Riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. a määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ muutmine

MÄÄRUS 11.01.2024 nr 2 Riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. a määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. a määruses nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) riigihalduse ministri 19. detsembri 2022. a määruse nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond““, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 94–158), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 1–668), kohase projekti puhul, välja arvatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks, taotleja ja partneri abikõlblikest kuludest kuni 10-protsendilise osa kaasfinantseerimine, mis ei ületa 50 protsenti kaasfinantseeritava projekti taotleja ja partneri kohustuslikust omafinantseeringust.“; 2) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummaliste maksetena, välja arvatud riigiabi ja kaasfinantseerimise projektid, mille puhul hüvitatakse abikõlblikud kulud tegelike kulude alusel. Kaasfinantseeritava projekti puhul on makse aluseks kaasfinantseeritava programmi või meetme projektile tehtud makse.“; 3) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 1. jaanuar 2024. a ning kaasfinantseeritava projekti puhul varasem kui 1. august 2023. a.“; 4) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kaasfinantseeritavate projektide puhul ei kohaldata § 16 lõike 2 punktides 12 ja 19 sätestatud nõudeid.“; 5) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud kaasfinantseerimisprojekti puhul esitatakse maakonna kohta üks taotlus või ühine taotlus mitme maakonna kohta. Taotluse esitab § 15 lõikes 1 sätestatule vastav maakonna arengustrateegia tegevuskavas taotlejaks märgitud organisatsioon.“; 6) paragrahvi 21 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti puhul esitatakse projekti vahe- ja lõpparuande lisana kaasfinantseeritava projekti aruanne, kui see ei ole RTK-le e-toetuse keskkonnast kättesaadav.“; 7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: „(1¹) Kaasfinantseeritava projekti puhul makstakse toetus toetuse saajale välja makse saamise aluseks olevate kaasfinantseeritava projekti väljamakstud summa kohaste tõendite esitamise alusel kord aastas.“; 8) paragrahvi 23 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul ei ole taotluse rahuldamise otsuse ja osalise rahuldamise ning kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse muutmine projekti elluviimise ajal lubatud, välja arvatud § 19 lõikes 4 sätestatud projektide puhul või kui muudetakse tegevuste ja maksete ajakava, jättes muutmata kokkulepitud tulemuse ja selle tulemuse saavutamise tõendamise alused.“. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 2 Regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. a määruse nr 15„Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 Regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. a määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõule ametlikul kooskõlastusringil esitatud märkused ja kommentaarid § Esitaja Tekst Märkus Arvestamine § 7 lg 1 RTK (1) Abikõlblikud kulud hüvitatakse Eelnõu § 7 lõige 1 sõnastus ettepanek: „(1) Arvestatud p3 kindlasummaliste maksetena, välja Abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummaliste arvatud riigiabi ja maksetena, välja arvatud riigiabi ja kaasfinantseerimise projektid, mille kaasfinantseerimise projektid, mille puhul puhul hüvitatakse tegelikud kulud. hüvitatakse abikõlblikud kulud tegelike kulude Kaasfinantseeritava projekti puhul alusel. Kaasfinantseeritava projekti puhul on on makse aluseks makse aluseks kaasfinantseeritava programmi või kaasfinantseeritava programmi või meetme projektile tehtud makse. meetme projektile tehtud makse. Eelnõu RTK (21) Kaasfinantseeritavate Eelnõu §16 lg 2 p 21 ei kohaldu samuti Arvestatud osaliselt. Seletuskirjas §16 lg projektide puhul ei kohaldata § 16 kaasfinantseerimisprojekti korral (ei leidnud, et on täiendavalt täpsustatud, et kuna (21) lõike 2 punktides 12 ja 19 määrus muus kohas selle välistaks). teise meetme või programmi sätestatud nõudeid. kaasfinantseerimise MATA projekti tegevuseks on kaasfinantseerimise tagamine ning seega sellisel projektil ei ole muid sisutegevusi, ei laiene neile ka projekti sisust lähtuvalt mitmed muud nõuded, mis on seatud teiste taotluste sisule. SK § 3 RTK Samuti soovitame, et seletuskiri täpsustaks: kui Arvestatud. Seletuskirja on lisatud lg 2 p 3 kaasfinantseerimisprojektis on taotlejaid rohkem ja näitlik selgitus kaasfinantseeritava need ei kattu kaasfinantseeritava projekti projekti MATA maksimaalse summa osapooltega, siis kuidas täpselt arvestada arvestamise kohta. maksimaalset toetussummat (näiteks kui MATA projekt on PEEK projekti kaasfinantseering).  SELETUSKIRI regionaalministri määruse „Riigihalduse ministri 16. märtsi 2023. a määruse nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ muutmine““ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Riigihalduse ministri 16. mai 2023. a määrus nr 15 „Maakonna arengustrateegia elluviimise toetuse tingimused ja kord“ (edaspidi riigihalduse ministri määrus) on koostatud MATA 2024– 2027. a vahendite kasutamiseks. Riigihalduse ministri määruse eesmärk on pakkuda kohaliku omavalitsuse üksustele nende ühiste ülesannete täitmise korral riigi lisatuge maakonna arengustrateegias sätestatud eesmärkide saavutamise korral riigi ja maakonna esindajate dialoogi käigus kokku lepitud teemade alusel. Määruse eelnõu puhul on tegemist määrusemuudatusega. Meetme rakendamise käigus selgusid senise toetusskeemi kitsaskohad, mida meetme tingimuste uuendamisega soovime parandada. Määruse muudatusega täpsustatakse taotleja ja partnerite rolle, vahendite eraldamist kaasfinantseeritavate projektide puhul ning projektide abikõlblikkuse perioodi algust. Lisaks täpsustatakse määrusemuudatusega projektide abikõlblikkuse perioodi ja projekti ettevalmistamisega seotud kulude abikõlblikkust. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna nõunik Julia Troitskaja ([email protected], 5309 7437). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud kohalike omavalitsuste poliitika osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht Martin Kulp ([email protected], 5885 1442). Keeletoimetuse on eelnõule ja seletuskirjale teinud õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip ([email protected], 625 6165). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse, et MATA määruse kontekstis on kaasfinantseeritavas meetmes omafinantseeringu osalise katmise korral MATA projekti suurus piiratud sama projektiga seotud taotleja ja partneri tehtud kuludega. Terminid „taotleja“ ja „partner“ on selles lõikes kasutusel MATA meetme kontekstis ega sea nõudeid sellele, mis rollis on MATA taotleja või partner kaasfinantseeritavas projektis. Seega mitme maakonna üleste projektide puhul on iga maakonna organisatsioonidel õigus saada MATA kaasrahastust selle maakonna kuludega proportsionaalses mahus olevate kuludega toimuvas ühisprojektis. See tähendab, et iga maakond saab MATAst taotleda omafinantseeringu katmist lähtudes sellest, kui suur on selle MATA projekti taotleja ja partnerite jaoks omafinantseerimise katmise kohustus kaasfinantseeritavas meetmes, ehk: ükski maakond ei saa katta rohkem kui 10% oma maakonna osalusest ja mitte rohkem kui 50% kohustuslikust omafinantseeringust. Kohustusliku omafinantseeringuga käsitletakse vastava meetme või programmi toetuse andmise tingimusi reguleerivas õigusaktis seatud minimaalset omafinantseeringu määra vastavale projektile. Õigus küsida MATA kaasrahastust on üksnes sellistel organisatsioonidel, mis osalevad kaasfinantseeritava meetme või programmi projektis ning üksnes proportsionaalses mahus MATA kaasrahastuse taotlusega seotud taotleja ja partnerite kuludele. 1 Näide: Kaasrahastatava Osapoole abikõlblik kulu Osalemine MATA Võimalik MATA projekti osapooled kaasrahastatavas projektis projektis toetuse summa Osapool 1 1 000 000 jah 200 000 Osapool 2 1 000 000 jah Osapool 3 1 000 000 ei - Toodud näites osalevad MATA projektis üksnes kaks osapoolt, ehkki kaasrahastatava programmi projektis oli osapooli kolm. See tähendab, et MATA toetuse summa on piiratud nende kahe osapoole kulude mahuga kaasfinantseeritavas projektis. MATA maksimaalne summa arvestatakse hõlmatud osapoolte peale ühiselt, MATA toetuse jagunemine osapoolte vahel lepitakse kokku meetmeväliselt. Näites on arvestatud sellega, et kaasrahastatava projekti kohustuslik omafinantseering on suurem kui 20% ning MATA toetuse summat piiravaks tingimuseks on seetõttu abikõlblikest kuludest kuni 10-protsendilise osa kaasfinantseerimine. MATA projekti osapoolte abikõlblik kulu kaasrahastatavas projektis on kokku 2 mln eurot, mistõttu on sellele projektile MATA meetmest võimalik saada toetust kuni 200 000 eurot. Eelnõu § 1 punktiga 2 sätestatakse, et kaasfinantseeritava projekti puhul hüvitatakse abikõlblikud kulud tegelike kulude alusel. Makse aluseks on tõendid kaasfinantseeritava projekti MATA toetuse saajale ja partneritele kulude hüvitamiseks väljamakstud summa kohta abikõlblikkuse perioodil. Toetus kantakse üle MATA projekti toetuse saajale, kes jaotab toetuse partnerite vahel tuginedes omavahelistele kokkulepetele. Sõlmitud kokkulepe ei tarvitse olla sama, mis kulude proportsioon kaasfinantseeritavas meetmes (näiteks võib maakonnas olla kokkulepe, et kaasfinantseeringut kasutatakse ainult teatud partnerite või teatud tüüpi tegevuste korral). Kaasfinantseerimise projektide rahastamine MATA meetmes tegelike kulude alusel võimaldab paindlikumalt muuta MATA toetuse kasutamist olukorras, kus muutuvad kaasfinantseeritava projekti maht, ajakava või partnerid. Eelnõu § 1 punktis 3 täpsustatakse projekti abikõlblikkuse perioodi algust. Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevus algab ja lõppeb ning millal tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood ei või alata varem kui 1. jaanuaril 2024. a ega varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist. Kaasfinantseeritavate projektide puhul võib projekti periood alata ka varem – alates 1. augustist 2023. a, sest selliste projektide puhul ei tarvitse 1. jaanuari 2024. a seisuga tehtud kulud olla eristatavad varasemal perioodil tehtud kuludest. Selleks, et MATA kaasfinantseerimisprojekti abikõlblikkuse periood saaks alata 1. augustil 2023. a, peab MATA taotlus olema esitatud hiljemalt 1. veebruaril 2024. a. Abikõlblikkuse perioodi sätestamisel tuleb arvestada ka riigiabi erisustega, sest teatud juhtudel ei ole tegevuste alustamine enne taotluse esitamist lubatud. Eelnõu § 1 punktis 4 sätestatakse, et kaasfinantseeritava projekti puhul ei pea taotlus sisaldama teavet projekti omafinantseeringu allikate kohta, ning tõendeid selle kohta, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt, kuna asjakohane info esitatakse juba kaasfinantseeritava projekti elluviimise käigus ning MATA projekti sisu käsitleb üksnes teise projekti kaasfinantseerimist, mitte kaasfinantseeritava projekti sisutegevusi. Arvestades, et teise meetme või programmi kaasfinantseerimise MATA projekti tegevuseks ongi kaasfinantseerimine ning seega sellisel projektil ei ole muid sisutegevusi, ei laiene neile ka projekti sisust lähtuvalt mitmed muud nõuded, mis on seatud teiste taotluste sisule – näiteks § 16 lõikes 2 teistele projektidele seatud nõuded projekti sihtrühmade ja nende suuruse kohta, investeeringuobjekti 2 edasiste halduskulude ja universaaldisaini arvestamise info, kohustus ehitusdokumentatsiooni esitamiseks. Eelnõu § 1 punktis 5 sätestatakse, et MATA raames saab kaasfinantseeritava projekti omafinantseeringu rahastamiseks esitada taotluse vaid üks taotleja maakonna kohta. See tähendab, et kui MATA projektis osaleb mitu sama maakonna partnerit, jaotab MATA toetuse saaja väljamakstud toetuse summa projektiväliselt partnerite vahel sõlmitud kokkulepete alusel. See lubab kasutada MATA vahendeid kaasfinantseeritavas projektis paindlikult ning jaotada neid iga partneri tegeliku panuse järgi, kuna MATA kaasfinantseerimise summa ei pruugi alati olla proportsionaalselt võrdne kaasrahastatava projekti eelarvesse panustamise proportsiooniga. Samuti aitab see vähendada MATA esitatud kaasfinantseeritavate projektide arvu, lihtsustada projekti aruandlusprotsessi ning kiirendada väljamaksete tegemist. Mitme maakonna ühisprojektide puhul on võimalik esitada ka maakonnaülene taotlus. Taotluse esitaja nimetatakse sarnaselt teiste MATA projektidega maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Kui otsustatakse esitada maakondadeülene taotlus, siis peab teise maakonna koostööpartnerile tehtav volitus olema samamoodi kirjas iga projekti kaasatud maakonna arengustrateegia tegevuskavas. Eelnõu § 1 punktis 6 täpsustatakse, et kaasfinantseeritavate projektide puhul esitab toetuse saaja MATA projekti vahe- ja lõpparuande lisana kaasfinantseeritava projekti aruande. Kui sama projekti aruanne on juba e-toetuse keskkonnas olemas, siis viidatakse sellele MATA aruandes ning seda ei pea uuesti esitama. Eelnõu § 1 punkti 7 täiendatakse lõikega 1¹, millega täpsustatakse, et kaasfinantseeritava projekti puhul makstakse toetust toetuse saajale kord aastas. Kaasfinantseeritava projekti väljamakstud kulud peavad olema tekkinud MATA abikõlblikkuse perioodil. Kuna kaasfinantseeritavas projektis ei pruugi abikõlblikud kulud toetuse saajal või partneril tekkida kohe projekti alguses, vaid nende kulude tekkimise periood sõltub iga projektis osaleja tegelikust panusest projekti tegevustesse, lihtsustab kord aastas väljamakse tegemine vahendite partnerite vahelist jaotamist ja arveldamist. Sarnaselt teistele MATA projektidele on ka kaasfinantseerimise projektide puhul toetuse saajal õigus taotleda § 22 lõike 2 alusel ettemakset. Eelnõu § 1 punktis 8 täpsustatakse, et kindlasummaliste maksete alusel makstava toetuse puhul on taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimusega rahuldamise otsust võimalik muuta ka projekti elluviimise ajal, kui maakonnale riigieelarvest igal aastal eraldatavate toetusvahendite summa muutmine mõjutab projekti planeeritud maksumust. Juhul, kui maakonna arengustrateegia tegevuskavas on projekti rahastus kavandatud mitmele järjestikusele aastale, on võimalik muuta otsuses projektile igaks aastaks eraldatava toetuse summat, kui mõnel aastal ei ole võimalik riigieelarvest projekti tarbeks eraldada vahendeid varem kavandatud mahus. Selline võimalus on erandlik ning rakendub üksnes juhul, kui MATA eelarves toimuvad olulised riigieelarvest tingitud muutused. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määruste ja otsusega: 1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78); 2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8); 3 3) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13); 4) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsusega „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Määruse mõjud Määrusega ei muutu meetme eelarve maht. Muudatus selgitab MATA vahendite kasutamist kaasfinantseeritavates projektides ning suurendab paindlikkust taotluste esitamise aja ja mitmeaastaste kindlasummaliste maksetega tehtavate projektide eelarve muutmise korral. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi tulusid ega kulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Rahandusministeeriumile. Täiendavalt esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eesti Linnade ja Valdade Liid ja Rahandusministeerium ei ole EIS kaudu tagasiside andnud. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas mitteametlikult ettepanekuid määruse täiendamiseks, millega on arvestatud. Esitatud märkused ning nendega arvestamine on kajastatud seletuskirja lisas 1. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 1 – Märkuste tabel 4