Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamise! muutmine

KÄSKKIRI 05.01.2024 nr 1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel muudan majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ lisa „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ punkti 2.1.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt: „Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevat või tegutsenud ettevõtjat, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest: 1) omab kehtivat põlevkivi kaevandamise luba või on sellise ettevõtjaga samasse kontserni kuuluv põlevkivi töötlev või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelev ettevõtja; 2) vastas punktis 1 esitatud tingimustele 31.12.2022 seisuga ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas; 3) on asutatud või asutatakse punktis 1 või 2 esitatud tingimustele vastava ettevõtja ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas; 4) vastas punktis 1, 2 või 3 esitatud tingimustele ja on lõpetamisel, likvideerimisel või äriregistrist kustutatud (edaspidi koos põlevkivisektori ettevõte).“. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  02.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sisukokkuvõte Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 2.1.1. teist lõiku ja sõnastatakse põlevkivisektori ettevõttena käsitlemise definitsioon järgmiselt: „Põlevkivisektori ettevõttena käsitatakse Ida-Virumaal tegutsevat või tegutsenud ettevõtjat, kes vastab vähemalt ühele järgnevatest tingimustest: 1) omab kehtivat põlevkivi kaevandamise luba või on sellise ettevõttega samasse kontserni kuuluv põlevkivi töötlev või tootmisseadmete remondi ja hooldusega või logistikaga tegelev ettevõtja; 2) vastas punktis 1 esitatud tingimustele 31.12.2022 seisuga ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas; 3) on asutatud või asutatakse punktis 1 või 2 esitatud tingimustele vastava ettevõtja ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusel ja jätkab tegevust punktis 1 nimetatud valdkonnas; 4) vastas punktis 1, 2 või 3 esitatud tingimustele ja on lõpetamisel, likvideerimisel või äriregistrist kustutatud (edaspidi koos põlevkivisektori ettevõte).“. Põlevkivisektori ettevõtte mõistet muudetakse selliselt, et määratlusega oleksid hõlmatud sektoris eelneva aasta jooksul toimunud või ülemineku käigus toimuda võivad muudatused ettevõtjate omandisuhetes või ettevõtjate struktuuris. See on vajalik, et toetuse andmise tingimuste sihtrühm soovimatult ei kitseneks. Üleminekust otseselt mõjutatud ettevõtjad, kelle töötajate väljumist põlevkivisektorist on kavandatud toetada, on järgmised: Eesti Energia AS, Enefit Power AS, Enefit Solutions AS, KIRDE VARAD AS, OÜ VKG Kaevandused, Viru Keemia Grupp AS, OÜ VKG Energia, OÜ VIRU RMT, VKG Logistika OÜ, VKG OIL AS, KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ. Toetuse andmise tingimuste ettevalmistamisel jäi tähelepanuta ega arvestatud, et 2023. a sektori ettevõtjatega toimunud ümberkorralduste tõttu (jagunemine jne) jääksid osade ettevõtjate töötajad sihtrühmast välja. Samuti ei arvestatud, et üleminek võib ka edaspidi sarnaseid muudatusi kaasa tuua. Mõiste sõnastust on täiendatud selliselt, et hõlmatud oleks toetuse andmise tingimuste kavandamisel plaanitud ettevõtjad, kes vastasid põlevkivisektori ettevõtte määratlusele 2022. aasta lõpu seisuga. 2022. aasta lõpus (15.12.2022) kinnitas Vabariigi Valitsus 2021–2027 perioodi meetmete nimekirja, mis oli aluseks meetmetega seotud toetuse andmise tingimuste väljatöötamisele. Arvestatud on ka võimalike edasiste muudatustega sektoris (sh ettevõtjate tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine), et need ei mõjutaks sektorist väljuva sihtrühma ligipääsu toetuse andmise tingimustes reguleeritud teenustele. Põlevkivisekori ettevõtte mõiste täpsustamisega ei muutu põlevkivisektori töötajate sihtrühm, keda on kavandatud toetuse andmise tingimustega hõlmata. Samuti ei muuda põlevkivisektori ettevõtte mõiste täpsustamine toetuse andmise tingimuste tegevusi ega eelarvet. 2. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). 3. Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas esitatud muudatusi. 4. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras, kuid nähakse ette selle rakendamine alates 01.01.2024. Käskkirja rakendamine nimetatud kuupäevast on vajalik, et sihtrühma kuuluvatel töötajatel oleks võimalik tegevuste abikõlblikkuse algusest tegevustes osalemist taotleda. 5. TAT muudatuste kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja e- posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas märkusteta. Töötukassa tähelepanekutega arvestati (seletuskirja lisa). Rahandusministeerium, Kliimaministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium tähtajaks tagasisidet ei andnud. Seega loetakse eelnõu nende poolt vaikimisi kooskõlastatuks.