Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" muutmine

MÄÄRUS 05.01.2024 nr 1 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruses nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „400“ arvuga „600“ ning arv „200“ arvuga „300“; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „1500“ arvuga „2000“ ning arv „900“ arvuga „1000“; 3) paragrahvi 5 lõike 3 punktis 3 asendatakse arv „120“ arvuga „200“ ning arv „60“ arvuga „100“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  03.01.2024 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1. 1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määrust nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord“. Muudatuste eesmärk on tõsta toetatavate sündmuste ja konverentside projektide minimaalse väliskülastajate arvu lävendit, et see vastaks paremini muutunud majandusolukorrale ning toetuse andja eelarvelistele võimalustele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna turisminõunik Ede Teinbas (e-post [email protected], telefon 715 3407) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste keskuse valdkonnajuht Riin Roosalu (e-post [email protected], telefon 514 0587). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post [email protected], telefon 639 7652). 1.3. Eelnõu seotus muu menetluses oleva eelnõuga Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. aprilli 2023. a määruse nr 25 „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" redaktsiooni RT I, 11.08.2023, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 suurendatakse Tallinnas toimuva sündmuse minimaalset väliskülastajate arvu 400- lt 600-ni ning väljaspool Tallinna toimuva sündmuse väliskülastajate arvu 200-lt 300-ni. Punktiga 2 suurendatakse Tallinnas toimuva suursündmuse minimaalset väliskülastajate arvu 1500-lt 2000-ni ning väljaspool Tallinna toimuva suursündmuse puhul 900-lt 1000-ni. Punktiga 3 suurendatakse Tallinnas toimuva konverentsi minimaalset väliskülastajate arvu 120-lt 200ni ning väljaspool Tallinna toimuva konverentsi väliskülastajate arvu 60-lt 100-ni. Muudatuse ajend on 2023. aastal toimunud suursündmuste, konverentside ning spordi- ja kultuurisündmuste taotlusvoorude tulemused. Suursündmuse ning konverentside taotlusvoorudes esitati nõuetele vastavaid taotlusi ca 3,5 korda suuremas summas, kui oli vooru eelarvemaht. Suursündmuste voorus jäid toetuseta 4 positiivse hindega taotlust, konverentside taotlusvoorus 14 positiivse hindega taotlust, kusjuures esimese toetusest ilma jäänud taotluse hinne oli 3,62 (maksimaalne võimalik hinne on 4). Spordi- ja kultuurisündmuste 2023. a taotlusvooru taotlused on veel menetlemata, seega ei ole veel teada lõplik nõuetele vastavate taotluste arv, ent taotlusvooru esitati 35 taotlust, millest saab rahastada ca 6–7 taotlust. Seega jääb ka selle toetuse liigi puhul väga suur vahe nõuetele vastavate ja toetust saavate taotluste vahel. Määruse tingimused töötati välja koos asjakohaste partneritega, sealhulgas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Kultuuriministeerium, Music Estonia MTÜ, Eesti Olümpiakomitee MTÜ, Eesti Konverentsibüroo MTÜ, varem sarnasest meetmetest (Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord, rahvusvahelise suursündmuse toetamise tingimused ja kord) toetust saanud sündmuste ja konverentside korraldajad, 2022. a teisel poolel, mil ei olnud veel selge, kuidas taastub Eesti turismisektor COVID-19 pandeemia tagajärgedest ja Venemaa rünnaku Ukrainale mõjust turismile. Seetõttu seati sündmuste ja konverentside minimaalsele välisosalejate arvule pandeemiaeelse tasemega võrdsed või madalamad lävendid. Praegust Eesti turismimajanduse olukorda arvestades ning juba toimunud taotlusvoorudesse esitatud suursündmuste, spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside taotluste välisosalejate prognoosile tuginedes võib järeldada, et sündmusturism on jõudsalt taastunud ning lävendite tõstmine koroonaeelsele tasemele või isegi sellest kõrgemale on õigustatud. Spordi- ja kultuurisündmuste väliskülastajate lävendi tõstmine 600-le Tallinnas (200 võrra) ning 300-le väljaspool Tallinna (100 võrra) suurendab eeldatavalt ka toetuste regionaalset tasakaalu, meelitades korraldajaid sündmuseid korraldama rohkem väljaspool Tallinna, kus on lihtsam lävendit täita. Suursündmuste väliskülastajate lävendi tõstmine 2000 väliskülastajani Tallinnas (500 võrra) ning 1000 väliskülastajani väljaspool Tallinna (100 võrra) suurendab eeldatavalt ka toetuste regionaalset tasakaalu, meelitades korraldajaid sündmuseid korraldama rohkem väljaspool Tallinna, kus on lihtsam lävendit täita. Konverentside toetuse väliskülastajate lävendi tõstmine 200 välisosalejale Tallinnas (80 võrra) ja 100 välisosalejale väljaspool Tallinna (40 võrra) mõjutab eeldatavalt positiivselt ka konverentside toetuse regionaalset tasakaalu, meelitades korraldajaid korraldama rohkem konverentse väljaspool Tallinna, kus on lihtsam lävendit täita. Kõrgemad lävendid aitavad paremini juhtida ka toetuse taotlejate ootusi. Madalam lävend annab indikatsiooni, et kõik lävendit täitvad projektid on taotlema oodatud, kuid reaalsed rahalised võimalused lubavad rahastada vaid väikese osa taotlustest ning hindamismetoodikast tulenevalt saavad rahastuse suurema osalejate arvuga (mis toovad kaasa suurema mõju) sündmused ja konverentsid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse aluseks on ÜSS2021_2027. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). Määrus on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.6.2021, lk 60–93). 4. Määruse mõjud Määruse muudatusel on positiivne mõju nii taotlejatele kui rakendusüksusele. Lävendite tõstmine ei muuda toetuse saajate hulka, kuid seni kehtinud madalamat lävendit täitvad taotlejad saavad määruse muudatuse tulemusel säästa aega ja ressursse, mis kuluks asjatu taotluse kirjutamise ja esitamise peale, kui toetuse saamine ei ole tõenäoline. Ka seni oli taotluste hindamisel üheks peamiseks hindamiskriteeriumiks sündmusel ja konverentsil osalevate väliskülastajate arv ning väiksema välisosalejate arvuga taotlused piiratud eelarve tõttu toetust ei saanud. Muudatuse tulemusel kasvab taotluste esitamise, menetlemise ja hindamise protsessi ressursitõhusus. Muudatuse jõustumise hetkeks ei ole pooleli ühtegi taotlusvooru. Kõigi varasemate voorude taotluste menetlemine on selleks ajaks lõpetatud ning uut vooru ei ole veel välja kuulutatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab taotlejaid, võtab vastu taotlusi ning korraldab nende hindamist, teeb otsuseid ja maksab toetused välja. Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise rakendamisega. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele eelnõude infosüsteemi kaudu. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi ning Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.