Üldkäskkiri

KINNITATUD LISA 11 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. MÕISTED ............................................................................................................................................... 3 3. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ....................................................... 3 4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED..................................... 3 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED................................................................................. 4 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 7. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 8. TULEOHUTUS ........................................................................................................................................ 6 LISA 11.1 Kaitseväe Keskpolügooni laske- ja väljaõppealade kirjeldused .................................................. 7 LISA 11.2 Kaitseväe Keskpolügoni üldplaan ja tähistus............................................................................ 12 LISA 11.3 Kaitseväe Keskpolügooni liikumispiiranguga alad .................................................................... 13 LISA 11.4 Kaitseväe Keskpolügooni tegevuspiiranguga alad.................................................................... 14 LISA 11.5 HV kasutamise registreerimisvorm .......................................................................................... 15 LISA 11.6 Jäätmete sorteerimisjuhend..................................................................................................... 17 LISA 11.7 Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnaku kasutusjuhend .................................................... 19 LISA 11.7.1 Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt.......................... 23 LISA 11.7.2 Taotlus üksuse sissepääsuks Kaitseväe Keskpolügooni administratiivalale .......................... 24 LISA 11.7.3 Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnaku skeem............................................................... 25 LISA 11.8 Kaitseväe Keskpolügooni RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri ............................... 26 LISA 11.8.1 Kaitseväe Keskpolügooni RB ala skeem................................................................................. 27 LISA 11.8.2 Kaitseväe Keskpolügooni RB 300 m lasketiiru ohuala…………………… …………………………….…….28 LISA 11.8.3 Kaitseväe Keskpolügooni RB 600 m lasketiiru ohuala………………………………….…….……………….29 LISA 11.9 Kaitseväe Keskpolügooni STL1 300 m ja 1500 m lasketiirude kasutuseeskiri .......................... 30 LISA 11.10 Kaitseväe Keskpolügooni tankipesula kasutusjuhend ............................................................ 32 LISA 11.10.1 Kaitseväe Keskpolügooni tankipesula kasutamine.............................................................. 34 LISA 11.10.2 Kaitseväe Keskpolügooni tankipesula skeem ...................................................................... 35 LISA 11.11 Kaitseväe Keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala kasutuseeskiri (LVA) ...... 36 LISA 11.11.1 Kaitseväe Keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala skeem ......................... 39 LISA 11.11.2 Laskemaja pealt vaade ........................................................................................................ 40 LISA 11.11.3 Laskemaja külgvaade ........................................................................................................... 41 LISA 11.11.4 Linnavõitlus treeningrajatise korruse vaade ....................................................................... 43 LISA 11.11.5 Linnavõitlus treeningrajatise küljevaade 1 .......................................................................... 44 LISA 11.6 Linnavõitlus treeningrajatise küljevaade 2 ............................................................................... 45 LISA 11.11.7 Granaadiheitja rajatise korruse plaan ja kõrvalt vaade....................................................... 46 LISA 11.11.8 Granaadiheitja treening rajatise korruse ja küljevaate plaan ............................................. 47 LISA 11.11.9 KVKP laskemaja ja treeningrajatiste asukoht ...................................................................... 45 2/47 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kaitseväe Keskpolügooni kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks Kaitseväe Keskpolügooni üldise kasutamise korra. 1.2. Kaitseväe Keskpolügooni (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Kuusalu vallas Harju maakonna. Harjutusvälja pindala on 11 951 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 11.2. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobril 2001 korraldusega nr 713 „Kaitseväe Keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“. 1.5. HV-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5326 4560; e-post: [email protected] ; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-keskpolugoon. 2. MÕISTED 2.1. tagavall – maapind, mis tõuseb vahetult märklaudade taga, moodustades valli, mille eesmärgiks on kinni püüda otsesed lasud, mis jäävad laskuri lubatud veamarginaali piiridesse ning vältida esimesest tabamispunktist põrkuva rikošeti ohtu; 2.2. kuulipüüdja – väljaehitatud rajatis märklaudade taga, mille eesmärgiks on kinni püüda kuulid ning vähendada rikošetiohtu; 2.3. ohuala – ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik; 2.4. sihtmärkide positsioonid – ala, kus on ettevalmistatud tingimused tõusvate ja statsionaarsete sihtmärkide paigutamiseks. 3. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3.1. HV õhuohuala on 4400 m maapinnast. 3.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 11.1. 3.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 11.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. 3.4. HV-ja laiendatud ohuala kasutamisel tuleb esitada kolm kuud varem taotlus selle kasutamiseks. Laiendatud ohuala on lubatud kasutada 90 päeval aastas. 4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 3/47 4.1. Viib igal hommikul HV-ja personalile läbi ohutusnõupidamise ning määrab väljaõppe toetamiseks meeskonna; 4.2. õhk.-.maa laskmiste korral määrab ühe ohutusspetsilisti laskmiste läbiviimise meeskonda; 4.3. väljastab olemasolul harjutuse läbiviijale raadiojaama. 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 5.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: 5.1.1. teeninduslinnaku kasutamisel, mis on administratiivala, esitama 5 tööpäeva enne väljaõppe - ürituse algust taotluse (vt lisa 11.7.2) vajaminevate andmetega isikute ja sõidukite tuvastamiseks; 5.1.2. välja panema tõkestajad tõkestuspunktidesse (vt lisa 11.2) laskmiste päeval hiljemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm tundi enne laskmiste algust ning hoidma need mehitatuna, kuni kasutatud maa-alade koristustööde lõpuni. Tõkestuskohtade täpsed asukohad tuleb kooskõlastada harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistiga; 5.1.3. saama loa harjutuse läbiviimiseks ohutuse vanemspetsilistilt, et signaalmastidesse on heisatud vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust ja langetatud pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist, päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled ning harjutusväljale viivad teed on suletud. 5.1.4. peale harjutuse lõppu kandma ette harjutuse lõppemisest ja andma ala ohutuse vanemspetsialistile üle. 6. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 6.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) HV-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 6.1.1. Põhja Päästekeskust; 6.1.2. Tapa vallavalitsust; 6.1.3. Kuusalu vallavalitsust; 6.1.4. Anija vallavalitsust; 6.1.5. Kadrina vallavalitsust; 6.1.6. Päästeameti demineerimiskeskust; 6.1.7. Põhja - Eesti pommigruppi; 6.1.8. Eesti Geoloogiateenistust; 6.1.9. Riigimetsa Majandamise Keskust. 6.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral kell 06.00 hommikul, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega (vt lisa 11.2). Kõrvaliste isikute avastamisel ohualal võib harjutuse läbiviija ise kodaniku välja saata. Kui kõrvaline isik ei allu korraldustele, siis tuleb kutsuda politsei ja edastada info ohutuse vanemspetsialistile. Raketibaas 1, Raketibaas 2 (edaspidi RB1,RB2) ja Suru lasketiir (edaspidi STL1)alal asuvate lasketiirude tõkestamine on reguleeritud lasketiirude kasutuseeskirjades (vt lisa 11.9) 6.3. Signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt vähemalt kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem kui kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus tutvuda HV-ja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 4/47 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Keskkonnakaitselised piirangud harjutusväljal liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisades 11.3 ja 11.4. 7.2. Lisaks tuleb harjutusvälja tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivast õigusaktidest kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 7.3. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist teavitab harjutusvälja kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 7.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 7.4.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal tohib sõidukite ja maastikusõidukitega sõita vaid teedel. Väljaspool teid võib riigikaitseks vajalikke tegevusi kavandada vaid Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 7.4.2. Harjutusväljale ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Jussi sihtkaitsevöönd, kus on lubatud kuni 30 inimesega väljaõpe. Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul võib inimeste arvu väljaõppel suurendada. 7.4.3. Alal asub 2 püsielupaika, mille sihtkaitsevööndis õppuste tegemine on keelatud. 7.4.3.1. Liikumispiiranguga aladel on igasugune liikumine keelatud 1. veebruarist kuni 30. juunini. Muul ajal on sõidukiga liikumine lubatud vaid olemasolevatel teedel ja radadel. Maastikusõidukiga sõitmine on keelatud. 7.4.4. Ohepalu looduskaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool selleks ettenähtud teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 7.4.5. Alale ulatub Ohepalu looduskaitseala Sakssaare piiranguvöönd, kus on lubatud ettevalmistatud ja tähistatud kohas kuni 50 osalejaga õppuse korraldamine, suurema arvu inimeste korral või ettevalmistamata ja tähistamata kohas tuleb selleks taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 7.4.6. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Valgejõel, Läsna jõel, Soodla jõel, Pikkojal ja Pakasjärvel 100 meetrit, Pala ojal, Leppojal, Kõnnu ojal, Nõmmojal ja Väike-Pakasjärvel 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 7.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele: 7.5.1. Alal asuvate püsielupaikade sihtkaitsevööndis on telkimine, lõkketegemine ja õppuse korraldamine keelatud. 7.5.2. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealadel, piiranguvööndites (sh kalda piiranguvööndites) ning püsielupaikades on lubatud üksnes kohtades, mille Keskkonnaamet on ette valmistanud ja tähistanud. Teistes kohtades telkimiseks või lõkke tegemiseks tuleb saada Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 7.5.3. Harjutusväljal on mitme liigi registreeritud elupaigad, kus liikide pesitsusaegadel ei tohi teostada raieid, väljaõpet ja muid sarnaseid häirivaid tegevusi. 5/47 7.5.4. Kõikidel harjutusvälja ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 meetrit, kus on keelatud: 7.5.4.1. puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. 7.5.4.2. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 7.5.5. Harjutusvälja läbib Valgejõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaametilt kirjalik nõusolek. 7.5.6. Harjutusväljal asuvad Pakasjärve, Väike-Pakasjärve ning Pikkoja alamjooksu hoiualad, nendes veekogudes (sh kallastel) läbiviidavad tegevused ei tohi veekogu või selle seisundit muuta. 7.5.7. Harjutuse ajaks tuleb tankivanni kasutamisel ja jõe ületamisel võimalike õlilekete esinemise riskide maandamiseks paigaldada harjutusest allavoolu ujuvpoom, mille eest vastutab harjutusvälja vanemspetsialist. 7.5.8. Harjutusväljal ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku. 7.6. Üldised keskkonnakaitselised nõuded: 7.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi (lisa 11.6) järgi. 7.6.2. Juhul kui tankitõrjerakettide laskmisel jääb jäätmetena alles looduslikku kiirgusfooni ületav deformeerunud metallosa, siis antakse see üle harjutusvälja vastutavale. Vastutav isik viib läbi instruktaaži laskmiste läbiviijatele ja jagab välja vahendid radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks. Tekkinud radioaktiivsed jäätmed tuleb kokku koguda harjutust läbiviiva meeskonna poolt ning anda üle harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile. 8. TULEOHUTUS 8.1. Võimalusel tagab ohutuse vanemspetsialist tuleohtlikul ajal tuletõrjeauto ja tuletõrjemeeskonna kohaloleku. Võimaluse puudumisel tuleb osapooltel kokku leppida tuletõrjevõimekuse tagamises. 6/47  LISA 11.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaitseväe Keskpolügooni laske- ja väljaõppealade kirjeldused 1.1. Pala- laskeväli 1 (PL1)- Laskmiste põhisuund Dir 58–00. Alast voolab läbi Pala oja. Sihtmärke ei tohi püstitada Pala ojale lähemale kui 50 m. Eeltingimus laskmiste läbiviimisel on, et õhk-maa operatsioonideks kasutatav vaatlustorn ei jääks tulekoonusesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.1.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliibriline laskemoon; 1.1.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.1.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.1.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.1.7. lahinglaskeharjutused kuni kompaniisuuruse üksusega; 1.1.8. laskeväljal paiknevatelt laskepositsioonidelt võib lasta tankitõrje lahingumoonaga juhul, kui sihtmärgid paiknevad SM2 alal; 1.1.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.2. Pala laskeväli 2 (PL2)- Laskmiste põhisuund Dir 61–00. Alast voolab läbi Pala oja. Sihtmärke ei tohi püstitada Pala ojale lähemale kui 50 m. Eeltingimus laskmiste läbiviimisel on, et õhk- maaoperatsioonideks kasutatav vaatlustorn ei jääks tulekoonusesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56 - 9 mm; 1.2.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.2.3. tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline ja harjutusmoon; 1.2.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.2.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.2.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.2.7. lahinglaskeharjutsed kuni kompanii suuruse üksusega; 1.2.8. laskeväljal paiknevatelt laskepositsioonidelt võib lasta tankitõrje lahingumoonaga juhul, kui sihtmärgid paiknevad SM2 alal; 1.2.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.3. Kukepalu laskeväli (KL1)- Laskmiste põhisuund Dir 37–00. Alast voolab läbi Valgejõgi. Sihtmärke ei tohi püstitada Valgejõele lähemale kui 100 m. Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56 - 9 mm; 1.3.2. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR), kui kasutatakse LOA on lubatud lasta 12,7 mm täisvõimsusega; 1.3.3. tankitõrje granaadiheitja alakaliibriline ja -harjutusmoon; 1.3.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv; 1.3.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.3.6. miinipilduja ja haubitsa tulepositsioonid; 1.3.7. alal saab läbi viia kuni rühma tasemel lahinglaskmisi. 7/47 1.4. Pioneeri 1 (P1)- ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. veetõkete ületamine ja läbimine; 1.4.2. erinevate materjalide lõhkamisetööd v.a demineerimistööd. Lõhkeaine koguse piirang 2 kg; 1.4.3. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.4.4. kraavide ületamine; 1.4.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.4.6. taktikaharjutused. 1.5. Pioneeri 2 (P2)- Ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid 1.5.1. veetõkete ületamine ( peab paigaldama reostustõrje poomi); 1.5.2. erinevate materjalide lõhkamisetööd v.a demineerimistööd. Lõhkeaine koguse piirang pinnapealse lõhkamise puhul kuni 100 kg, pinnases kuni 500 kg, lõhke tiigil jää- ja veealune lõhkamine kuni 10 kg vastavalt arvutustele. 1.5.3. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.5.4. kraavide ületamine; 1.5.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.5.6. taktikaharjutused. 1.6. Pioneeri 3 (P3) Ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse kaldakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. veetõkke ületamine ( peab paigaldama reostustõrje poomi); 1.6.2. Erinevate materjalide lõhkamise ja lahingumoona demineerimise õppekoht. Lõhkeaine koguse piirang pinnapealse lõhkamise puhul kuni 100 kg ja pinnases kuni 500 kg. Demineerimisel kogulaeng kuni 75 kg; 1.6.3. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.6.4. kraavide ületamine; 1.6.5. miiniväljade ja mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.6.6. taktikaharjutused. 1.7. UXO ala 1 (UXO1)- UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht. Lisaks lahinglaskmistele lõhkamis- ja demineerimistööd. Kuival ajal suur tuleoht. Ala kasutatakse kaudtulerelvade ja õhk-maa sihtmärgialana. Lubatud tegevused/vahendid: 1.7.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.7.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.7.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 1.7.4. 23 mm õhutõrjekahur (nii õhk kui ka maasihtmärke), v.a lõhkev laskemoon; 1.7.5. 40 mm granaadiheiterelvad; 1.7.6. kaudtulerelvad; 1.7.7. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.8. UXO ala 2 (UXO2)- UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht. Ala kasutatakse kaudtulerelvade ja õhk- maa sihtmärgialana Lubatud tegevused/vahendid: 1.8.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.8.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.8.3. tankitõrjerelvad (granaadiheitjad ja raketid); 8/47 1.8.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.8.5. kaudtulerelvad; 1.8.6. õhk-maa sihtmärgiala – helikopterite ja lennukite laskmised; 1.8.7. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.9. Konisti laseväli (KLV). Lubatud tegevused/vahendid: 1.9.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.9.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.9.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.9.4. 23 mm õhutõrjekahur, v.a lõhkev laskemoon; 1.9.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.9.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.9.7. lahinglaskmised: kuni kompanii lahinglaskmised; 1.9.8. ala saab kasutada lõhkamiseks ( ainult ohutuse vanemspetsialisti või põhja piirkonna juhi loal); 1.9.9. ala saab kasutada tanki pearelva ja lahingumasinate laskmisteks (ainult harjutusmoon). 1.10. Pikassaare taktikala 1,2 (PT 1,2). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.10.1. taktikaharjutused; 1.10.2. Pikassaare 1 alal haubitsa tulepositsioonid. 1.11. Raketibaas 1 (RB1) - Alal asub 300 m lasketiir (24 laskerada). Laskmiste põhisuund Dir 56–57. Lubatud tegevused/vahendid: 1.11.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.11.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.11.3. lahinglaskmised tuli ja liikumine kuni jaosuurune üksus ( lubatud ainult tiiru osas); 1.11.4. taktikaharjutused; 1.11.5. kaudtulerelvade tulepositsioonid. 1.12. Raketibaas 2 (RB2) - Alal asub 600 m lasketiir. Laskmiste põhisuund Dir 57–00. Ohtlike ainete käitlemisel Valgejõe ääres tuleb arvestada 200 m laiuse keskkonnakaitsetsooniga. Lubatud tegevused/vahendid 1.12.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.12.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.12.3. lahinglaskmised tuli ja liikumine kuni jaosuurune üksus ( lubatud ainult tiiru osas); 1.12.4. taktikaharjutused; 1.12.5. kaudtulerelvade tulepositsioonid. 1.13. Raketibaas 3,4 (RB 3,4). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.13.1. (RB4 alas) C-IED õppetegevus (õpperajal); 1.13.2. taktikaharjutused; 1.13.3. RB 3 alal käsigranaadi viskeala. 1.14. Suru laskeväli (STL1) - 300 m lasketiir ja 1500 m snaipri ja raskekuulipilduja laskepaik. Laskmise põhisuund Dir 26–50. Laskepaiga laius 200 m. Lubatud tegevused/ vahendid: 1.14.1. 300 m lasketiir: 1.14.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.14.1.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (kuni 9 mm); 9/47 1.14.1.3. taktikaharjutused; 1.14.1.4. teatud positsioonidelt on võimalik lasta kuni 400 m distantsilt. 1.14.2. 1500 m lasketiir: 1.14.2.1. käsitulirelvad ja kuulipildujad kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.14.2.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber (kuni 9 mm). 1.15. Suru taktikaala (ST1). Lubatud tegevused/vahendid: 1.15.1. C-IED õppetegevus ( õpperajal); 1.15.1.1. lubatud ainult harjutusmoon; 1.15.2. taktikaharjutused; 1.15.3. ST1 alal käsigranaadi viskeala. 1.16. Kolgu laskeväli (KL 2)- Laskmise põhisuund Dir 63–50. Lubatud tegevused/vahendid: 1.16.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.16.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.16.3. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.16.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv (7,62 mm); 1.16.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.16.6. Kaudtulerelvade tulepositsioonid; 1.16.7. alal saab läbi viia lahinglaskmisi kuni rühma tasemel, arvestades laskmiste põhisuunda; 1.16.8. jalaväe lahingumasina pearelv, ainult harjutusmoon; 1.16.9. KLV2 alal käsigranaadi viskeala. 1.17. Eigu laskeväli (EL1) - Laskmise põhisuund Dir 48–00. Lubatud tegevused/vahendid: 1.17.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.17.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.17.3. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.17.4. 23 mm õhutõrjekahuri abirelv (7,62 mm); 1.17.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat; 1.17.6. miinipilduja tulepositsioonid; 1.17.7. alal saab läbi viia lahinglaskmisi kuni rühma tasemel, arvestades laskmiste põhisuunda; 1.17.8. ELV1 alal käsigranaadi viskeala. 1.18. Põhja laskeväli (PLV1). Lubatud tegevused/vahendid: 1.18.1. käsitulirelvad kaliibriga 5,56–9,0 mm; 1.18.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.18.3. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.18.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult treeninggranaadid (laenguta moon); 1.18.5. 23 mm õhutõrjekahur, mittelõhkeva moonaga maasihtmärkide pihta; 1.18.6. kaudtulerelvade tulepositsioonid; 1.18.7. jalaväe lahingumasina ja tanki pearelv, ainult harjutusmoon; 1.18.8. PLV1 alal käsigranaadi viskeala. 1.19. Laskemaja ja linnavõitluselementide ala (LVA). Lubatud tegevused/ vahendid: 1.19.1. Laskemaja. 1.19.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm; 10/47 1.19.1.2. harjutusmoon. 1.19.2. Granaadiheitja treeningrajatis. 1.19.2.1. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon (laenguta moon); 1.19.2.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm 1.19.2.3. harjutusmoon. 1.19.3. Linnavõitluselementide treeningrajatis. 1.19.3.1 taktikaharjutused; 1.19.3.2 harjutusmoon. 1.20. Kongi käsigranaadi viskeala (KG3) Lubatud tegevused/vahendid 1.20.1. käsigranaadi viskeharjutused; 1.20.2. taktikaharjutused. 1.21. Rabasaare linnavõitluslinnak (RLVL) - Olemasolevatesse hoonetesse on sisenemine keelatud! Hooned on varisemisohtlikud. Lubatud tegevused/vahendid: 1.21.1. taktikaharjutused. 1.22. Lääne poolne laiendatud ohuala (LLOA)- Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine HV-ja välispiirist. 1.23. Ida poolne laiendatud ohuala (ILOA)- Laskeväljadelt lastes on lubatud relvasüsteemide ohuala väljumine keskpolügooni välispiirist. 11/47  LISA 11.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. Kaitseväe Keskpolügoni üldplaan ja tähistus 12/47  LISA 11.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. Kaitseväe Keskpolügooni liikumispiiranguga alad 13/47  LISA 11.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 3. Kaitseväe Keskpolügooni tegevuspiiranguga alad 14/47  LISA 11.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm KAITSEVÄE KESKPOLÜGOON MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe Keskpolügooni kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Üksus Kasutatav harjutusala(d) Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Eigu laskeväli (EL1) Raketibaas 1 (RB1) Tehnika Maa-alal väljastatud Kukepalu laskeväli (KL1) Raketibaas 2 (RB2) Buss Treppsein Pala laskeväli 1 (PL1) Raketibaas 3 (RB3) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Pala laskeväli 2 (PL2) Raketibaas 4 (RB4) Maastur Sein Pikasaare 1 (PT1) Uxo ala 1 (UXO1) Veoauto Täiskuju alus Harjutuse algus Pikasaare 2 (PT2) Uxo ala 2 (UXO2) Soomustransportöör Soomuk otsevaates Pioneeri 1 (P1) Konisti laskeväli (KLV) Lahingumasin Soomuk külgvaates Harjutuse lõpp Pioneeri 2 (P2) Suru lasketiir (STL1) Tank Muu Pioneeri 3 (P3) Suru taktikaala (ST1) Helikopter Põhja laskeväli (PLV1) Kolgu laskeväli (KL2) Muu Võti Kongi käsigranaadi viskeala (KG3) Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Kasutatud Kasutatud laskemoona Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Väljastatud vahendite tagastamine laskemoona/lõhkeaine kogus jäägid Treppsein Täiskuju alus Aukudega sein Soomuk otsevaates Sein Soomuk külgvaates Võti Muu 15/39  Maa-ala ja vahendite vastuvõtmisel esinenud puudused: Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 16/39  LISA 11.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Käesolev juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV-ja kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. Määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. katkised esemed; 1.1.10. alles jäänud toit. 1.2. Papp ja paber: 1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid. 1.3. Pandipakend: 1.3.1. Vee, karastusjoogi jms joogi plastmass-, klaas- ja metallpakend, millel on vastav märgend. 1.4. Pakend (kõik järgnev peab olema puhas): 1.4.1. jogurti- ja võitopsid; 1.4.2. õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; 1.4.3. plastnõud ja karbid; 1.4.4. kilekotid ja pakkekile; 1.4.5. muud plastpakendid; 1.4.6. kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid. 1.5. Puit: 1.5.1. puitkastid; 1.5.2. euroalused; 1.5.3. oksad. 1.6. Plastik: 1.6.1. plastikust alused; 1.6.2. sihtmärgid; 1.6.3. laskemoonast järelejäänud plastmaterjalid. 1.7. Metall: 1.7.1. Metall, mis ei ole laskemoonast järelejäänud materjal (auto vrakk jne). 17/39 1.8. Radioaktiivsed jäätmed: 1.8.1. Tankitõrjeraketi radioaktiivne osa. 1.9. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.9.1. vasest hülsid; 1.9.2. messingist hülsid; 1.9.3. muu metall; 1.9.4. mittemetall; 1.9.5. tankitõrje raketi metallosa. 2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 4. Väljaõppe käigus tekkinud tavapärasest rohkema koguse segaolmejäätmete üleandmiseks teeninduslinnakusse tuleb vähemalt 14 päeva enne õppuse algust teavitada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti. 5. Üksused on kohustatud kinni pidama käesoleva juhendiga kehtestatud korrast. 18/39  LISA 11.7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 1. Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnaku kasutusjuhend 1.1. Teeninduslinnak on rajatud harjutusväljal harjutusi läbiviivatele üksustele majutus-, toitlustus- ja hügieenivõimaluste pakkumiseks harjutuse toimumise ajavahemikul. 1.2. Korraga saab teeninduslinnakus harjutusel oleva üksuse poolt kaasa võetud telkidesse majutuda kuni 1000 inimest. Lühiajaliselt võimaldab teeninduslinnak harjutust ettevalmistava isikkoosseisu majutust siseruumides, 12 kohta, eelneval registreerimisel. 1.3. Teeninduslinnaku territooriumile lubab ja sealset tegutsemist korraldab harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist (vt. lisa 11.7.2). 1.4. Teeninduslinnaku territooriumile sisenemine toimub kahest väravast: esimene staabihoone ja töökoja vaheline värav (sõiduauto, jalakäija), tagumine värav (rasketehnika)(vt. lisa 11.7.3). 1.5. Väravate avamist ja sulgemist korraldab teeninduslinnaku valvemeeskond ( va. Kui teeninduslinnakut kasutav üksus paneb välja oma pääsla meeskonna). 2. Teeninduslinnakus pakutavad võimalused on ära toodud teeninduslinnaku skeemil lisa 11.7.3: 2.1. staabihoone: sisaldab õppeklassi 40-le kuulajale, meditsiinilise teenindamise ruume harjutava üksuse meditsiinipersonalile, harjutust ettevalmistavale isikkoosseisule majutusruum 12 magamiskohaga; 2.2. abihoone: sisaldab pesu-, duši- ja tualettruume; 2.2.1. riiete kuivatamise ruum (10 pesu- ja kuivatusmasinat); 2.2.2. välisöökla (võimalik kasutada väliklassina); 2.2.3. välisööklapoolses otsas on eraldi sissepääsudega ruumid käte ja katelokkide pesemiseks (sisenemine ning väljumine toimub ringliikluse korras). 2.3. telkimisplats: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda 1000 inimest; 2.4. helikopteri maandumisplats asub teeninduslinnaku territooriumi loodeosas; 2.5. teeninduslinnaku vastutava kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle vajalikud võtmed vastavalt taotluses esitatud mahule. 3. Harjutava üksuse ülem määrab teeninduslinnaku vastutava, kes teeninduslinnakusse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad teeninduslinnaku ruumid/alad fikseeritult üleandmise/vastuvõtmise lehel (vt. lisa 11.7.2). 4. Teeninduslinnaku vastutava isiku (allüksuse vastutav) ülesanded on: 4.1. tutvustada oma üksusele teeninduslinnaku kasutusjuhendit ja kontrollida juhendi järgimist; 4.2. korraldada toimkonna määramine, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra ööpäevas ja enne üksuse lahkumist. 19/39 5. Telkimisplatsil asuvaid jaotuskilpe kasutatakse ainult telkide valgustuseks, sidevahendite akude laadimiseks ning sülearvutitele vajaliku elektrivoolu saamiseks. 6. Küttepuude saagimise, lõhkumise koht ning telgiahjude küttejääkide ladustamise koht määratakse ohutuse vanemspetsialist poolt; 7. Parkimine toimub telkimisplatsi ja töökoja vahelisel alal, kus on kolm parklat sõiduautodele ning maasturitele. Teeninduslinnaku territooriumi lääneküljel on eraldi parkla rasketehnikale ( vt. lisa 11.7.3). 8. Jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmete liigiti kogumise juhendile. Vt Kaitseväe keskpolügoni kasutuseekirja lisa 11.6. 9. Teeninduslinnakus on keelatud: 9.1. telkimisplatsil EI TOHI lüüa telgi (antenni) vaiasid sügavamale kui 40 cm; 9.2. telkimisplatsil on kaevamine ( sh. telgi ahjude alused, kaablite matmine); 9.3. transpordivahenditega telkimisplatsile sõitmine; 9.4. transpordivahenditega staabihoone, abihoone ja väliköögi ees olevale kiviparketiga kaetud alale sõitmine; 9.5. teeninduslinnaku haljasalal liikumine transpordivahenditega; 9.6. telkimisplatsi ümbritsevatel teedel hoida transpordivahendeid, v.a ainult veose maha ja peale laadimiseks. Muul ajal hoitakse transpordivahendeid vastavates parklates; 9.7. teeninduslinnaku territooriumil kaevetööde tegemine ning imitatsioonivahendite kasutamine; 9.8. teeninduslinnaku kanalisatsioonisüsteemi valada mistahes kemikaale, nende jääke, kütust, õli ning toidujäätmeid; 9.9. puurkaevu sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftaprodukte; hoiustada ja koguda jäätmeid; mootorsõidukiga liikumine, parkimine; rajada ajutisi ehitisi/telke jms). 10. Teeninduslinnaku kasutaja on kohustatud: 10.1. käituma vastavalt teeninduslinnaku kasutusjuhendile; 10.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, harjutusvälja personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi; 10.3. teeninduslinnakule kuuluva inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile; 10.4. kasutama vett- ja elektrienergiat säästlikult; 10.5. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest; 10.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas; 10.7. kinni pidama distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse heaperemehelikult. 11. Teeninduslinnaku kasutaja vastutus: 11.1. harjutav üksus vastutab täielikult teeninduslinnaku objektide sihipärase kasutamise eest; 11.2. harjutusvälja vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras. 12. Teeninduslinnakus tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida, helistada hädaabinumbrile 112, informeerida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 13. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 14. Tekitatud keskkonnakahjustusest või –avariist tuleb koheselt teavitada harjutusvälja ohutuse vanemspetsilisti ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida keskkonnale tekitatud 20/39 kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (liiv, muld), siis tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke tuleb võimalikult kiiresti peatada ja koguda kokku lekkiv õli nt õlivanni (õlivannide soetamise järgselt) või mõne muu anumaga või kõvakattega pinnasel vastava absorbendiga. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313. 21/39  LISA 11.7.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI TEENINDUSLINNAKU ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. TEENINDUSLINNAKU üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kaitseväe Keskpolügooni kasutuseeskirjadega. Üksus Kasutatavad objektid/ ruumid Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Õppeklass Naiste wc ja pesuruum Tehnika KVKP vahendid Meditsiin Kätepesuruum Buss Joatoru Söögituba Välisöökla Traktor Pesula voolik Osalev koosseis Magala 1 Kateloki pesuruum Maastur Väliköögi voolik Magala 2 Pesu pesemise ruum Veoauto Pesumasinad Harjutuse algus Magala 3 Sõidukite pesula Soomuk Pesukuivatid Riiete kuivatus Sõidukite parkimisala Lahingumasin Pikendusjuhe Harjutuse lõpp Telkimise ala Tank Võti Pesuruum suur Helikopter Muu Pesuruum väike ATV Piirangud teeninduslinnaku ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. TEENINDUSLINNAKU vastuvõtmine pärast harjutust, õppust Teeninduslinnaku ja vahendite vastuvõtmisel Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Purunenud vahendid Väljastatud vahendite tagastamine esinenud puudused: Joatoru Pesukuivatid Pesula voolik Pikendusjuhe Väliköögi voolik Võti Pesumasinad Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 22/39  LISA 11.7.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Taotlus üksuse sissepääsuks Kaitseväe Keskpolügooni administratiivalale 1. Struktuuriüksuse nimetus 2. Sissepääsu ajavahemik (saabumise ja lahkumise kuupäevad) 3. Õppuse kohapealne vastutav (nimi, kontaktandmed, telefon ja e-post) 4. Tegevväelaste arv 5. Ajateenijate arv Sõidukid Mark, mudel Kogus 1. 2. 3. 4. 5. Tabel 3. Taotlus üksuse sissepääsuks Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnakusse 23/39  LISA 11.7.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 1. Kaitseväe Keskpolügooni teeninduslinnaku skeem 24/39  LISA 11.8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaitseväe Keskpolügooni RB 300 m ja 600 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kaitseväe Keskpolügooni 600 m distantsiga täisohualaga ning 300 meetri distantsiga vähendatud ohualaga lahtiste lasketiirude (edaspidi 300 m ja 600 m lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri), määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja keskpolügooni kasutuseeskirjadest. 2. LASKETIIRUDE RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldenurgaga taustavall; 2.1.2. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepurusegu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1–2% soola. 2.2. Laskepositsioonid: 2.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad järgmistel distantsidel: 5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m; 2.2.2. 600 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad järgmistel distantsidel: 5 m, 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 35 m, 50 m, 100 m, 200 m, 300 m, 400 m, 500 mm ja 600 m; 2.2.3. laskepositsioonid on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.4. kõigil laskepositsioonidel on 24 laskerada; 2.2.5. laskerajad on tähistatud rajanumbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24. 3. KASUTUS- ja OHUTUSNÕUDED 3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja eeskirju; 3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi; 3.1.3. 600 m lasketiiru 0–300 m osas on lubatud liikuda ainult jalgsi, 300–600 m osas on lubatud liikuda nii jalgsi kui ka masinatega; 3.1.4. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud. 3.2. Sihtmärkide paigutamine paigalt laskmisel, kui kasutatakse eeskirjas välja toodud ohuala joonist (lisa 11.9.1): 3.2.1. kasutatakse ainul pehmeid sihtmärke; 3.2.2. sihtmärgid paigutatakse vahetult tagavalli ette; 3.2.3. on lubatud lasta seisvaid ja liikuvaid sihtmärke; 3.2.4. on lubatud lasta ainult omal laskerajal olevat sihtmärki v.a 0-100 m ( võib lasta kõrval asuvaid sihtmärke vt lisaks. punkt 3.3); 3.2.5. lasud tõstenurgaga üle 00-70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks. 3.3. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti loal on 300/ 600 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et igale laskeharjutusele joonestatakse vastav ohuala joonis. Laskesuund 25/45  peab jääma tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses. 3.4. Lasketiirudes on keelatud kasutada trasseerivat ja/või lõhkevat laskemoona, v.a trasseerivat laskemoona talvel ja tuleohutase 1 või 2 korral ning TT alakaliibri puhul. 4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU 4.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 4.1.1. kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad; 4.1.2. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad; 4.1.3. siledaraudsed käsitulirelvad; 4.1.4. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületada 4500J. 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 5.1. 300 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega; 5.2. 600 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada kell 06.00 hommikul, kuid mitte hiljem, kui kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega ning tõkestajatega. 26/45  LISA 11.8.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 4. Kaitseväe Keskpolügooni RB alade skeem 27/45  LISA 11.8.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 5. Kaitseväe Keskpolügooni RB 300 m automaadi ja kuulipilduja ohuala 28/47  LISA 11.8.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 6. Kaitseväe Keskpolügooni RB 600 m automaadi ja kuulipilduja ohuala 29/47  LISA 11.9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaitseväe Keskpolügooni STL1 300 m ja 1500 m lasketiirude kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kaitseväe Keskpolügooni 300 m ja 1500 m distantsiga täisohualaga lahtiste lasketiirude (edaspidi 300 m ja 1500 m) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiirude kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja keskpolügooni kasutuseeskirjadest. 2. LASKETIIRUDE RAJATISED 2.1. 300 m tiirus: 2.1.1. Kaitserajatised: 2.1.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge, 34° kaldega taustavall; 2.1.1.2. sihtmärkide taga on kuulipüüdjad, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1–2% soola. 2.1.2. Laskepositsioonid: 2.1.2.1. 300 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad järgmistel distantsidel: 50 m, 100 m, 200 m ja 300 m ja on varustatud raudbetoon aluste ning pinnasest kaitsevalliga. 2.1.2.2. laskepositsioonid on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.1.2.3. kõigil laskepositsioonidel on kuni 150 laskerada; 2.1.2.4. laskerajad on tähistamata. 2.2. 1500 m tiirus: 2.2.1. Laskepositsioonid: 2.2.1.1. 1500 m lasketiiru tähistatud laskepositsioonid asuvad lasketiiru loode nurgas; 2.2.1.2. laskepositsioonid on varustatud tugivallidega; 2.2.1.3. laskepositsioonidel on 2 rada; 2.2.1.4. laskerajad on tähistamata. 2.2.2. Sihtmärgi positsioonid: 2.2.2.1. sihtmärgi positsioonid asuvad tulepositsioonist 100, 200, 300, 400, 500, 600, 700, 800, 900, 1000, 1100 ja 1500 meetri kaugusel ning on varustatud raudbetoon aluste ning pinnasest kaitsevalliga. 2.3. Hooned: 2.3.1. kaks laskemoona jagamise maja; 2.3.2. kaks vaatlustorni; 2.3.3. õppeklass; 2.3.4. sihtmärgiladu; 2.3.5. varjualune. 30/47 3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 3.1. Lasketiirudes peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 3.1.1. lasketiirudes peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid; 3.1.2. 300 m lasketiirus on lubatud liikuda ainult jalgsi; 3.1.3. lasketiirude vallidel liikumine on keelatud; 3.1.4. 300 m tiirus on lubatud lasta seisvaid ja liikuvaid sihtmärke; 3.1.5. on lubatud lasta ainult omal laskerajal olevat sihtmärki v.a 0-100 m ( võib lasta kõrval asuvaid sihtmärki vt lisaks. punkt 3.2); 3.1.6. lasud tõstenurgaga üle 01–50 (8,43°) on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks; 3.1.7. 1500 m tiirus on lubatud lasta ainult selleks ettevalmistatud tulepositsioonidelt. 3.2. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsilisti loal on 300 m lasketiiru lubatud kasutada laskeväljana tingimusel, et igal laskeharjutusel joonestatakse laskmistele vastav ohuala. Laskesuund peab jääma tiirus paiknevale taustavallile. Sihtmärke võib sellisel juhul paigutada kogu lasketiiru ulatuses. 3.3. Lasketiirudes on keelatud kasutada lõhkevat laskemoona. 4. LUBATAVATE RELVADE LOETELU 4.1. Lasketiirudes on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 4.1.1. 300 m tiirus kuni 9 mm kaliibriga püstolid ja püstolkuulipildujad; 4.1.2. 300 m tiirus kuni 7,62 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad; 4.1.3. 300 m tiirus sileraudsed käsitulirelvad; 4.1.4. 300 m tiirus ei tohi relva maksimaalne suudmeenergia ületada 4500 J; 4.1.5. 1500 m tiirus kuni 12,7 mm käsitulirelvad ja kuulipildujad. 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 5.1. 300 m lasketiiru kasutades tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada tõkestajatega vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.2. 1500 m lasketiiru kasutades relvadega kuni 8,6 mm (k.a .388) kaliibriga tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada tõkestajatega vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.3. 1500 m lasketiiru kasutades relvadega üle 8,6 mm kaliibriga tuleb kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestada vähemalt kolm tundi enne ohtliku tegevuse algust kuid mitte hiljem kui 06.00, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 31/47  LISA 11.10 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaitseväe Keskpolügooni tankipesula kasutusjuhend 1. PESULA KASUTAMINE 1.1. Pesula on rajatud harjutusväljal harjutusi läbiviivatele üksustele tankide, soomukite ja veoautode ning maasturite pesemiseks pärast harjutuse toimumist. 1.2. Pesulasse tulekut ning seal tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist ja operaatorid. 1.3. Pesulas on rattapesuvann ja pesemiskohad koos pesukappidega. 1.4. Pesulasse on võimalik siseneda rattapesuvanni poolselt teelt (lisa 11.11.2). Kaitseväe Keskpolügooni linnaku poolt saab pesula parklasse. 1.5. Tankide ja lahingumasinatega võib opereerida ainult betoonpinnal. Asfaldil liikumine on tankide ja lahingumasinatega keelatud. 1.6. Harjutava üksuse ülem määrab kasutamise ajaks vastutava, kes pesulasse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle kasutatavad pesula objektid teeninduslinnaku üleandmise- vastuvõtmise aktiga (lisa 11.8.1). 1.7. Polügooni veebli Ohutuse vanemspetsialisti kaudu korraldatakse ligipääs objektidele ning antakse üle kasutustaotluses esitatud vahendid. 1.8. Vastutava kasutaja ülesanne on korraldada toimkonna määramine, kes koristab kasutatavad objektid enne üksuse lahkumist. 1.9. Parkimine toimub pesulas selleks ette nähtud kohas (lisa 11.11.2). Tankid ja lahingumasinad kasutavad selleks ainult betoonala. Asfaldil parkimine tankide ja lahingumasinatega on keelatud ka sõidukite laadimise ajal. 1.10. Pesulas on keelatud: 1.10.1. haljasalal transpordivahenditega liikuda; 1.10.2. kaevetöid teha ning imitatsioonivahendeid kasutada; 1.10.3. tankide ja lahingumasinatega liikuda ja parkida asfaldil; 1.10.4. valada maha ja tiikidesse mistahes kemikaale, nende jääke, kütust ning õli; 1.10.5. sõita suure hooga läbi rattapesuvanni; 1.10.6. sõita sõidukitega pesuvee settevanni. 1.11. Pesula kasutaja on kohustatud: 1.11.1. inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma operaatorile või ohutuse vanemspetsialistile. 1.11.2. kasutama vett ja elektrienergiat säästlikult; 1.11.3. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h; 1.11.4. kinni pidama Kaitseväe distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varasse heaperemehelikult. 1.12. Pesula kasutaja vastutab täielikult objektide ja vahendite sihipärase kasutamise eest; 32/47 1.13. Tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohutsoonist evakueerida, informeerida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti (kes teavitab tulevalvajate ülemat ja/või helistab hädaabinumbrile 112) ja teeninduslinnaku valvemeeskonda ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 2. PESUPLATSIDE JA –KAPPIDE KASUTUSJUHEND 2.1. Pesukapid on mõeldud kasutamiseks soojal ajal, millal on temperatuur vähemalt +5 kraadi. Vooliku ühendusi (lisa 11.11.1) ei tohi kukutada maha, kuna alumiiniumist „kõrvad“ võivad löögi tagajärjel murduda. 2.2. Vett täis voolikuid ei tohi lohistada mööda maad. Kui voolikusse on tekkinud auk, tuleb selle kasutamine lõpetada ja teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti. Vastasel korral võib voolik lõhkeda. 2.3. Väike immitsus muhvühenduste vahel on normaalne, kuna tihendid võivad aja jooksul lõtvuda. 2.4. Tehnika pesemiseks on mõeldud pesuplatside juures asuvad pesukapid. Kapi lõhkumisest või purunemisest tuleb viivitamatult teavitada operaatorit või ohutuse vanemspetsialisti. 2.5. Pesemisprotsess (lisa 11.11.1): 2.5.1. võtta voolik ja ühendada see ühest otsast joatoruga ning teisest otsast hüdrandiga; 2.5.2. jälgida, et voolik oleks korralikult lahti rullitud ning et seal ei oleks volte ega keerde sees; 2.5.3. jälgida, et joatorul olev must hoob oleks kasutajast eemal (st suletud asendis). Soovitatav on joatoru mõlemad reguleeritavad kettad võimalikult vasakule asendisse keerata; 2.5.4. avada ettevaatlikult hüdrandi kuulkraan. Selleks tuleb püstine punane kang alla tõmmata. Soovitatav on alguses tõmmata kang 45 kraadi alla, kui voolik on täitunud, avada kraan täielikult. Vastasel korral võib vee surve lüüa vooliku käest; 2.5.5. kui voolik on veega täitunud, võib avada ettevaatlikult joatoru. Selleks tuleb joatorul olevat musta hooba tõmmata taha (kasutaja poole); 2.5.6. joatoru esimese kettaga saab reguleerida pesemisviisi (laiast joast kitsa tugeva joani). Kõige vasakpoolne asend teeb pika, tugeva joa, kõige parempoolsem asend laia ja tiheda veejoa. Tagumine ketas reguleerib vee tugevust, 50 on kõige nõrgem, flush asend kõige tugevam. Mehhanismide pesuks on soovitav kasutada 100-flush asendeid; 2.5.7. pesu lõppedes, tuleb sulgeda joatoru hoob (lükates seda kasutajast eemale), tagumine ketas keerata asendisse 50. Seejärel sulgeda kuulkraan. Jälgida tuleb, et punane hoob oleks kindlalt suletud, muidu jäävad pumbad tööle. Ühendada voolik lahti joatorust ja hüdrandist. Joatoru tuleb panna pesukapi riiulile. Voolik tuleb tühjenda veest, keerata rulli ja samuti panna riiulile. Kõige parem on voolik panna risti settekanaliga ning rullida see kinni suunaga settekanali poole. Kinni rullimisel ei tohi toru mööda maad lohistada; 2.5.8. joatoru käest maha pannes, tuleb sellel olev must hoob panna suletud asendisse. See välistab selle, et lahti jäänud otsaga voolik hakkab pumpade tööle rakendumisel pendeldama. 33/47  LISA 11.10.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 1. Kaitseväe Keskpolügooni tankipesula kasutamine 34/47  LISA 11.10.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 2. Kaitseväe Keskpolügooni tankipesula skeem 35/47  LISA 11.11 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaitseväe Keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala kasutuseeskiri (LVA) 1. ÜLDSSÄTTED 1.1. Kaitseväe Keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks laskemaja ja linnavõitlusala kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Kaitseväe Keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala kasutamisel, broneerimisel ja keskkonna alastes punktides juhindutakse harjutusväljade ja KVKP harjutusvälja kasutuseeskirjast. 1.3. Laskemaja broneerimise eest vastutavaks isikuks on KVKP ohutuse vanemspetsialist , kes vastutab laskemaja kasutamise koordineerimise, laskemaja kasutamiseks vajaliku inventari soetamise, vajalike hoolduste tellimise eest 1.4. Laskemaja ja linnavõitluselementide ala on mõeldud sõduri, jao või rühma treenimiseks hoonestatud alal. 1.5. Linnavõitluselementide ala koosneb 3 objektist: 1.5.1. laskemaja; 1.5.2. jao ja rühma treening rajatis; 1.5.3. granaadiheitja treening rajatis. 2. LASKEMAJA OHUALA 2.1. Laskemaja on ehitatud Brinell 500 tüüpi terasest ning seestpoolt kaetud ballistiliste kummiplokkidega, mis püüavad kinni kuulid ning takistavad rikošeti teket. 2.2. Laskemaja siseseinte ülaservas on laskesektori piirjoon, millest üle lasku on keelatud sooritada. 2.3. Sihtmärgid (edaspidi SM) paigutatakse ainult portatiivse kuulipüüdja või teisaldatavatele kummiblokkidel ning mitte kaugemale kui 1m seinast. 2.4. Laskemaja ohuala piirneb laskemaja välisseintega. See on tagatud maja konstruktsiooni, laskeala märgistuse, sihtmärkide paigutuse ja eeskirjas olevate ohutusreeglite täitmisega. 3. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 3.1. Väljaõppes osaleja (edaspidi osaleja) tohib laskemajas liikuda üksnes laskeharjutuse läbiviija (edaspidi läbiviija) käsul ja tema juhiste järgi. 3.2. Laskemaja kasutatakse ühe kuni pooljao liikmelise üksuse treenimiseks. Iga 2-4 laskuri kohta peab olema vähemalt üks tulekontrollija. Korraga võib laskemajas lasta üks üksus. 3.3. Laskemajas võib kasutada alljärgnevat laskemoona: Kaliiber Laskemoona tüüp märkused 4,6x30 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 5,56x45 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 7,62x51 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 9x19 mm Täismantel, FX laskemoon, Lubatud on kasutada airsoft purunev, paukpadrun süsteeme 12 kaliiber Haavlite maksimaalne Lubatud on kasutada airsoft läbimõõt kuni 3 mm süsteeme 3.4 Laskemajas võib kasutada järgmisi vahendeid: 3.4.1 Paberist või papist SM; 36/47 3.4.2 3-D kummist või plastikust SM; 3.4.3 Rikošetti mitte tekitavast materjalist kõikuvaid SM-ke; 3.4.4 Portatiivseid kuulipüüdjaid. 3.5 Laskemajas on keelatud: 3.5.1 kasutada relva automaattule režiimil; 3.5.2 kasutada trasseerivat ja soomustläbistavat laskemoona; 3.5.3 kasutada samaaegselt lahingmoona, paukmoona ja FX-i; 3.5.4 kasutada paintball või teisi seinu tugevalt määrivaid relva/imitatsioonisüsteeme; 3.5.5 kasutada rikošeteerumisvastase katteta metallist SM-e; 3.5.6 kasutada materjale, millest võib tekkida rikošeti oht; 3.5.7 sooritada lasku üle seinamärgitud horisontaalse punase piirjoone ja põranda suunas. 4. JAO JA RÜHMA TREENING RAJATISED 4.1. Kasutatakse taktika harjutusteks, lubatud kasutada harjutusmoona ja airsoft relvasid. 5. GRANAADIHEITJA TREENING RAJATIS 5.1. Kasutatakse granaadiheitja laskmiste harjutamiseks, lubatud kasutada 40 mm harjutusmoona ( v.a 40 mm harjutusmoon, mille laskmisel võib jääda UXO). 5.2. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 – 9,0 mm 5.3. Harjutusmoon. 6. KASUTUS JA OHUTUSNÕUDED LASKEMAJA KASUTAMISEL 6.1. Laskemajas ja linnavõitluselementidel peab lisaks käesolevale eeskirjale täitma üldiseid ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid. 6.2. Laskmiste läbiviija peab olema tutvunud käesoleva eeskirjaga enne laskeharjutuse läbiviimist ja tutvustanud eeskirja laskvale üksusele enne laskmiste algust. 6.3. Laskeharjutuse allüksuse ja manöövrite ohutuse eest vastutab laskva allüksuse laskmiste läbiviija. 6.4. Lahingumoonaga laskeharjutusel osaleja peab olema läbinud kasutatava relva väljaõppe ning sooritanud positiivsele tulemusele TEST 3-e. 6.5. Laskev üksus peab olema läbinud kuivtreeningu ja/või soorituse paukmoonaga enne harjutuse sooritamist lahingmoonaga; 6.6. Laskemajas lahingumoonaga laskmiste läbiviimiseks või tulekontrollijana osalemiseks peab olema vähemalt jao lahinglaskmiste läbiviimise kvalifikatsioon või on läbinud EOVJ laskemaja instruktori koolituse vastavalt EOVJ ülema poolt kinnitatud õppekavale. 6.7. Laskeharjutuses osalejad sh tulekontrollijad peavad vältima katmata nahapind. 6.8. Laskeharjutusel osalejal peab olema järgmine personaalne kaitsevarustus: 6.8.1. Ballistiline kiiver; 6.8.2. ballistiline vest kaitseastmega vastavalt kasutatavale relvasüsteemile; 6.8.3. Kuulmiskaitsmed; 6.8.4. ballistilised kaitseprillid; 6.8.5. kindad; 6.8.6. MK-1 esmaabikomplekt. 6.7 Laskeharjutust läbi viival personalil peab olema laskjatega samal tasemel ballistiline kaitse, esmaabi varustus ja eraldusmärgid (vestid) ohutuse tagamiseks. 6.8 laskemaja kasutamine liitlaste poolt: täidetud peavad olema kõik käesolevas eeskirjas kehtestatud nõuded ning lisaks vastavalt nende riiklikele nõuetele. 6.9 Relva käsitlemine laskemajas: 6.9.1 enne ja pärast laskeharjutus peab relv olema tühjaks laetud; 6.9.2 relvad laetakse ja laetakse tühjaks peale läbiviija käsklust ja ettenäidatud kohas ja suunas; 6.9.3 keelatud on kasutada automaattule režiimi; 6.9.4 keelatud on lasta kõrgemale kui seinal märgitud horisontaalne punane joon; 6.9.5 keelatud on lasta põranda suunas, isegi kui on mõni sihtmärk maha kukkunud; 6.9.6 peab veenduma oma sihtmärgis ja selle esises ning taga olevas ohutuses; 37/47 6.9.7 lasku sooritades ei tohi nurk osaleja ja lastava sihtmärgi taga olevas seinas või kuulipüüdja vahel minna väiksemaks kui 20 kraadi ning olla lähemal kui 1 meeter relvaraua suudmest. 6.10 Laskemajas toimuvatel lahinglaskmistel on kohustuslik vähemalt meditsiini tase 3. Meditsiinitoetust ei saa pakkuda isik, kes osaleb lahingumoonaga laskeharjutusel. 6.11 Laskeharjutusekäsule tuleb lisada sihtmärkide paigutamise skeem. 6.12 sihtmärk ja sihtmärgi alus/kuulipüüdjad peavad vastama vastava linnavõitluselemendi lubatud sihtmärke. 6.13 läbiviija peab enne laskeharjutusega alustamist kontrollima sihtmärkide korrasoleku ja veenduma stsenaariumi ohutuses 6.14 Sihtmärkide paigaldamise juures tuleb jälgida, et: 6.14.1 SM ja SM alus peab olema mitte rikošeteeruvate kinnitustega ja jalgadega; 6.14.2 kuulid peavad tabama kuulipüüdjat: 6.14.3 laskemajas lastes kõikidest tõenäolistest asukohtadest kuulid ei rikošeteeruks ega väljuks laskemajast ning ei tabaks põrandat või katust; 6.14.4 keelatud on paigutada sihtmärke kõrgemale horisontaalselt märgitud punasest joonest; 6.14.5 sihtmärgid tuleb paigutada nii, et osaleja ja sihtmärgi taga oleva kuuli peatava seina/kuulipüüdja vahel ei tekiks väiksemat nurka kui 20 kraadi; 6.14.6 laskemajas laskmistel mittekasutatavad sihtmärgid/kuulipüüdjad tuleb paigutada laskemajast väljapoole; 6.15 Läbiviija peab kontrollima kõiki laskeharjutusel osalejate relvi, et tagada õigete relvade ja laskemoona kasutamine harjutustel. 6.16 Osaleja peab olema enne lahingmoonaga laskeharjutust läbinud sarnase stsenaariumi, kas kuivtreeninguna ja/või paukmoonaga/FX moonaga. Harjutus peab olema sooritatud laskemajas nõutava varustusega. 6.17 Enne harjutuse algust juhendab läbiviija osalejat: 6.18 Enne sädemeid eraldavate imitatsioonivahendite või sisenemisevahendite kasutamist tuleb veenduda kasutuskoha tuleohutuses. Vajadusel puhastada ja/või niisutada pinnad. Veenduda, et tulekustutusvahendid on määratud kohtadel ja töökorras. 6.19 Laskemajas ei tohi kasutada termilist sisenemist ning muid meetodeid, mille puhul laskemaja või selle osade süttimine on väga tõenäoline. 7. HOOLDUS 7.1. Laskemaja hooldamisel tuleb kasutada kindaid ja vajadusel muid enesekaitsevahendeid (respiraator), kuna põrandalt üles kerkiv saastunud tolm, plii ja püssirohujäägid on tervisele ohtlikud. 7.2. Enne harjutust peab kontrollima seinte ja maja välist korrasolekut ning vastavust nõuetele. Kõik metallist ühendused peavad olema terved ning ei tohi olla tekkinud pragusid või muhke. 7.3. Enne harjutust peab kontrollima, et ballistilistes kummiseines ei oleks suuremaid auke kui 2,5cm ja ballistilised paneelid ei ole tulnud seinaküljest lahti. 7.4. Valgustite korrasolekut, et need oleksid töökorras ja terved. 7.5. Laskeelementide korras olekut tuleb kontrollida enne harjutuse sooritamist, 7.6. Laskemaja tuleb koristada pärast laskmiste lõppu. 38/47  LISA 11.11.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 3. Kaitseväe Keskpolügooni laskemaja ja linnavõitluselementide ala skeem 39/47  LISA 11.11.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 1. TU1 laskemaja pealt vaade 40/47  LISA 11.11.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 2. TU1 laskemaja vaade 41/47  LISA 11.11.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 3. TU2 treeningrajatise korruse vaade 42/47  LISA 11.11.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 4. TU2 treeningrajatise küljevaade 1 43/47  LISA 11.11.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 5. TU2 treeningrajatise küljevaade 2 44/47  LISA 11.11.7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 6. TU3 rajatise korruse plaan ja kõrvalt vaade 45/47  LISA 11.11.8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Joonis 7. TU4 granaadiheitja treening rajatise korruse ja küljevaate plaan 46/47  LISA 11.11.9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 5. KVKP laskemaja ja treeningrajatiste asukoht 47/47 KINNITATUD LISA 10 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISKORD .......................................................... 3 4. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD .................................................................................... 4 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 6. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 LISA 10.1 Nursipalu HV väljaõppealade kirjeldused................................................................................... 7 LISA 10.2 Nursipalu HV üldplaan .............................................................................................................. 11 LISA 10.2.1 Nursipalu HV tähistus ............................................................................................................ 12 LISA 10.2.2 Nursipalu harjutusvälja Päästeametiga koordineerimise asukohad ..................................... 13 LISA 10.3 Nursipalu HV keskkonnakaitse piirangud ................................................................................. 15 LISA 10.4 Nursipalu HV liikumispiirangud ................................................................................................ 16 LISA 10.5 HV kasutamise registreerimisvorm .......................................................................................... 17 LISA 10.6 Jäätmete sorteerimisjuhend..................................................................................................... 18 LISA 10.7 Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnaku (TL) kasutuseeskiri ................................................. 19 LISA 10.7.1 Taotlus üksuse sissepääsuks Nursipalu harjutusvälja teeninduslinnakusse ......................... 22 LISA 10.7.2 Teeninduslinnaku üleandmise-vastuvõtmise akt .................................................................. 23 LISA 10.7.4 Nursipalu HV teeninduslinnaku skeem ................................................................................. 25 LISA 7.5 Nursipalu HV teeninduslinnaku hoonete skeem ........................................................................ 26 LISA 10.8 Nursipalu harjutusvälja linnavõitluse ala kasutuseeskiri .......................................................... 27 LISA 10.8.1 Nursipalu HV linnavõitluse ala üldplaan................................................................................ 30 LISA 10.8.2 Nursipalu HV linnavõitluse ala valge maja ............................................................................ 31 LISA 10.8.3 Nursipalu HV linnavõitluse ala valge maja korruste plaan .................................................... 33 LISA 10.8.4 Nursipalu HV linnavõitlusea ala kollane maja ....................................................................... 35 LISA 10.8.5 Nursipalu HV linnavõitluse ala puumaja ............................................................................... 37 LISA 10.8.6 Nursipalu HV linnavõitluse ala roheline maja ....................................................................... 39 LISA 10.8.7 Nursipalu HV linnavõitluse ala harjutusseinad ...................................................................... 40 LISA 10.8.8 Teisaldatavad vaheseinad ..................................................................................................... 41 LISA 10.9 Kertu 300 m lasketiirude (K300 P, K300 V ) kasutuseeskiri ...................................................... 42 LISA 10.9.1 Keretu lasketiirude ohuala joonis ........................................................................................ 44 LISA 9.2 Keretu lasketiirude väljaõppeehitise skeem .............................................................................. 45 LISA 10.10 Vilbusuu 200 m lasketiiru ( V200 ) kasutuseeskiri .................................................................. 46 LISA 10.10.1 Vilbusuu lasketiiru V200 ohuala joonis ............................................................................. 487 LISA 10.10.2 Vilbusuu lasketiiru V200 väljaõppeehitise skeem ............................................................. 498 2/48 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetest kinnipidamisel juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirjaga kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Rõuge- ja Võru valla territooriumil Võru maakonnas. Harjutusvälja pindala on 3134 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 10.2. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 14. veebruaril 2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. 1.5. HV-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 507 2683; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-nursipalu . 2. HV KASUTAMISE PLANEERIMISKORD 2.1. HV õhuohuala on 2700 m maapinnast. 2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 10.1. 2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 10.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. 2.4. HV-l on lubatud korraldada laskeharjutusi, kasutada harjutusmoona ja visata käsigranaati kõikidel tööpäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 21.00 ja laupäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 18.00, v.a punktis 2.8 sätestatu. 2.5. Lõhke- ja demineerimistöid on HV-l lubatud läbi viia kõikidel tööpäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 19.00 ja laupäevadel ajavahemikus kell 08.00 kuni 18.00. 2.6. Tööpäevadel õhtusel ajal (19.00 kuni 21.00) on lubatud olulist müra (nt miinipilduja- ja tankitõrjerelva laskmised ning lõhkamised ja demineerimised) tekitavate tegevuste läbiviimine vaid erandkorras. Loa väljaõppe läbiviimiseks tööpäevadel õhtusel ajal olulist müra tekitavate tegevuste jaoks võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsialist, kui harjutuse läbiviija on selleks saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt. 2.7. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) pühapäevadel, riiklikel pühadel ja öisel ajal (21.00 kuni 08.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui harjutuse läbiviija on saanud selleks kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt. 2.8. 01. maist kuni 31. augustini on keelatud kõrge müraga tegevused (alates suurema kui 20 mm kaliibriga käsitulirelvad, käsigranaadid, tankitõrje harjutus- ja lahinggranaadid, miinipilduja, lõhkematerjalid). Erandid kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. 3/48 2.9. Lõhkematerjalide kasutamise keeld ja kooskõlastamisnõue ei kehti päästeameti erakorralistel demineerimistöödel, kui korraga lõhatava lõhkeaine laengu mass ei ületa 10 kg. 2.10. Vilbusuu ja Tsirgupalu laskeväljadel ei ole lubatud kasutada miinipildujaid 01. märtsist kuni 30. juunini. 2.11. Ebasoodsate ilmastikutingimuste (nt tuule kiirus üle 10 m/s ning S ja SE suunal) korral, võimalusel vältida eluhoonetele lähimatel väljaõppealadel (Vilbusuu ja Keretu laskeväljad ning Lükka taktikala) miinipildujate kasutamist. 2.12. Keelatud on müra-, valgusefekte ja suitsu tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid, suitsugranaadid jms.), kasutamine üldkasutatavatele teedele lähemal kui 100 m ning eluhoonetele lähemal 800 m. 2.12.1. HV piiriga külgnevad teed ja Nursi-Sõmerpalu maantee on üldkasutatavad teed. 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 3.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: korraldab ohualale ligipääsu tõkestamise tõkestajatega (vt lisa 10.2.1 ) vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ning hoidma ligipääsu tõkestatuna kuni koristustööde lõpuni. Tõkestajate asukohad kooskõlastatakse harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga; 3.1.1. teeninduslinnaku kasutamisel, esitama koos tegevuskäsuga hiljemalt 5 tööpäeva enne väljaõppeürituse algust taotluse üksuse sissepääsuks teeninduslinnakusse (vt lisa 10.7.1). 4. HV TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD 4.1 Tõkkepuude, signaalmastide, infotahvlite ja Päästeametiga koordineerimise asukohad on toodud lisas 10.2 ja 10.2.1. 4.2 HV-l kehtib kiirusepiirang 40 km/h. 4.3 Üldkasutatavaid teid ei tohi sõidukitega blokeerida. 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 5.1. Plaanilisest väljaõppest (edaspidi väljaõppest) HV-l teavitab RKIK hiljemalt eelneva kuu 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest hiljemalt 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 5.1.1. Lõuna Päästekeskust; 5.1.2. Päästeameti demineerimiskeskust; 5.1.3. Lõuna - Eesti pommigruppi; 5.1.4. Rõuge Vallavalitsust; 5.1.5. Võru Vallavalitsust; 5.1.6. Eesti Geoloogiateenistust; 5.1.7. Riigimetsa Majandamise Keskust. 5.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad teed alaliste ( vt lisa 10.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 5.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (vt. OE 1.1) korral pannakse välja tõkestaja. 4/48 5.4. Signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist punased signaallipud. Pimedal ajal põlevad mastides punased tuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil HV-le liikujatel kohustus tutvuda HV kasutusgraafikuga. Kui HV-l toimub sellel ajal tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 5.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata. 6. KESKKONNAKAITSE 6.1. Keskkonnakaitselised liikumis- ja tegevuspiirangud on esitatud eeskirja lisas 10.4. Jäätmete sorteerimise juhend on eeskirja lisas 10.6. 6.2. Tegevuse planeerimisel ja HV maa-alade kasutamisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 6.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab ala kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 6.4. Keskkonnakaitse piirangud liikumisele: 6.4.1. Liikumispiiranguga aladel (vt lisa 10.4) on väljaõppe (nt õppuse) korraldamine keelatud. Kuupäevatähisega liikumispiiranguga aladel on igasugune liikumine keelatud vastaval ajavahemikul (nt 15.03 – 31.08). Muul ajal on sõidukiga, sh maastikusõidukiga liikumine lubatud vaid olemasolevatel teedel ja radadel. 6.4.2. HV-l asub Keretü looduskaitseala. Keretü looduskaitsealal tohib sõidukitega. sh maastikusõidukiga liikuda vaid teedel. Väljaspool teid võib riigikaitselise vajadusega tegevusi kavandada vaid Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. 6.4.3. Keretü looduskaitseala sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 200 osalejaga õppuse korraldamine, suurema arvu inimeste korral tuleb selleks taotleda Keskkonnaameti kirjalik luba. Keretü looduskaitseala piiranguvööndis õppuse korraldamiseks osalejate piirnormi ei ole kehtestatud. 6.4.4. HV ja sellega piirnevatel aladel tuleb arvestada 100 m kalda piiranguvööndiga Rõuge jõel ja Mustajõel ning 50 m piiranguvööndiga Lükkä, Matu ja Haki ojadel, Varõsjärvel ja Kaarnajärvel. Kalda piiranguvööndis ei ole lubatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid. 6.5. Keskkonnakaitse piirangud tegevustele: 6.5.1. Kõikidel HV-l ja sellega piirnevatel veekogudel, sh maaparandussüsteemi eesvooludel, on veekaitsevöönd 10 m. Veekaitsevööndis on keelatud: 6.5.1.1. puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 6.5.1.2. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või reostumist. 6.5.2. Maaparandussüsteemi eesvooludel Hänike, Kaagu ja Kerretü on kehtestatud lisaks veekaitsevööndile ka eesvoolu kaitsevöönd 12 m, kus: 5/48 6.5.2.1. peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist; 6.5.2.2. ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule. 6.5.3. Keretü looduskaitseala sihtkaitsevööndis on keelatud telkimine ja lõkke tegemine kohtades, mis ei ole Keskkonnaameti nõusolekul ettevalmistatud. Keelatud on puude raie. Keretü looduskaitseala piiranguvööndis on lubatud telkida ja teha lõket vastutava isiku loal. 6.5.4. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada puid, hävitada kaitsealuseid taimi ja nende kasvukohtasid, häirida tahtlikult loomi ja linde ning hävitada nende elupaiku. 6.5.5. Kõikides püsielupaikades on keelatud raie, telkimine, lõkketegemine ja õppuse korraldamine. Sõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine harjutusväljale jäävatel püsielupaiku läbivatel teedel on lubatud. 6.5.6. Uuringu- ja seirepuuraukude hävitamine või kahjustamine ei ole lubatud. Joogiveepuurkaevude sanitaarkaitsealal hoiduda mootorsõidukite parkimisest ning jäätmete ja muude materjalide, sh reostusohtlikke ainete hoiustamisest. 6.6. Üldised keskkonnakaitsenõuded: 6.6.1. Tallamise mõju vähendamiseks ning võimaldamaks taimestikul taastuda tuleb rännakute ja teiste maastikul toimuvate tegevuste paiku vahetada. 6.6.2. Mürarikkad tegevused planeerida võimalusel selliselt, et need asuksid harjutusvälja selles osas, mis asub harjutusvälja piirist kaugemal. 6.6.3. Harjutusmoonaga (nt lõhkepakett, paukpadrun) väljaõpet (nt õppusi) võib läbi viia üle harjutusvälja territooriumi, väljaarvatud liikumispiiranguga aegadel ning lähemal kui 800 m eluhoonetele. 6.6.4. Väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida vastavalt eeskirja lisale 10.6. Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (nt prügikotid jms) tuleb alale tulles kaasa võtta. Jäätmed tuleb alalt lahkudes kaasa võtta ja viia teeninduslinnakusse. 6.6.5. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning immutamata ja värvimata puitu. 6/48  LISA 10.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV väljaõppealade kirjeldused 1.1. 100 m lasketiir (N100) - maksimaalne laskekaugus 150 m ja tulepositsioonide ala laius 26 m. Laskmise põhisuund Dir 39–75. Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9,0 mm ( va 8,6 mm); 1.1.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.1.3. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon (ilma laenguta); 1.1.4. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.1.5. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon; 1.1.6. harjutusmoon; 1.1.7. taktikaharjutused. 1.2. 200 m lasketiir (N200) - maksimaalne laskekaugus 200 m ja tulepositsioonide ala laius 30 m. Laskmise põhisuund Dir 39–65. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (v.a 8,6 mm); 1.2.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.2.3. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat (ilma laenguta); 1.2.4. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.2.5. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon; 1.2.6. harjutusmoon; 1.2.7. taktikaharjutused. 1.3. 300 m lasketiir (N300) - maksimaalne laskekaugus 300 m ja tulepositsioonide ala laius 33 m. Laskmise põhisuund Dir 39–57. Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (va 8,6 mm); 1.3.2. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.3.3. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat (ilma laenguta); 1.3.4. ainult ründekäsigranaat (lahinglaskmise osana); 1.3.5. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.3.6. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon; 1.3.7. lõhkamine (eelneva kooskõlastusega); 1.3.8. harjutusmoon; 1.3.9. taktikaharjutused. 1.4. Patrull-laskeväli (PLV) - laskevälja sisse jäävad ka lõhkamisala ja 100 m lasketiir. Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. Käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (va 8,6 mm); 1.4.2. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusgranaat (ilma laenguta); 1.4.3. ainult ründekäsigranaat (lahinglaskmise osana); 1.4.4. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.4.5. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon; 1.4.6. lõhkamine (eelneva kooskõlastusega); 1.4.7. harjutusmoon; 7/48 1.4.8. taktikaharjutused. 1.5. Praktikali lasketiir (PL) - lasketiiru ohualasse jääb patrull-laskeväli, lõhkamisala ja 100 m lasketiir. Lubatud tegevused/vahendid 1.5.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm (va 8,6 mm); 1.5.2. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.5.3. harjutusmoon; 1.5.4. taktikaharjutused. 1.6. Lõhkamisala (LA) - osa patrull-laskeväljast. Maksimaalne laskekaugus 430 m ja tulepositsioonide ala laius 50 m. Laskmise põhisuund Dir 39–75 Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm; 1.6.2. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.6.3. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon (ilma laenguta); 1.6.4. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.6.5. tankitõrje granaadiheitja, ainult alakaliibriline laskemoon; 1.6.6. lõhkamine, korraga lõhatava lõhkeaine laengu mass kuni 10 kg; 1.6.7. päästeameti erakorralisel demineerimisel korraga lõhatava lõhkeaine laengu mass kuni 75 kg, kui korraga lõhatava lõhkeaine laengu mass on suurem kui 10kg, tuleb lõhkamine kooskõlastada kohaliku omavalitsusega; 1.6.8. harjutusmoon; 1.6.9. taktikaharjutused. 1.7. Käsigranaadi viskeala (KG) Lubatud tegevused/vahendid: 1.7.1. ainult ründekäsigranaat (ohuala raadius kuni 150 m); 1.7.2. harjutusmoon (mitte kasutada avalikule teele lähemal, kui 100 m); 1.7.3. lõhkamine max korraga lõhatava laengu mass 100 g; 1.7.4. taktikaharjutused. 1.8. UXO ala (UXO-ala – lõhkemata lõhkekehade oht). Kõik lõhkeva iseloomuga laske-ja harjutusmoona (va käsigranaat) laskeharjutused tuleb planeerida selliselt, et lõhkemata lõhkekehad ei satuks väljapoole UXO-ala. Miinipilduja sihtmärki võib planeerida ainult kaugeima sihtmärgipiiri siseselt, st mitte vähem kui 100 m UXO-ala piirist. Miinipilduja laskmine peab algama ühe relva kaupa, kindlaksmääratud kontrollsihtmärki. Planeeritud laskeharjutusega võib alustada ainult siis, kui tuli oli sihtmärgis. Miinipilduja miini lendamisel väljapoole UXO-ala, tuleb laskmine peatada ja informeerida ohutuse vanemspetsialisti. Enne laskmise jätkamist peab välja selgitama, mis UXO-ala piiridest väljalennu põhjustas. Laskeharjutuse jätkumisel alustada uuesti kontrollsihtmärgist. Miinipilduja laskmisel võib kasutada ainult lööksütikut. 1.9. Nursikünka laskeväli (NLV) - laskevälja sisse jäävad 300 m- ja 200 m lasketiir (relvalaskeharjutused, lahinglaskmised, lõhkamis- ja demineerimistööd). Lubatud tegevused/vahendid: 1.9.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.9.2. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.9.3. miinipildujad 81 ja 120 mm; 1.9.4. lõhkamisel korraga lõhatava lõhkeaine laengu mass kuni 10 kg; 1.9.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.9.6. tankitõrjerelvad alakaliibriline, harjutus- ja lahingranaat (laenguga granaat peab tabama UXO ala); 1.9.7. käsigranaadi viskamine; 1.9.8. 40 mm granaadiheiterelvad harjutus ja lahinggranaat (laenguga granaat peab tabama UXO ala); 1.9.9. harjutusmoon; 8/48 1.9.10. taktikaharjutused. 1.10. Keretu laskeväli (KLV)- lubatud relvalaskeharjutused, lahinglaskmised. Lubatud tegevused/vahendid: 1.10.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.10.2. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.10.3. miinipilduja tulepositsioonid, 81 ja 120 mm; 1.10.4. demineerimine, ainult miinipilduja tõrkega laskemoon; 1.10.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.10.6. tankitõrjerelvad alakaliibriline, harjutus- ja lahingranaat (laenguga granaat peab tabama UXO ala); 1.10.7. käsigranaadi viskamine; 1.10.8. 40 mm granaadiheiterelvad, harjutus ja –lahinggranaat (laenguga granaat peab tabama UXO ala); 1.10.9. harjutusmoon; 1.10.10. taktikaharjutused. 1.11. Keretu laskevälja lasketiirud K300V ja K300P – maksimaalne laskekaugus 300 m, tulepositsioonide ala laius 90 m. Laskmise põhisuund Dir 47-66. Lubatavad tegevused/ vahendid: 1.11.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm; 1.11.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm; 1.11.3. täpsuspüss kuni 8,6 mm; 1.11.4. siledaraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.11.5. 40mm granaadiheitja, ainult mittelõhkev harjutusmoon; 1.11.6. miinipilduja – ainult tulepositsiooniks. 1.12. Vilbusuu laskevälja, 500 m lasketiir (V 500) - maksimaalne laskekaugus 500 m ja tulepositsioonide ala laius 60 m. Laskmise põhisuund Dir 29–45. Lubatud tegevused/vahendid: 1.12.1. Käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm; 1.12.2. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm – ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.12.3. 40 mm granaadiheiterelvad – ainult harjutusmoon (ilma laenguta); 1.12.4. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.12.5. tankitõrje granaadiheitja – ainult alakaliibriline laskemoon; 1.12.6. käsigranaadi viskamine; 1.12.7. harjutusmoon 1.12.8. taktikaharjutused. 1.13. Vilbusuu laskevälja, 200 m lasketiir (V 200)- maksimaalne laskekaugus 200 m ja tulepositsioonide ala laius 70 m. Laskmise põhisuund Dir 17–25. Lubatud tegevused/vahendid 1.13.1. käsitulirelvad kaliibriga kuni 9 mm; 1.13.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm; 1.13.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 1.13.4. tankitõrje granaadiheitja – ainult alakaliibriline laskemoon; 1.13.5. harjutusmoon; 1.13.6. taktikaharjutused. 1.14. Veski taktikaala (TA V). Lubatud tegevused/vahendid: 1.14.1. harjutusmoon (mitte kasutada avalikule teele lähemal kui 100 m); 1.14.2. taktikaharjutused (Rõuge oja kaldapiiranguvööndi piirang). 9/48 1.15. Lükka taktikaala (TA L) Lubatud tegevused/vahendid: 1.15.1. harjutusmoon (mitte kasutada eluhoonetele lähemal kui 800 m); 1.15.2. miinipilduja tulepositsioonid, 81 ja 120 mm; 1.15.3. demineerimine, ainult miinipilduja tõrkega laskemoon; 1.15.4. taktikaharjutused. 1.16. Tsirgupalu taktikala (TA T) Lubatud tegevused/vahendid: 1.16.1. harjutusmoon (mitte kasutada avalikule teele lähemal kui 100 m ja eluhoonetele lähemal kui 800 m); 1.16.2. taktikaharjutused. 1.17. Taktikaala nr 7 (TA7) Lubatud tegevused/vahendid: 1.17.1. harjutusmoon; 1.17.2. taktikaharjutused. 1.18. Taktikaala nr 8 (TA8) Lubatud tegevused/vahendid: 1.18.1. harjutusmoon; 1.18.2. taktikaharjutused. 1.19. Taktikaala nr 9 (TA9) Lubatud tegevused/vahendid: 1.19.1. harjutusmoon; 1.19.2. taktikaharjutused. 1.20. Linnavõitluse ala (LVA) Lubatud tegevused/vahendid: 1.20.1. harjutusmoon; 1.20.2. taktikaharjutused; 1.20.3. lõhkamisel korraga lõhatava laengu mass kuni 100 g, vajalik eelnev kooskõlastus ohutuse vanemspetsialistiga; 1.20.4. Linnavõitluse alal lubatud tegevused/vahendid on kirjeldatud Nursipalu linnavõitluse ala kasutuseeskirjas. 1.21. Maastikusõidurada (MSR) Lubatud tegevused/vahendid: 1.21.1. harjutusmoon (mitte kasutada avalikule teele lähemal kui 100 m); 1.21.2. taktikaharjutused. 1.22. Üldine informatsioon - ohualaliste tegevuste planeerimisel tuleb broneerida ka väljaõppeehitised, mida otseselt ei kasutata, kuid need jäävad planeeritud tegevuse ohualasse. Roomikutega sõitmine kooskõlastada broneerimisel harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 10/48  LISA 10.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 11/48 Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan LISA 10.2.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 12/48 Kaardilehe koopia 2. HV tähistus LISA 10.2.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 13/48 Aadress: Nursipalu harjutusväli, Võru maakond Koordineerimispunkt FN 1 MGRS L-EST Kirjeldus 35V ME 9139 0837 26°51'18,33"E Harjutusvälja põhisissesõit. 57°49'2,292"N Tähistatud tõkkepuu ja signaallipuga T1 Aadress: Nursipalu harjutusväli, Võru maakond Koordineerimispunkt FN 2 MGRS L-EST Kirjeldus 35V ME 8826 1056 26°48'8,289"E Sõmerpalu raudteejaam 57°50'12,703"N Aadress: Nursipalu harjutusväli, Võru maakond Koordineerimispunkt FN 3 MGRS L-EST Kirjeldus 35V ME 9208 0570 26°52'0,919"E Tsirgupalu 57°47'35,746"N Tabel 1. Nursipalu harjutusvälja Päästeametiga koordineerimise asukohad 14/48  LISA 10.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 3. HV keskkonnakaitse piirangud 15/48  LISA 10.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 4. HV liikumispiirangud 16/48  LISA 10.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm Nursipalu HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja NURSIPALU HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Üksus Kasutatav väljaõppeehitis (kogus ) (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) 100 m lasketiir (N100) Vilbusuu 500 m (V500) Tehnika Maa-alal väljastatud 200 m lasketiir (N200) Vilbusuu 200 m (V200) Buss Treppsein 300 m lasketiir (N300) Veski taktikala (TA V) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Patrull-laskeväli (PLV) Lükka taktikala (TA L) Maastur Sein Praktikali lasketiir (PL) Tsirgupalu taktikala (TA T) Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Lõhkamisala (LA) Taktikala nr 7 (TA 7) Soomustransportöör Metall JV SM Käsigranaadi viskeala (KG) Taktikala nr 8 (TA 8) Lahingumasin Metall KP SM SMA/ UXO Taktikala nr 9 (TA 9) Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Nursikünka laskeväli (NLV) Linnavõitluse ala (LVA) Helikopter Soomuk külgvaates Muu Võti Keretu laskeväli (KLV) Maastikusõidurada (MSR) Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud kogus jäägid tagastamine puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 17/48  LISA 10.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV-ja kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. Määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. katkised esemed. 1.2. Toidujäätmed: 1.2.1. Ilma pakenditeta toidujäätmed koguda kokku eraldi tähistatud konteinerisse; 1.2.2. nõude pesuvesi koguda eraldi vastavalt tähistatud konteinerisse, mis asub teeniduslinnaku territooriumil. 1.3. Papp ja paber: 1.3.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.3.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.3.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid. 1.4. Pandipakend: 1.4.1. vee, karastusjoogi jms joogi plastmass-, klaas- ja metallpakend, millel on vastav märgend. 1.5. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.5.1. vasest hülsid; 1.5.2. messingist hülsid; 1.5.3. muu metall; 1.5.4. mittemetall. 2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 4. Üksused on kohustatud kinni pidama käesoleva juhendiga kehtestatud korrast. 18/48  LISA 10.7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV teeninduslinnaku (TL) kasutuseeskiri 1. TL on rajatud harjutusväljal harjutusi läbiviivatele üksustele majutus-, toitlustus- ja hügieenivõimaluste pakkumiseks, harjutuse toimumise ajavahemikul. Asukoht harjutusväljal (lisa 10.7.3). 2. TL pakutavad võimalused on ära toodud teeninduslinnaku skeemil lisa 10.7.4. 2.1. haldushoone A01: harjutusvälja teenindava personali ametiruumid; 2.2. majutushooned C01, C02: sisaldavad kahte koridoriga eraldatud võrdväärsest ruumi (a 112 m²), mida saab kasutada majutuseks, staabitööks ( KMIN valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemiga, kasutades ainult valitsemisala poolt väljastatud IT vahendeid) , klassiks vms. Hoone C01 on varustatud klassilaudade ja -toolidega. Hoone C02 on varustatud naridega – kokku 50 voodikohta. Hoonetes on olemas duširuum (8 dušši), eesruum (6 kraanikaussi), WC (5 potti, 5 kraanikaussi) (vt. lisa 10.7.5); 2.3. telkimisplats CG1: üksuse poolt kaasa võetud telkidesse saab majutuda ca 150 inimest; 2.4. autode pesuplats (CB2). 2.5. Merekonteinerid AC3, AC4 üksuse tarbeks varustuse, laskemoona jms lühiajaliseks hoiustamiseks. 3. TL territooriumile lubab- ja sealset tegutsemist korraldab ohutuse vanemspetsialist, kes on ka julgeoleku eest vastutav isik. Pidevat ööpäevast kohal viibimist ei tagata. 4. Sissepääsuks TL tuleb esitada koos tegevuskäsuga hiljemalt 5 tööpäeva enne väljaõppeürituse algust taotlus (vt lisa 10.7.1). 5. TL territooriumile sisenemine toimub haldushoone A01 juures oleva värava või turnikee kaudu. Erandkorras (evakuatsioon, tulekahju, eriolukord), kooskõlastatult, saab kasutada ka varuväravat. 6. Harjutava üksuse ülem määrab teeninduslinnaku vastutava, kes teeninduslinnakusse saabudes võtab vastu ning enne üksuse lahkumist annab üle harjutuse ajal kasutatavad teeninduslinnaku ruumid/alad fikseeritult üleandmise/vastuvõtmise lehel (vt. lisa 10.7.2). 7. TL vastutava ülesanded on: 7.1. tutvustada oma üksusele teeninduslinnaku kasutuseeskirja ja kontrollida eeskirja järgimist; 7.2. korraldada toimkonna määramine, kes koristab üksuse poolt kasutatavad objektid vähemalt korra ööpäevas ja enne üksuse lahkumist. 8. Telkimisplatsi servas on tänavavalgustuse postide küljes jaotuskilbid. Sealt on üksustel oma pikendusjuhtmeid kasutades võimalik elektrit tarbida (4x230V). 380V pistik asub majutushoonete vahelisel jaotuskilbil ja -autode pesuplatsi juures olevas jaotuskilbis. 9. Parkimiseks on ette nähtud killustikuga kaetud teeosad ja -parkimisplatsid. Ringteed ei tohi blokeerida. 19/48 10. Jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmete liigiti kogumise juhendile. Vt Nursipalu HV kasutuseeskiri lisa 10.6. 11. Teeninduslinnakus on keelatud: 11.1. transpordivahenditega telkimisplatsile või haljasalale sõitmine; 11.2. teeninduslinnaku territooriumil kaevetööde tegemine ning harjutusmoona kasutamine; 11.3. inventari ümberpaigutamine; 11.4. teeninduslinnaku kanalisatsioonisüsteemi valada mistahes kemikaale, nende jääke, toidunõude pesuvett, kütust, õli jms; 11.5. käidelda territooriumil olevaid materjale, esemeid või tööriistu ilma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti loata; 11.6. territooriumil pildistada, teostada audio- või videosalvestamist ilma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti eelneva kooskõlastuseta; 11.7. avaldada teadmisvajadust mitteomavale isikule informatsiooni RKIK-i töökorralduse, läbipääsurežiimi ja julgeolekumeetmete kohta (sh asutusesiseseks kasutamiseks juurdepääsupiiranguga teave). 12. TL kasutaja on kohustatud: 12.1. käituma vastavalt TL kasutuseeskirjale; 12.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, harjutusvälja personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi; 12.3. TL kuuluva inventari, seadmete ning vahendite purunemisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest viivitamatult ette kandma harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile; 12.4. kasutama vett- ja elektrienergiat säästlikult; 12.5. kinni pidama kiirusepiirangust 20 km/h ja alal kehtivast muust liikluskorraldusest; 12.6. suitsetama ainult selleks ettenähtud kohas; 12.7. kinni pidama distsipliinist, headest tavadest ning suhtuma kasutusse antud varadesse heaperemehelikult. 13. TL kasutaja vastutus: 13.1. harjutav üksus vastutab täielikult teeninduslinnaku objektide sihipärase kasutamise eest; 13.2. harjutusvälja vara kahjustamise või rikkumise eest kannab kasutaja vastutust seaduses ettenähtud korras. 14. TL territooriumil tulekahju tekkimise korral tuleb viivitamatult inimesed ohualast evakueerida, helistada hädaabinumbrile 112, informeerida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ning alustada koheselt tulekolde likvideerimist omade jõududega. 15. Iga telgi juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 16. Julgeolekualased juhised külalistele: 16.1. Üldsätted: 16.1.1. külalised on isikud, kelle külastus teeninduslinnakusse on ühekordne või väga harv ja kellel puudub iseseisva sissepääsu õigus ning kes lubatakse teeninduslinnakusse seoses teenistus- või tööülesannete täitmisega; 16.1.2. külalisel on lubatud teenistus- või tööülesannete täitmisega seoses viibida teeninduslinnakus ja majutushoonetes kogu väljaõppe perioodi jooksul; 20/48 16.1.3. külalisele väljastatakse iseseisva liikumise vajadusel, kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel külalise läbipääsukaart; 16.1.4. külalisteenistujast läbipääsukaardi omanik võib territooriumile lubada ainult oma üksuse liikmeid ja transpordivahendeid, sissepääsu ei tohi lukustada lahtisesse asendisse; 16.1.5. kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumisel isikut territooriumile ei lubata; 16.1.6. väliskülaliste ja/või grupikülastuste korral (sh välisriigi kodanikud, teabepäev, seminar vms) tuleb grupi vastutaval esitada kõigi üritusel osalevate isikute nimed, isikukoodid ja eraautode olemasolul auto mark, reg number. Ning esitada need harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile vähemalt seitse (7) tööpäeva enne ürituse toimumist. 16.2. Külaline on kohustatud: 16.2.1. tutvuma teeninduslinnaku kasutuseeskirjaga; 16.2.2. täitma ohutuse vanemspetsialisti, harjutusvälja personali või külalist saatva isiku poolt antud korraldusi; 16.2.4. kinni pidama territooriumil kehtestatud kiiruspiirangutest ning alal kehtivast liikluskorraldusest; 16.2.5. teavitama ohutuse vanemspetsilisti ja harjutusvälja personali või külalist saatvat isikut kõikidest turvalisust ohustavatest olukordadest või nende kahtlustest; 16.2.6. territooriumilt lahkumisel tagastama talle väljastatud läbipääsukaardi. 21/48  LISA 10.7.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Väljaõppe toimumise aeg ……………………………… KV elektroonilise Ees- ja pere nimi Isikukood läbipääsukaardi nr Tabel 2. Taotlus üksuse sissepääsuks TL-i 22/48  LISA 10.7.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori <reg_kpv> nr käskkirjaga nr <regist_nr> kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde TL üleandmise-vastuvõtmise akt NURSIPALU TEENINDUSLINNAKU ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. TEENINDUSLINNAKU üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Nursipalu kasutuseeskirjadega. Üksus Kasutatavad objektid/ ruumid Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Hoone C01 Hoone C02 Tehnika Nursipalu vahendid Ruum 101 Ruum 101 Buss Joatoru Ruum 102 Ruum 102 Traktor Pesula voolik Osalev koosseis Ruum 103 (dušš) Ruum 103 (dušš) Maastur Väliköögi voolik Ruum 104 (pesuruum) Ruum 104 (pesuruum) Veoauto Pesumasinad Harjutuse algus Ruum 105(WC) Ruum 105(WC) Soomuk Pesukuivatid Telkimisala Pesuplats Lahingumasin Pikendusjuhe Harjutuse lõpp Tank Võti Muu Muu Helikopter Muu ATV Piirangud teeninduslinnaku ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. TEENINDUSLINNAKU vastuvõtmine pärast harjutust, õppust Teeninduslinnaku ja vahendite vastuvõtmisel Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Purunenud vahendid Väljastatud vahendite tagastamine esinenud puudused: Joatoru Pesukuivatid Pesula voolik Pikendusjuhe Väliköögi voolik Võti Pesumasinad Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri 23/48  LISA 10.7.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 1. HV TL asukoha skeem 24/48  LISA 10.7.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 2. TL skeem 25/48  LISA 10.7.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 3. TL hoone skeem 26/48  LISA 10.8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Linnavõitluse ala (LVA) kasutuseeskiri 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Linnavõitluse ala (edaspidi LVA) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks LVA kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. LVA kasutamisel ja -broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjast. 2. LUBATAVAD TEGEVUSED JA VAHENDID 2.1. Väljaõppes osalevad isikud tohivad LVA-s liikuda üksnes läbiviija käsul ja tema juhenduste järgi. 2.2. LVA-d võib kasutada järgmisteks tegevusteks: 2.2.1. linnalahingu väljaõppeks; 2.2.2. majutuseks; 2.2.3. kindlustamiseks; 2.2.4. sõjalis-sportlike ja vabaaja ürituste läbiviimiseks; 2.2.5. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada; 2.2.6. harjutuseseintega alal on lõhkamisel maksimaalne korraga lõhatav laengu mass 100 g, vajalik eelnev kooskõlastus harjutusvälja vastutavaga; 2.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud. 2.4. LVA-l võib kasutada järgnevaid vahendeid: 2.4.1. harjutusmoon; 2.4.2. paintball´i relvi koos vastava harjutusmoonaga; 2.4.3. airsoft relvi koos vastava harjutusmoonaga; 2.4.4. köielaskumise vahendeid. 2.5. LVA-l on keelatud: 2.5.1. lõhkuda maja konstruktsiooni ja -inventari; 2.5.2. kasutada süütepudeleid; 2.5.3. kasutada laskemoona. 3. LVA- JA HOONETE KIRJELDUS 3.1. LVA üldine kirjeldus (lisa 10.8.1). LVA koosneb viiest hoonest, harjutusseintest, parklast, teede võrgustikust, maa-alustest tunnelitest ja välisvalgustitest. Sõiduteede katteks on kahekihiline asfaltbetoon, mida piiravad katte serva tugevduseks lapiti paigaldatud äärekivid. Parkla ja sõidutee servas on 15-st valgustist koosnev välisvalgustus. Parklat ümbritseb kivikorvidest piire, kõrgusega 1 m ja paksusega 0,8 m, kogupikkus 170 m. Parkla katteks asfaldisegune killustikkate. Parkla lääneküljel on kolm treppi, mida mööda pääseb harjutusseinte 27/48  juurde. Hoonete ja harjutusseinte juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega. Majade ja harjutusseinte vahele on rajatud terastorudest ja sisenemis- /väljumiskaevudest ühendustunnelid, kogupikkusega 46 m. Tunnelite siseläbimõõt on 1,2 m, tunneli põhjas on liikumise hõlbustamiseks käigutee. Tunnelitest on sisenemis-/väljumisavad majades, harjutusseina nurgast ja kanalisatsiooni kaevudest teede tasapinnal. 3.2. Valge maja. B05 ( vt lisa 10.8.2). Kivist välis-, siseseintega ja raudbetoonist talade ning postidega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. Samuti on hoone seintesse aja jooksul rajatud avaused, mille katteid saab õppuse ajaks ka avada. Esimeselt korruselt pääseb tunnelisse, mis viib halli majja. Kogu katuse perimeetril on terasest reelingud köielt laskumise õppuste ohutuks läbiviimiseks. Katuse pinnal on neli eraldi kohta laskumisköite kinnitamiseks. Katuse katteks on karestatud betoon. Katusele viib hoone välisseinal olev terasredel. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurused ja pildid vt lisa 10.8.8. I korrus: II korrus: Kõrge sein 16 tk Kõrge sein 15 tk Madal sein 12 tk Madal sein 19 tk Kitsas kõrge sein 1 tk Kitsas kõrge sein 1 tk Madal kitsas sein 2 tk Jalad 37 tk Jalad 38 tk 3.3. Hall maja. B01 (vt lisa 10.8.3). Hoone on keldrikorrusega ühekordne raudbetoonist seintega ehitis. Katusekonstruktsioon teraselementidest, katusekatteks profiilplekk. Hoone aknad ja ukseava on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 200x100 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. Keldrikorruselt pääseb tunnelisse, mis viib valgesse majja. I korrusel paikneb ruumi siseperimeetril vaatlusrõdu (ring-galerii) ja üks käigusild läbi hoone. Rõdu laius 1,5 m. Rõdule pääseb maja siseseintel olevate redelite abil ning hoone keskel paikneva trepi kaudu. Rõdu eesmärk on pakkuda võimalust jälgida allpool olevat tegevust (juhendada, õpetada, näitlikustada, kontrollida). Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. Teisaldatavate vaheseinte kirjeldus, suurused ja pildid vt lisa 10.8.8. Kõrge sein 7 tk Madal sein 5 tk Kitsas kõrge sein 6 tk Jalad 23 tk 3.4. Kollane maja. B02 (lisa 10.8.4). Kivist välis-, siseseintega ja raudbetoonist taladega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. Samuti on hoone seintesse aja jooksul rajatud avaused, mille katteid saab õppuse ajaks ka avada. Esimeselt korruselt pääseb tunnelisse, mis viib harjutusseinte nurka. 28/48 3.5. Puumaja. B03 (lisa 10.8.5). Hoone on pööninguga ühekordne puitkonstruktsioonis kandvate seintega ehitis. Hoonel on OSB kattega sõrestikseinad, puittaladel vahelagi ja puitsarikatega ning OSB aluskattega katus. Vahelagi on kaetud ribilisest terasrestist kattega, mis tänu läbipaistvusele võimaldab jälgida esimesel korrusel olevat tegevust (juhendada, õpetada, näitlikustada, kontrollida). Katusekatteks SBS rullmaterjal. Hoone aknad ja ukseava on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Luugid on varustatud suletavate/avatavate liugplaatidega (mõõdud on 200x100 mm), mis imiteerivad laskeavasid. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. Pööningule pääseb redelite abil, siseruumis läbi vahelaes oleva luugi ja väljast pööningu välisseinas oleva ukse kaudu. 3.6. Roheline maja. B04 (lisa 10.8.6). Kivist välis-, siseseintega ja raudbetoonist taladega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad ja ukseavad on varustatud suletavate OSB materjalist luukidega, mille eesmärgiks on esmajoones turva- ja tehnoloogiline vajadus. Hoone ei ole köetav. Kõigis ruumides on sisevalgustus. 3.7. Harjutusseinad (lisa 10.8.7). Harjutusseinad kujutavad endast plaanilahenduselt U-kujulise konfiguratsiooniga raudbetoonist paralleelseinu. Kahe seina vahele jääb 6-meetrine koridor. Sisemise seinaga liituvad mitmesuguse kujuga kontraforsid. Seina kõrgus maapinnast on 3 m, seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud. Harjutusseinte nurgast pääseb tunnelisse, mis viib kollasesse majja. 4. LÄBIVIIJA KOHUSTUSED 4.1. LVA-le saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande Nursipalu harjutusvälja maa-ala üleandmise-vastuvõtmise akti ning harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistiga vajadusel täiendavalt tegevuse üle täpsustama. 4.2. Üleandmisel peab kogu LVA olema koristatud: harjutusmoona jäätmed kokku kogutud ja üleandmiseks sorteeritud, hoonete ruumid pühitud, teisaldatavad vaheseinad asetatud tagasi oma esialgsetele kohtadele ja aknaavade luugid suletud. 4.3. Kõigist vahejuhtumitest (tulekahju, õnnetused jne) tuleb viivitamatult informeerida harjutusvälja ohutuse vanemspetsilisti. Vahejuhtumite ajaks tuleb kogu tegevus peatada. 29/48  LISA 10.8.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 4. LVA üldplaan 30/48  LISA 10.8.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 1. LVA valge maja eest vaade Pilt 2. LVA valge maja tagant vaade 31/48 Skeem 5. LVA valge maja korruste plaan 32/48  LISA 10.8.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 3. LVA halli maja eest vaade Pilt 4. LVA halli maja tagant vaade 33/48 Skeem 6. LVA halli maja korruste plaan 34/48  LISA 10.8.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 5. LVA kollase maja eest vaade Pilt 6. LVA kollase maja tagant vaade 35/48 Skeem 7. LVA kollase maja korruste plaan 36/48  LISA 10.8.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 7. LVA puumaja eest vaade Pilt 8. LVA puumaja külgvaade 37/48 Skeem 8. LVA puumaja korruste plaan 38/48  LISA 10.8.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 9. LVA rohelise maja eest vaade Pilt 9. LVA rohelise maja eest vaade Skeem 9. LVA rohelise maja korruste plaan 39/48  LISA 10.8.7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Pilt 11. LVA harjutusseinad Skeem 10. LVA harjutusseinad 40/48  LISA 10.8.8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Teisaldatavad vaheseinad on metall- ja puitkarkassil OSB materjaliga kaetud plaadid. Spetsiaalsete jalgade abil on neist võimalik rajada ajutine ruumilahendus. Madalamad seinad on eesmärgiga kasutada neid näitlikustamise etapis, kus kogu tegevus oleks paremini vaadeldav. Kõrgemad seinad on erinevate olukordade läbimängimiseks/harjutamiseks. Seinte mõõtmed: suur sein 2,5x2,1 m madal sein 2,5x0,8 m kitsas kõrge sein 2,1x1,25 m kitsas madal sein 1,25x0,8 m Pilt 12. Teisaldatavad vaheseinad (kõrge- ja madala sein paigaldatud kujul) Pilt 13. Seina kinnitus jalale Pilt 14. Jalg 41/48  LISA 10.9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kertu 300 m lasketiirude (K300 P, K300 V ) kasutuseeskiri 1 ÜLDSÄTTED 1.1. Nursipalu harjutusvälja, Keretu 300 m lasketiirude (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiirude üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma RKIK harjutusväljade- ja Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRU RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 4 m kõrge 27° kaldenurgaga tagavall; 2.1.2. maapind on suures osas kaetud liivaga, külmumata kujul on tegemist pehme pinnaga; 2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1-2% soola; 2.2. Tulepositsioonid: 2.2.1. Tulejooned on tähistatud distantsidel: 10 m, 25 m, 50 m, 75, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. tulepositsioonide ala laius on 90m; 2.2.4. tagavalli taga asub sihtmärkide hoiustamise konteiner 3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. Laskekäsule ei ole vaja ohuala joonist vormistada, kui laskmine toimub ainult kehtestatud tulepositsioonide ala seest ja lastakse kehtestatud põhisuunas, Dir 47-66. Kehtestatud ohuala joonis vt lisa 10.9.1. 3.1.2. Laskekäsule pole tarvis eraldi väljaõppeehitse skeemi vormistada, juhul kui laskmine toimub ainult kehtestatud tulejoontelt, lastakse kehtestatud põhisuunas ja sihtmärgid asetsevad vahetult tagavalli ees. Kehtestatud väljaõppeehitise skeem vt lisa 10.9.2. 3.2. Ruumiandmed 3.2.1. Tulejoonte koordinaadid: Tulejooned K300 P K300 V 10m 91034 07359 91031 07448 91040 07102 91038 07192 25m 91048 07359 91046 07449 91055 07102 91053 07192 50m 91074 07360 91071 07450 91080 07103 91078 07193 75m 91099 07361 91096 07450 91105 07104 91103 07194 100m 91124 07361 91121 07451 91130 07105 91128 07195 150m 91173 07363 91171 07453 91180 07107 91178 07196 200m 91224 07365 91221 07455 91230 07108 91227 07198 250m 91273 07366 91271 07456 91280 07110 91278 07200 300m 91324 07368 91321 07458 91330 07112 91327 07201 91322 07399* 91328 07170* * Kuulipilduja vähendatud tulejoon 42/48 3.3. Paiskemõju 3.3.1 Külmumata kuulipüüdjal on paiskemõju 5m 3.3.2 Külmunud kuulipüüdjal on paiskemõju vastavalt kehtestatud relvaliigile ja laskemoonale 3.2. Õhuohuala: 3.2.1. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga). 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 4.1.1. lasketiirus peab täitma Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe ohutuseeskirjasid ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja eeskirju; 4.1.2. lasketiiru vallidel võib käia ja viibida, kuid sinna liikumiseks peab kasutama ainult vallide tagumisi, laugeid nõlvu; 4.1.3. on lubatud lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke; 4.1.4. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest; 4.1.5. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala ulatuses, eelistatult vahetult tagavalli ette; 4.1.6. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine. 4.1.7. kõik kaevatud augud- ja transpordi kasutamisel tekkinud rööpad tuleb peale harjutust kinni ajada ning pind tasandada; 4.1.6. kuulipildujast on 300m distantsilt luba lasta ainult vähendatud tulejoone pikkuselt, vt lasketiiru väljaõppeehitise skeem. Põhjuseks on naaberlasketiirus toimuva tegevuse ohustamine; 4.1.8. lasud tõstenurgaga üle 01–50 (8,43°) on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks. 5 LUBATUD JA KEELATUD RELVADE NING VAHENDITE LOETELU 5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike: 5.1.1. vintraudsed relvad, mille kuuli algkiirus on maksimaalselt 1200 m/s ning rauasuudme energia ei ületa 7000 J; 5.1.2. püstol kaliibri piiranguta; 5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm; 5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm; 5.1.6. täpsuspüss kuni 8,6 mm. 5.1.7. 40mm granaadiheitja, ainult mittelõhkev harjutusmoon 5.1.8. miinipilduja – ainult tulepositsiooniks 5.2. Keelatud on kasutada: 5.2.1. trasseerivat laskemoona; 5.2.2. lõhkevat laskemoona; 5.2.3. lõhkeainet; 5.2.4. harjutus- ja lahinggranaate; 43/48  LISA 10.9.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 5. Keretu lasketiirude ohuala joonis 44/48  LISA 10.9.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 11. Keretu lasketiirude väljaõppeehitise skeem 45/48  LISA 10.10 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Vilbusuu 200 m lasketiiru ( V200 ) kasutuseeskiri 1 ÜLDSÄTTED 1.1. Nursipalu harjutusvälja, lahtiste 200 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel peab juhinduma harjutusväljade- ja Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRU RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 3 m kõrge 27 ° kaldenurgaga tagavall; 2.1.3. maapind on suures osas kaetud multšiga, külmumata kujul on tegemist pehme pinnaga; 2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1-2% soola; 2.2. Tulepositsioonid: 2.2.1. Tulejooned on tähistatud distantsidel: 10 m, 25 m, 50 m, 75, 100 m, 150 m, 200 m; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. tulepositsioonide ala laius on 78m; 2.2.4. tagavalli taga asub sihtmärkide hoidla 3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. Laskekäsule ei ole vaja ohuala joonist vormistada, kui laskmine toimub ainult kehtestatud tulepositsioonide ala seest ja lastakse kehtestatud põhisuunas, Dir 17-37. Kehtestatud ohuala joonis vt lisa 10.10.1. 3.1.2. Laskekäsule pole tarvis eraldi väljaõppeehitse skeemi vormistada, juhul kui laskmine toimub ainult kehtestatud tulejoontelt, lastakse kehtestatud põhisuunas ja sihtmärgid asetsevad vahetult tagavalli ees. Kehtestatud väljaõppeehitise skeem vt lisa 10.10.2. 3.2. Ruumiandmed 3.2.1. Tulejoonte koordinaadid: Tulejooned V200 10m 87574 09695 87565 09618 25m 87560 09697 87551 09620 50m 87535 09700 87526 09623 75m 87510 09703 87501 09627 100m 87485 09707 87476 09630 150m 87436 09714 87427 09637 200m 87386 09721 87377 09644 3.3. Paiskemõju 3.3.1 Külmumata kuulipüüdjal on paiskemõju 5m 3.3.2 Külmunud kuulipüüdjal on paiskemõju vastavalt kehtestatud relvaliigile ja laskemoonale 3.2. Õhuohuala: 3.2.1. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga). 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 46/48 4.1.1. lasketiirus peab täitma Kaitseväe ja Kaitseliidu laskeväljaõppe ohutuseeskirjasid ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja eeskirju; 4.1.2. lasketiiru vallidel ei või käia; 4.1.3. on lubatud lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke; 4.1.4. on lubatud lasta ainult tulepositsioonide ala seest; 4.1.5. sihtmärke on lubatud paigutada kogu tulepositsioonide ala siseselt, eelistatult vahetult tagavalli ette. 4.1.6. on lubatud paigutada tõusvaid sihtmärke ja nende tarbeks paigaldusaukude kaevamine. 4.1.7. kõik kaevatud augud tuleb peale harjutust kinni ajada ning pind tasandada. 4.1.8. lasketiirus ei või sõita transpordivahenditega 4.1.8. lasud tõstenurgaga üle 01–50 (8,43°) on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks; 5 LUBATUD JA KEELATUD RELVADE NING VAHENDITE LOETELU 5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike: 5.1.1. vintraudsed relvad, mille kuuli algkiirus on maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia ei ületa 4500 J; 5.1.2. püstol kaliibri piiranguta; 5.1.3. sileraudne käsitulirelv kaliibri piiranguta; 5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm; 5.1.5. kuulipilduja kaliibriga kuni 7,62 mm; 5.2. Keelatud on kasutada: 5.2.1. trasseerivat laskemoona; 5.2.2. lõhkevat laskemoona; 5.2.3. lõhkeainet; 5.2.4. harjutus- ja lahingugranaate; 47/48  LISA 10.10.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 6. Vilbusuu lasketiiru V200 ohuala joonis 48/48  LISA 10.10.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 11. Vilbusuu lasketiiru V200 väljaõppeehitise skeem 49/48 KINNITATUD LISA 2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS LASKEVAHENDITE KASUTAMISE EESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................................................................................................3 1. ÜLDNÕUDED ...................................................................................................................................4 2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED JA LÜHENDID .........................................................................4 3. LASKEVAHENDITE PLANEERIMISE KORD .........................................................................................4 4. LASKEVAHENDITE VÄLJASTAMISE JA TAGASTAMISE KORD ............................................................5 4.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide väljastamine jatagastamine .................... 5 4.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide väljastamine ja tagastamine ........................................... 5 5. LASKEVAHENDITE KASUTAMISE KORD ............................................................................................6 5.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide kasutamine .............................................. 6 5.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide kasutamise kord .............................................................. 6 6. LASKEVAHENDEID KASUTAVATE ISIKUTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED .............................................8 6.1. Laskevahendite eest vastutava(te) isiku(te) kohustused ...................................................... 8 6.2. Laskmiste ja harjutuse läbiviija kohustused .......................................................................... 8 6.3. Sihtmärkide operaatori kohustused ...................................................................................... 9 6.4. Sihtmärkide meeskonna kohustused .................................................................................... 9 7. LASKEVAHENDITE OHUTUSTEHNILINE KÄSITSEMINE .................................................................. 10 7.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide ohutustehnilinekäsitsemine ................. 10 7.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi ohutustehniline käsitsemine ........................ 10 8. LASKEVAHENDITE HOIUSTAMINE ................................................................................................. 11 8.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide hoiustamine .......................................... 11 8.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi hoiustamine .................................................. 11 8.3. Laservahendite hoiustamine .............................................................................................. 11 9. LASKEVAHENDITE HOOLDUS ........................................................................................................ 11 LISA 2.1 LASKEVAHENDITE KASUTAMISE TAOTLUS ............................................................................. 14 LISA 2.2 SIHTMÄRKIDE SKEEM ............................................................................................................. 15 LISA 2.3 KVKP MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT .......................................................... 16 LISA 2.4 SAATELEHT .............................................................................................................................. 18 LISA 2.5 TÕUSVATE SIHTMÄRKIDE KONTEINERI TEHNILINE KIRJELDUS .............................................. 19 LISA 2.6 TÕUSVA JALAVÄESIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS ............................................................. 21 LISA 2.7 TÕUSVA SOOMUSSIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS ............................................................ 23 LISA 2.8 LIIKUVA JALAVÄESIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS ............................................................. 28 2/29 SISSEJUHATUS Laskevahendite kasutamise eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on kirjeldada erinevatele struktuuriüksustele Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) harjutusväljade portfelli haldusalas olevate laskeotstarbeliste õppevahendite üldist korda, et tagada ja toetada väljaõppe läbiviimist ning tagada soetatud vahendite jätkusuutlik elukaar. Eeskirja muudab ja kaasajastab RKIK. Eeskirja muutmisel lähtutakse kaitseväe rahu- ja sõjaaja ülesannetest, relvastusest ja varustusest, ohutuseeskirjadest, seadmeid käsitletavatest juhenditest ja neid puudutavatest üldistest nõuetest ning kasutajate ettepanekutest. Eeskirjas sätestatud korda tuleb käsitleda vastavalt kasutatava seadme otstarbele, arvestades tehnilist võimekust, olemasolevat ressurssi ja kasutaja väljaõppe taset. Eeskirja põhidokumendis on kirjeldatud erinevate seadmete üldisi nõuded ja lisades nendega kaasnevad tehnilised näitajad. 3/29 1. ÜLDNÕUDED 1.1. Laskevahendite kasutamise eeskiri määrab kindlaks RKIK-i haldusalas asuvate erinevate laskevahendite üldise kasutamise korra ning ei laiene teiste struktuuriüksuste vastutusel olevatele laskevahenditele. 1.2. Laskevahendite hulka kuuluvad statsionaarsed-, tõusvad- ja liikuvad sihtmärgid. 1.3. Iga olemasolevat laskevahendit tuleb käsitleda vastavalt erinevate vahendite kasutusjuhenditele. 1.4. Iga uue laskevahendi soetamisel koostatakse vajadusel vastavat vahendit puudutav täiendav lisa. 2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED JA LÜHENDID 2.1. Laskevahend - vastavalt vahendi eripärale isikoosseisu individuaalseks, meeskondlikuks ja allüksuste koosseisuliseks harjutamiseks, treenimiseks ning kontrollimiseks mõeldud laskeõpet puudutavad vahendid. 2.2. Statsionaarne sihtmärk - tabamiseks määratud püsiv puidust või metallist sihtmärk, mis vastavalt laskeharjutuse läbiviimiskorrale asub paikselt sihtmärgialas. Eristatakse püsivaid jalaväe- ja soomussihtmärke. 2.3. Tõusev sihtmärk - tabamiseks määratud elektrooniline või mehhaaniline sihtmärk, mis vastavalt laskeharjutuse läbiviimiskorrale juhtimispuldist saadud käskluste abil püsivatel positsioonidel tõuseb ja langeb. Eristatakse tõusvaid jalaväe- ja soomussihtmärke. 2.4. Liikuv sihtmärk - tabamiseks määratud elektrooniline või mehhaaniline sihtmärk, mis vastavalt laskeharjutuse läbiviimiskorrale juhtimispuldist saadud käskluse abil määratud rada pidi liigub ning samaaegselt ka tõuseb ja langeb. Eristatakse liikuvat jalaväe- ja soomussihtmärki. 2.5. Termosihtmärk - tabamiseks määratud teise sihtmärgi külge kinnitatav elektrooniline või mehhaaniline sihtmärk, mis võimaldab kuvada soojusallikat kas elektrooniliselt või mehhaaniliselt laskmist sooritavale allüksusele. Elektrooniline termosihtmärk kasutab elektritoiteallikat ja mehhaaniline termosihtmärk erinevat soojust eristavat vahendit, näiteks küünalt. Eristatakse jalaväe- ja soomustermosihtmärki. 2.6. Statsionaarne jalaväesihtmärk - SJSM. 2.7. Statsionaarne soomussihtmärk - SSSM. 2.8. Tõusev jalaväesihtmärk - TJSM. 2.9. Tõusev tankisihtmärk - TTSM. 2.10. Liikuv jalaväesihtmärk - LJSM. 2.11. Liikuv tankisihtmärk - LTSM. 2.12. Pöörlev jalaväesihtmärk - PJSM. 2.13. Kalendrinädal - KLN. 3. LASKEVAHENDITE PLANEERIMISE KORD 3.1. Laskevahendite eelplaneerimiseks peab struktuuriüksus soovitavate vahendite kohta sisestama lähteandmed järgmise aasta broneerimissüsteemi. 4/29 3.2. Aasta broneerimissüsteemi sisestatakse tükkide või komplektidena laskevahendite eelplaneerimiseks vastavate vahendite kasutamise aeg, koht, kogus ja teema. Näiteks: tõusvate sihtmärkide puhul 4 KLN, SIRGALA, MTL 1, 30 TJSM, 4 TTSM, L.3.2 või statsionaarsete sihtmärkide puhul 3 KLN, SIRGALA, MTL 1, 10-01, 10-02, KP 2, KP 3. 3.3. Harjutusväljal laskevahendite plaaniliseks kasutamiseks peab soovija vastavalt eelplaneeringule järgmisel kuul soovitavad vahendid broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks broneerimissüsteemis. 3.4. Juhul, kui broneerimine broneerimissüsteemis ei ole võimalik, siis peab soovija esitama vahendite kasutamise kohta lähteandmed laskevahendite kasutamise taotlusega (Lisa 1) hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected]. 3.5. Laskevahendite kasutaja peab tõusvate ja liikuvate sihtmärkide puhul 10 tööpäeva enne plaanilist kasutamist esitama e-kirjaga lisaks laskekäsule ka sihtmärkide skeemi, mis sisaldab laskeharjutuse teemat, aega, läbiviimise kohta, sihtmärkide jaotust ja kogust, sihtmärkide asukohti (ühe sihtmärgi paigaldamisel 8-kohaliste koordinaatidena ning joonsihtmärgi korral kahe 8-kohalise koordinaadina), suunda ja manöövriskeemi (Lisa 2). 3.6. Kui kasutustaotlustes ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne kasutamise soov, siis on esmane vahendite kasutamise õigus reservüksusel, kellel on suuremas tähtsusega laskeharjutus. Näiteks: jao ja rühma lahinglaskmistel eelistatakse rühma ning rühma ja kompanii lahinglaskmistel kompaniid. Samasugune põhimõte kehtib ka lahing- ja toetusüksuste juures, kus eelistatakse lahingüksusi. Eriarvamuste korral võtab harjutuse läbiviija ühendust laskevahendite eest vastutavaga e-posti või telefoni teel. 3.7. Harjutuse käigus on keelatud läbi viia tegevusi, mida ei ole vahendite kasutamise tellimisel taotletud ja mida ei ole kajastatud läbiviimiskorras ning sihtmärkide- ja manöövriskeemil. 3.8. Ettenähtud planeerimiskorra rikkumisel vastavaid laskevahendeid ei väljastata ja erinevatele struktuuriüksustele ei tagata. 4. LASKEVAHENDITE VÄLJASTAMISE JA TAGASTAMISE KORD 4.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide väljastamine ja tagastamine: 4.1.1. statsionaarseid sihtmärke väljastab ja võtab vastu vastavalt hoiustamistingimustele nii laskevahendite eest vastutav kui ka tema poolt määratud isik ning maa-ala üleandja ja vastuvõtja; 4.1.2. statsionaarseid sihtmärke väljastatakse ainult Kaitseväe Keskpolügooni (KVKP) maa-ala üleandmise ja vastuvõtmise aktiga (Lisa 3); 4.1.3. statsionaarsete sihtmärkide kasutamisel tagastab kasutaja kõik kasutatavad vahendid vastavalt nende väljastamiskohale, kust sihtmärgid välja võeti. 4.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide väljastamine ja tagastamine: 4.2.1. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke väljastatakse koos operaatoriga laskevahendite eest vastutava või tema poolt määratud isiku loal; 4.2.2. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke väljastatakse vastavalt broneerimissüsteemis esitatud tellimusele arvestades, et minimaalne tellitav kogus jalaväesihtmärke on 10 tk ja soomussihtmärke 5 tk eelistatult alljärgnevate komplektidena: 4.2.2.1. 1 komplekt - 1 konteiner, 50 tõusvat jalaväe- ja 4 soomussihtmärki koos juhtimispuldi, 5 jalaväe- ja soomussihtmärgi tabamuse asukoha anduriga ning laadimis-, hooldus- ja esmase remondivõimekusega; 4.2.2.2. 2-4 komplekti - 2-4 konteinerit, 100-200 tõusvat jalaväe- ja 8-16 soomussihtmärki koos juhtimispultidega, 10-20 jalaväe- ja 2-4 soomussihtmärgi tabamuse asukoha anduriga ning laadimis- , hooldus- ja esmase remondivõimekusega; 4.2.2.3. vähemalt 10 tõusvat jalaväesihtmärki, 1 laadija, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele; 4.2.2.4. vähemalt 5 tõusvat soomussihtmärki, 1 laadija, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja 5/29  ladustamistingimustele; 4.2.2.5. 1 liikuv jalaväesihtmärgi komplekt - 1 liikuv jalaväesihtmärk ja 30 m pikkuses liikumisrada, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele; 4.2.2.6. 2-4 liikuvat jalaväesihtmärgi komplekti - 2-4 liikuvat jalaväesihtmärki ja 60-120 m pikkuses liikumisrada, vastavalt vahendite ohutustehnilisele ja ladustamistingimustele. 5. LASKEVAHENDITE KASUTAMISE KORD 5.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide kasutamine: 5.1.1. statsionaarseid sihtmärke kasutatakse nii tiiru- kui ka lahinglaskmistel; 5.1.2. statsionaarseid sihtmärke kasutatakse samaaegselt koos tõusvate-, liikuvate- ja pöörlevate sihtmärkidega lahinglaskmistel; 5.1.3. statsionaarseid sihtmärke paigaldab sihtmärkide meeskond, laskmiste läbiviija poolt koostatud sihtmärkide skeemi alusel; 5.1.4. statsionaarseid sihtmärke paigaldatakse sihtmärkide alale nii, et nende tabamine oleks nähtav ja arusaadav osalejatele; 5.1.5. statsionaarseid sihtmärke on lubatud vastavalt materjalile tulistada: 5.1.5.1 papist sihtmärkide pihta - kõigist laskurrelvadest; 5.1.5.2 puidust ja kummist sihtmärkide pihta - kõigist laskur- ja pardarelvadest; 5.1.5.3 metallist soomussihtmärkide pihta - ainult kumulatiivset lahingumoona kasutatavatest lahingrelvadest. 5.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide kasutamise kord: 5.2.1. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse ainult erinevate meeskondade ja allüksuste harjutamiseks, treenimiseks ja kontrollimiseks, nende lahinguliste oskuste osas, mis on vajalikud taktikalise paigutusega paiksete ja liikuvate jalaväe- ning soomussihtmärkide avastamiseks ja hävitamiseks; 5.2.2. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse lahinglaskmistel ja ainult nendel tiirulaskmistel, kus sihtmärgid asuvad vähemalt 400 m kaugusel; 5.2.3. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse vajadusel samaaegselt koos statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkidega; 5.2.4. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse ainult nendel harjutustel ja laskmistel kus laskemoon ei tekita kildu; 5.2.5. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke ei kasutata, kui tuule kiirus on rohkem kui 15 m/s; 5.2.6. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke on keelatud paigaldada ja eemaldada laskeharjutuse ohualas; 5.2.7. tõusvate ja liikuvate sihtmärke sihtmärkide ala ettevalmistus nii päevasteks, kui ka piiratud nähtavusega tingimustes laskmiseks toimub päevasel ajal; 5.2.8. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanisme on keelatud paigaldada: 5.2.8.1 kaudtulerelvade sihtmärgialasse ja vastavalt ohualale, selle vahetusse lähedusse; 5.2.8.2 märgalasse. 5.2.9. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidele on lubatud kinnitada ainult: 5.2.9.1. jalaväesihtmärkide puhul - kergest sulamist ja plastikust ette nähtud jalaväe sihtmärke alates vöökujust kuni täiskujuni; 5.2.9.2. soomussihtmärkide puhul - puidust (kuni 10 mm) ette nähtud soomukite sihtmärke otsevaatest kuni külgvaateni. 5.2.10. piiratud nähtavusega tingimustes laskmisteks on tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide põhisihtmärkide külge täiendavalt lubatud paigaldada termosihtmärke; 5.2.11. elektrooniliste termosihtmärkide puudumisel on lubatud sihtmärkide alla asetada küünlaid tingimusel, et: 5.2.11.1. sihtmärgi materjal on süttimiskindel; 5.2.11.2. vastavad vahendid ei kahjusta põhiseadet ja selle mehhanisme. 5.2.12. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidel on keelatud, välja arvatud termosihtmärkide puhul, kasutada mitut erinevat sihtmärki samaaegselt; 5.2.13. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidel on keelatud kasutada ja omaalgatuslikult selleks otstarbeks mitte ette nähtud sihtmärke; 5.2.14. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide seadmeid seadistavad ja paigaldavad ainult laskevahendite eest 6/29  vastutaja või operaatorite meeskond sihtmärkide meeskonna abil; 5.2.15. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidel tohib kasutada ainult Kaitseväe poolt väljastatud Eesti-siseseid ja -väliseid sagedusi; 5.2.16. Kaitseväe poolt antud Eesti-sisese ja -välise sagedusloa puudumisel on tõusvate ja liikuvate sihtmärkide kasutamine keelatud; 5.2.17. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide operaatoril peab olema laskeharjutuseks ettevalmistumisel sideühendus sihtmärkide meeskonnaga; 5.2.18. tõusvate ja liikuvate sihtmärgi operaatoril peab laskeharjutuse läbiviimisel olema sideühendus laskeharjutuse läbiviijaga; 5.2.19. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide komplekt transporditakse paiknemispiirkonnast harjutus- ja laskevälja vahetusse lähedusse vastavalt maastikuvõimalustele ainult mööda kõvapinnasega teed; 5.2.20. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide laialivedu toimub harjutus- ja laskeväljal ainult laskevahendite eest vastutaja ja seadmete operaatorite loal piirkonna vahetus läheduses sihtmärkide meeskonna ja erinevate transpordivahendite abil; 5.2.21. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide ja kasutatavate sihtmärkide paigaldamine ning eemaldamine toimub ainult siis, kui seade ei ole ühendatud vooluvõrku; 5.2.22. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke kasutatakse nii alalise kui ka ajutise paigaldusega laskepaikades ja harjutusväljadel, kus on tagatud lisades väljatoodud üldnõuded sihtmärgi paigaldamiseks; 5.2.23. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismid ja tabamuste andurid tuleb laskeharjutuse läbiviimiseks paigaldada alati vastavalt maastikule lisades väljatoodud kaitserajatistesse või kaitsevallide taha; 5.2.24. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide paigaldamine laskeharjutuse läbiviimiseks süvendamata või kaitseta pinnase taha on keelatud; 5.2.25. tõusvate sihtmärkide paigaldamisel ettenähtud kaitserajatistesse või vastavate kaitsevallide taha tuleb nende tõstemehhanismid täiendavalt kaitsta kaitseplaatidega: 5.2.25.1. jalaväesihtmärkide tõstemehhanismid eest; 5.2.25.2. soomussihtmärkidel pealt ja külgedelt. 5.2.26. liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide paigaldamisel ettenähtud kaitserajatistesse peab liikumisrada olema tasane ja ei tohi ületada 1° kaldenurka; 5.2.27. liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismide liikumiseks ettenähtud raja pikkus peab olema vähemalt 15 m; 5.2.28. liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismidele kaitseplaati ei kinnitata ja seade peab olema kaitstud laskesuunast kaitsevallidega; 5.2.29. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide paigaldamine ilma süvendita ja kaitseta pinnase taha on lubatud ainult lahingumoonata harjutuste läbiviimiseks; 5.2.30. sihtmärgialal tuleb tõusvad ja liikuvad sihtmärgid paigaldada alati nii, et nad asetseksid samal laskesuunal ja -tasapinnal laskmist sooritava üksusega ning oleks välistatud nii pealt kui ka küljelt laskmine; 5.2.31. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tabamuste määramise seadme paigaldamisel tuleb märklauahoidik paigaldada alati sama nurga alla nagu enne seadme paigaldust, pingutusjõuga 43 Nm; 5.2.32. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tabamuste määramise seadme paigaldamisel tuleb vältida põhiseadme (JSM, TSM) kahjustusi; 5.2.33. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide seadmetel tohib kasutada ainult kindlaksmääratud ja soetatud antennikomplekte; 5.2.34. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide pihta on keelatud tulistada pealt ja küljelt kui laskesuuna ja tõstemehhanismi vaheline nurk on suurem kui 40°; 5.2.35. tõusvaid soomussihtmärke kasutatakse poolkinnisel maastikul maksimaalselt kuni 2500 m kaugusel asuvate laskeharjutuste läbiviimiseks; 5.2.36. tõusvaid ja liikuvaid jalaväesihtmärke kasutatakse poolkinnisel maastikul maksimaalselt kuni 1100 m kaugusel asuvate laskeharjutuste läbiviimiseks; 5.2.37. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteem võimaldab läbi viia laskeharjutusi, mille kestus ei ületa 2 x 10 h; 5.2.38. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi kasutamisel tuleb vajadusel tõstemehhanismidel iga 10 h tagant akud välja vahetada komplektis olevate varuakude vastu; 5.2.39. tõusvate ja liikuvate sihtmärkidega esinenud probleemidest tuleb koheselt teavitada pärast harjutuse või treeningu lõppu laskevahendite eest vastutajat ja harjutuse läbiviijat; 7/29 5.2.40. kui tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteem jäetakse pärast laskeharjutuse täitmist sihtmärkide alasse, vastutab harjutuse ja laskmiste läbiviija nende julgeoleku ja ohutuse eest. 6. LASKEVAHENDEID KASUTAVATE ISIKUTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 6.1. Laskevahendite eest vastutava(te) isiku(te) kohustused 6.1.1. koostab vastavalt struktuuriüksuste aasta tööplaanile laskevahendite kasutamise tööplaani terve aasta lõikes; 6.1.2. koostab struktuuriüksuste aasta tööplaani alusel operaatorite tööplaani aasta lõikes; 6.1.3. korraldab enda haldusalas olevate laskevahendite arvestust, väljastamist ja tagastamist; 6.1.4. korraldab enda haldusalas olevate laskevahendite hoiustamist, ladustamist ja hooldust; 6.1.5. korraldab struktuuriüksustele teabepäevi laskevahendite kasutamise ja teadlikkuse tõstmiseks; 6.1.6. korraldab laskevahendeid puudutavaid väljaõppeüritusi ja täiendväljaõpet; 6.1.7. teab ja tunneb enda haldusalas olevaid laskevahendeid ning oskab neid käsitseda; 6.1.8. vastutab enda haldusalas olevate laskevahendite ja neid puudutava töökorralduse eest; 6.1.9. vastutab enda haldusalas arvel olevate laskevahendite hoiustamise, ladustamise, väljastamise ja hoolduse eest; 6.1.10. tagab broneerimissüsteemis olevate laskevahendite andmete vastavuse tegelikkusega; 6.1.11. tagab tõusvatele sihtmärkidele Eesti-siseselt ja -väliselt kehtivad sagedusload; 6.1.12. tagab erinevate laskevahendite eesmärgipärase kasutamise ja võtab koheselt tarvitusele kõik meetmed väärnähtuste kõrvaldamiseks; 6.1.13. tagab maa-ala üleandmisel ja vastuvõtmisel, et üleandja ja vastuvõtja tagaksid eesmärgipärase statsionaarsete sihtmärkide väljastamise ja hoiustamise korra; 6.1.14. tagab vastavalt võimalustele struktuuriüksustele igakülgse laskevahendite toetuse; 6.1.15. täiendab ja uuendab vajadusel laskevahendeid puudutavaid eeskirju ja juhendeid; 6.1.16. töötab välja ja uuendab laskevahendeid puudutavaid abimaterjale ja dokumentide vorme; 6.1.17. osaleb laskevahendite tellimuste koostamise protsessis, omab ülevaadet nende täitmisest ja organiseerib nende vastuvõtmise; 6.1.18. nõustab tegevväelasi laskevahendeid puudutavates väljaõppealastes küsimustes; 6.1.19. täidab teisi talle õigusaktide või otsese juhipoolt püstitatud ülesandeid. 6.2. Laskmiste ja harjutuse läbiviija kohustused: 6.2.1. tutvub käesoleva laskevahendite kasutamise eeskirjaga enne planeerimist; 6.2.2. esitab iga aasta lõpus järgmise aasta laskevahendite eelplaneerimiseks lähteandmed vastavalt käesoleva eeskirja planeerimiskorrale; 6.2.3. broneerib kasutatavad laskevahendid hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks broneerimissüsteemis; 6.2.4. 10 tööpäeva enne plaanilist kasutamist esitab e-kirjaga lisaks laskekäsule ka sihtmärkide skeemi, mis sisaldab sihtmärkide asukohti (ühe sihtmärgi paigaldamisel 8-kohaliste koordinaatidena ning joonsihtmärgi korral kahe 8-kohalise koordinaadina), suunda ja manöövriskeemi (Lisa 2); 6.2.5. arvestab planeerimisel ja järgib kasutavate laskevahendite tehnilisi näitajaid vastavalt lisadele 5-8; 6.2.6. tutvustab käesolevat laskevahendite kasutamise eeskirja kõikidele harjutusel osalejatele vastavalt laskevahendi kasutamise otstarbele; 6.2.7. järgib kasutatavate laskevahendite ohutuseeskirju ja juhendeid ning kontrollib ja nõuab nende täitmist kasutatava allüksuse poolt; 6.2.8. tagab vajadusel laskevahendite veovõimekuse; 6.2.9. tagab vajadusel laskevahendite kaevevõimekuse; 6.2.10. tagab vajadusel laskevahendite paigaldamise meeskonna; 6.2.11. vastutab, et sihtmärgid asetseksid maastikul vastavalt esitatud sihtmärkide skeemile; 6.2.12. vastutab sihtmärkide ala ohutustehnilise ettevalmistuse ja läbiviimise eest; 6.2.13. vastutab laskevahendite eesmärgipärase kasutamise ja ohutustehnilise käsitsemise eest; 6.2.14. enne harjutuse või laskmise läbiviimist: 6.2.14.1. paigaldab sihtmärgid koos sihtmärkide meeskonna ja operaatori(te)ga määratud kohtadesse; 6.2.14.2. tagab sideühenduse tõusvate sihtmärkide operaatori ja vajadusel sihtmärkide meeskonnaga. 6.2.15. harjutuse või laskmise ajal: 8/29 6.2.15.1. jälgib, et harjutusel ja laskmisel osalejad peavad kinni laskevahendite kasutamise nõuetest; 6.2.15.2. juhib harjutus või laskmist vastavalt kinnitatud plaanile ja esitatud manöövriskeemile; 6.2.15.3. on sideühenduses tõusvate ja liikuvate sihtmärkide operaatoriga ning vajadusel sihtmärkide meeskonnaga. 6.2.16. pärast harjutuse või laskmise lõppu: 6.2.16.1. annab lõpussignaali või käskluse sihtmärkide meeskonna ja operaatori(te) sihtmärgialale liikumiseks; 6.2.16.2.vastutab, et sihtmärkide meeskond ja operaatorid ei siseneks sihtmärkide alale enne laskmise lõppu, kaasa arvatud siis, kui samaaegselt viib laskeharjutust läbi teine allüksus. 6.3. Sihtmärkide operaatori kohustused: 6.3.1. allub vahetult laskevahendite eest vastutavale ning harjutuse ja laskmise ajal ka harjutuse või laskmise läbiviijale; 6.3.2. tunneb laskevahendite kasutusjuhendeid ning oskab neid käsitseda; 6.3.3. sisestab vastavalt sagedusloale ettenähtud sagedused tõstemehhanismidesse; 6.3.4. hoiustab, ladustab ja hooldab sihtmärke ettenähtud korras ning vastavalt juhistele; 6.3.5. tagab harjutustel ja laskmistel sihtmärkide eesmärgipärase kasutamise ja võtab koheselt tarvitusele kõik meetmed väärnähtuste kõrvaldamiseks; 6.3.6. enne harjutuse või laskmise läbiviimist: 6.3.6.1. veendub seadmete korrasolekus ja kannab puudustest koheselt ette laskevahendite eest vastutajale ning harjutuse ja laskmise läbiviijale; 6.3.6.2. seadistab sihtmärkide skeemi alusel lähteandmed juhtimispulti; 6.3.6.3. kontrollib, et tõstemehhanismidesse on seadistatud kooskõlastatud kehtiva loaga vastavuses olevad sagedused; 6.3.6.4. loob sideühenduse sihtmärkide meeskonna ning harjutuse või laskmise läbiviijaga; 6.3.6.5. tagab harjutustel ja laskmistel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide eesmärgipärase ja ohutustehnilise kasutamise; 6.3.6.6. juhendab koostöös sihtmärkide meeskonnaga tõusvatele ja liikuvatele sihtmärkidele; 6.3.6.7. paigaldamiseks mõeldud kaitserajatiste ettevalmistust; 6.3.6.8. paigaldab koos sihtmärkide meeskonnaga tõusvad sihtmärgid vastavalt sihtmärkide skeemile harjutuse või läbiviija poolt määratud kohta; 6.3.6.9. paneb tõstemehhanismid töökorda; 6.3.6.10. kannab harjutuse või laskmise läbiviijale ette valmisolekust. 6.3.7. harjutuse või laskmise ajal: 6.3.7.1. tagab harjutustel ja laskmistel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide eesmärgipärase ja ohutustehnilise kasutamise; 6.3.7.2. on sideühenduses harjutuse või laskmise läbiviijaga ning vajadusel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide meeskonnaga; 6.3.7.3. täidab harjutuse või laskmise läbiviija korraldusi vastavalt kinnitatud plaanile ja manöövriskeemile; 6.3.7.4. teavitab võimalusel harjutuse või laskmise läbiviijat koheselt tulemustest. 6.3.8. pärast harjutuse või laskmise lõppu: 6.3.8.1. liigub sihtmärgialale ainult harjutuse või laskmise läbiviija loal; 6.3.8.2. ühendab sihtmärgid vooluvõrgust lahti; 6.3.8.3. teostab esmase välise ülevaatuse; 6.3.8.4. ladustab sihtmärgid koostöös sihtmärkide meeskonnaga konteinerisse või selleks määratud hoiustamiskohta; 6.3.8.5. viib läbi esmase hoolduse. 6.4. Sihtmärkide meeskonna kohustused: 6.4.1. allub statsionaarsete sihtmärkide puhul vahetult sihtmärkide meeskonna ülemale ning tõusvate ja liikuvate sihtmärkide kasutamisel täiendavalt ka sihtmärkide operaatorile; 6.4.2. enne harjutuse või laskmise läbiviimist: 6.4.2.1. valmistab ette vastavalt sihtmärkide skeemile ettenähtud sihtmärgid; 6.4.2.2. loob sideühenduse sihtmärkide operaatori ning harjutuse või laskmise läbiviijaga; 9/29 6.4.2.3. valmistab ette vastavalt sihtmärkide skeemile koos operaatoriga tõusvatele ja liikuvatele 6.4.2.4. sihtmärkidele mõeldud kaitserajatised, harjutuse või laskmise läbiviija juuresolekul ettenähtud kohtadesse; 6.4.2.5. paigaldab sihtmärgid vastavalt laskekäsule ja sihtmärkide skeemile laskmiste läbiviija poolt määratud kohtadesse; 6.4.2.6. paigaldab statsionaarsed sihtmärgid vastavalt sihtmärkide skeemile, harjutuse või laskmiste läbiviija juuresolekul ettenähtud kohtadesse; 6.4.2.7. paigaldab koos operaatoriga tõusvad ja liikuvad sihtmärgid vastavalt sihtmärkide skeemile, 6.4.2.8. harjutuse või laskmiste läbiviija juuresolekul ettenähtud kohtadesse; 6.4.2.9. kannab harjutuse või laskmise läbiviijale ette valmisolekust. 6.4.3. harjutuse või laskmise ajal asub ootepositsioonidel ja on vajadusel sideühenduses tõusvate ja liikuvate sihtmärkide operaatoriga ning harjutuse või laskmise läbiviijaga; 6.4.4. pärast harjutuse või laskmise lõppu: 6.4.4.1. liigub sihtmärgialale ainult harjutuse või laskmise läbiviija loal; 6.4.4.2. eemaldab või vahetab välja statsionaarsed sihtmärgid; 6.4.4.3. eemaldab või vahetab välja koos sihtmärkide operaatoriga tõusvad ja liikuvad sihtmärgid; 6.4.4.4. ladustab tõusvad ja liikuvad sihtmärgid koos operaatoriga konteinerisse või selleks määratud hoiustamiskohta; 6.4.4.5. viib läbi esmase hoolduse. 7. LASKEVAHENDITE OHUTUSTEHNILINE KÄSITSEMINE 7.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide ohutustehniline käsitsemine: 7.1.1. laskeharjutuste täitmisel kasutatakse ainult kaitseväes lubatud ja laskeõpet puudutavates normdokumentides kehtestatud sihtmärke; 7.1.2. kasutatavate sihtmärkide materjal ei tohi tekitada keskkonnale kahju ega olla ohtlik osalejatele; 7.1.3. laskeharjutuse täitmisel peab sihtmärkide tabamine olema nähtav ja arusaadav osalejatele; 7.1.4. vastavalt sihtmärgi materjalile on lubatud tulistada: 7.1.4.1. papist sihtmärkide pihta - kõigist laskurrelvadest; 7.1.4.2. puidust ja kummist sihtmärkide pihta - kõigist lahingurelvadest vastavalt relvaliigile; 7.1.4.3. metallist sihtmärkide pihta - lahingrelvadest, mis kasutavad kumulatiivset lahingmoona. 7.1.5. statsionaarsete puidust sihtmärkide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb kasutada selleks otstarbeks mõeldud kindlaid lõike-, löögi- ja kinnitamiseks mõeldud vahendeid ning vastavaid töövõtteid; 7.1.6. statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide valmistamisel ja paigaldamisel tuleb jälgida vastavaid vahendeid puudutavaid ohutusnõudeid. 7.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi ohutustehniline käsitsemine: 7.2.1. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke on keelatud kasutada, kui tuule kiirus on rohkem kui 15 m/s; 7.2.2. liikuvaid sihtmärke on keelatud kasutada tasapinnal, mis ületab 1° kaldenurga; 7.2.3. tõusvaid ja liikuvaid sihtmärke on keelatud kasutada harjutustel ja laskmistel, kus kasutatakse harjutus- ja treeningmoona ning lahingumoona, mis tekitab kilde; 7.2.4. sihtmärgi paigaldamisel tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismile tuleb veenduda, et seadmel on toide välja lülitatud; 7.2.5. enne tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismi paigaldamist tuleb seadmest toide lahti ühendada, et vältida elektrilööki või ootamatust tegevusest põhjustatud kehavigastusi; 7.2.6. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismile ja sihtmärgi hoidjatele peale astumine on keelatud; 7.2.7. tõusvatele sihtmärkidele kaitseplaadi paigaldamisel tuleb vältida sõrmede vahel jäämist; 7.2.8. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanismi ja raadiojaama sisselülitamine ilma antennita on keelatud, sest see võib kahjustada raadiojaama; 7.2.9. kui tõusvate ja liikuvate sihtmärkide seadmetele on toide ühendatud, tuleb hoida liikuvatest osadest eemale, et vältida kehavigastusi; 7.2.10. kui sihtmärk on tõstemehhanismi eemaldamisel üleval, siis tuleb sihtmärk alla lasta; 7.2.11. seadme niiskuse indikaatorpaberit tuleb käidelda kaitsekinnastega, sest see sisaldab koobaltdikloriidi; 7.2.12. indikaatorpaber tuleb hävitada vastavalt ohtlike jäätmete käitlemiseeskirjale; 10/29 7.2.13. seadme kontaktide või siseosadega kokkupuutel tuleb pesta käsi, sest need sisaldavad kaadmiumi, mis sisse hingamisel või alla neelamisel on mürgised; 7.2.14. akude laadimisel tuleb kasutada kaitseprille ja happekindlaid kindaid; 7.2.15. akudest võib lekkida vedelikke, mis võivad põhjustada keemilisi põletusi; 7.2.16. pliiakust võib eralduda plahvatusohtlikku gaasi; 7.2.17. enne laadimise alustamist tuleb võimaliku lühiseohu ennetamiseks kontrollida akut, akulaadijat ja juhtmeid kahjustuste suhtes; 7.2.18. enne akude ühendamist või lahti ühendamist tuleb laadijast toide alati välja lülitada; 7.2.19. laadimise ajal tuleb vältida otsest päikesekiirgust, vihma ja lund; 7.2.20. akulaadija toitejuhe tuleb alati ühendada kaitsemaandusega pessa; 7.2.21. akulaadijat tohib avada üksnes selleks volitatud isik; 7.2.22. akut on keelatud lasta lühisesse. 8. LASKEVAHENDITE HOIUSTAMINE 8.1. Statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide hoiustamine: 8.1.1. statsionaarseid puidust ja metallist sihtmärke ja nende aluseid hoiustatakse harjutusväljal selleks määratud konteinerites ja hoiustamiskohtades; 8.1.2. statsionaarsete puidust sihtmärkide konteinerites ja vastavates hoiukohtades hoiustatakse ainult korras sihtmärke; 8.1.3. mittekorras statsionaarsete puidust ja metallist sihtmärkide ja nende aluste hoiustamine hoiukohas on keelatud. 8.2. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide süsteemi hoiustamine: 8.2.1. tõusvate ja liikuvate sihtmärkide tõstemehhanisme ja lisavahendeid hoiustatakse komplektselt ainult selleks otstarbeks määratud kohtades; 8.2.2. keelatud on hoiustada püsivalt rohkem kui nelja tõusvat sihtmärki üksteise peal; 8.2.3. keelatud on hoiustada liikuvate sihtmärkide tõstemehhanisme üksteise peal; 8.2.4. keelatud on transportimisel panna kinnitamata tõusvate sihtmärkide tõstemehhanisme üksteise peale; 8.2.5. transportimisel peavad seadmed olema korralikult kinnitatud ja püsivas asendis, et vältida liikumisel põhjustatud erinevatest kaldenurkadest seadmete kahjustusi; 8.2.6. transportimise ajal peab tabamuste määramise seadme latt olema korralikult pakitud ja kinnitatud ning keelatud on süsteemi osi lahtiselt transportida; 8.2.7. seadmeid ja lisavahendeid tohib hoiustada ainult kuivas kohas, mille temperatuur jääb vahemikku -20°C kuni +50°C; 8.2.8. akude ja seadmete laadimiseks ning töökorras oleku tagamiseks peab hoiustamiskohas olema tagatud hea ventilatsioon; 8.2.9. hoiustamiskohas peavad seadmetele olema tagatud püstises asendis hoidmiseks määratud hoiukohad; 8.2.10. plii- ja leelisakude hoiustamiskohad peavad asuma eraldi ruumides; 8.2.11. laud, kuhu akud asetatakse, peab taluma vähemalt kümne aku raskust; 8.2.12. akude laadimiseks peab olema tagatud nende püstises asendis laadimine; 8.2.13. seadmete hoiustamiskohas ja selle vahetus läheduses peab olema pesemisvõimalus. 8.3. Laservahendite hoiustamine 8.3.1. laservahendeid hoiustatakse harjutusväljal laskevahendite eest vastutava poolt ainult selleks määratud hoiustamiskohas; 8.3.2. laservahendite väljastamisel peab vastuvõtja tagama nende eesmärgipärase ja sihtotstarbelise hoiustamiskoha; 8.3.3. laservahendite hoiustamiskohas on tagatud ladustamistingimused, mis on vastavuses kehtestatud nõuetega. 9. LASKEVAHENDITE HOOLDUS 9.1. Hooldust võivad teostada ainult selleks volitatud isikud. 11/29 9.2. Hooldustöid tohib teha ainult selleks kontrollitud ja määratud keskkonnas ning eritingimuste puhul (näiteks vihm, liiv või lumi) erinevate katete eemaldamine hooldamiseks on keelatud. 9.3. Enne hooldustöid tuleb elektroonilistel laskevahendile toide lahti ühendada, et vältida elektrilööki või ootamatust tegevusest põhjustatud kehavigastusi. 9.4. Elektroonilisi laskevahendeid on keelatud puhastada survepesuriga, sest vesi võib tungida seadmesse ja kahjustada elektrisüsteeme. 9.5. Elektrooniliste laskevahendite puhastamisel on keelatud kasutada tugevatoimelisi pesuaineid või lahusteid (näiteks nõudepesuvahendit või lakibensiini), sest need kahjustavad tihendeid ja pinnakatet ning põhjustavad lekkeid ja roostetamist. 9.6. Elektrooniliste laskevahendite puhastamisel tuleb lahtine tolm ja mustus eemaldada pehme harjaga. 9.7. Elektrooniliste laskevahendite puhastamisel tuleb kõik seadme osad puhastada niiske käsnaga. 9.8. Pärast hooldust tuleb kõik elektrooniliste seadmete osad kuivatada kuiva lapiga. 9.9. Akude laadimise ajal peab keskkonnatemperatuur jääma vahemikku -20°C kuni +40°C. 9.10. Kui akude laadimise ajal keskkonnatemperatuur jääb alla -23°C, tuleb vastavad seadmed viia siseruumi. 9.11. Laadimise ajal peavad akud olema püstises asendis. 9.12. Iga kolme kuu tagant tuleb akud sihtmärkide küljest eemaldada, kui neid ei kasutata. 9.13. Laskevahendite hooldus jaguneb: 9.13.1. osaliseks hoolduseks; 9.13.2. täielikuks hoolduseks. 9.14. Osaline hooldus toimub igapäevaselt ja -kuiselt. 9.15. Täielik hooldus toimub iga poole aasta tagant: 9.15.1. iga aasta keskel - laskevahendite eest vastutaja(te) ja operaatorite meeskonna poolt; 9.15.2. iga aasta lõpus - seadme(te) tootjate poolt. 9.16. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide igapäevasel hooldusel tuleb: 9.16.1. kontrollida seadmeid visuaalselt; 9.16.2. kontrollida laskmisest põhjustatud kahjustusi; 9.16.3. kontrollida seadmete kinnitusi; 9.16.4. kontrollida, et seadmed seoses ilmastikuoludega ei ole üle ujutatud ega muud moodi viga saanud; 9.16.5. seadmete üleujutuse ilmnedes, tuleb kindlaks teha vee juurepääsu koht(ad) ja viga saanud seadmed siseruumidesse kuivama tuua; 9.16.6. kontrollida seadmete akude seisukorda ning kui see näitab alla 50% või 12,3V, siis tuleb need laadima panna; 9.16.7. puhastada seadmed pinnasest ja mustusest. 9.17. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide igakuisel hooldusel tuleb: 9.17.1. kontrollida seadmeid visuaalselt; 9.17.2. kontrollida, et seadmete liikuvad osad liiguvad sujuvalt ja ettenähtud asendisse; 9.17.3. kontrollida, et seadmetel ei oleks roostet ega teisi vigastusi; 9.17.4. vigastatud pinnakattele kanda koheselt peale ette nähtud kruntvärvi ja viimistlusvärvi või külmtsinki; 9.17.5. kontrollida seadmete akude seisukorda ning kui see näitab alla 50% või 12,3V, siis tuleb need laadima panna; 12/29 9.17.6. puhastada seadmed pinnasest ja mustusest. 9.18. Tõusvate ja liikuvate sihtmärkide täielikul hooldusel tuleb: 9.18.1. kontrollida seadmeid visuaalselt; 9.18.2. kontrollida, et kaablid ja ühenduskontaktid ei oleks kahjustatud; 9.18.3. kontrollida, et lambi ja näidikute ekraan oleksid terved ja puhtad ning kui lamp vajab vahetamist, siis tuleb välja vahetada ka kuivatusaine kotid; 9.18.4. kontrollida, et seadme alusraam, sihtmärgi hoidja ja tabamuste andur ei oleks deformeerunud ega viga saanud; 9.18.5. tuvastatud roosteplekid kõrvaldada koheselt kruntvärvi, viimistlusvärvi või külmtsingiga; 9.18.6. kontrollida, et seadmel ei oleks laskmisest põhjustatud vigastusi; 9.18.7. kontrollida niiskuse indikaatorpaberit ning kui värvus on muutunud sinisest roosaks, võib see viidata lekkele ja seade tuleb saata parandusse; 9.18.8. kontrollida, et seadistusnupud on töökorras, ega ole viga saanud; 9.18.9. kontrollida antenni korrasolekut; 9.18.10. kontrollida seadmete akude seisukorda ning kui see näitab alla 50% või 12,32 V, siis tuleb need laadima panna; 9.18.11. puhastada seadmed pinnasest ja mustusest. 13/29  LISA 2.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1- 1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde LASKEVAHENDITE KASUTAMISE TAOTLUS (Esitatakse järgmisel kuul soovitavate vahendite kohta hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks.) NÄIDIS LASKEVAHENDITE KASUTAMISE TAOTLUS Kasutamise Kasutamisega Kasutamise koht Laskevahendite Läbiviija, Kasutamise algus lõpp eesmärk kogus Kasutav allüksus kontakttelefon 10.11.2018 10.11.2018 Jagu kaitsel Sirgala MTL 1 Kalevi JVP Itn J. Jõud 30 TJSM, 3 TTSM 10.00 16.00 5555 5555 Märkus: Kasutamise eesmärgi lahtrisse kirjutatakse laskeharjutuse kohta alljärgnev teave: 1) jagu (soomuk) kaitselahingus; 2) jagu (soomuk) pealetungilahingus; 3) rühm kaitselahingus; 4) rühm pealetungilahingus; 5) kompanii kaitselahingus; 6) kompanii pealetungilahingus; 7) pataljon kaitselahingus; 8) pataljon pealetungilahingus 14/29  LISA 2.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde SIHTMÄRKIDE SKEEM Jagu kaitseühingus Sihtmärgi, - Asukoht grupi nr (vahemik) PSM 1 1) Vastase piilkond (GR1) läheneb kallaletungi lähtealusele; 2) tuletoetuseks läheneb kallaletungi lähtealusele soomuk (1); 3) vastase jalavägi (GR2, GR3) hargneb lahingukorda soomukite (2, 3) toetusel; 4) vastane ründab kaitsepositsioone (GR4) käsitulirelvade toetusel (GR2, GR3); 5) vastase rünnak lüüakse tagasi ja ta alustab eemaldumist (GR2, GR3) soomuki ((1) kattel. Jagu kaitselahingus Sihtmärgi, Asukoht grupi nr (vahemik) PSM 1 1) Vastase piilkond (GR1) läheneb kallaletungi lähtealusele; 2) tuletoetuseks läheneb kallaletungi lähtealusele soomuk (1); 3) vastase jalavägi (GR2, GR3) hargneb —- lahingukorda soomukite (2, 3) toetusel; 4) vastane ründab kaitsepositsioone (GR4) käsitulirelvade toetusel (GR2, GR3); 5) vastase rünnak lüüakse tagasi ja ta alustab eemaldumist (GR2, GR3) soomuki (<1) kattel. 15/29  LISA 2.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde KVKP MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT KVKP MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT 1. Maa-ala üleandmine enne harjutust, treeningut, õppust Üksus Kasutatav harjutusala(d) Läbiviidav harjutus, treening, õppus Kasutatavad vahendid Eigu laskeväli (EL1) Raketibaas 1 (RB1) Tehnika Maa-alal väljastatud Kukepalu laskeväli (KL1) Raketibaas 2 (RB2) Buss Treppsein Pala laskeväli 1 (PL1) Raketibaas 3 (RB3) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Pala laskeväli 2 (PL2) Raketibaas 4 (RB4) Maastur Sein Pikasaare 1 (PT1) Sihtmärgiala 1 (SM1) Veoauto Täiskuju alus Harjutuse algus Pikasaare 2 (PT2) Sihtmärgiala 2 (SM2) Soomustransportöör Soomuk otsevaates Pioneeri 1 (P1) Sihtmärgiala 3 (SM3) Lahingumasin Soomuk külgvaates Harjutuse lõpp Pioneeri 2 (P2) Suru lasketiir (STL1) Tank Muu Pioneeri 3 (P3) Suru taktikaala (ST1) Helikopter Võti Põhja sihtmärgiala (PSM1) Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: 2. Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, treeningut, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Kasutatud Kasutatud laskemoona Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad Väljastatud vahendite tagastamine laskemoona/lõhkeaine kogus jäägid Treppsein Täiskuju alus Aukudega sein Soomuk otsevaates Sein Soomuk külgvaates Võti Muu 16/29  Maa-ala ja vahendite vastuvõtmisel esinenud puudused: Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri konnanimi Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu  LISA 2.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde SAATELEHT SAATELEHT nr ........................... „ .......... “ ......................... 20 .......... a Kauba saatja Kauba saaja Aadress Kontaktisik ........................................................................... Tel nr ........................... Nimetus Ühik Kogus Hind Summa Väljastas: ...................................... Väljastas: ........................................ Allkiri: ........................................... Allkiri:................................................ 18/29  LISA 2.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde TÕUSVATE SIHTMÄRKIDE KONTEINERI TEHNILINE KIRJELDUS Tõusvate sihtmärkide veoks on kohandatud standardne 6,058 m (20-jalane) merekonteiner, mis on kahest küljest avatav. Konteiner on mõeldud korduvkasutuseks ning on transporditav ainult vastavate transpordimasinate ja mehhanismide abil. Konteineri tehnilised andmed Konteineri sisustus Konteineri mõõtmed: Jalaväesihtmärgi tõstemehhanism koos akuga 50 tk a) välised mõõtmed: Jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi varuaku 50 tk - pikkus 6,058 m Jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi laadija 5 tk - laius 2,438 m Jalaväesihtmärgi kaitseplaat 50 tk - kõrgus 2,591 m Jalaväesihtmärgid 50 tk b) sisemised mõõtmed: Jalaväesihtmärgi tabamuste määramise süsteem 5 tk - pikkus 5,898 m Soomussihtmärgi tõstemehhanism koos akuga 4 tk - laius 2,352 m Soomussihtmärgi tõstemehhanismi varuaku 4 tk - kõrgus 2,385 m Soomussihtmärgi tõstemehhanismi laadija 1 tk Konteineri mass: Soomussihtmärgi tabamuste määramise süsteem 1 tk tühimass 3060 kg Generaator, 5 kW 1 tk täismass 10000 kg Kompressor 1 tk Sidevahendid 2 tk Kinnitusvahendid seadmete transpordiasendisse 10 tk viimiseks Elektrivahendid 1 kmpl Soojusvahendid (elektri- ja akutoitega) 2 tk Tööriistad 1 kmpl Tulekustuti 1 tk Meditsiinikott 1 tk 19/29 Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Konteineri masinalt mahalaadimine toimub ainult tasasel ja kõvapinnasega maasikul. Konteineri transportimine toimub ainult mööda kõvapinnasega teed masinal, mille veovõimekus on vähemalt 10000 kg Konteineri peale laadimine masinale 15 min Konteineri mahalaadimine masinalt 10 min Konteineri tõstemehhanismide ja kaitseplaatidega ladustamine 2h Konteinerist tõstemehhanismide ja kaitseplaatide eemaldamine 1,5 h Konteiner Konteineri läbilõige 1 - soomussihtmärgi tabamuste määramise süsteem; 2 - abivahendite riiul; 3 - jalaväesihtmärkide tõstemehhanismid; 4 - jalaväesihtmärgi tabamuste määramise süsteem; 5 - abivahendite riiul; 6 - kaitseplaadid; 7, 8 - soomussihtmärgi tõstemehhanismid, 9 - jalaväe sihtmärgid ja abivahendid; 10 - generaator, kompressor; 11 - märgistusvahendid; 12 - varuakude riiulid; 13 - akulaadijate ja abivahendite riiulid 20/29  LISA 2.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde TÕUSVA JALAVÄESIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS 21/29 Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Tõusev jalaväesihtmärk paigaldatakse ainult ettenähtud kaitserajatisse, mis peab enne paigaldamist valmis olema. Ühte jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi transpordib 1 inimene Ühte jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi kaitseplaati transpordib 1 inimene Ühe tõusva jalaväesihtmärgi töökorda panekuks koos kaeve, seadistamis- ja 20 min paigaldamistöödega kulub traktori abil Jalaväe sihtmärgi tõstemehhanism 1 - sihtmärgi hoidja; 2 - tabamuste anduri kaabel; 3 - antenn; 4 - paneel; 5 - aku; 6 - tugiraam koos kaitseplaadi kinnitusega; 7 - seadistamise ekraan; 8 - lamp 22/29  LISA 2.7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde TÕUSVA SOOMUSSIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS 23/29 Kasutatavad soomussihtmärgid ja nende mõõtmed Soomuk eestvaates. Lahingmasin külgvaates Tank külgvaates 24/29 Tõusva soomussihtmärgi üldvaated paigaldamisel Külgvaade jalgade paigaldamisest Pealtvaade 25/29  Tõusev soomussihtmärk maapinna peal Tõusev soomussihtmärk kaevikus 26/29 Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Tõusev soomussihtmärk paigaldatakse ainult ettenähtud kaitserajatisse, mis peab enne paigaldamist valmis olema. Soomussihtmärgi materjali paksus ei tohi tabamusandurist lähtuvalt ületada 10 mm Ühte soomussihtmärgi tõstemehhanismi transpordib 4 inimest Ühele soomussihtmärgile paigutatakse kaitseks jalaväe tõstemehhanismi 3 tk kaitseplaadid Ühte jalaväe sihtmärgi tõstemehhanismi kaitseplaati transpordib 1 inimene Ühe tõusva soomussihtmärgi töökorda panekuks koos kaeve, seadistamis- ja 1h paigaldamistöödega kulub traktori abil Soomussihtmärgi tõstemehhanism 1 - akukast; 2 - sihtmärgihoidiku pesa; 3 - märklauahoidiku tugiraam; 4 - paneel; 5 - akukaabel 6 - kaitseraam 27/29  LISA 2.8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde LIIKUVA JALAVÄESIHTMÄRGI TEHNILINE KIRJELDUS 28/29 Planeerimisel ja laskeharjutuse ettevalmistamisel peab täiendavalt arvestama: Liikuv jalaväesihtmärk paigaldatakse ainult ettenähtud kaitserajatisse, mis peab enne paigaldamist valmis olema. Ühte jalaväesihtmärgi tõstemehhanismi transpordib 2 inimest Liikumisrada valmistab ette vähemalt 2 inimest 15 m pikkuse liikumisraja kokkupanemine 20 min Ühe liikuva jalaväesihtmärgi töökorda panekuks koos kaeve, seadistamis- ja 3h paigaldamistöödega kulub traktori abil Liikuva jalaväesihtmärgi tõstemehhanism 1 - seadistamise ekraan; 2 - lamp; 3- tabamuste andur; 4 - sihtmärgi hoidja kinnitus; 5 - sihtmärgi hoidja; 6 - tabamuste anduri kaabel 15 m pikkune liikumisrada külgvaates 29/29 KINNITATUD LISA 4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS PIIRSALU TAKTIKAALA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. PIIRSALU TAKTIKAALA KASUTAMINE .................................................................................................... 3 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS .............................................................................. 4 4. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 5. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 6. TULEOHUTUS ......................................................................................................................................... 6 LISA 4.1 Taktikaala üldplaan ....................................................................................................................... 7 LISA 4.2 Taktikala keskkonnakaitse piirangud ............................................................................................ 8 LISA 4.3 Piirsalu taktikaala MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT ........................................... 9 2/10 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Piirsalu taktikaala kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Piirsalu taktikala (edaspidi taktikala) kasutamisel, broneerimisel ja keskkonnaalastest nõuetest juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. Taktikaala asub Kõuemaru katastriüksustel Piirsalu külas Lääne-Nigula vallas Lääne maakonnas (KÜ tunnus 68001:003:0278, riigikaitsemaa, 132,24 ha) ja Tuulemaru katastriüksustel (KÜ tunnus 68001:003:0274, riigikaitsemaa 1,16 ha). Taktikaala üldplaan on toodud eeskirja lisas 4.1. 1.4. Taktikaala haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Taktikaala kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5303 2206; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#tpiirsalutaktikaala. 2. PIIRSALU TAKTIKAALA KASUTAMINE 2.1. Taktikaala võivad kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuurüksused ning Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevad asutused. Muud asutused võivad taktikaala kasutada üksnes ohutuse vanemspetsilisti eelneval kirjalikul loal. 2.2. Taktikaala piirneb Kaitseliidu Lääne maleva Piirsalu 300 m lasketiiruga. 2.3. Taktikaalal plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab kasutada soovija broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks järgneva kuu tegevused broneerimissüsteemis. 2.4. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõppe planeerimist riigipühadele; 2.5. Taktikaala plaanivälise tegevuse läbiviimiseks tuleb soovijal teha broneering hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist. 2.6. Kui ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne taktikaala kasutamise soov, lepivad tegevuse läbiviijad ise omavahel kokku taktikaala täpse kasutamise. 2.7. Taktikaalal on lubatud läbi viia ainult eelnevalt planeeritud ja broneerimissüsteemi sisestatud tegevusi. 2.8. Piirangud taktikaala kasutamisel: müra tekitavate imitatsioonivahendite kasutamine on keelatud 15. märtsist kuni 15. maini. 2.9. Kooskõlastada taktikaalal imitatsioonivahendite kasutamine Piirsalu lasketiiru vastutava isikuga, et vähendada müra kumuleerumist; 2.10. Taktikaala võib kasutada alljärgnevate väljaõppeürituste läbiviimiseks: 2.10.1. harjutus (s.h välilaager); 2.10.2. taktikaharjutus; 2.10.3. sõjalis - sportik üritus; 2.10.4. vabaaja üritus. 3/10 2.11. Taktikaalal on lubatud kasutada järgmisi väljaõppevahendeid: 2.11.1. harjutusmoon kaliibriga kuni 7,62 mm; 2.11.2. lõhkepakett ( harjutusgranaat); 2.11.3. süütenöör; 2.11.4. süütel. 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS 3.1. Läbiviija on kohustatud: 3.1.1. enne taktikaala kasutamist tutvuma käesoleva eeskirjaga; 3.1.2. järgima ohutuseeskirju ja teisi kohustuslikke õigusakte ning kontrollima nende täitmist väljaõppes osaleva allüksuse poolt; 3.1.3. järgima eeskirjas sätestatud keskkonnaalaste nõuete täitmist väljaõppes osaleva allüksuse poolt; 3.1.4. ohtliku tegevuse korral tõkestama kõrvaliste isikute juurdepääsu; 3.1.5. läbiviijal peab olema kontrollitud ja toimiv side väljaõpet korraldava personaliga; 3.1.6. informeerima elanikkonda ja ametivõime vastavalt kehtivale korrale; 3.1.7. teavitama õnnetusjuhtumist vastavalt harjutusväljade eeskirjas toodud korrale; 3.1.8. Tegevuse lõppedes kontrollima ja tagama, et tegevuseks kasutatud alale ei jääks esemeid, mis võiksid ohustada taktikaala kasutajaid; 3.1.9. koguma kokku tegevuse käigus tekkinud jäätmed ja võtma need endaga kaasa; 3.1.10. informeerima viivitamatult vastutavat ülemat kõigist taktikaalal toimunud õnnetusjuhtumitest ja ohuallikatest; 3.1.11. tagama taktikaala heaperemeheliku kasutamise ja heakorrast kinnipidamise; 3.1.12. juhul kui Kaitseliidu Piirsalu lasketiirus toimuvad taktikaala kasutamisega samal ajal laskmised, on kohustus kooskõlastada tegevus lasketiiru kasutava üksusega; 3.1.13. kõigist vahejuhtumitest (õnnetusjuhtumid) tuleb viivitamatult informeerida ohutuse vanemspetsilisti vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punktile 5.1.19 , millepeale ohutusevanemspetsialist teeb vastavasisuline sissekande „Piirsalu taktikaala kasutamise registreerimise raamatusse“ 3.1.14. tegutsema õnnetusjuhtumi korral vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 5.1.20 lisa 1.3 skeemile. 3.2. Läbiviija on vastutav: 3.2.1. tuleohutusnõuete täitmise eest; 3.2.2. keskkonnakaitsenõuete täitmise eest; 3.2.3. taktikaala ohutu kasutamise eest; 3.2.4. eeskirjas sätestatud korrast kinnipidamise eest. 3.3. Väljaõppe läbiviijal on õigus: 3.3.1. saata taktikaala territooriumilt ära iga isik, kes viibib seal eelneva kooskõlastuseta; 3.3.2. saata taktikaala territooriumilt ära isik, kes toob sinna prügi või rikub muul moel kehtivaid õigusakte ning teavitab sellest Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313 või politseid hädaabinumbril 112. 4. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 4.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) harjutusväljal teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 4/10 4.1.1. Lääne - Nigula Vallavalitsust; 4.1.2. KL Lääne malevat; 4.2. Kohalikku elanikkonda teavitatakse taktikaalal toimuvatest tegevustest veebilehekülje mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-piirsalu-taktikaala kaudu. 4.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja. 4.4. Kui tegevus toimub tuleohtlikul ajal, peab läbiviija informeerima toimumiskohast, tegevusest ja osalevate inimeste hulgast Päästeameti Lääne päästekeskust vähemalt 3 tööpäeva enne tegevuse algust. 5. KESKKONNAKAITSE 5.1. Keskkonnakaitselised piirangud harjutusväljal liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 4.2. 5.2. Lisaks tuleb taktikaala tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 5.3. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist teavitab taktikaala kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 5.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 5.4.1. Keelatud on liikuda liikumispiiranguga aladel (vt lisa 4.2). Piiranguga aladel liikumiseks peab väljaõppe läbiviijal olema Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 5.4.2. Taktikaala piirneb püsielupaigaga. Püsielupaika jäävatel teedel ja radadel on lubatud sõidukitega liiklemine, maastikusõidukitega sõitmine on keelatud. Sihtkaitsevööndis on 1. veebruarist kuni 30. juunini igasugune liikumine keelatud. 5.4.3. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Piirsalu jõel 100 m ning Lepaste ojal 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 5.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele 5.5.1. Väljaõppe läbiviimisel ja ajutiste välilaagrite püstitamisel tuleb järgida üldist heakorda: 5.5.1.1. vältida mürarikaste tegevuste läbiviimist riigipühadel; 5.5.1.2. kooskõlastada taktikaalal imitatsioonivahendite kasutamine Piirsalu lasketiiru vastutava isikuga, et vähendada müra kumuleerumist; 5.5.1.3. vältida mürarikaste tegevuste läbiviimist ebasoodsate ilmastikutingimustega (nt üle 10 m/s puhuvad tuuled); 5.5.1.4. tegevuse kavandamisel arvestada lindude pesitsusperioodiga (märts–mai). 5.5.2. Taktikaala läbib Piirsalu jõgi, kus on keelatud jõe loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaameti nõusolek. 5/10 5.5.3. Piirsalu jõe ja Lepaste oja kalda piiranguvööndites on keelatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. 5.5.4. Kõikidel taktikaala ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m. 5.5.5. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. 5.5.6. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 5.5.7. Taktikaalale ulatub Mustjärve raba hoiuala, kus Keskkonnaameti teatiseta ei tohi muuta looduslikku veetaset ja kaldajoont ning raiuda puid. Keelatud on hoiuala looduslikku seisundit kahjustavad tegevused (kaevikute rajamine, tallamine jms). 5.5.8. Harjutusväljal on mitme liigi registreeritud elupaigad, kus liikide pesitsusaegadel ei tohi teostada raieid, väljaõpet ja muid sarnaseid häirivaid tegevusi. 5.5.9. Taktikaalal ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi ja linde ning nende elupaiku. 5.6. Üldised keskkonnakaitselised nõuded 5.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida (segaolmejäätmed, paberi- ja papijäätmed). Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid, tünnid jms) tuleb taktikaalalele tulles kaasa võtta. Jäätmed tuleb taktikaalalt lahkudes kaasa võtta. 5.6.2. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 6. TULEOHUTUS 6.1 Tuleohutuse eest vastutav on väljaõppe läbiviija. 6.2 Väljaõppe läbiviimisega võib kaasneda metsade ja rabade tuleoht, seda eriti tuleohtlikul ajal. Tuleohutuse seaduse §-st 16 tulenevalt määrab tuleohtliku aja ja piirkonna ning teavitab avalikkust Päästeamet. 6.3 Tuleohtlikul ajal peab läbiviija määrama tuleohutuse eest vastutaja ja tulekustutusmeeskonna. Tuleohutuse eest vastutaja vastutab nimetatud meeskonna varustamise tuletõrjevahendite ja ülesande täitmise ettevalmistamise eest. 6.4 Kindlasti tuleb jälgida, et juurde sõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele oleksid vabad ja kasutamiskõlblikud. 6.5 Lahtist tuld tohib teha läbiviija loal ja läbiviija määratud kohas. Tuld ei tohi jätta järelevalveta. 6.6 Suitsetamine on lubatud ainult läbiviija poolt määratud kohtades. 6.7 Suure tuleohu korral katkestab läbiviija tulekahju ennetamiseks harjutused, kus tehakse võimaliku tule tekkega seotud toiminguid. 6.8 Tulekahju puhkemisel tuleb sellest viivitamatult teavitada häirekeskust hädaabinumbril 112. 6.9 Pärast põlengu kustutamist peab põlenguala kontrollima ja veenduma, et tuli ei süttiks uuesti. 6.10 Vajadusel määratakse tulevalve kuni tuleohu tekkimise möödumiseni. 6/10  LISA 4.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. Taktikaala üldplaan 7/10  LISA 4.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. Taktikala keskkonnakaitse piirangud 8/10  LISA 4.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm Piirsalu taktikaala MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Piirsalu taktikala kasutuseeskirjaga. Üksus Kasutatav väljaõppeehitis Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) (kogus ) Tehnika Maa-alal väljastatud Buss Treppsein Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Maastur Sein Piirsalu taktikala Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Soomustransportöör Metall JV SM Lahingumasin Metall KP SM Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Helikopter Soomuk külgvaates Muu Muu Võti Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Maa-ala ja vahendite vastuvõtmisel Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad esinenud puudused: kogus jäägid tagastamine Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 9/10 10/10 KINNITATUD LISA 5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS KIKEPERA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. KIKEPERA HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD .......................................................... 3 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 4. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 4 LISA 5.1 Kikepera harjutusvälja väljaõppealade kirjeldused ...................................................................... 6 LISA 5.2 Kikepera harjutusvälja üldplaan ................................................................................................... 8 LISA 5.3 Kikepera harjutusvälja keskkonnakaitselised piirangud ............................................................... 9 LISA 5.4 Harjutusvälja kasutamise registreerimisraamat ......................................................................... 10 LISA 5.5 Jäätmete sorteerimise juhend .................................................................................................. 111 2/11 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kikepera harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Kikepera harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel ja prügi sorteerimisel juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Kikepera külas Saarde vallas Pärnu maakonnas. Harjutusvälja pindala on 846 ha. Territooriumi üldplaan on eeskirja lisas 5.2. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008 korraldusega nr 271 „Kaitseväe Kikepera harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. 1.5. HV-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5303 2206; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-kikepera. 2. KIKEPERA HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 2.1. HV õhuohuala on 680 m maapinnast. 2.2. HV-ja kogu alal on ohuala joonise koostamisel pinnas kõva. 2.3. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 5.1. 2.4. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 5.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. 2.5. HV-l on lubatud läbi viija laskeharjutusi, kasutada harjutusmoona ja teha käsigranaadi viskeharjutusi kõikidel nädalapäevadel, v.a riiklikel pühadel ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00. 2.6. Lõhketöid (v.a demineerimistööd) on HV-l lubatud läbi viia esmaspäevast laupäevani ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00. Lõhkamistööd on keelatud 15. märtsist kuni 30. juunini. 2.7. 15. märtsist kuni 30. juunini on lubatud kasutada üksnes käsitulirelvi ajavahemikus kell 07.00 kuni 22.00. 2.8. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile. 2.9. HV piiriga külgnevad teed on üldkasutatavad teed. Keelatud on müra- ja valgusefekte tekitavate vahendite (paukpadrunid, lõhkepaketid), samuti suitsu tekitavate vahendite, kasutamine üldkasutatavatel teedel, kui selleks ei ole eraldi luba. 2.10. Üldkasutatavaid teid ei tohi sõidukitega blokeerida. 3/11 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 3.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) HV-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 3.1.1. Saarde Vallavalitsus; 3.1.2. Lääne päästekeskust; 3.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust; 3.1.4. Lääne-Eesti pommigruppi; 3.1.5. Eesti Geoloogiateenistust. 3.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste (vt lisa 5.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega . 3.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral on tõkkepuude juurde tõkestaja. 3.4. Signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil harjutusväljale liikujatel kohustus tutvuda harjutusvälja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 3.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata. 4. KESKKONNAKAITSE 4.1. Keskkonnakaitselised piirangud harjutusväljal liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 5.3. 4.2. HV-l tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivast õigusaktidest ning üldisest HV-de kasutuseeskirjast, kus on välja toodud kõikjal kehtivad keskkonnakaitsenõuded. 4.3. HV-l ohutuse vanemspetsialist teavitab HV kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 4.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 4.4.1. keelatud on liikuda piiranguga aladel (vt lisa 5.3). Piiranguga aladel liikumiseks peab läbiviijal olema Keskkonnaameti kirjalik heakskiit ja see tuleb esitada koos tegevuskäsuga. Liikumispiiranguga alal on inimeste liikumine keelatud 01. veebruarist kuni 30. juunini; 4.4.2. õppuse korraldamise keelualal (sh liikumispiiranguga alal) on keelatud õppusi korraldada 01. veebruarist kuni 31. augustini (vt lisa 5.3); 4.4.3. looduslikult väärtuslikel aladel (vääris elupaik, kaitsealuse liigi elupaik), kaevude sanitaarkaitsealal (50 m) on sõidukitel keelatud liikuda. Väärtuslikud alad on tähistatud skeemil (vt lisa 5.3) 4.4.4. kehtiv kalda piiranguvöönd Valdimurru ojal ja Mudaojal on 100 m ning Kabli ojal 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 4.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele: 4.5.1. telkimine ja lõkke tegemine piirangualadel (sh kalda piiranguvööndis ja sanitaarkaitsealal) on lubatud kohtades, mille Keskkonnaamet on ette valmistanud ja tähistanud. Teistes kohtades telkimiseks või lõkke tegemiseks tuleb taotleda Keskkonnaameti kirjalik heakskiit; 4.5.2. looduslikult väärtuslikel aladel ja liikumispiiranguga aladel on puude raie keelatud, väljaarvatud harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti loal, taotlus esitada tegevuskäsus. Teistes asukohtades lähtuda puude laasimisel ja raiel harjutusväljade kasutuseeskirjas toodust; 4/11 4.5.3. kõikidel harjutusvälja ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m. Veekaitsevööndis on Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud puu- ja põõsarinde raie. Keelatus on pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet; 4.5.4. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku. 4.6. Keskkonnanõuded: 4.6.1. tegevuste järgselt tuleb kokku koguda kõik laskemoonajäätmed, ohtlikud jäätmed ning olmejäätmed. Olmejäätmed tuleb sorteerida (vähemalt paber-papp, segaolmejäätmed, söögikõlbulik toit) ja viia selleks ettenähtud kohta linnakus. Väljaõppe käigus tekkivad laskemoonajäätmed (sh imitatsiooni ja õppelahingmoona jäätmed) tuleb kokku koguda ja anda üle HV-le; 4.6.2. jäätmeid ei tohi põletada ega matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 5/11  LISA 5.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV väljaõppealade kirjeldused 1.1. Lutsu laskeväli (LL1) Ala suurus 400x600 m, mis on jagatud kaheks: õppelaskmiste ala 60x600 m ja lahinglaskmiste ala 340x600 m, kus on edasiliikumise kaugus 380 m ida suunas. Lahinglaskmiste ala vasakule servale on rajatud 1000 m pikkune ala, kust saab lasta snaiper- või täpsusrelvasid. Laskesuund vasakust servast Dir 14–20 ja paremast servast Dir 14–50. Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipildujad; 1.1.2. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipildujad; 1.1.3. sileraudsed käsitulirelvad; 1.1.4. 12,7 mm (vähendatud võimsusega RR/LR või harjutumoon); 1.1.5. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber või harjutusmoon; 1.1.6. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon; 1.1.7. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse harjutused; 1.1.8. harjutusmoon; 1.1.9. taktikaharjutused. 1.2. Patrull-laskmisala (PL1) Ala suurus 300x400 m. Mõeldud peamiselt liikumisega laskmisteks. Laskesuunad Dir 36–50 kuni Dir 39–50. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipildujad; 1.2.2. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad, sh kuulipildujad; 1.2.3. sileraudsed käsitulirelvad; 1.2.4. 12,7 mm (vähendatud võimsusega RR/LR või harjutusmoon); 1.2.5. tankitõrjerelvad, ainult alakaliiber või harjutusmoon; 1.2.6. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon 1.2.7. harjutusmoon; 1.2.8. taktikaharjutused. 1.3. Pioneeriõppeala (P1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine; 1.3.2. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse harjutused; 1.3.3. harjutusmoona kasutamine; 1.3.4. taktikaharjutused. 1.4. Lõhkamisala (P2) Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. lõhkeaine koguse piirang – ühekordne laeng ei tohi ületada 5 kg; 1.4.2. detoneerivast nöörist võrkude puhul tuleb arvestada ka nööri lõhkeaine kaalu. 1.5. Käsigranaadi viskeala (KG1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.5.1. ründe- ja kaitsegranaati viskamine; 1.5.2. harjutusgranaati viskamine; 1.5.3. viskelaengu kuni 70 g lõhkamine; 6/11 1.5.4. harjutusmoona kasutamine; 1.5.5. taktikaharjutused. 1.6. Taktikaala1, taktikaala 2 (TA1, TA2) TA1 ja TA2 alal tuleb jälgida keskkonnakaitselisi, ajalisi ja maa – ala piiranguid (vt lisa 5.3). TA2-te ei saa kasutada, kui TA1-l (Lutsu laskeväljal) toimuvad laskmised. Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. taktikaharjutused; 1.6.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine; 1.6.3. harjutusmoona kasutamine; 1.6.4. telkimine, välilaagrid. 1.7. Majutusala (MA1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.7.1. kompanii-suuruse allüksuse majutamine. 7/11  LISA 5.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan 8/11  LISA 5.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse tegevuse – ja liikumispiirangud 9/11  LISA 5.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm Kikepera HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, treeningut, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Kikepera HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Üksus Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Kasutatav väljaõppeehitis (kogus ) (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) Lutsu laskeväli (LL1) Tehnika Maa-alal väljastatud Patrull-laskmise ala (PL1) Buss Treppsein Pioneeriõppeala (P1) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Lõhkamisala (P2) Maastur Sein Käsigranaadi viskeala (KG1) Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Taktikaala1 (TA1) Soomustransportöör Metall JV SM Taktikaala 2 (TA2) Lahingumasin Metall KP SM Majutusala (MA1) Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Helikopter Soomuk külgvaates Muu Muu Võti Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud kogus jäägid tagastamine puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 10/11  LISA 5.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Papp ja paber: 1.1.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.1.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.1.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid. 1.2. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.2.1. vasest hülsid; 1.2.2. messingist hülsid; 1.2.3. muu metall; 1.2.4. mittemetall. 2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 4. HV-d kasutavad struktuuriüksused on kohustatud kinni pidama käesoleva juhendiga kehtestatud korrast. 11/11 KINNITATUD LISA 7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS TSIATSUNGÕLMAA VÄLJAÕPPEEHITISTE KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. TSIATSUNGÕLMAA ÕPPEVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ................................................... 3 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 3 4. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 4 LISA 7.1 Tsiatsungõlmaa väljaõppealade kirjeldused................................................................................. 5 LISA 7.2 Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste üldplaan ................................................................................. 6 LISA 7.2.1 Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste tähistus ............................................................................... 7 LISA 7.3 Tsiatsungõlmaa 300 m lasketiiru kasutuseeskiri .......................................................................... 8 LISA 7.3.1 Lasketiiru üldplaani skeem .................................................................................................... 111 LISA 7.3.2 Lasketiiru tulejooned ............................................................................................................. 122 LISA 7.4 Väljaõppeehitiste kasutamise registreerimisvorm ................................................................... 144 LISA 7.5 Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste Päästeametiga koordineerimise asukoht .......................... 155 2/19 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks väljaõppeehitiste üldise kasutamise korra. 1.2. Väljaõppeehitiste kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade- ja Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjadest. 1.3. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste hulka kuuluvad 300 m lasketiir, taktikala 1 ja taktikala 2 ( edaspidi väljaõppeehitis). 1.4. Väljaõppeehitised kuuluvad eraldiseisvana Nursipalu harjutusvälja koosseisu. 1.5. Väljaõppeehitised asuvad Võru valla territooriumil Võru maakonnas. Väljaõppeehitiste pindala on 31,79 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 7.2. 1.6. Tsiatsungõlmaa lasketiir (edaspidi lasketiir) on asutatud kaitseministri 20.03.2012 käskkirjaga nr 96 „Lasketiirude asutamine“. 1.7. Väljaõppeehitist haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Väljaõppeehitiste kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 507 2683; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-nursipalu. 2. TSIATSUNGÕLMAA ÕPPEVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 2.1. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitistel võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 7.1. 2.2. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 7.1, tuleb kooskõlastada väljaõppeehitise ohutuse vanemspetsialistiga. 2.3. Õppeväljadel on lubatud läbi viija laskeharjutusi, kasutada harjutusmoona ja lõhkevahendeid tööpäevadel kella 08.00-st kuni 21.00-ni. Laupäevadel ajavahemikus kell 08.00-st kuni 18.00-ni. 2.4. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) pühapäeval või riiklikel pühadel ja öisel ajal (21.00 kuni 08.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile. 2.5. Üldkasutatavaid teid ei tohi sõidukitega blokeerida. 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 3.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) harjutusväljal teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 3.1.1. Võru Vallavalitsus; 3/19 3.1.2. Lõuna päästekeskust; 3.1.3. Riigimetsa Majandamise Keskus. 3.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualasse tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste ( vt lisa 7.2.1) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega . 3.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja. 3.4. Signaalmastidesse heisatakse väljaõppeehitis personali poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil harjutusväljale liikujatel kohustus tutvuda harjutusvälja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 3.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata. 4. KESKKONNAKAITSE 4.1. Üldnõuded 4.1.1. Väljaõppeehitisel tegevuste planeerimisel ja tiiru kasutusse andmisel tuleb lähtuda muuhulgas harjutusväljade kasutuseeskirjast, kus on harjutusväljade ülesed üldised keskkonnakaitsenõuded. 4.1.2. Väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja alalt lahkudes kaasa võtta ning toimetada lähimasse linnakusse. Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid jms) tuleb alale tulles kaasa võtta. 4.1.3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning immutamata ja värvimata puitu. 4.1.4. Laskemoonast järelejäänud materjal – vasest ja messingist hülsid, muu metall ja mittemetall tuleb kokku koguda ja üle anda ohutuse vanemspetsialistile. 4/19  LISA 7.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Tsiatsungõlmaa väljaõppealade kirjeldused 1.1. 300 m lasketiir (T300) Laskmise põhisuund Dir 63-50 Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. kuni 6 mm sport- ja pneumaatilised relvad; 1.1.2. kuni 9,0 mm püstolid ja püstolkuulipildujad ( ainult üksiklaskudega); 1.1.3. kuni 7,62 mm vintraudsed relvad; 1.1.4. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületada 4500 J. 1.2. Taktikala 1 (TA 1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. õppus; 1.2.2. harjutus (sh välilaager); 1.2.3. juhtimispunkti õppus (CPX – Command Post Exercise) 1.2.4. situatsiooni õppus (STX – Situational Training Exercise) 1.2.5. sõjalis – sportlik üritus; 1.2.6. allüksus(t)e majutamine; 1.2.7. kaevamine. 1.3. Taktikaala 2 (TA 2) Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. õppus; 1.3.2. väliharjutus; 1.3.3. taktikaharjutus; 1.3.4. juhtimispunkti õppus; 1.3.5. situatsiooniõppus; 1.3.6. sõjalis – sportlik üritus; 1.3.7. majutamine; 1.3.8. kaevamine; 1.3.9. lõhkamine ( A-katekooria ). 5/19  LISA 7.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste üldplaan 6/19  LISA 7.2.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste tähistus 7/19  LISA 7.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 300 M LASKETIIRU KASUTUSEESKIRI 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Tsiatsungõlmaa poolkinnise 300 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra. 1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade kasutuseeskirjast ja Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste kasutuseeskirjast. 1.3. Vastutava isiku kontaktandmed: telefon: 507 2683; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-nursipalu. 2. LASKETIIRU RAJATISED 2.1. Kaitseehitised: 2.1.1. laskesuunas asub 7,5 m kõrge, murukattega 34° kaldenurgaga tagavall; 2.1.2. lasketiiru külgedel asuvad 3,8 m kõrgused, murukattega 34° kaldenurgaga külgvallid; 2.1.3. lasketiiru põrand on suures osas kaetud liivaga, et vähendada rikošeti tekkimise võimalust, 2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja täitematerjaliks liiva ja saepurusegu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1–2% soola; 2.1.5. laskesuunaga risti asuvad 7 ülemist ja 4 alumist raudbetoonist põrkeplaati, mille laskjate poolne külg on tihedama tule koonuses kaetud terasplaatidega ning terves ulatuses puitlaudisega. 2.2. Tulejooned: 2.2.1. Tulejooned asuvad järgmistel laskekaugustel: 10 m, 15 m, 20 m, 25 m, 30 m, 50 m, 75 m, 100 m, 200 m ja 300 m (lisa 7.3.1); 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähistega; 2.2.3. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta; 2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24; 2.2.5. 100 ja 200 m laskekohad on 1:12 kaldega tahapoole ning kaetud peene graniitkillustikuga; 2.2.6. 25, 30, 50 ja 75 m laskekohad on tasapinnalised ning kaetud peene graniitkillustikuga; 2.2.7. 10 ja 15m tulejoonel on liivapinnas; 2.2.8. 300 m tulejoon on tasapinnaline puitpõrand, mis asub kolmest küljest piirava seinaga ja varikatusega laskepaviljonis; 2.2.9. üks laskekoht on 2,75 m pikk ja 2 m lai; 2.2.10. laskekohtade taga on 1 m lai käigutee, mis on laskekohale liikumiseks ning instruktorile laskmiste läbiviimiseks. 2.3. Sihtmärkide jooned: 2.3.1. sihtmärkide joon jaguneb kaheks: alumine- ja ülemine sihtmärkide joon; 8/19 2.3.2. alumine sihtmärkide joon asub alumise kuulipüüdja ees. Alumisel sihtmärkide joonel saab kasutada puit- ja metallsihtmärke laskmiseks kuni 100m laskekauguselt; 2.3.3. ülemisel sihtmärkide joonel asuvad elektroonilise lugemissüsteemiga sihtmärgid. 2.4. Valgustus: 2.4.1. valgustus on paigaldatud laskepaviljoni lakke ja põrkeplaatide tagakülgedele; 2.4.2. valgustus võimaldab laskeharjutusi läbi viia ka pimedal ajal. 2.5. Lasketiiru vasakus servas asub hooldustee. 2.6. Tagavalli vasakus servas asub sihtmärkide ladu. 3. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 3.1. Lasketiirus peab täitma Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppe ohutuseeskirjasid ja teisi väljaõpet reguleerivaid juhendeid ja -eeskirjasid 3.2. Lasketiiru kasutamisel peab kinni pidama järgnevatest nõuetest: 3.2.1. hooldusteel on lubatud sõita ainult laskeharjutust teenindaval autol; 3.2.2. lasketiirus, väljaspool hooldusteed sõitmine on keelatud; 3.2.3. isikkoosseisu veoks mõeldud autod peab parkima söökla parklasse; 3.2.4. liikumine laskekohtadesse on lubatud ainult hooldustee kaudu; 3.2.5. 10–100 m tulejoontelt on lubatud liikuda sihtmärkide juurde kõige otsemat teed; 3.2.6. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud; 3.2.7. lasketiirus on keelatud teostada kaevamist, või valada välja kaasavõetud pinnast . 3.3. Sihtmärkide paigutamine: 3.3.1. lasketiirus on lubatud kasutada ainult pehmeid sihtmärke ja spetsiaalseid kõvasid (vt. tehnilised nõuded) metallsihtmärke; 3.3.2. liikumiseks ülemise sihtmärkide joone juurde peab kasutama kaldteed lasketiiru servas; 3.3.3. pehmeid sihtmärke on lubatud paigutada ainult alumisel sihtmärkide joonel olevatesse sihtmärgi pesadesse; 3.3.4. sihtmärgi keskpunkti kõrgus on määratud vastava tähisega, nimetatud tähisest on keelatud märklaua keskpunkti kõrgemale paigutada; 3.3.5. kõvad (ainult p 3.3.1 sätestatud) sihtmärgid peab paigaldama alumise kuulipüüdja ette selliselt, et relva tulekoonus ei hõlmaks lasketiiru põrandat; 3.3.6. kõvade (ainult p 3.3.1 sätestatud) sihtmärkide paigaldamisel on keelatud eemaldada kuulipüüdjatest seal olevat täitesegu; 3.3.7. lubatud on lasta ainult ettenähtud tulejoontelt; 3.3.8. lubatud on ainult paigalt laskmine; 3.3.9. lubatud on lasta ainult seisvaid sihtmärke; 3.3.10. lubatud on lasta ainult laskekohale määratud, põhisuunas olevat sihtmärki, va test 3 puhul; 3.3.11. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 01–50 (8,43°) on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks; 3.3.12. lasketiir on käsitletav vähendatud ohualaga vaid siis, kui lubatud lasud jäävad 01–50 (8,43°) tõstenurga piiridesse; 3.3.13. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta ainult kuni 100 m kauguselt; 3.3.14. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud püstolist lasta ainult kuni 25 m kauguselt; 3.3.15. ülemisel sihtmärkide joonel olevaid elektroonilisi sihtmärke on lubatud lasta alates 50 m kauguselt; 3.3.16. kui laskjaid on vähem kui laskekohti, siis peab laskjad paigutama keskmistele laskekohtadele; 9/19 3.3.17. laskmise ajal on sihtmärkide laos viibimine keelatud. 4. LUBATAVATE RELVALIIKIDE JA HARJUTUSTE LOETELU 4.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike: 4.1.1. sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 4.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm; 4.1.3. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm – ainult üksiklaskudega; 4.1.4. püstol, kaliibri piiranguta; 4.1.5. relva maksimaalne suudmeenergia ei tohi ületa 4500 J. 4.2. Keelatud on kasutada: 4.2.1. automaattuld; 4.2.2. trasseerivat laskemoona; 4.2.3. soomust läbistavat laskemoona; 4.2.4. lõhkevat laskemoona. 4.3. Kirjeldatud relvatüüpidest on lubatud laskmine ainult vastavatelt tulejoontelt ning vastavatest laskeasenditest (lisa 7.3.2) 5. LASKETIIRU TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD 5.1. Lasketiirus laskmisel peab arvestama ohualaga, mis on 100 m väljaspool kaitsevalle (kuhu võivad lennata üksikud rikošeteerunud kuulid). 5.2. Lasketiirus on kehtestatud ohuala kõrgus 153 m. 5.3. Lasketiirus võib viibida ainult laskemoona-, laskevarustust- ja relvastust transportiv sõiduk, kusjuures ta ei tohi tõkestada liikumist hooldusteel. 5.4. Lasketiirus on mootorsõidukitega liiklemisele kehtestatud kiirusepiirang 20 km/h. 5.5. Lasketiirus on tule tegemine keelatud. 5.6. Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja vastavalt märgistatud kohas. 10/19  LISA 7.3.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 1. Lasketiiru skeem 11/19  LISA 7.3.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 1. Lasketiiru tulejooned. 1.1. Alumine sihtmärkide joon, puitraamiga sihtmärgid: 1.1.1. sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 1.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm: 1.1.3. püstolkuulipilduja kuni 9 mm – ainult üksiklaskudega. Tulejoon Laskeasend Märkus Lubatud on kasutada harjutusseinasid. Sihtmärk peab olema paigaldatud selliselt, et sihtmärgi keskpunkti kõrgus oleks põrandast 1,5 m. lamades, Testi 3 puhul võib ühe raja välimiste sihtmärkide 25-100 m põlvelt, keskpunktide vaheline kaugus olla max 9 m. püsti 50, 75 m distantsi kasutamise puhul lähtuda kaugustähistest, laskekohtasid pole välja ehitatud. 100 m laskekauguse puhul kasutada tagumist tulejoont (LISA 3.1) 100 m AL 1.2 Alumine sihtmärkide joon, metallsihtmärgid (ainult p 3.3.1 sätestatud): 1.2.1 sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 1.2.2 vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm; 1.2.3 püstolkuulipilduja kuni 9 mm – ainult üksiklaskudega; Tulejoon Laskeasend Märkus Lubatud on kasutada harjutusseinasid. Sihtmärk peab olema paigaldatud kuulipüüdja sisse selliselt, et sihtmärgi jalg oleks pinnasega kaetud ja sihtmärgi lamades, keskpunkti kõrgus oleks põrandast 1,5 m. 50-100 m põlvelt, püsti 50, 75 m tulejoone kasutamise puhul lähtuda kaugustähistest, laskekohtasid pole välja ehitatud. 100 m laskekauguse puhul kasutada tagumist tulejoont (LISA 7.3.1) 100m AL 12/19 1.3 Alumine sihtmärkide joon – puitraamiga sihtmärgid, metallsihtmärgid (ainult p 3.3.1 sätestatud): 1.3.1 püstol, kaliibri piiranguta. Tulejoon Laskeasend Märkus Sihtmärk peab olema paigaldatud selliselt, et sihtmärgi 10, 15 m püsti keskpunkti kõrgus oleks põrandast 1,5 m. Sihtmärk peab olema paigaldatud selliselt, et sihtmärgi 20, 25 m püsti keskpunkti kõrgus oleks põrandast 2 m. 1.4 Ülemine sihtmärkide joon – ainult elektroonilised sihtmärgid: 1.4.1 sport- ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 1.4.2 vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm, v.a püstol; 1.4.3 püstolkuulipilduja 9 mm – ainult üksiklaskudega. Tulejoon Laskeasend Märkus 50 m püsti Kasutada olemasolevat puitraamistikuga laskekohtasid lamades, 100 m laskekauguse puhul kasutada eesmist tulejoont 100 m põlvelt, (LISA 7.3.1) 100m ÜL püsti lamades, 200 m põlvelt, püsti lamades, 300 m põlvelt, püsti 13/19  LISA 7.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Väljaõppeehitiste kasutamise registreerimisvorm Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, treeningut, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste kasutuseeskirjaga. Üksus Läbiviidav harjutus, treening, õppus Kasutatavad vahendid Kasutatav väljaõppeehitis (kogus ) (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) Tehnika Maa-alal väljastatud 300 m lasketiir (T300) Buss Treppsein Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Taktikaala 1 (TA1) Maastur Sein Veoauto Täiskuju alus +SM Taktikaala 2 (TA2) Harjutuse algus Soomustransportöör Metall JV SM Võti Harjutuse lõpp Muu Muu Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, treeningut, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud Väljastatud vahendite tagastamine kogus jäägid puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Võti Muu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 14/15  LISA 7.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Aadress: Tsiatsungõlmaa, Võru maakond Koordineerimispunkt FT 1 MGRS L-EST Kirjeldus 35V ME 9821 0743 26°58'11,941"E Valga mnt 67 ja 57°48'31,987"N Lätte talu ristmik Tabel 1. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiste Päästeametiga koordineerimise asukoht 15/15 KINNITATUD LISA 9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS SOODLA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. SOODLA HARJUTUSVÄLJA KASUTAMINE .............................................................................................. 3 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS .............................................................................. 4 4. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 5. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 LISA 9.1 Soodla harjutusvälja üldplaan ...................................................................................................... 7 LISA 9.2 Soodla HV-ja keskkonnakaitse piirangud.......................................Error! Bookmark not defined. LISA 9.3 Soodla HV-ja liikumispiirangud ..................................................................................................... 8 LISA 9.4 HV kasutamise registreerimisvorm .............................................................................................. 9 2/10 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Soodla harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Soodla harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel ja keskkonnaalased nõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja nr „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Kuusalu ja Anija vallas Harju maakonnas. HV pindala on 5865 ha. HV üldplaan on toodud eeskirja lisas 9.1. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 09.juuli.2015 korraldusega nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. 1.5. HV-ja haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Taktikaala kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5326 4560; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-soodla. 2. HV KASUTAMINE 2.1. HV-ja võivad kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuurüksused ning Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalas olevad asutused. Muud asutused võivad taktikaala kasutada üksnes ohutuse vanemspetsilisti eelneval kirjalikul loal. 2.2. HV-ja kasutamisel tuleb lähtuda Kaitseväes kehtivatest väljaõpet reguleerivatest õigusaktidest ning harjutusväljal asuvate väljaõppeehitiste kasutusjuhenditest. 2.3. HV-ja plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab kasutada soovija broneerima hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks järgneva kuu tegevused broneerimissüsteemis. 2.4. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõppe planeerimist riigipühadele; 2.5. HV-ja plaanivälise tegevuse läbiviimiseks tuleb soovijal teha broneering hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist. 2.6. Kui ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne taktikaala kasutamise soov, lepivad tegevuse läbiviijad ise omavahel kokku taktikaala täpse kasutamise ja teevad vastavasisulise sissekande broneerimissüsteemi. 2.7. HV-l on lubatud läbi viia ainult eelnevalt planeeritud ja broneerimissüsteemi sisestatud tegevusi. 2.8. HV-ja võib kasutada alljärgnevate õppuste läbiviimiseks: 2.8.1. harjutus (s.h välilaager); 2.8.2. taktikaharjutus; 2.8.3. juhtimispunkti õppus (ingl Command Post Exercise - CPX); 2.8.4. sõjalis - sportik üritus; 2.8.5. telkimine; 2.8.6. vabaaja üritus. 3/10 2.9. HV-l on lubatud kasutada järgmisi väljaõppevahendeid: 2.9.1. harjutusmoon kaliibriga kuni 12,7 mm; 2.9.2. lõhkepakett (õppe käsigranaat); 2.9.3. süütenöör; 2.9.4. süütel; 2.9.5. valgustusrakett (õhuohulaga kuni 150 m). 2.10. HV-ja kasutaja (õppuse läbiviija) vastutab eeskirjas sätestatud keskkonnaalaste jm ohutusnõuete täitmise eest. 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA VASTUTUS 3.1. Läbiviija on kohustatud: 3.1.1. enne taktikaala kasutamist tutvuma käesoleva ja harjutusväljade eeskirjadega; 3.1.2. tegevuse läbiviimiseks eramaadel peab kasutada soovija esitama maa-ala kasutustaotluse eramaa omanikule vähemalt harjutusele eelneva kuu 10. kuupäevaks. 3.1.3. järgima ohutuseeskirju ja teisi kohustuslikke õigusakte ning kontrollima nende täitmist väljaõppes osaleva allüksuse poolt; 3.1.4. ohtliku tegevuse korral tõkestama kõrvaliste isikute juurdepääsu; 3.1.5. läbiviijal peab olema kontrollitud ja toimiv side väljaõpet korraldava personaliga; 3.1.6. informeerima elanikkonda ja ametivõime vastavalt kehtivale korrale; 3.1.7. teavitama õnnetusjuhtumist vastavalt eeskirjas toodud korrale; 3.1.8. tegevuse lõppedes kontrollima ja tagama, et tegevuseks kasutatud alale ei jääks esemeid, mis võiksid ohustada HV-ja kasutajaid; 3.1.9. koguma kokku tegevuse käigus tekkinud jäätmed ja võtma need endaga kaasa; 3.1.10. informeerima viivitamatult ohutuse vanemspetsialisti kõigist HV-l toimunud õnnetusjuhtumitest ja ohuallikatest; 3.1.11. tagama taktikaala heaperemeheliku kasutamise ja heakorrast kinnipidamise; 3.1.12. kõigist vahejuhtumitest (õnnetusjuhtumid) tuleb viivitamatult informeerida ohutuse vanemspetsilisti vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punktile 5.1.19 , millepeale ohutusevanemspetsialist teeb vastavasisuline sissekande „Soodla harjutusvälja kasutamise registreerimise aktile“ 3.1.13. tegutsema õnnetusjuhtumi korral vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirja punktile 5.1.20 lisa 1.3 skeemile. 3.2. Läbiviija on vastutav: 3.2.1. tuleohutusnõuete täitmise eest; 3.2.2. keskkonnakaitsenõuete täitmise eest; 3.2.3. taktikaala ohutu kasutamise eest; 3.2.4. eeskirjas sätestatud korrast kinnipidamise eest. 3.3. Väljaõppe läbiviijal on õigus: 3.3.1. saata HV-lt ära isik, kes toob sinna prügi või rikub muul moel kehtivaid õigusakte ning teavitab sellest Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313 või politseid hädaabinumbril 112. 4. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 4.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) harjutusväljal teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 4.1.1. Kuusalu Vallavalitsust; 4.1.2. Anija vallavalitsust; 4/10 4.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust; 4.1.4. Põhja- Eesti pommigruppi; 4.1.5. Eesti Geoloogiakeskust; 4.1.6. Riigimetsa Majandamise Keskust. 4.2. Kohalikku elanikkonda teavitatakse HV-l toimuvatest tegevustest veebilehekülje mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t- soodla kaudu. 5. KESKKONNAKAITSE 5.1. Keskkonnakaitselised piirangud harjutusväljal liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 9.2. 5.2. Lisaks tuleb harjutusväljal tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 5.3. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist teavitab ala kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 5.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele 5.4.1. Harjutusväljale ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, kus on lubatud teedel sõita sõidukite ja maastikusõidukitega. Kaitsealal väljaspool teid sõitmiseks tuleb taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 5.4.2. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Soodla veehoidlal 100 meetrit, Soodla jõel 100 meetrit, Mähuste järvel, Kotijärvel, Koitjärve raba laukal, Pikklaukal, Pedaslaukal, Kajakalaukal, Vahelaukal, Mustlaukal, Kivijärvel, Linajärvel, Sigula ojal ja Raudojal 50 meetrit. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 5.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele 5.5.1. Harjutusväljale ulatub Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Koitjärve piiranguvöönd ning Ämmakääpa ja Kivijärve sihtkaitsevööndid. 5.5.1.1. Piiranguvööndis on õppuse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas lubatud vaid Keskkonnaameti nõusolekul, ettevalmistatud kohtades on õppuste läbiviimine lubatud. 5.5.1.2. Piiranguvööndis on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. 5.5.1.3. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 30 inimesega õppuse korraldamine, suurema arvu inimeste korral tuleb selleks taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 5.5.2. Looduskaitsealal ja veekogude kalda piiranguvööndites on keelatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. 5.5.3. Kõikidel harjutusvälja ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 meetrit. 5.5.3.1. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta. 5.5.3.2. Veekaitsevööndis on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 5/10 5.5.4. Harjutusväljal ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi ja linde ning nende elupaiku. 5.5.5. Harjutusväljal on mitme liigi registreeritud elupaigad, kus liikide pesitsusaegadel ei tohi teostada raieid, väljaõpet ja muid sarnaseid häirivaid tegevusi. 5.6. Üldised keskkonnakaitselised nõuded 5.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida (segaolmejäätmed, paberi- ja papijäätmed). Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid, tünnid jms) tuleb alale tulles kaasa võtta. Jäätmed tuleb alalt lahkudes kaasa võtta. 5.6.2. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 6. TULEOHUTUS 6.1. Tuleohutuse eest vastutav on tegevuse läbiviija. 6.2. Väljaõppe läbiviimisega võib kaasneda metsade ja rabade tuleoht, seda eriti tuleohtlikul ajal. Tuleohutuse seaduse §-st 16 tulenevalt määrab tuleohtliku aja ja piirkonna ning teavitab avalikkust Päästeamet. 6.3. Tuleohtlikul ajal peab läbiviija määrama tuleohutuse eest vastutaja ja tulekustutusmeeskonna. Tuleohutuse eest vastutaja vastutab nimetatud meeskonna varustamise tuletõrjevahendite ja ülesande täitmise ettevalmistamise eest. 6.4. Kindlasti tuleb jälgida, et juurde sõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele oleksid vabad ja kasutamiskõlblikud. 6.5. Lahtist tuld tohib teha läbiviija loal ja läbiviija määratud kohas. Tuld ei tohi jätta järelevalveta. 6.6. Suitsetamine on lubatud ainult läbiviija poolt määratud kohtades. 6.7. Suure tuleohu korral katkestab läbiviija tulekahju ennetamiseks harjutused, kus tehakse võimaliku tule tekkega seotud toiminguid. 6.8. Tulekahju puhkemisel tuleb sellest viivitamatult teavitada häirekeskust hädaabinumbril 112. 6.9. Pärast põlengu kustutamist peab põlenguala kontrollima ja veenduma, et tuli ei süttiks uuesti. 6.10. Vajadusel määratakse tulevalve kuni tuleohu tekkimise möödumiseni. 6/10  LISA 9.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan 7/10  LISA 9.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 3. HV-ja liikumispiirangud 8/10  LISA 9.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm Soodla harjutusvälja MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, treeningut, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja Soodla harjutusvälja kasutuseeskirjaga. Üksus Läbiviidav harjutus, treening, õppus Kasutatavad vahendid Kasutatav väljaõppeehitis (kogus ) (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) Tehnika Maa-alal väljastatud Buss Treppsein Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Maastur Sein Soodla harjutusväli Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Soomustransportöör Metall JV SM Lahingumasin Metall KP SM Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Helikopter Soomuk külgvaates Muu Muu Võti Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, treeningut, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud kogus jäägid tagastamine puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 9/10 10/10 KINNITATUD LISA 1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS HARJUTUSVÄLJADE KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................................. 3 2. MÕISTED..................................................................................................................................... 3 3. HARJUTUSVÄLJADE KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ................................................................. 3 4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ................................... 4 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED ........................................................................... 5 6. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD .............................................................................. 7 7. ELANIKKONNA- JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE .......................................................................................................... 8 8. OHUTUSTEHNILINE SIDE .............................................................................................................. 8 9. TULEOHUTUS .............................................................................................................................. 8 10. KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................................... 9 11. LÕHKEMATA LÕHKEKEHADE TÄHISTAMINE JA DEMINEERIMINE................................................... 11 12. LÕPPSÄTTED ............................................................................................................................. 12 LISA 1.1 Tegevuste kava ( v.a Kaitsevägi ja Kaitseliit)……………………………………………………………………………..13 LISA 1.2 Tuleohutusasmed…………………………………………………………………………………………………………………….14 LISA 1.3 Õnnetusjuhtumist teavitamise skeem……………………………………………………….………………………….….15 LISA 1.4 Tõkestatud alale sisenemise registreerimise leht………………………………………………………………..….. 16 LISA 1.5 Harjutusvälja kasutamisel tuvastatud puuduste registreerimise raamat…………………………………….17 LISA 1.6 UXO-de ja demineerimiste ettekande teatis……………………………………………………………………….…….18 2/19 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Harjutusväljade kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusväljade üldise kasutamise korra. 1.2. Lisaks eeskirjale tuleb kohaldada konkreetse harjutusvälja kasutuseeskirjast, väljaõppeehitis(t)e kasutuseeskirjadest ja teistest juhendeist, tehnilistest nõuetest, ohutuseeskirjadest ja juhendeist. 1.3. Eeskirja haldab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). Eeskiri vaadatakse üle üks kord aastas hiljemalt 1. detsembriks. 1.4. Harjutusväljade ja Piirsalu taktikaala volitatud asutuseks on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2. EESKIRJAS KASUTATAVAD MÕISTED 2.1. piirkonna juht – isik, kelle haldusalas on oma piirkonna harjutusväljade ja väljaõppealade jätkusuutlik haldamine ja selle ohutu kasutamise korraldamine; 2.2. ohutuse vanemspetsialist – Harjutusvälja vastutav isik, kes on piirkonna juhi poolt määratud harjutusvälja ohutuse eest vastutaja ja väljaõppeürituste koordineerija. Ohutuse vanemspetsialisti puudumisel asendab teda harjutusvälja ohutusspetsialist; 2.3. väljaõppeehitis – kõrgendatud riskiastmega väljaõppe, võistluste või muu tegevuse alaliseks või ajutiseks läbiviimiseks ehitatud nõuetele vastav ehitis koos seadmetega (nt lasketiir, laskeväli, käsigranaadi viskekoht jne), kus volitatud ja kvalifitseeritud personal viib läbi tegevusi vastavalt kasutuseeskirjale; 2.4. väljaõppeürituse käsk (edaspidi käsk) – õppuse-, laskeharjutuse- või lõhketööde käsk; 2.5. tegevuse läbiviija (edaspidi läbiviija) – isik, kes omab tegevuse läbiviimiseks vastavat õigust või luba ja vastutab ohutu tegevuse eest, mis on kooskõlas ohutuseeskirjade, harjutusvälja kasutuseeskirjade ja juhenditega. 2.6. plaaniline tegevus – tegevus, mille läbiviimine on planeeritud (hiljemalt) eelneva kuu 10. kuupäevaks ning mille kohta on tehtud broneering harjutusväljade broneerimissüsteemis; 2.7. plaaniväline tegevus – tegevus, mille läbiviimise kohta ei ole mõjuval põhjusel tehtud broneeringut; 2.8. UXO – lõhkemata lõhkekeha; 2.9. UXO-ala – ala, millele võib lasta lõhkevat laskemoona ning ala millel võib olla lõhkemata lõhkekehi. 3. HARJUTUSVÄLJADE KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 3.1. Harjutusvälja kasutamisel tuleb lähtuda Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtivatest väljaõpet reguleerivatest õigusaktidest, harjutusväljade kasutuseekirjadest ja nendel asuvate väljaõppeehitiste kasutuseeskirjadest ja juhenditest. 3.2. Harjutusväljal plaanilise tegevuse läbiviimiseks peab soovija, harjutusväljade broneerimissüsteemis sisestama järgneva kuu broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt eelneva kuu 10. kuupäevaks. Juhul, kui puudub ligipääs harjutusväljade broneerimissüsteemile, peab soovija täitma harjutusvälja kasutamise taotluse https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/kontakt/ lehel. 3.3. Harjutusväljal plaanivälise tegevuse läbiviimiseks peab soovija harjutusväljade broneerimissüsteemis sisestama broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist. Plaanivälise broneeringu sisestamisel tuleb sellest teada anda ka harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile telefoni ja e-posti teel. Plaanivälise tegevuse läbiviimine peab olema põhjendatud. 3.4. Harjutusväljal plaanilise tegevuse läbiviimiseks, mille õhuohuala on kõrgem harjutusvälja kasutuseeskirjas märgitud kõrgusest, peab soovija harjutusvälja broneerimissüsteemis sisestama broneeringu ja edastama selle kinnitamisele hiljemalt 40 päeva enne tegevuse toimumist. 3.5. Kui broneeringutes ilmneb kahe või enama üksuse üheaegne harjutusvälja kasutamise soov: 3.5.1. tehakse esmalt üksuste vaheline koordinatsioon kasutamise osas; 3.5.2. võetakse aluseks kaitseväe juhataja aastakäsu väljaõppejuhises seatud prioriteet; 3/19 3.5.3. kui üksused ei saavuta kokkulepet omavahel, lahendab vastuolu Kaitseväe peastaap. 3.6. Harjutusväljal võib läbi viia kasutatava harjutusvälja kasutuseeskirja lisas 1 nimetatud tegevusi. 3.7. Harjutuse käigus on keelatud läbi viia tegevusi, mida ei ole broneeringus taotletud, mis ei ole kajastatud käsus ning mida ei ole kooskõlastatud. 3.8. Kõik muud tegevused, mis ei ole kasutatava harjutusvälja kasutuseeskirja lisas 1 nimetatud, tuleb kirjalikult kooskõlastada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 3.9. Kõik kooskõlastused peavad olema esitatud kohalikule omavalitsusele 2 kuud (väljaarvatud ette teatamata õppuste ja lisaõppekogunemiste puhul) enne harjutuse toimumist. Koopia taotlusest tuleb saata HV e-posti aadressile. 3.10. Erakorralisi õppusi (nt lisaõppekogunemisi) puudutavad broneeringud ning nende lahendamise võimaldamised vaadatakse igal üksikul juhul eraldi üle koostöös KVPSi ja RKIKi vahel. 3.11. Liitlasüksused peavad harjutusväljadel väljaõpet läbi viies lähtuma Eesti ohutuseeskirjadest kui liitlaste ohutuseeskirjad on koduriigis kõrgemad (ohualad, piirangud) peavad nad kasutama oma koduriigi ohutuseeskirju. Liitlasüksused peavad edastama käsud kooskõlastamiseks ja HV ohutusevanem spetsialistile. 4. HARJUTUSVÄLJA OHUTUSE VANEMSPETSIALISTI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 4.1. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist: 4.1.1. kinnitab või lükkab tagasi broneeringud, mis on tehtud broneerimissüsteemis või saadetud harjutusvälja e-posti aadressile; 4.1.2. kontrollib igapäevaselt broneerimissüsteemis kinnitamisele esitatud broneeringuid ja kooskõlastamisele esitatud käske; 4.1.3. koostab esitatud broneeringute põhjal harjutusvälja kasutamise kuugraafiku (edaspidi graafik); 4.1.4. edastab graafiku hiljemalt 15. kuupäevaks piirkonna juhile kinnitamiseks (kui 15. kuupäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, tuleb kuugraafik edastada sellele eelneval tööpäeval; 4.1.5. koostab kinnitatud broneeringute ja taotluste alusel graafiku lisa juhul, kui tegu on plaanivälise broneeringuga, mis on sisestatud/esitatud hiljemalt 10 tööpäeva enne tegevuse toimumist; 4.1.6. edastab graafiku lisa vähemalt 7 tööpäeva enne tegevuse toimumist piirkonna juhile kinnitamiseks läbi harjutusvälja broneerimissüsteemi; 4.1.7. juhul, kui harjutusväljal soovitakse läbi viia harjutusi, mille õhuohuala on kõrgem kui harjutusvälja kasutuseeskirjas märgitud, edastab info e-posti aadressile [email protected] vähemalt 35 kalendripäeva enne tegevuse toimumist; 4.1.8. peab ühendust harjutusvälja kasutajatega graafiku-, kasutustingimuste- ja kasutusvõimaluste osas; 4.1.9. kontrollib, kas tegevuse planeerimise käigus on kinni peetud kõigist harjutusvälja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest ning kas tegevus vastab broneeritud tegevustele ja ajakavale. Puuduste ilmnemisel juhib neile tähelepanu ning palub need likvideerida. Kui puuduste likvideerimine ei ole võimalik, on tegevuse läbiviimine keelatud; 4.1.9.1. peab veenduma, et käsk on korrektne, kooskõlas harjutusvälja kasutamist reguleerivate õigusaktidega ja vastab tegelikule tegevusele harjutusväljal; 4.1.10. peab veenduma, et käsuga esitatakse kõik vajalikud kooskõlastused, nende puudumisel on tegevuse läbiviimine keelatud; 4.1.11. korraldab väljaõppe alustamisel maa-ala üleandmise ja lõppemisel vastuvõtmise. Kontrollib kasutust ja maa-ala seisukorda pärast väljaõppeüritust ja väljaõppeürituse ajal ning vajadusel annab väljaõppe läbiviijale juhised puuduste likvideerimiseks, registreerides puudused ja nende lahendamise (vt lisa 1.5); 4.1.12. informeerib harjutusvälja kasutajaid ohualadest ning kehtivatest piirangutest; 4/19 4.1.13. korraldab ohuala tõkestamise (heiskab lipud, sulgeb vajadusel tõkkepuud jne) koostöös väljaõppe läbiviijaga ja selle kontrolli; 4.1.14. avab tõkestuse peale tegevuse lõppemist; 4.1.15. paigaldab infotahvlitele liikumispiiranguid puudutavat informatsiooni; 4.1.16. kontrollib regulaarselt vastutusalas oleva harjutusvälja väljaõppeehitiste ohutust ja edastab ettepanekuid vajalike hooldustööde kohta piirkonna juhile; 4.1.17. kogub harjutusvälja ja harjutusvälja objektide kasutuskoormuse andmeid ja peab selle üle arvestust; 4.1.18. teavitab viivitamata õnnetusjuhtumist vastavalt eeskirja lisas 1.3 toodud skeemile; 4.1.19. peab arvestust lõhkemata jäänud lõhkekehade kohta ja teavitab UXO ala üleandmisel vastuvõtjat teadaolevast lõhkemata lahingumoonast harjutusväljal; 4.1.20. kannab UXO-de arvestuse tabelisse läbiviijate poolt esitatud UXO-de ja demineerimiste andmed ja märgib UXO-de asukohad sealhulgas ka topokaardile; 4.1.21. korraldab laskemoonast järelejäänud materjali vastuvõtmise; 4.1.22. täidab harjutusvälja statistikatabelit; 4.1.23. kogub kokku ja säilitab 2 kuud tõkestatud alale sisenemise registreerimise lehed (vt lisa 1.4). 4.2. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist on vastutav: 4.2.1. Harjutusvälja tulekustutusvahendite korrasoleku eest; 4.2.2. kooskõlastab ja koordineerib ohutuse eesmärgil samaaegselt harjutusvälja erinevaid maa-alasid kasutavate üksuste (vajadusel kolmandate osapoolte ehitus- ja hooldustööde jms) omavahelise tegevuse; 4.2.3. koordineerib ohutuse tagamisega seotud toimingute läbiviimist, maa ala sulgemist ja vajadusel päästeteenistuse liikumist HV-l; 4.2.4. samaaegsel mitme üksuse harjutusvälja kasutamisel kogub ohutusalase tegevuse informatsiooni ja koordineerib häirekeskusega ohutu liikumise; 4.2.5. heakorra eest; 4.2.6. harjutusvälja ohutu kasutamise eest; 4.2.7. ohuala sulgemiseks- ja tähistuseks vajalike vahendite olemasolu ja korrasoleku eest. 4.3. Harjutusvälja kasutamise võib piirkonna juht või ohutuse vanemspetsialist ajutiselt peatada või keelata, kehtestada piiranguid või nõuda täiendavate nõuete täitmist, kui avastatakse harjutusvälja kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumine ja/või tegevust takistav asjaolu. 5. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 5.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: 5.1.1. tutvuma harjutusväljade kasutuseeskirjadega/juhenditega enne väljaõppetegevuse planeerimist ja vajadusel täpsustama ohutuse vanemspetsialistiga tegevuskäsu koostamise/ vormistamise; 5.1.2. korraldama harjutusväljade kasutuseeskirjade tutvustamise (mh lõhkemata lõhkekehade võimalikke asukohtasid) ja väljaõppeehitiste kasutuseeskirjasid ja juhendeid kõikidele harjutusel osalejatele teadmiste vajadusest lähtuvalt; 5.1.3. järgima ohutuseeskirju ja teisi kohustuslikke õigusakte (nt keskkonnakaitsenõudeid) ning kontrollima nende täitmist väljaõppes osaleva üksuse poolt; 5.1.4. esitama toimuva tegevuse kooskõlastamiseks kinnitamata tegevuskäsu 10 kalendripäeva enne väljaõppeürituse algust harjutusväljade broneerimissüsteemis ja kinnitatud (struktuuriüksuse ülema poolt) käsu (õppuse, laskeharjutuse või lõhketööde käsu) hiljemalt 2 tööpäeva enne tegevuse toimumist harjutusvälja e-posti aadressile, mida soovitakse kasutada. 5.1.5. teavitama koheselt harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti kinnitatud harjutuste ära jäämisest; 5.1.6. täpsustama ohutuse vanemspetsialistiga käsku ja harjutusväljal kehtivad piirangud, k.a lõhkemata lõhkekehade (UXO) võimalikud asukohad; 5.1.7. enne väljaõppe algust ja pärast väljaõppe lõppemist võtma ühendust harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga ning täitma maa-ala üleandmise-vastuvõtmise akti; 5/19 5.1.8. ohuala väljumisel harjutusvälja piiridest (v.a ametlik laiendatud ohuala) organiseerima vajadusel vajalikud kooskõlastused ja esitama need kirjalikult koos käsuga; 5.1.9. taotlema vajadusel (näiteks teatud piirangute ajutiseks lõdvendamiseks) täiendavad kooskõlastused/load Keskkonnaametilt, kohalikult omavalitsuselt, Riigimetsa Majandamise Keskuselt või muudelt organisatsioonidelt ning esitama koopia kirjalikult väljaõppeürituse taotlusega või käsuga; 5.1.10. korraldama tõkestuse harjutusvälja kasutuseeskirjas esitatud tõkestuspunktides ning hoidma need mehitatuna kuni koristustööde lõpuni. Tõkestuspunktide täpsed asukohad tuleb kooskõlastada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga; 5.1.11. tõkestama- ja kontrollima ohuala; 5.1.12. juhinduma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti kasutuseeskirjadest kinnipidamise ja ohutusega seotud korraldus(t)est; 5.1.13. veenduma infovahetuses ohutuse vanemspetsialistiga, kas on heisatud päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled ning et ohualasse viivad teed on suletud; 5.1.14. teavitama ohutusspetsialisti ohtliku tegevuse algusest juhul kui see erineb planeeritust; 5.1.15. looma ja hoidma sideühendust harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga, tõkestajatega ning väljaõpet korraldava personaliga; 5.1.16. tegevuse lõppedes teavitama ohualaga väljaõppe ürituse lõpetamisest ning kontrollima ja korraldama koristamise kasutusel olnud väljaõppeehitisel ja tagama, et tegevuseks kasutatud alale ei jääks lisaks esemeid, mis võiksid ohustada harjutusvälja kasutajaid ja keskkonda; 5.1.17. kokku koguma tegevuse käigus tekkinud jäätmed ja ladustama need selleks ettenähtud kohta ning sorteerima vastavalt kasutatava harjutusvälja kasutuseeskirjas esitatud juhendile; 5.1.18. organiseerima lõhkemata jäänud lõhkekehade kohese demineerimise välja arvatud UXO ala. Kui neid ei ole võimalik demineerida, peab lõhkekehad tähistama ja asukoha teatama harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile, lähtudes käesoleva eeskirja peatükist 11. Tekkinud lõhkemata lõhkekeha mitte leidmisel tuleb teavitada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile selle võimalikud koordinaadid; 5.1.19. informeerima viivitamatult harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti kõigist harjutusväljal toimunud õnnetusjuhtumitest ja ohuallikatest ning tegema vastavasisulise sissekande harjutusvälja kasutamise registreerimise akti ; 5.1.20. tegutsema õnnetusjuhtumi korral vastavalt lisa 1.3 skeemile; 5.1.21. tagama harjutusvälja heaperemeheliku kasutamise ja heakorrast kinnipidamise; 5.1.22. andma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile HV-lt lahkumisel tõkestatud alale sisenemise registreerimise lehed (vt lisa 1.4); 5.1.23. harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti nõudmisel koostama 24h jooksul õnnetusjuhtumi, tuleõnnetuse, keskkonnakahjude või kasutuseeskirjas ja juhendis esitatud nõuete rikkumise kohta seletuskirja; 5.1.24. teavitama keskkonnaõnnetusest (nt kütus/õlireostus), -kahjust (nt kaevetööde ja sõidurööbaste kinni ajamine ja silumine), tulekahjust või avariist (nt metsloomaga) ohutuse vanemspetsialisti ja võtma kasutusele meetmed, mis aitavad likvideerida või lokaliseerida tekitatud kahju. 5.2. Väljaõppe läbiviija käitumisreeglid kasutades UXO-ala: 5.2.1. UXO-alal sihtmärkide paigutamiseks ning koristamiseks on liikumine lubatud ainult visuaalselt kontrollitud alal ja alale minevad isikud on EOC demineerimiskategooriat omava isiku poolt instrueeritud; 5.2.2. UXO-alale minekut väljaõppeürituse ajal saab lubada vaid väljaõppe läbiviija, veendudes eelnevalt, et ala on kontrollinud vastava väljaõppe saanud spetsialist; 5.2.3. Enne UXO-ala kasutamist tuleb kontrollida ala perimeetriteed ning UXO alal olevad teed. Pärast harjutuse läbiviimist tuleb sama protsessi korrata ja veenduda teede ohutuses ning hinnata võimalikud teedele tekitatud kahjud; 5.2.4. UXO-alal liikumiseks tuleb eelistada selgelt nähtavaid teid ja -radu; 5.2.5. tulekahju korral on üksusel keelatud UXO-alale tuld kustutama minna. 5.3. Väljaõppe läbiviijal on õigus: 6/19 5.3.1. saata harjutusvälja territooriumilt ära kõrvaline isik, kes viibib seal eelneva kooskõlastuseta; 5.3.2. saada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistilt infot muude, harjutusväljal samaaegselt toimuvate tegevuste kohta; 5.3.3. saada ohutuse vanemspetsialistilt ohuala sulgemiseks- ja väljaõppe läbiviimiseks olemasolevaid vahendeid ning juhiseid; 5.3.4. saada eelnevalt harjutusväljade broneerimissüsteemist tellimisel erinevat laskeharjutuse inventari; 5.3.5. saada infot ja tagasisidet käsu kohta. 5.4. Väljaõppe läbiviija vastutab: 5.4.1. tuleohutusnõuete täitmise eest; 5.4.2. keskkonnakaitsenõuete täitmise eest; 5.4.3. harjutusväljal tema enda poolt korraldatava väljaõppeürituse ohutuse eest; 5.4.4. oma allüksuse informeerimise piirangutest ja muudest tingimustest, mis on reguleeritud käesolevas eeskirjas ja harjutusväljade kasutuseeskirjades ja juhendites; 5.4.5. eeskirjades/juhendites sätestatud korrast kinnipidamise eest. 6. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD 6.1. Harjutusvälja välispiirile on rajatud piirisiht. 6.2. Harjutusvälja välispiir on tähistatud piiritähistega. 6.3. Tõkkepuude-, signaalmastide- ja infotahvlite asukohad on esitatud iga harjutusvälja kasutuseeskirjas. 6.4. Piiritähis: 6.4.1. on valget- ja punast värvi või kollast- ja musta värvi kombinatsioon; 6.4.2. kantud piiripostidele, -puudele või -tõkkepuudele; 6.4.3. on varustatud noole tähisega, mille teravik osutab harjutusvälja poole; 6.4.4. on paigaldatud selliselt, et piiritähise juurest on nähtav eelmine- ja järgmine piiritähis. 6.5. Tõkkepuu: 6.5.1. on paigaldatud harjutusväljale suunduvatele põhilistele sissesõiduteedele; 6.5.2. on suletava tee laiune; 6.5.3. on võimalik lukustada nii lahtisesse- kui ka kinnisesse asendisse. 6.6. Signaalmast: 6.6.1. asub harjutusväljale suunduvate suuremate teede vahetus läheduses harjutusvälja piiril; 6.6.2. ohtliku tegevuse korral heisatakse signaalmasti punane signaallipp, pimeda ajal punane signaaltuli. 6.7. Infotahvel on paigaldatud harjutusvälja piirile ja lähematesse asulatesse , kus on kirjas: 6.7.1. harjutusvälja nimetus ja aadress; 6.7.2. volitatud asutus/üksuse nimetus, kontaktandmed; 6.7.3. informatsioon päeva piirangute kohta; 6.7.4. tähistamise kord; 6.7.5. harjutusvälja kasutamise graafik. 6.8. UXO-ala tähistus: 7/19 6.8.1. on kollast- ja musta värvi kombinatsioon; 6.8.2. kantud UXO-ala piiripostidele; 6.8.3. on varustatud täpsustavate siltidega; 6.8.4. ala juurdepääsuteede ääres on UXO-ala infotahvel. 6.9. Väljaõppes osalevad isikud tohivad harjutusväljal liikuda üksnes harjutuse läbiviija käsul ja tema juhenduste järgi. 6.10. Kõik isikud, grupi puhul saatja, kes läbivad mehitatud tõkestuspunkti peavad oma allkirjaga kinnitama, et on ohualadest teadlikud (vt lisa 1.4). Enne seda toimingut ei tohi kedagi tõkestatud maa-alale sisse lasta. 6.11. Tõkestajad peab välja panema nende tõkkepuude juurde, mida ei saa lukustada, kuna ohtliku tegevuse ajal on vaja tagada nendest kontrollitud läbipääs. 6.12. Harjutusväljal kehtivatest piirangutest saab infot harjutusvälja piiril asuvatelt infotahvlitelt, harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistilt ja harjutusväljade kodulehelt: https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/. 7. ELANIKKONNA- JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 7.1. Kohalikku elanikkonda teavitatakse harjutusväljal toimuvast harjutusväljale viivate teede ääres asuvate infotahvlite- ja avaliku veebi http://harjutusvali.mil.ee vahendusel. 7.2. Info kohalikule elanikkonnale ilmub 5 tööpäeva enne ohtliku tegevuse algust. 7.3. Plaanilisest tegevusest harjutusväljal teavitab RKIK kirjalikult hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust harjutusväljade kasutuseeskirjades määratud asutusi. 7.4. Kõrvaliste isikute pääs ohualale tõkestatakse ohtliku tegevuse korral, sulgedes kõik ohualale viivad teed alaliste- või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega. 7.5. Ohtliku tegevuse korral pannakse määratud kohta tõkestajad. 7.6. Signaalmastidesse heisatakse enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist, päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. 8. OHUTUSTEHNILINE SIDE 8.1. Laskmiste-, käsigranaadi viskeharjutuste-, demineerimiste- või lõhketööde läbiviijal peab olema kontrollitud ja toimiv side harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga ning väljaõpet korraldava personaliga. 8.2. Õnnetusjuhtumi korral tegutseda vastavalt lisa 1.3 skeemile. 9. TULEOHUTUS 9.1. Tuleohutuspiirangud kehtestab harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist lähtudes tuleohutuse seadusest. 9.2. Esmased tulekustutusvahendid harjutuse käigus tekkinud põlengute kustutamiseks peavad igal harjutustele tuleval üksusel olema endal kaasas, vajadusel tagatakse tulekustutusluudade väljastamine teeninduslinnakust. 9.3. Tulejärelevalve tuleohtlikul perioodil väljaõppe käigus tähendab järgmist: 8/19 9.3.1. jälgitakse harjutava üksuse ja ohutust korraldatavate instruktorite poolt lahtise tule teket, tingituna ükskõik missugusest põhjusest; 9.3.2. informeeritakse häirekeskust ja harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti võimalikust tulekahjust mobiiltelefoni- või raadioside vahendusel; 9.3.3. asutakse koheselt oma jõududega tulekollet likvideerima, v.a UXO-alal. 9.4. Tulekahju puhkemise korral informeerib harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist häirekeskust hädaabinumbril 112, kui harjutuse läbiviija pole seda teinud. 9.5. Kuival ajal metsatulekahju ohu korral tuleb tuletõrje valmisolekule pöörata kõrgendatud tähelepanu, arvestades järgmist: 9.5.1. lõkke tegemiseks eelistada harjutusvälja poolt ette valmistatud lõkkeplatse; 9.5.2. tuli tuleb kustutada ning tuhk ja söed tuleb ahjust eemaldada ning maha matta; 9.5.3. metsades ja muudel taimestikuga kaetud aladel võib tuleohtlikul ajal suitsetada vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades; 9.5.4. harjutusväljal võib vajadusel kehtestada täieliku tulekeelu. 9.6. Tulekahju märgates on vajalik kaasata kogu harjutava üksuse meeskond ja käepärased tulekustutusvahendid tule likvideerimisele enda jõududega, v.a UXO-alal. 9.7. Kui tegevus toimub tuleohtlikul ajal, peab harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist informeerima toimumiskohast, tegevusest ja osalevate inimeste hulgast regionaalset päästekeskust vähemalt 3 tööpäeva enne tegevuse algust. 9.8. Jälgida tuleb, et juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ning veevõtukohtadele oleksid vabad ja aastaringselt kasutamiskõlblikud. 9.9. Pärast kustutustööde lõppu korraldab harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist täiendava järelevalve kustutatud tulekolde piirkonnas. 9.10. Lõkke tegemisel selleks ettevalmistamata kohas tuleb järgida järgmisi ohutusnõuded: 9.10.1. lõkkekoha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja süttivatest vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud; 9.10.2. lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva pinnasega (muld, liiv, savi); 9.10.3. lõkke tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid (tulekustuti, kustutusluuad) või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid (nt veeanum, märjad oksad, liiv); 9.10.4. lõkke tegemisel tuleb tagada ohutu vahemaa hoonete ja metsani; 9.10.5. põlevat lõket ei tohi jätta järelevalveta ning on oluline jälgida, et lõkkest ei tekiks põleng; 9.10.6. pärast tule tegemist tuleb lõkkease ja põlemisjäägid hoolikalt kustutada. Keelatud on lahkuda laagriplatsilt lõket kustutamata. 10. KESKKONNAKAITSE 10.1. Kõik väljaõppes osalejad peavad täitma ohutus- ja keskkonnakaitsenõudeid ning jälgima, et kaasosalejad samuti neid nõudeid täidaksid. 10.2. Harjutusvälja tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning vastava harjutusvälja kasutuseeskirjas esitatud piirangutest (nt liikumispiirang) ja nõuetest. 10.3. Mets ja looduskaitse: 9/19 10.3.1. kasvavate puude, mille läbimõõt 1,3 meetri kõrguselt on üle 8 cm, sh kuivanud puude ilma loata raiumine on keelatud. Põhjendatud vajadusel on lubatud raiuda alla 8 cm läbimõõduga puid. Igasugune raie on keelatud metsanoorendikes ja veekaitsevööndis (veekogude kallastel kuni 10 meetrit). Üle 8 cm läbimõõduga puude raieks peab läbiviijal olema Riigimetsa Majandamise Keskuse kohaliku metskonna kirjalik luba ja selline vajadus tuleb esitada koos tegevuskäsuga; 10.3.2. puudelt okste laasimisel peaks jälgima, et laasitava puu läbimõõt ei oleks suurem kui 15 cm ning laasitavate okste jämedus jääks alla 2,5 cm. Haiguste vältimiseks jätta oksa eemaldamiskohale 10 cm pikkune tüügas. Eelistada võra alumisi oksi. Võimalusel kasutada maskeerimiseks, lõkketegemiseks jmt raiejääke ja maast leitavat puitmaterjali; 10.3.3. keelatud on sihilikult kahjustada puude juurestikku, tüve ja võra. Kaevata tuleb võimalusel puude võra ulatusest väljaspool, et mitte kahjustada puude põhijuuri. Puude juurte läbilõikamise põhjendatud vajadusel teha seda ühe sirge lõikega. Mitte lüüa puude tüvedesse naelu. Tohu võtmisel eelistada kuivanud või langenud puid, mitte koorida elusalt puult koort selliselt, et vigastatud oleks kogu puu perimeeter. Enne vintsi ankurdamist puu külge tuleb puutüve kaitsta; 10.3.4. keelatud on sõitmine metsanoorendikes ja keelumärkidega tähistatud aladel; 10.3.5. kaevetöödeks tuleb saada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti luba. Kaevetööde vajadus peab olema kajastatud tegevuskäsus. Kaevetööde tegemine loodulikult väärtuslikel aladel (märgitud iga harjutusvälja kaardil) ei ole lubatud. Enne kaevamist eemaldada pealmine pinnasekiht mätastena ning augu täitmise järel asetada mättad esialgsele kohale tagasi. Juhul kui kaevatakse mahukad kaevikuliinid, siis mätaste tagasipanekut tehakse nii palju, kui see on võimalik. Kaevetööde kohad ja rajatud kaevikud, masinatega tekitatud roopad ning muud pinnase ja teede kahjustused tuleb pärast harjutuse lõppemist täita ja tasandada. Kaevetöödel tuleb vältida puude juurte vigastamist; 10.3.6. liikumispiirangutega aladel on liikumine keelatud, täpsed liikumispiirangud (sh ajalised piirangud) on esitatud iga harjutusvälja kasutuseeskirjas. 10.4. Veekaitse: 10.4.1. keelatud on mistahes viisil rikkuda allikate, ojade, jõgede, järvede jm veekogude kaldaid; 10.4.2. veekaitsevööndis ja kaevude sanitaarkaitsealadel on keelatud majandustegevus (nt hoiustada ja kasutada pestitsiide, naftasaadusi, hoiustada ja koguda jäätmeid, mootorsõidukiga liikuda, parkida, rajada ajutisi ehitisi/telke jms). Kehtivad veekaitsest tulenevad nõuded on esitatud iga harjutusvälja kasutuseeskirjas; 10.4.3. veekogude ranna või kalda piiranguvööndis (üldjuhul 100 m) on keelatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid. Maastikusõidukiga sõitmine on kalda piiranguvööndis keelatud. Sõitmise vajadusel kalda piiranguvööndis või veekaitsevööndis (10 meetrit) tuleb väljaõppe planeerimisel Keskkonnaametilt saada selleks kirjalik heakskiit; 10.4.4. Ilma Keskkonnaameti kirjaliku heakskiiduta on keelatud sõidukitega sõita läbi looduslike veekogude (v.a spetsiaalsed väljaõppeehitised, mis on mõeldud vesitõkete ületuste harjutuseks). Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist võib lubada veekogu läbida selleks ettevalmistatud kohtades ning Keskkonnaameti heakskiidul, kui see on esitatud koos tegevuskäsuga. Veekogude ületamisel sõidukiga tuleb võimalusel kasutada alla voolu paigaldatavaid õlitõkke poome; välilaagri köögi- ja sööginõude pesuvett on keelatud juhtida liigniiskele (veest läbi imbunud pinnasega) alale ja veekogusse (sh allikasse); 10.4.5. välikäimlaid ei tohi kaevata liigniiskele alale või veekogu kalda piiranguvööndisse; 10.4.6. veekogude kalda piiranguvööndis ning märgalade läheduses (vähemalt 20 meetrit) ohtlikke aineid (kütused, kemikaalid, õlid jms) mitte hoiustada ja kasutada. Tankida selleks ettenähtud kohtades või kõvakattega pinnasel (asfalt, betoon), et vähendada keskkonnareostuse tekkimise riski. Tankimisel tagada keskkonnaohutus, kasutada vahendeid mis välistaksid kütuse lekke ja selle sattumise pinnasesse. ; 10.4.7. naftasaadusi ja teisi vedelaid ohtlikke aineid hoiustada lekkekindlates ja suletavates mahutites. Avariijuhuks tagada varustuses asjakohased keskkonnareostuse piiramise ja likvideerimise vahendid (absorbent, labidad, mahutid); 10.4.8. tekitatud keskkonnakahjustustest või -avariist teavitada koheselt harjutusvälja ohutuse vanemspetsilisti ja võtta kasutusele meetmed, mis aitavad lokaliseerida ja likvideerida keskkonnale tekitatud kahju. Kõvakattega alal on võimalik reostust piirata absorbendiga. Kui naftasaaduseid satub looduslikule pinnasele (liiv, muld), siis tuleb reostunud pinnas välja kaevata. Õli- ja kütuseleke 10/19  tuleb võimalikult kiiresti peatada ja lekkiv õli nt õlivanni või mõnda muusse anumasse või kõvakattega pinnasel absorbendiga kokku koguda. Nii kasutatud absorbent kui reostunud pinnas on ohtlikud jäätmed ning tuleb ohtlike jäätmetena üle anda ohtlike jäätmete kogumisvõimekusega territooriumile. Ulatuslikust ja kontrollimatust keskkonnaõnnetusest, mida ise ei ole võimalik lokaliseerida ja puhastada, teavitada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ja Keskkonnaameti telefonile 1247; 10.4.9. harjutusväljal kasutatavad sõidukid peavad olema tehniliselt korras. Keelatud on kasutada sõidukeid, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatud kütuse- või õlileke. Pikemal seismisel (üle 12 tunni) kasutada võimalusel ja vahendite olemasolul sõidukite all õlivanne. 10.5. Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal: 10.5.1. kõik väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida (vastavalt harjutusvälja kasutuseeskirjas esitatud jäätmete sorteerimise juhendile ning kogumiskohas olevatele konteineri liikidele). Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid, tünnid jms) tuleb harjutusväljale tulles kaasa võtta. Jäätmed peab viima harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga kokkulepitud kogumiskohta või linnakus asuvatesse kogumisvahenditesse; 10.5.2. laskemoonast järelejäänud metallmaterjal (nt hülsid, killud jms) ja tõrkega või kasutamata laskemoon tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi, kasutades sobivaid kogumismahuteid ja – vahendeid. Metallmaterjali peab üle andma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile; 10.5.3. laskemoona kaste- ja pakendeid käsitleda vastavalt nende materjalile tavajäätmetena, neilt tuleb eelnevalt eemaldada- või loetamatuks muuta ohuklassile viitavad sildid; 10.5.4. juhul, kui tankitõrjerakettide laskmisel jääb jäätmetena alles looduslikku kiirgusfooni ületav metallosa, siis harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist viib läbi instruktaaži laskmiste läbiviijatele ja jagab välja vahendid radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks. Tekkinud radioaktiivsed jäätmed tuleb kokku koguda harjutust läbiviiva meeskonna poolt ning anda üle harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile; 10.5.5. keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu; 10.5.6. väljaõppel alles jäänud pakendatud toitu on võimalik harjutusväljale üle anda või viia lähimasse linnakusse toidukogumise punkti; 10.5.7. jäätmete kogumiskohad peavad laagris paiknema sellises kohas, kus on välistatud jäätmete, sh nõrgvee sattumine pinnasesse või vette. Jäätmed peavad olema kaitstud ilmastiku (sademed) ja metsloomade eest; 10.5.8. Ohtlikud jäätmed anda üle ohutuse vanemspetsialistile või lähimasse linnakusse ohtlike jäätmete kogumine puntki. Ohtlikke jäätmeid (nt vanaõli, akud) tuleb hoiustada selliselt, et oleks välistatud ohtlike ainete lekkimine pinnasesse või vette. 10.6. Harjutuse lõppedes fikseerivad väljaõppe läbiviija ja harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist maa- ala vastuvõtmise aktis kõik avastatud puudused ja tekitatud kahjud, mis tuleb kahjutekitaja poolt korrastada ja hüvitada. 11. LÕHKEMATA LÕHKEKEHADE TÄHISTAMINE JA DEMINEERIMINE 11.1. Tegevuse juures, mille käigus võivad harjutusväljale jääda lõhkemata- või tõrkega lõhkekehad, peab viibima vähemalt EOC-kategooriaga demineerija, kelle kohustus on UXO tekkimisel see üles otsida ja demineerida. 11.2. Leitud UXO-t on demineerimisõigust mitteomaval isikul keelatud puudutada. Leitud lõhkekeha tuleb kohe märgistada. Selleks tuleb sündmuskoha läheduses leiduvatest juhuvahenditest kokku panna vähemalt 1 m kõrgune kolmjalg, mis peab olema ehituselt nii kindel, et see ei kukuks. Kolmjalg tuleb asetada ligikaudu 2 m kaugusele lõhkekehast lähenemissuunale. Võimalusel tuleb kolmjalg märgistada ümbrusest selgesti eralduva vahendiga (näiteks puna - valge lint vms). Leitud lõhkekehast peab ette kandma läbiviijale, kes kannab koheselt sellest ette harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile. 11/19 11.3. Leitud- ja märgistatud lõhkekeha, mis on otseseks ohuallikaks olev lõhkemata lahingumoon tuleb demineerida otsekohe. 11.4. Harjutust läbiviiv üksus peab lõhkemata lõhkekeha(d) demineerima harjutuse läbiviimiseks ettenähtud ajal. 11.5. Leidmata UXO-de ja demineerimiste kohta peab laskmiste läbiviija andma kirjalikud andmed, (vt. lisa 1.6 ) harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile maa-ala üleandmisel. 11.6. Koristada tuleb kahjutud laskemoona jäätmed ning need kokku koguda ning kehtiva korra järgi sorteerida ja üle anda. 12. LÕPPSÄTTED 12.1. Võttes arvesse tegevuse laadi, ilmastikuolusid ja võimalikke eriolukordi (nt eriti tugev põud, rahvaüritused või tavalisest rohkem Kaitseväe üksusi väljaõppeehitiste vahetus läheduses jmt) võib piirkonna juht eeskirja karmistada. 12.2. Mitme väljaõppeehitise samaaegse kasutamise korral tulenevalt tegevusliikidest ja raskusastmetest, võib harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist: 12.2.1. muuta ohuala sulgemise korda, teavitades sellest enne tegevuse algust väljaõppe läbiviijat; 12.2.2. nõuda täiendavat ohutustehnilise side olemasolu väljaõppe läbiviijate vahel. 12.3. Piirkonna juhi kirjalikul loal võib laskeharjutusi läbi viia relvadega, mis ei ole vastava piirkonna harjutusvälja kasutuseeskirjas nimetatud. 12/19  LISA 1.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Tegevuste kava (v.a Kaitsevägi ja Kaitseliit) ÜKSUS ISIKKOOSSEISU ARV AEG KOHT RELVASTUS LASKEMOON JA IMITATSIOONIVAHENDID TEGEVUSE KIRJELDUS MEDITSIINIABI KORRALDUS LASKMISTE/TEGE-VUSE LÄBIVIIJA NIMI JA TELEFONINUMBER KASUTATAVAD SIHTMÄRGID JA VÄLJAÕPPEVAHENDID 1. Tegevuste kava lisad: 1.1. Lisa B: laskeharjutuse ohualajoonis; 1.2. Lisa C: harjutusvälja või lasketiiru skeem; 1.3. Lisa D: sihtmärkide ala joonis; 1.4. Lisa E: kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord laskeharjutuse läbiviimise ajal; 1.5. Lisa F: lahinglaskeharjutuse operatsioonikäsk; 1.6. Lisa G: lahinglaskeharjutuse sündmuste leht; 1.7. Lisa J: sidepidamiskord; 1.8. Lisa K: tuleohutuse korraldus. 13/19  LISA 1.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Tuleohutusastmed Tuleohutusastme Tuleohutus- Tuleohutusastme Tuleohutusastmest tulenevad värvid (HTML astmed nimed kohustused ja piirangud värvikoodid) (3CC2FA) I aste Tuleohtu ei ole 1. Täiendavaid piiranguid ei ole. 1. Lahtise tule tegemine (3CF964) kooskõlastada vastutava isikuga. II aste Tuleoht on väike 2. Käepärast peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 1. Lahtise tule tegemine kooskõlastada vastutava isikuga. (FAFA54) 2. Käepärast peavad olema esmased III aste Keskmine tuleoht tulekustutusvahendid. 3. Vastutav isik võib keelata lahtise tule tegemise. 1. Tegevuse juures peavad olema esmased tulekustutusvahendid. 2. Tegevuse juurde peab olema määratud tulekustutusmeeskond. (FCCE02) 3. Keelatud on trasseerivate kuulide-, IV aste Suur tuleoht suitsugranaatide kasutamine, igasugune lahtise tule tegemine ja valgustusrakettide kasutamine. 4. Tuletõrjeauto kohalolek kohustuslik. 1. Keelatud on imitatsioonivahendite- , trasseerivate kuulide kasutamine ja igasugune lahtise tule tegemine. 2. Tegevuse juures peavad olema (FB2B02) esmased tulekustutusvahendid. V aste Äärmiselt suur tuleoht 3. Tegevuse juurde peab olema määratud tulekustutusmeeskond. 4. Vastutav isik võib katkestada või keelata tegevuse. 5. Tuletõrjeauto kohalolek kohustuslik. 14/20  LISA 1.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Õnnetusjuhtumist teavitamise skeem 15/20  LISA 1.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Tõkestatud alale sisenemise registreerimise leht Kuupäev ________________________ Tõkestaja nr __________________ Aeg Olen tutvunud tõkestaja poolt Sõiduk, Saadetavate Jrk Ees- ja perenimi Sihtkoht esitatud piirangutega ja reg-nr isikute arv Sisenemine Väljumine kohustun neid täitma allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri allkiri 16/18  LISA 1.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Harjutusvälja kasutamisel tuvastatud puuduste registreerimise raamat Märkused/tuvastatud Lahendus Allkiri Jrk Selgitus Allkiri Kuupäev Üksus/Nimi puudused (täidab harjutusvälja (harjutusvälja nr (täidab kasutaja) (Kasutaja) (täidab harjutusvälja vastutav) vastutav) vastutav) 17/18  LISA 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde UXO-de ja demineerimiste ettekande teatis Jrk nr Kuupäev Asukoht/ Tüüp, markeering, partii nr Märgistus Demineeritud Märkused koordinaadid või mitte Koostaja:…………………………………………………………………………………….. /sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi, allkiri, kuupäev/ 18/18 KINNITATUD LISA 3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 nr käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS SIRGALA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. SIRGALA HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ............................................................ 3 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED................................................................................. 4 4. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD .................................................................................... 4 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 4 6. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 5 LISA 3.1 Sirgala HV väljaõppealade kirjeldused ......................................................................................... 6 LISA 3.2 Sirgala HV üldplaan ....................................................................................................................... 8 LISA 3.3 Sirgala HV keskkonnakaitse piirangud ............................................Error! Bookmark not defined. LISA 3.4 HV kasutamise registreerimisvorm ............................................................................................ 11 LISA 3.5 Jäätmete sorteerimisjuhend....................................................................................................... 12 2/12 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sirgala harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Sirgala harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel, prügi sorteerimisel ja keskkonnakaitsenõuetes juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Narva- Jõesuu linna territooriumil Ida- Viru maakonnas. Harjutusvälja pindala on 2834 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 3.2. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2008 korraldusega nr 272 „Kaitseväe Sirgala harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. 1.5. HV-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5302 7449; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-sirgala . 2. SIRGALA HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 2.1. HV õhuohuala on 4500 m maapinnast. 2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 3.1. 2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 3.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. 2.4. HV-l on lubatud väiksemat müra tekitavaid tegevused, s.o laskeharjutused käsitulirelvadest, imitatsioonivahenditega taktikaharjutused, käsigranaadi viskeharjutused ja alla 1 kg laenguga lõhketööd (k.a demineerimistööd), viia läbi kogu aeg. 2.5. Võimalusel vältida kõrge müra tekitavat väljaõppe planeerimist nädalavahetusel sh riigipühadel. 2.6. HV-l on lubatud suuremat müra tekitavaid tegevusi, s.o laskeharjutused miinipildujatest ja tankitõrjerelvadest ning üle 1 kg laenguga lõhketööd (k.a demineerimistööd), läbi viia kõikidel päevadel (v.a. riiklikel pühadel) ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00. 2.7. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb kõrge müra tekitav tegevus) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile. 2.8. Laske- või tegevuskäsus peab olema märgitud majutusalad. 2.9. Isiklikku sõiduvahendiga harjutusväljale sõitmine on lubatud ainult vanemspetsialisti loal ja kooskõlastusega . 3/12 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 3.1. Väljaõppe läbiviija on kohustatud: 3.1.1. Organiseerima välikäimlad juhul kui majutus toimub väljaspool ettenähtud majutuskohti, mis peab olema kajastatud käsus; 3.1.2. Ladustama kasutatud väljaõppe materjali korrektselt selleks ettenähtud kohta ja eraldama katkised tervetest; 3.1.3. harjutusväljale saabumisaeg lepitakse harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistiga vähemalt 1 tööpäev (k.a maastikuluurele tulek) enne kokku. 3.2. Väljaõppe läbiviija käitumisreeglid kasutades linnaku majutusala: 3.2.1. linnaku majutusalal sõidukitega liikumine ja parkimine on lubatud selleks ettenähtud kohtades; 3.2.2. linnaku majutusalal ei tohi telke maskeerida; 3.2.3. linnaku majutusalale masinatega sõitmine on keelatud; 3.2.4. transpordimasinad võivad siseneda ainult kauba laadimiseks, eeldusel et kasutatakse juhendajat; 3.2.5. jäätmete (k.a ahjutuhk) ladustamine mitte ettenähtud kohta on linnaku territooriumil keelatud; 3.2.6. linnaku majutusalal on kaeve tööd keelatud; 3.2.7. harjutuse vastutava või käsus määratud asendaja alad vastu võtma. 4. HARJUTUSVÄLJA TÄHISTAMINE JA PIIRANGUD 4.1 Tõkkepuude, signaalmastide ja infotahvlite asukohad on toodud lisas 3.2. 4.2 HV-l kehtib kiirusepiirang 40 km/h. 4.3 Laskemoona tuleb hoiustada betoonpunkris, kui harjutusväljal ollakse üle 24h. 4.4 Sõidukite kolonn moodustatakse liiklusmärgist „Kolonni algus“ sissepoole. 4.5 Keelatud on kolonni seiskamine avalikul teel enne harjutusvälja. 4.6 Üldkasutatavaid teid ei tohi sõidukitega blokeerida. 5. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 5.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) harjutusväljal teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 5.1.1. Narva – Jõesuu Linnavalitsust; 5.1.2. Ida päästekeskust; 5.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust; 5.1.4. Ida - Eesti pommigruppi; 5.1.5. Eesti Geoloogiateenistust. 5.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste (vt lisa 3.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega . 5.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja. 5.4. Signaalmastidesse heisatakse HV personali poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil harjutusväljale liikujatel kohustus tutvuda harjutusvälja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 4/12 5.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata. 6. KESKKONNAKAITSE 6.1. Keskkonnakaitselised liikumis- ja tegevuspiirangud on esitatud eeskirja lisas 3.3. Jäätmete sorteerimise juhend on eeskirja lisas 3.5. 6.2. Lisaks tuleb harjutusväljal tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 6.3. Harjutusvälja ohutuse vanemspetsialist teavitab ala kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 6.4. Keskkonnakaitse piirangud liikumisele: 6.4.1. Kalda piiranguvööndis ei ole lubatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine. Sirgala harjutusväljal on kalda piiranguvöönd 100 meetrit vooluveekogudel Metsküla oja ja Mustajõgi ning 50 meetrit Narva karjääri tiigil. 6.5. Keskkonnakaitse piirangud tegevustele: 6.5.1. Kõikidel harjutusvälja ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 meetrit. Veekaitsevööndis on keelatud: 6.5.1.1. puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta; 6.5.1.2. pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu kalda erosiooni või reostamist. 6.5.2. Harjutusväljal ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada puid, hävitada kaitsealuseid taimi ja nende kasvukohtasid, häirida tahtlikult loomi ja linde ning hävitada nende elupaiku. 6.5.3. Uuringu- ja seirepuuraukude hävitamine või kahjustamine ei ole lubatud. 6.6. Üldised keskkonnakaitsenõuded: 6.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud jäätmed tuleb kokku koguda ja sorteerida vastavalt eeskirja lisale 3.5. Jäätmete kogumiseks vajalikud vahendid (prügikotid jms) tuleb alale tulles kaasa võtta. Jäätmed tuleb alalt lahkudes kaasa võtta. 6.6.2. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning immutamata ja värvimata puitu. 5/12  LISA 3.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV väljaõppealade kirjeldused 1.1. Käsitulerelvad lõuna 1 (KTL1). Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm; 1.1.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.1.3. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.1.4. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult harjutusmoon. 1.2. Platoo laskeväli (PLV). Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.2.2. kuulipilduja kaliibriga kuni 12,7 mm; 1.2.3. tankitõrjerelvad; 1.2.4. 23 mm õhutõrjekahur; 1.2.5. miinipilduja kaliibriga kuni 120 mm; 1.2.6. lahinglaskeharjutused, kuni rühma suuruse üksusega. 1.3. Laskekoht 3 (LK3) Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. 40 mm lahingumoon (kindlaksmääratud koht ja suund); 1.3.2. tankitõrjerelvad; 1.3.3. snaiper relvad kuni 12,7 mm. 1.4. Sirgala põhi 1 (SP1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. Käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.4.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.4.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.4.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon. 1.5. Sirgala põhi 2 (SP2) Lubatud tegevused/vahendid 1.5.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.5.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.5.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR). 1.6. Sirgala põhi 3(SP3) Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.6.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; Javelin block 0; 1.6.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.6.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon. 1.7. Sirgala põhi 4(SP4) Lubatud tegevused/vahendid 1.7.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.7.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.7.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 6/12 1.7.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon. 1.8. Sirgala põhi 5 (SP5) Lubatud tegevused/vahendid: 1.8.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.8.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.8.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.8.4. 40 mm granaadiheiterelvad. Ainult harjutusmoon. 1.9. Sirgala lõuna 5 (SL5). Lubatud tegevused/vahendid 1.9.1. Käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.9.2. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.9.3. kuulipilduja kaliibriga, kuni 12,7 mm. Ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR). 1.10. SMA/UXO (UXO-ala, lõhkemata lõhkekehade oht)- lubatud tegevused/vahendid: 1.10.1. tankitõrjegranaadiheitjad; 1.10.2. kaudtulerelvad; 1.10.3. TT- relvad. 1.11. Käsigranaat 1 (KG1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.11.1. käsigranaat. 1.12. Pioneeri 1(P1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.12.1. lõhketööd. 1.13. Pioneeri 5 (P5) Lubatud tegevused/vahendid: 1.13.1. lõhketööd. 1.14. Taktikaala 1 (TA1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.14.1. taktika harjutused. 1.15. Taktikala 2 (TA2) Lubatud tegevused/vahendid: 1.15.1. taktika harjutused 1.16. Taktikala 3 (TA3) Lubatud tegevused/vahendid: 1.16.1. taktika harjutused. 1.17. Taktikala 4 (TA4) Lubatud tegevused/ vahendid: 1.17.1. taktika harjutused. 1.18. Majutusala 3 (MA3) Lubatud tegevused/ vahendid: 1.18.1. majutus. 1.19. Teeninduslinnak Sirgala (TLS) 7/12 Lubatud tegevus/ vahendid: 1.19.1. majutus ja administreerimine. 8/12  LISA 3.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan 9/12  LISA 3.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitselised ja liikumise piirangud 10/12  LISA 3.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm SIRGALA HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja SIRGALA HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid Üksus Kasutatav väljaõppeehitis (kogus ) (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) Käsitulerelvad lõuna 1 (KTL1) Käsigranaat 1 (KG1) Tehnika Maa-alal väljastatud Platoo laskeväli (PLV) Pioneeri 1 (P1) Buss Treppsein Laskekoht 3 (LK3) Pioneeri 5 (P5) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Sirgala põhi 1 (SP1) Taktikaala 1 (TA1) Maastur Sein Sirgala põhi 2 (SP2) Taktikaala 2 (TA2) Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Sirgala põhi 3 (SP3) Taktikaala 3 (TA3) Soomustransportöör Metall JV SM Sirgala põhi 4 (SP4) Taktikaala 4 (TA4) Lahingumasin Metall KP SM Sirgala põhi 5 (SP5) Majutusala 3 (MA3) Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Sirgala lõuna 5 (SL5) Teeninduslinnak Sirgala (TLS) Helikopter Soomuk külgvaates Muu Võti Sihtmärgiala (SMA/ UXO) Muu Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud kogus jäägid tagastamine puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perekonnanimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 11/12  LISA 3.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. allesjäänud toit (kui ei koguta eraldi); 1.1.10. katkised esemed. 1.2. Papp ja paber: 1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid. 1.3. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.3.1. vasest hülsid; 1.3.2. messingist hülsid; 1.3.3. muu metall; 1.3.4. mittemetall. 2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 4. Üksused on kohustatud täitma juhendis kehtestatud korda. 12/12 KINNITATUD LISA 6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/ 9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS KLOOGA HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ........................................................................................................................................... 3 2. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD........................................................................... 3 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ........................................................................................................................ 3 4. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................................... 4 LISA 6.1 HV väljaõppealade kirjeldused ..................................................................................................... 6 LISA 6.2 HV üldplaan .................................................................................................................................. 8 LISA 6.3 HV keskkonnakaitse piirangud ..................................................................................................... 9 LISA 6.4 HV kasutamise registreerimisvorm ............................................................................................ 10 LISA 6.5 Jäätmete sorteerimisjuhend....................................................................................................... 11 LISA 6.6 HV linnavõitluslinnaku kasutusjuhend ....................................................................................... 12 LISA 6.6.1 Skeem 1. Linnaku territooriumi üldplaan ................................................................................ 14 LISA 6.6.2 Hall maja .................................................................................................................................. 15 LISA 6.6.3 Kollane maja ............................................................................................................................ 16 LISA 6.6.4 Harjutusseinad......................................................................................................................... 17 LISA 6.7 Lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) .................................................................................................... 18 LISA 6.7.1 LT 1 lasketiiru skeem ............................................................................................................... 20 LISA 6.7.2 LT 1 lasketiiru automaadi ohuala joonis .................................................................................. 21 LISA 6.7.3 LT 1 lasketiiru kuulipilduja ohuala joonis ................................................................................ 22 LISA 6.7.4 LT1 lasketiiru täpsusrelva ohuala joonis……………………………………………………………………………… 23 2/19 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Klooga harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Klooga harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel ja prügi sorteerimisel juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Lääne-Harju vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 989,9 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 6.2. 1.4. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 24. juuli 2008 korraldusega nr 334 „Kaitseväe Klooga harjutusvälja asutamine“. 1.5. HV-d haldab vastavalt Kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 5332 6746; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-klooga. 2. HARJUTUSVÄLJA KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 2.1. HV õhuohuala on 620 m maapinnast. 2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 6.1. 2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 6.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. 2.4. HV-l on lubatud läbi viija laskeharjutusi, kasutada imitatsioonivahendeid, teha käsigranaadi viskeharjutusi ja viia läbi lõhketöid (k.a demineerimistöid) kõikidel päevadel ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00. 2.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõppe planeerimist nädalavahetusel. 2.6. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile. 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 3.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) HV-l teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 3.1.1. Lääne-Harju Vallavalitsust; 3.1.2. Põhja päästekeskust; 3.1.3. Päästeameti demineerimiskeskust; 3.1.4. Põhja-Eesti pommigruppi; 3.1.5. Eesti Geoloogiateenistust. 3/19 3.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste ( vt lisa 6.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega . 3.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja. 3.4. Signaalmastidesse heisatakse ohutuse vanemspetsialisti poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil harjutusväljale liikujatel kohustus tutvuda harjutusvälja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 3.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata. 4. KESKKONNAKAITSE 4.1. Keskkonnakaitselised piirangud HV-l liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 6.3. 4.2. Lisaks tuleb HV tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivast õigusaktidest ning harjutusväljade kasutuseeskirjast, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 4.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab harjutusvälja kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 4.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 4.4.1. Keelatud on liikuda liikumispiiranguga aladel. Piiranguga alal liikumiseks peab läbiviijal olema Keskkonnaameti kirjalik nõusolek ja see tuleb esitada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile koos tegevuskäsuga. 4.4.2. Klooga rabas tuleb minimeerida inimmõju, st vältida tallamist, sõitmist, lõhkamist jms tegevust. 4.4.3. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Klooga järvel, Vasalemma jõel 100 m ning Klooga järve ojal 50 m. Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 4.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele 4.5.1. Kalda piiranguvööndis on telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine lubatud ainult Keskkonnaameti poolt ette valmistatud ja tähistatud kohtades. Teistes kohtades telkimiseks või lõkke tegemiseks tuleb taotleda Keskkonnaameti kirjalik nõusolek. 4.5.2. Kõikidel HV-ga ja sellega piirnevatel veekogudel on veekaitsevöönd 10 m. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 4.5.3. HV-lasub Vasalemma jõe hoiuala, kus on keelatud loodusliku veerežiimi, sängi ja veetaseme muutmine. Tegevuse vajadusel tuleb selleks saada Keskkonnaameti nõusolek. 4.5.4. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku. 4/19 4.5.5. Kaitsealuste taimedega aladel tuleb säilitada võimalikult looduslähedane seisukord. Keelatud on pinnast ja taimestikku kahjustavad tegevused – lõhkamised, tallamised, maastikul sõitmised, kaevikute kaevamised, puude raied, lõkete süütamised jne. 4.6. Üldised keskkonnanõuded: 4.6.1. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi (vt lisa 6.5) järgi. 5/19  LISA 6.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV väljaõppealade kirjeldused 1.1. Klooga laskevälja 1000 m lasketiir (LT1) Laskmistel LT1 625 – 1000 m positsioonidelt on liikumise ja väljaõppelased piirangud LA1 ja on P1 aladel. Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 8.6 mm ja 9,0 mm; 1.2. Põllküla laskeväli (LV2) LT1 alaga samaaegsel kasutamisel on fikseeritud laskmiste põhisuund (direktsiooninurk) 31-17 (NB! maastikul tegutsedes peab direktsioonnurkade näidud ümber arvutama magnetilisteks asimuudiks.) ja tõstenurga piirang kuni 00-70. Lisaks asub laskeväljal käsigranaadi viskekoht. Trasseeriva laskemoona kasutamine ainult HV ohutuse vanemspetsialisti loal. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm; 1.2.2. pumppüss; 1.2.3. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.2.4. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber ja harjutusmoon; 1.2.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult treeningmoon; 1.2.6. lõhkamistööd, lõhkeaine koguse piirang 2 kg; 1.2.7. ründe ja kaitse käsigranaadi viskeharjutused. 1.3. 200 m lasketiir (LT2) Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm, 9 mm; 1.3.2. keelatud on lasta trasseerivat laskemoona; 1.3.3. keelatud on lasta metallsihtmärke v.a 9mm FRANGIBLE (lagunev); 1.3.4. lasta on lubatud ainult omal laskerajal olevat sihtmärki; 1.3.5. sihtmärgid tuleb panna vahetult tagavalli ette. 1.4. Taktikaala 1 (TA1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.4.1. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.4.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine; 1.4.3. taktikaharjutused, sh välilaagrid; 1.4.4. maastikusõit; 1.4.5. telkimine. 1.5. Taktikaala 2 (TA2) Lubatud tegevused/vahendid: 1.5.1. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 1.5.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine; 1.5.3. taktikaharjutused, sh välilaagrid; 1.5.4. maastikusõit; 1.5.5. telkimine. 1.6. Maastikusõidu ala (MSA1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.6.1. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) kaitse ja vee puhastamine; 6/19 1.6.2. mittelõhkevate miiniväljade ja tõkete rajamine; 1.6.3. taktikaharjutused; 1.6.4. maastikusõit; 1.6.5. telkimine, välilaagrid. 1.7. Linnak (LA1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.7.1. Taktikaharjutused, sh välilaagrid; 1.7.2. mittelõhkevate tõkete rajamine; 1.7.3. telkimine. 1.8. Linnavõitluslinnak (LVL1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.8.1. taktikaharjutused; 1.8.2. linnalahing; 1.8.3. lõhkeainega hoonesse sisenemine – breaching. Linnavõitluslinnakus asub piiratud kasutusõigusega laskemaja. Lisainfo harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistilt. 1.9. Pioneeriõppeväli (P1) Lubatud tegevused/vahendid: 1.9.1. taktikaharjutused; 1.9.2. kaevamine. 7/19  LISA 6.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan 8/19  LISA 6.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse piirangud 9/19  LISA 6.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm KLOOGA HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja KLOOGA HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Üksus Kasutatav väljaõppeehitis Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) (kogus ) Klooga laskevälja 1000m lasketiir (LT1) Tehnika Maa-alal väljastatud Põllküla laskeväli (LV2) Buss Treppsein 200 m laskepaik (LP1) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Taktika õppeväli 1 (TA1) Maastur Sein Taktika õppeväli 2 (TA2) Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Maastikusõidu ala (MSA1) Soomustransportöör Metall JV SM Linnak (LA1) Lahingumasin Metall KP SM Linnavõitluslinnak (LVL1) Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Pioneeriõppeväli (P1) Helikopter Soomuk külgvaates Muu Võti Muu Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud kogus jäägid tagastamine puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 10/23  LISA 6.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. allesjäänud toit (kui ei koguta eraldi); 1.1.10. katkised esemed. 1.2. Papp ja paber: 1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid. 1.3. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.3.1. vasest hülsid; 1.3.2. messingist hülsid; 1.3.3. muu metall; 1.3.4. mittemetall. 2. Tegevuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (nt süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 4. HV-d kasutavad struktuuriüksused on kohustatud järgima juhendit. 11/23  LISA 6.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV linnavõitluslinnaku kasutusjuhend 1. LUBATUD TEGEVUSED JA VAHENDID 1.1. Kõikides tegevustes osalevad isikud tohivad linnakus liikuda üksnes väljaõppe läbiviija käsul või juhendamisel. 1.2. Linnakut võib kasutada järgmisteks tegevusteks: 1.2.1. linnalahinguks; 1.2.2. allüksus(t)e majutuseks; 1.2.3. sõjalis-sportlike ürituste läbiviimiseks; 1.2.4. muud tegevused tuleb vastutava isikuga eraldi kooskõlastada. 1.3. Kooskõlastamata tegevuse läbiviimine on keelatud. 1.4. Linnakus võib kasutada järgnevaid vahendeid: 1.4.1. paukmoon ja muud imitatsioonivahendid (nt flashbang, gaasipadrun); 1.4.2. plastkuuli- ja värvikuulirelvi (ingl airsoft, paintball); 1.4.3. köielaskumise vahendeid. 1.5. Linnakus on keelatud: 1.5.1. lõhkuda väljaõppeehitise (nt majade, harjutusseinte) konstruktsiooni ja inventari; 1.5.2. kasutada süütepudeleid ja lahingumoona; 2. LINNAKU JA HOONETE ÜLDINE KIRJELDUS 2.1. Linnaku üldine kirjeldus (vt lisa 6.6.1). Linnavõitluslinnak koosneb kahest hoonest, harjutusseintest, teede võrgustikust ja haljasalast. Linnakus on elektri väljavõtted. Sõiduteede katteks on freesitud asfalt. Hoonete ja harjutusseinte juurdepääsuteed ning nende vahetu ümbrus on kaetud killustikkattega. 2.2. Hall maja (vt lisa 6.6.2). Raudbetoonist välis- ja siseseintega ja raudbetoonist talade ning postidega kahekorruseline hoone. Katus madala kaldega. Põrandad ja trepid betoonist. Hoone aknad on varustatud OSB materjalist suletavate luukidega. Hoone ei ole köetav. Hoonel on lukustatavad metallist välisuksed. Katuse pinnal on üks eraldi koht laskumisköie kinnitamiseks. Katuse kate on bituumenist. Katusele viib hoone välisseinal olev terasredel. Hoone seest saab katusele läbi katuseluugi. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. 2.3. Kollane maja (vt lisa 6.6.3). Hoone on ühekordne raudbetoonist seintega ehitis. Katuse kate on bituumenist. Katusele viib hoone välisseinal olev terasredel. Hoone aknad on varustatud OSB (puitlaastplaat) materjalist suletavate luukidega. Hoonel on lukustatavad metallist välisuksed. Hoone ei ole köetav. Hoones on võimalik kasutada teisaldatavaid vaheseinu väljaõppe paremaks näitlikustamiseks ning erinevate olukordade läbimängimiseks. 2.4. Harjutusseinad (vt lisa 6.6.4). 12/23  Harjutusseinad kujutavad endast plaanilahenduselt U-kujulise konfiguratsiooniga terasraamile kinnitatud tsementkiudplaatidest paralleelseinu. Kahe seina vahele jääb koridor. Seina kõrgus maapinnast on 2,5 m, seinte sees on ukse- ja aknaavad ning mõned läbipääsud. Harjutusseinu on kaks kompleksi. 3. VÄLJAÕPPE LÄBIVIIJA KOHUSTUSED 3.1. Linnakusse saabumisel ja lahkumisel peab läbiviija tegema sissekande „Klooga harjutusvälja kasutamise registreerimise raamatusse“ ning ohutuse vanemspetsialistiga vajadusel täiendavalt tegevuse üle täpsustama. 3.2. Väljaõppes kasutuses olnud maa-ala ja hooned tuleb üle kontrollida ja tegevuse järgselt koristada. Paintballi ja airsofti relvade laskemoona jäätmed tuleb kokku koguda. Paintballi relvade kasutamisest tekkinud värvilaigud jms tuleb maha pesta. Kui kasutajatel pesemisvõimekust ei ole, on paintballi relvade kasutamine keelatud. 3.3. Kõigist vahejuhtumitest (õnnetusjuhtumid) tuleb viivitamatult informeerida ohutuse vanemspetsilisti vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punktile 5.1.19 ning teha vastavasisuline sissekanne „Klooga harjutusvälja kasutamise registreerimise raamatusse“. Vahejuhtumite ajal tuleb kogu tegevus linnakus peatada. 13/23  LISA 6.6.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Skeem 1. Linnaku territooriumi üldplaan 14/23  LISA 6.6.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Hall maja Fotod: RKIK 15/23  LISA 6.6.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kollane maja Fotod: RKIK 16/23  LISA 6.6.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Harjutusseinad Foto: RKIK 17/23  LISA 6.7 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 1000 m Lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) 1. ÜLDSÄTTED 1.1. HV lahtise 1000 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. Lasketiiru kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja Klooga HV kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRU RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 6 m kõrge 34 ° kaldenurgaga tagavall; 2.1.2. laskepositsioonide 0-300 m külgedel asuvad 3 m kõrgused 34° kaldenurgaga külgvallid; 2.1.3. maapind on suures osas kaetud liivaga vähendamaks rikošeti tekkimise võimalust; 2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1-2% soola; 2.2. Tulepositsioonid: 2.2.1. Tulejoon on tähistatud järgmistel laskekaugustel: 10 m, 25 m, 50 m, 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m, 400 m, 500 m, 600 m, 700 m, 800 m, 900 m ja 1000 m.; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. 0-300 m asub 48 laskerada, 310 - 600 m asub 24 laskerada, 610 - 1000 m asub 4 laskerada; 2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärgi numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–48; 2.2.5. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai. 3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. 10-100 m distantsilt lastes (tulekoonus (TK) 00-30) lasketiirus ohuala ei teki (kehtib kuni 200 m fragmenteerumisala), kuna tagavall püüab laskmistel tekkiva tulekoonuse kinni. Lastes 10-100 m distantsilt ja TK on 00-30 kuni 00-50 siis tuleb kasutada kasutuseeskirjas antud ohuala (vt. Lisa 6.6.2). Muudel distantsidel lastes pole vaja ohualasid joonestada vaid saab kasutada lasketiirule kehtestatud ohualasid (vt Lisa 6.7.2 ja 6.7.3). Jälgides, et lasud sooritatakse ainult kehtestatud laske põhisuunas (vt. Lisa 6.7.2 ja 6.7.3). 3.2. Õhuohuala: 3.2.1. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga). 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõppedokumente (nt laskekäsk jne); 4.1.2. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud; 18/23 4.1.3. on lubatud lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke; 4.1.4. on lubatud lasta ainult omal laskerajal olevat sihtmärki v.a 0-100 m; 4.1.5. 10-100 m on lubatud lasta kõrval radadele ainult lasketest 3 raames (kokku kuni 3, test 3 rada) jälgides laske põhisuunda (vt. Lisa 6.7.2); 4.1.6. KP laskmistel kuni 600 m on lubatud paigutada omal rajal lastes sihtmärke kogu distantsi ulatuses. Kui soovitakse 600 m distantsilt lasta kõrval rajal olevat sihtmärki (keskmised 24 laskerada), siis võib seda teha ainult paigutades sihtmärgid distantsidel 0 m, 100 m, 200 m ja 300 m. Oluline on , et 600 m pealt kõrval rajal asuvat sihtmärki lastes jääks laskedistantsi ja sihtmärgi vahele vähemalt 300 m ( va talvisel ajal ei saa teha - külmunud pinnas); 4.1.7. laskedistantsidelt 610-1000 m on lubatud lasta ainult täpsusrelvaga (kuni 7,62 mm); 4.1.8. 8,6 mm täpsusrelvaga on lubatud lasta kuni 300 m laskedistantsidelt; 4.1.9. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 00-70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks; 4.1.10. kui laskjaid on vähem kui laskeradu, peab laskjad paigutama keskmistele radadele; 5. LUBATAVATE RELVADE JA HARJUTUSTE LOETELU 5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvi: 5.1.1. sport ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 5.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm (maksimaalne padrun 7,62 x 54R). Kuuli J lennukiirus maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia ei tohi ületada 4500 J; 5.1.3. püstol kaliibriga kuni 9 mm; 5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga kuni 9 mm; 5.1.5. kuulipilduja kaliibriga 7,62 mm; 5.1.6. täpsuspüss kuni 8,6 mm. 5.2. Keelatud on kasutada: 5.2.1. soomust läbistavat laskemoona; 5.2.2. lõhkevat laskemoona; 5.2.3. lõhkeainet; 5.2.4. harjutus- ja lahingugranaate; 5.2.5. lõhkepakette. 19/23  LISA 6.7.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 3. LT 1 lasketiiru skeem 20/23  LISA 6.7.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 4. LT 1 lasketiiru automaadi ohuala joonis 21/23  LISA 6.7.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 5. LT 1 lasketiiru kuulipilduja ohuala joonis 22/23  LISA 6.7.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 6. LT 1 lasketiiru täpsusrelva ohuala joonis 23/23 KINNITATUD LISA 8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS MÄNNIKU HARJUTUSVÄLJA KASUTUSEESKIRI Tallinn 2022 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ...................................................................................................................................... 3 2. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD ........................................................................................... 3 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE ..................................................................................................................... 4 4. KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................... 4 LISA 8.1 Männiku HV väljaõppealade kirjeldused ................................................................................... 6 LISA 8.2 Männiku HV üldplaan ................................................................................................................ 7 LISA 8.3 Männiku HV keskkonnakaitse piirangud ................................................................................... 8 LISA 8.4 HV kasutamise registreerimisvorm............................................................................................ 9 LISA 8.5 Jäätmete sorteerimisjuhend .................................................................................................... 10 LISA 8.6 Männiku 600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) ....................................................................... 11 LISA 8.6.1 Männiku 600 m lasketiiru ohualajoonis ............................................................................... 15 2/15 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Männiku harjutusvälja kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks harjutusvälja üldise kasutamise korra. 1.2. Männiku harjutusvälja (edaspidi HV) kasutamisel, broneerimisel ja prügi sorteerimisel juhindutakse Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori käskkirja „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ harjutusväljade kasutuseeskirjast. 1.3. HV asub Saku vallas Harju maakonnas. Harjutusvälja pindala on 1246,39 ha. Territooriumi üldplaan on toodud eeskirja lisas 8.2. 1.4. Männiku linnak (edaspidi linnak) asub Saku vallas Harju maakonnas. Linnaku pindala on 120,1 ha, territooriumi üldplaan on eeskirja lisas 8.2 1.5. HV on asutatud Vabariigi Valitsuse 11. september 2008 korraldusega nr 394 „Kaitseväe Männiku harjutusvälja asutamine“. 1.6. HV-d haldab vastavalt kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 2 lg 6 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK). HV kontaktisikuks on ohutuse vanemspetsialist: telefon: +372 503 4102; e-post: [email protected]; veebileht: mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-manniku. 2. HV KASUTAMISE PLANEERIMISE KORD 2.1. HV õhuohuala on 458 m maapinnast. 2.2. HV-l võib läbi viia tegevusi vastavalt lisale 8.1. 2.3. Kõik muud tegevused, mis ei ole kajastatud lisas 8.1, tuleb kooskõlastada HV ohutuse vanemspetsialistiga. 2.4. HV-l on lubatud läbi viija laskeharjutusi, kasutada imitatsioonivahendeid ja viia läbi lõhketöid (k.a demineerimistöid) kõikidel päevadel ajavahemikus kell 06.00 kuni 23.00. 2.5. Võimalusel vältida müra tekitavat väljaõppe planeerimist nädalavahetusel. 2.6. Loa väljaõppe läbiviimiseks (millega kaasneb müra tekitav tegevus) riiklikel pühadel ja öisel ajal (23.00 kuni 06.00) võib erandkorras anda ohutuse vanemspetsilist juhul, kui struktuuriüksus on saanud kooskõlastuse kohalikult omavalitsuselt ning selle esitanud harjutusvälja ohutuse vanemspetsilistile. 2.7. Siseministeeriumi 100 m laskepaik (edaspidi LP1) saab kasutada vastavalt broneeringule iga kuu esimesel esmaspäeval ning nädalavahetustel. 3/15 3. ELANIKKONNA JA AMETIVÕIMUDE INFORMEERIMINE NING KÕRVALISTE ISIKUTE OMAVOLILISE SISENEMISE TÕKESTAMINE 3.1. Plaanilisest väljaõppe tegevusest (edaspidi tegevused) harjutusväljal teavitab RKIK hiljemalt 20. kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust: 3.1.1. Saku Vallavalitsust; 3.1.2. Kiili Vallavalitsust; 3.1.3. Põhja päästekeskust; 3.1.4. Päästeameti demineerimiskeskust; 3.1.5. Põhja-Eesti pommigruppi; 3.1.6. Eesti Geoloogiateenistust. 3.2. Kõrvaliste isikute juurdepääs ohualale tõkestatakse vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust, sulgedes kõik ohualale viivad üldkasutatavad teed alaliste (vt lisa 8.2) või nende puudumisel ajutiste tõkkepuudega . 3.3. Kõrgendatud väljaõpperiskiga tegevuste (nt lõhkamise jne) korral pannakse tõkkepuude juurde tõkestaja. 3.4. Signaalmastidesse heisatakse ohutuse vanemspetsialisti poolt vähemalt üks tund enne ohtliku tegevuse algust ja langetatakse pärast tegevuse lõppemist ning ala kontrollimist päevasel ajal punased signaallipud ning pimedal ajal punased signaaltuled. Heisatud signaalmärgistuse korral on kõigil harjutusväljale liikujatel kohustus tutvuda harjutusvälja kasutusgraafikuga. Kui kasutusgraafikusse on sel ajal märgitud tegevus, siis siseneda soovijad on kohustatud enne sisenemist piirangute osas ühendust võtma harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistiga. 3.5. Kui ohtliku tegevuse pausi kestvus on 24 tundi või vähem siis tõkkepuid ei avata ja signaallippe ei langetata. 4. KESKKONNAKAITSE 4.1. Keskkonnakaitselised piirangud HV-l liikumisele ja tegevustele on visuaalselt esitatud eeskirja lisas 8.3. 4.2. Lisaks tuleb HV tegevuse planeerimisel ja maa-alade kasutusse andmisel lähtuda kehtivast õigusaktidest ning harjutusväljade kasutuseeskirjast, kus on välja toodud üldised keskkonnakaitsenõuded. 4.3. HV ohutuse vanemspetsialist teavitab harjutusvälja kasutajaid keskkonnakaitselistest piirangutest ning jälgib nende täitmist. 4.4. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud liikumisele: 4.4.1. Keelatud on liikuda märgitud perioodil liikumispiiranguga aladel. Piiranguga aladel liikumiseks peab läbiviijal olema Keskkonnaameti kirjalik luba ja see tuleb esitada harjutusvälja ohutuse vanemspetsialistile koos tegevuskäsuga. 4/15 4.4.2. Püsielupaigas on keelatud olemasolevate alla 0,5 m sügavuste veekogude pinnasega täitmine. Vältida tuleb alla 0,5 m sügavustest lompidest läbi- ja läheduses sõitmist maist juuli lõpuni. 4.4.3. Kehtivad kalda piiranguvööndid on Tammemäe, Männiku ja Raku järvedele 100 m ning Rätsepa järvele 50 m . Kalda piiranguvööndis on keelatud sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine. 4.4.4. Märgaladel on keelatud sõita ATV-de jt sõidukitega. Liikumisel HV-lt taktikaalale tuleb kasutada sooga külgnevaid alasid. 4.5. Keskkonnakaitsest tulenevad piirangud tegevustele: 4.5.1. Kalda piiranguvööndis on keelatud telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja Keskkonnaameti poolt tähistamata kohas. Männiku püsielupaigas on rahvaürituste korraldamine, telkimine ja lõkke tegemine lubatud. 4.5.2. Kõikidel HV veekogudel on veekaitsevöönd 10 m. Veekaitsevööndis on keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta ning pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 4.5.3. HV-l ja sellega piirnevatel aladel on keelatud tahtlikult kahjustada ja hävitada taimi, loomi, kalasid ja linde ning nende elupaiku. 4.5.4. Kaitsealuste taimedega aladel tuleb säilitada võimalikult looduslähedane seisukord. Keelatud on pinnast ja taimestikku kahjustavad tegevused – lõhkamised, tallamised, maastikul sõitmised, kaevikute kaevamised, puude raied, lõkete süütamised jne. 4.6. Üldised keskkonnakaitselised nõuded: 4.7. Väljaõppe käigus tekkinud ja kokku kogutud jäätmed tuleb sorteerida jäätmete sorteerimise juhendi (vt lisa 8.5) järgi. 5/15  LISA 8.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV väljaõppealade kirjeldused 1.1. 600 m lasketiir (LT1) Laskmise põhisuund Dir 32-37 Lubatud tegevused/vahendid: 1.1.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm; 1.2. Laskeväli (LV) Laskmiste põhisuund on Dir 26-00. Laskeharjutuse ohuala peab jääma HV-ja piiridesse. Lubatud tegevused/vahendid: 1.2.1. käsitulirelvad kaliibriga 4,6 mm, 5,45 mm, 5,56 mm, 7,62 mm ja 9,0 mm; 1.2.2. siledaraudse relvad (pumppüss); 1.2.3. kuulipilduja kaliibriga 12,7 mm, ainult vähendatud võimsusega laskemoon (RR/LR); 1.2.4. tankitõrjerelvad. Ainult alakaliiber; 1.2.5. 40 mm granaadiheiterelvad, ainult treeningmoon; 1.2.6. A-kategooria lõhkeharjutused. 1.3. Taktikaalad 1 ja 2 (TA 1,2) ning linnaku alad 1-5 (LA 1-5) Lubatud tegevused/vahendid: 1.3.1. taktikaharjutused; 1.3.2. majutus, välilaagrid; 1.3.3. kaevamine; 1.3.4. kaudtulerelvade tulepositsioonide rajamine; 1.3.5. sõjalis – sportlikud üritused; 1.3.6. vabaaja üritused. 6/15  LISA 8.2 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 1. HV üldplaan 7/15  LISA 8.3 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 2. HV keskkonnakaitse liikumis- ja tegevuspiirangud 8/15  LISA 8.4 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde HV kasutamise registreerimisvorm MÄNNIKU HV MAA-ALA ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE AKT Maa-ala üleandmine enne harjutust, õppust. Vastuvõtmisel kinnitab harjutuse läbiviija oma allkirjaga, et on tutvunud harjutusväljade ja MÄNNIKU HV kasutuseeskirjaga ning lõhkemata lõhkekehade võimaliku asukohaga. Üksus Kasutatav väljaõppeehitis Läbiviidav harjutus, õppus Kasutatavad vahendid (kasutatav + , mittekasutatav 0 ) (kogus ) 600 lasketiir (600 LT) Tehnika Maa-alal väljastatud Laskeväli (LV) Buss Treppsein Taktika õppeväli 1 (TA1) Traktor Aukudega sein Osalev koosseis Taktika õppeväli 2 (TA2) Maastur Sein Linnaku ala 1 (LA1) Veoauto Täiskuju alus +SM Harjutuse algus Linnaku ala 2 (LA2) Soomustransportöör Metall JV SM Linnaku ala 3 (LA3) Lahingumasin Metall KP SM Linnaku ala 4 (LA4) Tank Soomuk otsevaates Harjutuse lõpp Linnaku ala 5 (LA5) Helikopter Soomuk külgvaates Muu Võti Muu Muu Piirangud maa-ala ja vahendite üleandmisel: Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev / Asukoht Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu: Maa-ala vastuvõtmine pärast harjutust, õppust a) üleandja b) vastuvõtja Maa-ala ja vahendite Kasutatud laskemoona/lõhkeaine Kasutatud laskemoona Väljastatud vahendite Vahejuhtumid, õnnetused Kaduma läinud asjad vastuvõtmisel esinenud kogus jäägid tagastamine puudused: Treppsein Aukudega sein Sein Täiskuju alus Metall JV SM Metall KP SM Soomuk otsevaates Soomuk külgvaates Võti Muu Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Andis üle: Auaste Ees- ja perenimi Telefoninumber Kuupäev Allkiri Võttis vastu 9/15  LISA 8.5 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Jäätmete sorteerimisjuhend 1. Juhend reguleerib jäätmete kogumist HV-l. HV kasutajal on kohustus jäätmed sorteerida ning käitlema vastavalt harjutusväljade kasutuseeskirjast punkt 10.5. „Jäätmed ja laskemoonast järelejäänud materjal“. 1.1. Segaolmejäätmed: 1.1.1. määrdunud papp ja paber, foolium, ehituspaber; 1.1.2. kasutatud pabernõud ja papptopsid; 1.1.3. plastist ja kummist tooted, vahtplast; 1.1.4. kodukeemia pakendid, hambapastatuub; 1.1.5. klaasikillud; 1.1.6. hõõgniidiga lambipirnid (v.a LED-pirnid, luminofoorlambid, päevavalgus- ja säästupirnid); 1.1.7. aerosoolpakendid; 1.1.8. toiduga määrdunud ja pooleldi täidetud kartong- ja kilepakendid; 1.1.9. allesjäänud toit (kui ei koguta eraldi); 1.1.10. katkised esemed. 1.2. Papp ja paber: 1.2.1. ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, ümbrikud, raamatud; 1.2.2. paberist ja papist kaustikud, kirja- ja joonistuspaber; 1.2.3. pappkastid-, karbid, jõupaber, paberkotid jm puhtad kiletamata paberpakendid. 1.3. Laskemoonast järelejäänud materjal: 1.3.1. vasest hülsid; 1.3.2. messingist hülsid; 1.3.3. muu metall; 1.3.4. mittemetall. 2. Harjutuste raames tuleb eraldi koguda meditsiinilised jäätmed (süstlad, ravimid jms) ja ohtlikud jäätmed (nt patareid, ohtlikud ained ja kemikaalid, ohtlikke aineid sisaldavad pakendid, ohtlike ainetega saastunud/määrdunud lapid, LED- ja luminofoorpirnid, kasutatud absorbent jne), mida HV-le üle ei anta ja võetakse endaga kaasa ning antakse käitlemiseks üle vastavat võimekust omavale Kaitseväe territooriumile. 3. Keelatud on jäätmeid, sh toidujäätmeid, ladestada, põletada ja matta. Põletada võib ainult puhast paberit ja pappi ning puhast (nt immutamata ja värvimata) puitu. 4. HV-d kasutavad struktuuriüksused on kohustatud kinni pidama käesoleva juhendiga kehtestatud korrast. 10/15  LISA 8.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde 600 m lasketiiru kasutuseeskiri (LT1) 1. ÜLDSÄTTED 1.1. HV lahtise 600 m lasketiiru (edaspidi lasketiir) kasutuseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks lasketiiru üldise kasutamise korra ja sellega seotud nõuded. 1.2. LT1 kasutamisel ja broneerimisel juhindutakse harjutusväljade ja HV kasutuseeskirjast. 2. LASKETIIRU RAJATISED 2.1. Kaitserajatised: 2.1.1. laskesuunas asub 9,5 m kõrge 34° kaldenurgaga tagavall; 2.1.2. lasketiiru külgedel asuvad 3 m kõrgused 34° kaldenurgaga külgvallid; 2.1.3. lasketiiru põrand on suures osas kaetud liivaga, et vähendada rikošeti tekkimise võimalust. Samuti paiknevad tulejoonte 500 m, 400 m, 300 m ja 200 m vahel 4 rikošetivalli, mille eesmärk on vähendada rikošeti kaugust. 2.1.4. sihtmärkide taga on kuulipüüdja, täitematerjaliks liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1-2% soola; 2.1.5. vahetult 500 m, 400 m, 300 m ja 200 m tulejoonte taga asuvad mõlemal küljel laskesuunaga risti raudbetoonist kaitseseinad, mille laskesuuna poolne külg on kaetud terves ulatuses terasplaadiga ning see omakorda puitlaudisega. 2.2. Tulejooned: 2.2.1. Tulejooned asuvad järgmistel laskekaugustel: 10 m - 100 m, 150 m, 200 m, 250 m, 300 m, 400 m, 500 m, 600 m; 2.2.2. tulejooned on varustatud mõlemas servas kaugustähisega; 2.2.3. kõigil tulejoontel on 24 laskekohta; 2.2.4. sihtmärgid on tähistatud sihtmärkide numbritega laskesuunas vasakult paremale 1–24; 2.2.5. 10 m kuni 100 m tulejoonel on tasapinnalised laskekohad, 10, 15, 20, 25, 30 m tulejooned on kaetud graniitkillustikuga, 50, 75m tulejooned on liivpinnasel - laskekohtasid pole välja ehitatud; 2.2.6. üks laskekoht on 2,8 m pikk ja 2 m lai; 2.2.7. laskekohtade taga on 1 m lai käigutee, mis on laskekohale liikumiseks ning instruktorile laskmiste läbiviimiseks. 2.3. Sihtmärkide jooned: 2.3.1. sihtmärgid asuvad alumisel ja ülemisel sihtmärkide joonel; 11/15 2.3.3. ülemisele sihtmärkide joonele on võimalik paigaldada elektroonilise lugemissüsteemiga sihtmärgid. 2.4. Valgustus: 2.4.1. mõlemal külgvallil on kaks statsionaarset valgustit, mis valgustavad sihtmärgiala; 2.4.2. valgustus võimaldab laskeharjutusi läbi viia ka pimedal ajal. 2.5. Parklad ja hooldusteed: 2.5.1. lasketiiru paremas servas asub hooldustee; 2.5.2. lasketiiru 600 m tulejoone taga asub 10-kohaline parkla, 400 m ja 300 m tulejoonte vahel lasketiiru paremas servas asub 5-kohaline parkla. 2.6. Sihtmärgi ladu: 2.6.1. Tagavalli paremas servas asub sihtmärkide ladu. 3. OHUALA 3.1. Ohuala: 3.1.1. lasketiiru põrand on ehitatud nii, et kehtestatud tulekoonuse piirides vintrelvast lastud kuulid võivad rikošeteeruda ainult rikošeti vallidest ja kuulipüüdjast. Püstoli laskmisel võib tekkida rikošett (25 m püsti laskeasend) lasketiiru põrandast ja kuulipüüdjast, kuid rikošeteerunud kuulide lennukaugus jääb vintrelva ohuala sisse. Maksimaalne lubatud tõstenurk on 00–70 (3.94°), mis lubab rakendada 1830 m pikkust vähendatud ohuala. 3.2. Õhuohuala: 3.2.1. Lasketiiru õhuohuala on 458 m (1500 jalga). 4. KASUTUS- JA OHUTUSNÕUDED 4.1. Lasketiirus peab täitma järgmisi kasutus- ja ohutusnõudeid: 4.1.1. lasketiirus peab täitma ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente (nt laskekäsk jne); 4.1.2. hooldusteel on lubatud nii veo- kui väikeautoga; 4.1.3. lasketiirus väljaspool hooldusteed sõitmine on keelatud; 4.1.4. kõik sõidukid peavad olema pargitud parklasse, v.a vajadusel laskemoona või meditsiinisõiduk; 4.1.5. liikumine tulejoontele on lubatud ainult äärmiste laskekohtade kaudu ja; 4.1.6. 10 m kuni 100 m tulejoontelt on lubatud liikuda sihtmärkide juurde kõige otsemat teed; 4.1.7. lasketiiru vallidel liikumine on keelatud; 4.1.8. lubatud on lasta ainult ettenähtud tulejoontelt; 4.1.9. lubatud on ainult paigalt laskmine; 4.1.10. lubatud on lasta ainult paigal seisvaid sihtmärke; 12/15 4.1.11. lubatud on lasta ainult laskekohale määratud, põhisuunas olevat sihtmärki v.a 10-100 m (võib lasta ainult kõrval asuvaid sihtmärki); 4.1.12. sooritatavad lasud tõstenurgaga üle 00–70 on keelatud ning loetakse laskja poolt tahtlikult sooritatud ohtlikuks veaks; 4.1.13. alumisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta ainult kuni 100 m kauguselt; 4.1.14. ülemisele sihtmärkide joonele paigutatud sihtmärke on lubatud lasta alates 100 m kauguselt; 4.1.15. laskmise ajal on sihtmärkide laos viibimine keelatud. 4.2. Sihtmärkide paigutamine: 4.2.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult pehmet sihtmärki; 4.2.2. liikumiseks ülemise sihtmärkide joone juurde peab kasutama puidust kaldteed lasketiiru servas; 4.2.3. sihtmärke on lubatud paigutada ainult sihtmärkide joonel olevatesse sihtmärgi pesadesse; 4.2.4. sihtmärgi keskpunkti kõrgus on määratud vastava tähisega, nimetatud tähisest on keelatud sihtmärgi keskpunkti kõrgemale paigutada. 5. LUBATAVATE RELVALIIKIDE JA HARJUTUSTE LOETELU 5.1. Lasketiirus on lubatud kasutada ainult järgmisi relvaliike: 5.1.1. sport ja pneumaatilised relvad kaliibriga kuni 6 mm; 5.1.2. vintraudsed relvad kaliibriga kuni 7,62 mm (maksimaalne padrun 7,62 x 54R). Kuuli l lennukiirus maksimaalselt 1000 m/s ning rauasuudme energia ei tohi ületada 4500 J; 5.1.3. püstol kaliibriga kuni 9 mm; 5.1.4. püstolkuulipilduja kaliibriga 9 mm; 5.2. Keelatud on kasutada: 5.2.1. soomust läbistavat laskemoona; 5.2.2. lõhkevat laskemoona; 5.2.3. lõhkeainet; 5.2.4. lahingugranaate; 5.2.5. lõhkepakette. 5.3. Kirjeldatud relvatüüpidest on lubatud laskmine ainult vastavatelt laskekohtadelt ning vastavatest laskeasenditest: 5.3.1. Laskekaugused ja laskeasendid ülemiste sihtmärkide laskmiseks: 5.3.1.1. 100 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.3.1.2. 150 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.3.1.3. 200 m – vintrelv, lamades, põlvelt; 5.3.1.4. 300 m – vintrelv, lamades, põlvelt; 5.3.1.5. 400 m – vintrelv, lamades; 5.3.1.6. 500 m – vintrelv, lamades; 5.3.1.7. 600 m – vintrelv, lamades. 13/15 5.3.2. Laskekaugused ja laskeasendid alumiste sihtmärke laskmiseks: 5.3.2.1. 10 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol püsti; 5.3.2.2. 15 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol püsti; 5.3.2.3. 20 m – vintrelv põlvelt, püsti / püstol püsti; 5.3.2.4. 25 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti / püstol püsti; 5.3.2.5. 30 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.3.2.6. 50 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti; 5.3.2.7. 100 m – vintrelv lamades, põlvelt, püsti. 6. Lasketiiru piirangud 6.1. Mootorsõidukiga liiklemisel kehtestatud kiirusepiirang 20km/h; 6.2. Lasketiirus on tuletegemine keelatud. 14/15  LISA 8.6.1 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 09.03.2022 käskkirjaga nr 1-1/22/9 kinnitatud „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“ juurde Kaardilehe koopia 3. 600 m LT ohualajoonis 15/15 KÄSKKIRI Tallinn 09.03.2022 nr 9 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad Kaitseministri 06.07.2016 määruse nr 12 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 8 punkti 3 ja 4 alusel 1. Kinnitan alljärgnevad kasutuseeskirjad: 1.1. Lisa 1. Harjutusväljade kasutuseeskiri; 1.2. Lisa 2. Laskevahendite kasutamise eeskiri; 1.3. Lisa 3. Sirgala harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.4. Lisa 4. Piirsalu taktikaala kasutuseeskiri; 1.5. Lisa 5. Kikepera harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.6. Lisa 6. Klooga harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.7. Lisa 7. Tsiatsungõlmaa väljaõppeehitiseste kasutuseeskiri; 1.8. Lisa 8. Männiku harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.9. Lisa 9. Soodla harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.10. Lisa 10. Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskiri; 1.11. Lisa 11. Kaitseväe keskpolügooni kasutuseeskiri. 2. Tunnistan kehtetuks direktori 29.01.2021 käskkirja nr 11 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse harjutusväljade portfelli eeskirjad“. 3. Käskkiri teha teatavaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse koosseisule, Kaitseväele ja Kaitseliidule. (allkirjastatud digitaalselt) Magnus-Valdemar Saar direktor