Ettevõtete ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027

MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas Tallinn nr 1-1/23/61 Ettevõtete ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine“ sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. (2) Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist riigi eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja - kasutuse programmi meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. § 2. Terminid (1) Käesoleva määruse tähenduses: 1) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 2) omafinantseering on toetuse saaja kantav osa abikõlblikest kuludest, mida toetusest ei hüvitata; 3) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 4) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada. Tootmises mõeldakse ressursside all kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid; 5) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes. Ressursiaudit jaguneb ülevaatlikuks ja detailseks auditiks; 6) ülevaatlik audit on ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ja soovitused edasiseks tegevuseks vastavalt rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodilisele juhendile „Nõuded ressursiauditile“; 7) detailne audit on detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästliku projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan vastavalt rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodilisele juhendile „Nõuded ressursiauditile“; 8) auditi metoodika on rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud metoodiline juhend „Nõuded ressursiauditile“. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ja luua eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks ressursiauditite tegemise kaudu. (2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja saavutamisse, milleks on ringmajanduses toetatavad ettevõtjad. (3) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse. (4) Lõikes 3 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ressursitootlikkus“ ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse. (2) Meetme raames toetatakse ressursiauditi tegemist ettevõtetes. (3) Meetme raames antakse toetust rakendusüksuse kodulehel avalikustatud ja rakendusasutusega kooskõlastatud auditi juhise „Nõuded ressursiauditile“ alusel: 1) ülevaatliku auditi tegemiseks; 2) detailse auditi tegemiseks. (4) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke. § 6. Vähese tähtsusega abi (1) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest: 1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning konkurentsiseaduse § 33 nõudeid; 2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot; 3) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 4) vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt; 5) toetust ei anta komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 6) vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja andmeid nimetatud abi andmise kohta kümme aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev. (2) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, muudetud komisjoni määrusega (EL) 2019/316 (ELT L 51I, 22.2.2019, lk 1–6)), artikli 3 tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest: 1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 20 nõudeid; 2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot; 3) vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja andmeid nimetatud abi andmise kohta kümme aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev; 4) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (3) Kui käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 717/2014, 27. juuni 2014 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-54 ), tähenduses, tuleb juhinduda järgmistest nõuetest: 1) toetuse andmisel järgitakse nimetatud määruse ning kalandusturu korraldamise seaduse 8. peatüki nõudeid; 2) toetuse suurus ei tohi koos jooksva majandusaasta ja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abiga ületada 30 000 eurot; 3) vähese tähtsusega abi andmisel säilitab toetuse andja andmeid nimetatud abi andmise kohta kümme aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse taotluse rahuldamise otsuse kuupäev; 4) toetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15 ning käesolevas määruses sätestatud tingimuste ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. (3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud: 1) personalikulud; 2) kulud vara soetamiseks; 3) kulud projektile, mille puhul §-s 5 lõikes 3 nimetatud tegevused on ellu viidud enne taotluse esitamist. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2029. (2) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 nimetatud toetatava tegevuse projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 18 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetus makstakse välja vaid standardiseeritud ühikuhinna alusel. (2) Toetuse suurus on järgmine: 1) ülevaatliku auditi tegemiseks 4265,70 eurot; 2) väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks 7045,60 eurot; 3) keskmise suurusega ettevõtte ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks 8675,20 eurot; 4) väikeettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 2779,90 eurot; 5) keskmise suurusega ja suurettevõtte detailse auditi tegemiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi tegemist, 4409,49 eurot. (3) Ettevõtja suurus lõikes 2 nimetatud toetuse suuruse kohaldamiseks määratakse Euroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78), lisa I artikli 2 kohaselt, arvestamata sidusettevõtjaga ja partnerettevõtjaga. (4) Toetuse osakaal on 47,93% standardiseeritud ühikuhinnast. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33). (2) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusaladele. § 11. Taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuete täitmisele: 1) esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid; 2) tagama, et ülevaatlik ja detailne audit ning nende aruanne vastavad ressursikasutuse analüüsi koostamise juhendmaterjalile vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 3 toodule. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmisele nõudele: 1) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa §-s 9 sätestatud toetuse määra. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus; 3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 4) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust vastavalt § 9 lõikele 3; 5) kinnitus, et taotlus ei sisalda §-s 5 nimetatud ellu viidud töid; 6) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta vähese tähtsusega abi nõuetele; 7) kinnitus, et projekt vastab § 10 lõike 1 kohasele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele ega ole § 10 lõikes 3 nimetatud välistustega vastuolus; 8) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 9) kinnitus, et määruse raames toetatavad tegevused arvestavad kõiki asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest, lõpetamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab rakendusüksus viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlemine toimub toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotluse esitab rakendusüksusele taotleja või volitatud isik e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva. (3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 12 sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. (3) Rakendusüksus teeb taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisateabe küsimine; 4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine; 5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (4) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse ühe päringu kohta puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust; 4) taotleja ei ole lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhul pikendada. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. § 17. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele. (2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest: 1) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekt ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ kliima ja keskkonna ning regionaalse arengu valdkonnas. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sealhulgas „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ kliima ja keskkonnavaldkonnas. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. (5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui saadud taotleja info alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on käesoleva määrusega kooskõlas. (6) Lõike 2 punktis 4 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele. (7) Lõike 2 punktis 5 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. (8) Rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele. (9) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab käesolevale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. Taotluse osalise rahuldamise korral lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega, kui see vastab ühendmääruse § 8 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava; 3) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta; 4) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 5) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. (3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada vastavalt lõikes 1 nimetatud otsuses toodule. 7. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagama projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ning projektis märgitud tulemuse saavutamise; 3) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente õigusaktides sätestatu kohaselt; 4) tagama Vabariigi Valitsuse määruse 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse; 5) tagama, et ressursiauditites kajastatavad tegevused vastaksid asjakohastele keskkonnaalastele õigusaktidele.  8. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande üks kord e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruande esitamise tähtaega. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et projekt panustas toetatud tegevustega strateegia „Eesti 2035“ näitajatesse, mis on nimetatud käesoleva määruse § 3 lõikes 4. (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande käesoleva määruse § 25 lõike 6 kohaselt. (5) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 25. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse § 5 lõikes 3 nimetatud tegevusteks ühendmääruse § 28 lõike 1 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) nõuetekohane audit; 2) auditil peab olema auditi koostaja nimi, allkiri ning kinnitamise kuupäev; 3) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses. (5) Makse menetlemine toimub ühendmääruse §-s 25 sätestatud korras. (6) KIK võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (7) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. § 26. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. § 28. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler  Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunikud Marika Lillemets (e-post [email protected], tel 626 2867), Toomas Luhse (e-post [email protected], tel 605 4315) ja finantsosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre. Juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 10. peatükist, mis on liigendatud 28 paragrahviks. Peatükid on järgmised: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse saaja õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine 9. Toetuse maksmise tingimused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ pikaajalisse strateegilisse sihti „Eestis on tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“, viies Eestis ellu ÜRO üleilmseid säästva arengu eesmärke „12.2. Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine“ ning „12.4. Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimese tervisele ja keskkonnale“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärke, mida hinnatakse näitajate „ressursitootlikkus“ ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“ kaudu. Toetatava tegevusega panustatakse tööjõu tootlikkuse kasvu selliselt, et näitaja regionaalsed erisused ei suurene ning soovitavalt vähenevad. Toetatav tegevus aitab saavutada Euroopa Ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega, ja samal ajal tugineda alates 2015. aastast rakendatud ringmajandusmeetmetele. Ressursitõhususe edukas rakendamine eeldab süsteemset lähenemist, st investeeringute tegemiseks peab eelnevalt olema tehtud analüüs, mis aitab välja tuua probleeme ja kitsaskohti ning leida neile sobivad lahendused. Kui auditid/analüüsid on tehtud, on võimalik ettevõtetel neis pakutavaid ressursisäästulahendusi rakendama asuda. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab määrus saavutada. Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, millise programmi raames toetust eraldatakse ning millist tegevust meede aitab saavutada. Lõige 3 täpsustab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatatakse valikukriteeriumeid ja metoodikaid, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Paragrahvi 2 lõike 1 punktides 1 kuni 8 on defineeritud määruses kasutatud terminid. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus. Lõige 1 defineerib toetuse andmise eesmärgi, määramata täpselt toetatavat tegevust. Toetuse andmise eesmärk tuleneb eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukusest, mis on jätkuvalt suur (üks suuremaid ELis). Selle parandamiseks on vaja hinnata süstemaatiliselt ressursikasutust ning analüüsi tulemusena koostada ettepanekud ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Oluline on, et planeeritud tegevuste tulemusena on võimalik ettevõtetel edaspidi investeerinute tulemusena suurendada oma ettevõtte ressursi- ja energiatõhusust. Kõnealuse määruse tegevus peab soodustama ressursikasutuse analüüsi tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale, mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents ammenduvate ja mõnikord nappide ressursside järele. Lisaks kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressurssi- ja energiamahukusest ning erinevate sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sealhulgas materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Vaja on laiendada jäätmete ringlussevõtu osakaalu tootmises, mitte loodusressursside kasutamise mahtu. Käsitletavateks ressurssideks võivad olla näiteks materjalid (primaarne või sekundaarne), elektri- või soojusenergia, kütused, vesi (sh heitvesi), jäätmed või tootmisjäägid. Lõikes 2 kirjeldatakse meetme nimekirja väljundnäitajasse panustamist. Näitajate sisu ja aruandluse tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. 2  Perioodi 2021–2027 Algtase 2024 2029 Selgitav teave meetme nimekirja ja vahesiht sihttase väljundnäitaja aasta -tase nimetus ja mõõtühik Ringmajanduses Ei 15 75 Rahalist toetust saanud toetatavad ettevõtjad kohaldu unikaalsete ettevõtete arv. Näitajasse loetakse vaid ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses (s.o füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu). Saavutustaset raporteeritakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandega. Sh peetakse eraldi arvestust väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurte ettevõtjate arvu üle. Kuna soovime näitajate arvestamisel unikaalseid ettevõtteid, siis siin võib tekkida vajadus kasutada andmete korjeks Sündmuste Infosüsteemi ehk SISi. Unikaalsete andmete analüüsiks on sellisel juhul vaja kõik näitajasse panustavad ettevõtted ka SISis registreerida. Lõigetes 3 ja 4 kirjeldatakse „Eesti 2035“ sihti, millesse määruses kirjeldatud toetatav tegevus panustab. Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse. Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Eespool nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel mõõdikuga „ressursitootlikkus“. Toetuse andmise eesmärk on parandada ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ning luua eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Auditi koostamisega luuakse eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Võrdsed võimalused teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Kõigil huvitatud ettevõtetel on võimalus taotleda toetust ressursiauditi tegemiseks. Need ettevõtted, kes selle määruse alusel toetust taotleda ei saa, saavad seda samadel tingimustel teha KIKi keskkonnakorralduse programmi kaudu. Meede panustab ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamisse ning mitmekesise tööstusbaasi säilimisse ja edasiarenemisse. Ressursitõhusad ettevõtted suudavad paremini konkureerida ka teiste ELi liikmesriikide ettevõtetega. Soolisse võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. 3 Ligipääsetavuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Meetme rakendamisel peetakse silmas tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärke, mille saavutamist hinnatakse tööviljakuse regionaalsete erisuste kahanemise järgi. Ressursitõhususe kasvul on suur potentsiaal suurendada tööviljakust. Kuna maakondlikud tööviljakuse näitajad ettevõtlusvaldkondade kaupa ei ole kättesaadavad, lähtutakse regionaalsete eesmärkide saavutamise kavandamisel töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvust maakondades. Näitajasse panustamine projektiga toimub siis, kui tööviljakus projekti piirkonnas kasvab. Projektiga ei panustata sellesse näitajasse, kui projekti viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. Arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusplaani ülesandega suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Eelneva perioodi sarnase toetusmeetme andmestikust (Allikas: Struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem, aruanne kajastab andmeid 23.08.23 seisuga) nähtub, et ressursiauditi toetused jagunesid maakondadesse valdavalt korrelatsioonis töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida-Virumaal) ning Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjate toetatud projektide arv ja toetusmaht jäid 40% piiresse kõigist toetatud projektidest ja kogu toetusmahust, seega ei ole täiendavate regionaalsete sekkumiste rakendamine otseselt vajalik. Küll aga jälgitakse tegevuse elluviimise jooksul toetuse maakondlikku jaotust ning vajaduse korral kavandatakse muudatused toetuse andmise tingimustes. Ida-Virumaal saadi toetust proportsionaalselt vähem võrreldes mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete arvuga piirkonnas. Osalt võib see olla tingitud asjaolust, et seda määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud tegevustele, millega tegelevaid ettevõtteid on Ida-Virumaal enam. Küll aga rakendatakse Ida-Virumaa ettevõtetele kõrgemat regionaalabi määra. Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Paragrahvi 5 lõigetes 1–3 sätestatakse tegevused, mida määruse raames toetatakse. Ettevõttele antakse sõltuvalt tema ressursikasutuse teadlikkusest toetust kahele ressursiauditile: ülevaatliku ja detailse auditi tegemiseks. Ülevaatlik audit on suunatud ettevõtetele, millel puuduvad eelnevad analüüsid ja/või piisav kindlus ressursisäästuprojektide tulususes. Auditi eesmärk on saada ülevaade ettevõtte üldisest ressursikasutusest, kaardistada peamised tootmisprotsessid või tootmisprotsessi osad ning hinnata ressursisäästu võimalusi eri valdkondades, mida detailses auditis täpsemalt hinnatakse. Detailne audit keskendub eelnevate analüüside põhjal valitud konkreetsele valdkonnale või valdkondadele eesmärgiga kirjeldada erinevaid ressursisäästu võimalusi koos maksumuse, tasuvusaja ja kaasnevate riskidega. Selle tulemusel kirjeldatakse ressursisäästuprojekt või mitu projekti koos hinnangulise säästupotentsiaali ja tasuvushinnanguga ning võimaliku tegevuskava ja seireplaaniga. Lõike 4 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte, mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 4 Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta kliimamuutuste leevendamist, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ressursiauditid, mille koostamisel ei teki olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ressursiaudit pakub ettevõttele võimalused ressursisäästuks ja energiatõhususe suurendamiseks. Ressursiauditis pakutud lahenduste rakendamisega väheneb tõenäoliselt ka ettevõtte kasvuhoonegaaside heide; 2) kliimamuutustega kohanemine: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Toetuse kasutamise käigus koostatakse ressursiauditid, mille raames esitatakse võimalikud ressursisäästulahendused, mida on otstarbekas ettevõtetes rakendada. Pakutud lahenduste rakendamine aitab kaasa kliimamuutustega kohanemisele; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ressursiauditid. Nende koostamine pole otseselt seotud vee- ja mereressursside kasutamise ega kaitsega. Ressursiauditites antakse ülevaade ja pakutakse võimalused tegevuse mõju vähendamiseks vee- ja mereressurssidele; 4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ressursiauditid. Ressursiauditites antakse ülevaade ja pakutakse võimalused sisendressursside vähendamiseks või jäätmetekke vähendamiseks ressursikasutuse paranemise kaudu ning teisese toorme (sh jäätmete) kasutuselevõtuks; 5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ressursiauditid. Nende koostamine pole otseselt seotud saastuse vältimisega ega tõrjega. Ressursiauditites pakutud lahenduste rakendamisega väheneb võimalus õhu-, vee- või pinnasesaaste tekkimiseks, kuna ressursse kasutatakse tõhusamalt ja välditakse jäätmeteket; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, sest toetuse kasutamise käigus valmivad ressursiauditid, mille koostamisel pole otsest mõju elurikkusele ega ökosüsteemidele. Ressursiauditites antakse ülevaade ja pakutakse võimalused, kuidas ettevõtte tegevuse mõju elurikkusele ning ökosüsteemidele oleks vähim. Auditis väljatoodud tegevus ei tohi oluliselt kahjustada ühtegi keskkonnaeesmärki. Kui auditis tuuakse välja soovitusi, siis peab arvestama, et need vastaksid „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Nt kui soovitatakse ressursse uuesti kasutada, siis peab jälgima, et selle tagajärjel ei tekiks ladestatavaid jäätmeid jms. Selle määruse väljatöötamisel tehtud „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tulemusel võib järeldada, et määrusega toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Paragrahvi 6 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse toetuse vähese tähtsusega abina andmise nõuded. Riigiabi analüüs on seletuskirja lisas. Paragrahvis 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 viidatakse Ühendmääruse §-le 15 ning eelnõukohase määruse tingimustele, millele peavad abikõlblikud kulud vastama. Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, jäävad §-s 9 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Kõik väljamaksed on standardiseeritud ühikuhindade alusel ning hilisemaid tegelikke kulusid ei võeta arvesse. Lõike 3 punktides 1 kuni 3 määratakse, millisteks tegevusteks toetust ei anta. Muuhulgas ei anta toetust tegevusteks, millega alustati enne taotluse esitamist. See nõue tagab, et toetatakse 5 projekte, mida ilma toetuseta poleks tehtud, ning et toetuse saajal polnud võimalust tegevusi toetuseta ellu viia. Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ja lõige 2 projekti kestuse. Lõige 3 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi. Paragrahv 9 seab määruse raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu. Lõikes 1 märgitakse, et toetus makstakse välja vaid standardiseeritud ühikuhinna alusel. Lõike 2 punktides 1 kuni 5 määratakse igale toetatavale tegevusele kindel ühikuhind. Vastav analüüs on lisatud seletuskirjale. Lõikes 3 määratakse ettevõtte suurus seoses abi andmisega. Ettevõtte suuruse hindamisel on kasutatud Euroopa Liidu riigiabi regulatsioonist võetud definitsiooni, erandiks on see, et määratlemisel ei võeta arvesse sidus- ja partnerettevõtjaid. Kuna tegemist ei ole riigiabiga Euroopa Liidu õiguse mõistes, oleks sidus- ja partnerettevõtjate arvestamine õigusakti väljatöötaja hinnangul siinkohal põhjendamatult range tingimus. Keskmise ja suure ettevõtte ressursiauditid on kallimad kui väikese ettevõtte ressursiauditid, kuid toetus summad on üsna sarnased. Juhul kui ettevõtte suuruse määramisel ei arvestata sidus- ja partnerettevõtetega, siis see paneb ettevõtja soodsamasse olukorda. Kuna sellise erandi tegemine on võimalik, siis tulenevalt uute nõuete lisandumisest ressursiauditile on määruse väljatöötajad leidnud, et asjakohane on ära kasutada võimalust ettevõtteid toetada võimalikult soodsatel tingimustel. Lõikes 4 kehtestatakse toetuse osakaal standardiseeritud ühikuhinnast. Selles sekkumises antakse toetust kahe määruse kaudu. Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Rakenduskavaga ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu- Meede kooskõlas olevad eelarve finantseering finantseering maksumus sekkumised Ringmajanduse Ringmajanduspõhiste 111 028 963,0 2 122 758 118 500 000 231 651 721 korraldamine tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti 6  kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.12, rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetusest on planeeritud kasutada reaalselt 34 500 000 eurot, kogumaksumus 103 500 000 eurot. Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93. Oleme rakenduskavas planeerinud selle sekkumise kogukuluks 103 500 000 eurot. Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus suureneb, sellest lähtuvalt oleme planeerinud kasutada selles sekkumises Euroopa Liidu toetust 34 500 000 eurot. Peale selle sekkumise toetuse kasutamist saame muuta kogu ringmajanduse korraldamise Euroopa Liidu toetusi. ELi toetuse Oma- Kogumaksum eelarve eurodes finantseering us eurodes eurodes Sekkumine: tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine 49 606 788 53 893 212 103 500 000 a) TAT määrus – audit 479 293 520 707 1 000 000 b) TAT määrus – investeering 49 127 495 53 372 505 102 500 000 Rakenduskavaga ELi ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal Kogumaksumus Ringmajanduspõhiste 111 028 963 2 122 758 118 500 000 231 651 721 tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise 47,93 7 infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706 a) TAT käskkiri – teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 b) TAT käskkiri – pärandmõjud (toormeallikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine: 49 606 788 47,93 0 53 893 212 103 500 000 a) TAT määrus – audit (ressursi- ja kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000 b) TAT määrus – investeering 49 127 495 47,93 0 53 372 505 102 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 685 805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115 Ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine 21 991 074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353 8 a) TAT käskkiri (riigi poolt ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353 b) TAT avatud taotlemine 16 991 074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000 ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele Paragrahvi 10 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Samas on seal ka välistused, millistel juhtudel toetust pole võimalik saada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevustele lisaks pole toetust võimalik taotleda ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, alajagu 091); 2) tubakatoodete tootmine (jagu C, alajagu 12); 3) põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine (jagu B, alajagu 061). Kuigi töötlevat tööstust ja mäetööstust toetatakse, tuleb silmas pidada, et kehtivad välistused näiteks fossiilsete kütustega seotud tegevustele ja mõningate jäätmekäitlustoimingutega seotud tegevustele, mis tulenevad ERFi määrusest. Ressursiauditite koostamisel tuleb arvestada, et määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ alusel ei toetata investeeringuid taristule, mis ei vasta kliimakindluse nõudele. Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutust reguleeriva ühissätete määruse1 järgi on kohustuslik tagada kliimakindlus taristuinvesteeringutel, mille kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“2. Selles nimetatud analüüside tegemist ei ole arvestatud toetuse standardiseeritud ühikuhinna sisse. Paragrahvi 11 punktides 1–2 kehtestatakse toetuse taotleja kohustused. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ELT L 317, 9.12.2019, lk 1–16: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060. 2 Komisjoni teatis 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN. 9 Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid. Lõike 2 punktides 1 kuni 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Kirjas peab olema ka eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus, mida toetuse abil tehakse. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitus, mis näitaks, et kõik esitatud andmed on õiged. Juurde tuleb panna ka kõik vajalikud lisadokumendid. Taotleja esitab kinnituse, et projekti tegevuste elluviimisel arvestab kõikide asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktidega. See hõlmab muuhulgas ka seda, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Struktuurivahendite kasutamiseks tuleb tutvuda ja kohaldumisel arvestada korraldusasutuse veebilehel3 toodud keskkonnanõuetega. Rakendusüksus lisab e-toetuste keskkonda sellised kinnitused, mis kohalduvad kõikidele taotlejatele ühtemoodi, näiteks § 12 lõike 2 punkt 9. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise protsessi. Paragrahv 13 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes annab selle info edasi rakendusüksusele. Lõikes 2 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest, lõpetamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab rakendusüksus viivitamata taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. Paragrahv 14 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotlemise viisi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusi võetakse vastu toetuste eelarve ammendumiseni. Lõikes 2 nõutakse, et taotleja esitab digitaalselt allkirjastatud taotluse rakendusüksuse e- toetuste keskkonnas. Seejuures ei võeta taotlusi vastu enne taotlusvooru alguskuupäeva. Lõikes 3 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi. Paragrahv 15 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist ja toiminguid taotlusega. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja tingimustel, mis on seatud §-s 12. See tagab, et taotlused oleksid võrreldavad, ühesugused ja neid saaks kiiremini menetleda. Lõikes 2 määratakse, et taotluse vastuvõtmisele kohaldub ühendmääruse § 5. Lõike 3 punktides 1 kuni 6 loetletakse rakendusüksuse tehtavad toimingud. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras. Lõikes 5 täpsustatakse tegevusi, mida tehakse taotluse läbivaatamisel. Lõikes 6 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud. Puuduste kõrvaldamiseks on taotlejale antud mõistlik aeg, milleks on kuni kümme tööpäeva. Lõikes 7 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks. Lõikes 8 loetletakse, millistel juhtudel ei tunnistata taotlus nõuetele vastavaks. 3 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse- saajale/keskkonnanouded 10 Lõikes 9 sätestatakse, millal teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 10 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg ning tingimus, mil võib seda pikendada. Paragrahvi 16 lõigetes 1–3 kirjeldatakse hindamiskomisjoni moodustamisega seotud tegevusi. Paragrahvi 17 lõigetes 1–7 sätestatakse projektide hindamise ja valiku kriteeriumid ning -metoodika. Hindamiskomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud valikukriteeriumitele. Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on esitatud järgmisena. 1. Projekti kooskõla „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse § 3 lg-s 2 toodud näitaja kaudu). Eelnimetatud valikukriteeriumi loeb rakendusüksus täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ kliima- ja keskkonnavaldkonnas. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab kinnitada projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgiga ning toetusmeetme eesmärkide saavutamist (kooskõla kinnitatakse § 3 lg-s 2 toodud näitaja kaudu). 2. Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub rakendusüksus määruse § 12 lõikes 2 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Kui taotleja on esitanud rakendusüksusele nõutud info ja arvestanud määruses toodut, loeb rakendusüksus projekti kuluefektiivseks, kui saadud taotleja info alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav tegevus on määrusega kooskõlas. 4. Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele (nt nõuded taotlejale, taotlusele, taotleja kohustustele jms). 11 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse § 3 lõikes 4 toodule, samuti panustab „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihi „Eestis on tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“ eesmärki. Meetme rakendamisel peetakse silmas tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärke, mille saavutamist hinnatakse tööviljakuse regionaalsete erisuste kahanemise järgi. Näitajasse panustamine projektiga toimub siis, kui tööviljakus projekti piirkonnas tõuseb. Projektiga ei panustata sellesse näitajasse, kui projekti viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. Lõikes 8 sätestatakse, et rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele. Lõikes 9 sätestatakse, et toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab samale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. Taotluse osalise rahuldamise korral lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1. Paragrahv 18 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise otsus. Lõike 2 punktides 1 kuni 5 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja tingimusi. Lõikes 3 tuuakse välja, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale viivitamata kätte pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. Paragrahv 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi või seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1. Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõike 4 punktides 1 kuni 5 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 20 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimustega. Lõikes 1 tuuakse välja, millal on taotluse osaline rahuldamine lubatud. See toimub vaid juhul, kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse välja asjata. Lõikes 2 tuuakse välja, mis asjaoludel võib taotlust osaliselt rahuldada. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi. Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 5 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud tingimused. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja millal tunnistatakse see kehtetuks. 12 Paragrahv 21 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõike 2 punktides 1 kuni 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi. Paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamise protsessi. Paragrahv 24 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Lõigetes 1 kuni 5 sätestatakse, mida peab toetusesaaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama. Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused. Lõigetes 1 kuni 7 tuuakse välja toetuse maksmisega seotud üksikasjad. Paragrahv 26 sätestab, millal võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise menetlemise. Seda tehakse ühendmääruse §-s 33 sätestatu põhjal. Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 27 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahvi 28 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohtule kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt ja see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi võib esitada ka vaide, mis on tehtud auditiaruande alusel. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). 5. Määruse mõju Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi 2021–2027 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Selle parandamiseks on vaja hinnata süstemaatiliselt ressursikasutust ning analüüsi tulemusena koostada ettepanekud ressursside tõhusamaks 13 kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursikasutuse analüüsi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel, Euroopa Komisjon peab eeltingimuse täitmise kinnitama). 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus ja - Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. Eelnõu kooskõlastamisel esitatud kommentaarid ja Kliimaministeeriumi vastused neile: Kommentaari Kommentaar Kliimaministeeriumi vastus esitaja Taasterahastu Palun saatke ka metoodiline juhend Oleme kavandamas seda nii, et Kommunikatsio "Nõuded ressursiaudile". Suur tänu vastav juhend, mida me vaatame on info eest. Kuid te saatsite praegu veel üle, läheb üles KIKi paketi arvamuse avaldamiseks kodulehele koos taotlusvooru töörühmale ning viimasel arutelul infoga. tegi töörühm mitmeid ettepanekuid Nii on ka määruse eelnõus kirjas. just metoodika osas. Seetõttu on Juhendmaterjal, kus kirjas ka väga oluline, et ka metoodika oleks metoodika, ei ole hetkel avalik ning arutelul. kooskõlastusele läinud, kuna juhendi viimase versiooniga saame tegeleda alles pärast määruse kooskõlastusringilt tulekut ehk siis, kui määruse sisu on kindel. Samas oleme juhendi kavandi korra ka töörühmale saatnud, st 30. mail töörühmale saadetud materjalide hulgas. Võrreldes eelmise korraga ei ole muudatusi hetkel juhendmaterjali veel tehtud. Enne juhendi kinnitamist saadame selle töörühmale veel arvamuse avaldamiseks. Regionaal- ja Meede on märgitud regionaalarengu Meetme rakendamisel peetakse Põllumajandus puutumusega meetmeks ning silmas tasakaalustatud ministeerium eelnõusse on ka märgitud, et regionaalse arengu eesmärke, eesmärkide suunas liigutakse mille saavutamist hinnatakse tööviljakuse regionaalsete 14 regionaalarengut toetaval moel. erisuste kahanemise järgi. Samas ei ole eelnõus kavandatud Ressursitõhususe kasvul on suur mingeid sekkumisi tasakaalustatud potentsiaal suurendada regionaalarengu suurendamiseks, tööviljakust. Kuna maakondlikud olgugi, et meetme kohta käib ka tööviljakuse näitajad VVTP ülesanne „kehtestada ettevõtlusvaldkondade kaupa ei ole kättesaadavad, lähtutakse suuremat regionaalset tasakaalu regionaalsete eesmärkide loovad tingimused toetuste saavutamise kavandamisel taotlemiseks ja kasutamiseks töötleva ja mäetööstuse eesmärgiga suunata Nutikam Eesti ja ettevõtete arvust maakondades. Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete Näitajasse panustamine puhul vähemalt 40% toetustest projektiga toimub siis, kui väljapoole Tallinna ja Tartu tööviljakus projekti piirkonnas regioone“. kasvab. Projektiga ei panustata sellesse näitajasse, kui projekti viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. Arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusplaani ülesandega suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Eelneva perioodi sarnase toetusmeetme andmestikust (allikas: Struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem, aruanne kajastab andmeid 23.08.23 seisuga) nähtub, et ressursiauditi toetused jagunesid maakondadesse valdavalt korrelatsioonis töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida- Virumaal) ning Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjate toetatud projektide arv ja toetusmaht jäid 40% piiresse kõigist toetatud projektidest ja kogu toetusmahust, ei ole täiendavate regionaalsete sekkumiste rakendamine otseselt vajalik. Küll aga jälgitakse tegevuse elluviimise jooksul toetuse maakondlikku jaotust ning vajaduse korral kavandatakse toetuse andmise tingimuste muudatused. Ida-Virumaal saadi toetust proportsionaalselt vähem 15  võrreldes mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete arvuga piirkonnas. Osalt võib see olla tingitud asjaolust, et seda määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud tegevustele, millega tegelevaid ettevõtteid on Ida- Virumaal enam. Küll aga rakendatakse Ida-Virumaa ettevõtetele kõrgemat regionaalabi määra. Seletuskirjas viidatakse hoopiski, et Meetme rakendamisel peetakse ongi ettearvatav, et meetme suurem silmas tasakaalustatud mõju avaldub piirkondades, kuhu regionaalse arengu eesmärke, tööstus on koondunud. Teisalt mille saavutamist hinnatakse kirjutate samas lõigus, et „kuna tööviljakuse regionaalsete meetme tegevuse käigus suureneb erisuste kahanemise järgi. ressursiauditeid tegevate ettevõtete Ressursitõhususe kasvul on suur arv, on eeldatavalt kaudne positiivne potentsiaal suurendada mõju regionaalarengule tänu tööviljakust. Kuna maakondlikud jätkusuutlikumatele ettevõtetele, kes tööviljakuse näitajad kohalikku elu aitavad ülal hoida“. ettevõtlusvaldkondade kaupa ei Need väited on omavahel vastuolus. ole kättesaadavad, lähtutakse Lisaks ei ole toodud väited faktidega regionaalsete eesmärkide põhistatud. saavutamise kavandamisel Kuidas jaotuvad toetusele töötleva ja mäetööstuse kvalifitseeruvad töötleva tööstuse ja ettevõtete arvust maakondades. mäetööstuse valdkonna ettevõtted Näitajasse panustamine maakonniti? Kui suur oleks toetuse projektiga toimub siis, kui koondumine teatud piirkondadesse, tööviljakus projekti piirkonnas kui eeldada ettevõtete maakondliku kasvab. Projektiga ei panustata jaotusega proportsionaalset sellesse näitajasse, kui projekti jagunemist? Kuidas jagunes viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. varasemalt eraldatud Arvestatakse Vabariigi Valitsuse ressursiauditite toetus maakonniti? tegevusplaani ülesandega suunata Kas oli proportsionaalne ettevõtete „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem jaotumisega? Kuidas jaotus Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul valitsuse 40% eesmärgiga vähemalt 40% toetustest võrreldes? Ilma neile küsimustele väljapoole Tallinna ja Tartu vastamata ei saa teha oletusi toetuse regioone. Eelneva perioodi koondumise kohta ega ka vajaduse sarnase toetusmeetme puudumise kohta regionaalset andmestikust (allikas: sekkumist kavandada. Struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem, aruanne kajastab andmeid 23.08.23 seisuga) nähtub, et ressursiauditi toetused jagunesid maakondadesse valdavalt 16  korrelatsioonis töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida- Virumaal) ning Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjate toetatud projektide arv ja toetusmaht jäid 40% piiresse kõigist toetatud projektidest ja kogu toetusmahust, seega ei ole täiendavate regionaalsete sekkumiste rakendamine otseselt vajalik. Küll aga jälgitakse tegevuse elluviimise jooksul toetuse maakondlikku jaotust ning vajaduse korral kavandatakse toetuse andmise tingimuste muudatused. Ida-Virumaal saadi toetust proportsionaalselt vähem võrreldes mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete arvuga piirkonnas. Osalt võib see olla tingitud asjaolust, et seda määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud tegevustele, millega tegelevaid ettevõtteid on Ida- Virumaal enam. Küll aga rakendatakse Ida-Virumaa ettevõtetele kõrgemat regionaalabi määra. Seletuskirjas märgite ka, et Arvestame osaliselt, täiendame toetusskeemis regionaalse erisuse seletuskirja. Toetuse eesmärk on tegemine vähendaks meetme eelkõige parandada ettevõtete potentsiaalset mõju. Millel selline ressursi- ja energiatõhusust ja väide põhineb? sellega vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Eesti ettevõtluse jätkusuutlikkus aitab ressursitõhusamate lahenduste abil kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest. Lisaks väärtustatakse rohkem Eestist saadavad toorainet. Ressursitõhususe 17  meetme abil investeerivad ettevõtted uutesse seadmetesse ning seeläbi suureneb ka tööjõu tootlikkus. Olemasoleva andmestiku põhjal võib järeldada, et arvestades sihtrühma ettevõtete arvu eri maakondades on toetused eelnevalt jagunenud proportsionaalselt ning vastuolu Vabariigi Valitsuse tegevusplaani eesmärkidega ei ole tuvastatud. Esimese vooru järel teeme uue analüüsi, mis keskendub kooskõlale Vabariigi Valitsuse tegevusplaani eesmärkidega. Rahandusministe Meetme rakendamise ja määruse Jäätmekava eelnõule ootame erium jõustumise eelduseks on KOMi viimaseid kommentaare, erieesmärgile „ring- ja hetkel pole teada, millal need ressursitõhusale majandusele saabuvad. Jäätmekava KSH ülemineku edendamine“ kohalduva aruanne on nõuetele vastavaks eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud tunnistatud. Loodame, et kava jäätmekäitluse kohta“ täitmine. septembris on ministril võimalik Vastavalt Euroopa Komisjoni 4. jäätmekava kinnitada. oktoobri 2022. a rakendusotsusele on eeltingimus 2.6 täitmata. Eeltingimuse saab lugeda täidetuks „Jäätmekava 2022-2028“ jõustamisega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab liikmesriik Euroopa Komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks ja esitab selle täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa Komisjoni hinnangu saamiseks (eeltingimuse täidetuks lugemise osas), palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“ Rahandusministeeriumile kinnitamise järgselt esimesel võimalusel. Palume täiendada seletuskirjas Arvestatud, täiendame projektide valikukriteeriumite seletuskirja kirjeldusi, et oleks üheselt ja arusaadavalt kirjeldatud, kuidas kriteeriume hinnatakse. Seletuskiri peab olema sõnastatud nii, et toetuse taotlejal on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt mõistetavalt aru saada, millistel 18 juhtudel hinnatakse valikukriteerium täidetuks. Eelnõu § 6 lg 3 sissejuhatavas lauses Arvestame, korrigeerime. on komisjoni määruse (EL) 717/2014 avaldamisviide vale – õige oleks „ELT L 190, 28.06.2014, lk 45-54)“. Palume parandada. Eelnõu § 6 lg 3 punktis 1 viidatakse Arvestame, korrigeerime. maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seadusele, kuid selles seaduses kalandus- ja vesiviljelussektoris antava vähese tähtsusega abi andmist ei reguleerita. Õige viide oleks kalandusturu korraldamise seadusele, kus vähese tähtsusega abi andmist reguleerib ptk 8. Palume parandada. Eelnõu § 6 lg 3 punktis 4 viidatakse Arvestame, korrigeerime komisjoni määrusele (EO) nr 1408/2013, kuid õige oleks viide komisjoni määrusele (EL) nr 717/2014. Palume parandada. 19  Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika ülevaatliku ja detailse ressursiauditi (ressursikasutuse analüüsi) tegemise toetamiseks Kliimaministeerium koostöös Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 2 alusel analüüsi arvestamaks välja standardiseeritud ühikuhinna ressursiauditi (ressursikasutuse analüüsi) tegemise toetamiseks. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Rakendusasutus on Kliimaministeerium, rakendusüksus on KIK. Sissejuhatus Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmiseks auditite toetamiseks. Toetust eraldatakse 2023–26. aasta Eesti riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. Toetuse andmise eesmärk on tõsta ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ning luua eeldused ettevõtete ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks. Üldjuhul on Eestis ettevõtete teadlikkus oma ressursikasutusest madal, mistõttu süstemaatiline tegevus aitab pikemas perspektiivis kokku hoida nii raha kui aega ning tuua keskkonnaalast kasu. Toetuse andmise eesmärk tuleneb eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukusest, mis on jätkuvalt üks kõrgemaid EL-is. Selle parandamiseks on vaja hinnata süstemaatiliselt ettevõtete ressursikasutust ning hindamise tulemusena koostada ettepanekud ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks. Selline ressursikasutuse hindamine toimub läbi ressursikasutuse analüüsi ehk ressursiauditi. Auditi mõistet kasutatakse ressursitõhususe meetme raames lihtsustatult, kuna selle peamine eesmärk on ettevõtte, tootmisüksuse või tootmisprotsessi ressursikasutuse ülevaate ja analüüsi koostamine, mitte majandustegevuse auditeerimine klassikalises tähenduses. Üldjuhul teeb ressursiauditit audiitorite meeskond ning juhtaudiitoril peab üldjuhul olema projektijuhtimise kogemus, läbitud ressursijuhtimise alane koolitus, volitatud inseneri (EQF tase 8) kutsetunnistus ehituse, arhitektuuri, kinnisvara ja geomaatika või energeetika ja elektriala või tehnika, tootmise ja töötlemise valdkonnas. Detailset auditit tegevas meeskonnas peab lisaks olema ühel liikmel kutsetunnistus: EQF tase 8 – volitatud energiatõhususe spetsialist või EQF tase 7 – diplomeeritud energiatõhususe spetsialist. Keskkonnaministri 28.06.2016 määruse nr 17 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuse „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” jaoks avatud taotlemise korral“ (edaspidi perioodi 2014-2020 TAT) oli 15.12.2021-ks KIKi poolt rahastatud ja lõpetatud 132 auditit, millest 11 ülevaatliku auditit oli saanud toetust enne määruse muutmist. Seega analüüsis kasutati 121 auditi andmeid. Analüüsis jäeti arvestamata katkestatud projektide summad, kuna ei olnud võimalik teha kindlaks, kas need projektid oleks selle maksumusega ka ära tehtud. Samuti jäeti arvestamata projektides tehtud finantskorrektsioone, kuna need ei vähendanud auditite reaalset maksumust, vaid vähendasid rikkumiste arvelt projekti abikõlbliku osa suurust. Toetatav tegevus Toetust antakse ettevõtetes ressursiauditi tegemisega ja läbiviidu tulemusel ülevaatliku või detailse ressursiauditi aruande koostamisega kaasnevate kulude hüvitamiseks ühikuhinna alusel. Üksikasjalikud nõuded ressursiauditi läbiviimiseks ja aruande koostamiseks kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja järgi meetme „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“ antavas ressursiauditite määruses. Ettevõtjale antakse sõltuvalt ressursikasutuse teadlikkusest toetust kahele erinevale ressursiauditile: ülevaatliku auditi ja detailse auditi tegemiseks. Ülevaatlik audit on üldjuhul suunatud ettevõtetele, millel puuduvad eelnevad analüüsid või piisav kindlus ressursisäästuprojektide tulususes või investeeringute vajalikkuses. Auditi eesmärk on saada ülevaade ettevõtte üldisest ressursikasutusest, kaardistada peamised tootmisprotsessid või tootmisprotsessi osad ning hinnata ressursisäästu võimalusi erinevates valdkondades, mida detailses auditis täpsemalt hinnata. Audit koosneb objekti ja ressursside määratlemisest, andmete kogumisest ja analüüsist, hetkeseisu hindamisest ning ressursisäästuprojektide soovitamisest. Ülevaatliku ressursikasutuse analüüsi käigus on uuritav objekt üldjuhul terve ettevõte. Teatud juhtudel on võimalik objektina määratleda ka tootmisüksust. Kui ülevaatlikus auditis käsitletakse tervikuna ettevõtet kui ressursside kasutajat, siis detailne võib keskenduda ka väiksemale ehk tootmisüksuse või tootmisprotsessi tasandile sõltuvalt ettevõtte ressursimahukusest. Ülevaatliku ja detailse analüüsi erinevus seisnebki peamiselt andmete, ressursside ja protsesside käsitlemise detailsuses ning teostatavate mõõtmiste põhjalikkuses. Detailne audit keskendub üldjuhul eelnevate analüüside põhjal (sh ülevaatlik audit) valitud konkreetsele valdkonnale või valdkondadele eesmärgiga kirjeldada erinevaid ressursisäästu võimalusi koos maksumuse, tasuvusaja ja kaasnevate riskidega. Detailse auditi käigus uuritav objekt on tootmisüksus või tootmisprotsess. Ressursikasutuse analüüsi aruandes tuleb kõiki analüüsitava objektiga seotud ressursivoogusid kirjeldada, välja võib jätta väheolulised ressursid, mille kasutus ei oma olulist mõju valitud objekti majandusnäitajatele. Detailse ressursikasutuse analüüsi käigus käsitlevateks ressurssideks on üldjuhul: primaarne ja sekundaarne toore, elektri- ja soojusenergia, vesi ja heitvesi ning tootmisjäägid. Selle tulemusel kirjeldatakse ressursisäästuprojekti (või projekte) koos hinnangulise säästupotentsiaali ja tasuvushinnanguga ning võimaliku tegevuskava ja seireplaaniga. Ülevaatlik audit tehakse reeglina 4 – 6 kuu jooksul, detailne audit ühe aasta jooksul. Toetuse saajad Toetuse saajaks on kavandatud äriühing kelle põhitegevus või kõrvaltegevus vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05–09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12). Täpsemad toetuse saajad fikseeritakse toetuse andmise tingimuste (TAT) kehtestamisel määruses. Toetuse saajad ei ole hankijad riigihangete seaduse tähenduses. Standardiseeritud ühikuhinna kindlaks määramine Ülevaatliku auditi koostamiseks tehakse: - kohapealne ülevaatus; - kaardistatakse senine ressursikasutus; - kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta; - määratakse kvantitatiivsed näitajad; - määratakse kvalitatiivsed näitajad; - soovitatakse ressursisäästumeetmeid objektide ja ressursside lõikes; - koostatakse seireplaan; - vormistatakse ressursiauditi aruanne. Detailse auditi koostamiseks tehakse: - kohapealne ülevaatus; - kaardistatakse senine ressursikasutus; - kogutakse andmeid kõikide sisend- ja väljundvoogude kohta; - määratakse kvantitatiivsed näitajad; - määratakse kvalitatiivsed näitajad; - määratakse ressursikasutuse baasstsenaariumid kõigi oluliste ressursside lõikes; - määratletakse valitud objekti toodanguühik; - soovitatakse ressursisäästumeetmeid objektide ja ressursside lõikes; - koostatakse seireplaan, hinnatakse IKT lahenduste kasutamise võimalust; - vormistatakse ressursiauditi aruanne. Toetuse saajad on võimalik ettevõtte suuruse järgi jaotada kolme gruppi: - väikeettevõtted; - keskmise suurusega ettevõtted; - suurettevõtted. Ettevõtte suuruse määratlemine. Euroopa Komisjoni määruse nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (nn grupierandi määrus) määruse lisa I artikkel 2 defineerib ettevõtted järgmiselt: • Väikesteks ettevõteteks loetakse need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. • Keskmise suurusega ettevõteteks loetakse ettevõtted, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. • Suurettevõtteks loetakse ettevõtted, millel on rohkem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ületab 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ületab 43 miljonit eurot. Täpsustav ning täiendav juhend ettevõtte suuruse määratluse kohta on kättesaadav https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi Ülevaatliku auditi koostamiseks analüüsitakse ettevõtte peamisi projektiga mõjutatavaid ressursse vastavalt sisend-väljundvoogude analüüsile kogu ettevõtte lõikes, mistõttu ei oma märkimisväärset tähtsust ettevõtte suurus. Sellest tingituna on mõistlik ühe standardiseeritud ühikuhinnana määratleda ülevaatliku auditi koostamise töö maksumus arvestamata sealjuures ettevõtte suurust. Detailse auditi koostamiseks tuleb keskenduda ettevõttes kasutatavatele olulist mõju omavatele ressurssidele (sh need mis projekti käigus ei muutu), milliste kasutamise kogus on reeglina sõltuvuses ettevõtte suurusest. Toetust on võimalik taotleda ka mõlema tegevuse jaoks. See tähendab, et kui toetuse saaja on juba toetust saanud ülevaatliku auditi tegemiseks, kuid tal on soov ja ilmneb vajadus ka detailse auditi koostamiseks, siis selleks on samuti TAT alusel võimalik toetust taotleda. Põhjendused on toodud järgmises „Toetussumma kujundamine“ jaotises. Toetussumma kujundamine Käesolevaks hetkeks KIKi poolt rahastatud 132 auditi maksumus on saadud kolme võrreldava hinnapakkumise kirjalikult küsimise teel. Leping on sõlmitud soodsaima pakkumuse teinud ettevõtjaga. KIK on kontrollinud enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist hinnapakkumiste võtmise korrektsust, st kas hinnapakkumised on omavahel võrreldavad ning võetud võrdse informatsiooni ja ajaraami andmisel pakkujatele. KIK on kontrollinud, et hinnapakkumise küsimisel esitatud tingimustel on hiljem leping sõlmitud, ning et lepingut ei ole elluviimise käigus oluliselt muudetud. Hinnapakkumised on võetud arvesse ilma käibemaksuta. Analüüsis kasutati 121 auditi andmeid. 132 rahastatud projekti tegeliku maksumuse alusel saab välja tuua järgneva (summad on toodud koos omafinantseeringuga ning summad ümardatakse lähima sajaliseni): Ülevaatlikke auditeid on rahastatud 17 tk, keskmine sõlmitud lepingu maksumus on 5593 eurot. Perioodi 2014-2020 TATis on toodud nõuded auditi sisu osast Oluline on, et audit on kvaltiteetne ning selle alusel oleks selgem investeeringu vajadus. Kõige enam auditite hindu põhineb 2018. aastal esitatud hindadel (56 auditit 132-st, sh 50 detailset auditit 115-st). Erandiks on ülevaatlikud auditid, kuna arvestuse aluseks olevad 6 auditit esitati rahastamiseks 2019. aastal. Ülevaatliku auditi maksumuse hindamisel on aluseks 2019 hinnad ja detailse auditi aluseks 2018 hinnad. Seetõttu on maksumus korrigeeritud tarbijahinnaindeksi (THI) määraga arvestades, et ühikuhinna alusel antakse toetust 2023. aastal. Aluseks on Rahandusministeeriumi poolt koostatud 2022 aastal makromajanduslikud sisendandmed, mis on avaldatud ministeeriumi veebilehel (https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja- maksud/fiskaalpoliitika-ja-majandus/rahandusministeeriumi-majandusprognoos). Kuna tegemist on eelkõige inimressursi kasutamise teenuse osutamisega, siis on leitud, et just see meetod on parim hinna korrigeerimiseks. Seega kujuneks ülevaatliku auditi maksumuseks 8927 eurot (täpsem arvutuskäik lisana Excelis) ehk ümardatult 8900 eurot. Detailseid ressursiauditeid on rahastatud 115 tükki, sealhulgas väikeettevõtteid 64 tk, keskmise suurusega ettevõtteid 37 tk ja suurettevõtteid 14 tk. Väikeettevõtete detailsete auditite keskmiseks maksumuseks on 10 781 eurot, THIga arvestades 14 651 eurot (täpsem arvutuskäik lisana Excelis) ehk ümardatult 14 700 eurot. Keskmise suurusega ettevõtete auditite keskmiseks maksumuseks on 13 500 eurot. Suurettevõtete auditite keskmiseks maksumuseks on 12 903 eurot. Nagu näha, on suurettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete detailse auditi koostamise maksumuse suurusjärk sama. Seega on põhjendatud keskmise suurusega ja suurettevõtete jaoks arvestada üks ressursiauditi maksumus, mis on 13 336 eurot, THIga arvestades 18 123 eurot (täpsem arvutuskäik lisana Excelis) ehk ümardatult 18 100 eurot. Maksumuste arvutamise aluseks on võetud tehtud projektide maksumuse aritmeetiline keskmine ja tegemist on esindusliku valimiga (121). Detailse ressursiauditi maksumus juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi koostamist, on detailse auditi maksumuse ja ülevaatliku auditi maksumuse standardiseeritud ühikuhinna vahe vastavalt ettevõtte suurusele – väikeettevõte auditi maksumus on 5800 eurot (detailsele 14 700 eurot ja ülevaatlikule 8900 eurot) ja suure või keskmise ettevõtte auditi maksumus 9200 eurot (detailsele 18 100 eurot ja ülevaatlikule 8900 eurot). Soodustatakse eelkõige detailse auditi tegemist, kuid jäetakse võimalus ka analüüs teha 2 osas – ülevaatlik ja detailne. Detailse auditi tegemine on eelistatud, kuna analüüsitakse ettevõtte ressursikasutust täpsemalt ja suuremas mahus andes nii terviklikuma ülevaate ettevõttest. Standardiseeritud ühikuhind ja toetuse suurus Läbiviidud projektide maksumuse alusel arvestatud auditite ühikuhinnad (ilma käibemaksuta) vastavalt eelmisele punktile on järgmised: - ülevaatliku auditi maksumus 8900 eurot; - detailse auditi maksumus väikeettevõtjale 14 700 eurot; - detailse auditi maksumus keskmise suurusega- ja suurettevõtjale 18 100 eurot; - detailse ressursiauditi maksumus juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi koostamist vastavalt 5800 eurot (väikeettevõte) ja 9200 eurot (suur- ja keskmine ettevõte). Toetuse suurus määratakse TATis võttes aluseks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine” toodud Euroopa Liidu toetuse protsendi. Võiks eeldada huvi kasvu toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel kulude lihtsustatud hüvitamisviisi kasutusele võtmisest, mis vähendab toetuse saajate projekti elluviimiseks tehtavaid halduskulusid ning 2023 avatavat investeeringute taotlusvooru, milles osalemiseks on nõutud ressursiaudit. Toetuse suurus (47,93%) erinevatele toetatavatele tegevustele on hinnanguliselt järgmine: - ülevaatliku auditi koostamiseks 4265,70 eurot; - väikeettevõtte detailse auditi koostamiseks 7045,60 eurot; - keskmise suurusega- ja suurettevõtte detailse auditi koostamiseks 8675,20 eurot; - detailse ressursiauditi koostamiseks juhul, kui enne on rahastatud ülevaatliku auditi koostamist vastavalt 2779,90 eurot (väikeettevõte) ja 4409,49 eurot (suur ja keskmine ettevõte). Standardiseeritud ühikuhinna rakendamine TATis on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja toetuse väljamaksmise tingimused. Taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Taotluse rahuldamise otsus tehakse vastavalt taotluses olevale infole (auditi liik, ettevõtte suurus jms). TATiga kehtestatakse ühikuhinnast lähtuv toetuse suurus, mis kajastub konkreetse projekti jaoks taotluse rahuldamise otsuses. Toetus makstakse välja pärast auditi valmimist ja KIKile esitamist. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja e-toetuse keskkonnas maksetaotluse koos detailse või ülevaatliku auditiga, mille vastavust TATis kehtestatud nõuetele kontrollib KIK. Kui auditi sisu ja kvaliteet vastavad kehtestatud nõuetele, teostab KIK väljamakse. TATis on kehtestatud üksikasjalikud nõuded, millele auditi aruanne peab vastama. KIK kontrollib põhjalikult ja vajadusel tellib ekspertiisi, et veenduda tehtud auditite kvaliteedis, enne toetuse väljamaksmist. Toetus on vähese tähtsusega abi. Kui ettevõtjal ei ole vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja meetmest toetust ei saa. Vähese tähtsusega abi jääki kontrollib KIK, sealjuures arvestades kõiki vähese tähtsusega abi andmise reegleid ning silmas pidades taotlejaga seotud sidusettevõtjaid ja partnerettevõtjaid. Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab KIK andmeid nimetatud abi andmise kohta 10 aastat alates projekti raames viimase vähese tähtsusega abi andmisest, milleks loetakse projekti lõppmakse kuupäeva. Vastava kande teeb RARi KIK vahetult pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Standardiseeritud ühikuhinna korrigeerimine Standardiseeritud ühikuhinda muuta ei planeerita. Kui toetuse saajatelt tuleb arvestatavas koguses signaale standardiseeritud ühikuhinna turuhinnale mittevastavuse kohta, siis koostatakse uus analüüs selle välja selgitamiseks. Jooksvalt hindade korrigeerimise võimalust tulenevalt inflatsioonist või keskmisest teenuste hindade tõusust või langusest ei ole ette nähtud. Lisad: Ühikuhinna arvutamise aluseks olevate tehtud ressursiauditite maksumuste tabel