.73
D
2
D
.9
6
4
Tingmärgid / Legend Olemasolevad tehnovõrgud
Rail Baltic mahus projekteeritud raudteerajatised
Olemasolev madalpinge õhuliin Existing low voltage OHL
Railway structures designed in the scope of Rail Baltic
Olemasolev kõrgepinge õhuliin (110 kV) Existing high voltage OHL (110 kV)
Rail Baltic kaitsevöönd (30m)
Olemasolev keskpinge maakaabel Existing medium voltage cable
Rail Baltic route ROW (30m)
Olemasolev madalpinge maakaabel Existing low voltage cable
Projekteeritud 110kV ja 330kV mast
Olemasolev sidekaabel Existing communications cable
Designed 110kV and 330kV tower
S Olemasolev sidekanalisatsioon Existing communications piping
Olemasolev 110kV ja 330kV mast
V Olemasolev veetrass Existing water piping
Existing 110kV and 330kV tower
K Olemasolev kanalisatsioon Existing sewage
Projekteeritud 110kV, 330kV, OPGW juht
SK Olemasolev sadeveekanalisatsioon Existing stormwater drainage
Designed 110kV, 330kV, OPGW conductor
D Olemasolev drenaaž Existing drainage
Projekteeritud 110kV, 330kV, OPGW juht (jäätumisvastase kattega)
Kinnistu piir Cadastral boundary
Designed 110kV, 330kV, OPGW conductor (anti-ice treatment)
Olemasolev 110kV, 330kV, OPGW juht
E X X X X X
Olemasolev 110kV, 330kV, OPGW conductor
Demontaaž
E
Dismantling
Projekteeritud uue trassikoridori kaitsevöönd
Designed new OHL protection zone
REVISIONS PROJEKT / PROJECT TELLIJA / CLIENT KUUPÄEV / DATE JOONISE PEALKIRI / DRAWING TITLE
No Date Description Originator Checker Approver LEPING Nr / CONTRACT NO. 2021-K092
001 00/00/0000 _ _ _
PROJEKTI Nr / PROJECT NO RBDTDEEDS2DPS2
06/01/2022 M 1:2000 A3 Asendiplaan / Situation plan
002 RAIL BALTIC ESTONIA OÜ LEONHARD WEISS OÜ JOONISE STAATUS / DRAWING STATUS
Endla tn 16 Vesse 8, Esitatud ülevaatamiseks / Issued for review
10142 Tallinn 11415 Tallinn
+372 6256342 +372 601 2285
www.rbestonia.ee www.leonhard-weiss.ee NIMI / NAME
Register code: 12734109 Register code: 12083348 DISTSIPLIINI KOOD /
R.Kivistik 06/01/2022 PROJEKTI KOOD / PROJECT CODE
DISCIPLINE CODE
R.Kivistik 06/01/2022 PROJEKTI ID LÕIGU ID TSOON / ASUKOHT / RBR KOOD /
F ELERINGI KIISA PIIRKONNA ÕHULIINIDE L504, L505, L506, L357, L017/L185,
L180/L181, L183/L184, L086, L182, L206 ÜMBEREHITUS H.Luik 06/01/2022
PROJECT ID SECTION ID ZONE LOCATION RBR CODE
F
RBDTD-EE DS2 DPS2 ZZZZZZ ZZ ZZZZ HV ELK DTD
RECONSTRUCTION OF ELERING’S OVERHEAD LINES L504, L505, L506, L357, H.Luik 06/01/2022
L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086, L182, L206 IN THE KIISA REGION REVISIOON /
LEHE PEALKIRI / SHEET NAME: REVISION
Co-financed by the Connecting Europe ARHIIV Nr. / ARCHIVE No. 10353
RBDTD-EE-DS2-DPS2_LWE_ZZZZZZ-ZZ_ZZZZ_D2_HV-ELK_DTD_000006_Position-plan-lower-section
Facility of the European Union LEHE NUMBER / 001
SHEET NUMBER: 1 of 1
1 2 3 4 5 6 7 8
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 2
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:
Projekteerija Heigo Luik
[email protected]
Tel. 53 402 066
Pädevustunnistus nr. EL-361-19
Projekteerija Ranno Kivistik
[email protected]
Tel. 53 330 987
Kutsetunnistus nr. 151009
Projekteerija Dmitri Kolõbanov
[email protected]
Tel. 58 667 337
Projekteerija Matti Kapanen
[email protected]
Tel. 58 545 446
Maateenuse projektijuht Hanno Priks
[email protected]
Tel. 514 4324
Projektiassistent Egne Pilt
[email protected]
Tel. 53 424 474
Projekteerija Ando Funk
[email protected]
Tel. 53 474 811
Kutsetunnistus nr. 151690
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 3
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
SISUKORD
SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4
1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4
1.1. Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506, L357, L017/L185, L180/L181,
L183/L184, L086, L182, L206 ümberehituse üldkirjeldus ................................................................. 4
1.2. Liinitööde maht ..................................................................................................................... 5
1.3. Ehitusluba ............................................................................................................................. 5
2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 5
2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 5
2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6
2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6
2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 8
2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9
2.6. Projektlahenduse ülesehitus ................................................................................................. 9
2.7. Ehitusala teised projektid ...................................................................................................... 9
3. Trassi kirjeldus ja kitsendused ................................................................................................ 10
3.1. Trassi kirjeldus .................................................................................................................... 10
3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................. 10
3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused.............................................................................. 11
3.4. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused......................................................... 13
3.5. Maa-ameti nõuded ja kitsendused ...................................................................................... 16
3.6. RMK nõuded ja kitsendused ............................................................................................... 16
3.7. Elektrilevi tehnilised tingimused .......................................................................................... 16
3.8. Telia märkused ................................................................................................................... 16
4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 16
4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 17
4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ............................................................................. 17
4.3. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 17
4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 18
4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega .................................................................................. 19
4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele ................................................................... 19
4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 19
4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus ............................................................................... 19
4.9. OPGW ................................................................................................................................ 20
4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud ............................................................................................... 20
5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 20
6. Raadamine ............................................................................................................................. 21
7. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 22
8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 22
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 4
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
SELETUSKIRI
1. Üldandmed
1.1. Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506, L357, L017/L185,
L180/L181, L183/L184, L086, L182, L206 ümberehituse üldkirjeldus
Osaühing Rail Baltic Estonia korraldab Eleringi kõrgepingeliinide ristumiste projekteerimist ja ehitamist
Rail Baltica trassil 2020-2023, eesmärgiga tagada Kiisa piirkonnas osaühing Rail Baltic Estonia
trassikoridori ja Elering AS-ile kuuluvate 110-330 kV õhuliinide L504, L505, L017/L185, L180/L181,
L183/L184, L086, L182, L206, L506, L357 ristumiste vahekauguste nõuetele vastavus.
Käesoleva tööprojekti eesmärk on taotleda kohalikult omavalitsusüksuselt õhuliinide ümberehituseks
ehitusluba ning kooskõlastada liinide ümberehitus trassivaldajatega.
Tööprojekt hõlmab Elering AS-ile kuuluvate järgmiste õhuliinide ümberehitust:
o 330 kV üheahelaline liin L504 Harku-Aruküla
o 330 kV kaheahelaline liin L505 Harku-Kiisa
o 330 kV üheahelaline liin L506 Rakvere-Kiisa
o 330 kV üheahelaline liin L357 Paide-Kiisa
o 110 kV kaheahelaline liin L017/L185 Kiisa-Rummu/Kiisa-Kohila
o 110 kV kaheahelaline liin L180/L181 Kiisa-Keila/Kiisa-Keila
o 110 kV kaheahelaline liin L183/L184 Kiisa-Topi/Kiisa-Topi
o 110 kV üheahelaline liin L086 Kiisa-Harku
o 110 kV üheahelaline liin L182 Kiisa-Järve
o 220 kV pingetu liin L206 Püssi-Kiisa (demontaaž)
Liinide trassid paiknevad Harju maakonnas Saku vallas.
Õhuliini trassi on muudetud, kui raudtee ja õhuliini ristumise nurk on väiksem kui 60° või jääb õhuliini
nurgamast raudtee trassile. Ulatuslikumaid trassi muudatusi on rakendatud, kui see võimaldab
ristumist raudteega vältida.
Kiisa alajaama sisestusel kulgevad ühises koridoris L505, L017/ L185, L180/ L181, L183/L184 ja L086.
Koridor lõikub raudteetrassi kilomeetritel 12,9 – 14,3. Raudtee trassile jääb ka koridori nurk, nii et liinid
ristuvad raudteega 2 korda. Kõik koridoris paiknevad liinid tõstetakse ümber raudteetrassi lääneküljele,
vältides ristumist raudteega.
L504 ristub raudteega kilomeetril 12,8 peaaegu täisnurkselt. Raudteest lääne pool olev mast on
ankrumast. Tagamaks nõuetekohast õhkvahemikku raudteega paigaldatakse täiendav nurga-
ankrumast.
L182 raudteega lõikumise nurk 40° kilomeetril 14,3 ei vasta Rail Baltica tehnilistele nõutele, mistõttu
muudetakse liinitrassi, paigaldades uue nurga-ankrumasti olemasolevast trassist lõuna poole.
L506 ja L357 lõikuvad raudteega kilomeetritel 15,4-15,5 45° nurga all, ristumist piiravad kandemastid.
Ristumisnurk ei vasta Rail Baltica tehnilistele nõuetele, mistõttu muudetakse liinitrasse, paigaldades
uued nurga-ankrumastid olemasolevatest liinidest põhja poole.
L206 ristub raudteega km 12,7 ja kulgeb seejärel liinikoridoris piki raudteed, ristudes km 13,1 ja 14,3.
Käesoleva projekti mahus on ette nähtud õhuliini mastide ja juhtmete demonteerimine raudtee
piirkonnas.
Projekti köidete jaotus:
10353K1 L504, L505, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086, L182 330 kV ja 110 kV õhuliinide
ümberehitus;
10353K2 L506, L357 330 kV õhuliinide ümberehitus (käesolev projekt);
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 5
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
10353D1 L206 220 kV õhuliini demontaaž
1.2. Liinitööde maht
Käesolev tööprojekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide L506 ja L357 ümberehitust.
Ümberehitustööde maht on toodud allpool plaanil. Projekti mahus on kirjeldatud tööd järgnevas mahus:
Nõuetele vastavate vahekauguste tagamiseks ehitatakse olemasolevate liinide ristumised
ümber järgmiselt: paralleelselt kulgevad 330 kV liinid L506 ja L357 tõstetakse olemasolevast
liinikoridorist välja põhja suunas uutele mastidele: L506 mastide 306 ja 305 vahel ning L357
mastide 202 ja 201 vahel. Kummalgi liinil paigaldatakse 1 uus mast ning asendatakse 2 masti.
Uue liinilõigu pikkus on 400m (L506) ja 340m (L357).
Olemasolevad liinid on kantud ehitisregistrisse järgmiste EHR koodide all:
o L506: 220576452
o L357: 220576444
Ümberehitustööde maht plaanil:
Joonis 1. Ümberehitatava õhuliini asukoht
1.3. Ehitusluba
Õhuliinide ümberehitamiseks on kohalikult omavalitsuselt taotletud projekteerimistingimused ning
taotletakse käesoleva projekti alusel ehitusluba (ühine mõlemale liinile).
Õhuliinide L506 ja L357 ümberehitatav lõik paikneb Saku Vallavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt
on taotletud järgnevad projekteerimistingimused:
Projekteerimistingimused nr PT-001-22, Saku Vallavalitsuse 04.01.2022 korraldus nr 7 (projekti
lähtedokument 10353K2_TP_AA-1-01-001_Projekteerimistingimused).
Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist.
2. Alusdokumendid
2.1. Projekteerimise lähteandmed
Lähteandmetena on aluseks võetud:
Osaühing Rail Baltic Estonia hankedokumendid
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 6
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
Eleringi 700 seeria dokumendid ja tehnilised tingimused
Tele2 tehnilised tingimused 16.12.2021
Maa-ameti nõuded 10.12.2021 nr 6-3/21/19261-2 (AK)
Transpordiameti nõuded 27.12.2021 nr 7.1-2/21/29063-2
Keskkonnaameti nõuded 22.12.2021 nr 6-2/21/26693 (AK)
Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded 17.12.2021 nr 6.2-2/53667
RMK nõuded 09.12.2021 nr 1-54.1/2021/42
2.2. Ehitusuuringud
Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt koostatud geodeetilist
alusplaani „Rail Baltic Kiisa elektriliinide ümbertõstmine“ TÖÖ NR: G-22-1. Tööde teostamise aeg:
jaanuar 2022 (EH2000, L-EST).
Käesoleva projekti mahtu on lisatud Inseneribüroo Reib OÜ poolt koostatud ehitusgeoloogilise uuringu
aruanne.
Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid,
mis on koostatud iga masti asukohas.
2.3. Normdokumendid
Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest, normdokumentidest,
määrustest ning kehtivatest standarditest:
• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
• Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“
Elektripaigaldise projekteerimisel on võetud aluseks:
• Ehitusseadustik
• Seadme ohutuse seadus
• EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded.
Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements
- Common specifications
• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National
Normative Aspects for Estonia
• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.
• EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“
• Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
• Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa
• „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“
• Jäätmeseadus
• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
• Saku valla jäätmehoolduseeskiri
• Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks:
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 7
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs
EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings.
EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1
EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures
EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures
EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures
EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures
EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys –
Towers and masts.
EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures
EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules
EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and testing.
EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements
EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations
EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors
EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires
EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases
EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised
eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common
specifications
EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud
erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects
for Estonia
EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c.
EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages
EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules
EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide
EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass
insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type
EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: General
requirements
EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions
and tests
EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or
glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria
EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator
strings
EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators
for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type
EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators
EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identification –
Identification of equipment terminals and conductors terminations
EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental parameters and
their severities
EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental parameters
appearing in nature – Temperature and humidity
EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of
environmental parameters and their severities
EVS-EN 60794, Optical fibre cables
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 8
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead
lines after mechanical damage of the dielectric
IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines
IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General
IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment
IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits
EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques
40
EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines
EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial
environments
EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for
a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance
criteria
EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and
measurement procedures
IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors.
EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vibration
dampers
EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules
IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage
equipment. Part 1: Description of phenomena
IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage
equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits
IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage
equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise
Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõuetest projekteerimisele
ja ehitusele.
Alusdokumentatsiooni pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine:
1. Eesti ja EL õigusaktid
2. Eesti standardid (EVS)
3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)
4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.)
5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.)
6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid
Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus, tuleb arvestada eelpool mainitud normi
nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest
rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid.
2.4. Keskkonnatingimused
Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone
ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud
töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1):
Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C
Maksimaalne õhuniiskus: 100 %
Maksimaalne päikesekiirgus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4)
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 9
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
Tuule baaskiirus: 21 m/s
Maastikutüüp II
Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm
Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm
Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi,
jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on
võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C.
2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed
330 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi
dokumendis seletuskirja lisadena või eriosade seletuskirjadena:
10353K2_TP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed
10353K2_TP_EK1-3-01-001_Seletuskiri-vundament
10353K2_TP_EL-3-01-001_Seletuskiri-luhisvool
10353K2_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus
2.6. Projektlahenduse ülesehitus
Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes:
• Vundamendid EK1
• Maanduspaigaldised EL1
• Mastid EL2 ja EK2
• Isolaatorketid EL3
• Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4
• Kiudoptilised sideliinid EN
Ristuvate ja lähipaiknevate tehnorajatiste ümberehitamine lahendatakse eraldi projektidega. Projektid
koostatakse:
• liiniehituse käigus kahjustatud maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks
• ristuvate Elektrilevi liinide ümberehituseks (selle ilmnemisel)
• liikluskorralduse muutmiseks ristuvatel teedel
2.7. Ehitusala teised projektid
Ehitusala piirkonna teised projektid, millega on käesolevas töös arvestatud, on kantud asendiplaanile:
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014_IF_EL-ELV_MD_00001_003 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Tänavavalgustus
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014_IF_RTI-TL_MD_00002_004 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Teepiirded/aiad
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0700-ZZ_0009_IF_HV-ELK_MD_00001_002 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Varasem õhuliinide projekt
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_IF_GEO-AA_MD_000001_001 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Geoloogia
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0700-ZZ_0009_IF_RW-TR_MD_00001_001 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Rail Baltic trass
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_OR0370-ZZ_0014_IF_RTI-TL_MD_00001_003 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Viadukti ja teede muldkeha
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 10
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0370-ZZ_0014_IF_BR-TS_MD_00001_003 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Viadukt
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0370-ZZ_0014_IF_BR-TS_MD_00002_003 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Viaduktilt äravool
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0700-ZZ_0009_IF_GAS-GV_MD_00001_002 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Gaasitrass
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0700-ZZ_0009_IF_LVS-EN_MD_00001_001 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Madalpinge trass
RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_RW0700-ZZ_0009_IF_WDR-VK_MD_00001_001 (IDOM,
Consulting, Engineering, Architecture S.A.U.) - Kraavid
3. Trassi kirjeldus ja kitsendused
3.1. Trassi kirjeldus
Ümberehitatavad 330 kV liinitrassid paiknevad Harjumaal Saku vallas Kirdalu külas.
Uued liinilõigud saavad alguse Kiisa alajaamast.
Ümberehitatavad paralleelselt kulgevad 330 kV liinid L506 ja L357 tõstetakse olemasolevast
liinikoridorist välja põhja suunas uutele mastidele: L506 mastide 306 ja 305 vahel ning L357 mastide
202 ja 201 vahel. Kummalgi liinil paigaldatakse 1 uus mast ning asendatakse 2 masti, juhtmed uute
mastide vahel asendatakse. Uue liinilõigu pikkus on 400m (L506) ja 340m (L357).
330 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 80 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 40 m liini teljest
mõlemale poole. Liinikoridori laius 80 m väldib puude langemise liinidele.
3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused
Keskkonnaamet palub arvestada järgmiste kitsendusega ning tagada tööde teostamisel kaitstavate
loodusväärtusete jätkuv soodne seisund. (Nõuded jagatud vastavalt köidete jaotusele.)
1. Projektialal asuvad järgnevate veekogude ja maaparandussüsteemi eesvoolude
veekaitsevööndid: Kiisa soon (VEE1096106), Jaagu soon (VEE1096105), Saku Soo eesvool
(41095200201500011M), Saku Soo eesvool (41096106100200011M). Pinnavee kaitse
eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisundi tagamine (veeseadus VeeS § 32 lg 1).
Kiisa ja Jaagu soonil on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks kehtestatud 10 meetrine ranna
või kalda veekaitsevöönd (VeeS § 118 lg 1, lg 2 p 2). Eelnevalt välja toodud
maaparandussüsteemi eesvooludel on kehtestatud 1 meetrine ranna või kalda veekaitsevöönd
(VeeS § 118 lg 1, lg 2 p 3). Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu
tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6).
2. Õhuliinide L357 ja L506 ümberehitamisel tuleb arvestada, et Kiisa soone ja Jaagu soone
ehituskeeluvööndi ulatus on 25 meetrit (looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 5). Ehituskeeld
ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud
tehnovõrgule ja -rajatisele (LKS § 38 lg 5 p 8).
3. Köite 10353K1 mahus.
4. Köite 10353D1 mahus.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 11
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
5. Kui õhuliinide ümberehitamise käigus tekib vajadus metsa raadamiseks, siis selleks on vajalik
esitada metsateatised vastavalt metsaseaduse §-le 32.
3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused
Transpordiamet palub tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis arvestada
järgnevate asjaolude ja nõuetega:
1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel.
2. Projekti koostamisel tuleb arvestada riigitee nr 11240 Tõdva-Hageri ning Rail Baltic trassi
ristumise viadukti lahendusega (töö nr RBDTDEEDS2DPS2).
3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-is.
4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada
vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori
13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ (Projekteerimine | Transpordiamet (mnt.ee)). Lisaks
teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele
ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4).
6. Riigiteede lõikumiskohtades elektriliinidega 330 kV tuleb ette näha liiklusmärkide paigaldamine,
mis keelavad sõidukite peatumise nende liinide kaitsevööndis.
7. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja
ehitustehnikaga manööverdamine maanteel sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad
olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigitee kaitsevööndist.
8. Projekti koosseisus esitada ristumisel teedega ristmevälja joonis, millel on näidatud riigitee
teemaa piir, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral, mastide jms asukohad,
mõõtahel siduda riigitee teljega.
9. Riigiteedega ristumistel tuleb seletuskirjas anda tehnoloogiline kirjeldus kuidas õhuliinid üle tee
viiakse. Kui kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt asetuvad (enne pingutamist),
siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. Kindlasti ei tohi
abimaste asetada riigitee muldkehasse ja nad peavad olema ohutul kaugusel sõiduteest.
10. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel lähtuda „Tee
ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise
kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti
juhenditest (kätte saadav Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee rubriigist “Juhendid ja
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 12
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
juhised“). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks on nõutav vastava tegevusala
kvalifikatsioon (EhS § 24).
11. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele
ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja kaitsevööndist.
12. Nõutada teistelt teemaal paiknevate kommunikatsioonide valdajatelt tehnilised tingimused
vastavalt projektlahendusele.
13. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
14. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
15. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile MicroStation või AutoCad
formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000
elektroonselt e-posti aadressil
[email protected]. Projektile lisada teemaa
kasutusõiguse ala plaanid.
16. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii
hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu
rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade
või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes
määratud tähtaja jooksul.
17. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
18. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile
vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale
tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval
www.transpordiamet.ee – Uudised, ametist ja kontakt – Blanketid – Riigimaa kasutusõiguse
taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku
kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal
projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
19. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas
ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.
20. Projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee
kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise
tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja-
kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele tuleb
lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude asukoha
plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri
13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 13
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
3.4. Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded ja kitsendused
Maht piirdub mastialuste drenaažisüsteemidega.
Ümberehitatavad õhuliinid asuvad Harju maakonnas, Saku vallas Kirdalu ja Tõdva külas järgmistel
maaparandussüsteemidel (maaparandussüsteemi /ehitise kood ja ehitise nimi): 4109610510010/003
(SAKU SOO), 4109610510010/002 (KURTNA, TTP-243), 4109610510010/001 (RABA),
4109610610020/001 (Saku soo), 09610610010/001 (Kurtna, TTP-243) ja 4109520020150/001 (Saku
soo).
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada järgmisi tingimusi:
1. Elektriliinide ümberehituste projekteerimisel tuleb tagada maaparandussüsteemidest liigvee
äravool ja nende toimimine. Vastavalt maaparandusseaduse § 47, peavad eelpoolnimetatud
maaparandusehitised jääma toimima, planeeritavad rajatised ei tohi tekitada üleujutusi ega
halvendada ümbritsevate maade maakasutust.
2. Põllumajandusamet (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet) väljastas 05.03.2020
projekteerimisetingimused nr 14.1-1/7739 OÜ Reaalprojektile Rail_Baltica raudteelõigule DS2-
DPS2 jäävate maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekteerimiseks. Teha koostööd
OÜ Reaalprojektiga alade osas, mis kattuvad Rail_Baltica DS2-DPS2 projekteeritava
raudteelõiguga.
3. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev kuivendusvõrk, maaparandussüsteemi
drenaaž ja maaparanduse eesvoolud. Drenaaži teostusjoonised saab taotleda e-posti teel
[email protected].
Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem, tuleb jälgida järgnevad
tüüpseid tingimusi:
1. Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt
nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta).
2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal
planeeritakse rekonstrueerimist, ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval
rajatisel.
3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja
(maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud
ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist
annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas
(MaaParS § 52 lg 2).
4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul
uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduametile ja
maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3).
5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta
toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt.
6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale
elektriliini mastide vundamentide valmimist.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 14
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja
(maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve
alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2).
8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse
maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada
(MaaParS § 44 lg 3).
Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50
lg 5.
Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele:
Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on
erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude
läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate
standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke
tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide
tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval
toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel
on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada.
Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC
materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad
savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib
PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest
see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib
kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 15
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku
paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav
kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid.
Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema
kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi
välistingimustes hoida üle kuue kuu.
Allpool on toodud maaeluministri 28.03.2019 määruse nr. 38 maaparandussüsteemi ehitamise
täpsemate nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada:
§ 8. Drenaažitoru paigaldamise nõuded
(1) Drenaažikaeviku kaevamist ja drenaažitoru paigaldamist alustatakse drenaažisüsteemi suudmest,
liikudes vastuvoolu. Drenaažisüsteemi lõpus oleva drenaažitoru ots sulgetakse pinnasetihedalt.
(2) Drenaažitoru paigaldatakse drenaažikaevikusse vahetult pärast selle kaevamist. Drenaažitoru ei
tohi paigaldada veeldunud kaevikusse.
(3) Kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud drenaažitoru katmist teisiti, kaetakse see vahetult pärast
paigaldamist 15–20 sentimeetri paksuse mullakihiga.
§ 9. Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded
(1) Drenaažikaevik aetakse kinni üksnes pärast seda, kui omanikujärelevalve toiminguid tegev
vastutav spetsialist on kontrollinud drenaažitoru drenaažikaevikusse paigaldamise õigsust, teinud selle
kohta märke ehitustööde päevikusse ja allkirjastanud kaetud tööde akti.
(2) Drenaažikaeviku tagasitäites ei tohi olla üle kümnesentimeetrise läbimõõduga kive ega külmunud
pinnasetükke.
(3) Drenaažisüsteemi suudmest ülespoole tihendatakse kaeviku täitepinnas kogu suudmetoru
ulatuses.
Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale,
lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest.
Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele:
Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada
möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast
otsakorgiga.
Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et
vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja
töövõime.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 16
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
3.5. Maa-ameti nõuded ja kitsendused
Ümberehitatavad liinid paiknevad muu hulgas riigi omandisse kuuluval kinnistul, mis on antud rendile.
(Köite 10353K1 mahus.)
3.6. RMK nõuded ja kitsendused
Ümberehitatavad liinid paiknevad muu hulgas RMK valitseda oleval kinnistul. (Köite 10353K1 mahus.)
3.7. Elektrilevi tehnilised tingimused
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö
teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus
iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/partnerile/tegevuste-kooskolastamise-vorm.
Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi. Ristumiste puhul on
kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele.
Ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole.
Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldatavate tõkete kohta
täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. Viimased küsitakse kas kaitsevööndis tegutsemise loa või
katkestuste taotlemise mahus.
3.8. Telia märkused
Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel, mille
väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest
https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik
väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute
sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt asjaõigusseaduse
rakendusseaduse §-le 15.
4. Tehniline lahendus
330 kV ühendused
Olemasolevate liinide ehitusaasta ja liinile monteeritud juhtmed on järgnevad:
o L506 ehitusaasta 1985, juhe AS-150
o L357 ehitusaasta 1970, juhe ASO-300/39
330 kV ümberehitatavad ühendused tuleb ehitada ümber vastavalt Eleringiga kooskõlastatud
katkestuste graafiku alusel, üldjuhul ühe liini kaupa. Sõltuvalt liinide katkestustest võib tekkida vajadus
ajutiste ühenduste rajamiseks.
Ümberehitatavad 330 kV liinid tuleb ehitada välja vastavalt perspektiivsele ristlõikele kolm juhet faasis,
terasalumiiniumjuhtmetega 402-AL1/52-ST1A ja monteerida liinidele piksekaitsetross 2x48-kiulist
Single-mode OPGW.
Optika ühendused
330 kV õhuliinile paigaldada 2x48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross.
Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone sideruumis olemasolevas sidekapis täismahus
SC/UPC pesadega 19” paneelis.
Optiline kaabel ja paneel sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid).
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 17
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
4.1. Ristumised
Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 330 kV õhuliini mastide
asukoha ja kõrguse valikuga.
Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“
EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti
siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“.
Nõutavad õhkvahemikud 330 kV suurima juhtme temperatuuri korral:
Maantee, raudtee või veetee 10m
Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 8,5m
Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 7,5m
Maapinnani avatud maastikul 7,5m
Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 3,85m
Rööpme kõrgusest juhtmeni 15,9m
4.2. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine
Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis
tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne
kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra
spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti
eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale
alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas.
Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada
teiste demonteeritavate mastide juures, kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast
lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga.
Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasalal min 150mm
kasvupinnas.
Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu
lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee
plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette
nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks
laudteed.
Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht
kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohta.
Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest.
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus- ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust
ja prahist.
4.3. Mastitüüpide kirjeldus
Käesolevas projektis kasutatakse järgnevaid 330 kV mastitüüpe.
3T5Y üheahelaline vabaltseisev Y-tüüpi kuumtsingitud metallsõrestik nurga-ankrumast, nurgani kuni
50°.
Joonistel 10353K2_TP_EK2-7-….., on esitatud mastide ülevaate ja tööjoonised.
Siseõhkvahemikud visangus ja mastil
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 18
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
Vastavalt Elering AS soovile peavad mastid olema teenindatavad Un > 230 kV liinide korral „bare hand“
ja Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt.
Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga.
4.4. Vundamendid – üldine kirjeldus
Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas AA-9-02.
Allpool esitatud lahenduste kirjeldused on põhimõttelised, et anda ülevaade tööde iseloomust, mis on
vajalik projekti kooskõlastamiseks trassivaldajatega.
Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja vundamentide
rajamise selgitused ehitajale on toodud eraldi vundamendi osa seletuskirjana 10353K2_TP_EK1-3-01-
001_Seletuskiri-vundament.
Lahendused tüüpelementidega
Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes eelnevalt tehases valmistatud tüüpelemente. Vant-
kandemastide puhul TVS seeria elemente ja ankruplaate ning vabaltseisvate mastide puhul F seeria
elemente. Juhul kui kohalik geoloogia on keeruline või arvutuslikud koormused mastilt on liiga suured,
võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja
mõõtmed erineda tüüpelementidest.
Vant-kandemastide ankruplaatide mõõtmed ja rajamissügavus sõltuvad kohalikust geoloogiast,
veetasemest ning mõjuvast koormusest. Ankruplaatide planeeritav maksimaalne rajamissügavus on
4,5 meetrit.
Vaivundamendid
Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised,
kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon-
ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused, võib sõltuvalt geoloogiast ja
koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms).
Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt
koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke
ühendava tala materjalina kasutatakse kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja
masti asukoha ligipääsetavusest.
Vaivundamentide rostvärgid rajatakse olemasolevale maapinnale võimalikult lähedale. Rostvärkide
peale rajatakse raudbetoonist või terasest postament, mille külge ankurdatakse masti jalg.
Vundamentide rajamine
Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni.
Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib
tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust
tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järeltihenemist. Eriosa
tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus.
Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise.
Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse eriosa tööprojektis.
Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide.
Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud
kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid.
Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks
tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse eriosa tööprojektis, kuna see sõltub
kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle
maapinna vähemalt 30 cm.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 19
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine)
toodud lubatavaid tolerantse.
4.5. Mastiosade kaitsmine põrkepiiretega
Antud köite mastid asetsevad teedest piisaval kaugusel ja põrkepiirete paigaldamine ei ole vajalik.
4.6. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele
Antud köite mastidele on ligipääs tagatud kas olemasolevate teedega või kasutades masti juurde
saamiseks olemasolevat põllumaad.
4.7. Maandus ja potentsiaaliühtlustus
Trassi üldine iseloomustus
Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid, asub valdavalt
maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-6m sügavusel, erandina on maandurina toimivad
vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus sõltub geoloogiast. Pinnase eritakistuse väärtused
jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 50-500Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul
liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi
osana masti r/b- ja vaivundamente.
Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus
ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline
vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate
lähteandmete koond ja selgitused maandussüsteemi rajamiseks on toodud eraldi dokumendis
seletuskirja lisana 10353K2_TP_EL-3-01-002_Seletuskiri-maandus.
Kuna antud liin kulgeb põhilises osas metsades ja põllumaal, on inimeste või koduloomade sagedane
viibimine mastide juures ebatõenäoline ning mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul
piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti, kus mõnele mastile täiendav
puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näha, ei ole.
Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule
eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust
suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle.
Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus
teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile
vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele
juurde.
4.8. Faasijuhtme tüüp, üldine iseloomustus
330 kV õhuliinile on nähtud ette kolm juhet faasis, terasalumiiniumjuhtmetega 402-AL1/52-ST1A.
Osajuhtmed paigaldada kolmnurka omavahelise kaugusega 400 mm. Juhtmed peavad vastama
standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud ja terasalumiiniumjuhtmed peavad
olema määritud vastavalt standardi EN 50182 case 2 kohaselt (määrdeta on ainult välimise kihi
traadid). Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole.
Pikiprofiili koostamisel on arvestatud üldjuhul juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta
keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile
juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast
hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud
tabelis 10353K2_TP_EL3-7-05-01-001_Faasijuhtme-tehn.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 20
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
4.9. OPGW
OPGW lahendused on täpsustatud tehnilises projektis.
330 kV õhuliinile paigaldatakse 2x48-kiulist Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga
piksekaitsetrossi. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud
vastab kehtivale standardile ITU-T G.652D LL.
Täpsem trossi paigalduse skeem on toodud 10353K2_TP_EN-5-01-002_Optika-üldskeem.
4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud
Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV.
Erandina kasutada ristumisel Rail Balticuga piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta.
330kV liini kandekettides tuleb kasutada 160 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt
standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva
analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 210 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid
vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372.
Vastavalt Elering AS erinõuetele tuleb kasutada lõhestatud juhtmete korral ainult kahe osajuhtme
vahelisi pooljäikasid täismetall distantshoidikuid. Kolme osajuhtmega faasijuhtmetes kasutatakse
distantshoidikuid kolmese grupina, kus nende omavaheline samm on 5 m.
Liinile monteerida linnutõkkeluuad 330 kV kandekettide kohale.
Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuete peatükis toodud standarditest ja Elering AS 700
seeria tehnilistest nõuetest.
5. Demontaaži tööd
Käesoleva köite mahus hõlmavad demontaažitööd ümberehitatavat liiniosa. Demonteeritavad mahud
esitatakse eraldi tabelis.
Liinijuhtmed ja piksekaitsetross
Haritaval maal ja lihtsasti ligipääsetaval metsaalal demonteeritakse esmalt juhtmed koos
isolaatorkettidega. Juhtmed lastakse koos isolaatorkettidega alla, klemmid, isolaatorid ja
vibratsioonisummutid eraldatakse juhtmelt ning juhe keritakse mööda maad kokku. Ristmeväljade
demonteerimisel klemmitakse juhe vajadusel rullikutele ja keritakse maha. Soistel ja pehme pinnasega
metsaaladel, kus mastidele ligipääs on keeruline, kukutatakse juhtmed ja isolaatorid koos mastiga
maha ning purunenud isolaatorid korjatakse maapinnalt kokku.
Kohtades, kus on ristumised teede ja ristuvate objektidega, tuleb juhtmete langemine ristuvatele
objektidele tõkestada turvaväravatega või kasutada juhtmete demonteerimiseks trossi ja abinööri,
millega tõmmata juhe eelnevalt üle ristuvate objektide. Seejuures demonteeritav juhe ei tohi puutuda
ega lasta kukkuda ristuvatele objektidele. Peale juhtme eemaldamist vabastada nöör ja kerida kokku.
Tänavate ristumise likvideerimisel kasutada juhtmete eemaldamiseks eelkirjeldatud lahendust.
Abitrosside ja pilootnööri kasutamisel on tänavaliikluse sulgemine vajalik ainult peale juhtmete
demonteerimist üheks korraks abinööri allalaskmise hetkeks, lühiajaliselt. Kõikide teedega ja ristuvate
objektide loetelu on toodud mastide tabelis.
Mastid
Demonteerimisele kuuluvad antud projekti alaga piiritletud mastid. Demonteerimisel kasutada järgmist
tehnoloogiat.
Mastid kukutatakse maapinnale. Kui masti kukutamiseks ei ole piisavalt ruumi, siis tõstetakse see
maha kraanaga.
Vabaltseisva betoonmasti kukutamiseks kaevatakse üks külg lahti ja tagumiselt küljelt ekskavaatoriga
lükates kukub mast soovitud suunda ümber. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 21
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda
vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Betoonmastide traaversid eraldada masti tüvest ning utiliseerida.
Vabaltseisvate terassõrestikmastide langetamiseks lõigatakse masti tagumiste jalgade vöövinklid läbi
ja tõmmatakse mast trossi abil pikali.
Vundamendid
Metallsõrestikmastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest.
Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse.
Masti, mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub
kõrgel kupitsal (üle 0,8m), tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete
töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt
jäätmekäitlusseadusele.
Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber
vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades, kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine,
on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks, saavutamaks mastialusele
platsile ühtlase pinna. Taastamise kohta on toodud info eraldi peatükis.
Isolaatorid
Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud
utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis.
Demontaaž ja jäätmete käitlemine
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest.
Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud
asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis.
Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada
jäätmeseaduse nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud
ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadijupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse
või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas.
Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana
registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda
vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav
jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.
Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja
transportida jäätmekäitluskohta.
Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku
osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale
jäätmekäitlejale.
6. Raadamine
Tööde mahus on koostatud uuele liinilõigule, kohtades, kus liinitrass asub eramaadel metsas,
METSAEKSPERT OÜ poolt raadamistööde mahud kinnistute kaupa, mis hõlmab vajalikku
takseeriseloomustust, hindamist tulumeetodil ja kasvava metsa prognoositavat sortimentatsiooni ja
müügitulu eeldatavas puistu lageraiet lubavas vanuses.
Enne ehitustegevuse algust tuleb teavitada maaomanikke neid puudutavast trassilaiendustööde
läbiviimisest. Lisaks tuleb teostada eelnev metsa märgistus, võsa- ja trassilaiendustööd ettenähtud
mahtudele vastavalt.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 22
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
7. Mastide tähistamine
Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele
tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja masti number. Mastide
numbrid vastavalt numeratsiooni skeemile.
Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite
suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised
mastide teepoolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele
küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata
kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise
tõlgendamist.
Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide
tähistamine“.
8. Nõuded töövõtule ja töövõtjale
Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat
registreeringut majandustegevuste registris.
Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid
normdokumente niivõrd, kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale
üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad
olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema
varustatud vajalike sertifikaatidega ja materjalide passidega.
Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded
moodustavad üksteist täiendades tervikliku objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse
ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda
täiendavaid selgitusi.
Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine:
• Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed;
• Projekti seletuskiri;
• joonised;
Tööde mahtu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused.
Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli.
Vastuvõtul kuuluvad esitamisele:
• elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid;
• maandustakistuse mõõtmine;
• potentsiaaliühtlustusahelate kontroll;
• kaetud tööde aktid ja teostusjoonised:
o maandusseadme kohta;
o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta;
o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta;
o masti metalli ja paigalduse kohta;
• teostusjoonised, mis hõlmab:
projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit.
Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistega objekti
vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Eleringi Kiisa piirkonna õhuliinide L504, L505, L506,
Tööprojekt
L357, L017/L185, L180/L181, L183/L184, L086,
10353K2
L182, L206 ümberehitus Lk 23
Ver 1 -
K2 Kiisa L506, L357 330kV õhuliinid
18.02.2022
Üldosa seletuskiri
Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik
märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele
olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste
nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest
vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse
üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal.
Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised
on koostanud.
Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi juhul, kui Eleringil vastav dokument varasemalt puudub.
Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid:
• kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord;
• süsteemide lühikirjeldus;
• hooldusgraafik;
• süsteemide hoolduseks vajalik info.
Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate
seadmetega.
Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.
Faili nimi: 10353K2_TP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L506,L357.docxL506-L357
Ehitusluba nr 2212271/06553 (eelnõu)
Kuupäev 09.03.2022
Ehitustegevuse liik
Püstitamine, rajamine, paigaldamine,Rajatis,50 kV ja kõrgema pingega õhuliin, vee- või maakaabelliin ja selle
juurde kuuluv alajaam
Ehitusloa väljastaja Saku Vallavalitsus 75019738
TEADUSE 1, SAKU ALEVIK, HARJU MAAKOND, 75501
Telefon 671 2431 , e-post
[email protected]
ANNE KADAJA EHITUSSPETSIALIST
Seotud dokumendi andmed
Liik Ehitusloa taotlus
Number 2211271/07324
Kuupäev 07.03.2022
Ehitise andmed
Ehitisregistri kood 221387511
Ehitise nimetus Eleringi Kiisa piirkonna 330 kV õhuliinide L506,
L357 ümberehitus
Ehitise asukoht
Ehitise koha-aadress
Harju maakond, Saku vald
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
71814:001:0192 Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Uuskami
71814:001:0224 Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Kivi-Lillemäe
71814:001:0137 Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Aksli
Ehitise koordinaadid
X Y X Y X Y
1. 6567105.24 540776.87 2. 6567132.07 540916.29 3. 6567030.94 541087.81
4. 6567191.90 540702.51 5. 6567223.80 540859.44 6. 6567104.30 541061.99
Ehitise tehnilised andmed
Kõrgus (m) 45
1/3 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2212271/06553 (eelnõu), 09.03.2022
Kood Kasutamise otstarve Eluruumide pind Mitteeluruumide
(m²) pind (m²)
22142 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin
KOKKU (m²)
Elektrisüsteemi liik puudub
Veevarustuse liik puudub
Kanalisatsiooni liik puudub
Soojusvarustuse liik puudub
Soojusallikas puudub
Energiaallikas puudub
Ventilatsiooni liik puudub
Jahutussüsteemi liik puudub
Võrgu- või mahutigaasi olemasolu puudub
Konstruktsioonid ja materjalid
Vundamendi liik vaivundament, seenvundament
Kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjal metall
Välisseina välisviimistluse materjal puudub
Välisseina liik puudub
Katuste ja katuselagede kandva osa materjal puudub
Vahelagede kandva osa materjal puudub
Katusekatte materjal puudub
Esitatavad dokumendid
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Ehitusloa_taotlu
s_Nr_2211271/0
7324_Koondvaa Ehitusloa taotlus 2211271/07324
de.pdf 07.03.2022
Eleringi Kiisa
piirkonna
õhuliinide L504,
L505, L506,
L357,
L017/L185,
L180/L181,
L183/L184,
L086, L182,
L206 10353K2_TP_Ki LEONHARD
ümberehitus isa-v01.asice Ehitusprojekt 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_E
L-7-02-
001_Ristumise- Fail konteinerist LEONHARD
uldjoonis.pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-0-01-
001_Tiitelleht.pd Fail konteinerist LEONHARD
f 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-0-02-
001_Dok- Fail konteinerist LEONHARD
loetelu.pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
2/3 Allkiri ____________________
Ehitusluba nr 2212271/06553 (eelnõu), 09.03.2022
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
10353K2_TP_A
A-2-01-
001_Koosk- Fail konteinerist LEONHARD
koondtabel.pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-2-02-
001_PTA-KK.pdf Fail konteinerist LEONHARD
10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-2-03-
001_Telia- Fail konteinerist LEONHARD
KK.pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-2-04-
001_ELV-KK.pdf Fail konteinerist LEONHARD
10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-3-01-
001_Seletuskiri. Fail konteinerist LEONHARD
pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
A-3-02-
001_Tehn-
lahteandmed.pdf Fail konteinerist LEONHARD
10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
S-4-01-
001_Asendiplaa Fail konteinerist LEONHARD
n.dwg 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_A
S-4-01-
001_Asendiplaa Fail konteinerist LEONHARD
n.pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_E
L-5-01-
001_Profiil-
110kV-L357.pdf Fail konteinerist LEONHARD
10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_E
L-5-02-
001_Profiil-
110kV-L506.pdf Fail konteinerist LEONHARD
10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
10353K2_TP_E
L-7-01-
001_Mastide- Fail konteinerist LEONHARD
joonised.pdf 10353K2 07.03.2022 WEISS OÜ
3/3 Allkiri ____________________