Infopäring

Kadi Vilu From: Jaanus Glaase <[email protected]> Sent: esmaspäev, 21. märts 2022 10:56 To: KM Info; kantselei Subject: infopäring seoses riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga Jägaka külas Jõelähtme vallas Attachments: volikoguotsus.pdf; seletuskiri.pdf Infopäring Tere! Simon Katz Kinnisvara OÜ (10424327) omanduses on kinnistud aadressil Jägala küla Jõelähtme(lisatud katastritunnused). Kehtestaud detailplaneering 25.03.2008 Volikogu otsus(lisa1) Ettenähtud rida ja paarismajad kõrgusega 8,5m (seletuskiri lisatud). Kas riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndi kehtestamine takistab antud planeeringu realiseerimist planeeringus toodud mahus. Mis on täiendavad piirangud antud piirkonnas meie Jägala kinnistutele. Lp. Jaanus Glaase Simon Katz Kinnisvara OÜ juhatuse liige 56482007 PS ! Oleksin tänulik kui saaksin teie seisukoha niipea kui võimalik. Registriosa Katastritunnus Liik Aadress nr. 3038802 24504:009:0264 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 1 13847702 24504:009:0265 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 2 13847802 24504:009:0266 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 3 13847902 24504:009:0267 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 4 13848002 24504:009:0268 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 5 13848102 24504:009:0269 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 6 1 13848202 24504:009:0270 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 7 13848302 24504:009:0273 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 8 13848402 24504:009:0274 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 9 13848502 24504:009:0275 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 10 13848602 24504:009:0276 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 11 13848702 24504:009:0277 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 12 13848802 24504:009:0278 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 13 13848902 24504:009:0279 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 14 13849002 24504:009:0280 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 15 13849102 24504:009:0283 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 16 13849202 24504:009:0284 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 18 13849302 24504:009:0285 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 20 13849402 24504:009:0286 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 22 13849502 24504:009:0287 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 24 13849602 24504:009:0288 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 26 13849702 24504:009:0289 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 28 13849802 24504:009:0291 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 30 13849902 24504:009:0292 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 32 13850002 24504:009:0293 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Sõrmuse te 13850102 24504:009:0294 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Risttee puurkaev 13850202 24504:009:0295 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Risttee puhasti 13850302 24504:009:0296 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Risttee alajaam 2 13850402 24504:009:0297 Kinnisasi Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, 13 Jägala-Käravete tee 13850502 24504:009:0298 Kinnisasi Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, 11310 Aruvalla-Jägala tee 13850602 24504:009:0299 Kinnisasi Harju maakond, Jõelähtme vald, Jägala küla, 11310 Aruvalla-Jägala tee 13850702 24504:009:0300 Kinnisasi Harjumaa, Jõelähtme vald, Jägala küla, Risttee park 3 JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING SELETUSKIRI I OSA LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID I-1 LÄHTEANDMED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Jõelähtme Vallavalitsuse 11. juuli 2005 a korraldus nr 659 Jägala küla Risttee maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteülesande kinnitamine. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus; • Jõelähtme valla ehitusmäärus; • OÜ M.K. Konsultatsioonid taotlus. Projekti koostamisel on arvestatud järgmisi varemtehtud või koostamisel olevaid töid: ? Jõelähtme valla üldplaneering (OÜ Maaplaneeringud); ? Katastriüksuse plaan 24504:009:0002; ? Risttee maaüksuse geodeetiline alusplaan (OÜ Eramaake, 09.04.2005.a.) ? Risttee kinnistu liiklusmüra taotlustasemed ja müratasemete hindamine (Akukon Oy Eesti Filiaal, 30.01.2006.a.) I-2 ÜLDEESMÄRGID Detailplaneeringu üldeesmärkideks on: ? olemasolevale maatulundusmaale elukvartali planeerimine; ? kinnistu jagamine kruntideks; ? maa sihtotstarbe määramine; ? moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste määramine, lubatud hoonestusala piiritlemine; ? haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; ? juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine; ? kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine; ? uutele kruntidele/ kinnistutele aadresside andmine. 1 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING I-3 KEHTIV ÜLDPLANEERING Detailplaneeritav ala asub Jõelähtme vallas Jägala külas. Jõelähtme valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003.a. otsusega nr 40) pole vaadeldavat ala detailsemalt määratletud. Käesoleva detailplaneeringuga muudetakse kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut. Antud detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Risttee kinnistul moodustatavate kruntidel maakasutuse sihtotstarve kas elamumaaks, sotsiaalmaaks, transpordimaaks, tootmismaaks või maatulundusmaaks. Tegemist on väikeelamurajooni arendamiseks soodsa asukohaga kuna tagatud on hea ühendus Tallinna linnaga ja teiste Jõelähtme valla keskustega. 2 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING II OSA ASEND JA OLEMASOLEVA OLUKORRA ANALÜÜS II-1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT Planeeritav ala asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala külas. Planeeritava ala suuruseks on 14,79 ha ja hõlmab ühte kinnistut nimetusega Risttee (katastritunnusega 24504:009:0002). Planeeritav ala külgneb kirdest Jägala-Käravete T-13 riigimaanteega, idast Risti kinnistuga (katastritunnusega 24504:009:0410), kagust Aruvalla-Jägala maantee T- 11310-ga, läänest Silla 1 kinnistuga (katastritunnusega 24504:009:0022), loodest Lootuse (katastritunnusega 24504:009:0074) ja Luste kinnistutega (katastritunnusega 24504:009:0078). Risti kinnistu on maa sihtotstabelt 100 % elamumaa, Lootuse, Luste ja Silla 1 kinnistud on maa sihtotstarbelt 100 % maatulundusmaad. Planeeritavale alale olemasolev mahasõit maanteedelt puudub. 3 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Detailplaneeringu maa-ala asukoht II-2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Reljeef Planeeritav ala külgneb kirdest ja kagust riigimaanteedega. Kinnistu on valdavalt rohumaa, osaliselt niiske, kinnistut läbib kuivenduskraav. Lääneosas kasvab kõrghaljastus, mis moodustab kinnistust ca 20%. Ala on tasase reljeefiga. Looduslik reljeef jääb absoluutkõrgustelt vahemikku 36.00-40.00 m ja on languga kagust loodesse. Teed ja liikluskorraldus Planeeritav ala külgneb kirdest Jägala-Käravete T-13 riigimaanteega. Maantee pealtlaius on ca 6 m, teemaa üldlaius 13 m, sõidutee on asfaltkattega ja kahesuunaline. Jalgteed puuduvad. Aruvalla-Jägala T-13110 maantee jääb planeeritavast alast kagusse. Maantee pealtlaius on ca 5 m, teemaa üldlaius on 10 m, sõidutee on asfaltkattega ja kahesuunaline. Jalgteed puuduvad. Mahasõidud planeeritavale alale puuduvad. Kinnistud ja ehitised Planeeritava ala Risttee maaüksuse (katastriüksuse tunnus 24504:009:0002) maa kasutamise sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeritaval alal puuduvad olemasolevad hooned ja rajatised. Olemasolevatest trassidest läbib planeeringuala sidekaabel (ala põhjaküljes paralleelselt T-13 maanteega). Krunt on osaliselt niiske, kinnistut läbib kuivenduskraav. Haljastus Planeeritava ala olemasolevaks kõrghaljastuseks on kinnistu lääneosas kasvav segamets. Kraaviäärne maa-ala on võsastunud. 4 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING III OSA DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK III-1 KRUNTIDEKS JAOTAMINE Risttee maaüksusega luuakse eeldused uue atraktiivse elamurajooni tekkimiseks. Kompleksselt on lahendatud krundistruktuur, teedevõrk ning vajalikud tehnovõrgud. Erilist rõhku on pandud olemasoleva elukeskkonna säästlikku kasutamisse arvestades nii planeeritavate elamute arhitektuurseid tingimusi kui ka tulevaste elanike võimalusi kasutada ala rekreatiivsetel eesmärkidel. Detailplaneeringuga ei muudeta Risttee kinnistu välispiire, kuid maaüksusest moodustatakse kokku kolmkümmend kolm krunti: neliteist ridaelamumaa krunti, kümme üksikelamumaa krunti, üks sotsiaalmaa krunt, üks maatulundusmaa krunt, neli teemaa krunti, krunt puurkaevu rajamise jaoks, krunt kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise tarbeks ja krunt alajaama tarbeks. Maakasutuse sihtotstarbed on määratud vastavalt Planeerimisseadusele ja Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996.a. määruse nr 120 Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine (RT I 1996, 32, 636) järgi. Kruntidele määratakse ehitusõigus, juurdepääsud ja lahendatakse tehnovõrkudega varustamine. Moodustatavate kruntide piirid ja ehitusõigused (tabelina) on esitatud graafiliselt detailplaneeringu põhijoonisel DP-3. III-2 KRUNTIDE EHITUSTINGIMUSED Igale krundile on määratud ehitusõigus (joonisel tabeli kujul): positsiooni number, maakasutuse sihtotstarve, hoonete maksimum kõrgus meetrites, suurim lubatud ehitusalune pind m²-tes, maksimaalselt lubatud hoonete arv krundil ja krundi suurus m²-tes. Krunt nr 1 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3550 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 2 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3552 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 3 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3552 m². Krundile on määratud 5 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 4 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 6380 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 5 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3270 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 6 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3270 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 7 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% lasteasutuse maa (AH, kataster Ü – sotsiaalmaa). Krundi planeeritud suurus on 6339 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga kokku 500 m². Suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krundile on planeeritud lasteaed. Krunt nr 8 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% metsamajandusmaa (MM, kataster M – maatulundusmaa). Krundi planeeritud suurus on 34798 m². Krundile on kavandatud parkmets, metsarajad ja tiik. Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krundile planeeritud teerajad on osaliselt valgustatud. Kavandatava parkmetsa osa tuleb tuleb puhastada võsast ja mahalangenud või kiduratest puudest. Kõrghaljastust peab säilitama maksimaalselt. Krunt nr 9 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 4476 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 10 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3375 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 11 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3375 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 12 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3375 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. 6 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Krunt nr 13 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3375 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 14 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3074 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 15 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3018 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 16 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3596 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 600 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 17 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3595 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 18 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% ridaelamumaa (ER, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3595 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 450 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 19 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 2928 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 20 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3001 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 21 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3000 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 22 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3000 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima 7 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 23 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3879 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 24 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3505 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 25 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3195 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 26 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% pereelamumaa (üksikelamumaa, EP, kataster E – elamumaa). Krundi planeeritud suurus on 3808 m². Krundile on määratud ehitusõigus ühe hoone rajamiseks, suurima ehitusaluse pinnaga 350 m². Suurim lubatud hoone kõrgus olemasolevast maapinnast on 8,5 m. Krunt nr 27 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% tee ja tänava maa (LT, kataster L - transpordimaa). Krundi planeeritud suuruseks on 11429 m². Hoonestamis- tingimusi krundile antud ei ole. Krundile on planeeritud tänav tagamaks juurdepääsu elamukruntideni ja nende teenindamise. Krundile on planeeritud tehnovõrkude ja kommunikatsioonide kulgemine, tänavavalgustuse jm vajaliku paikenemine. Krunt nr 28 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% tee ja tänava maa (LT, kataster L - transpordimaa). Krundi planeeritud suuruseks on 2534 m². Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krunt on planeeritud perspektiivis kavandatud maanteelaienduste jm rajamiseks. Maanteepoolsele krundi osale on planeeritud kergliiklustee. Krunt nr 29 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% tee ja tänava maa (LT, kataster L - transpordimaa). Krundi planeeritud suuruseks on 4305 m². Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krunt on planeeritud perspektiivis kavandatud maanteelaienduste jm rajamiseks. Maanteepoolsele krundi osale on planeeritud kergliiklustee. Krunt nr 30 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa (OK, kataster T – tootmismaa). Krundi planeeritud suurus on 100 m². Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krundile on planeeritud biopuhasti. 8 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Krunt nr 31 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (OE, kataster T – tootmismaa). Krundi planeeritud suurus on 35 m². Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krundile on planeeritud 10/0,4 kV trafoalajaam. Krunt nr 32 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% tee ja tänava maa (LT, kataster L - transpordimaa). Krundi planeeritud suuruseks on 3613 m². Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krunt on planeeritud perspektiivis kavandatud maanteelaienduste jm rajamiseks. Maanteepoolsele krundi osale on planeeritud kergliiklustee. Krunt nr 33 – maa kasutamise sihtotstarve on 100% veetootmise- ja jaotamise ehitise maa (OV, kataster T – tootmismaa). Krundi planeeritud suurus on 100 m². Hoonestamistingimusi krundile antud ei ole. Krundile on planeeritud puurkaev. Juurdepääs puurkaevule tagatakse teeservituudiga. III-3 ARHITEKTUURSED NÕUDED Käesoleva planeeringulahenduse kohaselt rajatakse uus hoonestus Jägala-Käravete T-13 riigimaantee ja Aruvalla-Jägala T-13110 maanteede vahelisele alale. Ehitusjoont ei ole rangelt ühele joonele määratletud, st hoone kuju, maht ja paiknemine on vaba. Ridaelamute hoonestusala määrab ära 50 m laiune teekaitsevöönd ning ehituskeeluvöönd krundi piirist. Ridaelamute soovitatav paiknemine võiks olla astmeliselt tee suhtes, st. mitte ühel joonel. Planeeringualast tuleb kujundada ühtse arhitektuurse stiiliga tervik. Ridaelamute puhul tuleb kasutada heledaid välisviimistlusmaterjale, piiratud arvu katusekaldeid (kas 30° või 15°), eelistada tuleb looduslikke materjale (puitlaudist, heledat krohvitud pinda, fassaadikivi jms). Tuleb vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, puiduimitatsiooniga plastaknad jms). Kuna tegemist on külamiljööga, pole funktsionaalses stiilis elamute ehitamine soovitav. Keelatud on ehitada palkmaju. Hoonete suurim lubatud korruselisus on kaks korrust, lubatud suurima kõrgusega olemasolevast maapinnast 8,5 m. Hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP3. Pereelamute krundipiirded on lubatud rajada mööda krundi piire. Võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 meetrit. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. Ridaelamute ja maanteede vahelisele alale on ette nähtud müratõkkebarjäärid, mis ühtlasi täidavad ka piirde funktsiooni. Müratõkkeseina kõrgus võib ületada 1,5 meetrit. Müratõkkeseina projekteerimiseks on vajalikud mürataseme arvutused; sellest tulenevalt tuleb projekteerida vajaliku kõrgusega müratõkkesein. Liiklusmüra eksperthinnangu on Risttee kinnistule koostanud OÜ Akukon (vt. LISAD; soovitused). Müratõkkebarjääri põhimaterjaliks on soovitatav kasutada puitu. Ridaelamute vahelisele alale on piirete asemele kavandatud hekid. Lasteaia krundile (krunt nr 7) on määratud kohustusliku piirde asukoht. Kuna läänepoolne krundi piir külgneb lahtise kuivenduskraaviga, on väga tähtis, et piire oleks rajatud vastavalt nõuetele, tagamaks laste turvalisust. Piirdeaiad ei tohi olla kraavi pervele lähemal kui 1 m. 9 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING III-4 TEED JA PARKIMINE Planeeritavale alale olemasolev mahasõit maanteelt puudub. Juurdepääsuks planeeringualale rajatakse uus mahasõit Aruvalla-Jägala T-11310 maanteelt. Uue kvartalisisese sõidutee laius on planeeritult 5,7 m, kogu teemaa laius 12,0 m, pöörderaadiuseks väljasõidul teele on 14,0 m ja rõhtsa osa pikkuseks enne ristumist teega üle 8,0 m. Planeeritud tee on kõva kattega, katteks on asfalt. Perspektiivsed juurdepääsud kõrvalkinnistutele ja tehnorajatistele on lahendatud teeservituutidega. Planeeritavate hoonete ja juurdesõidutee vahele ei ole lubatud paigutada elektriõhuliine, kõrghaljastust ega piirdetarasid, mis võiksid takistada päästetöid. Projektikohaselt rajatavate teede ja võrkude rajamine tuleb teostada enne elamutele ehituslubade väljastamist. Parkimine on ette nähtud lahendada krundisiseselt. Iga üksikelamu ja iga ridaelamuboksi kohta on planeeringuga ette nähtud kolm parkimiskohta, sealhulgas külastajate parkimiskohad. Parkla ja parkimiskohtade katteks on soovitav kasutada betoonkivi või murukivi. Lasteaia krundile on minimaalselt ette nähtud 15 parkimiskohta. Jägala-Käravete T-13 riigimaantee kaitsevööndi laius on 50 m tee äärmise sõiduraja teljest. Tee sanitaarkaitsevöönd on 200 m teekatendi äärest. Aruvalla-Jägala T- 11310 maantee kaitsevööndi laius on 50 m tee äärmise sõiduraja teljest. Tee sanitaarkaitsevöönd on 60 m teekatendi äärest. Kergliiklusteed on planeeritud mõlema riigimaantee äärsele alale. Kergliiklusteede laiuseks on ette nähtud 3 m. Samuti on kergliiklustee ette nähtud paralleelselt kvartalisisese sõiduteega. Kvartalisisese kergliiklustee laius on 2,0 m. Sõidutee ja jalakäijate tee vahele jääb 0,7 m laiune killustikuga kaetud ohutusriba. Kvartalisisest teed ühendab Jägala-Käravete maanteega jalakäijate tarbeks planeeritud tee, kus teemaa üldlaius on 4 m. Kergliiklustee kulgeb kruntide nr 13 ja nr 14 vahelt. Kergliiklusteede katteks on asfalt. Nii tugi- kui kõrvalmaantee äärde on reserveeritud maantee teljest 25 m laiune liiklusmaa maantee laienduste, kergliiklusteede jm rajamiseks (Maanteeameti poolt 27.09.05 a väljastatud tehnilised tingimused, p2). Maanteede äärde planeeringuga määratud juurdeistutatava kõrghaljastuse, müratõkkebarjääri ja kergliiklustee planeerimisel on perspektiivselt arvestatud maantee laiendustega. III-5 HALJASTUS JA HEAKORD Olemasolevaks kõrghaljastuseks on ala lääneosas kasvav segamets. Juurdeistutatava kaitsehaljastuse ja hekkide asukoht on ära näidatud põhijoonisel DP-3. Soovitav on igale krundile koostada haljastusprojekt, mis võtaks arvesse krundi asukoha ja sinna rajatud hoone(te) eripära. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada maksimaalselt. Vajadusel võib maha võtta ehitusalusele pinnale jäävaid puid, samuti kiduraid, haigeid või murdunud 10 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING okstega puid, mis kasvavad liiga tihedalt. Krundile nr 8 planeeritud parkmets tuleb puhastada võsast, rajada planeeritud teerajad, paigaldada vajalikud väikevormid ning lahendada pargivalgustus, muutes ala üldkasutatavaks puhke- ja virgestusalaks. Väikevormide lahendus peab olema terviklik ja ühtsetest kujunduspõhimõtetest lähtuv. Krundile on soovitav kavandada tiik, mis lisab elamurajoonile atraktiivsust. Maaparandusseaduse (RT 2003, 15, 84 § 45 lg 2) kohaselt maaomanik vastutab kraavi korrasoleku eest oma maaüksuse piirides. Müra ja õhusaaste tõkkeks on planeeritavale alale ette nähtud mürabarjäärid. Müratõkkeseina materjalina sobib kasutamiseks immutatud puit, betoon, kergbetoon, klaas või muudest materjalidest tehtud plaadid. Arvestades liiklussagedust ning müraarvutusi tuleb maantee äärde rajada vastava kõrgusega müratõkkeseinad. Müratõkke planeeritud asukoht on ära näidatud detailplaneeringu joonistel DP-3, DP-4 ja DP-5. Müratõkkebarjäär(id) tuleb rajada valmis enne elamutele ehituslubade väljastamist. Müratõkkebarjääri projekteerimisel tuleb arvestada asjaoluga, et müratõkkeseina planeeritud avad vajavad erilahendit. Liiklusmüra eksperthinnangu on koostanud OÜ Akukon (vt LISAD), millest selgub, et mürabarjääri vajadust Aruvalla-Jägala kõrvalmaantee äärde ette ei nähta, kuna tegemist on harva liiklusega teega. Planeering näeb kohustusliku müratõkkeseina ette vaid Jägala-Käravete tugimaantee äärde, kõrvalmaanteeäärne müratõke on näidatud ära soovituslikuna. III-6 KESKKONNAKAITSE ABINÕUD Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte ning ei ole kavandatud rajatisi ja tegevusi. Biolagunevate jäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõelähtme Vallavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluse eeskirjadest ja sõlmida jäätmekäitlusleping vastavat litsentsi omava firmaga. Biolagunevad jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse ja korraldada nende tsentraliseeritud äravedu. III-7 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD MEETMED Käesolev planeering vähendab kuritegevuse riske kogu vaadeldavas piirkonnas üldise heakorrastatuse tõstmisega ja paikse elanikonna osa suurenemisega. Üldised meetmed kuritegevuse vähendamiseks: 11 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING ? Ehitusprojektiga tagada hoonete piisav vaadeldavus, jälgitavus (Objekti vaadeldavus sõltub tarade, katete, luukide olemasolust või naabrite lähedusest, hoone valvatavusest ning sellest, kas hoonel on hoovipoolne juurdepääs.); ? Tagada avalike alade (nt. juurdepääsuteede) piisav vaadeldavus, jälgitavus; ? Soodustada naabrivalvet; ? Projekteerimisel vältida varjumiskohtade tekkimist; ? Tagada kinnistu piisav valgustatus (Valgustuse projekteerimisel on tarvis arvestada valgustite tüüpe, nende valgusjõudu ja paigutust. Hoolikalt tuleb läbi mõelda valgustite paigutus, nii et oleks tagatud valguse ühtlane jaotumine). 12 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING V OSA KOMMUNIKATSIOONID V-1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Detailplaneeringu lahendus näeb ette rajada planeeringualale uus puurkaev (krunt 33) ning kanalisatsiooni- ja olmereovee puhastuseks vajalik biopuhasti (krunt 30). Isevoolne olmereovee kanalisatsioonitorustik rajatakse paralleelselt veetorustikuga. Trasside toomine läbi teiste kinnistute nähakse ette trassiservituutidega. Kanalisatsiooni- ja olmereovee puhastuseks vajalik biopuhasti rajatakse planeeringualale krundile nr 30. Biopuhasti kaitsevöönd on 50 m („Kanalisatsiooniehitiste vaakaitsenõuded” Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.mai 2001 a). Isevoolne olmereovee kanalisatsioonitorustik rajatakse paralleelselt veetorustikuga kvartalisisese teemaa alla. Puhastatud reoveed juhitakse kuivenduskraavi. Teemaa alla on planeeritud drenaaþtorustik, mille veed suunatakse ala lääneosas asuvasse kuivenduskraavi. Iga elamuprojekti juures tuleb lahendada eraldi saju- ja drenaaþvee juhtimine rajatavasse drenaaþtorustikku või kuivenduskraavi. V-2 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Eesti Energia AS-i Jaotusvõrgu Tallinn-Harju piirkonna poolt 02.12.2005 a väljastatud tehnilistele tingimustele nr 75281 (vt. LISAD). Kinnistu elektrivarustuseks nähakse planeeringuala koormuskeskmesse ette 10/0,4 kV trafoalajaam toitega Raasiku Haljava 10 kV õhuliini mastist nr 10. Kruntide elektrienergiaga varustamiseks nähakse kruntide vahelisele piirile võimalikult mitmekohalised liitumiskilbid, vajadusel ka jaotuskilbid. Elektriliinidele määratakse servituudid. Liitumiskilbist elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastava liini. Liitumispunkt Jaotusvõrguga on liitumiskilbis tarbija toitekaabli klemmidel. Uutes mitme tarbimiskohaga hoonetes nähakse ette hoonesse siseneva energia arvesti liitumispunkti. Elektriarvestid tuleb projekteerida hoone mõõtekeskusesse. V-3 SIDEVARUSTUS Sidevarustus lahendatakse vastavalt Elion Ettevõtted AS-i poolt 15.11.2005 a väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 4191799 (vt. LISAD). Jägala-Kärevete maantee ääres, planeeritava kinnistu piiride sees asub Elioni fiiberoptilise kaabli trass. Detailplaneeringu koostamisel on vajalik reserveerida maa-ala planeeritavatele elamutele kaablikanalisatsiooni või maakaablitrassi ehituseks nähes ette sidekanalitoruga või maakaabliga 13 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING sisestuse igale planeeritavale elamule ja ridaelamutel igale boksile eraldi. Juurdepääsuvõrgu kaabli(te) paigaldamine Jõelähtme võrgusõlmest või piirkonda planeeritavast uuest võrgusõlmest planeeritava piiritlus-jaotuskapini lahendatakse eraldi projektiga peale planeeritava kaablivõrgu valmimist ning peale eeldatavate klientide taotluste laekumist Elionile. Kaablite piiritlus-jaotuskapp nähakse käesoleva detailplaneeringu kohaselt ette Jägala-Käravete maantee äärsesse piirkonda planeeritava kinnistu piirile, sidudes selle planeeritava kinnistusisese kaablitrassiga. Detailplaneeringuga nähakse vajadusel ette olemasolevate maakaablitrasside ümbertõstmine vältimaks nende sattumist planeeritavate hoonete ja rajatiste alla. Elioni kaablitrassi ümbertõstmisel tuleb lähtuda sellest, et Elioni liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingu sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul. Ümberpaigaldatud Elioni liinirajatis jääb Elioni Ettevõtete AS omandisse. Kui olemasolev liinirajatis paigutatakse ümber kinnisturaamatusse kantud maale või riigi maakatastris registreeritud riigi- või munitsipaalmaale, tuleb ümberpaigutatud liinirajatis Elionile üle anda tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse lepinguga, mille tingimused seab Elion. V-4 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeritaval alal puuduvad olemasolevad tuletõrjeveevõtukohad. Vajaliku kustutusvee saamiseks nähakse ette kaks tuletõrjehüdranti, mis tuleb paigutada joonisel DP-4 ära näidatud asukohtadesse. Tuletõrjehüdrandid on maapealsed ning nende haardeulatus on 200 m. Rajatav veetorustik ringistatakse, kasutades hüdrantide paigaldamiseks vajalike mõõtmetega veetorusid: DN 100. Puurkaev, millest kustutusvesi saadakse, tuleb rajada vajaliku sügavuse ja tootlikkusega, et tagada vähim vajalik vooluhulk, mis on 10 l/s. Vajadusel rajatakse KRUNT nr 33-le lisaks puurkaevule ka rõhutõsteseade. Planeeritavad hooned tuleb ehitada vastavalt Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. määrusele nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. V-5 VÄLISVALGUSTUS Välisvalgustuse juhtimiskilp tuleb paigaldada alajaama vahetusse lähedusse. Sealt teha jaotus kaabliga pinnases valgustusmastidele. Valgustusmastid planeerida metallist 5 – 6 m kõrgustena. Kaabel tuleb paigaldada sõidutee ja kõnnitee vahelisele alale, ohutusriba alla, tee servast vähemalt 30 cm kaugusele ning elektri- ja sidekaablitest vähemalt 50 cm kaugusele. Need välisvalgustid, mis asuvad maantee mahasõidu vahetus läheduses, tuleb kinnitada rajatava kõrgepingeliini tarbeks püstitatud postide külge. V-6 SOOJAVARUSTUS Soojavarustus planeeritaval alal lahendadakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada kas elektrikütet, õlikütet, puitkütet jne. Iga rajatava elamu soojavarustuse süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 14 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING V-7 JÄÄTMEMAJANDUS Kõigil elamukruntide valdajatel tuleb tagada nende territooriumil tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Iga kahe ridaelamuboksi kohta peab olema vähemalt üks prügikonteiner. Paigaldatud peab konteiner olema kohta, kus vahemaa prügiautoni oleks vähem kui 10 m. 15 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING V OSA KEHTIVAD PIIRANGUD V-1 SERVITUUDID Alus: Asjaõigusseadus (RTI, 1993, 39, 560); Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RTI, 1993, 72/73, 1021). Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja –rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Alates 01.04.1999.a. on tehnorajatise püstitamiseks võõrale kinnisasjale nõutav kinnisasja koormamine reaalservituudi või isikliku kasutusõigusega. Kinnistusraamatusse veel kandmata maale või riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvale maale tehnorajatise püstitamiseks piisab lihtkirjalikust või notariaalsest kokkuleppest maa omanikuga. V-2 MAANTEE KAITSEVÖÖND Alus: Teeseadus (RT I 1999, 26, 377); Teede- ja sideministri 28.09.1999.a. määrus nr 59 Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded ( RTL 1999, 155, 2173); Majandus – ja kommunikatsiooniministri 16.05.2003.a. määrus nr 90 Riigimaanteede nmekiri ja riigimaanteede liigid (RTL 2003, 65, 938). Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Kohaliku 16 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20-50 meetrit. Maantee klass määratakse, arvestades liiklussagedust, piirkonna arengu vajadusi ja rahvusvahelist liiklust. Riigimaantee klassi määrab teede- ja sideminister ning kohaliku maantee klassi vallavolikogu. Tehnilised nõuded maantee klassile on kehtestatud teede- ja sideministri 28. augusti 1999.a. määrusega nr 55. Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: ? maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; ? teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; ? ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; ? ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; ? takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; ? paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; ? korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; ? kaevandada maavara ja maa-ainest; ? teha metsa uuendamiseks lageraiet; ? teha veereþiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälist tööd. Kõik kaitsevööndis rajatavad ehitised ja looduskeskkonna muutmisega seotud tööd tuleb eelnevalt kooskõlastada Eesti Maanteeametiga või Teedevalitsusega. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldetöödeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. V-3 ELEKTRIPAIGALDISTE KAITSEVÖÖNDID Alus: Asjaõigusseadus ( RT I 1993, 39, 590); 17 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Elektriohutusseadus (RT I 2002, 49, 310); Vabariigi Valitsuse 2.07.2002.a. määrus nr 211 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (RT I 2002, 58, 366). Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: ? elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus- lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ning langetada puid ja põõsaid; ? elektri-õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; ? elektri-maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus tulenevalt elektripaigaldise ohutasemest, pingest, võimsusest ja asukohast. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. V-4 VEETRASSID Alus: Asjaõigusseadus ( RT I 1993, 39, 590). Kinnisasja omanikul on õigus ehitada veejuhe läbi võõra kinnistu seadusega lubatud otstarbeks. Veejuhtimisservituut annab õiguse juhtida vett oma kinnisasjale või kinnisasjalt ära. Ehituskeeluala mõlemale poole torutrassi telge on 5 m. V-5 KANALISATSIOON Alus: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord (Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001 a määrus nr 269; RT I 2001,69,424). Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada antud määruse lisas 1 esitatud piirväärtusi. 18 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Alus: Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 a määrus nr 171). Väike-ja suurpuhastite nõutavad kujad sõltuvad reovee puhastamise viisist ja reoveepuhasti jõudlusest: mehaanilisel või bioloogilisel reoveepuhastil, kus reovee setet käideldakse kinnises hoones on kuja kuni 2000 ie–le mõeldud väikepuhasti puhul 50 meetrit. V-6 TULEOHUTUSNÕUDED Alus: Siseministri 15.07.2004.a. määrus nr 48 Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2004, 100, 1599); Keskkonnaministri 15.06.1998.a. määrus nr 46 Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine (RTL 1998,854) Tuleohutusnõuded territooriumi kohta: juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja tuletõrjeveevõtukohale peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Tee või läbisõidukoha sulgemisel remondiks või muuks otstarbeks, kui see takistab tuletõrje- ja päästetehnika läbisõitu, tuleb viivitamatult rajada muu läbipääs suletavasse lõiku või üles seada ümbersõiduvõimalust näitav viit. Kruntide hoonestamata maa alla ei tohi ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja mud tehnikat. Tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Sel ajal on kulu põletamine üldjuhul keelatud, samuti risu põletamine (välja arvatud selleks kohandatud kohas vihmasel ajal maaomaniku või -valdaja loal). Täpsed tuleohutuskujad määratakse hoonete ehitusprojektidega. 19 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING VI OSA TERRITOORIUMI BILANSS VI-1 PLANEERITAVA ALA BILANSS KRUNDI KRUNDI TÄHIS MAAKASUTUSE PINDALA % NR. SIHTOTSTARVE m² AADRESSI ETTEPANEK 1 Risttee tee 34 ER Ridaelamumaa 3550 100 2 Risttee tee 32 ER Ridaelamumaa 3552 100 3 Risttee tee 30 ER Ridaelamumaa 3552 100 4 Risttee tee 28 ER Ridaelamumaa 6380 100 5 Risttee tee 26 ER Ridaelamumaa 3270 100 6 Risttee tee 24 ER Ridaelamumaa 3270 100 7 Risttee tee 22 AH Lasteasutuse maa 6339 100 8 Risttee MM Metsamajandusmaa 34 698 100 9 Risttee tee 20 ER Ridaelamumaa 4476 100 10 Risttee tee 18 ER Ridaelamumaa 3375 100 11 Risttee tee 16 ER Ridaelamumaa 3375 100 12 Risttee tee 14 ER Ridaelamumaa 3375 100 13 Risttee tee 12 ER Ridaelamumaa 3375 100 14 Risttee tee 10 ER Ridaelamumaa 3074 100 15 Risttee tee 8 ER Ridaelamumaa 3018 100 16 Risttee tee 6 ER Ridaelamumaa 3596 100 17 Risttee tee 4 ER Ridaelamumaa 3595 100 18 Risttee tee 2 ER Ridaelamumaa 3595 100 20 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD  JÕELÄHTME VALD JÄGALA KÜLA RISTTEE MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING 19 Risttee tee 3 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 2928 100 20 Risttee tee 5 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3001 100 21 Risttee tee 7 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3000 100 22 Risttee tee 9 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3000 100 23 Risttee tee 11 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3879 100 24 Risttee tee 13 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3505 100 25 Risttee tee 15 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3195 100 26 Risttee tee 1 EP Pereelamumaa (üksikelamu) 3808 100 27 Risttee tee LT Tee ja tänava maa 11 429 100 28 Risttee-I LT Tee ja tänava maa 2534 100 29 Risttee-II LT Tee ja tänava maa 4305 100 30 Risttee puhasti OK Kanalisatsiooni ja 100 100 reoveepuhastuse ehitise maa 31 Risttee alajaama OE Elektrienergia tootmise ja 35 100 jaotamise ehitise maa 32 Risttee-III LT Tee ja tänava maa 3613 100 33 Risttee puurkaevu OV Veetootmise- ja jaotamise 100 100 ehitise maa KOKKU: 147 897 m² Märkus: Pindalad arvutatud programmiga AutoCad. 21 M.K. Konsultatsioonid DETAILPLANEERINGUD