Arvamuse küsimine

OÜ MERKO KAEVANDUSED GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS JÄGALA XI UURINGURUUM Töö nr 4/2022 Tallinn 2022  SELETUSKIRI 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoht Geoloogilise uuringu luba taotletakse Jägala XI uuringuruumis lubjakivi geoloogiliseks uuringuks, et selgitada maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna. Uuringuruumi teenindusala pindala on 26,59 ha ning see paikneb Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala küla territooriumil. Uuringuloa taotluse esitab OÜ MERKO KAEVANDUSED, kes tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega, et tagada AS Merko Ehitus kontsernile vajalik varustuskindlus teede- ning hoonete ehituseks. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovib OÜ MERKO KAEVANDUSED sinna taotleda kaevandamisõigust. Läheduses asuvas Jägala lubjakivi maardlas on põhimaavarana arvele võetud ehituslubjakivi. Jägala XI uuringuruumis oletatav materjal tagaks kvaliteetse ehituslubjakivi varustuskindluse Põhja-Eestis ning eriti Tallinna piirkonnas, kus nimetatud materjali varustuskindlus on alla 10 aasta. Jätkuv lubjakivi uurimine ja kaevanduste avamine on vajalik, eeskätt riigi huvist lähtuvate taristuobjektide ehitamiseks ja remondiks (riigiteed, raudteed jms). Näiteks planeeritav Rail Balticu trass on uuringuruumist ~13 km kaugusel lääne suunas. 2. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Jägala XI uuringuruum asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Jägala külas, hõlmates osaliselt kinnistut Anija metskond 19 (katastritunnus 24505:002:0115, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Kinnistu Anija metskond 19 on riigi omandis, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium, volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 26,59 ha. Uuringuruumi teenindusala põhjapiir külgne vahetult Keskkonnaameti menetluses oleva Jägala uuringuruumi teenindusalaga (loa taotleja AS TREV-2 Grupp), lõunapiir kulgeb vahetult mööda Jägala metsavahi kruusateed (nr 2451422) ning idapiir mööda Putka pinnasteed (nr 2451446). Taotletava Jägala XI uuringuruumi maapinna reljeef on tasane jäädes kõrgusvahemikku ~36,0-37,0 m abs kõrgusele. Uuringuruum on suuremas osas kaetud metsaga. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Jägala linnaku piiranguvööndiga (tunnus 35) ning maaparandussüsteemiga (tunnus 4108350010060001). Taotletava uuringuruumi teenindusala kaguservast teisele poole Putka pinnasteed (nr 2451446) jäävad III kategooria kaitsealuste liikide öösorri (Caprimulgus europaeus, tunnus KLO9123733) ja musträhni (Dryocopus martius, tunnus KLO9123713) elukohad. Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~100 m kaugusele edela suunda jääb vääriselupaik keskkonnaregistri koodiga VEP206901. Taotletava Jägala XI uuringuruumi teenindusala lõunaservast ~150 m kaugusel asub üle 25 km2 suuruse valgalaga veekogu Jägala jõgi (tunnus VEE1082100, veekaitsevöönd 10 m ja kalda piiranguvöönd 100 m). Suurem kõvakattega tee on Tallinn-Narva põhimaantee (nr 1, kaitsevööndi laius kuni 50 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast), mis jääb uuringuruumist ~700 m kaugusele  põhjapoole. Lisaks jääb ~1 km kaugusele läände teisele poole Jägala jõge Jägala-Käravete tugimaantee (nr 13, kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast). Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel oleva maavaravaruga. Lähim maardla on vahetult teisel pool Tallinn-Narva põhimaanteed (nr 1) asuv Jägala lubjakivimaardla (registrikaart nr 577), mis jääb uuringuruumist ~800 m kaugusele põhja suunda. Nimetatud maardlas asub Väo Paas OÜ kuuluv Jägala lubjakivikarjäär (keskkonnaluba nr HARM-160). Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjapiir külgneb Jägala uuringuruumiga, kus AS TREV-2 Grupp taotleb 135,71 ha suurusel ala üldgeoloogilise uurimistöö luba. Lisaks taotleb viimati nimetatud ettevõte geoloogilisi uuringu lubasid Jägala III uuringuruumis ning Jägala VII uuringuruumis, mis jäävad OÜ MERKO KAEVANDUSED poolt taotletavast Jägala XI uuringuruumist vastavalt ~700 m ja ~1 km kaugusel loode suunda. ~1,5 km kaugusel lääne suunas asub EMG Arendus OÜ poolt taotletav Jägala IX üldgeoloogilise uurimistöö ala. Lisaks taotleb viimati nimetatud ettevõte geoloogilise uuringu luba Jägala X uuringuruumis, mis asub taotletavast Jägala XI uuringuruumist ~3,2 km põhjapool. Teisele poole Tallinn-Narva põhimaanteed (nr 1) vahetult Jägala lubjakivikarjäärist (keskkonnaluba nr HARM-160) läänepoole jääb Jägala VIII uuringuruum, kus geoloogilist uuringu luba taotleb OÜ Ruu Küla Kaevandajate Selts. Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~450 m kaugusele Kuuse tee 28 kinnistule (katastritunnus 24505:002:0165). Lähim külakeskus on ~800 m kaugusel asuv Jägala küla. Lähim tihedamalt asustatud piirkond on Raasiku alevik, mis jääb uuringuruumist linnulennult ligikaudu 7,0 km kaugusele edela suunda. 3. Uuringuruumi varasem uuritus, maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavad kasutusvaldkonnad Taotletavas Jägala XI uuringuruumis pole eelnevalt geoloogilisi uuringuid tehtud. Linnulennult ~800 m kaugusele põhja suunda jääb Jägala lubjakivi maardla (registrikaart nr 577) (Tabel 1.), kus on uuringuid teostatud kolmel korral: • Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Mõttus, 1978. Aruanne ehituskillustikuks kõlblike lubjakivide otsimistööde tulemustest Tallinna ümbruses (EGF nr 3492); • OÜ Eesti Geoloogiakeskus, A. Põldvere, 2004. Ruu uuringuala lubjakivi geoloogiline uuring (varu seisuga 01.09.2004.a) (EGF nr 7606); • OÜ Maavarauuringud, R. Sinisalu, M. Rammo, 2018. Ehituslubjakivi reservaru uuring Tammiku maaüksusel Jägala maardla tarbe-ja reservvaru plokkide vahelisel alal (varu seisuga 01.05.2018.a) (EGF nr 8913).  Kihi paksus, m Kivimi nimetus Kasulik kiht Minimaalne Maksimaalne Keskmine 0,1 0,5 0,3 Kasvukiht, moreen 0,0 4,3 0,9 Liiv 0,2 3,4 1,6 Moreen 0,0 2,2 0,8 Lubjakivi, mikropisikrist,. + Savikas 2,0 10,3 7,2 Lubjakivi + 0,2 0,8 0,3 Lubjakivi, raudoiididega + 3,3 4,4 3,8 Lubjakivi + Lubjakivi, savikas, glaukoniidiga Tabel 1. Jägala lubjakivimaardla üldistatud geoloogiline läbilõige (Maa-ameti Keskkonnaregistri maardlate nimistu, 2022). 2018. a teostatud uuringutöö eesmärgiks oli selgitada Tammiku kinnistul (katastritunnus 24504:008:0082) oleva Kõrgekalda (O2kr), Väo (O2vä), Kandle (O2kn) ja Loobu (O2lb) kihistu karbonaatkivimite sobivust ehituskillustiku toormena. Nimetatud uuringus võeti aluseks 1978. a ning 2004. a uuringute ajal rajatud puuraukude ja tulemuste andmestik. Uuringuala läbilõike moodustasid kaks domineerivat, lubjakivist koosnevat kihistut – lasuv Väo ja lamav Loobu. Kasuliku kihi, kõrgemargilise ehituslubjakivi paksus oli vahemikus 13,5-15,5 m, kasulik kiht oli praktiliselt kogu ulatuses allpool põhjavee taset. Kattekihi paksus oli 1,9-5,5 m, millest kasvukiht moodustas 0,1-0,5 m ning kasvukihi all asuv saviliivmoreen 1,8-3,4 m. Uuringuga kinnitati Jägala maardla aktiivse reservvaru plokis 3 pindalaga 13,70 ha ehituslubjakivi aktiivseks reservvaruks 2037 tuh m3 seisuga 01.05.2018.a (R. Sinisalu, M. Rammo, 2018). Uuringus oli välja toodud, et nii erinevate lubjakivi kihistute kui ka sellest toodetud killustiku füüsikalis-mehaanilised omadused oluliselt läbilõike ulatuses ei erinenud: • mahumass 2,56-2,64 g/cm3 (keskm. 2,62 g/cm3); • veeimavus 1,1-2,1% (keskm. 1,5%); • survetugevus kuivalt 98-135 MPa (550-860 kg/cm2) ja veega küllastunult 490-780 kg/cm2; • kaalukadu peale 25 külmatsüklit 0,0-1,0%, mis vastab külmakindluse margile F25; • puistemahumass 1320-1390 kg/m3 (keskm. 1359 kg/cm3); • veeimavus 1,4-2,4% (keskm. 1,9%); • massikadu purustamisel silindris 10,5-13,2% (keskm. 11,9%); • massikadu riiultrumlis 19-26% (keskm. 21%); • löögikindlus fraktsioonil 20-40 mm on vahemikus 59-131 (keskm. 81); • killustiku savi- ja tolmuosakeste sisaldus (fraktsioon 10-20 mm) on 0,3-4,1% (keskm. 1,9%);  • plaatjate ja nõeljate terade sisaldus 8,6-25,5% (keskm. 16,1%). Karbonaatkivimi keemilise koostise hinnang: • CaO sisaldus on vahemikus 44,33-50,77% (keskm. 48,00%); • MgO sisaldus 0,61-3,63% (keskm. 1,97%); • Lahustumatu jäägi sisaldus varieerub vahemikus 5,85-14,36% (keskm. 7,12%), ootuspäraselt suurem on see Kõrgekalda savikal lubjakivil, kus selle sisaldus on 12,60-14,36% (13,58%) (R. Sinisalu, M. Rammo, 2018). Geoloogiliselt jääb taotletav Jägala XI uuringuruum valdavalt Väo kihistu (Lasnamäe lade) avamusalale. Kasuliku kihi paksus on kokku ~8-14 m. Pinnakatte, mille moodustvad kasvukiht ning liivsavimoreen, paksus võib taotletaval alal olla ~2-4 m. Kasuliku kihi moodustavad erinevad lubjakivid, mille kihtide paksus erineb: • Kõrgekalda kihistu (Uhaku lade) 0,0-1,0 m; • Väo kihistu (Lasnamäe lade) 4,8-10,0 m; • Kandle kihistu (Aseri lade) 0,2-0,3 m; • Loobu kihistu (Kunda lade) 3,2-3,8 m; • Toila kihistu (Volhovi lade) 0,5-0,9 m. Jägala XI taotletava uuringuruumist ~150 m kaugusel asuva Jägala jõe (tunnus VEE1082100, veekaitsevöönd 10 m ja kalda piiranguvöönd 100 m) veetase on ~32,5 m abs kõrgusel. Maa- ameti geoloogilise baaskaardi 1:50 000 hüdrogeoloogia teemakaardi järgi on taotletavas Jägala XI uuringuruumi teenindusalal oodata keskmist põhjavee taset ~30,0-35,0 m abs kõrgusel, tõustes läänest ida suunda. Kokkuvõtlikult võib Jägala XI uuringuruumis eeldada katendi paksuseks kuni 4 m, põhjavee taseme abs kõrguseks 32,5 m ehk ~4,0 m maapinnast, veepealse kasuliku kihi paksuseks kuni ~1,0 m ning veealuse kasuliku kihi paksuseks kuni ~13,0 m. Kasulikuks kihiks võib eeldada kõrgemargilise ehituslubjakivi, mis sobib kasutamiseks teede- ja üldehituses. Tegelik materjali kogus, kasutustingimused ja põhjavee tase selguvad alles uuringu käigus. 4. Geoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd Taotletavas Jägala XI uuringuruumis pindalaga 26,59 ha planeeritav geoloogiline uuring viiakse läbi vastavalt Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“) kehtestatud nõuetele. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks mõõdistatakse instrumentaalselt kogu teenindusala, lisaks eraldi uuringupunktide suudmed ning seda ümbritsev ala. Uuring viiakse läbi puurmasinaga puuraukude (südamikpuurimine) rajamise teel ning kõik puuraugud kirjeldatakse. Puurimisega määratakse katendi paksus ning kasulik kiht läbitakse kuni lamamini, kuid mitte sügavamale  kui 20 m maapinnast. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja keemiliseks analüüsiks. Puuraukudes vee ilmumisel viiakse läbi veetasemete mõõtmised. Uuringu puuraukude vahekaugused jäävad 400 m piiresse ning on planeeritud puurida ühtlase võrguna ja vajadusel võrku tihendatakse. Alale planeeritakse rajada 9, aga mitte rohkem kui 15 puurauku. 5. Uuringuga kaasnevad võimalikud keskkonnahäiringud ja kaevandamisjäätmed Geoloogilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning ei kasutata materjale, mis on keskkonnaohtlikud. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheseltpärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2 tähenduses. Jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel on kaevandamisjäätmed kõik, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Jäätmeseaduse § 71 lõike 3 alusel on maavara uuringutega tekkinud jäätmed kõik, mis on tekkinud proovivõtmise, koondproovi võtmise, puurimise ja kaevamise teel. Kuna antud uuringu puhul kasutatakse proovide võtmisest ülejääv materjal ja kattepinnas ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. 6. Uuringu käigus tehtavate tööde ajakava ✓ Välitöödeks ettevalmistumine – 4 kuud; ✓ Välitööde teostamine (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline mõõdistamine) – 8 kuud; ✓ Laboratoorsed tööd – 6 kuud; ✓ Kameraaltööd – 6 kuud; ✓ Uuringuaruande kinnitamine – 6 kuud; ✓ Võimalikud seisakud – 6 kuud. Hinnanguline ajakulu kokku – 36 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Andres Küüsmaa OÜ MERKO KAEVANDUSED Koostatud: 14.02.2022 Kaitseministeerium [email protected] 28.02.2022 nr DM-119131-6 Arvamuse küsimine Jägala XI uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta OÜ MERKO KAEVANDUSED (registrikood 14872152, aadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11314 Harju maakond) esitas 14.02.2022 Keskkonnaametile Jägala XI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 14.02.2022 dokumendina nr DM-119131-1, edaspidi uuringuluba). Taotletav Jägala XI uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala külas riigimaal katastriüksusel Anija metskond 19 (registriosa nr 16206450, katastritunnus 24505:002:0115). Riigivaravalitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Jägala uuringuruumi teenindusala pindala on 26,59 ha. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Jägala linnak piiranguvööndiga. Maapõueseaduse § 27 lõige 5 sätestab, et kui uuringuruum või selle teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Kaitseministeeriumile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Lähtuvalt ülaltoodust palub Keskkonnaamet Kaitseministeeriumil esitada hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvamus Jägala XI uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Taotlus T-L.MU_1011653.bdoc Marju Kuldmaa 513 8740 [email protected] 2(2) ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 1 Kaardilehe nr: 6343 2 4 3 LEPPEMÄRGID: 1 Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number Katasriüksuse piir ja tunnus Gaasipaigaldise kaitsevöönd Teekaitsevöönd Sideehitise kaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd Veehaarde sanitaarkaitseala Geoloogilise uuringu ala Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd Ranna või kalda piiranguvöönd III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised Vääriselupaik Maaparandussüsteemi maa-ala Kavandatav puurauk 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi OÜ MERKO KAEVANDUSED Taotluse koostaja kontaktisik Tõnis Haube Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi MERKO KAEVANDUSED OÜ Registrikood / Isikukood 14872152 Postiaadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Jägala XI uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 26.59 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0245 Jõelähtme vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Jägala Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 577 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Lubjakivi, Teede- ja üldehitus 2 500 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 15 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd laboratoorsed katsed, topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Jagala_XI_geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Jagala_XI_uuringuruumi_teenindusala_plaan.asice