Vaisala Oyj vaidlustus (vr 267044)

19.02.2024 VAIDLUSTUS Riigihange: „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuurile“ viitenumber: 267044 Vaidlustaja: Vaisala Oyj registrikood: 0124416-2 aadress: Vanha Nurmijärventie 21, FI-01670 Vantaa, Soome Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood: 70007340 aadress: Lõkke 4, 10122 Tallinn Kolmas isik: METEOPRESS, spol. s r.o. registrikood: 47125381 aadress: Dělnická 191/27, Holešovice, 170 00 Praha, Tšehhi TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 09.02.2024 otsus, millega tunnistati vastavaks ja edukaks METEOPRESS, spol. s r.o. pakkumus. 2. Väljastada Vaisala Oyj-le: 2.1. METEOPRESS, spol. s r.o pakkumus osas, kust nähtub, kuidas on METEOPRESS, spol. s r.o tõendanud pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse punktidele 22, 23, 24, 27.1 ja 27.2; 2.2. METEOPRESS, spol. s r.o ja Riigi Tugiteenuste Keskuse vaheline teabevahetus osas, milles on käsitletud METEOPRESS, spol. s r.o pakkumuse vastavust tehnilise kirjelduse punktidele 22, 23, 24, 27.1 ja 27.2. 3. Jätta Vaisala Oyj menetluskulud Riigi Tugiteenuste Keskuse kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. 23.08.2023 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuurile“ (vr 267044) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Tehnilise kirjelduse (TK) järgi on hankelepingu esemeks kahe radari ost ilmaandmete jälgimiseks koos paigaldusega (üks Saaremaa radarijaamas, teine Tallinn-Harku aeroloogiajaamas). Ostetavad radarid on lahutamatuks osaks Eesti ilmaandmete seirevõrgust. 1.3. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks – 02.10.2023 – esitasid pakkumuse kaks ettevõtjat, Vaisala Oyj (vaidlustaja) ja METEOPRESS, spol. s r. o. (kolmas isik). Ainsaks hindamise kriteeriumiks on pakkumuse maksumus. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1.4. 09.02.2024 tegi hankija otsuse, millega tunnistas vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumused vastavaks ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks (hankija otsus). 1.5. Hankija otsus on õigusvastane. Kolmanda isiku pakkumus on RHADile mittevastav ning tulnuks riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 alusel tagasi lükata. Otsuste järgnevuse põhimõtte järgi on õigusvastane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, kuna hankija saab hinnata vaid RHADile vastavaid pakkumusi (RHS § 117 lg 1). 1.6. Vaidlustuse esitamise seisuga ei ole hankija teinud kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust. Vaidlustaja selgitab siiski, et kolmandal isikul ei ole ka nõutud kvalifikatsiooni. 2. PÕHJENDUSED A. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS ON MITTEVASTAV 2.2. Kolmanda isiku pakutud radari tarkvara ei saa sobituda IRIS tarkvaraga (TK p 22), Vaisala NM10 tarkvaraga (TK p 23), kolmas isik ei saa pakkuda litsentsi radari lisamiseks olemasolevasse tarkvarasse (TK p 24) ning kolmas isik ei saa paigaldada radareid ettenähtud ajal (TK p-d 27.1 ja 27.2). Kolmanda isiku pakkumus on seega RHADile mittevastav ja hankija pidanuks selle RHS § 114 lg 2 tagasi lükkama. ▪ TK punkt 22 (sobitumine IRIS tarkvaraga) 2.3. TK p 22 järgi peab radari tarkvara võimaldama kaughaldust ja radariseadmete monitoorimist ja sobituma olemasoleva Keskkonnaagentuuris kasutusel oleva radari juhtimise ja produktide loomise tarkvaraga (IRIS ja IRIS Focus, koos IRIS tarkvara). IRIS tarkvara (ingl Interactive Radar Information System) on vaidlustaja toode ja tema intellektuaalne omand. 1 Olemasolev ilmaandmete seirevõrk põhineb seega vaidlustaja radari juhtimise ja produktide loomise tarkvaral. 2.4. Teisel ettevõtjal ei ole võimalik iseseisvalt välja arendada samaväärset tarkvara, mis olemasolevas seirevõrgus kasutatava IRIS tarkvaraga sobituks. IRIS tarkvaras kasutatakse vaidlustaja intellektuaalse omandina kaitstud kontrolliprotokolle, algoritme ja andmeformaate. 2.5. Selleks, et pakutud radari tarkvara, mis võimaldab kaughaldust ja radariseadmete monitoorimist, sobituks vaidlustajale kuuluva IRIS tarkvaraga, on kolmandal isikul kaks võimalust: a. kolmas isik litsentseerib kogu IRIS tarkvara vaidlustajalt ja kasutab seda enda pakutavas radaris; b. kolmas isik litsentseerib vaidlustajalt IRIS tarkvaras kasutatavad vaidlustajale kuuluvad spetsiifilised kontrolliprotokollid, algoritmid ja andmeformaadid, mis võimaldaksid kolmandal isikul arendada välja enda tarkvara, mis IRIS tarkvaraga sobitub. 2.6. Kolmas isik ei ole vaidlustaja poole pöördunud palvega litsentseerida IRIS tarkvara, et ta saaks seda enda radarites kasutada. Samuti ei ole ta litsentseerinud vaidlustajalt vajalikke kontrolliprotokolle, algoritme ega andmeformaate, mille kaudu saaks kolmas isik ise välja arendada tarkvara, mis IRIS tarkvaraga sobituks. 2.7. Kolmas isik on teabevahetuses möönnud, et TK p 22 takistab tal RHADile vastavat pakkumust esitamast. Kolmanda isiku väitel on TK p 22 vastuolus RHS § 88 lg-ga 6, kuna selles nimetatakse konkreetset toodet: „Meie hinnangul saab TK nõudeid täita vaid üks pakkuja, mis on vastuolus RHS § 88 lg-ga 6. […] TK punkt 22 kohustab radari tarkvara sobituma olemasoleva Keskkonnaagentuuris kasutusel oleva radari juhtimise ja produktide loomise tarkvaraga (IRIS ja IRIS Focus). Meie arusaamise kohaselt on IRIS tarkvara [vaidlustaja] eksklusiivne toode. Seetõttu on TK koostatud viisil, mida suudab täita vaid praegune Keskkonnaagentuuri radaritarnija. […] 1 Vt veebis: https://www.vaisala.com/en/products/iris-focus-remote-sensing-software (IRIS Focus) ja https://www.spinet.sk/datasheet/vaisala/iris_en.pdf (IRIS). 2/7  Praegune tehniline kirjeldus võimaldab hankijal lükata tagasi pakkumused peale [vaidlustaja] oma, kuna pakkumus ei sobitu IRIS tarkvaraga.“2 2.8. Hankija ei muutnud kolmanda isiku sõnumi peale TK p-i 22. Hankija selgitas: „RHS § 88 lg 6 on asjakohatu, kuna [TK p-s 22] on kirjeldatud olemasolevat olukorda, millega peavad pakutavad seadmed sobituma. […] IRIS tarkvara on hetkel kasutusel 2 olemasolevas radaris, 1 automaatses raadiosondeerimissüsteemis, 122 ilmajaamas ja 2 satelliidis, mis kokku moodustavad tervikliku Eesti ilmaseiresüsteemi. […] Keskkonnaagentuuri jaoks on ülioluline osta olemasoleva tarkvaraga sobituvad radarid. […] Keskkonnaagentuuril ei ole õigust avaldada juurdepääsu olemasolevatele tarkvaradele, kuna see on kolmanda osapoole intellektuaalne omand. Riigihankest huvitatud ettevõtjad võtavad ise ühendust Eesti Keskkonnaagentuuris kasutatavate praeguste tarkvarade pakkujaga.“3 2.9. Küsimus, kas TK p 22 on RHS § 88 lg-ga 6 vastuolus, ei ole enam oluline. Tähtaegselt vaidlustamata RHAD on kehtiv ja siduv nii pakkujatele kui ka hankijale. 4 TK p 22 ei ole siiski ka tegelikkuses vastuolus RHS § 88 lg-ga 6. Olemasoleva tehnika ja taristu kirjeldamine RHADis ei allu RHS § 88 lg-s 6 kajastatud põhimõttele, et tehnilises kirjelduses ei tohi nimetada konkreetset toodet.5 2.10. Tõele ei vasta ka kolmanda isiku väide, nagu vaid vaidlustajal oleks olnud võimalik RHADile vastavat pakkumust esitada. Kolmas isik saanuks litsentseerida vaidlustajalt IRIS tarkvara või litsentseerida kontrolliprotokollid, algoritmid ja andmeformaadid, mis võimaldaksid tal panna enda tarkvara IRIS tarkvaraga sobituma. Kolmas isik seda ei teinud, mille tõttu on ta esitanud RHS § 114 lg 2 mõistes RHADile mittevastava pakkumuse. 2.11. Teabevahetusest nähtuvalt on hankija otsust tehes olnud teadlik, et IRIS tarkvara kuulub vaidlustajale ning riigihankest huvitatud ettevõtjad peavad pakkumuse esitamiseks võtma vaidlustajaga ühendust. Vaidlustajale ei ole teada, kuidas on saanud hankija teha sellest vaatamata otsuse kolmanda isiku pakkumus vastavaks tunnistada, kuna hankija ei ole seda informatsiooni vastuses vaidlustaja päringule esitanud.6 2.12. Hankija võib olla otsuse teinud puuduliku teabe pinnalt – teadmata, et kolmandale isikule ei ole IRIS tarkvara litsentseeritud – või kolmanda isiku poolt esitatud eksitava teabe või ebaõige kinnituse pinnalt – teadmata, et IRIS tarkvaras ei kasutata avalikke andmeformaate, millega oleks võimalik kolmandal isikul oma radari tarkvara IRIS tarkvaraga sobituma panna, nii et see võimaldab ka kaughaldust ja radariseadmete monitoorimist. 2.13. Pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline. 7 Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumust sisuliselt kontrollinud. Olukorras, kus ei ole võimalik, et kolmas isik pakub IRIS tarkvaraga sobituvat radari tarkvara, ei saa hankija piirduda üksnes kolmanda isiku kinnitusega vastavuse kohta. Vastasel juhul oleks ka pakkujal, kel pole tegelikult vähimatki võimalust pakkuda nõuetele vastavat toodet, võimalik esitada seesugune kinnitus ning jätkata võistlemist hankelepingule. 8 2.14. Vaidlustaja kui IRIS tarkvara omaniku jaoks on täielikult välistatud, et kolmanda isiku esitatud radari tarkvara sobitub IRIS tarkvaraga ning vastab TK p-le 22 – kui kolmas isik nii teabevahetuses väitis, on see faktiliselt vale. Seetõttu taotleb vaidlustaja teabevahetuse ja kolmanda isiku pakkumuse väljastamist osas, kust on näha, kuidas on kolmas isik tõendanud pakkumuse vastavust TK p-le 22. Tegemist ei saa olla kolmanda isiku ärisaladusega, kuna IRIS tarkvara on vaidlustaja intellektuaalne omand. 2 12.09.2023 küsimus, ID 777084; 12.09.2023 küsimus, ID 777085. 3 15.09.2023 vastus, ID 777084; 15.09.2023 vastus, ID 777085. 4 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2. 5 VAKO 34-22/245461, p 16. 6 Hankija 15.02.2024 vastus vaidlustaja päringule (registris). 7 VAKO 125-18/194358, p 27. 8 VAKO 265-18/198628, p 15. 3/7  ▪ TK punktid 23 ja 24 (sobitumine Vaisala NM10 tarkvaraga ja litsents) 2.15. TK p 23 järgi peab radar sobituma vaatlusvõrgu olemasoleva tarkvaraga Vaisala NM10. Vaisala NM10 (NM tähistab ingl Network Manager) tarkvara on vaidlustaja toode ja tema intellektuaalne omand.9 Olemasolev ilmaandmete seirevõrk põhineb seega vaidlustaja vaatlusvõrgu tarkvaral Vaisala NM10. TK p 24 järgi peab pakkumus sisaldama litsentsi ühe radari lisamiseks olemasolevasse tarkvarasse. 2.16. Nagu IRIS tarkvara puhul, ei ole teisel ettevõtjal võimalik iseseisvalt välja arendada samaväärset tarkvara, mis Vaisala NM10 tarkvaraga sobituks (TK p 23). Tarkvaras on registreeritud ja kasutusel vaidlustaja poolt välja töötatud autentimise võtmeid, ilma milleta ei ole võimalik ilmastiku andmeid integreerida, samuti ei ole tarkvaras kasutatud andmeformaat avalik. Selleks, et teise ettevõtja radarit Vaisala NM10 tarkvaraga integreerida, peaks vaidlustaja tegema oma tarkvarasse edasiarendusi, mis teise radari integreerimist võimaldaksid. Samuti ei ole kolmandal isikul ilma vaidlustaja nõusoleku pakkuda litsentsi mis tahes radari lisamiseks olemasolevasse tarkvarasse, mis kuulub vaidlustajale (TK p 24). 2.17. Täpselt nagu TK p 22 puhul, on kolmas isik teabevahetuses möönnud, et ka TK p-d 23 ja 24 takistavad tal RHADile vastavat pakkumust esitamast: „Meie hinnangul saab TK nõudeid täita vaid üks pakkuja, mis on vastuolus RHS § 88 lg-ga 6. […] Vastavalt TK p-dele 23 ja 24 peab pakkumus sobituma vaatlusvõrgu tarkvaraga Vaisala NM10 ja sisaldama litsentsi ühe radari lisamiseks Vaisala NM10-le. […] Praegune tehniline kirjeldus võimaldab hankijal lükata tagasi pakkumused peale [vaidlustaja] oma, kuna pakkumus ole Vaisala NM10 tarkvaraga samaväärne.“10 2.18. Hankija ei muutnud kolmanda isiku küsimuse peale TK p-de 23 ja 24 sisuliselt. Hankija lisas üksnes nendesse punktidesse juurde sõna „olemasolev“, et oleks selge, et kolmanda isiku viide RHS § 88 lg-le 6 on asjakohatu (vt p 2.9). Sisuline vastus kattus hankijal vastusega, mis anti TK p-i 22 kohta: Vaisala NM10 tarkvara on praegu kogu seirevõrgus kasutusel, Keskkonnaagentuuri jaoks on sobivus ülioluline, pakkujatel tuleb ise võtta vaidlustajaga ühendust, et tagada sobivus (vt p 2.8). 2.19. Kolmas isik pöördus 2023. aasta detsembris telefoni teel vaidlustaja poole palvega litsentseerida vaidlusaluse riigihanke raames Vaisala NM10 tarkvara. Vaidlustaja ei olnud nõus, kuna pakkumuste esitamise tähtpäev oli juba möödas (02.10.2023). See ilmestab aga selgelt, et ka kolmanda isiku enda arvates ei ole tal võimalik tagada vastavust TK p-dele 23 ja 24 ilma, et vaidlustaja oleks andnud talle litsentsi. Samuti näitab see, et kolmas isik ei ole pakkumuse esitamise hetkel sisuliselt mõelnud läbi, kuidas tagab ta vastavuse TK tingimustele. 2.20. Nagu TK p 22 puhul, on vaidlustaja jaoks välistatud, et kolmas isik on esitanud TK p-dele 23 ja 24 vastava pakkumuse. Kolmas isik ei ole saanud pakkuda radarit, mis sobitub olemasoleva Vaisala NM10 tarkvaraga, ega ole saanud pakkuda litsentsi radari liitmiseks olemasoleva tarkvaraga. Vaidlustaja kahtleb, et hankija ei ole teostanud kolmanda isiku pakkumuse osas sisulist kontrolli, mille käigus oleks ta mittevastavuse tuvastanud (vt p-d 2.12 ja 2.13). Vaidlustaja taotleb teabevahetuse ja kolmanda isiku pakkumuse väljastamist osas, kust on näha, kuidas on kolmas isik tõendanud pakkumuse vastavust TK p-dele 23 ja 24. Tegemist ei saa olla kolmanda isiku ärisaladusega, kuna Vaisala NM10 tarkvara on vaidlustaja intellektuaalne omand. ▪ TK punktid 27.1 ja 27.2 (paigaldusaeg) 2.21. TK p 27.1 järgi peab ühe radari paigaldama perioodil mai—juuni 2024 ja TK p 27.2 järgi teise radari perioodil september—november 2024. Kolmandal isikul ei ole võimalik radareid nendel perioodidel paigaldada. 9 Vt veebis: https://www.vaisala.com/en/products/weather-environmental-sensors/observation-network-manager-nm10 (Vaisala NM10). 10 12.09.2023 küsimus, ID 777084; 12.09.2023 küsimus, ID 777085. 4/7 2.22. Kolmas isik on pakkunud radarit, mida nende tooteportfoolios hetkel ei ole. TK järgi peab radari antenn olema 4,5 m diameetriga (TK p 18.2) ja radari tippvõimsus 4 kW + 4kW (s.o kokku 8kW) (TK p 7). Selliste näitajatega radarit ei ole kolmas isik kunagi müünud ega paigaldanud. 2.23. Majandus- ja taristuministri 04.07.2016 määrusega nr 46 „Nõuded raadioseadmele ja nõuetele vastavuse tõendamise kord“ (määrus) on sätestatud nõuded raadioseadmele, raadioseadme vastavushindamisele ja turul kättesaadavaks tegemisele ning raadioseadme kasutusele võtmise tingimused (määruse § 1 lg 1). 2.24. Määrus on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/53/EL (direktiiv) alusel, millega ühtlustatakse raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusakte. Riigihankes ostetavad ilmaradarid on direktiivi art 2 lg 1 p 1 mõistes raadioseadmed. 2.25. Määruse §-ga 5 on ette nähtud raadioseadme vastavushindamine, et raadioseade vastaks olulistele nõuetele (määruse § 5 lg 1 ja § 2). Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda (toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lg 3). Direktiivi artikli 18 lg 1 järgi kinnitab ELi vastavusdeklaratsioon, et olulised nõuded on täidetud. 2.26. Ilmaradarite vastavushindamine võtab aega ca 12 kuud, mille järel saab tootja esitada ostjale kas teavitatud asutuse kinnituse vastavuse kohta või oma vastavussertifikaadi, mis põhineb autoriseeritud asutuste poolt läbi viidud katsetel. Direktiivi art 17 lg 1 järgi võetakse vastavushindamisel arvesse kõiki kavandatavaid kasutustingimusi ja põhjendatult eeldatavaid kasutustingimusi. Ilmaradareid kasutatakse aastaringselt, mille tõttu tuleb kontrollida ilmaradari vastavust olulistele nõuetele iga hooajaga. 2.27. Parimal juhul, arvestades vaidlustusmenetluse kestust, on kolmandal isikul võimalik sõlmida hankijaga leping 2024. aasta aprillikuus. Sellisel juhul oleks kolmandal isikul vastavushindamise läbiviimiseks ca 1 kuu, mis ei ole ilmselgelt piisav aeg. Juba pakkumuse esitamise ajal – 02.10.2023 – ei olnud kolmandal isikul piisavalt aega vastavushindamise läbi viimiseks. 2.28. Arvestades pakkumuse esitamise tähtpäeva, saaks pakkumus TK p-dele 27.1 ja 27.2 vastata ainult juhul, kui pakkujal on juba pakkumuse esitamise tähtpäeval olemas vastavusdeklaratsioon selliste radarite osas, mida riigihankes hangitakse. Vaidlustajale teadaolevalt kolmandal isikul seda ei ole ning seda enam õigeaegselt saada ei ole võimalik. 2.29. Kohtupraktikas on kinnitatud, et isegi lepingutingimuste puhul (nagu seda TK p-d 27.1 ja 27.2 olemuselt on) peab pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis tegema kindlaks, et pakkujal on võimalik RHADi kohustuslikke tingimusi täita. Kui see ei ole eluliselt usutav, et pakkuja kõiki tingimusi täita suudab, peab hankija hoolsuskohustusest ja võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt nõudma pakkujalt selgitusi ja tõendeid. 11 Kui hankijal peab nt tekkima pakutud tarneaja teostatavuses kahtlus, on ta kohustatud selgitusi ja tõendeid küsima ning hindama, kas pakutud tarneaeg on teostatav.12 2.30. Vaidlustaja ei tea, kas hankija on kolmandalt isikult selgitusi küsinud, kuna hankija pole kolmanda isikuga peetud teabevahetuse sisu talle avaldanud. 13 Vaidlustaja palub VAKO-l seda kontrollida. Juhul, kui kolmas isik on käsitlenud pakkumuses, kuidas ta tagab vastavuse TK p-dele 27.1 ja 27.2, palub vaidlustaja see talle väljastada. Juhul, kui kolmas isik ja hankija on pidanud TK p-dele 27.1 ja 27.2 vastavuse üle teabevahetust, palub vaidlustaja see talle väljastada. Küsimus, kuidas suudab kolmas isik teha õigeaegselt vastavuskontrolli, ei saa olla ärisaladuseks. 2.31. Kui hankija kolmandalt isikult selgitusi küsinud ei ole, ei saa kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine olla õiguspärane. Pakkumuse vastavuse kontroll peab olema sisuline ja olukorras, 11 TlnHKo 3-23-2824, p 35. 12 TlnHKo 3-23-2824, p 36. 13 Hankija 15.02.2024 vastus vaidlustaja päringule (registris). 5/7  kus on kahtlus, kuidas pakkuja suudab tagada pakkumuse vastavuse kõikidele TK tingimustele, ei saa hankija piirduda üksnes nt pakkuja kinnitusega. 14 Isegi juhul, kui hankija on vaidlustajalt selgitusi küsinud, ei saa selgitused olla tõesed, kuna vastavushindamist ei ole võimalik õigeaegselt läbi viia (vt p-d 2.26 ja 2.27). B. KOLMANDAL ISIKUL PUUDUB NÕUTUD KVALIFIKATSIOON 2.32. Kuigi hankija ei ole vaidlustuse esitamise seisuga viinud läbi pakkujate kvalifikatsiooni kontrolli, selgitab vaidlustaja juba praegu, et kolmandal isikul puudub nõutud kvalifikatsioon. 2.33. Kvalifitseerimise tingimuse „Täpsustatud liiki tarnete teostamine“ (Kvalifitseerimise tingimus) järgi peab pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 1 (ühe) ilmaradari müümise lepingu või tellimuse, mille raames on kokku müüdud ja paigaldatud vähemalt 6 (kuus) meteoroloogiliseks kasutuseks mõeldud ilmaradarit, millest vähemalt 2 (kaks) on kaksikpolarimeetriline C-riba radarid. Kvalifikatsiooni saab tõendada üksnes selle osaga lepingust või tellimusest, millises need on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud). 2.34. Kvalifitseerimise tingimus nõuab seega, et ilmaradarid on müüdud, üle antud, vastu võetud ja paigaldatud. Teistsuguseid referentsi kvalifikatsiooni tõendamiseks kasutada ei saa. Ilmaradari töökindlust, kasutatavust, hooldatavust või ohutust (vastavalt ELi ohutusnõuetele) ei saa tõendada, kui radar ei ole tellijale üle antud ja tellija ei ole seda kasutanud. 2.35. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole kolmas isik müünud 6 ilmaradarit, eelkõige ei ole ta müünud kahte kaksikpolarimeetrilist C-riba ilmaradarit. Enamik kolmanda isiku radaritest on tema enda omandis ja kasutuses ning ta müüb tellijatele vaid radariandmeid. Ainus kolmanda isiku sobiv referents on ühe kaksikpolarimeetrilise C-riba ilmaradari müük BOMile (ingl Bureau of Meteorology). 2.36. Kolmas isik võib viidata ZAMG/GeoSphere'i ilmaradaritele, kuid need ilmaradarid ei ole tellija omandis ega kasutuses, vaid kolmanda isiku enda omandis ja kasutuses. Kolmas isik müüb ZAMG/GeoSphere’ile edasi vaid radariandmeid, seega ei vasta need Kvalifitseerimise tingimuses nõutule („müüdud ja paigaldatud“). Allpool on väljavõte kolmanda isiku presentatsioonist, kust on näha, et ZAMG/GeoSphere ei kasuta ilmaradareid ise: 15 2.37. Vaidlustaja on ka ise võtnud ühendust ZAMG/GeoSphere’iga ja saanud kinnituse, et ilmaradarid ei ole nende omandis ega kasutuses: a. ZAMG/Geosphere'il ei ole mingit omandi- ega varalist õigust Meteopressi süsteemile "Hochfichti" ilmaradarisüsteemis. Ka ei kasuta ZAMG/GeoSphere seda ilmaradarit ise; 14 VAKO 125-18/194358, p 27. 15 Veebis: https://ane4bf-datap1.s3-eu-west-1.amazonaws.com/wmocms/s3fs- public/ckeditor/files/8._Michal_NAJMAN_Meteopress_WMO_PPE_2022.pdf?O8OJ6Ff_IPWCIqImwwDRLXQblOAErDA5, lk 23. 6/7  b. ZAMG/GeoSphere toetas asukoha otsimist ja tegi väikese investeeringu ilmaradari ehitusse. Vastutasuks saab ZAMG/GeoSphere juurdepääsu süsteemi salvestatud andmetele. 2.38. Kolmandal isikul ei ole seega võimalik ZAMG/GeoSphere’i ilmaradari alusel tõendada vastavust Kvalifitseerimise tingimusele, kui ta seda hetkel teinud on. Seega jääb vaidlustajale teadaolevalt kolmandale isikule sobivaks referentsiks vaid üks kaksikpolarimeetrilise C-riba ilmaradari müük BOMile ning kolmas isik Kvalifitseerimise tingimusele igal juhul ei vasta, isegi kui ta on kokku müünud ja paigaldanud kuus ilmaradarit (mida vaidlustajale teadaolevalt kolmas isik samuti teinud pole). 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus teabe väljastamiseks. Vaidlustaja on esitanud taotlused teatud teabe väljastamiseks kolmanda isiku pakkumusest ning kolmanda isiku ja hankija vahelisest teabevahetusest. Vaidlustaja on selgitanud, miks ei saa olla tegemist kolmanda isiku ärisaladusega (p-d 2.14, 2.20 ja 2.30). 3.2. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse eest riigilõivu 1280 eurot (RLS § 258 lg 1 p 2) (lisa 1). 3.3. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.4. Tähtaegsus. Hankija edastas vaidlustatud otsuse vaidlustajale 09.02.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 1). 3.5. Läbivaatamine. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 3.6. Esitamine. Vaidlustus on esitatud VAKO-le e-posti teel ([email protected]). Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi LISAD Lisa 1 Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 7/7  Nordea Printed 19.02.2024 12:44:18 GMT +0 Transaction Details Transaction Details Fl4815713000 014119 Nordea Fl VAISALA OYJ EUR Amount Booked date -1.280,00 EUR 19.02.2024 Transaction type Value date 552 Yrityksen maksut 19.02.2024 Transaction ID 2402192588CELZ0021 Own reference D5F2F68CDDFF4678B4013F3A9D8389E1 Beneficiary's account EE89 1010 2200 3479 6011 Beneficiary bank's SWIFT/BIC EEUHEE2X Message to the beneficiary Reference 2900082126, Vaidlustus ri igihankes 267044 Beneficiary's name Rahandusministeerium Back to transactions © 2024 Nordea Saatja: "Erki Fels | TGS Baltic" <[email protected]> Saaja: "RAM RHVAKO Vaidlustuskomisjon" <[email protected]>, "RTK Info" <[email protected]> Teema: Vaisala Oyj vaidlustus (vr 267044) Kuupäev: 2024-02-19 19:45 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Austatud Riigihangete vaidlustuskomisjon ja hankija! Edastan Vaisala Oyj vaidlustuse riigihankes „Kahe ilmaradari ostmine Keskkonnaagentuuril“ (vr 267044). Austusega Erki Fels Nõunik, vandeadvokaat Ahtri 6a, 10151 Tallinn, Eesti Mobiil +372 5349 3777, telefon +372 626 4300 <mailto:[email protected]> [email protected] <http://tgsbaltic.com> tgsbaltic.com Advokaadibüroo TGS Baltic AS on äritegevuse nõustamisele spetsialiseerunud advokaadibüroo Baltikumis. Meie Eesti, Läti ja Leedu kontoris töötab üle 150 advokaadi. Konfidentsiaalsusteade. Käesolev e-kiri ja selle manus(ed) on mõeldud üksnes e-kirja adressaadile. E-kiri võib sisaldada teavet, mis on privilegeeritud, konfidentsiaalne ja/või ei kuulu vastavalt kehtivale seadusele avalikustamisele. Kui Te ei ole käesoleva e-kirja adressaadiks või olete saanud e-kirja ekslikult, teavitame Teid, et igasugune e-kirjas oleva informatsiooni avaldamine, kopeerimine, levitamine on rangelt keelatud ning võib olla ebaseaduslik. Sellisel juhul palume Teil viivitamatult teavitada saatjat ja kustutada see e-kiri ning manused oma süsteemist. Täname.