Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 12.01.2024 nr 12 Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: „Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 297 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 140 000 Tallinna linn (2023-2025) 350 000 Rakvere linn (2023-2025) 110 075 Saaremaa vald (2023-2025) 149 072 Pärnu linn (2024-2025) 77 455 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 841 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000 Tallinna linn (2023-2025) 150 000 Rakvere linn (2023-2025) 47 175 Saaremaa vald (2023-2025) 63 888 Pärnu linn (2024-2025) 33 195 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 6 139 037 100% 2) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest lisada eelarvesse partneri Pärnu linna kulud. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137 ja 26.oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 lisatakse TATi punktis 6 määratud toetatavate tegevuste eelarvesse Pärnu linna kui partneri eelarve. Partnerluslepingu läbirääkimised elluviija Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Pärnu linna vahel võtsid planeeritust rohkem aega ning seetõttu sõlmiti partnerlusleping 30. novembril 2023. a, mitte 2023 aasta alguses nagu enamike partneritega. Partner alustab tegevustega 1. jaanuaril 2024. a ning tegevuste kulud on abikõlblikud kuni 31. detsembrini 2025. a. Käskkirja eelnõu punktiga 2 kehtestatakse uus TATi lisa 5, millega lisatakse eelarvesse Pärnu linna kulud. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal ja rakendusüksusel paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. 1 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere linnale ja Saaremaa vallale. Eelnõule märkuseid ei laekunud. 2 242570 423545 0 0 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 26.01.2023 nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ Reguleerimis- ja kohaldamisala Toetuse andmise tingimuste k äskkiri (edaspidi TAT ) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel . TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis-keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus ) raames. T oetatav tegevus panusta b Riigikogu otsuse „Riigi pika a jalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“ , valdkondliku arengukava „ Sidus Eesti 2021–2030 “ alaeesmär k i „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ , tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis , sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis - , sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenuse sse „ Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“ . Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV ) suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid uussisserändajatele, eri neva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele . Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega , lähtu des Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse st (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 ( ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „ E esti 2035 “ näitajaga „ Tööjõus osalemise määr 15 – 74 a “ , panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „ Soolise võrdõiguslikkuse indeks “ , panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „ Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik “ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „ Ligipääsetavuse näitaja “ . Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus ) tähenduses on projekti pealkiri „ Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel “. Terminid Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. E ri neva keele - ja kultuuritaustaga inime ne on üle viie aasta Eestis seaduslik u l alusel viib iv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata või muu riigi kodakondsusega. Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. Sidusrühm on lõimumis -, s eal h ulgas kohanemis teenuse pakkuja, poliitikakujundaja, valdkondlik eksper t , tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool j a asutus, mis tegutse b rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas. Toetatav tegevus , rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel . Rakendusüksus ja rakendusasutus . Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus ). Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ). Elluviija ja partnerid . Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija ). E lluviija partneri d on Tartu linn , Tallinna linn , Pärnu linn , Rakvere linn ja Saaremaa vald . T oetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV - ide võimekus pakkuda ja arendada lõimumis-, s e alhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale. Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg . Elluviija tegevused . K OV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine . Lõimumist, s ealhulgas kohanemist toetavate t eenuste arendamine, s eal h ulgas v eebipõhiste (mitmekeelsete) teenuste pakkumine ja info kajastamine KOV -ide kodulehtedel . Kohalik e tugivõrgustike arendamine. KOV-ides elavate siht rühmade kaasamine. Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine KOV ides . Tõhusa rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna kommunikatsiooni tagamine KOV - ide seas . KOV-ide nõustamine ja teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemis - valdkonna küsimustes. Rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase teabe ja tervikpildi kogumine ning analüüsimine. L õimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna koordinaatorite võrgustiku arendamine . Lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase koostöö toetamine KOV-ide ja sidusrühmade vahel. KOV a metnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine . Ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine . K oolituste , töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine . J uhendmaterjalide koostamine ja levitamine . Partnerite tegevused . Tartu linn arendab Tartusse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. Tallinna linn arendab Tallinnasse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. Pärnu linn arendab Pärnu sse elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. Rakvere linn arendab Rakverre elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. Saaremaa vald arendab Saaremaa valda elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi. Tegevu s t e elluviimise aeg on 01.01.202 3 –3 1.1 0 .202 9 . Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad , eri neva keele - ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad . Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad T oetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Alg - tase Aasta Vahesihttase (2024 ) Sihttase ( 2029 ) Selgitav teave Meetmete nimekirja näitaja Väljundnäitaja KOV koordinaatorite arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 5 7 Näitaja mõõdab täiskohaga töötavate KOV -ide koordinaatorite arvu, kes koordineerivad KOV - ides lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste pakkumist (punkt 3.5.1.1) TAT spetsiifilised näitajad Väljund - näitaja K OV -ide o saluskogude arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 2 7 Näitaja mõõdab kohalikul tasandil käivitatud sihtrühmade osaluskogude arv u (seotud partnerite tegevustega punktis 3.5.2). TAT spetsiifilised näitajad Väljund -n äitaja Kohaliku tasandi koostöövõrgus - tike arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 2 7 Näitaja mõõdab kohalikul tasandil tegutsevate ja toimivate koostöö võrgustike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlik e sidusrühmade esindajad (seotud partnerite tegevustega punktis 3.5.2). TAT spetsiifilised näitajad Väljund - näitaja KOV-ide arv, kus on rakendatud lõimumis- ja kohanemistee - kondade mudelit Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 0 7 Näitaja mõõdab KOV-ide arvu, kus on kasutusele võetud välja töötatud kohanemis- ja/või lõimumistee - konnad (punkt 3.5.1.2). TAT spetsiifilised näitajad Väljund - näitaja Koolitustel , kogemuskohtu - mistel , õppevisiitidel osalenud KOV ide arv Mõõtühik: osaluskord 0 Ei kohaldu 20 45 Eestis on 2022. aasta oktoobri seisuga 79 KOV-i . Näitaja mõõdab, mitme KOV-i esindajad on osalenud punktis 3.5.1.4 toodud tegevustes. TAT spetsiifilised näitajad Väljund-näitaja Korraldatud infopäevade arv 0 Ei kohaldu 3 12 Näitaja mõõdab KOV-ide töötajatele korraldatud temaatiliste infopäevade arvu (punkt 3. 5.1.3). TAT spetsiifilised näitajad Väljund-näitaja Korraldatud üle-eestiliste koolituste arv Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 3 12 Näitaja mõõdab töötajatele ja ametnikele korraldatud koolituste arvu (punkt 3.5.1.4). T oetatava t egevuse abikõlblikkuse periood T oetatava t egevu s e abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029 . Toetatava tegevuse eelarve Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1 .1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 297 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-202 5 ) 140 000 Tallinna linn ( 2023-2025) 350 000 Rakvere linn ( 2023-2025) 110 075 Saaremaa vald (2023-2025) 149 072 Pärnu linn (2024-2025) 77 455 1 .2 Riiklik kaasfinantseering 1 841 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000 Tallinna linn (2023-2025) 150 000 Rakvere linn (2023-2025) 47 175 Saaremaa vald (2023-2025) 63 888 Pärnu linn (2024-2025) 33 195 1 .3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 6 139 037 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5. Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus - ja siseturvalisus poliitika fondide rakenduskava de vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ÜM ) §- st 15 ja TAT - is sätestatud tingimuste st. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud on ÜM- i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM- i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneri te le tegelike kulude alusel. Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud : KOV-ide ametnikele ja töötajatele ning sihtrühmale suunatud koolituste ja seminaride kulu; KOV-ide ametnike ja töötajate õppereisi kulu E uroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires ; sihtrühmale suunatud sündmustel osalejate transpordi- ja toitlustamiskulu ning sündmusega seotud õppevahendite ja -materjalide kulu; u uringute ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu; kommunikatsioonitegevuse kulu; tõlkekulu; tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; t eavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse § -s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; infotehnoloogiliste arenduste ja hoold use kulu; t eenusdisaini ja konsultatsiooni kulu punktis 3.5.1.2 toodud tegevuse puhul. Lisaks ÜM -i §-s 17 loetletud abikõlb matutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: liiklusvahendi ostmi se kulu ; esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära ; partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu , sidekulu ning partneri tegevusi koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu ; kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26 . Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM i §-des 24, 25 ja 33. Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel . Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3. 3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus . Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest ; koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav ; allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate dokumentide koopiad . Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiad esita da rakendusüksuse nõu dmisel . TAT-i punktis 7.2.1 .1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude kohaselt . Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolli ks hiljemalt koos maksetaotlusega . Viima ne maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevus e elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud . Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS - is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatav a tegevus e ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt . Lisaks ÜM -i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud : e sitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1 ) ja eelarve (lisa 2 ) . Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT- i kinnitamist . K innitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus ; kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; punkti 9.3. 1 .1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest. taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3. 1 .1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus ; e sitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. M aksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas ; e sitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; e sitam a rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt ; esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates ; esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigi hangete puhul maksumusega üle riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes ; elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigi hangete nõustamist rakendusüksuse riigi hangete eelnõustamise protseduuride kohaselt ; t eavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest ; t agama toetavate tegevus t e partneritega partnerluslepingu sõlmimise , milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tege vuste elluviimisel ; koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks ; moodusta m a koostöös rakendusasutusega eksper di grupi, mille ülesan ne on elluviija nõustamine punktis 3.5.1 toodud tegevuste planeerimisel ; tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt ; viivitamat a tea vitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast ; TAT-i muutmise vajalikkusest; toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. Partnerite kohustused Partnerid peavad täitma ÜM -i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Lisaks ÜM -i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord Toet use kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne ). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse . Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20 . jaanuariks , rakendusüksuse nõudmisel tihedamini . Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Juhul , kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust . Juhul , kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt . Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpp aruande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TAT-i muutmine Kui ilmneb vajadus toetat avat tegevus t , tulemus t , eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta , rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjuta vad toetatava tegevuse elluviimist , esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatam ata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. R akendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. R akendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aasta s . Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seire aruannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemus e saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. R akendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta . Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. R akendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatav a tegevuse edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. R akendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada . Toetuse summat võib suurendada ÜM -i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. R akendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM -i § 48 lõi gete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9. 3 .1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. R akendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale , korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile . Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36 . Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt . Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM -i § 37 lõikega 6 . Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. Vaiete lahendamine Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt . Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendus üksus . Rakendussätted Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3 Seirearuande vorm Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 7 Põhiõiguste harta ja p uuetega i nimeste õiguste k onventsiooni kontroll-leht