Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse eelnõu

Rahandusministeerium [email protected] 05.01.2024 nr 2-1/2022/50 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse eelnõu Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Sotsiaalministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Euroopa Komisjon Perioodi 2021-2027 seirekomisjon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus TAIE juhtkomisjon Kaie Nurmik 639 7651 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 03.01.2024 MÄÄRUS Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Määrust kohaldatakse tegevustele, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ avaldatud järgmiste tegevusalade projektidele: 1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K); 3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920); 4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69); 5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); 6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L); 7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70); 8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A); 9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73); 10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77); 11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120); 12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (5) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artiklis 9 sätestatud juhtudel, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud juhtudel. (6) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. (7) Toetuse taotlemisele, taotleja ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele ja tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. § 2. Toetuse andmise seos strateegiliste arengudokumentidega (1) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ saavutamisele. (2) Määrusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. § 3. Riigiabi (1) Toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831 15.12.2013, lk 1–12), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldise grupierandi määrus) sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (2) Toetust antakse järgmiselt: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi. (3) Suurettevõtjale antakse toetust kooskõlas VTA määrusega. (4) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määruse alusel abi taotlemisel VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale; 4) üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel. (5) VTA määrusega kooskõlas antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ei tohi mistahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud. § 4. Terminid (1) Automatiseerimine on protsess, mille käigus rakendatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad tooteid ja teenuseid luua ning neid edastada vähese või olematu inimsekkumisega. (2) Digitaalsed tehnoloogiad ja nende rakendused on: 1) asjade internet; 2) kihtlisandustootmine; 3) küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet; 4) küberturvalisus; 5) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus; 6) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud; 7) tehisintellekt; 8) virtuaalne ja liitreaalsus; 9) 5G. (3) Digitaliseerimine on tegevus, millega ettevõtja võtab kasutusele digitaalse tehnoloogia, automatiseeritud lahenduse või tarkvaralahenduse. (4) Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise, küberturvalisuse taseme kohta ja nimetatud valdkondade kitsakohtade kõrvaldamiseks vajalike investeeringute ülevaadet, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi ja selle elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. (5) Küberturvalisus on olukord, kus tehniliste, füüsiliste ja organisatsiooniliste turvameetmetega kaitstakse võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest. (6) Projektimeeskond on ettevõtja esindajatest ja ettevõtjavälistest nõustajatest koosnev töörühm, kes koostab digitaliseerimise teekaardi. (7) Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule. (8) VKE on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatule. § 5. Toetuse andmise eesmärk ja väljundnäitajad (1) Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse tasemest ning luua eeldusi digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks, kasvatades seeläbi ettevõtja võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste lisandväärtust. (2) Toetuse andmine panustab järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid. (3) „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 5) ligipääsetavuse näitaja. § 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.  2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 7. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projekti järgmistele tegevustele, mis panustavad §-s 5 nimetatud eesmärgi ja väljundnäitajate saavutamisse: 1) digitaliseerimise teekaardi koostamine; 2) digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade lahendamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajalik nõustamisteenus ja arendustegevus. (2) Digitaliseerimise teekaardis esitatakse: 1) ülevaade ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ja tootmise või teenuse osutamise protsessist; 2) hinnang, milliseid kitsaskohti tarneahelas ja tootmise või teenuse osutamise protsessis saab lahendada või milliseid arenguvõimalusi ellu viia digitaliseerimise abil; 3) hinnang punktis 2 nimetatud valdkondades kitsaskohtade kõrvaldamise kohta ja asjakohased arenguvõimalused tähtsuse järjekorras, lahenduste maksumusele, tasuvusajale, vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”, küberturvalisuse hetkeolukorrale ning mõjule ettevõtja ärimudelile ja majandustulemustele; 4) punktis 2 nimetatud lahenduste ja arenguvõimaluste elluviimise kolme aasta tegevuskava, milles on kirjeldatud punktis 3 sätestatud asjaolusid.. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud nõustamisteenus ja arendustegevus peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud kitsaskohtadega ja aitavad neid lahendada või toetvad teekaardil esitatud arenguvõimaluste elluviimist; 2) nõustatakse digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisusega seotud valdkonnas; 3) arendustegevus on seotud digitaliseerimise teekaardil esitatud digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse rakendustega ning viiakse ellu nende juurutamiseks; 4) nõustamise ja arendustegevuse protsess ja lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud teabelehest, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1– 30). § 8. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 alusel kindlasummalise maksena tasutavad kulud, mis vastavad taotluse rahuldamise otsusele ning on vajalikud, et viia ellu käesoleva määruse § 7 kohased tegevused ja saavutada § 5 kohased väljundnäitajad. (2) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjaväliste nõustajate nõustamisteenuste kulud. (3) Abikõlblikud on § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks ettevõtjaväliste nõustajate nõustamisteenuse kulud ning välistest allikatest turutingimustel ostetud teadmiste kulud. (4) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) tehingute kulu, mis on tehtud isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 kohaselt seotud isikud; 2) käibemaks; 3) tarkvaralitsentsi ostmise kulu; 4) kulu, mis on tehtud enne rakendusüksusele taotluse esitamist. § 9. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustel kuni kuus kuud; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevustel kuni kaksteist kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustil. Abikõlblikkuse perioodi pikendamist võib taotleda kuni projekti lõppemiseni. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood kesta lõikes 4 sätestatud perioodist kuni kuus kuud kauem. (6) Projekt lõpeb, kui projekti väljundnäitajad ja tulemused on saavutatud ning rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse maksnud. § 10. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse maksimumsumma ühe projekti kohta on: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral 10 000 eurot; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral 35 000 eurot. (2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 50 protsenti Harjumaal või Tartu linnas registreeritud äriühingule. (3) VTA määrusega kooskõlas toetust saava ja väljaspool Harjumaad või Tartu linna registreeritud äriühingu toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.  3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele on vähemalt 200 000 eurot; 2) ei ole § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks saanud toetust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. septembri 2018. a määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetuse“ või väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21. jaanuari 2021. a määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord“ alusel. § 12. Nõuded taotlusele Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele ning sisaldama järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) toetust taotleva ettevõtja suurus; 3) projekti algus- ja lõppkuupäev; 4) projektimeeskonna iga liikme elulookirjeldus ja ülesanded; 5) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 6) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele; 7) projekti eelarve; 8) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimisel ettevõtjavälistelt teenuseosutajatelt hinnapakkumused vastavalt § 4 lõikes 4 sätestatud digitaliseerimise teekaardi määratlusele; 9) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimisel hinnapakkumused ettevõtjavälistelt teenuseosutajatelt; 10) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse tegevuskava ja eelarve kavand rakendusüksuse vormil; 11) punktides 8 ja 9 nimetatud ettevõtjavälise teenuseosutaja kohta vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem; 12) rakendusüksuse vormil teave iga ettevõtjavälise nõustaja ja iga arendustegevust teostava meeskonna liikme vähemalt kolme eelmise projekti kohta, mis on teostatud eelnenud neljal aastal; 13) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele vahetult eelnenud kvartali seisuga; 14) kinnitus, et projektimeeskonna liikmetel, kes on seotud taotluses kirjeldatud projekti teenuse pakkumisega, on vähemalt kaheaastane kogemus projektiga seotud valdkonnas; 15) kinnitus, et taotluses kirjeldatud projekti teenuseosutaja ei ole taotleja volitatud esindaja; 16) kinnitus, et tegevus, mille elluviimiseks toetust taotletakse, on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ning see ei suurenda kasvuhoonegaaside netoheitme CO2 ekvivalenttonnides mõõdetavat kogust; 17) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt” ja kinnitus, et taotleja on selle põhimõtte rakendamisest teadlik; 18) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest.  4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt § 1 lõikes 1 nimetatud alategevuse rahastamise eelarve ammendumiseni või toetuse taotluste vastuvõtmise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (2) Määruse alusel antakse samale äriühingule toetust üks kord § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks ning üks kord § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuseks. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest. (2) Taotluse menetlemise aega võib ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhtudel pikendada kümne tööpäeva võrra. Rakendusüksus teavitab taotlejat tähtaja pikendamisest. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotlejat või taotlust ei tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks. § 16. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustele antakse positiivne või negatiivne hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel, lähtuvalt kriteeriumi täitmisest: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse saaja suutlikkus projekt ellu viia; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse valikumetoodika, mille on rakendusüksus koostanud järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaal koondhindest on järgmine: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 40 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest kümme protsenti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti „2035” aluspõhimõtete ja sihtidega– koondhindest 10 protsenti. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse puhul hinnatakse projekti valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (4) Rakendusüksus kooskõlastab lõikes 2 sätestatud valikumetoodika enne selle avalikustamist rakendusasutusega. (5) Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alguskuupäeval. (6) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamisse eksperte. (7) Taotluseid hindavad eksperdid peavad täitma järgmised nõuded: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatule; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast hindamisest taandama. § 17. Taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise ning osalise rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud määruses sätestatud nõuetele vastavaks ja taotlus kuulub lõigete 2 või 3 kohaselt rahuldamisele. (2) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, millele on antud kõigi § 16 lõike 1 punktides 1‒4 sätestatud valikukriteeriumite alusel positiivne hinnang. (3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks toetuse taotlemisel rahuldatakse taotlus, mille puhul on täidetud järgmised nõuded: 1) taotluse koondhinne on § 16 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel vähemalt 2,50; 2) taotlust ei ole § 16 lõike 2 punktides1‒4 sätestatud valikukriteeriumite alusel hinnatud hindega alla 2,00. (4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. (5) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei kuulu lõigete 1–3 alusel rahuldamisele või kui taotluse rahastamise maht ületab taotluste rahastamise vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada.  6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse, kui muutub taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse periood. Enne otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või vajatakse lisainformatsiooni, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitud muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemusi, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi tingimustega. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 31. augustil 2029. 7. peatükk Aruannete esitamine § 20. Aruannete esitamine (1) Projekti aruanne esitatakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil 45 päeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (2) Projekti aruanne sisaldab järgmist: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele toetuse saamisel projekti tulemusel valminud digitaliseerimise teekaarti; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele toetuse saamisel nõustamisteenuse ja arendustegevuse kirjalikku aruannet; 3) teavet projekti tulemuste saavutamise kohta; 4) toetuse saaja hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) kirjeldust „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. (3) Rakendusüksus kinnitab aruande 20 tööpäeva jooksul selle esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. Kui taotleja aruannet ei täienda, rakendusüksus aruannet ei kinnita ja toetust ei maksta. (4) Toetuse saaja esitab kaks aastat pärast projekti elluviimist järelaruande. Digitaliseerimise teekaardi toetuse saaja analüüsib digitaliseerimise teekaardi mõju, andes ülevaate teekaardil esitatud investeeringutest ja nende tasuvusest ning teekaardi elluviimisel saavutatud majandustulemustest, samuti takistustest ja kitsaskohtadest. Digitaliseerimise teekaardi ettepanekute elluviimisega seotud nõustamisteenuse või arendustegevuse toetuse saaja analüüsib järelaruandes nõustamisteenuse ja arendustegevuse mõju ettevõtja majandustulemustele ning digitaliseerituse taseme tõusule. (5) Eksperdi kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg ekspertiisi tegemiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 21. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena. Tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta. (2) Toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt. (3) Toetuse maksmise eelduseks on tegevuste, mille elluviimiseks otsustati toetust anda, täielik teostamine ja nende tõendamine rakendusüksusele: 1) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud meetme eesmärgile ja digitaliseerimise teekaardi vastamine § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse vastamine § 5 lõikes 1 nimetatud meetme eesmärgile ja § 7 lõikes 3 sätestatud nõuetele. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ja omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale, kuni ta on tagasi maksnud kogu tagasi nõutud summa; 5) peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et projekti teostamine on ohustatud. (2) Rakendusüksus täidab järgmisi kohustusi: 1) teeb taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale rakendusüksuse veebilehel kättesaadavaks; 2) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist edastab korraldusasutuse veebilehel avaldamiseks toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse summa, projekti kogumahu, projekti eesmärgi ja kestuse; 3) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente välja arvatud punkti 2 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 25. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus.  03.01.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Eelnõu väljatöötamise strateegiline alus Eelnõu abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.2 „Digiriik” (edaspidi meede) sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ alategevuse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eesmärke. Määruse „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud „Digiühiskonna programmi 2022–2025“1 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme üks eesmärke on võimestada digiriigi lahendusi ja võimalusi erasektori vahendusel. Eeldus, et erasektor saaks Eesti digiriigi lahendusi kasutusele võtta ja seeläbi uut väärtust luua, on tõsta erasektori digitaliseerituse taset. Sel eesmärgil toetatakse eelnõuga järgmisi tegevusi: 1) ettevõtja digitaliseerimise tegevuskava koostamist, 2) digitaliseerimise tegevuskava elluviimise nõustamist ja 3) digitehnoloogiate rakendamisega seotud arendustööd. Nimetatud tegevuste tulemusena kasvab muu hulgas ettevõtjate võimekus kasutada digiriigi lahendusi ja seeläbi luua uut väärtust. 1.2. Eelnõu õiguslik alus Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse2 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõuga sätestatakse toetuse tingimused ja menetlusnormid ning toetuse taotleja, toetuse saaja ja tema partneri kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. 1.3. Eelnõu eelarve ja ettevalmistajad Määruse alusel kehtestatud meetme eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 5 000 000 eurot, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette nähtud. Toetuse andmine on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarveraha ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik ([email protected], 639 7651) ja tööstusvaldkonna juht Andri Haran ([email protected], 5853 7705), rakendusüksuse toetuste osakonna teenusejuht Kristiina Niilits ([email protected], 1 Digiühiskonna programm 2022–2025 2 RT I, 30.06.2023, 55 738 6009), rakendusüksuse jurist Kadri Kuus ([email protected], 627 9543). Õiguslikke ettepanekuid tegi eelnõule rakendusasutuse strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa ([email protected], 631 3609. Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 1.4. Eelnõu sisukokkuvõte Ettevõtjate lisandväärtus on otseselt seotud nende tegevuste digitaliseerituse tasemega. Perioodil 2014–2019 kasvas Euroopa Liidu riikides ettevõtjate lisandväärtus (korrelatsioon 0,98%) digitaliseerituse taseme tõusuga3. Eelnõuga luuakse digiriigi lahenduste kasutamiseks erasektoris vajalik baas ja eeldus. Toetuse andmine panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (Lisa 3). Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on toetusskeemi rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (Lisa 4). Eelnõu eesmärk on parendada ettevõtjate teadlikkust oma ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ning küberturvalisuse tasemest. Teadlikkuse parendamisega kasvab ettevõtjate võimekus suurendada digitaliseerimise abil oma toodete ja teenuste lisandväärtust, arvestades sealjuures vajadust vähendada kasvuhoonegaaside jälge. Seega kaasneb ettevõtjate kõrgema digitaliseerituse taseme tõusuga ka Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. 3 Chenic Alina Ștefania et.al. The Impact of Digitalization on Macroeconomic Indicators in the New Industrial Age. – Electronics. 2023 Mar 29; 12(7):1612. DOI:10.3390/electronics12071612 Joonis 1. Ettevõtete digitaliseerituse tase eri riikide võrdluses DESI4 järgi Allikas: Eurostat ELi ettevõtete digitaliseerimise taset mõõdetakse digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI4) alamkategooriana. 2022. a andmete alusel on Eesti ettevõtted digitaliseerituselt EL-i 27 liikmesriigi võrdluses 15. kohal, olles ELis aasta võrdluses langenud 6 kohta (vrdl aastal 2021 olid Eesti ettevõtted digitaliseerituse tasemelt ELis 9. kohal)5. Toome esile, et Eesti riigi avalikud teenused on DESI alusel Euroopa parimad ja Eesti paikneb avalike teenuste digitaliseerimise arvestuses ELis esikohal. Enamik Eestis tegutsevatest ettevõtjatest (98%) on väike- või keskmise suurusega ettevõtted (VKE). Kuna nende töötajaskond on väiksearvuline, ei ole VKE-des tihtilugu teadmist, kuidas ettevõttes digitaliseerimist ellu viia. Määrusega toetatakse järgmiseid tegevusi: a) ettevõtja digitaliseerituse hetkeolukorra väljaselgitamine ning b) hetkeolukorrast ja ettevõtja ärimudelist, tarne- ja väärtusahelast ning arenguplaanidest lähtuva digitaliseerimise kolmeaastase tegevuskava koostamine ja c) nimetatud tegevuskava elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse ja arendustegevuse sisseostmine (vt ka joonis 2). Ettevõtja digitaliseerituse hetkeolukorra kindlakstegemist koos kolmeaastase tegevuskavaga nimetatakse eelnõus ettevõtja digitaliseerimise teekaardiks. 4 digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (ingl Digital Economy and Society Index, DESI) on liitindeks, millega mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks jälgib ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus, d i g i t e h n o l o o g i a i n t e g r e e r i m i n e e t t e v õ t e t e s ning digitaalsed avalikud teenused. Alates 2023. aastast ja kooskõlas 2030. aasta digikümnendi poliitikaprogrammiga on DESI nüüd lõimitud digikümnendi aruandesse ja seda kasutatakse digieesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks. Vt https://digital- strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-economy-and-society-index-desi-2022 ja https://digital- strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia 5 https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi-estonia  ettevõtja digitaliseerituse digitaliseerimise kolmeaastase digitaliseerimise kolmeaastase hetkeolukorra tegevuskava koostamine, lähtudes tegevuskava elluviimiseks väljaselgitamine ettevõtja vajaliku nõustamisteenuse ja • digitaliseerituse hetkeolukorrast, arendustegevuse sisseostmine • ärimudelist, • tarne- ja väärtusahelast ning • arenguplaanidest ETTEVÕTJA DIGITALISEERIMISE TEEKAART tegevused peavad vastama olulise kahju ärahoidmise põhimõttele Joonis 2. Eelnõuga toetatavad tegevused, ettevõtja digitaliseerimise taseme tõstmiseks, et seeläbi saaks muu hulgas võtta kasutusele digiriigi lahendusi erasektoris Allikas: rakendusüksus 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10 peatükist ja 25 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Aruannete esitamine 8. Toetuse maksmise tingimused 9. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided 1. peatükk Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, määruses kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Eelnõu § 1 sätestatakse eelnõu reguleerimisala, tuues esile, kuidas eelnõu on seotud ÜSS2021_2027 eesmärkidega ja aitab neid täita. Eelnõu § 1 lõikega 4 nähakse ette Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud tegevusvaldkonnad, mille projektidele eelnõud ei kohaldata. Eelnõu alusel ei saa toetust taotleda ettevõtjad, kes tegutsevad järgmistes EMTAKi valdkondades: 1) ajutise tööjõu rent (EMTAK jagu N 782); 2) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK jagu K); 3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK jagu R 920); 4) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK jagu M 69); 5) kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK jagu C 102); 6) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK jagu L); 7) peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70); 8) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK jagu A); 9) reklaamindus ja turu-uuringud (EMTAK jagu M 73); 10) rentimine ja kasutusrent (EMTAK jagu N 77); 11) tubakatoodete tootmine (EMTAK jagu C 120); 12) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). Lisaks ei kohaldata määrust juhtudel, mis on sätestatud: 1) määruse (EL) 2021/10566 artiklis 9; 2) määruse (EL) 2021/10587 artiklis 7. Toetusega seotud teabe- ja andmevahetust taotleja, toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel peetakse struktuuritoetuste registri veebipõhises keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond8). E- toetuse keskkonnas toimub nii toetuse taotlemine kui ka toetuse kasutamine, sealhulgas taotlemise ja toetuse kasutamisega seotud teabe- ja andmete vahetamine. Näiteks, toetuse saaja esitab e-toetuse keskkonna kaudu kuludokumendid ja aruanded ning enne seda teeb rakendusüksus samas e-keskkonnas kättesaadavaks nii taotlus- kui ka aruandevormid ning juhised. Eelnõu § 2 sõnastab toetuse andmise seosed strteegiliste dokumentidega, milleks on riigi pikajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 9 (edaspidi „Eesti 2035“) ja eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Infoühiskond“ ja riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitatud digiühiskonna programmi meetme „Digiriik“.10 Eelnõu §-s 3 esitatakse kasutatavad riigiabiliigid, abi andmisel järgitavad õiguslikud alused ning riigiabi andmist ja kasutamist sätestavad dokumendid. Eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Toetuse andmisel lähtutakse riigiabi või vähese tähtsuse abi tingimustest, mis muu hulgas määravad abikõlblikud tegevused, abikõlblikud kulud ja toetusmäära. Lõikes 2 nähakse ette, et § 7 lõige 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on kas väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi määruse (EL) nr 651/201411 (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1407/201312 (edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut ja § 7 lõige 1 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus riigiabi grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi VTA määruse alusel. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20) 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi 8 e-toetuste keskkond 9 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 10 https://www.google.com/search?{google:acceptedSuggestion}oq=eelarvestrateegia+tulemusvaldkonna+%E2%8 0%9EInfo%C3%BChiskond%E2%80%9C+ja+riigieelarve+seaduse+%C2%A7+20+l%C3%B5ike+4+alusel+kin nitatud+digi%C3%BChiskonna+programmi+meetme+%E2%80%9EDigiriik%E2%80%9C&sourceid=chrome& ie=UTF- 8&q=eelarvestrateegia+tulemusvaldkonna+%E2%80%9EInfo%C3%BChiskond%E2%80%9C+ja+riigieelarve+ seaduse+%C2%A7+20+l%C3%B5ike+4+alusel+kinnitatud+digi%C3%BChiskonna+programmi+meetme+%E2 %80%9EDigiriik%E2%80%9C 11 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 11ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk –138) 12 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/201312, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) Lõike 3 kohaselt antakse suurettevõtjast taotlejale toetust ainult kooskõlas VTA määrusega. Üldine grupierandi määrus ei võimalda suurettevõtjate toetamist määruses kehtestatud tingimuste alusel. Lõikes 4 esitatakse riigiabi tingimused, mille alusel määrust ei kohaldata. Näiteks ei kohaldata määrust ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse vähese tähtsuse abi summad, mida arvutatakse VTA määruse artikli 3 alusel, ning abi kumuleerimisreeglid kontserni kuuluvate ettevõtjate puhul. Siia kuuluvad juhud, kui ettevõtja kas kuulub teisele ettevõtjale või ettevõtja otsuseid saab teine ettevõtja mõjutada valitseva mõju, hääleõiguse või ametisse nimetamiste kaudu. Eelnõu §-s 4 on selgitatud eelnõus kasutatavaid olulisemaid termineid. Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja kolmeaastase tegevuskavaga strateegiadokument, mis sisaldab hinnangut ettevõtja digitaliseerimise, automatiseerimise, küberturvalisuse taseme ja ülevaadet nimetatud valdkondades kitsaskohtade likvideerimiseks vajalikest investeeringutest, hinnangut investeeringute tasuvusele ning digitaliseerimise teekaardi ja selle elluviimise tulemusel tehtud muudatuste mõjule ettevõtja majandustulemustes. Lisaks selgitatakse termineid, mis on seotud ettevõtja digitaliseerimise teekaardiga hõlmatud valdkondadega, nagu digitaliseerimine, automatiseerimine ja küberturvalisus. Näiteks, küberturvalisuse tagamiseks võetakse kasutusele tehnilisi, füüsilisi ja organisatsioonilisi turvameetmed, et kaitsta võrgu- ja infosüsteeme, nende kasutajaid ja teisi isikuid küberohtude eest. Lõikes 2 nimetatakse määruse tähenduses kasutatavad digitaalsed tehnoloogiad ja nende rakendused, nagu 1) asjade internet; 2) kihtlisandustootmine; 3) küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik asjade internet; 4) küberturvalisus; 5) pilvandmetöötlus ja kõrgjõudlusega andmetöötlus; 6) simulatsioon ja digitaalsed kaksikud; 7) tehisintellekt; 8) virtuaalne ja liitreaalsus; 9) 5G. Kuna kõik eespool nimetatud tehnoloogiad on juba välja arendatud, toetatakse eelnõuga üksnes nende kasutuselevõttu ja kasutuselevõtuks vajalikku arendustööd ja nõustamist, et aidata loetletud tehnoloogiaid ettevõttes rakendada, sealhulgas liidestada ettevõtete muude süsteemidega, näiteks Eesti digiriigi lahendustega ning ettevõtteväliste partnerite ja teenusepakkujatega. Digitaalsete tehnoloogiate rakendamise ning seeläbi ettevõtjate digitaliseerumise taseme tõusuga luuakse ettevõtjatele võimalus hakata kasutama Eesti digiriigi lahendusi. Täpsemalt aitavad eelnimetatud digitehnoloogiad hakata süsteemselt koguma, analüüsima ja riigiga vahetama ettevõtete andmeid. Eelnõu § 5 sätestatakse toetuse eesmärk ja väljundnäitajad. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse eesmärk on suurendada ettevõtja teadlikkust tema ettevõtte digitaliseerituse ja automatiseerituse hetkeolukorrast ja küberturvalisuse tasemest ning luua eeldusi digiriigi lahenduste kasutuselevõtuks, kasvatades seeläbi ettevõtja võimekust suurendada digitaliseerimisega oma toodete ja teenuste lisandväärtust. Eelnõuga panustatakse rakenduskava järgmistesse väljundnäitajatesse (vt tabel 1). Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Väljundnäitaja Ühik Algtase Sihttase Andme- Mõõtmis- 2023 2024 2029 allikas sagedus Toetatavad ettevõtjad, sh mikro-, 10 200 väikesed ja keskmise ettevõtjate suurusega ettevõtjad* arv SFOS, Üks kord Toetustega 0 projekti- projekti toetatavad 10 200 aruanded jooksul ettevõtjad Uued või uuendatud digiteenused, -tooted arv 5 50 ja -protsessid * sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle Väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021−2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis 13on esitatud iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Toetuse andmisel hinnatakse Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel horisontaalse näitajaga, millest otseselt panustavad näitajad on: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. Kaudselt panustavad näitajad on järgmised: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja. Ettevõtjad, kes äriregistri andmetel tegutsevad või viivad projekti ellu väljaspool Harjumaad ja Tartut, saavad projekti hindamisel boonuskriteeriumi toel kõrgema hinde ja seepärast võivad nende teised projektis hinnatavad kriteeriumid olla nõrgemad kui Harjumaa või Tartu ettevõtetel. Teisisõnu on Harjumaa ja Tartu ettevõtete projekti rahastamise saamise lävend kõrgem kui ettevõtjatel, kes tegutsevad väljaspool neid kahte piirkonda. Lisaks on väljaspool 13 https://www.rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/euroopa-liidu-valisvahendid/rakendusperiood-2021- 2027#item-2 Harjumaad või Tartut paiknevate ettevõtjate toetuse omafinatseeringu määr 20% väiksem kui Harjumaa ja Tartu ettevõtjatel. Tabel 2. Digitaliseerimise teekaardi toetuse saajate piirkondlik jaotus perioodil 2021–2023 Maakond Projektide arv Osakaal kõikidest projektidest Harju, sh 50 33% Tallinna linn 36 24% Hiiu 2 1% Ida-Viru 7 5% Jõgeva 2 1% Järva 3 2% Lääne 2 1% Lääne-Viru 6 4% Põlva 1 1% Pärnu 10 7% Rapla 1 1% Saare 3 2% Tartu 15 10% Valga 3 2% Viljandi 6 4% Võru 4 3% KOKKU 151 100% Allikas: rakendusüksus Eelnõu §-s 6 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuse ülesandeid täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud ja projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirmäärad, omafinantseeringu määr ja nendega seotud tingimused. Eelnõu §-s 7 nähakse ette määrusega toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada eelnõu §-s 5 sätestatud eesmärgi ja tulemused. Määrusega toetatakse järgmiseid tegevusi: a) ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostamine ning b) nõustamisteenus ja arendustegevus, mille toel lahendada teekaardil esile toodud kitsaskohti ja ellu viia asjakohaseid arenguvõimalusi. Näiteks toetatakse digitehnoloogiate kasutuselevõtuga seotud eriomaseid arendustegevusi, mille abil neid ettevõtetes rakendada, sealhulgas liidestada, integreerida. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi koostab projektimeeskond, kuhu kuuluvad ettevõtja esindajad ja ettevõtjavälised nõustad. Ostes sisse digitaliseerimise teekaardi koostamise teenust, tuuakse ettevõttesse uut teadmist. Näiteks, sisseostetud teadmiste toel on võimalik kasutusele võtta digiriigi küberturbelahendused, mida ettevõtja saab kasutada oma teenuse osutamiseks või tootmisprotsessis äritegevuse ja ärisaladuste kaitseks. Lõikes 2 nähakse ette, missugustele tingimustele peab vastama ettevõtja digitaliseerimise teekaart. Kuna see on ettevõtja strateegiadokument, peab teekaart andma ülevaate ettevõtja ärimudelist, sealhulgas teenuse osutamise või tootmisprotsessist, ja tarneahelast, mille kaudu ettevõtja tarnib tootmiseks või teenuse pakkumiseks vajalikku ning mille kaudu oma tooteid ja teenuseid pakub. Teekaardis tuuakse esile teenuse osutamise ja tootmisprotsessi arendamise võimalused ja kitsaskohtade kõrvaldamise ettepanekud ning järjestatakse need alates tähtsaimast. Teenuse osutamise ja tootmisprotsessi analüüsimise osana koostatakse ülevaade digitaliseerimise, sealhulgas automatiseerimise mõju töötajate töökorraldusele. Ühelt poolt nõuab tootmise digitaliseerimine ja automatiseerimine teistsuguseid oskuseid ja teadmisi kui tavapärane tootmine, teisalt võimaldab nende kasutuselevõtt palgata erivajadusega töötajaid, kellel on ettevõtjale vajalikud valdkondlikud teadmised ja oskused, aidates sellega vähendada ettevõtjaid häirivat tööjõupuudust. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardiga antakse hinnang juurutatavate digitaliseerimise lahenduste maksumusele, tasuvusajale ning mõjule majandustulemustele. Teekaardi koostamisel analüüsitakse ettevõtte küberturvalisust ja esitatakse ettepanekud selle tõhustamiseks. Lisaks esitatakse teekaardis ettevõtte digitaliseerimise kolme aasta tegevuskava, mis on suunatud ettevõtte digitaliseerimise abil loodavate arenguvõimaluste rakendamisele või digitaliseerimise kitsaskohtade kõrvaldamisele. Lõikes 3 sätestatakse tingimused ettevõtja digitaliseerimise teekaardil esitatud arenguvõimaluste rakendamise või kitsaskohtade kõrvaldamisega seotud nõustamisteenuse või arengutegevuse sisseostmisele. Eelnõuga toetatakse üksnes sellist nõustamisteenust ja arendustegevust, mis aitab a) kõrvaldada digitaliseerimise teekaardil kirjeldatud kitsaskohti ja on nendega seotud, või b) ellu viia digitaliseerimise teekaardil esitatud arenguvõimalusi ja on seotud digitaliseerimise, automatiseerimise ja küberturvalisuse valdkonnaga. Toetuse andmisel rakendatakse lihtsustatud kulude korda, mis tähendab, et väljamakse tehakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tulemuse saavutamise alusel. Kuna seetõttu kuludokumente eraldi ei kontrollita, sätestatakse eelnõus, et nõustamisteenus ja arendustegevuse protsess ja lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Määruse §-s 8 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ja nendega seotud tingimused. Lõikes 1 nähakse ette, et kulud on abikõlblikud kindlasummalise makse alusel ja peavad vastama taotluse rahuldamise otsuse tingimustele. Seega makstakse toetus välja, kui taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimused on täidetud, kuludele eraldi kontrolli ei tehta. Lõigetes 2 ja 3 määratakse, et digitaliseerimise teekaardi koostamisel ning nõustamisteenuse ja arendustegevuse sisseostmisel on abikõlblikud nõustamisteenuse sisseostmise kulud, kui see teenus ostetakse ettevõtjavälistelt nõustajatelt. Nõustamisteenuse ja arendustegevuse puhul on lisaks abikõlblikud välistest allikatest turutingimustel ostetud teadmiste kulud. Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute kindlaks määramisel lähtutakse tulumaksuseaduse14 §-st 8, mille põhjal käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku15 § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane Abikõlbmatute kulude hulka kuuluvad ka käibemaks ja tarkvaralitsentside ostmise kulud. Eelnõu §-s 9 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise korral on projekti abikõlblikkuse perioodi kestus maksimaalselt 6 kuud. Digitaliseerimise teekaardiga seotud nõustamisteenuse või arendustegevuse sisseostmise korral on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saajal on õigus mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi saab pikendada 6 kuud ja üksnes tingimusel, et saavutatav tulemus haakub endiselt meetme eesmärkidega. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise korral peab toetuse saaja projekti tegevused ära lõpetama hiljemalt 31. augustiks 2029. Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande kinnitanud ja teinud lõpparuande alusel toetuse saajale väljamakse. Eelnõu §-s 10 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. 14 RT I, 21.11.2023, 5 15 RT I, 23.12.2022, 34 Toetuse maksimaalne summa ühe digitaliseerimise teekaardi sisseostmise projekti kohta on 10 000 eurot ja ühe digitaliseerimise teekaardiga seotud nõustamisteenuse ja arendustegevuse sisseostmise projekti kohta on 35 000 eurot. Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja arvatud juhul, kui väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtja saab toetust VTA määruse alusel. Eelnõu panustab „Eesti 2035“ horisontaalse näitaja ‒ väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest – saavutamisesse. Sellest lähtudes soositakse toetuse saamisel väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtjaid, kes saavad toetust VTA määruse alusel. Nende toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. Grupierandi määruse alusel toetust saavad väljaspool Harjumaad ja Tartut registreeritud ettevõtjad saavad toetust grupierandi määruses kehtestatud toetusmäärade alusel. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis määratakse kindlaks nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta põhitegevuse keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile esitatud majandusaasta aruandele on vähemalt 200 000 eurot. Digitaliseerimisest, mille abil muudetakse ettevõtja tööprotsesse efektiivsemaks, majandusliku kasu saamine eeldab, et ettevõttel on palju erinevaid tegevusi ja funktsioone, mis omakorda on seotud käibega. Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõuga müügitulu alampiir. Lisaks sätestatakse, et toetust ei saa taotleda need äriühingud, kelle digitaliseerimise teekaardi sisseostmist on varem toetatud. Eelnõu §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Taotlus peab sisaldama eelnõus nimetatud andmeid ja kinnitust, muu hulgas taotleja ja projekti üldandmeid, teavet taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõutele, taotleja majandusnäitajaid, hinnapakkumusi kõikide ettevõtjaväliste teenuste sisseostmiseks, kinnitust, et toetatav tegevus on kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega ega oma mõju kasvuhoonegaaside netoheite CO2 ekvivalenttonnides mõõdetava koguse suurenemisele. Taotlusele peab olema lisatud hinnapakkumised ettevõtjavälistelt äriühingust teenuseosutajatelt. Hinnapakkumiste ja nende võrdlemisega saab ettevõtja valida endale majanduslikult sobivama teenuse osutaja. Igal meeskonnaliikmetel, kes on seotud taotluses kirjeldatud projekti teenuse pakkumisega, peab olema piisav kogemus projektiga seotud valdkonnas. Selle tõestamiseks tuleb taotlusele lisada teave vähemalt kolme sarnase projekti kohta, projekti iga projekti meeskonnaliige on ellu viidud viimase nelja aasta jooksul. See nõue lähtub vajadusest, et digitaliseerimise teekaardi, mis on ettevõtte digitaliseerimise elluviimise strateegiline alus, koostaksid asjakohases valdkonnas kogenud nõustajad. Vältimaks huvide konflikti, sätestatakse eelnõuga, et sisseostetava teenuse osutaja ei tohi olla taotleja volitatud esindaja. Ühtlasi tagab see nõue ettevõtja tihedama seotuse taotluses kirjeldatud projektiga juba selle ettevalmistamise ja elluviimise ajal. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse. Eelnõu §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõikega 2 nähakse ette, et ettevõtja saab toetust üks kord digitaliseerimise teekaardi koostamiseks ja üks kord digitaliseerimise teekaardi põhjal nõustamisteenuse või arendustegevuse sisseostmiseks. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarveraha ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis nähakse ette taotluse menetlemise protsess, sealhulgas taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine ning taotluse valikukriteeriumid ja hindamise kord. Peatükis sätestatakse tingimused ja kord taotluse rahuldamiseks ja rahuldamata jätmiseks. Eelnõu §-s 14 nähakse ette taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 20 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni 10 tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. Eelnõu §-s 15 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui taotleja vastab eelnõus sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise hindamiseta. Eelnõu §-s 16 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -korra. Projektide valikul lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Digitaliseerimise teekaardi sisseostmise taotlusele antakse hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, juhul kui projektil on tuvastatud puutumus eelnõu § 4 lõikes 3 esitatud näitajaga. Lähtuvalt valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang. Digitaliseerimise teekaardi hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks saama neljas esimeses valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele ette antud valikukriteeriumitele, antakse vastavale kriteeriumile negatiivne hinnang. Näiteks, kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumis negatiivne hinnang. Digitaliseerimise teekaardis toodud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse või arendustegevuse projektide hindamiseks koostab rakendusüksus valikumetoodika. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus, lähtudes tabelis 3 esitatud valikukriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika rakendusasutusega, kes omakorda kooskõlastab selle Rahandusministeeriumi ning korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Tabel 3. Digitaliseerimise teekaardis esitatud kitsaskohtade kõrvaldamiseks ja arenguvõimaluste elluviimiseks vajaliku nõustamisteenuse või arendustegevuse projektide hindamise valikukriteeriumid Valikukriteerium Osakaal koondhindest 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava 40% erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 2. Projekti põhjendatus 20% 3. Projekti kuluefektiivsus 10% 4. Taotleja suutlikkus projekt ellu viia 30% 5. Projekti kooskõla pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 10% aluspõhimõtete ja sihtidega. „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel horisontaalsete näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 3) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 4) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 5) ligipääsetavuse näitaja. Ettevõtjad, kes on äriregistri andmetel registreeritud väljaspool Harjumaad ja Tartut või viivad projekti ellu nimetatud piirkondades, saavad valikukriteeriumi 5 alusel 10 protsenti kõrgema hinde. Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Eelnõu §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ning taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise eelduseks on, et taotleja ja taotlus vastavad kõikidele määruses sätestatud nõuetele. Nõuetele mittevastavus võib selguda ka pärast taotluse hindamist. Kui taotlust on hinnatud ning seejärel selgub, et vähemalt üks nõue ei ole täidetud, jäetakse taotlus rahuldamata sõltumata hindamise tulemusest. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi sisseostmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad eelnõus sätestatud nõuetele ja taotluses olevale projektile on antud § 16 lõike 1 punktides 1‒4 esitatud kriteeriumites positiivne hinnang. Digitaliseerimise teekaardi järgi tehtava nõustamisteenuse või arendustegevuse taotlus rahuldatakse, kui taotlus on saanud § 16 lõike 2 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja seda ei ole § 16 lõike 2 punktides 1‒4 loetletud valikukriteeriumites hinnatud hindega alla 2,00. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Eelnõu §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse juhul, kui muutub projekti abikõlblikkuse periood. See piirang lähtub sellest, et toetus makstakse välja kindlasummaliste maksetena. Kindlasummalise makse puhul on muudetav üksnes abikõlblikkuse periood, sest selline kulude arvestamise ja hüvitamise viis põhineb tulemuste saavutamise kokkuleppel ning seda ei saa projekti elluviimise kestel muuta. Võimaldades muuta projekti elluviimise aega, ei lähe vastuollu kindlasummalise makse rakendamise olemusega, sest tegevuse ja tulemuse sisu sellest ei muutu. Taotluse rahuldamise otsuse muutmist saab algatada toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast. Juhul kui taotluse rahuldamise otsuse muutmise tõttu ei ole toetuse saajal võimalik oodatavaid tulemusi saavutada või tekib oht, et projekt jääb ellu viimata, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsust saab muuta ka tagasiulatuvalt. Ka sellisel juhul hinnatakse, kas taotluse rahuldamise otsuse muutmine aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, on põhjendatud ja kooskõlas riigiabi reeglitega. Eelnõu §-s 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. 7. peatükk Aruannete esitamine Määruse 7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Eelnõu §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saajal on kohustus pärast projekti lõppu esitada rakendusüksusele aruanne. See esitatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal ja rakendusüksuse kehtestatud vormil. Digitaliseerimise teekaardi aruandega esitab toetuse saaja rakendusüksusele valminud teekaardi. Digitaliseerimise teekaardi nõustamisteenuse või arendustegevuse aruandega esitatakse kirjalik aruanne. Lisaks peavad aruanded sisaldama teavet projekti väljundite ja tulemuste kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise tulemuslikkuse kohta ning kirjeldust strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kohta. Lõikes 4 nähakse ette, et toetuse saaja esitab kaks aastat peale projekti lõppemist järelaruande. Järelaruandes analüüsib toetuse saaja digitaliseerimise teekaardi mõju, andes ülevaate teekaardil esitatud investeeringutest, investeeringute tasuvusest ja teekaardi tulemusel saavutatud majandustulemustest ning teekaardi elluviimise takistustest ja kitsaskohtadest ning annab hinnangu saavutatud digitaliseerituse tasemele. Digitaliseerimise teekaardi ettepanekute elluviimisega seotud nõustamisteenuse või arendustegevuse toetuse saaja analüüsib järelaruandes nõustamisteenuse ja arendustegevuse mõju ettevõtja majandustulemustele ning digitaliseerituse taseme tõusule. Digitaliseerimise teekaart on ettevõtja strateegiline dokument, mida viiakse ellu nõustamisteenuse ja arendustegevuse toel. Sellest tulenevalt saab ettevõtja järelaruande koostamise käigus analüüsida oma ettevõtte digitaliseerimise seisu, sealhulgas põhjuseid, miks digitaliseerimine õnnestus plaanitult või, vastupidi, miks kõiki kavandatud tegevusi ei viidud ellu, leida põhjuseid ning kasutada saadud teadmist oma järgmiste strateegiliste tegevuste plaanimisel ja elluviimisel. Ühtlasi on järelaruande eesmärk korjata teavet, et hinnata toetusmeetme laiemat ja pikemaajalist mõju. Järelaruande vormi ja küsimused valmistab ette rakendusüksus. Lisaks sätestatakse §-s 20, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi tähtaja. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena. Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud kulude hüvitamise otsuses, ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita toetuse saaja kuludokumente, vaid makse tehakse peale kokkulepitud tulemuse rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksuse poolt heakskiitmist. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, kulu hüvitamisel enam ei vaadata. Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktile c ja ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis rakendusüksus toetust välja ei maksa. 9. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Eelnõu §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Eelnõu §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist ning vajaduse korral nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud otsusest kolme tööpäeva jooksul, samuti säilitama vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsusest arvates. 8. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Eelnõu § 24 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Eelnõu § 25 sätestab vaide esitamise korra. 3. Eelnõu vastavus EL õigusele Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74). Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrustele ning on nendega kooskõlas: 1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Eelnõul on otsene mõju Eesti majandusele Lähtudes eelnevast ja joonisel 1 esitatud ELi riikide ettevõtjate digitaliseerituse ja lisandväärtuse suhtest, on eelnõul otsene mõju majandusele. Ettevõtjate kõrgem digitaliseerituse tase aitab kasvatada ettevõtjate teenitud tulu, maksta töötjatele kõrgemaid palku, osaleda rahvusvahelistes väärtus- ja tarneahelates. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega kaasneb Eesti elanike üldise heaolu kasv ja paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele. Eelnõul on otsene positiivne mõju regionaalarengule Eelnõu soosib madalama omafinantseeringu ja hindamisel kasutatava boonuskriteeriumi vahendusel väljaspool Tallinna, Harjumaad ja Tartut tegutsevaid ettevõtjad. Seega on eelnõul otsene positiivne mõju regionaalarengule. Tegemist on ühega kaheteistkümnest Vabariigi Valitsuse üldise poliitikaeesmärgi Nutikam Eesti ettevõtlusmeetmest, millega panustatakse „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023– 2027“ ülesande „Analüüs ja ettepanekud Nutikam Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“ täitmisesse. Selles ülesandes käsitatakse Tallinna regioonina Tallinna linna koos ümbritsevate omavalitsustega (Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald) ning Tartu regioonina käsitatakse üksnes Tartu linna. Ettepanekute korral, mille kohaselt analüüsitakse ja pakutakse suuremat regionaalset tasakaalu, on ettevõtjate taotluste põhiselt keskendutud rakendatavatele toetusmeetmetele mahus 147,24 miljonit eurot, millest 40% moodustab 58,89 miljonit eurot. Võrreldes ettevõtlusmeetmest Nutikam Eesti kavandatud toetuseid nende toetustega, mida jagati struktuuritoetuse meetmetest aastatel 2014–2020, jagunesid toetused Tallinna ja Tartu piirkonna ning ülejäänud Eesti vahel vastavalt 53% ja 47. Nii on eelnõu alusel kavandatava meetme puhul oodata, et ligi 47% meetme eelarve toetusrahast suunatakse väljapoole tugevamaid, st Tallinna ja Tartu, regioone. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga kavandatava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 5 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 5 000 000 eurot. Toetuseelarve ülejäänud 15 000 000 euro jagamisel eri tegevuste tarbeks lähtutakse rakenduskavas kokkulepitud eesmärkidest ja tegevustest. Juhul kui määruse ja teiste toetusmeetmete rakendamisel selgub, et ettevõtjate digitaliseerimise taseme tõstmiseks on vaja täiendavalt investeerida ettevõtjate strateegiliste dokumentide toel läbiviidavate muutuste tegemisse, siis on põhjendatud ka käesoleva määruse toetuseelarve suurendamine, kasutades selleks meetme 21.1.2.2 eelarve veel kasutamata jääki. 6. Eelnõu jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile, Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele ning TAIE juhtkomisjonile. Lisad Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel. Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs. Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail). Lisa 4 Riskihindamise tabel (eraldi fail).  Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse või kommentaari Arvestatud / mitte arvestatud esitaja  Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM-i artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju võrdsete võimaluste edenemisele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Eelnõu tulemusel kasvab ettevõtja teadlikkus ettevõtte digitaliseerimise võimalustest ja paraneb digitaalsete lahenduste, sealhulgas automatiseerimise kasutamine. Automatiseerimise abil paraneb puude, erivajadustega ning naissoost töötjate ligipääsetavus neile valdkondadele, mis nõuavad füüsilist pingutust. Töökorraldus ja töö sisu muutub füüsilisest tööst arvuti ja tehnoloogiaga läbiviidavateks tööprotsessideks. Seega muutuvad erinevad majandusvaldkonnad ja neis töötamine eri huvirühmadele kättesaadavamaks. Eelnõu käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada eri ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Eesti majandus on Sooline võrdõiguslikkus uuendusmeelne ja Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse teaduspõhine hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju soolise võrdõiguslikkuse edenemisele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Valdkonna suurim väljakutse on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad valdkondades, mis on pigem vähem tehnoloogiapõhised. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi raha ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Eelnõuga rahastatav digitaliseerimise teekaart ja sellega seotud nõustamisteenus ja arendustegevus ei ole mõeldud selleks, et otsida lahendusi loetletud väljakutsetele. Ligipääsetavus Eelnõu tasemel otsene seos puudub. Kaudset mõju hinnatakse projekti hindamise käigus. Taotluses näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju ligipääsetavuse edendamisele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Eelnõul on kaudne seos ligipääsetavuse valdkonnaga. Digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu muudetakse muu hulgas ettevõtja füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded, paberil antavad töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega. Ettevõtte digitaliseerimise käigus ning asjakohaste arvutiprogrammide ja tehnoloogiate olemasolul saab ettevõtja juurutada ka selliseid lahendusi, mis on kättesaadavad puuetega inimestele. Kuna eelnõuga ei looda ligipääsetavusega seotud lahendusi, puudub eelnõul otsene seos ligipääsetavuse valdkonna edendamisega. Regionaalne tasakaalustus Otsene mõju – toetuse tegevuste elluviimisel eelistatakse hindamisel väljapool Harjumaa ja Tartu ettevõtjate projekte. Lisaks on väljapool Harjumaad ja Tartut elluviidavate projektide toetussumma suurem ja omafinantseeringu määr väiksem. Otsest mõju hinnatakse ka hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel edendatakse projektiga regionaalset tasakaalustust. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Piirkondlike projektide rahastamise eeldus on piirkondades tehtav teavitus- ja nõustamistöö, mida teevad nii rakendusasutus, rakendusüksus kui ka organisatsioonid, kes edendavad piirkondlikku ettevõtlust. Seega on oluline maakondlike arenduskeskuste ja muude maakondlike ettevõtlusorganisatsioonide roll, et just nende piirkonna ettevõtjad saaksid toetust. Eeldus: rakendusüksuse ja maakondlike arendusorganisatsioonide tööjaotuse kokkuleppimine, mis viiakse läbi eelnõu rakendamisele eelnevalt. Tööjaotuse kokkuleppimisel räägitakse muu hulgas läbi, milliseid koolitus- ja infovahetamise tegevusi on vaja maakondlikel arendusorganisatsioonidel, et nende piirkonna ettevõtjad oleksid teadlikud digitaliseerimise teekaardi toetusest ja saaksid seda taotleda. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest. Keskkond / kliima Otsene mõju. Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Otsest mõju hinnatakse projektide hindamise käigus. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel mõjutab projekt keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisest. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga – projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Digitaliseerimise teekaardi lahutamatu osa on ettevõtja digitaliseerimisega ja digitaliseerimise kasvuhoonegaaside jälje vähendada. Ettevõtjad, kelle digitaliseerimise teekaart või sellega seotud nõustamisteenus või arendustegevus on seotud kasvuhoonegaaside jälje vähendamisega, saavad hindamisel boonuskriteeriumi toel kõrgema hinde või hinnangu. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.